Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Vandeadvokaat Karl Haavasalu

Advokaadibüroo Barrister

Teie: 16.02.2024

Meie: 08.03.2024 nr 9-1/2024-015-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected],

Vastus selgitustaotlusele

Austatud härra Haavasalu

Pöördusite 15. veebruaril 2024 Konkurentsiameti poole selgitustaotlusega, mis puudutas

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasu küsimusi.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 66 lõike 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet

järelevalvet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna ja liitumistasu õigusaktidele

vastavuse üle. Seega ei kuulu liitumislepingu sõlmimise üle järelevalve tegemine ameti

pädevusse. ÜVVKS § 66 lõike 10 kohaselt teeb järelevalvet väljaehitatud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumise, sealhulgas ebaseadusliku liitumise üle kohaliku omavalitsuse

üksus. ÜVVKS § 18 lõike 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja. ÜVVKS § 18 lõike 2 punkti 1 kohaselt

peab eeskiri sisaldama vähemalt nõudeid liitumisettepanekule ning liitumisettepanekule

vastamise tähtaega ja korda. Seega peab liitumine toimuma kohaliku omavalituse eeskirja

kohaselt ning järelevalvet selle üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus.

Järgnevalt anname teie küsimustele selgitusi lähtuvalt ameti senisest praktikast.

1) Teie esimese, teise ja neljanda küsimuse võib kokku võtta nii: kuidas toimub ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumistasu suuruse arvutamine siis, kui uute liitujate jaoks on vaja

ümber ehitada ka olemasolev ÜVK.

Iga konkreetse vee-ettevõtja puhul tuleb liitumistasu suuruse arvutamisel lähtuda liitumistasu

suuruse arvutamise metoodikast. Järgnevalt selgitame Konkurentsiameti senist praktikat.

Konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks vajalikele arendamiskuludele lisaks võivad

arendamiskomponendiks olla ka ümberehituskulud veetöötlus- ja reoveepuhastusjaamas või

uue veetöötlus- ja reoveepuhastusjaama rajamise kulud ning olemasoleva peatorustiku

võimsuse tõstmise kulud, kui liituja suure liitumisvõimsuse ehk arendamistasu arvestusaluse

tõttu võrreldes olemasolevaga on vajalikud muudatused eelnimetatud objektides.

2 (3)

Arendamistasu võib sisaldada mitut arendamiskomponenti. Iga arendamiskomponent võetakse

arendamistasus arvesse proportsionaalselt konkreetse liituja liitumisvõimsusega summaarsest

liitumisvõimsusest, mis on seotud konkreetse arendamiskomponendiga. Liitumisvõimsuseks

ehk arendamistasu arvestusaluseks on liitumistaotluses ja/või liitumistingimustes ja/või

liitumislepingus sätestatud arvutuslik vooluhulk liiter sekundis (l/s).

Arvutuslik vooluhulk sõltub liituja planeeritavatest veevõtuseadmetest (segistid, pesumasinad,

klosetipotid, jms). Vooluhulk on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ja seadmete

projekteerimisel ja dimensioneerimisel. Vooluhulk ei ole samastatav kliendi tegeliku

veetarbimisega, vaid näitab selle kliendi võimalikku suurimat veevõttu. Liitumistasus sisalduda

võiva mitme arendamiskomponendi paremaks selgitamiseks lisame järgmise näite.

Näide: Liituda soovib arenduspiirkond, mille kinnistute arvutuslike vooluhulkade summa on

10 l/s. Ainult selle piirkonna arendamiseks tehtavad kulud moodustavad esimese

arenduskomponendi (AK1).

AK1 kuulub täies mahus katmisele arenduspiirkonna kinnistute liitumistasudega.

Arenduspiirkonnale veevarustuse tagamiseks tuleb teha ümberehitustöid olemasolevas

veepumplas. Need kulud moodustavad teise arenduskomponendi (AK2).

Olemasolev veepumpla teenindab vee-ettevõtja olemasolevaid kliente, kelle arvutuslike

vooluhulkade summa on 20 l/s. AK2 lülitatakse arenduspiirkonna liitumistasudesse

proportsionaalselt ehk liitumistasudega kaetav osa arvutatakse järgmiselt:

(AK2 × 10 l/s) / (10 l/s + 20 l/s) = (AK2 × 10 l/s) / 30 l/s = AK2 × ⅓

Arenduspiirkonna reovee ärajuhtimise tagamiseks on vajalik tõsta olemasolevate

kanalisatsioonitorustike ja reovee ülepumpla võimsust. Need kulud moodustavad kolmanda

arenduskomponendi AK3. Ümber ehitatavad torustik ja pumpla teenindavad vee-ettevõtja

olemasolevaid kliente, kelle arvutuslike vooluhulkade summa on 25 l/s. Lisaks hakatakse sama

torustikku ja pumplat kasutama ühe teise arendusala jaoks, mille arvutuslike vooluhulkade

summa on 5 l/s. AK3 lülitatakse arenduspiirkonna liitumistasudesse proportsionaalselt ehk

liitumistasudega kaetav osa arvutatakse järgmiselt:

(AK3 × 10 l/s) / (10 l/s + 25 l/s + 5 l/s) = (AK3 × 10 l/s) / 40 l/s = AK3 × ¼

Arenduspiirkonna kinnistute liitumistasude arendamiskomponendiks kokku on:

AK1 + AK2 × ⅓ + AK3 × ¼

2) Veevõtukoha rajamise kulude kandmine

Nagu osundasite, siis tuleohutusseaduse § 23 lõike 3 kohaselt tagab veevõtukoha olemasolu

ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha rajamine on kokku lepitud või korraldatud

teisiti. Kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe ehitise puhul käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud nõude täitmise, tagavad veevõtukoha olemasolu nende ehitiste omanikud ühiselt.

Seega saab ÜVK-le veevõtukoha rajamine toimuda kokkuleppel vee-ettevõtjaga.

3) Liitumistasu suuruse osas kokkuleppe mittesaavutmine.

ÜVVKS § 20 lõike 1 kohaselt on vee-ettevõtjal, õigus võtta tarbimiskoha omanikult

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades

käesolevas seaduses sätestatut.

ÜVVKS-i eelnõu seletuskirja kohaselt toimub liitumislepinguga seotud vaidluste, sealhulgas

liitumistasu vaidlustamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, esitades

3 (3)

vastavasisulise hagi maakohtusse. Isikud, kes ei nõustu vee-ettevõtja soovitud liitumistasuga,

saavad esitada vee-ettevõtja vastu maakohtusse tsiviilkohtumenetluse korras hagi, paludes

asendada vee-ettevõtja tahteavaldus liitumislepingu sõlmimiseks mõistlikel tingimustel, mh

ÜVVKSi nõuetele vastava liitumistasuga.

4) ÜVVKS § 22 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu. Liitumistasu võtmise

kohustust ÜVVKS ei sätesta. Seejuures ei keela ÜVVKS liitumistasu hüvitamist kolmanda

isiku poolt. Praktikas on seda kohalike omavalitsuste poolt tehtud nt Tallinna linn (vt

https://www.riigiteataja.ee/akt/426062021021).

Selgitused Teie küsimustele oleme koostanud Konkurentsiameti senisest praktikast lähtuvalt.

ÜVVKSi väljatöötajaks on Kliimaministeerium, kelle poole võite pöörduda vajadusel

täiendavalt. Järelevalvet väljaehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, sealhulgas

ebaseadusliku liitumise üle teeb kohaliku omavalitsuse üksus, seega on konkreetsete juhtumite

korral mõistlik küsida selgitusi ka neilt.

Loodame, et saite oma küsimustele ammendava vastuse. Täiendavate küsimuste korral

pöörduge alltoodud kontaktil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Piiroja

osakonnajuhataja

õigusosakond

Kiur Põld

667 2590

[email protected]