Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Kaimar Karu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 27.02.2020 nr MKM/20-0215/-1K

Meie: 08.04.2020 nr 1-7/51-4

Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Lugupeetud härra Karu

Siseministeerium kooskõlastab märkustega elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Toetame sideteenuse mõiste laiendamist andmesidel

baseeruvate teenuste pakkujatele ehk eelnõu seletuskirjas nimetatud nn OTT-teenustele. Tulenevalt

elektroonilise side teenuse mõiste laiendamisest teeme ettepaneku ajakohastada ka sideandmete

säilitamise ja sidevõrgule juurdepääsu kohustamise sätteid.

Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 2 punkti 6 muudatuse kohaselt jaguneb edaspidi

sideteenus kolmeks (internetiühenduse teenus, isikutevaheline side teenus, muu sideteenus) ning

isikutevaheline teenus jaguneb omakorda kaheks (numbripõhine isikutevaheline side teenus,

numbrivaba isikutevaheline side teenus). Eelnõu seletuskirja kohaselt tähendab sideteenuse mõiste

laiendamine seda, et sideteenuse alla kuuluvad uued nn OTT-teenused nagu näiteks Skype,

WhatsApp, Viber jt.

Sõltumata sellest, millist sideteenust tarbijale pakutakse, peab sideteenuse osutaja täitma ESS-s

sätestatud andmete säilitamise kohustust (ESS § 1111), teabe andmise kohustust (ESS § 112) ja

sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustust (ESS § 113). Kooskõlastamiseks saadetud

eelnõus ei ole aga eeltoodud sätete muudatusi ette nähtud. ESS §-de 1111 kuni 113 muutmine on

vajalik, et oleks tagatud õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste ülesannete täitmine ning kõikide

sideturul tegutsevate sideettevõtjate võrdne kohtlemine.

Samuti näeme vajadust muuta hädaabiteadete menetlemise asjakohase toimimise tagamiseks

hädaabinumbriga 112 seonduvaid ESS-i sätteid.

Eelnevast tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku täiendada eelnõud järgmiste punktidega:

1. Ettepanek muuta ESS § 34 lg 1 selliselt, et numbriloa taotlus esitataks TTJA-le üksnes

elektrooniliselt: „Numbriloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile vormikohase elektroonilise taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:“

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ettepaneku eesmärgiks on lihtsustada ja vähendada ajakulu taotluste menetlemisel. Normi

subjektiks olevad ettevõtjad toimetavad igapäevaselt elektroonilise teabevahetuse teel ja on

selles pädevad. Paberkandjal taotluste menetlemine ei ole keskkonnasõbralik ning pikendab

menetlusaega.

2. Ettepanek muuta numbriloa pikendamise loogikat ESS § 35 lõikes 2 selliselt, et riigilõivu

tasumisel pikendatakse numbriluba ühe aasta võrra automaatselt.

Ettepaneku eesmärgiks on vähendada bürokraatiat. Mõistlik oleks numbriloa omanikku

teavitada 20 päeva enne numbriloa kehtivuse lõppu koos riigilõivu makse rekvisiitidega ning

ettevõtja võiks olla kohustatud taotluse esitama üksnes juhul, kui soovib vähendada või

suurendada numbrite arvu. Kui ei soovi pikendada, siis jäetakse riigilõiv maksmata ja

numbriluba tühistatakse automaatselt.

3. Ettepanek täiendada ESS § 87 lõiget 1 punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) sideteenuste toimepidevuse tagamine.“;

Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktide 5-7 kohaselt on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatavateks elutähtsateks teenusteks telefoni-,

mobiiltelefoni- ja andmesideteenus. Nimetatud sideteenustele tuleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil kehtestada toimepidevuse nõuded (aluseks hädaolukorra

seadus § 37 lõige 2). ESS § 87 lõige 4 täpsustab, et elutähtsa teenuse osutajaks on vaid need

sideettevõtted, kelle osutatavat telefoni-, mobiiltelefoni- ja/või andmesideteenust tarbib

vähemalt 10 000 lõpptarbijat. Käesoleval hetkel kvalifitseerub sellisteks teenuseosutajateks 4

sideettevõtet, ülejäänud sideettevõtted elutähtsa teenuse osutajad seaduse mõistes ei ole ning

neile toimepidevuse nõudeid hädaolukorra seaduse alusel ei kehtestata. Samas pakub

sidelahendusi mastides kõikidele Eesti telekommunikatsiooniettevõtetele näiteks AS Levira,

kes aga ise ei ole elutähtsa teenuse osutaja, kuid kelle tagatavast teenusest sõltub teiste

sideettevõtete teenus. Sealjuures ühiskonna sõltuvus sideteenustest on jätkuvalt kasvutrendis.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et baastoimepidevuse tagamisele pööratakse tähelepanu

kõikide sideettevõtete puhul. Sarnane laiem toimepidevuse põhimõte on kehtestatud näiteks ka

elektriettevõtetele elektrituruseaduse alusel.

4. Palume sõnastada ESS § 87 lg 2 p 3 järgmiselt:

„3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku

asukoha tuvastamiseks,“;

Ettepaneku eesmärk on ühtlustada sõnakasutust erinevate seaduste vahel. PäästeS § 132 lg 11

kohaselt Häirekeskus võib hädaabiteate menetlemisel kasutada sideettevõtja teavet

hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha kohta. Soovime sarnast sõnastust kasutada

ka ESS-is. Häirekeskus võtab lisaks hädaabinumbril 112 tehtud kõnedele vastu ka SMS-e, e-

Call teateid ja ATeS- teateid.

Ühtlasi palume seaduses läbivalt asendada lauseosa vastavas käändes „riigisisesed hädaabi

lühinumbrid ja Euroopa ühtne hädaabinumber «112»“ lauseosaga „hädaabinumber 112“

vastavas käändes. Eestis ei ole rohkem riigisiseseid hädaabinumbreid, seega on asjakohane

kasutada lühemat sõnastust.

5. Teeme ettepaneku täiendada ESS § 87 lõiget 2 punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) sideteenuste toimepidevuse tagamiseks.“

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktide 5-7 kohaselt on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatavateks elutähtsateks teenusteks telefoni-,

mobiiltelefoni- ja andmesideteenus. Nimetatud sideteenustele tuleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil kehtestada toimepidevuse nõuded (aluseks hädaolukorra

seadus § 37 lõige 2). ESS § 87 lõige 4 täpsustab, et elutähtsa teenuse osutajaks on vaid need

sideettevõtted, kelle osutatavat telefoni-, mobiiltelefoni- ja/või andmesideteenust tarbib

vähemalt 10 000 lõpptarbijat. Käesoleval hetkel kvalifitseerub sellisteks teenuseosutajateks 4

sideettevõtet, ülejäänud sideettevõtted elutähtsa teenuse osutajad seaduse mõistes ei ole ning

neile toimepidevuse nõudeid hädaolukorra seaduse alusel ei kehtestata. Samas pakub

sidelahendusi mastides kõikidele Eesti telekommunikatsiooniettevõtetele näiteks AS Levira,

kes aga ise ei ole elutähtsa teenuse osutaja, kuid kelle tagatavast teenusest sõltub teiste

sideettevõtete teenus. Sealjuures ühiskonna sõltuvus sideteenustest on jätkuvalt kasvutrendis.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et baastoimepidevuse tagamisele pööratakse tähelepanu

kõikide sideettevõtete puhul. Sarnane laiem toimepidevuse põhimõte on kehtestatud näiteks ka

elektriettevõtetele elektrituruseaduse alusel.

6. Palume sõnastada ESS § 88 järgmiselt:

„(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelist side teenust, peab tagama sidevõrgu

toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine

hädaabinumbriga 112.

(2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama juurdepääsu hädaabinumbrile

112 lühisõnumiteenuse (Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks

oma sidevõrgu kaudu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab Häirekeskusele tegema

vahetult hädaabiteate edastamise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta

kättesaadavaks hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise

mobiilside terminalseadme tunnuse ja teabe tema asukoha kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab julgeolekuasutuse poolt

määratud numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise

järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta.“;

Muudatusettepaneku eesmärk on muuta sõnakasutus selgemaks ja ühtlustada ESS-i sätte

sõnastus PäästeS-i § 132 lg-a 11. Häirekeskus on õigustatud asukohaandmeid saama ja

liikmesriigil on kohustus tagada vastavate andmete edastamine tulenevalt Euroopa Kohtu

otsuse C-417/18 resolutiivosa punktidest 1 ja 2.

Täiendavalt on lisatud, et Häirekeskusele on vaja kättesaadavaks teha rahvusvaheline

mobiilside terminalseadme tunnus (IMEI). Eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt tuleb tagada

helistaja asukoha kindlakstegemine nii usaldusväärselt ja täpselt, et hädaabiteenistused saaksid

talle kasulikul moel abi anda. IMEI kasutamine on selleks praegu olemasolevatest parim

lahendus. Muudatust ei ole kokku lepitud sideettevõtjatega.

7. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § ESS § 1111 – 113 muudatustega järgmiselt:

7.1. Muuta ja sõnastada ESS § 1111 lõiked 1, 2, 3, 8 ja 11 järgmiselt:

„(1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama andmed, et oleks võimalik teha järgmisi

toiminguid:

1) terminalseadme seiramine ja tuvastamine;

2) side sihtpunkti tuvastamine;

3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine;

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine;

5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava terminalseadme

kindlaksmääramine;

6) helistaja asukohateabe kindlaksmääramine.

(2) Numbripõhise isikute vahelise side teenuse osutaja, spetsiaalse isikutevahelise side

teenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama

järgmised andmed:

1) helistaja number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress;

2) vastuvõtja number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress;

3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number

ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress;

4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;

5) kasutatud sideteenus;

6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile

Subscriber Identity – IMSI);

7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International

Mobile Equipment Identity – IMEI);

8) kärjetunnus kõne alustamise ja lõpetamise ajal;

9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele

ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse;

*10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise

kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti ning kõneaja laadimise

kuupäev, kellaaeg ja kärjetunnus.

(3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja on kohustatud

säilitama järgmised andmed:

1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;

2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber;

3) kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress, kellele Interneti-protokolli aadress

(sisemine/välimine), kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud;

4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number;

5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning

Interneti-telefoni teenuse korral;

6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos

Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja

kasutajatunnusega;

7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off)

kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;

8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral;

9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral;

10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side

algataja kohta.

…

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kohustust

kohaldatakse ka ebaõnnestunud kõnede puhul, kui sideteenuse ning telefonivõrgu ja

mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid

töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele.

…

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse:

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele,

prokuratuurile ja kohtule;

2) julgeolekuasutusele;

3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile,

Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning

Maksu- ja Tolliametile;

4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;

5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule;

6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja

piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses,

tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses ja välismaalaste seaduses

sätestatud juhtudel;

7) korrakaitseseaduse kohaselt politseile või seaduses sätestatud juhul muule

korrakaitseorganile.“

Muudatuste selgitused

ESS § 1111 lg 1 punkti 1 sõnastusettepanekus on asendatud sõna „sideallika“ sõnaga

„terminalseadme“, sest asjakohane on kasutada terminalseadme mõistet (ESS § 2 p 60).

ESS § 1111 lg 1 punkti 6 ettepanekus on sõnastus muudetud tulenevalt eelnõu punktis 2

sätestatud uue mõiste „helistaja asukohateave“ kasutusele võtmisega.

ESS § 1111 lg 2 sissejuhatavat teksti puudutavas ettepanekus on sõnastust muudetud seoses

uute sideteenuste mõistetega (eelnõu p 4).

ESS § 1111 lg 2 punktide 1 – 3 juures on ettepanek sõnastust täiendada klausliga „ja

lõppkasutaja“, sest praktikas ei ole klient ja sideteenuse lõppkasutaja alati üks ja sama

inimene. See tähendab, et tegelik sideteenuse kasutaja ja kliendilepingu sõlminud inimene

ei ole samad. Juhul, kui sideettevõtjal on lõppkasutaja andmed teada, siis tuleks need

andmed ka pädevale asutusele järelepärimise korral edastada. Lõppkasutaja andmete

säilitamine ja edastamine aitab paremini tagada ka isikute põhiõiguste kaitset, sest sellisel

juhul ei tehta järelepärimist vale inimese suhtes.

ESS § 1111 lg 2 p 5 sõnastust tuleks muuta seoses lõike 2 sissejuhatava teksti muutmise

tõttu.

ESS § 1111 lg 2 p 10 osas selgitame, et ESS-i tuleb muuta selliselt, et tulevikus oleksid

kõik kõnekaardid isikustatud. Näiteks võitluses terrorismi ja teiste raskete kuritegude vastu

on praktikas üle maailma probleemiks asjaolu, et ettemakstud kõnekaarte saab soetada ja

kasutada anonüümselt, mis lihtsustab kuritegeliku tegevuse plaanimist ja läbiviimist ning

raskendab kuriteo toime pannud isiku tuvastamist. Suur osa Euroopa riike on juba muutnud

(nt Saksamaa, Itaalia, Hispaania) või muutmas kohustuslikuks kõik kõnekaardid

isikustada. Eestis taoline kohustus seni puudub. Senikaua kuni vastavat kohustust ei ole

kehtestatud tuleks alternatiivse lahendusena ette näha kõneaja laadimise kuupäeva, kellaaja

ning kärjetunnuse andmete säilitamine. Nende andmete säilitamine ja pädevatele asutustele

edastamine aitab politseil ja julgeolekuasutustel teha järgmisi samme, et tuvastada

konkreetse kõnekaardi kasutaja.

ESS § 1111 lg 3 p 3 sõnastuse muutmise vajadus on seotud nn NAT (ingl k Network address

translation) probleemi lahendamisega. NAT võimaldab ühe avaliku IP-aadressi taha peita

hulgaliselt privaatseid IP-aadress, mis on nähtavad vaid koduvõrgus või ettevõtte

sisevõrgus. Selline lahendus võimaldab eri sidevõrkudes kasutada sama avalikku

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

IP- aadressi ühel ja samal ajal. Näiteks, kõik ühes kortermajas asuvad seadmed kasutavad

internetiühenduseks ühte ja sama avalikku IP-aadressi. See tekitab politseile ja

julgeolekuasutustele teatud juhtudel märkimisväärseid probleeme, sest IP-aadressi taga

oleva seadme lõppkasutaja tuvastamine on oluliselt keerulisem ja mõningatel juhtudel isegi

võimatu. Nimetatud probleemkohta on võimalik vältida, piirates NAT-meetodil jagatavaid

sisemisi IP-aadresse ning sätestades sideettevõtjale kohustuse koguda ja säilitada andmeid,

mis võimaldavad tuvastada side lõppkasutaja.

ESS § 1111 lg 8 sõnastusettepanek seisneb sideteenuse mõiste muutmises.

ESS § 1111 lõike 11 p 7 täiendus seisneb selles, et hetkeregulatsiooni järgi esineb olukord,

kus Politsei- ja Piirivalveametil on õigus päringuid teha, kuid sideettevõtjal kohustust

andmeid edastada ei ole. Korrakaitseseaduse § 35 lg 1 ütleb, et politsei või seaduses

sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või

elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 ning § 112 lõikes 3

nimetatud mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamist

reaalajas võimaldavate andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik

kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Säte annab õiguse andmeid

sideettevõtjalt pärida, kuid ESS regulatsioon ei kohusta sideettevõtjat selle päringu alusel

andmeid edastama. Sellest tulenevalt on ettepanek täiendada ESS § 1111 lõiget 11 punktiga

7, milles sätestatakse kohustus esitada andmeid korrakaitseseaduse kohaselt politseile ja

seaduses sätestatud juhul muule korrakaitseorganile.

7.2. Muuta ja sõnastada ESS § 112 lõiked 1 ja 3 järgmiselt:

“(1) Kui käesoleva seaduse § 1111 lõikes 11 nimetatud asutus esitab järelepärimise, on

sideettevõtja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt kümne tunni jooksul ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul järelepärimise

saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt

võimalik, andma järelepärimise teinud asutusele teavet käesoleva seaduse § 1111 lõigetes

2 ja 3 nimetatud andmete või muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete

kohta.

(3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja

julgeolekuasutustele ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise

reaalajas.”.

Muudatuste selgitused

ESS § 112 lg 1 sõnastuses on vajalik asendada sõna „möödumisel“ sõnaga „jooksul“.

Tegemist on keelelise muudatusega, mille eesmärk on vältida olukordi, kus kiireloomulist

päringut täidetakse alles pärast kümne tunni möödumist. Kiireloomulise päringu

maksimaalne täitmise aeg on kümme tundi.

Ettepaneku kohaselt on ESS § 112 lg 1 sõnastust täiendatud sõnadega „või muude

sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete“. Sideettevõtjad koguvad ärilisel

eesmärgil veel mitmeid teisi andmeid, millest oleks abi kuritegevuse vastases võitluses ja

riigi julgeoleku tagamisel (nt andmed tugijaama kohta, roaming ehk rändlusteenuse

andmed, jm), kuid teatud sideettevõtjad ei soovi neid andmeid õiguskaitse- ja

julgeolekuasutustele anda, viidates asjaolule, et ESS kohaselt on neil teabe andmise

kohustus ja õigus üksnes § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete osas. ESS § 1111 lõigetes

2 ja 3 on sätestatud andmed, mida sideettevõtjad peavad kindlasti säilitama üks aasta, kuid

sealt sättest ei tulene sideettevõtetele keeldu edastada nt politseile ja julgeolekuasutustele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

teisi andmeid, mis neil ärilistel eesmärkidel tekivad ja säilitavad. Õiguslike vaidluste

ärahoidmiseks teeme ettepaneku ESS § 112 lg 1 sõnastuse täiendamiseks. Välja pakutud

sõnastus ei kohusta sideettevõtjaid säilitama uusi andmeid, vaid annab neile õiguse

väljastada ka neid andmeid, mida nad ärilisel eesmärgil säilitavad.

ESS § 112 lg 3 sõnastuses on vajalik sõnad „politsei ja piirivalve seaduses“ asendada

sõnaga „seaduses“, sest terminalseadme asukoha tuvastamise vajadus võib tuleneda ka

mõnest teisest asutuse tegevust reguleerivast seadusest (nt korrakaitseseaduse § 35).

7.3. Muuta ja sõnastada ESS § 113 lõiked 1 – 3 järgmiselt:

“(1) Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu

elektroonilise side võrgu kaudu osutatavale teenusele vastavalt jälitustoimingu

teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse või eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks.

(2) Sideettevõtja peab elektroonilise side teenusele juurdepääsu võimaldamisega seoses

andma jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite

ning võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta. Sidevõrgu

tehniliste parameetrite muutmisel ja pakutavate teenuste lisandumisel, kui see võib

mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmist, kohustub

sideettevõtja informeerima jälitus- või julgeolekuasutust sellest viivitamata ning mõistliku

aja jooksul asuma kõikide pakutavate teenuste osas täitma käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud kohustust.

(3) Sideettevõtja on elektroonilise side teenusele juurdepääsu võimaldamise raames

kohustatud:

1) võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende

ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse

jälgimisseadmesse muutmata kujul ja reaalajas;

2) tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on samaväärne sideettevõtja poolt

osutatava tavapärase teenuse kvaliteediga;

3) tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega seonduvate andmete kaitse ning

andmete taastamise nende kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral.”.

Muudatuste selgitused

ESS § 113 lg 1 sõnastusettepanekus on asendatud sõna „sidevõrgule“ sõnadega

„elektroonilise side võrgu kaudu osutatavale teenusele“ tulenevalt eelnõuga muudetavast

elektroonilise side teenuse mõistest. Oluline on, et jälitus- või julgeolekuasutusel oleks

võimalik täita enda seadusest tulevaid ülesandeid kõikide sideteenuste osas.

Samuti on täiendatud ESS § 113 lõike 1 sõnastust sõnadega „või eraelu puutumatuse

õiguse“. Täiendus on vajalik õigusselguse huvides. Sarnane sõnastus on kehtivas ESS

§ 113 lõikes 9.

ESS § 113 lg 2 on asendatud sõna „sidevõrgule“ sõnadega „elektroonilise side teenusele“

tulenevalt eelnõuga muudetavast elektroonilise side teenuse mõistest. Ühtlasi on täiendatud

sõnastust sõnadega „ning võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete

kohta“. See täiendus on vajalik seetõttu, et sideettevõtjad on kohustatud rakendama

asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et maandada

võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske. Need meetmed ei tohi aga takistada jälitus-

või julgeolekuasutustel täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid. Seetõttu tuleb ESS

§ 113 lõikes 2 sätestada sideettevõtjale kohustus jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel

jagada vastavat teavet.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

ESS § 113 lg 3 p 3 sõnastust on täiendatud sõnadega „ning andmete taastamise nende

kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral“. Vastav täiendus on vajalik, et vältida

olukordasid, kus jälitus- või julgeolekuasutus saab sideettevõtjalt andmed krüpteeritud

kujul ilma dekrüpteerimise võimaluseta. Tuleb arvestada, et olukorras, kus ESS

regulatsiooni laiendatakse nn OTT-teenustele, muutub õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele

andmete krüpteeringu küsimus veelgi aktuaalsemaks.

Näiteks on meedia vahendusel teada, et Facebook krüpteerib rakenduse WhatsApp

sõnumeid nii, et neid saavad lugeda ainult saatja ja adressaat. Krüpteeringu kaudu tagatakse

küll sidevõrkude turvalisus ja andmete kaitse selleks mitteõigustatud isikute eest, kuid

teiselt poolt ei ole vähem tähtis õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste juurdepääsuvajadus

sellistele andmetele. Ei tohi tekkida olukorda, kus riigi pädevatel asutustel ei ole sisuliselt

võimalik täita seaduses ettenähtud ülesandeid, sh tagada riigi julgeolekut ja tõkestada

süütegusid ning vajadusel isikuid vastutusel võtta. ESS § 87 lõike 1 punkti 8 kohaselt

peavad sideettevõtjad sideteenuse osutamisel juhinduma avaliku korra ja riigi julgeoleku

tagamise põhimõttest ja eesmärgist. Seadusandjal tuleb lahendada õiguskaitse- ja

julgeolekuasutuste ligipääs krüpteeritud andmetele.

8. Täiendavalt teeme ettepaneku ESS § 88 lg 1 muuta viisil, et lisaks hädaabinumbrile 112 oleks

ka numbril 1247 helistamine helistaja jaoks tasuta. Seni ei ole sideettevõtjatega olnud

võimalust antud teemat arutada.

Alates 16.03.2020 avati Häirekeskuses abi- ja infoteenuse number 1247 Terviseameti

abistamiseks koroonaviiruse levikuga kaasnenud eriolukorras info jagamiseks. Esimese päeva

jooksul tehti numbril 1247 üle 2000 kõne. Kuni 1. maini 2020 kehtestatud eriolukorraks on

kokku lepitud, et Eestis tegutsevad sideettevõtjad kannavad ise telefonil 1247 helistamise

kulud.

9. ESS-i rakendusaktide muudatusettepanekud

9.1. Palume sõnastada Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded

sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ § 3 lg 3 järgmiselt:

„(3) Numbripõhist isikutevahelist side teenust osutav sideettevõtja peab seadma

hädaabinumbrile 112 edastatud teatele kõrgema prioriteedi muu kõneliiklusega võrreldes.“

Kehtivas sõnastuses on "tehnilise võimaluse olemasolu" ebaselge sisuga. Muudatuse

eesmärk on selgemalt sätestada, et hädaabikõnedel on kõneliikluses kõige kõrgem

prioriteet võrreldes teiste kõnedega.

9.2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“ lisas palume muuta, et 112 on hädaabinumber, mitte hädaabiteenuse

lühinumber. Samuti palume sätestada, et 1247 on riigisisene abi- ja infoteenuse number.

10. Palume sõnastada riigilõivuseaduse § 31 lg 1 p 1 järgmiselt:

„1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, hädaabinumbri 112, abi- ja

infoteenuse numbri 1247, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110 ja

vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;“.

Muudatuse kohaselt soovime sättesse lisada abi- ja infoteenuse numbri 1247, mis samuti oleks

riigilõivu tasumisest vabastatud. Inimesele, kes soovib riigilt infot saada või riigile infot anda,

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

on lihtsam pöörduda ühel kindlal numbril. Samuti on muudetud numbri 110 kasutamise

otstarve.

Häirekeskus osutab avalikes huvides abi- ja infoteenust, mille eesmärgiks on abistada

abivajajaid mitteaegkriitiliste probleemide korral, kogudes ja vahendades informatsiooni ning

ühendades seeläbi riiki, kohaliku omavalitsuse üksuseid ja elanikke. Kuna osutatav teenus on

üleriigiline ning parandab siseturvalisust, on põhjendatud, et kõne all oleva teenuse

lühinumbri numbriluba on riigilõivu tasumisest vabastatud. Häirekeskusele on väljastatud

numbriluba numbri 1247 kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

20.12.2019 otsusega nr NLL19/6339 alates 01.01.2020.

Telefoninumber 110 oli kuni 2015. aastani kasutuses politsei lühinumbrina. Selle lühinumbri

avalik kasutamine lõpetati, kui Eesti läks üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 2015. aastast

on lühinumber 110 Häirekeskuse kasutuses ning kuni 01.03.2020 suunati kõik sellele

numbrile tehtavad kõned edasi hädaabinumbrile 112. Samal ajal on Häirekeskusel vajadus

hädaabinumbri 112 koormuse vähendamiseks koondada kokku ja viia ühe numbri alla

avalikes huvides osutatavaid ning siseturvalisusega seotud üleriigilisi abi- ja infoteenuseid,

milliste jaoks kasutatakse praegu mitmeid erinevaid lühinumbreid.

Samuti vajab sättes erinevate õigusaktide lõikes ühtlustamist sõnakasutus „hädaabinumber

112“.

11. Direktiivi sätete ülevõtmine

Palume seletuskirja lisas 1 (vastavustabel) direktiivi sätete ülevõtmise kohta teha järgmised

muudatused:

11.1. Direktiivi artikkel 109 lg 1: ESS § 88 lg 3 ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohane.

Palume vastav viide eemaldada.

11.2. Juhime tähelepanu, et art 109 lg 1 ei ole täielikult üle võetud. Sätte teise lause kohaselt on

liikmesriikidel kohustus aidata kaasa, et sisevõrkudest hädaabinumbril 112 helistamine oleks

sama hõlbus kui avalikult kasutatavast võrgust (n. ilma prefiksit ette valimata). Seega ühtlasi

palume MKM-l vastavad meetmed üle vaadata.

11.3. Direktiivi artikkel 109 lg 2: PäästeS § 5 ja PäästeS § 132 ei ole antud sätte ülevõtmise osas

asjakohased. Palume vastavad viited eemaldada.

11.4. Direktiivi artikkel 109 lg 3: ülevõtmise kontekstis on korrektne viidata PäästeS § 5 lõikele

11, kogu paragrahv ei ole asjassepuutuv. ESS § 88 lg 1 ja PäästeS § 132 ei ole antud sätte

ülevõtmise osas asjakohased. Palume vastavad viited eemaldada.

11.5. Direktiivi artikkel 109 lg 5: direktiivi art 109 lg 5 ülevõtmisel on asjakohane viidata

PäästeS § 5 lg 11 p-le 1, mida täiendab siseministri 13.06.2017 määruse nr 26

„Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad

nõuded“ § 4 lg 1. ESS § 87 lg 1 ja lg 2 p 4 ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohased.

Palume vastavad viited eemaldada.

11.6. Direktiivi artikkel 109 lg 6: direktiivi art 109 lg 5 ülevõtmisel on asjakohane viidata

PäästeS § 132 lõikele 11.

11.7. Direktiivi artikkel 109 lg 7: ESS § 951 lg 4 p 1 ei ole antud sätte ülevõtmise osas

asjakohane. Palume vastav viide eemaldada. Palume viidata HäK põhimääruse § 9 p-le 4.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

11.8. Direktiivi artikkel 110 lg 1: direktiivi art 110 lg 1 ülevõtmisel on asjakohane viidata ESS

§ 105 lg-le 5, mitte elanikkonnakaitse kontseptsioonile. Direktiiv võetakse üle Eesti

õiguskorda siseriikliku õigusaktiga. Juhime tähelepanu, et elanikkonnakaitse kontseptsioon

ei ole õigusakt (dokumendi on VV kabinetinõupidamisel heaks kiitnud).

11.9. Direktiivi artikkel 110 lg 2: asjakohane on viidata ESS § 105 lg-le 5. Antud kontekstis on

peetud silmas sellist elanikkonna teavitamise lahendust, mida soovitakse AKOS projektiga

ellu viia. Seetõttu ei ole korrektne viidata HOS § 13 alusel teavituskohustuse täitmisele ega

TV- ja raadioteenuse osutaja kohustustele MeeTS § 18 alusel.

12. Muud täpsustused

12.1. Palume MKM-l täpsustada, mis vahe on seaduses kasutataval kahel mõistel: elektroonilise

side teenuse kasutaja (ESS § 2 p 7) ja lõppkasutaja (ESS § 2 p 27).

12.2. Seoses direktiivi artikkel 109 lg 7 ülevõtmisega palume MKM-l täpsustada, millises aktis

on sätestatud sideettevõtja kohustus riiki sisenejat jt direktiivis nimetatud sihtrühmi teavitada

hädaabinumbrist 112 ja sellele ligipääsu võimalustest.

12.3. Palume kontrollida ja vaadata üle eelnõu § 1 p 87 muudatuse sõnastuse käänded. Muudatus

on hetkel sõnastatud „numbripõhist isikutevahelist side teenust“, aga peaks ilmselt olema

„numbripõhist isikutevahelise side teenust“.

12.4. Teeme ettepaneku ESS 7. peatüki sätete ajakohastamiseks seoses taksofoniteenuse

osutamisega. Eestis ei ole avalikult kasutatavaid taksofone alates 2011. aastast. Võimalik

sõnastus oleks avaliku juurdepääsuga sideteenus, kui taolist teenust osutatakse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Rene Vihalem 6125221

[email protected]