Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

K-Projekt Aktsiaselts

[email protected]

Teie 08.09.2025

Meie 24.10.2025 nr 7.2-2/25/15044-2

Kuusiku kinnistu ja lähiala

detailplaneeringust

Olete esitanud meile kooskõlastamise eelseks koostööks ja arvamuse avaldamiseks Rae vallas

Soodevahe külas asuva Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi planeering)

materjalid, sh Osaühing Stratum koostatud liiklusuuringu „Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja

Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring. Töö nr 2023-T145“ (edaspidi liiklusuuring).

Liiklusuuringu kohta on arvamust avaldanud kooskõlastuste, projekteerimise ning korrashoiu ja

liikluskorralduse üksused. Toome järgnevalt välja esmased tähelepanekud ja märkused.

1. Liiklusuuringu tabelites L1-3 ja L1-4 on planeeringuala uue ristmiku liiklussagedusteks

tipptundidel märgitud vastavalt 0 (hommikune tipptund) ja 2 (õhtune tipptund) a/h, mis ei

ole meie hinnangul realistlikud ega arvesta piirkonna arengust tuleneva liikluskoormusega.

Väljavõtted liiklusuuringu tabelitest L1-3 ja L1-4

Sarnane probleem esineb ka tabelites L1-7 ja L1-8 Lennuradari tee nr 6530259 ristmikul,

kus on liiklussagedusteks (a/h) märgitud vastavalt 47 (hommikune tipptund) ja 88 (õhtune

tipptund).

2 (6)

Väljavõtted liiklusuuringu tabelitest L1-7 ja L1-8

Palume esitatud parameetrid uuesti läbi vaadata ja liiklusprognoosi mudelit korrigeerida,

arvestades planeeringuala eeldatavat liikluskoormust. Meie hinnangul ei ole usutav, et

kontaktalas kavandatud tööstusalade liiklus suunatakse peamiselt vaid kahele muule

ristmikule Tallinna suunal, vältides uut ristmikku.

2. Liiklusuuringu joonisel STR-01 Roosivälja tee nr 6531666 ristmikule määratud

teenindustasemeks C ning Lennuradari tee nr 6530259 ristmiku teenindustasemeks B.

Väljavõte liiklusuuringu joonisest STR-01 (hommikune tipptund)

Tekib küsimus, miks peaks planeeringualalt liikuvad sõidukid kasutama madalama

teenindustasemega ristmikku, kui uus ristmik pakub tõenäoliselt otsemat ja efektiivsemat

ühendust.

Sama tähelepanek kehtib joonise STR-02 kohta, kus Roosivälja tee nr 6531666 ja

Lennuradari tee nr 6530259 ristmikele märgitud teenindustasemed vastavalt D ja C.

3 (6)

Väljavõte liiklusuuringu joonisest STR-02 (õhtune tipptund)

Palume kontrollida teenindustasemete määramisel kasutatud andmeid, kuna need ei pruugi

kajastada realistlikku liiklussagedust ning võivad eksitavalt alahinnata uue ristmiku

kasutusintensiivsust.

3. Lisaks juhime tähelepanu, et kui planeeringu põhijoonisel näidatud uue ristmiku

prognoositud liiklussagedused jäävad esitatud kujul kehtima (sisuliselt puuduvad

vasakpöörded), ei ole põhjendatud vasakpöörderaja kavandamine. Sellisel juhul võiks

kaaluda selle välja jätmist või sulgemist, säilitades ristmiku edasise toimimise.

Väljavõte planeeringu põhijoonisest

4. Planeeringu põhijoonisele kantud pöörderadadel on liiga järsud üleminekud ning kiilud on

ebapiisava pikkusega. Palume pöörderadade geomeetriat täpsustada vastavalt normidele.

4 (6)

Väljavõte planeeringu põhijoonisest

5. Planeeringu põhijoonisel näidatud bussipeatuse lahendus ei vasta juhendile

„Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine (2024)“

Väljavõte planeeringu põhijoonisest

70 km/h kiiruspiiranguga alas bussipeatus paigutada selliselt, et selle kaugus liiklussõlme

kiirusmuuteraja algusest oleks vähemalt 70 m (joonis 18; ptk 5.7.10).

Samuti tuleb järgida muid ohutusnõudeid (ptk 5.4).

Väljavõte juhendist

5 (6)

6. Peame oluliseks, et planeeringu koostamisel arvestatakse krundi POS 1 olulisust.

Planeeringu realiseerimisel tuleb tagada, et krundile antav ehitusõigus ei takistaks

tulevikus järgmiste ühenduste kavandamist ja elluviimist.

6.1. Betooni tänava ja Varivere tee pikendamine ning nende omavaheline ühendamine.

6.2. Varivere tee eritasandiline ristumine Rail Balticu raudteega.

6.3. Liiklussõlm Varivere tee ja Suur-Sõjamäe tänava ristumiskohas.

6.4. Rail Balticu ja Suur-Sõjamäe tänava ristumine.

Krundi POS 1 planeerimisel tuleb vältida vastuolu Rae valla üldplaneeringu ning Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ eesmärkidega.

Kuigi nimetatud ühenduste rajamine ei ole Transpordiameti otsene ülesanne ega

investeerimishuvi, on oluline, et planeeringuga säilitataks võimalus nende realiseerimiseks

tulevikus. Kavandatavad ühendused täidavad piirkondlikult olulist ühendusfunktsiooni

ning toetavad kohaliku omavalitsuse ja arendajate kavandatavaid arengusuundi.

7. Planeeringu põhijoonise tabelis Kruntide kasutamise tingimused on krundi POS 1 mitmed

lahtrid jäetud tühjaks. Samas planeeringu seletuskirja p 4 Planeeringuettepanek on öeldud,

et krunti on võimalik kasutada kirja p 6.1-6.4 nimetatud ühenduste projekteerimiseks ja

realiseerimiseks.

Peame sobilikuks eeltoodud selgitus lisada ka seletuskirja punkti 4.2 Kruntide ehitusõigus

ja kasutamise tingimused ning hoonestusalade kavandamise põhimõtted POS 1 kohta

täpsustava märkusena ning märkida vastav info ka krundi kasutustingimuste tabelis.

Kokkuvõtlikult, meie hinnangul ei kajasta esitatud liiklusuuringu mudel realistlikult

planeeringualalt lähtuvate vasakpöörete tegelikku mahtu. Palume liiklusvoogude modelleerimine

uuesti üle vaadata, kuna uuringu väärtused on eeldatavalt alahinnatud ning lähtuvad peamiselt

arendaja huvidest, mitte liiklusohutuse ja tee toimivuse põhimõtetest.

Samuti leiame, et planeeringualale kavandatud tavalise kanaliseeritud ristmiku lahendus ei ole

antud piirkonnas tõenäoliselt toimiv lahendus. Meile ülevaatamiseks saadetud liiklusuuring ei ole

piisavalt veenev, et loobuksime eelistamast foorristmikku.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

- Lisa 1. Suur-Sõjamäe 60 ja Kuusiku DP liiklusuuring

- Lisa 2. 18009_Kuusiku kinnistu ja lähiala DP_DP Seletuskiri

- Lisa 3. 18009_Kuusiku kinnistu ja lähiala DP_DP-4 Põhijoonis

6 (6)

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

INSENERIBÜROO STRATUM

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring

Töö nr. 2023-T145

2023

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

1

Sisukord

1. Üldinformatsioon .......................................................................................................... 2

2. Olemasoleva olukorra analüüs ....................................................................................... 3

2.1 Liiklusloendused ................................................................................................................ 3

2.2 Olemasoleva liikluse analüüs ............................................................................................ 4

2.3 Ühistransport .................................................................................................................... 4

2.6 Jalgratta- ja jalgsiliiklus...................................................................................................... 5

3. Liiklusprognoos ............................................................................................................. 7

3.1 Töö ala liiklusprognoos ..................................................................................................... 7

3.2 Perspektiivne teedevõrk ................................................................................................... 8

3.3 Töö ala DP liiklusprognoosi tulemused ja kokkuvõte ....................................................... 8

4. Kokkuvõte ja soovitused .............................................................................................. 10

Lisa 1. Läbilaskvusarvutused ja ristmike teenindustasemed ............................................. 11

Lisa 2. Automaatloenduse tulemused .............................................................................. 19

Joonis STR-01. Liikluse prognoos koos DP ala objektidega, hommikune tipptund 2045+ Joonis STR-02. Liikluse prognoos koos DP ala objektidega, õhtune tipptund 2045+ Teede nimed Teeregister kohalik nimi Tee 11290 Tallinna-Lagedi tee Suur-Sõjamäe tänav Lühendid: EVS 843- Eesti Vabariigi standard EVS 843:2016 Linnatänavad TPN - Tee Projekteerimise normid (määrusega kehtivad) DP - detailplaneering SA – sõiduauto SAPA – sõidu- ja pakiautod VA – veoauto B – buss AR – autorong VAAB – veoautod ja bussid htt – hommikune tipptund õtt – õhtune tipptund AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (a/ööp)

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

2

1. Üldinformatsioon Käesolev töö on koostatud Rae vallas, Suur-Sõjamäe tee 60 ja Kuusiku kinnistute detailplaneeringute (edaspidi lühendatult ka DP ala või töö ala) liiklusmõjude hinnanguks. Töösse on kaasatud ka naaberplaneeringud, et teada saada kogu ala summaarsed liiklusmõjud. Juurdepääs töö alale on olemasolevas olukorras kõrvalmaanteelt 11290 Tallinna-Lagedi tee, millel on ristmik Roosivälja teega. Pilt 1. Töö ala (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist 2022. aasta ortofotoga).

Töö aluseks on: - Riigitee nr 11290 Tallinn-Lagedi km 5,182 ja km 5,338 ristmike põhiprojekti koostamine, liiklusuuringud, Stratum OÜ 2020. - Harjumaa, Rae vald, Laanemetsa kinnistu detailplaneeringu liiklusuuring, Stratum OÜ 2018 - Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt AS töö nr 21010, põhijoonis kuupäevaga 20.04.2023 - Rae vald, Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering, K-Projekt AS töö nr 18009, põhijoonis kuupäevaga 17.08.2023

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

3

2. Olemasoleva olukorra analüüs 2.1 Liiklusloendused Töö raames teostati täiendavad liiklusloendused teel 11290:

- tipptundide käsiloendus Roosivälja tee ristmikul, 23.11.2023 (neljapäev); - tipptundide käsiloendus Visase tee ristmikul, 23.11.2023 (neljapäev); - automaatloendus teel 11290, 22.11-23.11.2023 (kolmapäev-neljapäev).

Liiklusloenduste tulemused on toodud alljärgnevatel piltidel ja graafikutel lisas 2. Pilt 2. Liiklusloenduspunktide asukohad teel 11290.

Pilt 3. Tee 11290 – Roosivälja tee ristmiku liiklusloenduse tulemused.

Hommikune tipptund Õhtune tipptund

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

4

Pilt 4. Tee 11290 – Visase tänava ristmiku liiklusloenduse tulemused.

Hommikune tipptund Õhtune tipptund

Tabel 1. Raskeliikluse osakaalud loendusperioodil ja liikluse tippaegadel.

Liiklusloendustest on näha grupi SAPA liiklussageduse suur erinevus hommikusel tipptunnil. Kahe järjestikuse päeva loendused on 968 a/h ja 826 a/h, erinevus on ligikaudu 15%. Õhtusel tipptunnil ja raskeliikluse osas sellist ebaühtlust ei ole näha. 2.2 Olemasoleva liikluse analüüs Tee 11290 lõigu km 4,924 – 7,875 liiklussagedus (AKÖL) oli Teeregistri andmetel aastal 2022 6831 a/ööp. Raskeliikluse osa oli 9% VAAB ja 14% AR. Aastal 2021 rekonstrueeriti km 5,182 asuv Roosivälja tee ristmik ning km 5,338 ehitati juurde ristmik perspektiivse Rail Baltica depoo jaoks. Roosivälja tee on rekonstrueeritud kuni Lennuradari teeni ja Laanemetsa DP realiseerimise käigus on rajatud ka Laanemetsa DP alale Laanemetsa tee (juurdepääs-tupiktee). Roosivälja teel hetkel liiklus puudub, tipptundidel ei tuvastatud teel ühtegi sõidukit. Roosivälja teega külgnev ala on veel siht- või lähtekohtade mõistes välja ehitamata. Teel liiguvad päeva jooksul üksikud ehitustegevusega seotud sõidukid. Tallinna poolt tulev kergliiklustee lõpeb Lennuradari tee ristmikul. 2.3 Ühistransport Analüüsis on arvesse võetud, et DP alalt on ühistranspordi kasutamise võimalused kasinad. Lähim linnaliinide peatus „Sõjamäe“ asub Suur-Sõjamäe tn 60 alast 660 meetri kaugusel ning Kuusiku kinnistust 1,5 km kaugusel. Kuusiku kinnistule on lähemal peatus „Lennuradari tee“, millesse saab mööda planeeringuga rajatavaid kergliiklusteid ja Piloodi tänava kaudu. Seda peatust teenindab maakonnaliin 103, millel on tippaegadel ligikaudu 1 saabumine-väljumine tunnis.

Raskeliikluse osakaal SAPA VAAB AR

automaatloenduse kogu perioodil 22.11.2023-23.11.2023 79% 11% 10%

automaatloenduse perioodil 9-16 23.11.2023 74% 13% 12%

käsiloenduse tippaegadel 7-9 ja 16-18 (23.11.2023) 86% 8% 6%

Teeregister (2022) 77% 9% 14%

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

5

Peatusest „Sõjamäe“ on tippaegadel (7:00-9:00 ja 16:00-18:00) on liinidel 7 ja 15 väljumisi (tööpäeviti) 7-12. Kesklinnaga ühendaval linnaliinil nr 15 on tippaegadel väljumiste intervall ligikaudu 10 minutit. Otseühendused peatusest „Sõjamäe“ on kesklinnaga (liin 15) ja Lasnamäe linnaosaga (liin 7). Teele 11290 rajatud jalgratta- ja jalgtee projektiga oli ette nähtud uued bussipeatused ka COOP-i ristmiku juurde, kuid neid ei ole 2023. aasta seisuga välja ehitatud. Pilt 5. Ühistranspordi otseühendused DP alalt.

Ühistransportiga ei saa töö alal olulisel määral arvestada ning liikluse prognoosis on sellega arvestatud – eelistatud liikumisviisiks on sõiduautode kasutamine. 2.6 Jalgratta- ja jalgsiliiklus Jalgsikäigu tüüpiline pikkus on kuni 1 km. Ainuke jalgsikäigu marsruut töö alal on kõndimine ligikaudu 660 meetri kaugusel asuvasse bussipeatusesse. Jalgrattasõidu osas jääb tüüpilisse 5 km raadiusega liikumise piirkonda Lasnamäe, Ülemiste, Mõigu, Peetri, Lagedi ja isegi Loo alevik. Arvestama peab sellega, et ida poole (Lagedi, Loo) ei ole kergliiklusteid. Linnulennult 5 km raadiusega piirkonda jääb osa Lasnamäest. Mööda teedevõrku mõõdetuna jääb 5 km marsruudi ulatusse J. Smuuli tee äärne ala kuni Laagna teeni. Piirangu seavad raudtee ületamise võimalused, mis on kas J. Smuuli tee viadukti kaudu või ida pool Varivere tee juures. Mööda Roosivälja - Lennuradari teed saab sõita ka Mõigu ja Peetri aleviku suunas, hetkel on lõik Lennuradari teest kruuskattega - kuid seda renoveeritakse ja lähitulevikus võib olukord olla juba parem. Kokkuvõtvalt, kergliiklusega ei saa töö alal olulisel määral arvestada, kuid teatud võimalused on siiski olemas. Isetekkelisi sissetallatud jalgradasid ei saa siinkohal arvestada.

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

6

Pilt 6. 1 km (jalgsi) ja 5 km (jalgratas) piirkonnad töö alalt.

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

7

3. Liiklusprognoos

3.1 Töö ala liiklusprognoos Kasutatud on Stratum OÜ liiklusuuringute andmebaasi, kus on loendusandmed (parkimiskohade arv ja hõivatus, tipptundide liiklussagedus jne) erinevat tüüpi objektide kohta. Rakendades andmebaasist sarnaste objektide näitajaid DP alale, on toodud tabelis 1 liikluse prognoos. See näitab liiklusnõudlust autokasutuse osas, kui tänapäevased autoliikluse kasvu tendentsid Tallinna linnas jätkuvad ka tulevikus, kuid (aeglase) muutusega alternatiivsete liikumisviiside suunas. Põhimõtteliselt on tegemist suurima võimaliku autoliikluse kasvuga. Juhul, kui autoliikluse kasv pidurdub alternatiivsete liikumisviiside osa kasvades, jääb teedevõrgule suurem reserv. Liikluse prognoos on koostatud aastale 2045+. Arvestatud on varasema Laanemetsa DP realiseerumisega ning töö ala kahe kinnistu planeeringute realiseerumisega. Tabel 2. Autoliikluse prognoos DP alale (tootmis- ja ärimaad).

Tabelis 2 toodud liikluse prognoos DP ala ja lähiala planeeringute kohta on:

• hommikusel tipptunnil 411 a/h sisse ja 144 a/h välja suunal;

• õhtusel tipptunnil 151 a/h sisse ja 416 a/h välja suunal. Neid liiklussagedusi on kasutatud liikluse modelleerimisel aastaks 2045 ja liiklusmudeli ristmike läbilaskvusarvutuse osas teenindustasemete määramisel. Töö ala liikluse prognoos on täiendav Tallinna ja lähiala 2045. aasta liiklusele. Liikluse prognoos on võimalik maksimaalne, tõenäoliselt ei realiseeru kõik planeeringud täies mahus nii ehitusaluse pinna kui ka parklakohtade osas. Kuigi prognoos ja arvutused on tehtud maksimaalse võimaliku järgi, on eeldatav liikluskoormus planeeringute realiseerumisel ligikaudu 20-25% väiksem. Liikluse üldiseks kasvuks aastaks 2045 kogu Tallinna ja lähiala osas on prognoositud keskmiselt 18%, mis on aga piirkonniti erinev. Liikluse kasvu Tallinna kesklinna transporditsoonide osas ei ole

Jrk Aadress, sihtotstarve Parklakohtade

arv

tk sisenev väljuv

1 Laanemetsa tee DP *1 615 209 74 2 Suur-Sõjamäe tänav 60 DP *2 258 83 21 3 Kuusiku DP 331 119 50

Prognoos kokku (suund) 411 144 Prognoos sisse-välja kokku

Jrk Aadress, sihtotstarve Parklakohtade

arv

tk sisenev väljuv

1 Laanemetsa tee DP *1 615 71 228 2 Suur-Sõjamäe tänav 60 DP *2 258 31 72 3 Kuusiku DP 331 50 116

Prognoos kokku (suund) 151 416 Prognoos sisse-välja kokku

*1) Kasutatud on 2018. aastal tehtud DP liiklusprognoosi materjale (summaarset liiklust)

*2) Suur-Sõjamäe tänav 60 DP mahust on välja arvatud pos 1 parkimiskohad (61 tk), mis jäävad kinnisele territooriumile.

Liikluse prognoos (hommikune tipptund,

a/h)

Liikluse prognoos (õhtune tipptund, a/h)

567

555

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

8

ette nähtud, vahevööndi sõiduautoliikluse liikluse kasv on 5-8% ja äärealade (sh. osa Harku, Saue, Saku ja Rae vallast) liikluse kasv kuni 30%. 3.2 Perspektiivne teedevõrk Liiklusprognoos on koostatud perspektiiviga 20+ aastat. Tallinna 2045+ aasta liikluse prognoosimudelis on arvestatud järgmiste suuremate liiklust mõjutavate objektidega, mis selleks ajaks on eeldatavasti valminud:

- Tervise tn pikendus (Viljandi mnt ja Tervise tn ühendus); - Tallinna väike ringtee (aastaks 2045 - I etapp, lõik J. Smuuli – Tartu mnt – Vana-Tartu mnt); - Tallinna peatänava projekti ellu viimine (täpne lahendus teadmata, liiklusmudelis on

piiratud Pärnu ja Narva mnt algusosade läbilaskevõimet); - Tondi tn eritasandiline raudteeületus (ehitus 2023-2024); - Tallinna ringtee (tee 11) on 2+2 sõidurajaga maantee kuni Keilani; - Tallinna haigla (Narva mnt ääres).

Töö lähialal on liiklusmudelisse lisatud Lennuradari tee, millel kaugemas perspektiivis (aastaks 2045) on ühendatud Tallinna väikese ringteega (Lennuradari tee liiklussõlm rajatakse väikese ringtee I etapis) ning edasi lääne poole kuni Kanali põik tänavani. Seega tekib Kanali – Kanali põik – Lennuradari teede baasil uus ühendus Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe tee vahele. Liiklusmudelis on arvestatud, et tegemist on suurima lubatud kiirusega 50 km/h kohaliku jaotustänavaga, kus idapoolsel lõigul kuni Tallinna väikese ringteeni võib liikuda ka raskeliiklus (läänepoolsel lõigul – erandina). Pilt 6. Töö lähiala teedevõrgu skeem aastal 2045+.

3.3 Töö ala DP liiklusprognoosi tulemused ja kokkuvõte Arvutused näitavad, et olemasolevat ja planeeringutes ette nähtud teedevõrku kasutades on võimalik teenindada kogu DP ala ja teiste lähiala planeeringute liiklusnõudlus. Ristmikute läbilaskvusarvutused on tehtud modelleerimistarkvara Cube Voyager poolt, mis kasutab modifitseeritud HCM 2010 arvutusmetoodikat. Teenindustasemed on määratud lähtudes

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

9

standardist EVS 843:2016 Linnatänavad. Teenindustase ristmikul määratakse tipptunni keskmise ooteaja alusel, parim on A (lühike ooteaeg), halvim F (pikk ooteaeg). Ristmike liiklussagedused tipptundidel, läbilaskevõime kasutustegurid Z, keskmised ooteajad ja teenindustasemed on toodud lisas 1 ja alljärgnevas koondtabelis 3. Tabel 3. Töö ala ja lähiala ristmike teenindustasemed (liiklusmudeli andmed).

Teenindustasemed ristmikutel (vastavalt EVS 843:2016)

Hommikune tipptund

Õhtune tipptund Hommikune tipptund

Õhtune tipptund

Perspektiivaasta olemasolev 2023 ilma DP-deta

Perspektiivne 2045+ koos DP-dega

Tee 11290 – Roosivälja tee A A C D

Tee 11290 – uus ristmik Kuusiku DP juures - - A (B) A

Tee 11290 – Lennuradari tee A A B C

Lennuradari tee – Roosivälja tee A A A A

Peamine muutus töö ala ja lähiala ristmikute teenindustasemetes on tee 11290 ristmikutel. Teenindustasemed C ja D on perspektiivaastal 2045 täiesti aktsepteeritavad. Teenindustaseme muutumine on seoses liikluse üldise kasvuga, millest teatud osa on ka töö ala liiklus. Arvestama peab seda, et Tallinna väike ringtee jagab liikluse ümber uutele marsruutidele. Tallinna väikese ringtee I etapi valmimisel väheneb liiklus Suur-Sõjamäe tee (tee 11290) lõigul J. Smuuli teest kuni Tallinna ringteeni. Seega on kriitiline aeg tulevikus enne Tallina väikese ringtee valmimist, kus on liikluse üldine kasv kuid ümberjagunemise võimalust veel ei ole. Lennuradari tee perspektiivne ühendus Suur-Sõjamäe tee ja Tartu maantee vahel on pigem kohalik ühendustee, kuigi sellele tekib ka transiitliiklus. Transiitliiklus Lennuradari teel on ligikaudu 100 a/h mõlemal tipptunnil. Roosivälja tee ristmikul teega 11290 on kõrvaltee vasakpöörde läbilaskevõimest kasutatud peaaegu 75% - seega on olemas veel teatud reservläbilaskevõime, kuid mitte suur. Reservläbilaskevõimet ei vähenda ainult kõrvaltee suurem liiklussagedus vaid seda võib vähendada ka peatee suurenev liiklussagedus. Kuusiku kinnistut läbiv uus tee ja ristmik teega 11290 jaotab töö ala liikluse teele 11290 ühtlasemalt. Ühendus Piloodi teele on väikese liikluskoormusega, kuid Kuusiku DP pos 1 ala on Rail Baltica projekti tõttu reservis. Peale Rail Baltica taristu ehitust selgub, kui suure osa Kuusiku DP pos 1 alast saab kaugemas perspektiivis tootmis- ja ärimaana välja arendada.

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

10

4. Kokkuvõte ja soovitused DP ala objektid võib rajada olemasolevat ja planeeringutes ette nähtud täiendavat teedevõrku kasutades. Teedevõrgustiku läbilaskevõime on piisav alale ette nähtud planeeringute realiseerimiseks.

1. Kuusiku DP-s ette nähtud uus ristmik teel 11290 ei pea olema täielikult kanaliseeritud. Eraldi parempöörderada teelt 11290 uuele teele ei ole vaja, eriti planeeringu joonisel toodud kujul. Parempöördel olev sõiduk (aeglustav) varjab nähtavuse kõrvalteelt vasakule peateele, kus võib sõita (kiirem) sõiduk. Seega on kaks varianti: a) kas eraldi parempöörderada ära jätta; b) tuua parempöörde rada enne ristmikku paremale poole kõrvale, nii et kõrvalteel olev juht näeb otsesuunas lähenevat sõidukit. Näide tee 1 ristmikult kõrvalmaanteega 13187, kus parempööre on kiilukujuliselt otsesuuna sõidurajast kõrvale toodud.

2. Kriitiline aeg tulevikus on periood enne Tallinna väikese ringtee valmimist. Selleks ajaks on tõenäoliselt mingi osa planeeringutest realiseerunud, liiklus teel 11290 on kasvanud kuid liiklust oluliselt ümber jagavat Tallinna väikest ringteed veel ei ole. See asjaolu tõstab Lennuradari tee olulisust, kuna Lennuradari tee on alternatiivne marsruut Tallinna (Tartu mnt) suunas.

Tarmo Sulger Diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Stratum OÜ 13.12.2023

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

11

Lisa 1. Läbilaskvusarvutused ja ristmike teenindustasemed Tabel L1-1. Tee 11290 – Roosivälja tee ristmik koos DP ala objektidega, hommikune tipptund aastal 2045+.

Liiklussagedus (a/h) Keskmised ooteajad (minutites)

0.25 minutit = 15 sekundit

Läbilaskevõime kasutustegur Z (1.0=100%) Ristmiku skeem

olemasolev reguleerimata ristmik

Teenindustase C

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

12

Tabel L1-2. Tee 11290 – Roosivälja tee ristmik, koos DP ala objektidega, õhtune tipptund aastal 2045+.

Liiklussagedus (a/h) Keskmised ooteajad (minutites)

0.57 minutit = 34,2 sekundit

Läbilaskevõime kasutustegur Z (1.0=100%) Ristmiku skeem

olemasolev reguleerimata ristmik

Teenindustase D

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

13

Tabel L1-3. Tee 11290 – Kuusiku DP uus ristmik, koos DP ala objektidega, hommikune tipptund aastal 2045+.

Liiklussagedus (a/h) Keskmised ooteajad (minutites)

0.17 minutit = 10,2 sekundit NB! Tegemist on teenindustase A ja B piiripealse olukorraga. Täpsemalt on ooteaeg 0.165 minutit = 9,9 sekundit (teenidustase A), kuid see ümardatakse 0.17 peale (teenindustase B).

Läbilaskevõime kasutustegur Z (1.0=100%) Ristmiku skeem

Planeeritud reguleerimata ristmik

Teenindustase A (B)

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

14

Tabel L1-4. Tee 11290 – Kuusiku DP uus ristmik, koos DP ala objektidega, õhtune tipptund aastal 2045+.

Liiklussagedus (a/h) Keskmised ooteajad (minutites)

0.16 minutit = 9,6 sekundit

Läbilaskevõime kasutustegur Z (1.0=100%) Ristmiku skeem

Planeeritud reguleerimata ristmik

Teenindustase A

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

15

Tabel L1-5. Roosivälja tee – Lennuradari tee ristmik koos DP ala objektidega, hommikune tipptund aastal 2045+.

Liiklussagedus (a/h) Keskmised ooteajad (minutites)

0.12 minutit = 7,2 sekundit

Läbilaskevõime kasutustegur Z (1.0=100%) Ristmiku skeem

Planeeritud reguleerimata ristmik

Teenindustase A

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

16

Tabel L1-6. Roosivälja tee – Lennuradari tee ristmik koos DP ala objektidega, õhtune tipptund aastal 2045+.

Liiklussagedus (a/h) Keskmised ooteajad (minutites)

0.10 minutit = 6,0 sekundit

Läbilaskevõime kasutustegur Z (1.0=100%) Ristmiku skeem

Planeeritud reguleerimata ristmik

Teenindustase A

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

17

Tabel L1-7. Tee 11290 – Lennuradari tee ristmik koos DP ala objektidega, hommikune tipptund aastal 2045+.

Liiklussagedus (a/h) Keskmised ooteajad (minutites)

0.21 minutit = 12,6 sekundit

Läbilaskevõime kasutustegur Z (1.0=100%) Ristmiku skeem

olemasolev reguleerimata ristmik (möödumislaiendiga)

Teenindustase B

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

18

Tabel L1-8. Tee 11290 – Lennuradari tee ristmik koos DP ala objektidega, õhtune tipptund aastal 2045+.

Liiklussagedus (a/h) Keskmised ooteajad (minutites)

0.27 minutit = 16,2 sekundit

Läbilaskevõime kasutustegur Z (1.0=100%) Ristmiku skeem

olemasolev reguleerimata ristmik (möödumislaiendiga)

Teenindustase C

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

19

Lisa 2. Automaatloenduse tulemused Tee 11290 Ülemiste poolne ristlõige, 22.11.2023 (K) ja 23.11.2023 (N)

Rae vald, Suur-Sõjamäe tn 60 ja Kuusiku kinnistu detailplaneeringute liiklusuuring, Stratum 2023

20

Tee 11290, Lagedi poolne ristlõige, 22.11.2023 (K) ja 23.11.2023 (N)

(Licensed to Stratum)

Joonis STR-01. Suur-Sõjamäe 60 ja Kuusiku DP liiklusprognoos Koos DP objektidega, hommikune tipptund aastal 2045+ Ristmikute teenindustasemed (EVS 843:2016 järgi)

Teenindustase F Teenindustase E Teenindustase D Teenindustase C Teenindustase B Teenindustase A

400

749

657

865

19 833

9

316 334

33 431

6

71 664

64

716

296

966

15 29

15 30

1530

1333

15 29

14 66

253

301

365

80 83

60

454

237

1496

2048

727

1145 591

731

293

82 298

650 248

640 248

640

10 732

3

296

966

308

763

15 2921 82

52

188

17 6323 18

17 6323 18

651

556

812

170

1496

716

1219 1200

1227 1169

417

372

797

374

707

1310 910

13 1091

0

33

277

134

187

1257 667

12

162

125 348

12 2348

13 4983

9

6

4576

5

839

1349

1734 1343

1051

534

499

556

571

1145

1530

1557

119

100

107

323

105

320 2

3

6012 3

308

763

23 169

112 104

10

62 125

2

3

2

3

23

180 23

169

10

23

180

32

77 32

77

32

77

23

169

64

316

334 196

192

182

22 4

839

1349

326

11 5

21

13

27

667

83

60

83

60

83

60 83 60

83

60

83

60

83

60

83

60

6083

52

188

5020 9

6

45

32

149

5

76

683 809

156 152

683 1198

389

417

417

417 28

(Licensed to Stratum)

Joonis STR-02. Suur-Sõjamäe 60 ja Kuusiku DP liiklusprognoos Koos DP objektidega, õhtune tipptund aastal 2045+ Ristmikute teenindustasemed (EVS 843:2016 järgi)

Teenindustase F Teenindustase E Teenindustase D Teenindustase C Teenindustase B Teenindustase A

394

638

971

801

28 169

5

567 152

15 256

7

42 220

4

204

422

649

452

15 36

18 23

1823

1204

15 36

16 19

157

279

190

202 153

79

197

518

2341

1053

1422

921 586

655

92

275

495

380 486

324 486

324

176 201

649

452

607

385

15 3620 41

268

73

16 7218 46

16 7218 46

563

552

437

575

2341

422

1359 1502

1328 1381

29

139

346

529

346

529

671 129

1

67 112

91

120

190

45

178 539

1222

32

161

455

8

8

66 612

12

79 6

1212

666

1776 1647

811 1128

198

552

883

921

1823

1240

134

112

176

201

176

201

5 5

12 363

607

385

20 128

121 131

32

128 68

5

5

5

5

20

160 20

128

32

20

160

14

80 14

80

14

80

20

128

204

567

152 332

273

155

35

965

593

365

14

159

6

79 29

139

139

29

29

139

29

66

965 519

73

539

304

29

89

45

5

1222

153

79

153

79

153

79 153

79

153

79

153

79

153

79

153 79

7915 3

268

73

20 280

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe

Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

KÖITE SISUKORD

I OSA – PLANEERING

SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................... 1 2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA

LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS ................................................................................... 2 2.1 VASTAVUS RAE VALLA ÜLDPLANEERINGULE.................................................... 4

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................. 6 3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ............................................. 6

3.1.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................... 6 3.1.2 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus .................................. 7

3.2 OLEMASOLEVAD TEED JA ÜHENDUSED................................................................ 7 3.3 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS ............................................................................ 7 3.4 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD .............................................................. 7 3.5 KEHTIVAD PIIRANGUD ............................................................................................... 8 3.6 ARHEOLOOGIAMÄLESTIS .......................................................................................... 8

4 PLANEERINGUETTEPANEK .............................................................................................. 8 4.1 KRUNDIJAOTUS ............................................................................................................ 9 4.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED NING

HOONESTUSALADE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED ..................................................... 9 4.3 ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED ........................................................................ 11 4.4 LIIKLUSKORRALDUSE- JA PARKIMISE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ..... 12

4.4.1 Liiklusuuring ja selle tulemused .............................................................................. 14 4.5 HALJASTUSE RAJAMISE JA AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE

PÕHIMÕTTED......................................................................................................................... 15 4.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 15 4.5.2 Müra ja õhukvaliteet ................................................................................................. 17 4.5.3 Radoon ..................................................................................................................... 17 4.5.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 18 4.5.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 19

4.6 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .......................................................... 19 4.7 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 19

5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................................ 20 5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON NING SADEMEVEE

ÄRAJUHTIMISE LAHENDUS ............................................................................................... 20 5.1.1 Veevarustus .............................................................................................................. 20 5.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus ...................................................................................... 21 5.1.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 22 5.1.4 Sademeveekanalisatsioon ......................................................................................... 23

5.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................... 24 5.2.1 Tänavavalgustus ....................................................................................................... 25 5.2.2 Roheenergia tootmise võimalused ........................................................................... 25

5.3 SIDEVARUSTUS........................................................................................................... 26 5.4 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 26

5.4.1 Gaasivarustus ........................................................................................................... 27 5.4.2 Alternatiivsed kütteviisid ......................................................................................... 27 5.4.3 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded ....................................................................... 28

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe

Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

5.5 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

TEHNOVÕRKUDE OSAS ...................................................................................................... 28 5.6 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE ......................................................................................................................... 29 6 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................. 29

6.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG ................... 29 6.2 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ..................... 31 6.3 LOKAALSETE EHITUS- JA KÄITAMISAEGSETE MÕJUDE

LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERINGUALAL ....................................................... 32 6.4 VAJALIKUD KESKONNALOAD ................................................................................ 33

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA........................................................... 34

DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

JOONISED

1 Asukoha skeem DP-1

2 Planeeritud maa-ala kontaktvööndi analüüs DP-2

3 Tugiplaan DP-3

4 Põhijoonis DP-4

5 Tehnovõrkude koondplaan DP-5

6 Tänavalõiked DP-6

II OSA – PLANEERINGU LISAD

1 MENETLUSDOKUMENDID

1 Rae Vallavalitsuse 03.02.2023 kiri nr 6-1/1436-1 K-Projekt ASle

2 K-projekt AS 12.01.2023 kiri nr 2-6/004 Rae Vallavalitsusele

3 Kuusiku kinnistu DP ning eritasandilise riste ja liiklussõlme koosoleku protokoll,

10.03.2021

4 Maanteeameti 01.04.2020 kiri nr 5-2/20/11148-2 Rae Vallavalitsusele

5 Lennuameti 17.03.2020 kiri 4.6-8/20/869-2 Rae Vallavalitsusele

6 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise algatamise kohta (Harju Elu, 13.03.2020)

7 Rae Vallavalitsuse 02.03.2020 kiri nr 6-1/2771 külavanematele ja ametkondadele

detailplaneeringu koostamise algatamise kohta

8 Detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Rae Vallavalitsuse korraldus

nr 286, 26.02.2020)

9 Muinsuskaitseameti 16.12.2019 kiri nr 5.1-17.5/2894-1 Rae Vallavalitsusele

10 Maanteeameti 13.12.2019 kiri nr 15-2/18/8855-3 Rae Vallavalitsusele

11 Lennuameti 12.12.2019 kiri nr 4.6-8/19/5023-2 Rae Vallavalitsusele

12 Keskkonnaameti 09.12.2019 kiri nr 6-5/19/232-2 Rae Vallavalitsusele

13 Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks, avaliku ruumi ja taristu

väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks ja Rae valla

sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks, 17.09.2019

14 Tallinna Lennujaam AS 17.11.2017 kiri nr 05.03-05.05/17/LJ322-1 Rae Vallavalitsusele

2 MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID

1. Arheoloogilise jälgimise aruanne. Kinnismälestis Kultusekivi, Arheox OÜ, 2020

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe

Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

2. Lisa arheoloogilise jälgimise aruandele. Kinnismälestis Kultusekivi (reg nr 18874)

Kuusiku kinnistu, Rae vald, Harju maakond, Arheox OÜ, 2020

3. Tehnilised tingimused:

o AKTSIASELTS TALLINNA VESI e-kiri sajuvee tehnilistest tingimustest, 02.04.2018

o Energate OÜ tehnilised tingimused nr T-587, 09.03.2022

o Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 36297314, 21.03.2022

o Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 405167, 30.03.2022

o Aktsiaselts ELVESO tehnilised tingimused nr 4-11/496-1, 04.04.2022

1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

• Planeerimisseadus

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“

• Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic trassi koridori asukoha määramine“ (Kehtestatud

Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41)

• Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

• Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022

määrus nr 11)

• Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja

detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13)

• Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011

määrus nr 14)

• Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse

30.08.2022 määrus nr 18)

• Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava

aastateks 2024-2035 (kinnitatud Rae Vallavolikogu 13.05.2024 määrusega nr 46)

• Detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldus (Rae Vallavalitsuse

korraldus 26.02.2020 nr 286) koos selle lisadeks olevate KSH eelhinnangu (Lisa 1) ja

detailplaneeringu lähteseisukohtadega (Lisa 2)

• Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Rae

Vallavalitsuse 13.01.2015 korraldusega nr 29)

• Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Rae Vallavalitsuse

05.10.2021 korraldusega nr 1439)

• Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid:

o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“

o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“

o EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus“

o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“

o EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes”

o EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”

o EVS 843:2016 „Linnatänavad”

o EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

o EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“

• Tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilised tingimused.

• Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja tööd (esitatud

detailplaneeringu lisades).

2

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA

LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega Kuusiku kinnistu

ümberkruntimisel moodustada äri- ja tootmismaa sihtotstarbega ning transpordimaa

sihtotstarbega krundid, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused tootmis- ja ärihoonete

ehitamiseks ning töötada välja põhimõttelised lahendused juurdepääsudele, tehnovõrkudega

varustamiseks ning haljastuseks.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 20 ha.

Planeeringuala asub Soodevahe küla idaosas Tallinna Lennujaama maandumisraja ja riigi

kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi tee (edaspidi ka Suur-Sõjamäe tänava) vahelisel alal.

Juurdepääs planeeringualale on Roosivälja tee kaudu.

Planeeringuala ja kontaktvöönd (väljavõte Rae Vallavalitsuse 26.02.2020 algatamise korraldusest nr 286)

Planeeringuala kontaktvöönd hõlmab Rae valla Soodevahe küla kesk- ja idaosa. Suure osa

kontaktvööndi lääneosast moodustab turvaaiaga piiratud Tallinna Lennujaama territoorium,

millel paiknevad lennuvälja teenindavad rajatised. Kontaktvööndi kesk- ja lõunaossa jäävad

mitmed maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis on kas hoonestatud üksiku

talukompleksiga või on ehitisregistri andmetel hoonestamata, kuid tegelikkuses paikneb neil

seadusliku aluseta suve- ja aiamaju. Kontaktvööndi põhja- ja idaosas on peamiselt äri- ja

tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Olemasolev äri- ja tootmishoonestus on koondunud

Suur-Sõjamäe tänava äärde, kus suurimaks hooneks on COOP Eesti Keskühistu

logistikakeskus.

Kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis DP-2 Planeeritud

maa-ala kontaktvööndi analüüs):

• Vana-Uuetoa kinnistu detailplaneering (DP0199) kehtestatud Rae Vallavolikogu

09.05.2006 otsusega nr 113. Planeeringus on kavandatud moodustada äri- ja tootmismaa,

tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega krundid moodustamine ning määratud

3

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

neile ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks ning alajaamade ja pumbajaama

rajamiseks. Transpordimaa sihtotstarbega krundid on mõeldud piirkonna tänavavõrgu -

Piloodi tee, Lennuradari tee, Kapteni tee ja Radisti tee - ehitamiseks. Detailplaneering on

osaliselt kehtiv (muudetud detailplaneeringuga DP0851) ning valdavas osas ellu viidud.

• Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP0609) kehtestatud

Rae Vallavalitsuse 13.01.2015 korraldusega nr 29. Detailplaneeringus on kavandatud

moodustada äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunt ning määratud ehitusõigus

logistikakeskuse ja toiduainete käitlemise hoone ehitamiseks. Detailplaneering on ellu

viidud.

• Lepniku, Lepliku ja Lennuradari tee 6 kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP0851)

kehtestatud Rae Vallavalitsuse 06.02.2018 korraldusega nr 186. Detailplaneeringus on

kavandatud moodustada neli äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti ning määratud neile

ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Samuti on moodustatud kaks

transpordimaa sihtotstarbega krunti avalikult kasutatava Lennuradari tee ning jalgratta-

ja jalgtee ehitamiseks. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

• Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0999) kehtestatud Rae Vallavalitsuse

17.12.2019 korraldusega nr 1675. Detailplaneeringus on kavandatud moodustada

kümme äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti ning määratud neile ehitusõigus äri- ja

tootmishoonete ehitamiseks. Samuti on moodustatud kaks transpordimaa sihtotstarbega

krunti avalikult kasutatava Roosivälja tee ning juurdepääsutee ehitamiseks.

Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

• Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP1031) kehtestatud Rae

Vallavalitsuse 05.10.2021 korraldusega nr 1439. Detailplaneeringus on kavandatud

transpordi- ja ärimaa kaassihtotstarbega ja äri- ja tootmismaa krundid ning määratud

neile ehitusõigus ja hoonestustingimused äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Samuti on

kavandatud avaliku kasutusega Lennuradari tee ja Roosimäe tee transpordimaa

kinnistud. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

• Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1137). Kehtestatud Rae

Vallavalitsuse 11.04.2023 korraldusega nr 763. Detailplaneeringus on kavandatud

ärimaa kaassihtotstarbega transpordimaa krunt, millele on määratud ehitusõigus Rail

Baltic reisirongide hooldedepoo rajamiseks. Detailplaneering on realiseerimisel.

Kontaktvööndis on menetluses järgmised detailplaneeringud (vt joonis Planeeritud maa-ala

kontaktvöönd nr DP-2):

• Lennuradari tee 14 // 15a kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1160) on algatatud Rae

Vallavalitsuse 10.08.2022 korraldusega nr 1146. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu viieks tootmis- ja ärimaa

sihtotstarbega krundiks ning määrata neile ehitusõigus ja hoonestustingimused tootmis-

ja ärihoonete rajamiseks, moodustada planeeringuala läbivale avaliku kasutusega

Lennuradari tee maa-alale transpordimaa sihtotstarbega krunt ja planeeritavatele uutele

tootmis- ja ärimaa kruntidele kavandatava täiendava juurdepääsutee rajamiseks teine

transpordimaa krunt.

• Suur-Sõjamäe tn 60 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1180) on vastu võetud Rae

Vallavalitsuse 08.07.2025 korraldusega nr 994. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

on jagada transpordimaa sihtotstarbega kinnistu liiklus- ja ärimaa sihtotstarbega

kruntideks ning määrata neile ehitusõigus ja hoonestustingimused tootmis- ja ärihoonete

ehitamiseks. Samuti on kavas lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine

ning haljastus.

• Kasemetsa, Tallinna lennuväli ja Lennuplatsi kinnistute ja lähiala detailplaneering

(DP1309) on algatatud Rae Vallavolikogu 17.12.2024 otsusega nr 153.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on seadustada Kasemetsa, Tallinna lennuväli ja

4

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Lennuplatsi katastriüksustele rajatud päikesepargid ning määrata ehitusõigus

päikeseparkide laiendamiseks planeeringualal.

• Lepiku ja Lennuradari tee L10 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1304) on algatatud

Rae Vallavalitsuse 11.03.2025 korraldusega nr 348. Detailplaneeringu eesmärk on

jagada olemasolevast maatulundusmaast välja tootmismaa sihtotstarbelised kinnistud,

millele määratakse osaline ärimaa kaassihtotstarve ning määrata neile ehitusõigus äri- ja

tootmishoonete ehitamiseks.

Viimase 10 - 15 aasta jooksul on planeeringuala lähipiirkond muutunud läbi kehtestatud ja

realiseeritud detailplaneeringute aktiivses kasutuses aia- ja suvemajade piirkonnast äri- ja

tootmispiirkonnaks.

Kavandatud äri- ja tootmishooned on loogiliseks jätkuks juba Suur-Sõjamäe tänava,

Lennuradari tee ja Piloodi tee äärde rajatud äri- ja tootmishoonetele. Detailplaneeringus

kavandatud olemasolevate teede pikendused ühendavad piirkonna teed omavahel terviklikuks

võrgustikuks, mis võimaldab hajutada liikluskoormust erinevate teede ja ristmike vahel.

2.1 VASTAVUS RAE VALLA ÜLDPLANEERINGULE

Rae valla üldplaneeringu (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

kohaselt asub planeeringuala perspektiivse tootmis- ja ärimaa maakasutuse juhtotstarbega

alal.

Tootmismaade all mõeldakse tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja

rajatiste maad; samuti ladude ja transpordiettevõtete maad. Kuna tänapäeval on tootmis- ja

äritegevus tihedalt seotud, siis on tootmismaale lisatud ka ärimaa liitfunktsioon.

Väljavõte Rae valla üldplaneeringu maakasutusplaanist

5

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Soodevahe külasse kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi tee äärde on vastavalt Rae valla

üldplaneeringule planeeritud perspektiivne rasketööstuse areng, kus elamualad ei asu lähemas

kontaktvööndis ning tagatud on raudteeühendused ning hea juurdepääs Tallinna ringteele.

Piirkonnas on reserveeritud suures osas maid tootmis- ja ärimaadena, mis funktsionaalselt

liituksid Tallinna linna samalaadse piirkonnaga. Kujunev tootmispiirkond on hästi varustatud

transpordi-infrastruktuuridega – seda läbivad/piiravad Tallinn-Lagedi tee, Tallinna ringtee

ning Tallinn-Tapa raudteeharu. Ala on nii teede- kui raudteede võrguga ühendatud Muuga

sadamaga ning teedevõrgu kaudu ka läheduses paikneva Tallinna lennujaamaga. Sellest

tulenevalt on võimalik arendada ka transpordimahukaid tegevusi.

Üldplaneeringus on määratud ka piirkondlikud hoonestustingimused, millega arvestamist

käsitleb järgmine tabel: Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Minimaalne krundi suurus 0,7 ha. Kõik kavandatud ehitusõigusega

krundid on suuremad kui 0,7 ha.

Krundi sihtotstarve • Peamiselt rasketööstuse arenguks

ettenähtud piirkond

• Uusi elamukrunte ei saa planeerida

• Kavandatud on äri- ja tootmismaa,

transpordimaa ning üldmaa

sihtotstarbega krundid.

• Elamukrunte kavandatud ei ole.

Krundi täisehitus % Maksimaalne krundi täisehitus 60%. Ehitusõigusega kruntide täisehituse

protsent on maksimaalselt 60%.

Kõrgus ja korruselisus Hoonete suurim lubatud kõrgus

Tallinna Ringtee ja Suur-Sõjamäe tee

ääres kuni 16 m.

Kruntidele kavandatud hoonete

suurim lubatud kõrgus on 16 m.

Haljastus • 10% krundi pinnast peab

moodustama haljasala.

• Maantee kaitsevöönd on

kohustuslik haljasala.

• Krundi iga 1000 m² kohta tuleb

ette näha 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on 10 m.

• Läbivate teede äärde tuleb

kavandada puudeallee.

• Planeeringulahenduse kohaselt on

iga krundi minimaalseks haljastuse

protsendiks nähtud ette 10%.

• Kõrvalmaantee (Suur-Sõjamäe tn)

kaitsevöönd on ette nähtud ja

tähistatud haljasalana.

• Detailplaneeringus on sätestatud

põhimõte, et ehitusprojektis

haljastuse lahenduse koostamisel

tuleb iga 1000 m² kohta näha ette

1 puu, mille täiskasvamiskõrgus

on 10 m, arvestades seejuures

lennuvälja piirangupindade ja

maandumisraja kõrguslehtriga.

• Läbivate teede (Roosimäe tee ja

Piloodi tee pikenduse) äärde on tee

ühele poolele (sõidu- ning

jalgratta- ja jalgtee vahele)

kavandatud puuderida. Tee teine

pool on reserveeritud

tehnovõrkude koridoridele. Sellest

tulenevalt ei ole võimalik

puudeallee kavandamise nõuet

täita.

Abihooned Kuni 5 hoonet krundil, olenevalt

krundi suurusest.

Hoonete suurim lubatud arv krundil

on kuni 5 hoonet.

Katusekalle ja räästa

kõrgus

Katusekalle hoonetel 0-20°. Hoonete katusekalle on ette nähtud

vahemikku 0-20°.

Piirded • Ei ole kohustuslik

• Piirde rajamisel võrkaed

kõrgusega kuni 2m

• Piirete rajamine ei ole kohustuslik.

• Piirete rajamisel on lubatud kuni 2

meetri kõrgune võrkaed.

6

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Materjalikäsitlus • Arvestada olemasoleva ja

planeeritud hoonestusega

• Kaarhallid lubatud, kuid mitte

põhitee ääres

• Maantee pool esinduslikum

fassaad

• Hoonete arhitektuur peab olema

lihtne ja sobima lähipiirkonna

üldise ilmega.

• Hoonete välimus peab olema

kaasaaegse arhitektuurse

lahendusega.

• Esinduslikum fassaad

projekteerida Roosimäe tee poole.

Detailplaneeringus ei kavandata üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ega

piirkondlike hoonestustingimuste muutmist. Sellest lähtuvalt on detailplaneeringu lahendus

kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS

Planeeringuala asub Rae valla põhjaosas Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tänava ääres ning

selle suurus on ligikaudu 20 ha.

Planeeringuala vahetus läheduses asub Tallinna Lennujaama suletud territoorium ning on

mitmeid lao- ja logistika- ning tootmishooneid.

Keskkonnaregistri ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse kohaselt ei asu

detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka selle kontaktvööndis kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid.

Olemasolev situatsioon on kajastatud joonistel DP-2 (Planeeritud maa-ala kontaktvöönd) ja

DP-3 (Tugiplaan), millele on kantud kõik kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad

kitsendused.

3.1.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Planeeringualal asuvad järgmised kinnistud: Nr Aadress Pindala,

ha

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 Kuusiku 19,33 14498902 65301:002:1792 Tootmismaa 50%

Ärimaa 50%

Aktsiaselts

Tallinna

Lennujaam

2 Suur-Sõjamäe

tn 70 kinnistu

osa

0,14 12284202 65301:001:3606 Tootmismaa 50%

Ärimaa 50%

OÜ Laaneaia

Laod ja Coop

Eesti

Keskühistu

kaasomand

Planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata ja oma olemuselt võsastuv jäätmaa,

millel asub veel varasemast ajast üksikuid seadusliku aluseta kasvuhooneid ja aiamaju.

7

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

3.1.2 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

Planeeringualaga piirnevad järgmised kinnistud: Nr Aadress Pindala

m2

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 Tallinn-Lagedi

tee T6

9629 10096450 65301:002:1456 Transpordimaa Eesti

Vabariik

2 Lennu 5379 13876802 65301:002:1699 Maatulundusmaa Eraisik

3 Piloodi tee L1 801 19308450 65301:001:5629 Transpordimaa Rae vald

4 Lenna 4613 13876802 65301:002:1701 Maatulundusmaa Eraisik

5 Lennuradari tee

8

40200 6829402 65301:002:0197 Maatulundusmaa Eraisik

6 Kungla 90800 7952102 65301:002:0279 Maatulundusmaa Eraisikud

7 Lennuradari tee

15

579700 3321702 65301:002:0430 Maatulundusmaa Eraisikud

8 Kasemetsa 63200 113402 65301:002:1435 Maatulundusmaa Aktsiaselts

Tallinna

Lennujaam

9 Suur-Sõjamäe

tn 70

130200 12284202 65301:001:3606 Tootmismaa 50%

Ärimaa 50%

OÜ Laaneaia

Laod ja Coop

Eesti

Keskühistu

kaasomand

3.2 OLEMASOLEVAD TEED JA ÜHENDUSED

Planeeringuala asub Rae valla põhjaosas Soodevahe külas riigi kõrvalmaantee nr 11290

Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänav) ääres. Juurdepääs alale on Suur-Sõjamäe tänavaga

ristumisest algava Roosivälja tee kaudu.

Kõrvalmaantee äärde on rajatud jalgratta- ja jalgtee J. Smuuli tänavast Lennuradari teeni.

Planeeringualale on tagatud juurdepääs ka ühistranspordiga – planeeringuala vahetus

läheduses, piki Suur-Sõjamäe tänavat pisut idapool, asub Lennuradari bussipeatus, mida

teenindab maakonnaliini buss nr 103. Lähim Tallinna linna bussiliine (liine nr 7 ja 15)

teenindav Sõjamäe bussipeatus asub ligikaudu 1,5 km kaugusel planeeringualast piki Suur-

Sõjamäe tänavat Ülemiste ristmiku suunas.

3.3 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS

Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud, kuid seda läbivad mitmed naaberalade

(Ida-Tallinna tööstuspargi ja Lennujaama lõunaala kinnistute arendusalade) varustamiseks

projekteeritud ning hetkel ehitamisel olevad tehnovõrgud. Samuti läbib kinnistut AS’ile

Tallinna Lennujaam kuuluv elektri keskpingekaabel, mis varustab elektriga naaberkinnistut

(Lennuradari tee 8).

3.4 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD

Valdav osa kinnistust on kasutusest väljas ja võsastuv jäätmaa. Kinnistu põhjaosas Suur-

Sõjamäe tänava ääres ja kirdeosas esineb vähesel määral kõrghaljastust üksikute puude näol.

8

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Planeeringuala põhja- ja kirdepoolses osas Suur-Sõjamäe tänava läheduses on lokaalselt

ladustatud erinevaid ehitus- ja olmejäätmeid, mis pärinevad suure tõenäosusega piirkonda

alles jäänud omavoliliste ehitiste kasutamisest ja lammutamisest.

3.5 KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

• Planeeringuala jääb Tallinna lennuvälja kaitse- ja kõrguspiirangute vööndisse;

• Planeeringualale ulatub riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi (Suur-Sõjamäe tänav)

kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

• Planeeringualal asub arheoloogiamälestis „Kultusekivi“ (reg nr 18874) ja seda ümbritsev

kaitsevöönd 50 m raadiuses.

• Planeeringualale ulatub Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic trassi koridori

asukoha määramine“ (Kehtestatud Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/41) määratud Rail Balticu põhitrassi koridor.

3.6 ARHEOLOOGIAMÄLESTIS

Kuusiku kinnistu edelanurgas asub kultuuriministri 27.07.1998 määrusega nr 20

„Kultuuriväärtuseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnistatud Kultusekivi (reg nr

18874). Arheoloogiamälestisele on määratud kaitsevöönd 50 m väliskontuurist arvates ning

sätestatud leevendus, et Muinsuskaitseameti luba ei pea taotlema kaitsevööndis ehitus-, mulla-

ja kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 30 cm.

Tallinna lennujaama lennuliiklusala laiendustööde käigus aastatel 2016–2018 teisaldati

arheoloogiamälestis oma algsest asukohast ning hiljem ei suudetud selle asukohta tuvastada.

Kevadel 2020 viis OÜ Arheox Kuusiku kinnistul läbi arheoloogilised jälgimised eesmärgiga

lokaliseerida mälestise asukoht ja tagada selle teisaldamine algsele asupaigale.

Tööde käigus tuvastati arheoloogiamälestise asukoht ning avastati veel kaks pealt sirge külje

ja väikeste lohkudega kultusekivi. Kõik kolm kivi paigutati Kuusiku kinnistule

arheoloogiamälestise algsesse asukohta.

Arheoloogilise jälgimise aruanne ja selle lisa on lisatud detailplaneeringu materjalidele.

4 PLANEERINGUETTEPANEK

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada:

• Kaks tootmishoone või logistikakeskuse maa ja väikeettevõtluse hoone ja -tootmise

hoone maa krunti, millele antakse ehitusõigus kuni 4-korruseliste äri- ja tootmishoonete

ehitamiseks.

• Kaks tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, millele ehitusõigust ei määrata. Suurem

krunt (pos 1) säilitab Kuusiku kinnistu katastriüksuse sihtotstarbed ning seda on

võimalik kasutada Rae valla üldplaneeringus ja Harju maakonnaplaneeringus „Rail

Baltic trassi koridori asukoha määramine“ kavandatud Betooni tänava ja Varivere tee

pikenduse ning nende eritasandilise raudteeristega ja kõrvalmaantee 11290 Tallinn –

Lagedi tee liiklussõlme projekteerimiseks ja realiseerimiseks. Väiksem krunt (pos 8) on

9

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

mõeldud kompensatsiooniks kruntide pos 4a ja pos 6 eest ning antakse üle Coop Eesti

Keskühistule.

• Neli tee ja tänava maa sihtotstarbega krunti, mis on mõeldud äri- ja tootmishoonetele

juurdepääsu tagamiseks ning piirkonna teedevõrgu ühendamiseks (Roosimäe tee

ühendamiseks Suur-Sõjamäe tänava ja Piloodi teega).

• Üks looduslik maa sihtotstarbega krunt, mida on võimalik kasutada piirkonda teenindava

puhkeala rajamiseks.

Joonistel on kajastatud planeeritud hoonete võimalik paiknemine. Hoonete täpne paiknemine

hoonestusalal määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja

kasutusfunktsioonide selgumisel kooskõlas detailplaneeringus määratud tingimustele.

4.1 KRUNDIJAOTUS

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada üheksa krunti:

• Tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunt pos 1 moodustatakse Kuusiku kinnistust.

• Tootmishoone või logistikakeskuse maa ja väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone

maa sihtotstarbega krundid pos 2 ja pos 3 moodustatakse Kuusiku kinnistust.

• Transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 4 moodustatakse Kuusiku kinnistust (pos 4a) ja

Suur-Sõjamäe tn 70 kinnistu osast (pos 4b).

• Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 5 moodustakse Kuusiku kinnistust.

• Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 6 moodustatakse Suur-Sõjamäe tn 70 kinnistu

osast.

• Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 7 moodustatakse Kuusiku kinnistust.

• Tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunt pos 8 moodustatakse Kuusiku kinnistust.

• Loodusliku maa sihtotstarbega krunt pos 9 moodustatakse Kuusiku kinnistust.

Täpsemad andmed kruntide moodustamise kohta on esitatud joonisel DP-4 (Põhijoonis).

4.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED NING

HOONESTUSALADE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tootmishoone maa (TT) 50% või

logistikakeskuse maa (TK) 50% ja

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone

maa (ÄV) 50%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Juurdepääs krundile on kavandatud Piloodi teelt (krunt pos 4). Mahasõitude täpsed asukohad

määratakse projekteerimise etapis.

Pos 2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tootmishoone maa (TT) 50% või

logistikakeskuse maa (TK) 50% ja

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone

10

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

maa (ÄV) 50% *

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 25 000 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m (abs 56 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus 4

* Planeeritava äri- ja tootmismaa krundi sihtotstarvete osakaalu on võimalik projekteerimise

etapis täpsustada ning kohandada vastavalt kavandatava hoonestuse spetsiifikast ja

planeeritavast kasutamise otstarbest tulenevalt. Detailplaneeringuga määratud äri- ja

tootmismaa sihtotstarvete osakaalu muutmine on võimalik tootmismaa osakaalu puhul

vahemikus 50-95% ja ärimaa osakaalu puhul vahemikus 5-50%.

Juurdepääs krundile on kavandatud Roosimäe teelt (krunt pos 5). Mahasõitude täpsed

asukohad määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hoovi.

Krundile on määratud hoonestusala, mille piir kulgeb paralleelselt krundi piiriga 4 m kaugusel

seespool Roosimäe tee poolsel küljel, 6 m kaugusel seespool Piloodi tee poolsel küljel ning

14 m kaugusel seespool Kungla kinnistu piirist.

Pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tootmishoone maa (TT) 50% või

logistikakeskuse maa (TK) 50% ja

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone

maa (ÄV) 50% *

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 24 600 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m (abs 56 m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus 4

* Planeeritava äri- ja tootmismaa krundi sihtotstarvete osakaalu on võimalik projekteerimise

etapis täpsustada ning kohandada vastavalt kavandatava hoonestuse spetsiifikast ja

planeeritavast kasutamise otstarbest tulenevalt. Detailplaneeringuga määratud äri- ja

tootmismaa sihtotstarvete osakaalu muutmine on võimalik tootmismaa osakaalu puhul

vahemikus 50-95% ja ärimaa osakaalu puhul vahemikus 5-50%.

Juurdepääs krundile on kavandatud Roosimäe teelt (krunt pos 5). Mahasõitude täpsed

asukohad määratakse projekteerimise etapis.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hoovi.

Krundil paikneb arheoloogiamälestis „Kultusekivi“ (reg nr 18874), mille kaitsevöönd on 50 m

mälestise väliskontuurist, et tagada arheoloogiamälestise säilimine ja puutumatus.

Krundile on määratud hoonestusala, mille piir kulgeb paralleelselt krundi piiriga 4 m kaugusel

seespool Roosimäe tee poolsel küljel, 10 m kaugusel seespool Lennuradari tee 16 kinnistu

piirist ning 14 m kaugusel seespool Kungla kinnistu piirist. Samuti on krundi hoonestusala

piiri määramisel arvestatud arheoloogiamälestise kaitsevööndiga (50 m).

11

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Pos 4 - 7

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krundid on moodustatud avalikult kasutatavate tänavate tarbeks ning antakse üle Rae vallale.

Pos 8

Krundi kasutamise sihtotstarve: Logistikakeskuse maa (TK) ja

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone

maa (ÄV)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Juurdepääs krundile on kavandatud Roosimäe teelt (krunt pos 7). Mahasõidu täpne asukoht

määratakse projekteerimise etapis.

Krunt antakse üle Coop Eesti Keskühistule ning selle võib liita Suur-Sõjamäe tn 70

kinnistuga.

Pos 9

Krundi kasutamise sihtotstarve: Looduslik maa (HL)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Lähtuvalt planeeringulahenduse kontseptsioonist võib äri- ja/või tootmismaa krunte (pos 2 ja

3) omavahel liita, kui tekib vajadus ehitada suurema ehitisealuse pinnaga hooneid. Sellisel

juhul liituvad kruntidele määratud ehitisealused ja suletud brutopinnad, muud ehitusõiguse

komponendid ei muutu ega liitu.

Kruntide liitmise võimaldamiseks on kruntide omavahelisel piiril nähtud ette hoonestusala

ulatus krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta, tuleb vajadusel (lähtuvalt kavandatavast

hoonestusest) tuleohutuse tagamiseks ja tule leviku takistamiseks rakendada kehtivatele

tuleohutuseeskirjadele vastavad meetmed. Juhul, kui krunte ei liideta ning seatakse

üleehitusservituut, võib nende meetmete rajamisest loobuda, kui kokkuleppel naaberkinnistu

omanikuga on tagatud nõuetekohased hoonetevahelised tuleohutuskujad.

4.3 ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED

Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, visuaalselt nauditav ning sobima lähipiirkonna

üldise ilmega. Esinduslikum fassaad tuleb projekteerida Roosimäe tee poole.

• Hoone ±0.00:

12

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

o Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel.

o Arvestada tuleb kõrguspiiranguga, mis on ette nähtud lennuliikluse tagamiseks.

• Kõrgused:

o Hoonete kõrgus kuni 16 m, kõrgus peab langema lennujaama maandumisraja suunas.

o Hoone katuse tasapinnast võivad üle ulatuda tehnoseadmed.

• Katus:

o Katusekalle: 0-200, parapetiga.

o Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete ehitusprojektiga.

o Soojussaarte tekkevõimaluste vähendamiseks on soovitatav kasutada heledaid katuse

pindasid.

• Fassaadi välisviimistluse nõuded:

o Planeeringuala läbivate teede poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad

klaasipinnad.

o Fassaad peab olema liigendatud vormilt ja värvitoonidelt. Selleks kasutada kahe

erineva viimistlusmaterjali kombinatsiooni.

o Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati.

Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale.

o Värvilahenduses eelistada tumedaid toone. Heledamaid toone võib kasutada aktsendi

andmiseks vastavalt konkreetse ettevõtte korporatiivgraafika ja kontseptsiooni

nõuetele.

• Piirded:

o Piirded ei ole kohustuslikud, kuid nende vajadusel on lubatud võrkaed kõrgusega kuni

2,0 m.

o Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga ning selle kujunduslaad täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel.

o Väravate kavandamisel tuleb arvestada, et need ei tohi avaneda tee poole.

• Muud nõuded:

o Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi.

o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

o Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

o Hoonete projekteerimisel tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale Eesti

standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

4.4 LIIKLUSKORRALDUSE- JA PARKIMISE KORRALDAMISE

PÕHIMÕTTED

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigi kõrvalmaanteelt 11290 Tallinn – Lagedi

(Suur-Sõjamäe tänavalt) ning Roosivälja teelt ja Piloodi teelt.

Detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse väljatöötamisel on lähtutud sujuva ja liiklust

hajutava liikluskorralduse põhimõttest ning kavandatud planeeringuala läbiv tee (krundid pos

5 – 7) ehk Roosimäe tee pikendus Suur-Sõjamäe tänavast Roosivälja tee ristmikuni, mis saab

peamiseks juurdepääsuks planeeringualale. Sõidukite liikumisalaks on planeeritud 1+1

sõidurajaga tee, mille laiuseks on 8,0 m. Kuna tegu hakkab olema äri- ja tootmispiirkonnaga

ning võib eeldada, et suurt jalakäijate liiklust toimuma ei hakka, on kavandatud 3,0 m laiune

jalgratta- ja jalgtee ühele poole tänavat.

Piirkonna teedevõrgu ühendamise ja liikluskoormuse hajutamise eesmärgil on

planeeringualale kavandatud täiendav ühendus (krunt pos 4) ehk Piloodi tee pikendus

13

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Roosimäe tee ristmikust tänase Piloodi teeni. Sõidukite liikumisalaks on planeeritud 1+1

sõidurajaga tee, mille laiuseks on 6,5 m. Ühele poole tänavat on kavandatud 3,0 m laiune

jalgratta- ja jalgtee.

Piloodi tee planeeritud lahendus on kokku viidud varem rajatud Piloodi tee lahendusega, mis

näeb ette jalgratta- ja jalgteed vahetult sõidutee ääres. Sellest tulenevalt kitseneb sõidutee ning

jalgratta- ja jalgtee vaheline haljasriba tavapäraselt 3,5 m-lt ligikaudu 0,5 m-le vahetult

planeeringuala piiril.

Planeeringuala sisene Piloodi tee osa rajatakse planeeringu elluviimisel, kuid puuduva lõigu

väljaehitamine Piloodi tee L1 kinnistul sõltub Rae valla teedevõrgu arenduskavast või

huvitatud isiku ja Rae valla vahelistest kokkulepetest.

Rae valla üldplaneeringus ja Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine” (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41) on

planeeringualale ja selle lähipiirkonda kavandatud Betooni tänava ja Varivere tee

pikendamine ja omavaheline ühendamine, Varivere tee eritasandiline ristumine raudteedega

ning liiklussõlm Varivere tee ristumisel Suur-Sõjamäe tänavaga. Samuti on kavandatud Rail

Baltic raudtee ristumine Suur-Sõjamäe tänavaga.

Tänaseks on valminud Rail Baltic raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava ristumise põhiprojekt,

mille kohaselt on kavas ristumine lahendada ca 300 m pikkuse maanteeviaduktiga. Projektis

on riigimaantee asukohta Lennuradari tee ja Tallinna ringtee vahelises lõigus nihutatud

tänasest veidi lõuna poole, mis aga ei mõjuta piirkonna liikluskorraldust. Riigi kõrvalmaantee

11290 Tallinn – Lagedi ja Lennuradari tee ristmik säilib samas asukohas, kuid kõrvalmaantee

Lagedi-Tallinn suunale on ette nähtud eraldi vasakpöörde rada Lennuradari teele

pööramiseks.

Kuna erinevate osapoolte (AS Tallinna Lennujaam, Rae Vallavalitsus, Transpordiamet, Rail

Baltic Estonia OÜ) vaheliste läbirääkimiste tulemusena ei ole kokkuleppele jõutud Varivere

tee ja raudteede eritasandilise ristumise ning Suur-Sõjamäe tänava ja Varivere tee liiklussõlme

vajalikkuses, ruumivajaduses ja edasises projekteerimises, on hetkel loobutud Kuusiku

kinnistu põhjaosa arendamisest. Planeeringulahenduses on kinnistu põhjaossa kavandatud

ehitusõiguseta krunt (pos 1), mida on võimalik viidatud transpordirajatiste hilisemaks

projekteerimiseks ja väljaehitamiseks kasutada. Vajadusel on võimalik ka planeeringus

kavandatud teedevõrgu ümberehitamine.

Tulevikus on plaanis riigi kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi tee rekonstrueerida 2+2

sõidurajaga maanteeks, millega seoses muutub tõenäoliselt ka Suur-Sõjamäe tänava ja

Roosimäe tee ristmiku lahendus.

Jalgrataste parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016

põhimõtetest. Parkimisnormatiivi arvutamisel on aluseks võetud väljaspool kesklinna asuva

ala koefitsient 1 parkimiskoht iga 200 m2 tööstusettevõtte ja lao suletud brutopinna kohta.

Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise otstarve Norm.

arvutus

Normatiivne

parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv krundil

2 Planeeritud äri-

ja/või tootmishoone 41740/200 209 209

3 Planeeritud äri-

ja/või tootmishoone 41000/200 205 205

14

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Planeeringualal kokku: 414 414

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete

hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel.

Sõiduautode parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ sätestatud põhimõtetele. Parkimiskohtade arvutamisel on aluseks võetud

linnakeskuse klassi II kuni IV koefitsient 1 parkimiskoht iga 250 m2 töötusettevõtte ja lao

suletud brutopinna kohta. Vähemalt 1/5 parkimiskohtadest peab olema varustatud

elektriautode laadimistaristuga.

Sõiduautode parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise otstarve Norm.

arvutus

Normatiivne

parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv krundil

2 Planeeritud äri-

ja/või tootmishoone 41740/250 167 167

3 Planeeritud äri-

ja/või tootmishoone 41000/250 164 164

Planeeringualal kokku: 331 331

Märkus: Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete

hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel.

Tänava ristlõiked ja haljastuse lahendus ning kruntide juurdepääsude täpsed asukohad ja

parkimislahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843

„Linnatänavad”.

• Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.

• Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile

Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa

Transpordiamet.

• Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks

juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte.

• Krundisisese parkimislahenduse väljatöötamisel tuleb vältida tuleb suurte lagedate

avaparklate rajamist. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 30-

kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva

miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega

arvestatakse, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

• Hoonete ehitusprojekti(de) koostamisel tuleb välja töötada nii töötajate kui külastajate

jalgrataste parkimise lahendus. Töötajate parkimine tuleb lahendada katuse all ja

võimalusel eraldi lukustatavas ruumis (kas hoone mahus või eraldi rattamajana), kus on

võimalik ratas kinnitada raamist. Ette tuleb näha ka võimalus elektrijalgrataste ja -

tõukerataste laadimiseks. Külastajate parkimine lahendada peasissepääsu lähedal,

võimalusega kinnitada ratas raamist.

4.4.1 Liiklusuuring ja selle tulemused

Planeeringuala külgneb riigi kõrvalmaanteega 11290 Tallinn – Lagedi (Suur-Sõjamäe tänav),

mille ristmik Roosimäe teega on juurdepääsuks planeeritud kruntidele. Planeeringumenetluse

raames koostati liiklusuuring (vt detailplaneeringu lisad), milles on parema tervikpildi

saamise eesmärgil käsitletud kahe samas piirkonnas koostatava planeeringu (Suur-Sõjamäe tn

15

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

60 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP1180) ning Kuusiku kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu (DP0965)) liiklusmõjusid.

Töö eesmärk oli hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu,

analüüsida liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele ning teostada ristmike

läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel, arvestades seejuures nii olemasoleva kui

prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Uuringu raames teostati

lähteandmete analüüs ning selgitati liiklusloenduse andmete põhjal välja olemasolevad

liiklussagedused ja -situatsioon ning peamised teedevõrgu kitsaskohad. Kogutud

lähteandmete baasil modelleeriti perspektiivsed tulevased liiklussagedused ja -suunad ning

teostati ristmike läbilaskevõime arvutused.

Uuringu raames teostati lähteandmete analüüs ning selgitati liiklusloenduse andmete põhjal

välja olemasolevad liiklussagedused ja -situatsioon ning peamised teedevõrgu kitsaskohad.

Kogutud lähteandmete baasil modelleeriti perspektiivsed tulevased liiklussagedused ja -

suunad ning teostati ristmike läbilaskevõime arvutused.

Uuringus koostati liikluse prognoos perspektiivaastaks (2045. aasta), mille tulemuste kohaselt

genereerivad planeeringuala ja selle lähialad hommikusel tipptunnil liiklussagedusi 555 autot

tunnis ning õhtusel tipptunnil 567 autot tunnist. Seejuures moodustab kavandatava arenduse

poolt genereeritav liiklus veidi vähem kui kolmandiku kogu uuringuala tulevasest

liiklusmahust.

Neid liiklussagedusi kasutati liiklusvoogude modelleerimisel perspektiivaastaks ja ristmike

läbilaskvuse teenindustasemete määramisel. Kuigi prognoos ja arvutused on tehtud

maksimaalse võimaliku liikluskoormuse järgi, on eeldatav koormus planeeringute

realiseerumisel ligikaudu 20-25% väiksem, kuna tõenäoliselt ei realiseeru kõik planeeringud

täies mahus nii ehitusaluse pinna kui ka parklakohtade osas.

Arvutustest selgus, et planeeringute realiseerumisel on Suur-Sõjamäe tänava ja Roosimäe tee

ristmiku teenindustasemeks perspektiivaastal hommikusel tipptunnil A(B) ja õhtusel

tipptunnil A ehk ristmiku läbilaskevõime on tagatud.

Kokkuvõtvalt selgus läbiviidud liiklusuuringust, et planeeringuala objektid võib rajada

olemasolevat ja planeeringutes ette nähtud täiendavat teedevõrku kasutades. Teedevõrgustiku

läbilaskevõime on piisav alale ette nähtud planeeringute realiseerimiseks.

Liiklusuuringus tehti ka ettepanek Suur-Sõjamäe tänava ja Roosimäe tee ristmiku lahenduse

muutmiseks, millega on planeeringulahenduse korrigeerimisel arvestatud.

4.5 HALJASTUSE RAJAMISE JA AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE

PÕHIMÕTTED

4.5.1 Haljastus ja heakord

Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et haljastuse osakaal kavandatud kruntidel peab

olema vähemalt 10% ning seejuures on maantee kaitsevöönd kohustuslikuks haljasalaks.

Hetkel on Kuusiku kinnistu põhjaosa (krunt pos 1) arendamisest loobutud ning see säilib

olemasoleval kujul. Lisaks on kavandatud enam kui 6500 m2 suurune üldkasutatava maa

16

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

krunt (krunt pos 9), mida on võimalik kasutada pargi- ja puhkeala rajamiseks äri- ja

tootmismaa piirkonda.

Tänavahaljastus

Tänavahaljastus on puudereana ette nähtud planeeringuala läbivate sõiduteede ning jalgratta-

ja jalgteede vahelisele tehnovõrkudest vabale 3,5 m laiusele haljasribale.

Kõrghaljastuse kavandamine ka teisele poole teed, et tekiks puudeallee, ei ole tulenevalt

tehnovõrkude paiknemisest võimalik. Küll aga on sõidutee ja krundipiiri vahele kavandatud

haljasala mururiba näol.

Tänavamaale planeeritud haljasaladel on soovitatav kasutada kodumaiseid liike, et

moodustuksid loodusliku ilmega haljastud. Arvestada tuleb seejuures lennujaama lähedusega

ning leida sobivad puud, mille viljad ei meelitaks oma kohale linde.

Krundisisene haljastus

Planeeringulahenduses on kavandatud ehitusõigusega kruntidel haljastuse osakaaluks 10%.

Täpne haljastuse kujundus lahendatakse ehitusprojektis. Krundile on soovitatav projekteerida

nii kõrg- kui ka madalhaljastust. Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib

efektiivselt saaste vähendajana.

Haljastuse projekteerimisel on soovitatav täiendavalt kaaluda ka katuse- või

vertikaalhaljastuse kasutamist (eelkõige hoonete lõunaküljel), et takistada päikesevalgusel

otse fassaadile paistmast ning seeläbi alandada fassaadi temperatuure ning leevendada

kuumalainete mõju ja soojussaarte efekti planeeringualal. Katusehaljastus küll ei suurenda

inimestele kasutatavat haljastust, kuid parandab elutingimusi nii taimestikule, putukatele,

väikelindudele jt ning kasvatab seeläbi tööstusala visuaalset kvaliteeti.

Soojussaarte efekti vähendamiseks on sobilik suuremõõtmelised asfaltkattega laadimis- ja/või

parkimisalad liigendada puittaimedega. Mõju suurendamiseks on soovituslik viia looduslike

ja tehislike pindade hulk võrdsesse osakaalu. Peale haljastuse on oluline kasutada ka vee-

elemente ja säästlikke sademevee lahendusi (nt viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid

lahendusi), millel on aurumise korral niisutav ja jahutav toime.

Krunte pos 2 ja pos 3 ümbritsevad kolmest küljest sademevee kraavid, mis aitavad ühelt poolt

toime tulla suuremate sademevee hulkadega valingvihmade korral ning teiselt poolt aitavad

leevendada kuumalainete mõju ja soojussaarte efekti oma niisutava toimega.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Ehitusprojekti koostamisel peab teostama dendroloogilise hindamise vastavalt Rae

Vallavalitsuse 30.08.2022 määrusele nr 18 ning tuleb kajastada Rae Vallavolikogu

18.10.2022 määruses nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“

toodud nõudeid haljastuse osas.

• Haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada üldplaneeringus määratud nõudega, et iga

1000 m² krundi pinna kohta tuleb ette näha 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

Seejuures tuleb arvestada lennuvälja piirangupindadega.

• Haljastuse lahendus kooskõlastada Aktsiaseltsiga Tallinna Lennujaam ja

Transpordiameti lennundusteenistusega.

• Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste

vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843 „Linnatänavad” nõuetele.

17

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

• Säilitatavatele puudele tagada ehituse ajaks kaitsemeetmed ja mitte töötada juurestiku

kaitsevööndis raskemehaanikaga.

• Haljastuse rajamisel on soovitav kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole

õhusaaste suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti

tuleb arvestada pinnasest tingitud kasvutingimustega.

4.5.2 Müra ja õhukvaliteet

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik

(Transpordiamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest

põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest“ meetmeid.

• Projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise

mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv

müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid.

• Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid.

Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste

hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra

ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või

ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.

• Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada

selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei

ületaks sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad viidatud määruses kehtestatud piirväärtustele

vastama ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.

• Planeeringu elluviimisel ja kavandatud hoonete kasutamisel tuleb tagada õhukvaliteedi

tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“ nõuetele.

4.5.3 Radoon

Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud radoonisisalduse kaardistuse põhjal kuulub Rae

valla põhjaosa (osaliselt Rae, Soodevahe, Ülejõe, Kopli küla ja Lagedi alevik) kõrge (50 –

100 kBq/m3) radooniriskiga alade loetellu, kus majade siseõhus esineb sageli kõrge radooni

kontsentratsioon. Sellest tulenevalt viidi planeeringualal Radoonitõrjekeskuse (Tulelaev OÜ)

18

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

poolt läbi radooni sisalduse mõõtmine pinnaseõhus, mille raport on lisatud

detailplaneeringule.

Kuna planeeringuala põhjaosa (krunt pos 1) säilib olemasoleval kujul ning sellele ei määrata

ehitusõigust ega hoonestusala, on kokkuleppel Rae Vallavalitsusega teostatud mõõtmised

(kokku kümnes mõõtepunktis) planeeringuala sellel osal, millele kavandatakse ehitusõigusega

krunte.

Uuringu tulemusel selgus, et valdavas osa uuringupunktidest (seitsmel juhul) on tegemist

normaalse radoonisisaldusega pinnasega ning vähemas osas (kolmel juhul) kõrge

radoonisisaldusega (maksimaalselt kuni 80 kBq/m³) pinnasega.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks, ehitamiseks ja monitoorimiseks:

• Selgitada välja täpne radooniohje meetmete rakendamise vajadus viies läbi radooni

sisalduse mõõtmised pinnaseõhust konkreetsete hoonete asukohtades.

• Siseruumides radooniohutu keskkonna tagamiseks tuleb hoonete projekteerimisel

rakendada EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

• Hoonete ehitamisel on vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni

hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused

(nt radoonitorustik), nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Soovitatav tihendada ja

hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse

tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina

liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

4.5.4 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest, Rae valla jäätmehoolduseeskirjast ja teistest

asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki

sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks

ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Rae valla

haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud,

kellel on vastav keskkonnakaitseluba.

Planeeringulahenduses on kruntidele ette nähtud jäätmete kogumiskonteinerid

juurdepääsuteede äärde, kuid projekteerimise etapis tuleb nende asukohta krundil või

hoonesiseselt täpsustada.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Hoonevälised prügikonteinerid tuleb paigaldada krundi varjatumale alale või visuaalse

häiringu tõkestamiseks varjestada.

• Hoonete projekteerimisel täpsustada segaolme- ja muude liigiti kogutavate jäätmete

kogumiskonteinerite asukoht oma krundil kas hooneväliselt või hoonesiseses

jäätmeruumis. Kui konteinerite asukoht kavandatakse lähemale kui 3 meetrit

naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.

• Kuni 1100-liitrised (k.a) väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava

jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett

jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui

19

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse vahemaa

jäätmekäitluslepinguga.

• Suuremad kui 1100-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil

paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud

jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

• Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema jäätmeveokiga juurdepääs vähemalt 3

m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahel ei tohi olla

liiklusvahendeid või muidu takistusi.

• Juurdepääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased.

Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja nende kohal peab takistusevaba

ruumi olema vähemalt 4,5 m kõrguseni (süvakogumismahutite korral vähemalt 8 m).

Juurdepääsuteed ei tohi olla libedad ja nende kalle ei tohi ületada 1:10.

• Ehitusloa eskiisprojektis tuleb esitada „Rae valla jäätmehoolduseeskirja“ § 31 lg 2

punktides 1-4 nõutud informatsioon.

4.5.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

• Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja

sissemurdmiste riski.

• Sissepääsude juures soovitatavalt kasutada videovalvet. Jälgitavus vähendab kuriteoohtu.

• Hoonete välisele alale kavandada vastupidavatest materjalidest pinke, prügikaste jne – nii

väheneb vandalismiaktide ja süütamiste risk.

• Pingid ja muud varguse objektiks sattuda võivad esemed tuleb kindlalt kinnitada.

• Hoonete sissepääsud valgustada.

4.6 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale

sademevee kanalisatsiooni.

Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse. Kruntidel puhastamist

vajavad sademeveed puhastatakse krundite piires lokaalsetes puhastites (muda- ja I klassi

õlipüüdjates). Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse.

Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse

ehitusprojektis, vt ka peatükk 5.1.4.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele.

• Puhastamist vajavad sademeveed tuleb puhastada krundi piires lokaalsetes puhastites

(liivapüüdjad + õlipüüdjad).

• Suuremad kui 15 kohalised parklad tuleb varustada muda-õlipüüduritega.

4.7 TULEOHUTUSNÕUDED

20

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri

30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise

tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded).

Lahenduse koostamisel on arvestatud nõudega, et hoonete vahelised kujad peavad olema

vähemalt 8 meetrit. Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avalikult

kasutatavatelt teedelt.

Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 5.1.2.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad.

Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu

elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja

kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega, arvestades Eesti standardi EVS 812-7

nõudeid, sh arvestada ka päästetehnika ligipääsuga ümber hoone.

• Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standarditega EVS 812-4 „Tööstus - ja

laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-6 „Ehitise tuleohutus osa 6 Tuletõrje

veevarustus“.

5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel

tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON NING SADEMEVEE

ÄRAJUHTIMISE LAHENDUS

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad

• Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus

• Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrahoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

Detailplaneeringu veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud vastavalt AS

ELVESO 04.04.2022 kirjaga nr 4-11/496-1 väljastatud tehnilistele tingimustele nr VK-TT

031.

5.1.1 Veevarustus

Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisveevärgiga on vastavalt väljastatud

tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik ÜPV-1, ÜPV-2 ja ÜPV-3

21

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

piirkondades. Veetorustiku ringistamiseks on koostööd tehtud piirkonna vee-ettevõtja AS-iga

ELVESO.

Planeeritud veevarustuse ringvõrk on kavandatud ühendada ÜPV-1-ga kasutades selleks

Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringus (kehtestatud 17.12.2019 Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 1675) ning Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringus

(kehtestatud 05.10.2021 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1439) varem planeeritud veetoru

De110. Samuti on ette nähtud ühendused olemasoleva veetoruga De250 riigi kõrvalmaantee

ääres (ÜPV-2) ja olemasoleva torustikuga De160 Piloodi teel (ÜPV-3). Planeeringuala piires

on ÜPV-2 ja ÜPV-3 vahele planeeritud veetoru De160. Veetorustik De110 on planeeritud

alates ÜPV-1 planeeritud hüdrandini HD-05, mis asub planeeritud ringistatud veetorustikul

De160.

Torustiku läbimõõdu valikul on aluseks AS ELVESO poolt piirang tuletõrjevee osas: 10 l/s ja

lubatud majandusvee tarbimine vastavalt tehnilistele tingimustele kuni 47 m3/d.

Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber)

krundi piirist 1-2 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale. Planeeritud

liitumispunktide läbimõõt on min De63, mis tagab tuletõrje mahutite täitmise veevajadused.

Liitumispunktide läbimõõdud täpsustatakse projekteerimise etapis.

Planeeringuala ööpäevane arvutuslik majandus-joogivee maksimaalne kogus Q=47 m3/d,

q=10 l/s.

Planeeringuala kruntide orienteeruvad veetarbimised:

• Krunt pos 1: veetarbimine puudub

• Krundid pos 2 ja 3: Q=23,5 m3/d → kokku 2x23,5 m3/d= 47 m3/d

• Krunt pos 8: veetarbimine puudub

Tegelikud vajalikud veekogused selguvad ehitusprojekti koostamisel.

Planeeritud veetorud paigaldatakse survetorudest PE PN10 ning paigaldussügavusega 1,8 m

maapinnast. Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201.

5.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus

Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3 tunni jooksul.

Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse moodustavad:

• planeeritud ringistatud De110 veetorule kavandatud hüdrandid HD-01 - HD-04, milles

on võrguvaldaja poolt garanteeritud vooluhulk 10 l/s tuletõrjevee tarbeks ning

• planeeritud ringistatud De160 veetorule kavandatud hüdrandid HD-05 - HD-09, milles

on võrguvaldaja poolt on garanteeritud vooluhulk 20 l/s tuletõrjevee tarbeks.

Kui vajalik vooluhulk ei ole siiski planeeritud veevarustuse ühisvõrgust tagatud, tuleb

vastavalt vajadusele igale krundile lisada täiendav tuletõrjeveemahuti või rajada kruntide

siseselt piirkonna tuletõrjemahutid koos kuivhüdrantide süsteemiga või tuletõrje pumplaga.

Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema

lähimast hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist maksimaalselt 100 m raadiuses. Seejuures

22

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

tuleb arvestada, et tuletõrjeveevõtukoha kaugust arvestatakse hüdrandist mööda

päästetehnikaga läbitavat teed kuni hoone sissepääsuni.

Ehitusprojektis tuleb täpsustada:

• vajalik välistuletõrjevee vooluhulk ja hoonete sisetuletõrjevee vajadus;

• ÜVK võrgus garanteeritud vooluhulk;

• kuivhüdrantide ja survestamata (tuletõrjeauto poolt survestatava) veetorustiku vajadus ja

võimalus;

• kahele krundile ühise piirkonnamahuti rajamise otstarbekus või arvestada igale krundile

oma tuletõrjemahuti rajamise vajadusega.

5.1.3 Reoveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena.

Detailplaneeringu ala reoveed kogutakse kokku ja suunatakse planeeritud isevoolsete

torustike kaudu ümbertõstetavasse Soodevahe reoveepumplasse, mis võimaldab reoveed

survetorustiku kaudu pumbata eelvooluks olevasse reoveepumplasse Suur-Sõjamäe 41

kinnistul.

Planeeritud kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on võimalik pärast eelvooluks oleva

reoveepumpla (Suur-Sõjamäe 41 kinnistul) ümberehitamist betoonist, mitmekambriliseks,

hoonega, maa-aluste betoonist avariimahutitega ning kuivasetusega 35 l/s võimsusega

pumpadega reoveepumplaks.

Planeeringulahenduses on kavandatud Piloodi tee 12 (65301:002:0968) kinnistul asuv

olemasolev Soodevahe reoveepumpla tõsta ümber planeeringualale (krundile pos 4).

Ümbertõstetava reovee pumpla andmed:

• Q max = 9,3 m3/h (12,9 l/s, kahe pumba koostöö 25,8 l/s),

• H max = 28 m,

• geodeetiline tõstekõrgus on ca 5 m,

• survekadu torus De200 vooluhulgale max 30 l/s on ca 17 m,

• pumpla tõstekõrgus kokku min 22 m,

• survetorustik De200.

Planeeritavasse reoveetorustikku on kavandatud suunata planeeringuala reovee vooluhulk

max 15 l/s ja Soodevahe piirkonna reovee isevoolne transiitvooluhulk max 15 l/s.

Planeeringuala ja lähipiirkonna reovee koguseid arvestades tuleb planeeritav ümbertõstetav

pumpla (+ vajadusel akumuleerimise töömaht) näha ette tootlikkusega 15 kuni 30 l/s, milleks

on kaks võimalust:

• Variant 1: max vooluhulk 15 l/s (+ vajadusel reovee akumuleerimise mahutid); toru

De200 (Dsise 170,6) ja voolukiirus 0,66 m/s või toru De160 (Dsise 136,4) ja voolukiirus

1,03 m/s.

• Variant 2: max vooluhulk 30 l/s; toru De200 (Dsise 170,6); voolukiirus 1,31 m/s.

Vastavalt AS ELVESO tehniliste nõuetele tuleb pumplad võimsusega üle 15 l/s projekteerida

hoonega, mitmekambrilised, vee- ja sulfaadikindlast monoliitsest raudbetoonist mahutitega

ning kuivasetusega pumpadega.

23

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Planeeritava ümbertõstetava pumpla asukoht, võimsus ja akumuleerimise mahu suurus

täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Seejuures tuleb arvestada ka teiste piirkonnas

asuvate reoveepumplate koostööga. Samuti tuleb pumpale näha ette sissesõit ja teenindusala

vastavalt AS ELVESO tehniliste nõuetele.

Ümbertõstetava reoveepumpla survetorustik De200 on kavas liita olemasoleva

reoveekanalisatsiooni survetorustikuga De200 Suur-Sõjamäe tee ääres. Survetorustiku De200

kogupikkus ümbertõstetavast Soodevahe reoveepumplast Suur-Sõjamäe tn 41

(65301:001:5406) kinnistul asuva ümberehitatava reoveepumplani on ca 1370 m, millest ca

250 m moodustab planeeritud ning ca 1120 m olemasolev reovee survetorustik De200.

Kasutusest välja jääv survetorustiku De200 lõik uuest liitumiskohast Suur-Sõjamäe tee ääres

praeguse Soodevahe reoveepumpla asukohani on kavandatud likvideerida.

Planeeringualal tuleb Piloodi tee L1 kinnistu ja ümbertõstetud Soodevahe pumpla vahelises

lõigus projekteerida isevoolne torustik minimaalse läbimõõduga De250. Projekteerimisel

tuleb arvestada, et Soodevahe piirkonnas asuvad Piloodi tee 9 kinnistul olemasolevad

akumuleerivad reoveemahutid, mis jäävad töösse. Vajadusel tuleb isevoolne transiitreovee

vooluhulk piirata/reguleerida olemasoleva süsteemiga ühenduskohas: moodustada torustiku

De200 ühendus L=3 m, kalle 0.008, vooluhulk toru täistäitega on 14,5 l/s, toru täitega 0.95,

vooluhulk moodustab 15,5 l/s. Soodevahe piirkonna olemasoleva reovee isevoolse torustiku

transiitvooluhulk tuleb täpsustada projekterimise staadiumis.

Igale krundile on liitumiseks ühisreoveesüsteemiga kavandatud liitumispunkt krundi piirist 1-

2 m kaugusele avalikult kasutatava tee maa-alale.

Planeeringualalt on ette nähtud juhtida ühisreoveesüsteemi ööpäevane arvutuslik kogus: Q=47

m3/d, q=18 l/s.

Planeeringuala kruntide orienteeruvad reoveekogused:

• Krunt pos 1: veetarbimine ja reovee kanaliseerimine puudub

• Krundid pos 2 ja 3: Q=23,5 m3/d → kokku 2x23,5 m3/d =47 m3/d

• Krunt pos 8: veetarbimine ja reovee kanaliseerimine puudub

Tegelikud ärajuhitavad reoveekogused selguvad ehitusprojekti koostamisel.

5.1.4 Sademeveekanalisatsioon

Planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendus on väljatöötatud vastavalt AS ELVESO

tehnilistele tingimustele, mille kohaselt tuleb taotleda ka veeluba.

Sademevee lahenduse eesvooluks on Kungla kinnistul asuv olemasolev kraav, mis on

ühendatud Soodevahe peakraaviga ning on Rail Baltic raudtee põhitrassi ehituse käigus

rekonstrueeritud.

Planeeringuala läbivad olemasolevad kraavid on juba osaliselt Rail Baltic raudtee põhitrassi

ehituse käigus rekonstrueeritud. Seni veel korrastamata kraavid on kavas planeeringu

elluviimisel rekonstrueerida ning neisse on kavas suunata ka transiitvooluhulgad Suur-

Sõjamäe tn 70 ning Tallinn-Lagedi tee T2, T4 ja T6 kinnistutelt.

24

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Planeeritud kruntide pos 2 ja 3 (kokku ca 8,41 ha kõvakattega pindasid) arvutuslik sademevee

vooluhulk vastavalt kehtivale standardile (EVS 848:2021) on ~965 l/s.

Eesvoolu on kavandatud suunata osaliselt piiratud vooluhulk 130 l/s krundi kohta (ca 260 l/s

kokku) ning planeeritud sademevee liitumispunkt on max DN400. Igale krundile on

kavandatud liitumispunkt sademeveesüsteemiga 1-2 m kaugusele krundi piirist väljapoole.

Kruntidele on ette nähtud katusevee jaoks akumuleerivad torud-mahutid, mille täpne lahendus

antakse ehitusprojektis. Haljasaladel (orienteeruvalt 10% krundi pinnast) immutatakse

sademeveed kohapeal.

Samas on planeeringualal soovituslik kasutada sademeveest vabanemiseks ka looduslähedasi

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu ning

samaaegselt vältida sademevee reostumist.

Selliste looduslähedaste lahendustena on võimalik hoonete ehitusprojekti koostamisel ning

sellega koos maastikuarhitektuurse lahenduse väljatöötamisel kaaluda näiteks haljastatud

küvettide kasutamist, krundist teatava osa loodusliku suktsessiooni meelevalda jätmist ja/või

osaliselt mitteniidetavate taimekoosluste kasutamist klassikaliste muruplatside asemel.

Parkimiskohtade projekteerimisel on soovitatav dreenivate katendite kasutamine (nt

betoonkivi või murukivi kasutamine asfaldi asemel).

Sademeevee vooluhulgad ning sademevee puhverdamise ja ärajuhtimise lahendused

täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, sh vajadusel piirata sademevee vooluhulk vastavalt

tehniliste tingimustele kuni 9 l/s krundilt.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Kõvakattega pindadelt kogutav sademevesi tuleb enne eesvoolu juhtimist puhastada

krundisisestes muda- ja I klassi õlipüüdjates. Suublasse ehk antud juhul kraavi juhitav

sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.

5.2 ELEKTRIVARUSTUS

Detailplaneeringu elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju

regiooni poolt 15.03.2018 väljastatud tehnilised tingimused nr 309168.

Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud ühe planeeritava Elektrilevi OÜ 10/0,4 kV

alajaama (10/0,4 kV trafod kuni 2x1600 kVA) baasil. Planeeritud 10/0,4 kV alajaamade toide

lahendatakse olemasolevast „Varivere“ 10 kV jaotusalajaamast rekonstrueeritava keskpinge

õhuliiniga.

Planeeritava 10/0,4 kV alajaama toide lahendatakse olemasolevas „Varivere“ 10 kV

jaotusalajaamas. Alates „Loo“ alajaamast kuni „Varivere“ jaotusalajaamani on ette nähtud

25

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

perspektiivselt rekonstrueeritav keskpinge õhuliin vastavalt kehtestatud „Lennujaama

lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu“ lahendusele.

Planeeritava alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja

tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama primaarseadmete hooldustöid ning

vajadusel ka seadmete vahetust.

Elektrikoormuste tabel

Pos nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus

planeeritava alajaama nr 1 baasil

Pa /Ia, kW/A

Märkused

2 Ärihoone ja/või

tööstus 1250 / 1900

Liitumispunkt on alajaama

madalpinge seadmes.

3 Ärihoone ja/või

tööstus 1300 / 1975

Liitumispunkt on alajaama

madalpinge seadmes.

Tänavavalgustus 30 / 50 Tänavavalgustuse liitumiskilp

Planeeritava ala tarbijad

kokku

(koos eriaegsusega)

2580 / 3925

Planeeritud kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritavat kinnistut

läbiv AS’ile Tallinna Lennujaam kuuluv elektri keskpingekaabel on ette nähtud ringi tõsta.

Kruntide elektrivarustuseks on kruntide piirile ette nähtud 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid, mis peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud liitumiskilpide asukohad täpsustatakse

ehitusprojektide koostamisel arvestades seejuures ka hoonete arhitektuuriga. Konkreetsete

hoonete elektrivarustuse ja 10/0.4 kV alajaamade ehitusprojektide koostamine toimub

võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

5.2.1 Tänavavalgustus

Detailplaneeringus kavandatud uute tänavate äärde vajaliku tänavavalgustuse rajamiseks on

ette nähtud tänavavalgustuse kaablikoridorid.

Tänavavalgustuse planeerimisel on lähtutud Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“

sätestatud põhimõtetest ja teistest normatiivdokumentidest.

Planeeritud lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide täpsed asukohad

määratakse tööjoonistega. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub

võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

5.2.2 Roheenergia tootmise võimalused

Planeeringulahenduses nähakse planeeringuala hoonetele ning ehitistest ja rajatistest vabale

maapinnale ette võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks. Päikesepaneelide paigutamisel on

26

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

eelistatud äri- ja tootmishoonete katused. Maapinnale võib päikesepaneele paigutada

erandkorras.

Silmas tuleb pidada, et tiheasustusaladel eeldab päikesepaneelide paigaldamine hoonete

katusele või maapinnale ja kasutamine hoonete või rajatiste varikatustena põhjapoolse naabri

kooskõlastust, kuna peegeldus võib häirida igapäevaelu. Kooskõlastus on vajalik, kui

kasutatakse üle 2,5 m maapinnast ja krundi piirile lähemal kui 5 m asuvaid paigaldisi.

Teede läheduses tuleb päikesepaneelid paigutada nii, et nendelt peegelduv valgus ei häiriks

maantee- ega lennuliiklust. Peegelduse vältimiseks on võimalik paneelide pind katta

matistava kihiga või kasutada struktureeritud pinnaga paneele.

5.3 SIDEVARUSTUS

Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti ASi 21.03.2022 väljastatud

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36297314.

Sidekanalisatsiooni põhitrass on ette nähtud arendada alates olemasoleva reservtoru otsast

kaevu nr 16095 juures.

Uus sidekanalisatsioon ehitatakse minimaalselt kaheavalisena 100mm läbimõõduga

plasttorudest. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid. Kaablitorude

normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m ning väljaspool

sõiduteed 0,7 m maapinnast.

Igale krundile on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus.

Telia Eesti AS siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi

omaval firmal ja Telia Eesti AS poolt väljastatud tööloa alusel.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

• Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

• Telia Eesti AS dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;

• Telia Eesti AS dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine.

v4.“;

• Telia Eesti AS dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja

kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

5.4 SOOJUSVARUSTUS

Kuna planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas on kavandatud hoonete soojusvarustus

tagatud lokaalsete lahendustega. Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav

kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu raskeõlid ja kivisüsi.

Kavandatud hoonete soojusvarustuse eelistatud lahenduseks on gaasikatlamajade rajamine.

Kruntide gaasiga varustamiseks on detailplaneeringus kavandatud gaasivõrk

liitumispunktidega krundipiiridel (vt punkt 5.4.1 Gaasivarustus).

27

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Kavandatud hoonete lõplik soojusvarustuse lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel.

Lubatud on kasutada erinevate kütteviiside kombinatsioone, mistõttu on punktis 5.4.2

analüüsitud alternatiivseid kütteviise.

5.4.1 Gaasivarustus

Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse aluseks on piirkonna gaasivõrguettevõtja

Energate OÜ poolt 18.04.2019 väljastatud tehnilised tingimused nr T-473.

Rail Baltic raudtee põhitrassi ja teenindava taristu projekteerimisel on ette nähtud

kõrvalmaantee 11290 Tallinn – Lagedi tee ääres asuv ning Energate OÜle kuuluv B-

kategooria De200 mm gaasitorustik tõsta planeeritava alaga külgnevas lõigus ümber tee

planeeritava ala poolsele küljele. Planeeringuala gaasitorustiku ühenduskoht ümbertõstetava

B-kategooria De200 mm gaasitorustikuga paikneb 11290 Tallinn-Lagedi tee T6 kinnistul

Kuusiku ja Suur-Sõjamäe tn 70 kinnistute vahelise piiri lähistel.

Planeeringuala gaasitorustik on kavandatud paigaldada haljasalale ja kõnnitee alla. Igale

krundile on ette nähtud sulgarmatuur ja liitumispunkt krundi piiril.

5.4.2 Alternatiivsed kütteviisid

Kavandatud hoonete soojusvarustus on võimalik tagada ka:

• vertikaalsete maasoojussüsteemide;

• õhksoojuspumpade;

• elektrikütte või

• mitme kütteliigi kombineeritud üheaegse kasutamise baasil.

Vertikaalsete maasoojussüsteemide puhul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

• Kuna vertikaalse maasoojussüsteemi puuraugust veevõttu ei toimu, st tegemist on

kinnise soojussüsteemi puurauguga, siis ei kohaldu sellisele puurkaevule ka veeseaduse

§ 151 ja § 154 kohased sanitaarkaitseala või hooldusala nõuded.

• Soojuspuuraukude rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43

„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu

või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa

ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi

esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“

nõuetest. Kinnise soojussüsteemi puuraugu soojuskontuuris võib kasutada üksnes

keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku ning kasutatava soojuskandevedeliku kohta

peab olema ohutuskaart. Soojuskontuuris ei ole lubatud kasutada etüleenglükooli.

• Puuraukude rajamisel on väga oluline tagada korralik tamponaaž, et hoida ära

manteltoru taha jäänud tühemike või vett juhtiva pinnase kaudu maapinnalt pärinevate

saateainete sattumine sügavamatesse põhjaveekihtidesse.

Õhksoojuspumpade (eelistatult õhk-vesi soojuspumpade) puhul tuleb arvestada järgmiste

asjaoludega:

28

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

• Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete (sh soojuspumpade) müra ei tohi ületada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 sätestatud müratasemeid. Mürahäiringute

ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete suhtes.

Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra ei leviks hoone

konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või ümberkaudsete

hooneteni/kinnistuteni.

• Õhksoojuspumpade välisagregaate ei ole soovitatav paigutada hoone tee poolsele

esifassaadile ja selle äärde, vastasel juhul tuleb tagada nende varjestamine. Samuti ei ole

lubatud neid paigutada eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m ning

kõrvalkrundil olevatele terrassi- ja istumisaladele lähemale kui 8 m.

5.4.3 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe

miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad

tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele

ning ehitise kasutamise otstarbele.

Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat

soojavajadust ja energiatarbimist.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.

5.5 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

TEHNOVÕRKUDE OSAS

Üldised nõuded:

• Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised

tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.

• Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema välja ehitatud DP-ga kavandatud teed ja

tehnovõrgud, täidetud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad

kohustused.

• Ehitamisel ja hilisemal käitamisel järgida lennundusseaduse § 352 loeteletud piiranguid.

Veevarustus ja kanalisatsioon:

•

Elektrivarustus:

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt tehnovõrgu valdajaga.

Sidevarustus:

• Tööprojekti koostamisel arvestada varem kooskõlastatud Rail Baltica projektiga (joonis

RBDTD-EE-DS2-DPS1_IDO_RW0400- ZZ_0001_D2_LVS-EN_MD_00001_004,

koostaja Reaalprojekt OÜ).

• Tehnovõrgu valdaja sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste

projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78

29

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, MTM määrusest Nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,

kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

5.6 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE

Planeeringuala kohta kehtib ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud

tehnovõrkudest ning rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate tehnovõrkude

kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks vajalike servituutide

seadmiseks. Servituudialade ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.

Servituutide vajadus on kajastatud graafiliselt detailplaneeringu joonisel DP-4 (Põhijoonis) ja

tekstilise kirjeldusena kruntide kasutamise tingimuste tabelis.

Planeeringualaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja olemasolevatele tehnovõrkudele on

servituudivajadus määratud kaitsevööndi ulatuses. Servituudid on vaja seada ehitusprojekti

alusel või pärast ehitustööde lõppu.

6 KESKKONNATINGIMUSED

6.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Enne detailplaneeringu algatamist viis Rae Vallavalitsus läbi keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu, mis on lisatud detailplaneeringu algatamise korraldusele ning leitav

menetlusdokumentides.

Hinnangu kohaselt ei ole detailplaneeringu kontekstis ette näha planeeringuga kaasnevaid

negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või

valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea

ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide

8 ja 12 kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus.

Hinnangust tulenevalt on detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitustegevuse

käigus vajalikud järgmised keskkonnakaitselised tegevused:

1) Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral

käitumise lahendused – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

2) Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning

sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavad nõuded – täidetud, vt seletuskirja punkte 4.5 (koos alapunktidega), 6.3 ja 6.32;

3) Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest –

täidetud, vt seletuskirja punkt 6.4;

30

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

4) Välja selgitada edaspidiste radooniohjemeetmete rakendamise vajadus ja tagada

radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vastavaid EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, kuna

piirkond paikneb kõrge radoonisisaldusega (50 – 150 kBq/m³) pinnasega alal – täidetud,

vt seletuskirja punkti 4.5.3;

5) Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeringuala jääb maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alale – täidetud,

vt seletuskirja punkte 4.6, 5.1.4, 6.3 ja 6.3;

6) Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.2;

7) Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada

looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise

kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav

kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida –

täidetud, nõue ehitusprojekti koostamiseks on toodud seletuskirja punktis 5.1.4;

8) Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldus eelistatult

vastavalt punktile 7 või kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele

ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega - täidetud, vt

seletuskirja punkti 5.1.4 ning nõuet ehitusprojekti koostamiseks punktis 5.1.4;

9) Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“ -

täidetud, nõue ehitusprojekti koostamiseks on toodud seletuskirja punktis 4.6;

10) Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja

sademeveesüsteemi toimimine. Kraavide ja maaparandussüsteemide likvideerimisel või

ümbersuunamisel tuleb tagada liigvee äravool ning välistada naaberkinnistutele niiskus-

ja veerežiimi ebasoodsa mõju suurenemine – täidetud, nõue ehitusprojekti koostamiseks

on toodud seletuskirja punktis 4.6;

11) Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS

894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ – täidetud, nõue

ehitusprojekti koostamiseks on toodud seletuskirja punktis 4.3;

12) Tagada eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel, et siseruumide müratasemed ei ületaks

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

normtasemeid, rakendades vajadusel vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“) – täidetud, vt nõue

ehitusprojekti koostamiseks on toodud seletuskirja punktis 4.5.2;

13) Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise liiklusega kaasnevad müra- ja

vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi – täidetud, vt seletuskirja punkte 4.5.2

ja 6.2;

14) Lahendada ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine vastavalt

jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele; Lahendada

heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit

naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada

võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja

ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes – täidetud, vt

seletuskirja punkti 4.5.4;

31

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

15) Haljasalaks planeerida 10% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik

haljasala. Näha ette krundi iga 1000 m2 kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

Läbivate teede äärde kavandada puudeallee. Haljastuse osas kooskõlastada Lennuametiga

– täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.1;

16) Planeeringualale koostada eraldi haljastusprojekt – täidetud, nõue ehitusprojekti

koostamiseks on toodud seletuskirja punktis 4.5.1

6.2 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Kuna planeeringuala lähipiirkonnas on peamiselt äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud

ning vaid mõni üksik elamu, ei too detailplaneeringu elluviimine (sh planeeritud ehitiste

ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid piirkonnas elavatele inimestele.

Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on ajutiselt lähialal oodata

eelkõige uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-,

tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest.

Positiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale on oodata piirkonda lisanduvatest töökohtadest,

millega kaasneb ka ühistranspordi kasutajaskonna suurenemine. See omakorda loob eeldused

ühistranspordi liinivõrgu ja sõidugraafiku tihendamiseks.

Mõningane positiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub selles, et heakorrastatakse ja

võetakse kasutusele seni kasutuseta olnud ja võsastuv kinnistu vahetult Suur-Sõjamäe tänava

ääres.

Sellest lähtudes võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade ja

teenuste lisandumise näol piirkonda.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt soovitakse hoonestada ja heakorrastada olemasolevate

äri- ja tootmismaade vahel asuv võsastuv ja kasutuseta kinnistu ning pikendada ja omavahel

ühendada piirkonna tupiktänavad terviklikuks teedevõrguks. Need tegevused tõstavad

piirkonna heakorrastust ja stabiilsust ning toovad kaasa piirkonna kinnisvara väärtuse kasvu.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal asub arheoloogiamälestis „Kultusekivi“ (reg nr 18874), mille kaitsevöönd on

50 m mälestise väliskontuurist. Planeeringulahenduses on krundi pos 3 hoonestusala

määramisel arvestatud mälestise kaitsevööndiga, et tagada selle säilimine ja puutumatus. Teisi

kinnismälestisi, väärtuslike maastike ning pärandkultuuri objekte ei asu.

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast loode pool ca

370 m kaugusel kaks kultusekivi (reg. nr. 2613 ja 2614) ning ca 80 m kaugusel edelas

asulakoht (I a- tuh. e.Kr. - II a- tuh. II pool, reg. nr. 2610), mille kaitsevööndid

planeeringualale ei ulatu.

Sellest lähtudes võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

32

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

Mõju looduskeskkonnale

Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmete kohaselt ei asu

planeeringualal ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000

võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala on Pirita loodusala (RAH0000039) ca 3 km

kaugusel kirde suunas. Planeeritaval tegevusel puudub seega mõju looduskaitsealadele,

kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale.

Mõningane negatiivne mõju looduskeskkonnale avaldub loodusliku maa hoonestamisel ja

asfaltkattega pindadega katmisel. Samas ei ole tegemist siiski olulise ja ulatusliku mõjuga,

kuna planeeritav kinnistu on olnud pikemalt inimtegevusest mõjutatud. Pigem saab

planeeringu elluviimisel likvideeritud kinnistul paiguti ladestatud erinevaid ehitus- ja

olmejäätmeid, mis pärinevad suure tõenäosusega piirkonda alles jäänud omavoliliste ehitiste

kasutamisest ja lammutamisest.

Planeeringus on põhjavee kaitseks kavandatud kruntidele liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga. Samuti on ette nähtud kõvakattega pindadelt kogutavate sademevete

puhastamine enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist. Sellest tulenevalt ei ole planeeringu

realiseerimisel ette näha eeldatavaid olulisi negatiivseid mõjusid põhjaveele.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas

on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke

tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus,

kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,

looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline

ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale

ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis.

Edasistes projekteerimis- ja ehitusetappides ning hoonete ekspluatatsioonil kõikidest

kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamisel, pole eeldada

antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi

halvenemist.

6.3 LOKAALSETE EHITUS- JA KÄITAMISAEGSETE MÕJUDE

LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERINGUALAL

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude

leevendamiseks järgmiste meetmetega:

• Arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus määratud nõuetega.

• Arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega.

• Järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike

tagajärgede minimeerimiseks.

• Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi

vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud.

33

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

• Ehitustööde kavandamisel tuleb tagada õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele.

• Ehitustööde kavandamisel tuleb pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“

peatükis 4 „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest.

• Nii ehitus- kui ka olmejäätmete käitlemine korraldada vastavalt Rae valla

jäätmehoolduseeskirjale.

• Tagada ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine. Tekkinud jäätmed

tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:

• Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii

reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse võimalikult

kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil.

• Vajadusel tuleb luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise

süsteem, sh vajalikud sanitaar-hügieenilised tingimused ehitajatele.

• Arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega ning vältida tuleb

masinatest tingitud õlireostust.

• Maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib

põhjustada reostusohtlikke olukordi.

• Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine.

• Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid

tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad

olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende

järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;

• Mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru

jm), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispaika.

• Ehituse käigus tekkinud reostusest, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu

põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud

juhiseid.

• ehitamisel ja hilisemal käitamisel järgida lennundusseaduse § 352 loeteletud piiranguid.

6.4 VAJALIKUD KESKONNALOAD

Detailplaneeringu koostamisel on analüüsitud keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt

koostamise ajal teadaolnud informatsioonist.

Vastavalt veeseaduse § 187 p 6 on veeluba vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse

jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja

muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile.

Vastavalt AS ELVESO tehnilistele tingimustele tuleb antud juhul sademevee juhtimiseks

kraavi taotleda veeluba.

Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, milleks on vajalik taotleda õhusaasteluba või

mis vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks jäätmeloa taotlemist.

Detailplaneeringu elluviimisel tuleb täpsustada keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt

krundile ehitatavate hoonete kasutusotstarvetest ja krundile plaanitavast tegevusest.

34

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid ja nende põhimõtteline järjekord:

• I etapp - detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;

• II etapp - tehnovõrkude, rajatiste ja mahasõitude ehitusprojektide koostamiseks tehniliste

tingimuste taotlemine (sh riigiteed puudutavas osas Transpordiametilt) ning projektide

koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega;

• III etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja

mahasõitude ehitamiseks ning Transpordiameti poolt ehituslubade väljastamine riigitee

alusel maal teede ja mahasõitude ehitamiseks;

• IV etapp - uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja mahasõitude ehitamine;

• V etapp - detailplaneeringus määratud servituutide seadmine;

• VI etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine tehnovõrkudele,

rajatistele ja teedele;

• VII etapp – avalike teede üleandmine Rae vallale;

• VIII etapp – hoonete ehitusprojektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus

nõutud lisauuringute teostamisega ning ehituslubade taotlemine;

• IX etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

• X etapp - uute planeeritud hoonete ehitamine;

• XI etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine hoonetele.

Märkus: üksteisele järgnevate etappide tegevused võivad toimuda samaaegselt, kuid need ei

saa lõppeda samaaegselt.

Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:

• Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorraldus- ja ehitusprojektidele.

Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

• Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud ja –rajatised

peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.

• Planeeringu realiseerimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega

kahjustada ka avalikku huvi.

• Kinnistu igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks

naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne

omanik.

• Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust

detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava

krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja

ehitusloa alusel.

• Rae vald ei väljasta ehitusluba mistahes hoonele enne, kui detailplaneeringukohased ja

sellega funktsionaalselt seotud rajatised on nõuetekohaselt välja ehitatud ning neil on

kasutusluba olemas.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, kaasatakse Transpordiamet

menetlusse.

35

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 18009

Harjumaa, Rae vald, Soodevahe Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (KovID DP0965)

• Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded

ristumiskoha projekti koostamiseks.

• Arendusega seotud ristumine riigiteega tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused

(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Lennuohutuse tagamisega seotud nõuded planeeringu elluviimisel:

• Hoonete ehitamisel tuleb arvestada, et planeeringuala osas kehtivad ja detailplaneeringu

põhijoonisele kantud kõrguspiirangud kehtivad ka ehitustehnikale (kraanad jms).

• Hoonete ehitamisel ja hilisemal kasutamisel tuleb järgida lennundusseaduse § 352

lõigetes esitatud piiranguid.

Kinnismälestisega seotud nõuded planeeringu elluviimisel:

• Väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala toimuvatel kaevetöödel tuleb arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Sellise

olukorra tekkides on leidja kohustatud tööd viivitamatult katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Koostanud:

Veiko Rakaselg

Projektijuht

K-Projekt AS

Pos. 1

Parkim isala

(kuni 95 kohta sõiduautodele)

Parkimisala (kuni 10 kohta veoautodele)

±0.00=+39.20 asfalt +38.00 Hoonete suurim kõrgus 16 m

Parkimisala (kuni 85 kohta sõiduautodele)

±0.00=+39.20 asfalt +38.00 Hoonete suurim kõrgus 15.2-16 m (v.t seletuskiri)

±0.00=+39.20 asfalt +38.00 Hoonete suurim kõrgus 14.2-15.2 m (v.t seletuskiri)

±0.00=+39.20 asfalt +38.00 Hoonete suurim kõrgus 13.2-14.2 m (v.t seletuskiri)

±0.00=+39.20 asfalt +38.00 Hoonete suurim kõrgus 16 m

Uude asukohta

projekteeritud bussipeatus

6,5

O LO

L K R

AAV

3.5 0

3.0 0

16.00

21.00

12.50

60.00 m M

SL

65.00 m M

SL

70.00 m M

SL

55.00 m M

SL

60.00 m M

SL

65.00 m M

SL

65301:002:0430

65301:002:0197

65301:002:0279

65301:002:1457

65301:002:1456

65301:002:0968

65301:002:0976

65301:002:1699

65301:002:1701

65301:001:3606

65301:002:1792

Kuusiku

Piloodi tee 12

Piloodi tee 9

Lenna

Lennu

Lennuradari tee 8

Kungla

Soodevahe

11290 Tallinn-Lagedi tee T2

11290 Tallinn-Lagedi tee T6

65301:002:0284

11290 Tallinn-Lagedi tee T4

Suur-Sõjamäe tn 70

65301:001:4018

Laanenuka

65301:001:3606

Suur-Sõjamäe tn 70 65301:002:1435

Kasemetsa

65301:002:0279

Kungla

65301:002:0279

Kungla

65301:002:1792

Kuusiku

Piloodi tee L1 65301:001:5629

11290 Tallinn - Lagedi tee

Piloodi tee

R50,0

24,0

4,0

14,0

14,0

26,0

Kraavide ühendamiseks on planeeritud truup

4a LT

11436 m²

4b LT

392 m²

m² P-

1 TT 50% või TK 50% / ÄV 50%

_ _

_ _ -

70195 -

m² P-

2 TT 50% või TK 50% / ÄV 50% 16 m

4 25000

- 5

41749 167

m² P-

5 LT

_ _

_ _ -

14571 -

m² P-

6 LT

_ _

_ _ -

1051

m² P-

7 LT

_ _

_ _ -

6170 -

m² P-

4 LT

_ _

_ _ -

11828 -

m² P-

3 TT 50% või TK 50% / ÄV 50% 16 m

4 24600

- 5

41062 164

m² P-

9 HL

_ _

_ _ -

6658 -

m² P-

8 TK / ÄV

_ _

_ _ -

1443 -

Märkused: 1. Kõrvuti asetsevaid krunte on võimalik omavahel liita. Kruntide liitmisel summeerub ka kruntide lubatud ehitusõigus, välja arvatud

hoonete kõrgus. 2. Planeeritavate äri- ja tootmismaa kruntide sihtotstarvete osakaalu on võimalik projekteerimise etapis täpsustada ning kohandada

vastavalt kavandatava hoonestuse spetsiifikast ja planeeritavast kasutamise otstarbest tulenevalt. Detailplaneeringuga määratud äri- ja tootmismaa sihtotstarvete osakaalu muutmine on võimalik tootmismaa osakaalu puhul vahemikus 50-95% ja ärimaa osakaalu puhul vahemikus 5-50%.

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ajutise krundi positsiooni number

Ajutise krundi sihtotstarve Ajutise krundi suurus

ÄV Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa

TT Tootmishoone maa

TK Logistikakeskuse maa

HL Looduslik maa

LT Tee ja tänava maa

Olemasolev naaberhoone

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Tulemüüri vajadus

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Olemasolev lennujaama territooriumi väline teenindustee

Olemasolev lennujaama territooriumi sisene teenindustee

Perspektiivne autoliikluse ala

Perspektiivne kergliikluse ala

Planeeritud bussiootekoja võimalik asukoht

Autode võimalik juurdepääs krundile

Rail Baltica põhitrassi teljed

Haljasala

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Veekogu

Planeeritud ümbertõstetava kraavi võimalik uus asukoht

Planeeritud võimalik truup

Kultuurimälestis

Kultuurimälestise kaitsevöönd 50 m

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Likvideeritav objekt

Alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Sademevee ärajuhtimis- ja hooldusservituut kraavile pervest 3 m

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m

Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla

Planeeritud trafoalajaam

1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - krundil

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

HOONEALUNE

PIND MAA-ALL HOONEALUNE

m²

Lennuvälja maandumissektori kõrguspiirangud

Lennuvälja õhkutõususektori kõrguspiirangud

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

18009_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 25.08.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

18009

Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering

(DP0965)

Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla

DP

Põhijoonis

DP-4 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht V. Rakaselg

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

Geodeesia Partner OÜ 1801-24 08.2024

EH2000 L-EST 97

Soodevahe küla Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP0609)

kehtestatud 2015

Hoonestusala piir