„Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ aruanne

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Justiitsministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Välisministeerium

Meie: 25.11.2022 nr 7-2/22-02450-2

      „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ aruande kooskõlastamine

      Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ aruande (edaspidi aruanne) eelnõu.   Aruanne on koostatud tegevuste eest vastutavate valitsusasutuste ülevaadete põhjal ning neid on arutanud ARVAK (23.11.2022). Aruanne on ametlikul kooskõlastusringil ja avalikul konsultatsioonil  8. detsembrini 2022. aastal.   Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumidele (Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium),  arvamuse avaldamiseks peamistele partneritele (Eesti Koostöö Kogu, Eesti Linnade ja Valdade Liit, E-riigi Akadeemia, Korruptsioonivaba Eesti, Vabaühenduste Liit) ning avalikule konsultatsioonile.   Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär     Ott Karulin [email protected]

„Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ aruanne Eelnõu

Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3

Tegevuskava elluviimine.................................................................................................................................................4

Lubadus 1: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine valitsusasutustes...................................5

1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine..........................................................................5

1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine...........................................................................7

Lubadus 2: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes.........10

2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes..............................................10

2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes...............................................................................................................................................................12

Lubadus 3: poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamine.................................................................................14

3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ja rakendamine.....................................................................................................................................................14

3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine..................................................................................16

Kokkuvõte......................................................................................................................................................................17

2

Sissejuhatus Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP) on rahvusvaheline algatus, et suurendada avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja inimesekesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Eesti liitus algatusega 2012. aastal. AVP tegevusi viiakse ellu kaheaastaste tegevuskavadega, millest „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ (edaspidi tegevuskava) on viies.

Tegevuskava toetab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtideni jõudmist. Vahetumalt on tegevuskava seotud sihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“:

 „Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele;

 Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner rahvusvahelises suhtluses. Riigi valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt. Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev;

 Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.“

Tegevuskava tegevused valiti, lähtudes avalikule ideekorjele esitatud ettepanekutest ja ministeeriumide algatustest. Eesti AVP tegevusi koordineerib avatud riigivalitsemise arengukomisjon (edaspidi ARVAK), kuhu kuuluvad nii ministeeriumide kui ka valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Tegevuskava koostamist ja elluviimist koordineerib Riigikantselei.

Ülevaade tegevuskava elluviimisest avaldatakse regulaarselt Riigikantselei veebilehel1. Tegevuskava kestuse lõppedes esitatakse elluviimise aruanne Vabariigi Valitsusele. Praegune aruanne on koostatud tegevuste eest vastutavate valitsusasutuste ülevaadete põhjal ning neid on arutanud ARVAK (23.11.2022). Aruanne oli ametlikul kooskõlastusringil ja avalikul konsultatsioonil 24. novembrist 8. detsembrini 2022. aastal.

Tegevuskava elluviimist hindab ka AVP rahvusvaheline hindamismehhanism (IRM ehk Independent Reporting Mechanism), võttes arvesse nii siinset aruannet kui ka tegevuste eest vastutajate ja kaasatud partnerite intervjueerimisel kogutud informatsiooni. Varem on IRM esitanud tegevuskava lähtearuande, milles on suure mõjupotentsiaaliga tegevustena nähtud eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamist ning teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamist. Neist esimese arendustööd on suures osas ellu viidud, kuid teise tegevuse elluviimine on osaliselt viibinud seaduseelnõu kavandatust pikema menetlusaja tõttu.

1 https://riigikantselei.prelive.vportal.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too- toetamine/avatud-valitsemise-partnerlus#tegevuskava-2020-202

3

Tegevuskava elluviimine Tegevuskavas anti kolm lubadust, mille täitmiseks kavandati kuus üksteist täiendavat tegevust. Tegevused said suures osas täidetud (vt tabel 1), kuigi mitme tegevuse puhul kavandatud lähenemisviis muutus elluviimise käigus (näiteks selgus intervjuudest ministeeriumide esindajatega, et enne koosloomemeetodite kirjeldamist on vajalik selgitada põhimõisted) ning mitme tegevuse elluviimine hilines koroonaviiruse levikust põhjustatud ülesannete või kavandatust pikema läbirääkimiste perioodi tõttu. Täpsem ülevaade iga tegevuse elluviimisest järgneb.

Tegevuskava kuuest tegevusest jätkatakse „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022–2024“ raames nii koosloomekeskkonna arendustega kui ka „Eesti 2035“ koosloomemeetodite katsetamisega ning koosloomemeetodite juhendmaterjalide loomisega.

Tabel 1. Tegevuskava lubadused ja tegevuste elluviimine

Lubadus Tegevus Täitmine 1. Koosloomelise

poliitikakujundamise võimekuse suurendamine valitsusasutustes

1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine

Suures osas täidetud

1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine

Suures osas täidetud

2. Koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes

Suures osas täidetud

2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

Suures osas täidetud

3. Poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamine

3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ja rakendamine

Täidetud

3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine

Täidetud osaliselt

Tegevuskavas seati ka eesmärgiks panustada senisest enam AVP juhtimisse. Eesti kandideeris ja liikmesriigid valisid ta kolmeks aastaks AVP juhtkomiteesse 2021. aasta sügisel. Eesti seadis kohe ka üles enda kandidatuuri AVP kaaseesistuja kohale ning juhtkomitee valis ta sellele positsioonile. Esimesel aastal oli Eesti toetav kaaseesistuja Itaalia kõrval ning alates oktoobrist 2022 on Eesti kanda üheks aastaks AVP juhtiva kaaseesistuja roll. AVP-l on lisaks riikide esindajale ka üks vabaühendusi esindav kaaseesistuja. Eesti kaaseesistujaks on Anabel Cruz (Uruguay kommunikatsiooni- ja arendusinstituudi asutaja). Juhtiva kaaseesistujana on Eesti korraldada AVP üleilmne tippkohtumine 2023. aastal.

4

Lubadus 1: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine valitsusasutustes

1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine

august 2020 – juuni 2022

Vastutaja Riigikantselei

Kaasvastutav(ad) asutus(ed) Justiitsministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaasvastutavad vabaühendused Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu

Tegevuse kirjeldus ja elluviimine

Tegevuse kirjeldus „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2018–2020“ raames on välja töötatud uue infosüsteemi lähteülesanne ning prototüüp, mis on läbinud kümmekond katserühma (ministeeriumide, Riigikogu ja huvirühmade osalusel). Siinne tegevuskava hõlmab tekstiredaktori arendamist, selle katsetamist ja kasutuselevõtmist ametkonna poolt. Koosloomekeskkonna avaliku vaate funktsionaalsus saavutatakse järgmise tegevuskava osana. Mõjude hindamiseks on koosloomekeskkonna arenduste osana kavas luua etteaimavamaid lahendusi (sh kasutades sisendina varemvalminud prototüüpi). Lahenduste leidmisel peetakse silmas, et need ühilduksid varem riigis kasutusel olevate infosüsteemidega ning ei suurendaks halduskoormust ega andmete dubleerimist.

Tegevuse elluviimine Riigi koosloome keskkonna esimese etapi tulemusena on valminud nii teemaruumi loomise, ajatelje ning koostöörühma tegemiseks kui ka seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, algtekst-tervikteksti, muutmise seaduse eelnõu ning seletuskirja koostamiseks vajalik baasfunktsionaalsus. Jätkutööd olemasolevate lahenduste edasi arendamiseks ja täiustamiseks on kindlaks määratud. 14.10.2021 toimus töötuba õigusloomejuristide konverentsil, kus kasutajakogemuse testimise meetodil toimunud kohtumisel osales erinevatest ministeeriumidest seitse inimest. Testimisel prooviti läbi 16 kasutuslugu. 15.12.2021 toimus Justiitsministeeriumi sisekoolitus, kus viidi samuti läbi kasutajakogemuse testimine viie inimesega. Tagasiside põhjal on prioriteetsete teemade puhul koostatud analüüs ja planeeritud vastavad kasutajaliidese parandused. 2022. aasta esimeses pooles toimusid tutvustused koos kohapealse

5

keskkonna testimise võimalusega Riigikogu ametnikele (aprill 2022), keeletoimetajatele, mõjuanalüüside ekspertidele, Välisministeeriumi ametnikele ning õigusloome juhtidele ümarlaua kohtumisel (juuni 2022). Koosloome keskkonnas on käivitatud kaks katseprojekti väljatöötamiskavatsuse ning seaduseelnõu koostamiseks. Tagasiside kogumine käib ning tehtud on ka mõningaid kasutajaliidese täiendusi. Katseprojekte on plaanis 2022. aasta teises pooles lisada pärast seda, kui keskkond on uuendatud arhitektuurilise muudatusega. Määruse eelnõu (algtekst-terviktekst ning muutmine) koostamise analüüs on pooleli ning ei ole arendatud. Alates jaanuarist 2022 on struktuurivahendite rahastuse toel alanud koosloome keskkonna järgmised arendusetapid: sisemine ning avalik koostööring (II etapp) ja EL asja menetlus ning avalik vaade (III etapp), mis on planeeritud kuni augustini 2023. Funktsionaalsusi on plaanis testida testrühmadega ning tutvustustel kasutajakogemuse testimise meetodil ja samuti katseprojektide abil. Tegemist on agiilse arenduse meetodil loodava keskkonnaga, mille kohaselt alustatakse arendamist baasfunktsionaalsuse (MVP) loomisest, mida täiendatakse testimisest saadava tagasiside põhjal samm-sammult.

Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine

Tekstiredaktori arendustööd (sh väljatöötamiskavatsuse, seaduse ja määruse eelnõu ning seletuskirja teksti loomise töövahend)

Tekstiredaktor on valmis katsetamiseks.

Suures osas täidetud

Tekstiredaktori katsetamine Tekstiredaktorit on katsetatud viie kaasusega.

Suures osas täidetud

Tekstiredaktori katsetamine Tekstiredaktorit on katsetatud kümne kaasusega.

Suures osas täidetud

Katsetulemuste analüüs ja edasiste tegevuste kavandamine (sh avaliku vaate arendamiseks)

Jätkutegevused on kokku lepitud.

Suures osas täidetud

6

1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine

august 2020 – juuni 2022

Vastutaja Riigikantselei

Kaasvastutavad asutused Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium

Kaasvastutavad vabaühendused Vabaühenduste Liit

Tegevuse kirjeldus ja elluviimine

Tegevuse kirjeldus Parimate koosloomemeetodite kogumine ja kirjeldamine ning uute metoodikate katsetamine eesmärgiga luua ametkonnale koosloomemeetodite tööriistakast. Tehakse vähemalt kaks katseprojekti: „Eesti 2035“ strateegiapäeva kontseptsiooni väljatöötamine ja elluviimine (eestvedajad Riigikantselei ja Rahandusministeerium) ning nõuandvate kogude töö analüüsimine ja tõhustamine (Maaeluministeerium). Tegevuskava elluviimise käigus otsitakse vajaduse korral võimalusi lisada tegevusele ka kolmas katseprojekt.

● Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on valdkonna arengukavade ja nendega seotud programmide katusdokument. Strateegia elluviimise protsess näeb ette, et kord aastas toimub strateegiapäev partnerite ja huvirühmadega, kuid eesmärk on luua võimalus kõigile soovijaile panustada strateegia aruteludesse. Selleks töötatakse koostöös vabakonnaga välja kontseptsioon ning koosloomemeetodid. „Eesti 2035“ strateegiapäeva kontseptsioon hakkab olema paindlik ja võimaldab katsetada mitut meetodit, mida saavad seejärel kasutada ka teised valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksused jt.

● Strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude katseprojekti eesmärk on Maaeluministeeriumi näitel (nende valitsemisalas on üle 15 nõuandva kogu, kus osaleb ligi 150 organisatsiooni) analüüsida nõuandvate kogude töö planeerimise, juhtimise ja kaasamise praktikat ning luua eri juhtimistasanditele töövahendid, mis aitavad suurendada poolte koostöö tulemuslikkust ja nende rahulolu protsessiga. Tulemusi saavad kasutada ka teised valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksused jt.

Tegevuse (järel)hindamiseks tehakse osalejate (kaasamiskoordinaatorid, osalevate ministeeriumide ametnikud, vabaühenduste esindajad) seas rahuloluküsitlus.

Tegevuse elluviimine Riigikantselei koosloomemeetodite kogumisega seotud tegevused on ellu viidud osaliselt. Koosloomemeetodite intervjuud ministeeriumidega (10) viidi läbi 2021. aasta kevadel. Tagasiside põhjal oli mõistlik osaliselt üle vaadata juhendmaterjali

7

lähteülesanne, kuivõrd lisaks koosloomemeetodite kirjeldamisele on ootus, et juhend annaks ka soovitusi tervikliku koosloomeprotsessi kavandamiseks, läbiviimiseks ja järelhindamiseks. Muutunud lähteülesande tõttu avaldati juhendmaterjali esimene versioon, millele oodatakse tagasisidet ja ettepanekuid edasiarendamiseks, 2022. aasta novembris.2 „Eesti 2035“ strateegiapäeva kontseptsioon töötati välja avaliku sektori innotiimi korraldatud innosprindil, mis toimus 17. novembrist 7. detsembrini. COVID-19 olukorraga seoses otsustati 2021. aasta märtsis, et väljatöötatud lahendust kasutatakse järgmisel aastal, kuivõrd see eeldab paljude inimeste kohtumist. Selle asemel töötati välja uus lahendus, mis seadis fookusesse noored ning elukeskkonna teemad. „Eesti 2035“ noorte arvamusrännakul osales üle poole tuhande noore 25 koolist. Riigikantseleile esitati ligi 200 ideed, millest 15 ettepanekut transpordi, jäätmete ja energeetika teemal olid avalikul hääletusel, kus osales 6218 inimest üle Eesti.3

Maaeluministeeriumi strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude katseprojektis kavandatud muutuste juhtimise ettevalmistusega seotud tegevused on suures osas ellu viidud, sh on katseprojekti väljundite/vahetulemuste põhjal käivitatud uusi tegevusi, mida esialgne tegevuskava ei kajasta. Analüüsitud on valitsemisala ligi 20 nõuandva kogu 14 põhinäitajat (sh õiguslik alus, eesmärgid, juhtimine, liikmed, põhiteemad jm). Koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega (RAK) toimusid 2021. aasta kevadel ministeeriumi töötajate (10) ning ettevõtlus-, keskkonna- ja kogukonnaühenduste esindajate (11) intervjuud nõuandvate kogude ja kaasamise praktikaga seotud mõttemustrite analüüsiks. "Maaeluministeeriumi strateegilise partnerluse arendusprojekti sisenduuring" valmis 2021. aasta sügisel. Samuti on analüüsitud Taani, Sloveenia, Läti ja Leedu kogemust. Maaeluministeeriumi (MeM) „Strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude katseprojekti“ eesmärk ja põhiülesanded on suures plaanis täidetud, sh kaardistati algse 15 nõuandva kogu asemel 32 nõuandva kogu tegevusnäitajad ning liikmeskonnad (ligi 200 organisatsiooni); samuti analüüsiti kolme sisenduuringu raames nõuandvate kogude töö planeerimise, juhtimise ja kaasamise praktikaid ning koostati eri juhtimistasanditele mitmeid analüütilisi kokkuvõtteid (sh u 30 probleemi koos ettepanekutega) ning töövahendeid (nt 1A4 kaasamise hea tava, kaasamise ning koosloome meetodite tööriistakastid jm), mis aitavad tulevikus suurendada osaliste koostöö tulemuslikkust ja nende rahulolu protsessidega. Katseprojekti senised tulemused (sh valminud kirjalikud tööd) on avaldatud MeM-i veebilehel.4

Lisaks algselt planeeritud sisenduuringutele tehti teiste rahvaarvult väiksemate Euroopa Liidu liikmesriikide (Taani, Sloveenia, Läti, Leedu) kolleege kaasates ka rahvusvaheline võrdlevuuring, mille metoodika lähtus OECD 2017. aasta valitsuste nõuandekogude uuringust. Katseprojekti probleemide analüüsi ja ettepanekute paketist on ka välja kasvanud mitmed jätkutegevused, sh Euroopa

2 https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/koosloomeranits 3 https://valitsus.ee/noorte-arvamusrannak 4 https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/kaasamine-osalemine/nouandvad-kogud-ja- projektid

8

Liidu roheüleminekuga seotud projekt „Kestlike toidusüsteemide õigusraamistu koosloometalgud 2022“, teiste Eesti avaliku sektori organisatsioonide nõuandvate kogude kaardistamine, kus MeM-i esindajad osalevad (tänase seisuga 75 kogu), „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ koostamisse ja rakendamisse kaasatud partnerite uuringu kavandamine, jpm. Katseprojekti ettepanekute arutelud, valikute sõelumine ja MeM-i organisatsioonilistes arendustegevustes juurutamine jätkub ka edaspidi ning tegevuse lõplik mõju ilmneb lähiaastail.

Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine

Koosloomemeetodite kogumine ja analüüs (sh küsitlused ja intervjuud ministeeriumide ja vabakonna esindajatega koostöös kaasamiskoordinaatorite võrgustikuga)

Sisendi on andnud kõik ministeeriumid ja vähemalt kümme vabaühendust.

Täidetud osaliselt

Kogutud koosloomemeetodite kirjeldamine ministeeriumide ja vabakonna esindajatega koostöös kaasamiskoordinaatorite võrgustikuga, juhendmaterjali avaldamine

Kirjeldatud on vähemalt seitset meetodit.

Täidetud osaliselt

Katseprojektide eesmärkide ja tegevuskava läbirääkimine strateegiliste partneritega ning hetkeolukorra väljaselgitamine ja analüüs (sh küsitlused ja intervjuud ministeeriumide ja vabakonna esindajatega)

Katseprojektid on valmis järgmise etapi alustamiseks.

Täidetud

„Eesti 2035“ strateegiapäeva katseprojekti elluviimine

Sündmus toimub. Täidetud

Nõuandvate kogude katseprojekti lahenduste väljatöötamine ja läbirääkimine strateegiliste partneritega

Sisendi on andnud vähemalt 30 organisatsiooni.

Täidetud

Katseprojektide tulemuste kirjeldamine ja juhendmaterjali täiendamine ministeeriumide ja vabakonna esindajatega koostöös kaasamiskoordinaatorite võrgustikuga

Juhendmaterjal on uuendatud tähtajaks.

Täidetud osaliselt

9

Lubadus 2: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes

august 2020 – juuni 2022

Vastutaja Rahandusministeerium

Kaasvastutavad asutused Siseministeerium

Kaasvastutavad vabaühendused E-riigi Akadeemia, Eesti Linnade ja Valdade Liit

Tegevuse kirjeldus ja elluviimine

Tegevuse kirjeldus Et avatud valitsemise põhimõtted välja töötada ja nende rakendamist kohalikul tasandil teadvustada, on eesmärk korraldada kohaliku omavalitsuse üksustele avatud valitsemise töötoad. Töötubade täpsem sisu ja ülesehitus on välja töötamisel. Varem on toetatud üksikute kohaliku omavalitsuse üksuste põhiseid avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamise projekte. Plaanitavad praktilised töötoad võimaldaksid temaatilisemat lähenemist ja teatavat regulaarsust. Laiemale sihtrühmale mõeldud seminaridega on võimalik haarata enam omavalitsusi kui kohaliku omavalitsuse üksuste projektipõhise toetusega. Üks võimalikke lahendusi on eri töötubades keskenduda olenevalt osalejate ootustele ühele kindlale teemale (nt elektroonilised istungid, läbipaistvus otsustustes), analüüsides enne seni väljakujunenud tegevusviise. Varasem kogemus on näidanud, et tõhusad on seminarid, kus lisaks teoreetilistele lahendustele analüüsitakse ka osalevate omavalitsuste endi ja tutvustatakse teiste kogemust ja parimaid tegevusviise.

Tegevuse elluviimine Avatud valitsemise töötubade lähteülesande väljatöötamine ja töötubade ettevalmistus on ülesandena täidetud. Rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ja E-riigi Akadeemiaga viib läbi kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, juhtidele ja ametnikele avatud valitsemise põhimõtete paremale rakendamisele ning digivõimekuse tõstmisele kaasa aitavaid praktilisi töötubasid. Töötubadega alustati 2021. aasta novembris pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Esimene töötuba (töötuba ja virtuaalne jätkuseminar) toimus Tartu maakonna omavalitsustele. 2022. aasta kevadel toimusid järgnevad kaks töötuba (Põlva-, Valga- ja Võrumaa ning Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa). Kolmes töötoas on kokku osalenud 67 KOVide

10

esindajat. Kaks kevadeks 2022 planeeritud töötuba tuli edasi lükata, kuna KOVidel oli Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega töökoormus suurenenud ning aeg ei olnud koolitusteks sobiv. Töötoad jätkuvad novembrist, kui toimuvad Järva- ja Viljandimaa ning Pärnu- ja Raplamaa töötuba. Järgnevad kolm töötuba toimuvad 2023. aastal.

Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine

Avatud valitsemise töötubade lähteülesande väljatöötamine ja töötubade ettevalmistus

Töötubade metoodika on välja töötatud Täidetud

Avatud valitsemise töötubade korraldamine Töötoad on läbi viidud (osaluskordade arv on 120)

Täidetud osaliselt

11

2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

august 2020 – juuni 2022

Vastutaja Siseministeerium

Kaasvastutavad asutused Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium

Kaasvastutavad vabaühendused Eesti Linnade ja Valdade Liit, Koostöö Kogu

Tegevuse kirjeldus ja elluviimine

Tegevuse kirjeldus Viia ellu koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogramm, kus osaleb vähemalt viis kohaliku omavalitsuse üksust. Programmi osana määravad kohalikud omavalitsused koostöös elanikega ning vajaduse korral ka Eesti Külaliikumisega Kodukant kindlaks ja selgitavad välja oma kogukonnad ning olemasolevaid koostöömeetodeid kogutakse, analüüsitakse ja kirjeldatakse metoodiliselt. Seejärel viiakse ellu koosloome arenguprogramm vähemalt viiele kohaliku omavalitsuse üksusele ning töötatakse koostöös kogukondade esindajatega parimaid tegevusviise silmas pidades välja kohalike elanike kaasamise mudel, mida saaks tulevikus kasutada, et kaasata kogukondi aktiivse(ma)lt kohaliku omavalitsuse üksuste otsustusprotsessidesse. Tegevuse (järel)hindamiseks tehakse osalejate (osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste töötajad, kogukondade esindajad) seas rahuloluküsitlus.

Tegevuse elluviimine Läbi on viidud kaksteist intervjuud kohaliku omavalitsuse esindajatega (sh Anija vald, Elva vald, Lääne-Harju vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Mustvee vald, Märjamaa vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, Põlva vald, Tartu linn ning Võru maakonnast erinevad KOVid). Samuti on läbi viidud üksteist intervjuud kogukondadega (sh Supilinna Selts, Vigala külade ümarlaud, Kirepi kogukond MTÜ, SA Kalevipoja Koda, Salumäe külavanem, Linnamäe Arenguselts, MTÜ Vidrike Selts, Lohusalu Poolsaare Loodusselts, Põhja-Sakala valla külavanem, Karilatsi küla külavanem, Lüganuse Küla Selts). Nende intervjuude sisendiks oli muu hulgas küsitlus kogukondade kaasamise praktikast kohalike omavalitsuste ning kogukondade esindajate seas, millele vastas 70 inimest. Intervjuude tulemusi analüüsiti ning analüüs võeti aluseks projektikonkursi koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogrammi elluviimiseks kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele. Praegu on käsil arenguprogrammi5 kokkuvõtete tegemine. Arenguprogrammis osaleb kümme KOVi ja kogukondade meeskonda. Arenguprogrammi viib konkursi tulemusena ellu MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor. Arenguprogrammi raames toimub viimane kohtumine 1. detsembril,

5 https://koosloome.ee/kohalike-omavalitsuste-ja-kogukondade-koosloome-koolitusprogramm/

12

arenguprogrammi aruanne esitatakse Siseministeeriumile 15. detsembril. Kogukondade panuse suurendamist toetavat mudelit täiendatakse ning edasine arendus ja haldamine lepitakse kokku arendusprogrammi kokkuvõtete põhjal 2023. aastal.

Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine

Koosloomemeetodite kogumine ja analüüs (sh küsitlused ja intervjuud kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade esindajatega)

Sisendi on andnud vähemalt viis kohaliku omavalitsuse üksust ning viie kogukonna esindajad.

Täidetud

Kogutud koosloomemeetodite kirjeldamine koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade esindajatega

Kirjeldatud on vähemalt viis meetodit.

Täidetud

Koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogrammi elluviimine vähemalt viiele kohaliku omavalitsuse üksusele

Arenguprogrammis on osalenud viis kohaliku omavalitsuse üksust.

Täidetud

Kogukondade panuse suurendamist toetava mudeli kontseptsiooni väljatöötamine koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade esindajatega

Kontseptsioon on tähtajaks valmis.

Suures osas täidetud

Kogukondade panuse suurendamist toetava mudeli kontseptsiooni katsetamine

Mudel on katsetatud viies kohaliku omavalitsuse üksuses.

Täidetud

Kogukondade panuse suurendamist toetava mudeli täiendamine ning edasise arenduse ja haldamise kokkuleppimine

Jätkutegevused on kokku lepitud.

Pole alustatud

13

Lubadus 3: poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamine

3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konfikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ja rakendamine

august 2020 – juuni 2022

Vastutaja Justiitsministeerium

Kaasvastutavad asutused Riigikantselei, Kaitseministeerium

Kaasvastutavad vabaühendused Korruptsioonivaba Eesti

Tegevuse kirjeldus ja elluviimine

Tegevuse kirjeldus Luua ja rakendada huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele ning lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele.

Tegevuse elluviimine Vabariigi Valitsus kiitis 18. märtsil 2021 heaks „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“ ning „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“. Loodud on e-õppe video „Korruptsioon ja huvide konflikt: Lobi ja mõjutamine“ ning vastav kursus koos küsimustega. 2021. aasta kevadel viidi läbi ka ametiisikute koolitused, kus osalesid kantslerid, eri ministeeriumide esindajad ja korruptsioonivastane võrgustik. Kõik ministeeriumid ja enamik valitsusasutusi avalikustavad kohtumisi lobistidega. Korruptsioonivaba Eesti koostöös Justiitsministeeriumiga analüüsis avalikustatava teabe sisu ning avalikustas need 2022. aasta septembris.6 Kavas on sarnane analüüs teha ka aasta pärast. Analüüsiga kaasneb ka tunnustus parima kvaliteediga info avalikustamise eest. Veebilehel on praktilised juhised lobistidega kohtumiste avalikustamiseks.

Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine

Huvide konflikti vältimise juhiste väljatöötamine ministritele ja nende nõunikele

Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhised on valmis.

Täidetud

6 https://public.tableau.com/app/profile/kriminaalpoliitika/viz/Lobistidestatistika/Lobistidestatistika? publish=yes

14

Lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ametiisikutele

Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele on valmis.

Täidetud

Ametiisikute koolitamine lobistidega suhtlemise head tava arvestama

Koolitusmaterjal on valmis. Täidetud

Lobistidega kohtumiste avalikustamise kontseptsiooni rakendamine ja tehniliste lahenduste analüüs (sh võimalikud seosed koosloomekeskkonnaga, vt tegevus 1.2)

Kohtumised huvirühmadega avalikustatakse ajakohaselt ja avalikkusele arusaadaval viisil.

Täidetud

15

3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine

august 2020 – juuni 2022

Vastutaja Justiitsministeerium

Kaasvastutavad asutused

Kaasvastutavad vabaühendused Korruptsioonivaba Eesti

Tegevuse kirjeldus

Tegevuse kirjeldus Võimalike kulutõhusate ning konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetele vastavate kanalite või süsteemide analüüs, mida saaksid kasutada nii avalik kui ka erasektor. Tehnoloogilise lahenduse arendamine.

Tegevuse elluviimine Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu on läbinud Riigikogu esimese lugemise. Eelnõule on esitatud mitmeid muudatusettepanekuid ning see on tekitanud parlamendis põhjalikke diskussioone. Seetõttu on lükkunud kavandatud tegevused edasi. Mõnedes valitsusasutustes on vastavad tehnoloogilised lahendused ja kanalid loodud, kuid tervikliku juhendi saab koostada õigusakti vastuvõtmise järel.

Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine

Vihjekanali võimalike e-lahenduste analüüsimine

Leitud on tehnoloogilised lahendused, millest on konfidentsiaalsete ja turvaliste vihjekanalite loomisel kasu nii avalikule kui ka erasektorile.

Täidetud osaliselt

Korruptsiooniteemalisele koolitusele vihjeandmise teemalise mooduli lisamine

Koolitusmaterjalid on valmis. Pole alustatud

Tehnoloogiliste lahenduste loomine

Lahenduste loomine on töös. Täidetud osaliselt

Asutustele ja vastutavatele isikutele abistava juhendmaterjali loomine

Tehnoloogiliste lahenduste juurde on loodud abimaterjalid.

Täidetud osaliselt

16

Kokkuvõte Tegevuskava on suures osas täidetud, kuigi mitme tegevuse puhul kavandatud lähenemisviis muutus elluviimise käigus ning mitme tegevuse elluviimine hilines koroonaviiruse levikust põhjustatud ülesannete või kavandatust pikema läbirääkimiste perioodi tõttu.

Tegevuskava kuuest tegevusest jätkatakse „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022–2024“ raames nii koosloomekeskkonna arendustega kui ka „Eesti 2035“ koosloomemeetodite katsetamisega ning koosloomemeetodite juhendmaterjalide loomisega.

Sarnaselt varasemate tegevuskavadega lähtume põhimõttest, et elluviidavate tegevuste puhul on mõistlik korraga kavandada ülesandeid mahus, mis on kahe aastaga mõõdetavalt täidetavad. Samal ajal on viimased aastad näidanud, et erinevate kriiside tõttu peab olema tegevuste elluviimisel paindlik ning ehk senisest enamgi muutma kavandatud lähenemisviisi, kui ümbritsev keskkond seda nõuab.

17

SELETUSKIRI „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ aruande

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020– 2022“ aruande (edaspidi aruanne) eelnõu.

Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP) on rahvusvaheline algatus, et suurendada avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja inimesekesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Eesti liitus algatusega 2012. aastal. Eesti eesmärk partnerluses osaledes on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega.

AVP tegevusi viiakse ellu kaheaastaste tegevuskavadega ning nende elluviimise järel koostatakse tegevuskava täitmise aruanne. Samuti hindab tegevuskava sõltumatu rahvusvaheline hindaja (IRM ehk Independent Reporting Mechanism).

2. Aruande koostamine

Tegevuskava tegevused valiti, lähtudes avalikule ideekorjele esitatud ettepanekutest ja ministeeriumide algatustest. Eesti AVP tegevusi koordineerib avatud riigivalitsemise arengukomisjon (edaspidi ARVAK), mida juhib riigisekretär ja kuhu kuuluvad nii ministeeriumide kui ka valitsusväliste organisatsioonide esindajad.

Ülevaade tegevuskava elluviimisest avaldatakse regulaarselt Riigikantselei veebilehel. 1

Tegevuskava kestuse lõppedes esitatakse elluviimise aruanne Vabariigi Valitsusele. Praegune aruanne on koostatud tegevuste eest vastutavate valitsusasutuste ülevaadete põhjal ning neid on arutanud ARVAK (23.11.2022). Aruanne on ametlikul kooskõlastusringil ja avalikul konsultatsioonil 24. novembrist 8. detsembrini 2022. aastal.

Tegevuskava elluviimist hindab ka AVP rahvusvaheline hindamismehhanism (IRM ehk Independent Reporting Mechanism), võttes arvesse nii siinset aruannet kui ka tegevuste eest vastutajate ja kaasatud partnerite intervjueerimisel kogutud informatsiooni. Varem on IRM esitanud tegevuskava lähtearuande, milles on suure mõjupotentsiaaliga tegevustena nähtud eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamist ning teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamist. Neist esimese arendustööd on suures osas ellu viidud, kuid teise tegevuse elluviimine on osaliselt viibinud seaduseelnõu kavandatust pikema menetlusaja tõttu.

Sõltumatu rahvusvaheline hindaja esitas oma lähtearuande tegevuskava kohta 2019. aasta oktoobris. Nende soovitustega on suures osas arvestatud järgmises, „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2020–2022“, mille kiitis Vabariigi Valitsus heaks 1. oktoobril 2020. aastal.

Aruande eelnõu on valminud osalevate ministeeriumide ja valitsusväliste organisatsioonide koosloomes. Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Ott Karulin (693 5222; [email protected]).

1 https://riigikantselei.prelive.vportal.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too- toetamine/avatud-valitsemise-partnerlus#tegevuskava-2020-202

1

3. Eelnõu sisu

Aruandes antakse ülevaade tegevuskava elluviimise tulemustest tegevuste kaupa. Tegevuskavas anti kolm lubadust, mille täitmiseks kavandati kuus üksteist täiendavat tegevust. Tegevused said suures osas täidetud (vt tabel 1), kuigi mitme tegevuse puhul kavandatud lähenemisviis muutus elluviimise käigus (näiteks selgus intervjuudest ministeeriumide esindajatega, et enne koosloomemeetodite kirjeldamist on vajalik selgitada põhimõisted) ning mitme tegevuse elluviimine hilines koroonaviiruse levikust põhjustatud ülesannete või kavandatust pikema läbirääkimiste perioodi tõttu. Täpsem ülevaade iga tegevuse elluviimisest järgneb.

Tabel 1. Tegevuskava lubadused ja tegevused

Lubadus Tegevus Täitmine 1. Koosloomelise

poliitikakujundamise võimekuse suurendamine valitsusasutustes

1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine

Suures osas täidetud

1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine

Suures osas täidetud

2. Koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes

Suures osas täidetud

2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

Suures osas täidetud

3. Poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamine

3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ja rakendamine

Täidetud

3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine

Täidetud osaliselt

Tegevuskavas seati ka eesmärgiks panustada senisest enam AVP juhtimisse. Eesti kandideeris ja liikmesriigid valisid ta kolmeks aastaks AVP juhtkomiteesse 2021. aasta sügisel. Eesti seadis kohe ka üles enda kandidatuuri AVP kaaseesistuja kohale ning juhtkomitee valis ta sellele positsioonile. Esimesel aastal oli Eesti toetav kaaseesistuja Itaalia kõrval ning alates oktoobrist 2022 on Eesti kanda üheks aastaks AVP juhtiva kaaseesistuja roll. AVP-l on lisaks riikide esindajale ka üks vabaühendusi esindav kaaseesistuja. Eesti kaaseesistujaks on Anabel Cruz (Uruguay kommunikatsiooni- ja arendusinstituudi asutaja). Juhtiva kaaseesistujana on Eesti korraldada AVP üleilmne tippkohtumine 2023. aastal.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

2

5. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud

Eesti osalemisel avatud valitsemise partnerluses on positiivne mõju välissuhtlusele, võimaldades tutvustada Eestit rahvusvaheliselt kui avatud poliitikakujundamise ja hästi arenenud koosloomelise poliitikakujundamise digitaristuga riiki.

6. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumidele (Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium), arvamuse avaldamiseks peamistele partneritele (Eesti Koostöö Kogu, Eesti Linnade ja Valdade Liit, E-riigi Akadeemia, Korruptsioonivaba Eesti, Vabaühenduste Liit) ning avalikule konsultatsioonile.

3