Sissetulev kiri

OÜ Advokaadibüroo Barrister Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn, Estonia E-post: [email protected] Tel: +372 52 45 795

Reg-kood 12130707 KMKR EE101461975

Konkurentsiamet 15. veebruar 2024

Tatari 39

10134, Tallinn

E-post: [email protected]

Selgitustaotlus

Austatud Konkurentsiamet!

Käesolevaga pöördun Teie poole selgitustaotlusega puutuvalt ühisveevärgi ja

ühiskanalisatsiooni liitumistasu ning ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse tasuga.

Vastavalt ÜVVKS § 20 lg-le 3 tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamine ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumispunktis. ÜVVKS § 22 lg-s 1 on täpsustatud, et vee-ettevõtja võib

võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

ÜVVKS §-ist 21 ilmneb, et vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika ning

kooskõlastab selle Konkurentsiametiga.

Vastavalt ÜVVKS § 22 lg-dele 4-6 ei saa vee-ettevõtja tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vee-ettevõtja korduvat

liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise tõttu. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ümberehitamise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta

vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike

kulutuste ulatuses. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha

veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija

tegevuse muutumise tõttu ning ühisveevärgis ja -kanalisatsioonis on seetõttu vaja teha

ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde hulka

kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.

Lähtudes ÜVVKS eelviidatud sätetest, palume selgitada järgmist.

1. Kas ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni liitumistasu võib sisaldada tasu investeeringute

eest, mis võimaldavad ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga liitumist, kuid mis ei piirne

ruumiliselt vahetult liituva tarbimiskohaga ning mis samaaegselt parendavad ka

ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni süsteemi tervikuna?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Oletagem, et kinnisvaraarendaja A

soovib liituda uusarendusega B ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

2

Selleks, et oleks tagatud uusarenduse B varustamine vajaliku hulga tarbeveega on tarvilik 4

kilomeetri kaugusele uusarendusest uue puurkaevu rajamine. Ilma uusarenduseta B puuduks

tarvidus uus puurkaevu järele. Ilma uut puurkaevu rajamata ei jätkuks aga olemasolevast

puurkaevust pumbatavast veest kõikide seniste tarbijate ja nendele lisanduva uusarenduse B

veega varustamiseks.

Selleks, et uusarendusest B lisanduv reovesi koos muudest olemasolevatest

tarbimiskohtadest tuleva reoveega saaks puhastatud, on tarvilik uusarendusest B 5 kilomeetri

kaugusel asuv reoveepuhasti võimaksaks ehitada. Ilma uusarenduseta B puuduks tarvidus

reoveepuhasti võimsamaks ehitamise vastu. Ilma reoveepuhastit võimsamaks ehitamata ei

oleks aga enam võimalik puhastada olemasolevatest tarbimiskohtadest ning uusarendusest

B kokku tulevat reovett.

Kas kinnisvaraarendajalt A küsitav liitumistasu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga võib

endas sisaldada uue puurkaevu rajamise ning olemasoleva reoveepuhasti võimsamaks

ehitamise kulu?

Kui jah, siis kas kinnisvaraarendajalt A võib küsida kogu uue puurkaevu maksumuse

hüvitamist ja reoveepuhasti võimsamaks ehitamise maksumuse hüvitamist liitumistasu

kaudu või üksnes mingi osa puurkaevu rajamise ja reoveepuhast võimsamaks ehitamise

maksumuste hüvitamist?

Kui jutt saab käia osa puurkaevu rajamise ja reoveepuhasti võimsamaks ehitamise tasu

hüvitamisest läbi kinnisvaraarendaja A poolt makstava liitumistasu, siis millest lähtudes

tuleks asjakohane uue puurkaevu rajamise ning reoveepuhasti võimsamaks ehitamise

maksumuse finantseerimise osalusprotsent välja arvutada?

Kui kinnisvaraarendaja A poolt makstav liitumistasu ei tohi sisaldada tasu uue puurkaevu

rajamise ning reoveepuhasti võimsamaks ehitamise eest, siis kellelt ja kuidas saab vee-

ettevõtja nõuda nende rahasummade tasumist?

2. Millest lähtudes tuleks piiritleda neid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni investeeringuid,

mille finantseerimine toimub liitumistasu kaudu ja mille finantseerimine toimub

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse hinna kaudu?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Vastavalt ÜVVKS § 20 lg 3 p-ga 1

tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Samas ilmneb

ÜVVKS § 50 lg 1 p-st 3, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tasu peab muuhulgas

võimaldama investeeringute tegemist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja

toimepidavuse tarbeks.

Kui näiteks uusarenduse B liitumise korral ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga tekib tarvidus

vahetada mingil lõigul mitmeid erinevaid tarbimiskohtasid (ja mitte ainult uusarendust B)

ühendavad vee- ja kanalisatsioonitrassid välja suurema läbilõikega trasside vastu, siis kas ja

millises ulatuses peaks trasside välja vahetamist finantseerima uusarenduse B rajanud

3

kinnisvaraarendaja A liitumistasu kaudu ning kas ja millises ulatuses peaks trasside välja

vahetamist finantseeritama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tasu kaudu?

3. Kas tulekahju kustutusvee andmiseks vajaliku trassi ja hüdrantide välja ehitamise

maksumus peab sisalduma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasus?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. TuOS § 23 lg-s 3 on sätestatud, et

tuletõrje veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha

rajamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe

ehitise puhul sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude täitmise, tagavad veevõtukoha

olemasolu nende ehitiste omanikud ühiselt.

Juhul, kui kinnisvaraarendaja A rajab uusarenduse B, mille osas peavad vastavalt kehtestatud

planeeringule ja vastavalt ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile olema olemas

tuletõrjehüdrandid, mille veega varustamise tagab vee-ettevõtja, siis kas uusarenduse B

tarbeks vajalike tuletõrjehüdrantide ja neid veega varustava trassi välja ehitamise kulu peab

sisalduma kinnisvaraarendaja A poolt makstavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumistasus?

Kui vastus eelmises lõigus toodud küsimusele on jaatav, siis millises ulatuses peab liituja

liitumistasu kaudu tuletõrjehüdrantide ja neid veega varustava trassi välja ehitama? Kui

näiteks uusarendus B on antud piirkonnas esimene, mille juurde tuleb tuletõrjehüdrandid

paigaldada ja neid veega varustav trass välja ehitada, siis kas liitumistasuga saab olla

hõlmatud kogu tuletõrjehüdrantide veevarustuse trassi ja hüdrantide endi välja ehitamine?

Kui vastus üle-eelmises lõigus toodud küsimusele on eitav, siis kellelt ja kuidas saab vee-

ettevõtja nõuda nende rahasummade tasumist?

4. Kas ja millistel juhtudel on võimalik liitumistasu küsida samalt liitujalt või liitunud

kinnistu uuelt omanikult mitu korda?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Kas olukord, kus ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitunu vee tarbimise maht suureneb oluliselt, mistõttu on tarvilik teha

ümberehitus seda tarbijat veega varustavas taristus, saab olla aluseks liitumistasu korduvale

küsimisele?

Oletagem näiteks, et kinnisvaraarendaja A ehitab valmis uusarenduse B esimese etapi, mis

on vaadeldav ühe tarbimiskohana. Seejärel ehitab kinnisvaraarendaja B valmis uusarenduse

B teise ja kolmanda etapi, mis on koos uusarenduse B esimese etapiga käsitletavad ühe

tarbimiskohana ja omavad ühte ja sama liitumispunkti. Uusarenduse B teise ja kolmanda

etapi valmimisest ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest tulenevalt tekib vajadus

uusarendust B vee ja kanalisatsiooniga varustavad trassid, mis paiknevad väljaspool

uusarenduse B kinnistut, vahetada välja suuremate trasside vastu. Uusarenduse B esimese

etapi valmimise ajal sellist tarvidust ei olnud. Kas trasside võimsamaks ehitamise kulu, mis

4

on tingitud uusarenduse B teise ja kolmanda etapi valmimisest, tasumiseks saab

kinnisvaraarendajalt A nõuda liitumistasu teistkordset maksmist?

5. Mis juhtub siis, kui vee-ettevõtja ning isik, kes peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituma, ei saavuta kokkulepet

liitumistasu suuruse osas?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Oletagem, et ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette perspektiivse arenduspiirkonna uusarenduse

ehitamiseks, kus peab olema olemas ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Hetkel asub antud

piirkonnas vaid mõni üksik majapidamine ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nende

majapidamisteni välja ehitamine maksab mitukümmend tuhat eurot. Majapidamised ütlevad,

et neil ei ole majanduslikult võimalik sellise suurusega liitumistasu maksta. Kas see

tähendab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon tulebki jätta välja ehitamata kuni uusarenduste

rajamiseni, kuigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni olemasolu antud piirkonnas ette näeb?

6. Kas liitumistasu on õigus küsida ka isikult, kes ei ole kunagi ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni liitumislepingut sõlminud, kuid tegelikkuses ühisveevärgi- ja

ühiskanalisatsiooniteenust tarbib?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Esineb olukordasid, kus ühisveevärk

ja -kanalisatsioon on konkreetsesse tarbimiskohta välja ehitatud, kuid liitumislepingut

sõlmitud ei ole. Kas sellises olukorras on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist? Millised rahasummad peaksid sellisel

juhul liitumistasus sisalduma? Liitumine on kunagi varasemalt välja ehitatud, samas tasu

liitumise välja ehitamise eest tarbimiskoha omanikult varasemalt küsitud ei ole ning need

kulud on jäänud kas vee-ettevõtja või trassi eelmise omaniku kanda. Kas võiks olla

põhjendatud liitumistasu küsimine liitumise kunagise väljaehitamise hindades? Samas võib

liitumise faktiline välja ehitamine olla toimunud aastakümneid tagasi ning toonaste hindade

tänasesse päeva nii-öelda ümber tõstmine võib olla keeruline? Või tuleks kunagi teostatud

liitumistööde puhul lähtuda analoogsete tööde hindadest tänasel päeval?

Mis saab siis, kui tarbimiskoha, kus faktiliselt on liitumine olemas, kuid liitumislepingut

sõlmitud ei ole, omanik keeldub liitumislepingu sõlmimisest ja/või liitumistasu maksmisest?

Kas sellisel juhul on vee-ettevõtjal õigus lõpetada tarbimiskoha veega varustamine johtuvalt

liitumislepingu puudumisest? Juhul, kui vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbija sellises

olukorras keeldub liitumislepingu sõlmimisest, siis kas vee-ettevõtjal on õigus vee- ja

kanalisatsiooniteenuse osutamine lõpetada? Või tuleb vee-ettevõtjal pöörduda kohtusse ja

hageda tarbimiskoha omanikku, paludes tema tahteavalduse asendamist liitumislepingu

sõlmimiseks? Kui vastus viimatisele küsimusele on jaatav, siis kust tuleneb tarbimiskoha

omaniku kohustus liitumisleping sõlmida (vt TsÜS § 68 lg 5)?

7. Kas ja millistel juhtudel on lubatud liitumislepingu sõlmimine liitumistasu küsimata?

5

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Oletagem, et liitumistasu oleks mõne

füüsilisest isikust tarbija jaoks niivõrd suur, et ta ei jaksa seda maksta. Kas on lubatav, et

vee-ettevõtja või kohalik omavalitsus vee-ettevõtja ainuosanikuna võtab füüsilise isiku

liitumistasu enda kanda?

Kas olukord on teistsugune, kui tegemist on juriidilise isikuga? Kas näiteks võiks olla

lubatav see, et kohalik omavalitsus vee-ettevõtja ainuomanikuna otsustab ettevõtjate oma

territooriumile meelitamiseks võtta mingi konkreetse piirkonna (näiteks mõne tööstuspargi)

kõik liitumistasud enda kanda?

Palun saata vastus käesolevale selgitustaotlusele e-postiaadressile

[email protected]

Lugupidamisega

Karl Haavasalu

Vandeadvokaat

Allkirjastatud digitaalselt

OÜ Advokaadibüroo Barrister Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn, Estonia E-post: [email protected] Tel: +372 52 45 795

Reg-kood 12130707 KMKR EE101461975

Konkurentsiamet 15. veebruar 2024

Tatari 39

10134, Tallinn

E-post: [email protected]

Selgitustaotlus

Austatud Konkurentsiamet!

Käesolevaga pöördun Teie poole selgitustaotlusega puutuvalt ühisveevärgi ja

ühiskanalisatsiooni liitumistasu ning ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse tasuga.

Vastavalt ÜVVKS § 20 lg-le 3 tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamine ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumispunktis. ÜVVKS § 22 lg-s 1 on täpsustatud, et vee-ettevõtja võib

võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

ÜVVKS §-ist 21 ilmneb, et vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika ning

kooskõlastab selle Konkurentsiametiga.

Vastavalt ÜVVKS § 22 lg-dele 4-6 ei saa vee-ettevõtja tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vee-ettevõtja korduvat

liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise tõttu. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ümberehitamise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta

vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike

kulutuste ulatuses. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha

veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija

tegevuse muutumise tõttu ning ühisveevärgis ja -kanalisatsioonis on seetõttu vaja teha

ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde hulka

kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.

Lähtudes ÜVVKS eelviidatud sätetest, palume selgitada järgmist.

1. Kas ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni liitumistasu võib sisaldada tasu investeeringute

eest, mis võimaldavad ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga liitumist, kuid mis ei piirne

ruumiliselt vahetult liituva tarbimiskohaga ning mis samaaegselt parendavad ka

ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni süsteemi tervikuna?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Oletagem, et kinnisvaraarendaja A

soovib liituda uusarendusega B ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

2

Selleks, et oleks tagatud uusarenduse B varustamine vajaliku hulga tarbeveega on tarvilik 4

kilomeetri kaugusele uusarendusest uue puurkaevu rajamine. Ilma uusarenduseta B puuduks

tarvidus uus puurkaevu järele. Ilma uut puurkaevu rajamata ei jätkuks aga olemasolevast

puurkaevust pumbatavast veest kõikide seniste tarbijate ja nendele lisanduva uusarenduse B

veega varustamiseks.

Selleks, et uusarendusest B lisanduv reovesi koos muudest olemasolevatest

tarbimiskohtadest tuleva reoveega saaks puhastatud, on tarvilik uusarendusest B 5 kilomeetri

kaugusel asuv reoveepuhasti võimaksaks ehitada. Ilma uusarenduseta B puuduks tarvidus

reoveepuhasti võimsamaks ehitamise vastu. Ilma reoveepuhastit võimsamaks ehitamata ei

oleks aga enam võimalik puhastada olemasolevatest tarbimiskohtadest ning uusarendusest

B kokku tulevat reovett.

Kas kinnisvaraarendajalt A küsitav liitumistasu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga võib

endas sisaldada uue puurkaevu rajamise ning olemasoleva reoveepuhasti võimsamaks

ehitamise kulu?

Kui jah, siis kas kinnisvaraarendajalt A võib küsida kogu uue puurkaevu maksumuse

hüvitamist ja reoveepuhasti võimsamaks ehitamise maksumuse hüvitamist liitumistasu

kaudu või üksnes mingi osa puurkaevu rajamise ja reoveepuhast võimsamaks ehitamise

maksumuste hüvitamist?

Kui jutt saab käia osa puurkaevu rajamise ja reoveepuhasti võimsamaks ehitamise tasu

hüvitamisest läbi kinnisvaraarendaja A poolt makstava liitumistasu, siis millest lähtudes

tuleks asjakohane uue puurkaevu rajamise ning reoveepuhasti võimsamaks ehitamise

maksumuse finantseerimise osalusprotsent välja arvutada?

Kui kinnisvaraarendaja A poolt makstav liitumistasu ei tohi sisaldada tasu uue puurkaevu

rajamise ning reoveepuhasti võimsamaks ehitamise eest, siis kellelt ja kuidas saab vee-

ettevõtja nõuda nende rahasummade tasumist?

2. Millest lähtudes tuleks piiritleda neid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni investeeringuid,

mille finantseerimine toimub liitumistasu kaudu ja mille finantseerimine toimub

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse hinna kaudu?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Vastavalt ÜVVKS § 20 lg 3 p-ga 1

tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Samas ilmneb

ÜVVKS § 50 lg 1 p-st 3, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tasu peab muuhulgas

võimaldama investeeringute tegemist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja

toimepidavuse tarbeks.

Kui näiteks uusarenduse B liitumise korral ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga tekib tarvidus

vahetada mingil lõigul mitmeid erinevaid tarbimiskohtasid (ja mitte ainult uusarendust B)

ühendavad vee- ja kanalisatsioonitrassid välja suurema läbilõikega trasside vastu, siis kas ja

millises ulatuses peaks trasside välja vahetamist finantseerima uusarenduse B rajanud

3

kinnisvaraarendaja A liitumistasu kaudu ning kas ja millises ulatuses peaks trasside välja

vahetamist finantseeritama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tasu kaudu?

3. Kas tulekahju kustutusvee andmiseks vajaliku trassi ja hüdrantide välja ehitamise

maksumus peab sisalduma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasus?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. TuOS § 23 lg-s 3 on sätestatud, et

tuletõrje veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha

rajamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe

ehitise puhul sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude täitmise, tagavad veevõtukoha

olemasolu nende ehitiste omanikud ühiselt.

Juhul, kui kinnisvaraarendaja A rajab uusarenduse B, mille osas peavad vastavalt kehtestatud

planeeringule ja vastavalt ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile olema olemas

tuletõrjehüdrandid, mille veega varustamise tagab vee-ettevõtja, siis kas uusarenduse B

tarbeks vajalike tuletõrjehüdrantide ja neid veega varustava trassi välja ehitamise kulu peab

sisalduma kinnisvaraarendaja A poolt makstavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumistasus?

Kui vastus eelmises lõigus toodud küsimusele on jaatav, siis millises ulatuses peab liituja

liitumistasu kaudu tuletõrjehüdrantide ja neid veega varustava trassi välja ehitama? Kui

näiteks uusarendus B on antud piirkonnas esimene, mille juurde tuleb tuletõrjehüdrandid

paigaldada ja neid veega varustav trass välja ehitada, siis kas liitumistasuga saab olla

hõlmatud kogu tuletõrjehüdrantide veevarustuse trassi ja hüdrantide endi välja ehitamine?

Kui vastus üle-eelmises lõigus toodud küsimusele on eitav, siis kellelt ja kuidas saab vee-

ettevõtja nõuda nende rahasummade tasumist?

4. Kas ja millistel juhtudel on võimalik liitumistasu küsida samalt liitujalt või liitunud

kinnistu uuelt omanikult mitu korda?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Kas olukord, kus ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitunu vee tarbimise maht suureneb oluliselt, mistõttu on tarvilik teha

ümberehitus seda tarbijat veega varustavas taristus, saab olla aluseks liitumistasu korduvale

küsimisele?

Oletagem näiteks, et kinnisvaraarendaja A ehitab valmis uusarenduse B esimese etapi, mis

on vaadeldav ühe tarbimiskohana. Seejärel ehitab kinnisvaraarendaja B valmis uusarenduse

B teise ja kolmanda etapi, mis on koos uusarenduse B esimese etapiga käsitletavad ühe

tarbimiskohana ja omavad ühte ja sama liitumispunkti. Uusarenduse B teise ja kolmanda

etapi valmimisest ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest tulenevalt tekib vajadus

uusarendust B vee ja kanalisatsiooniga varustavad trassid, mis paiknevad väljaspool

uusarenduse B kinnistut, vahetada välja suuremate trasside vastu. Uusarenduse B esimese

etapi valmimise ajal sellist tarvidust ei olnud. Kas trasside võimsamaks ehitamise kulu, mis

4

on tingitud uusarenduse B teise ja kolmanda etapi valmimisest, tasumiseks saab

kinnisvaraarendajalt A nõuda liitumistasu teistkordset maksmist?

5. Mis juhtub siis, kui vee-ettevõtja ning isik, kes peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituma, ei saavuta kokkulepet

liitumistasu suuruse osas?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Oletagem, et ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette perspektiivse arenduspiirkonna uusarenduse

ehitamiseks, kus peab olema olemas ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Hetkel asub antud

piirkonnas vaid mõni üksik majapidamine ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nende

majapidamisteni välja ehitamine maksab mitukümmend tuhat eurot. Majapidamised ütlevad,

et neil ei ole majanduslikult võimalik sellise suurusega liitumistasu maksta. Kas see

tähendab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon tulebki jätta välja ehitamata kuni uusarenduste

rajamiseni, kuigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni olemasolu antud piirkonnas ette näeb?

6. Kas liitumistasu on õigus küsida ka isikult, kes ei ole kunagi ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni liitumislepingut sõlminud, kuid tegelikkuses ühisveevärgi- ja

ühiskanalisatsiooniteenust tarbib?

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Esineb olukordasid, kus ühisveevärk

ja -kanalisatsioon on konkreetsesse tarbimiskohta välja ehitatud, kuid liitumislepingut

sõlmitud ei ole. Kas sellises olukorras on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist? Millised rahasummad peaksid sellisel

juhul liitumistasus sisalduma? Liitumine on kunagi varasemalt välja ehitatud, samas tasu

liitumise välja ehitamise eest tarbimiskoha omanikult varasemalt küsitud ei ole ning need

kulud on jäänud kas vee-ettevõtja või trassi eelmise omaniku kanda. Kas võiks olla

põhjendatud liitumistasu küsimine liitumise kunagise väljaehitamise hindades? Samas võib

liitumise faktiline välja ehitamine olla toimunud aastakümneid tagasi ning toonaste hindade

tänasesse päeva nii-öelda ümber tõstmine võib olla keeruline? Või tuleks kunagi teostatud

liitumistööde puhul lähtuda analoogsete tööde hindadest tänasel päeval?

Mis saab siis, kui tarbimiskoha, kus faktiliselt on liitumine olemas, kuid liitumislepingut

sõlmitud ei ole, omanik keeldub liitumislepingu sõlmimisest ja/või liitumistasu maksmisest?

Kas sellisel juhul on vee-ettevõtjal õigus lõpetada tarbimiskoha veega varustamine johtuvalt

liitumislepingu puudumisest? Juhul, kui vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbija sellises

olukorras keeldub liitumislepingu sõlmimisest, siis kas vee-ettevõtjal on õigus vee- ja

kanalisatsiooniteenuse osutamine lõpetada? Või tuleb vee-ettevõtjal pöörduda kohtusse ja

hageda tarbimiskoha omanikku, paludes tema tahteavalduse asendamist liitumislepingu

sõlmimiseks? Kui vastus viimatisele küsimusele on jaatav, siis kust tuleneb tarbimiskoha

omaniku kohustus liitumisleping sõlmida (vt TsÜS § 68 lg 5)?

7. Kas ja millistel juhtudel on lubatud liitumislepingu sõlmimine liitumistasu küsimata?

5

Küsimuse paremaks mõistmiseks selgitame järgmist. Oletagem, et liitumistasu oleks mõne

füüsilisest isikust tarbija jaoks niivõrd suur, et ta ei jaksa seda maksta. Kas on lubatav, et

vee-ettevõtja või kohalik omavalitsus vee-ettevõtja ainuosanikuna võtab füüsilise isiku

liitumistasu enda kanda?

Kas olukord on teistsugune, kui tegemist on juriidilise isikuga? Kas näiteks võiks olla

lubatav see, et kohalik omavalitsus vee-ettevõtja ainuomanikuna otsustab ettevõtjate oma

territooriumile meelitamiseks võtta mingi konkreetse piirkonna (näiteks mõne tööstuspargi)

kõik liitumistasud enda kanda?

Palun saata vastus käesolevale selgitustaotlusele e-postiaadressile

[email protected]

Lugupidamisega

Karl Haavasalu

Vandeadvokaat

Allkirjastatud digitaalselt