Siseministeeriumi tagasiside "Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2025-2029

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei Teie: 20.10.2025 nr RK/25-1150/-1K

Meie: 06.11.2025 nr 1-7/292-2

Siseministeeriumi tagasiside "Eesti avatud

valitsemise partnerluse tegevuskava 2025-

2029“ eelnõule

Austatud riigisekretär

Siseministeeriumile saabus seisukoha kujundamiseks „Eesti avatud valitsemise partnerluse

tegevuskava 2025–2029“ eelnõu. Leiame, et nimetatud tegevuskavas on mitmeid olulisi

algatusi, sh teaduspõhise lähenemise, keskkondade (sh koosloome) teemade ja bürokraatia

vähendamise osas, kuid kooskõlastame tegevuskava järgmiste märkustega:

1. Tegevus 1.1. „Kasvatame poliitikakujundajate koostöö- ja kaasamisoskusi“ raames on

kavas suurendada juhtide kaasamis- ja koostööoskusi. Tegevuse kirjeldusest ei ole aru saada,

kas sihtrühmaks võiksid olla ka kohalike omavalitsuste vastavad juhid, kelle koostöö- ja

kaasamisoskusi on vaja samaväärselt tõsta nagu ministeeriumites. Lisaks on tegevuse

kaasvastutajateks valitsusasutustena märgitud vaid ARVAK liikmed.

Tegevust lugedes tõstatus rida küsimusi. Kuidas on kavatsetud jõuda teiste ministeeriumiteni?

Kas ja mis roll on selles tegevuses ministeeriumite kaasamiskoordinaatoritel? Kuidas

kavatsetakse saavutada tulemus, et keskastmejuhtide värbamisel pööratakse avatud valitsemise

väärtustele suuremat tähelepanu ja kuidas seda mõõdetakse?

Ettepanek kaaluda tegevuse kolmanda pakutava lahenduse „Katsetame uuenduslikke

osalusformaate“ täiendamist väljundiga: kaasata noori uute osalusformaatide disaini ning

kaasata noori ka osalejatena aruteludesse.

2. Tegevus 1.2. „Suurendame avatud riigivalitsemise arengukomisjoni rolli avatud

valitsemise edendamiseks“.

Toetame igati ARVAKu senise rolli ümbermõtestamist. Eelnõus hetkel kirjeldatu jääb aga

deklaratiivseks. Samuti võiks kaaluda ka mõne noorteorganisatsiooni esindatust ARVAKis.

Põhjendame: Optimaalne koosseis vs suur kaasatus – ühelt poolt tahate laiemat kaasatust, teiselt

poolt hoida komisjoni optimaalsena.

Lisaks tasub täpsustada mehhanismi: Kas liikmeskond vaheldub? Kas kasutatakse ekspertide

töögruppe?

Selgitage, kuidas toimub kaasamine: kas avatud konkursiga? Kas rotatsioon? Kas eksperdid

osalevad teemadepõhiselt? Praegu näib vastuoluline.

Innovatsiooniplatvormi sisu: Hea mõte, kuid puudu on näited, kuidas katsetamine toimub, kas

pilootprojektid või valib ARVAK igal aastal 1–2 teemat või kaasatakse teadlasi mõju

hindamiseks? Tooge näiteid innovatsioonilahendustest, mida ARVAK võiks katsetada (nt

2 (3)

kaasamisplatvormid, rahvahääletuste digilahendused, kohalike volikogude läbipaistvuse

tööriistad).

Mõõdetavus: Praegused mõõdikud on liiga protseduurikesksed („koosseis uuendatud“,

„kohtumine toimunud“). Need ei näita, kas ARVAK tegelikult mõjutas avatud valitsemist,

kaasamist või innovatsiooni. Vaja on sisumuutuse mõõtmist, mitte ainult protsessi.

3. Tegevus 1.3. „Katsetame uuenduslikku avaliku sektori tulemustasustamise süsteemi“

praeguse kirjeldusena näeme kolme riski: 1) Ebamäärane mõõdetavus – sõnastus lubab

„katsetame süsteemi“, kuid ei näita, kuidas hinnatakse mõju, kasu või jätkusuutlikkust. 2) Liiga

üldine probleemikirjeldus. 3) Tulemus ei ole veel selgelt seostatav konkreetsete avalike

hüvedega (nt raha kokkuhoid, kvaliteet, kodanikukogemuse paranemine vms).

4. Tegevus 2.1. „Kasutame andmeid ja uusi tehnoloogiaid otsustamiseks“. Toetame

riigikeskse keelemudeli loomist, mis välistab tundlike dokumentide liikumise

kommertspilvedesse. Isegi kui näiteks Copiloti keelemudeli osas tekivad/on tekkimas

kokkulepped, et sellega võib asutusesisese kasutamise (AK) taseme infot töödelda, siis nö

kohapeale lahendust on salastatud teabe töötlemiseks ikkagi vajalik.

Tegevuskavas võiks selgemalt määratleda, kuidas hinnatakse uute lahenduste turvalisust ja

kuidas tagatakse näiteks isikuandmete kaitse.

Tegevuses näete kaasvastutajatena ministeeriume, aga ka nt Politsei- ja Piirivalveametit (PPA).

Mida siin kaasvastutuse roll PPA-le tähendab ja kas see on PPA-ga läbi räägitud?

Tegevuses 2.1 on, et andmepõhine otsustamine muutub riigi juhtimises tavapäraseks,

vähendades sõltuvust aeglastest ja kallitest uuringutest. Luuakse riiklik on-prem LLM

lahendus, mis töötab turvaliselt riigi serverites, on kohandatud eesti keelele, tagades

andmesuveräänsuse ning välistades tundlike dokumentide lekkimise pilveteenustesse.

Lahendus pakub läbipaistvaid ja viidetega vastuseid ning tugevdab poliitikakujundamise

kvaliteeti. Tõstatusid küsimused: Kui see luuakse, kuhu asutusse, mis lahenduse kaasabil jne.

Keeruline on mõista sisu „Kuidas aitab tegevus suurendada vastutavust?“: Riskide tuvastamine

ja otsustustoe tööriistad aitavad otsuseid põhjendada. Turvalised andmekeskkonnad

võimaldavad ka tundlike andmete vastutustundlikku analüüsi. Koosloome keskkonna

tagasisidemehhanism näitab, kuidas elanike ettepanekuid arvesse võetakse ja milline on nende

mõju. Siit kuvab läbi, et kõik tehakse ka nö kodanikule läbipaistavaks, kuid siinkohal tuleks

infoturbenõuded läbi mõelda.

5. Tegevus 2.2. „Suurendame avalike otsuste tegemise läbipaistvust“.

Enamik riigi keskse dokumendihaldussüsteemiga seotud infost on asjakohane. Siiski on ka paar

ebaõiget väidet: 1) Dokumendihaldussüsteemid (DHS) ei ühildu omavahel: Pole aru saada,

mida on dokumendihaldussüsteemide (DHS) ühildumise all täpselt mõeldud, kuid kõik

kasutusel olevad süsteemid on liidestatud X-teega ja dokumente vahetatakse peamiselt DHX-i

kaudu. 2) DHS-ide arendamisel puudub keskne koordineerimine ja ühtne visioon: DHS-i

DELTA on väga pikalt tarkvarana ühiselt arendatud. Kuue ministeeriumi (Siseministeerium,

Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK)

vahel sõlmiti 2017. a DELTA arendamiseks koostöökokkulepe ning koostöö korraldamiseks

on moodustatud DELTA sisutöörühm ja juhtrühm. Eesmärk on kooskõlastada vähemalt

sisutöörühma tasandil kõik DELTA-s tehtavad arendused: nii need, mis tellitakse ühiselt RIK-

lt, need, mis Siseministeerium teeb Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

DELTA meeskonnaga, kui ka need, mille asutused tellivad ise väliselt arenduspartnerilt.

Ühiselt tellitavate arenduste finantseerimiseks lepitakse aasta lõpus uueks aastaks kokku iga

ministeeriumi panus. Ministeeriumite valitsemisala asutused ise DELTA arendustega ei tegele,

vajadused ja soovid edastatakse oma valitsemisala ministeeriumi esindajale.

3 (3)

6. Üldine tagasiside tegevuskavale.

Kehtestatavad põhimõtted ja tegevused on vajalikud, kuid lisatud dokumentidest ei selgu, mis

on selle täitmise eelarve ja kas vajalikud vahendid on tegelikult olemas. Valitsusasutused sh

ministeeriumid, seega ka Siseministeerium on paljudes punktides kaasvastutajaks. Seletuskirjas

on lakooniliselt märgitud: Iga tegevuse vastutaja koordineerib koostööd kaasvastutajate ja

partneritega ning leiab selle elluviimiseks vajalikud vahendid.

Dokumendi praegune ülesehitus muudab sisu jälgimise keeruliseks, ühe tegevuse raames on

kirjeldatud väga erinevaid probleeme, millega seotud aspektid on kirjeldatud eri plokkides. Ühe

probleemi kohta tervikvaate saamiseks tuleb info eri plokkidest koondada

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siigur

strateegia- ja arendusosakonna juhataja

Inge Kollom

[email protected]