Harjumaa Kuusalu vald Kodasoo küla Seltsimaja detailplaneeringu tehniliste tingimuste taotlus maanteelt mahasõitude kavandamisek

OTSUS

Kiiu 30. aprill 2025 nr 8

Kodasoo küla Seltsimaja ja Teeserva kinnistute

detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine

Kuusalu Vallavalitsuse omandis on Kodasoo küla Seltsimaja (35201:003:0212) ning Teeserva

(35201:003:0204) kinnistud. Seltsimaja kinnistul asub Kodasoo küla seltsimaja hoone, mis

käesoleval hetkel on ehitusjärgus ning aktiivse kasutuseta. Juurdepääs Seltsimaja kinnistule toimub

Kodasoo-Kaberla teelt üle Teeserva kinnistu.

Planeeritav ala asub hajaasustusalal, kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohasel nn valgel alal.

Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja

selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi

käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Planeeritav ala ei ole kavandatud kehtivas

üldplaneeringus perspektiivse elamualana, millest tulenevalt menetletakse Kodasoo küla

Seltsimaja ja Teeserva kinnistute detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Menetluses oleva

üldplaneeringuga kavandatakse planeeritav ala olemasoleva Kodasoo küla kompaktse

perspektiivse elamualana ning vähesel määral seltsimaja teenindamiseks sotsiaalmaana. Kehtiva

üldplaneeringu muudatus on põhjendatav asjaoluga, et planeeritav ala asub logistiliselt hea

ligipääsetavusega alal, Kodasoo küla olemasoleva kompaktse ala vahetus läheduses ning antud

piirkonnas ei ole saadaval vabu ehitusõigusega krunte.

Kuusalu Vallavalitsuse planeeringute komisjon kuulas 20.06.2024 koosolekul valla

haldusspetsialist Kair Tammeli ettepanekut Kodasoo küla Seltsimaja kinnistu arendamiseks ning

detailplaneeringu algatamiseks. Komisjon toetas detailplaneeringu algatamist ning tegi ettepaneku

küsida kõrval oleva Veski (käesoleval hetkel Teeserva) kinnistu omaniku seisukohti seoses

kinnistul asuva juurdepääsuteega, mis on rajatud Seltsimaja kinnistuni. Läbirääkimiste tulemusel

on Kuusalu Vallavalitsus omandanud Veski (Teeserva) kinnistu ning juurdepääs Seltsimaja

kinnistule avalikult maanteelt on tagatud.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lg 2 p-le 10 peab andma planeeringu koostaja eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju

strateegilist hindamist. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“

on toodud nimekiri tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning

kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Antud määruse § 13 p-le 2

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda elamurajooni rajamisel.

Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirsi poolt on koostatud kavandatava elamuala

keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei

kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus

on väga väike. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1

punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus Kodasoo küla Seltsimaja ning

Teeserva kinnistute detailplaneeringu algatamise eelnõuga 12.11.2024 koosolekul ning otsustas

toetada detailplaneeringu algatamist ning üldplaneeringu muutmist.

Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitab Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu

asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.

Maa- ja Ruumiamet esitas oma seisukoha (20.02.2025 kiri nr 12-1/25/341-2), mille kohaselt

Kodasoo küla Seltsimaja kinnistu detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas,

kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne

olulist keskkonnamõju.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (25.03.2025 kiri nr 6-2/25/3699-2), mille kohaselt on amet

seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Transpordiamet esitas oma seisukoha ja tingimused planeeringu koostamiseks (17.12.2024 kiri nr

7.2-2/24/19990-2).

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada ruumilist planeerimist,

planeerimisseaduse § 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi, § 124 lg 6, § 142

lõike 6 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 punkti 22, § 33

lõiked 3 – 6 ja § 35 lõike 5, § 33 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel ja Kuusalu Vallavalitsuse 03.04.2025

ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks, Kuusalu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Kodasoo küla Seltsimaja (35201:003:0212) ning Teeserva (35201:003:0204)

kinnistute detailplaneering.

2. Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt lisas

1 toodud eelhinnangule.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu

kehtestamisest teada saamise päevast alates.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulve Märtson

volikogu esimees

Lisa 1

Kuusalu Vallavolikogu

30.04.2025 otsusele nr 8

KODASOO KÜLA SELTSIMAJA JA TEESERVA KINNISTUTE

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punkt 4, § 6 lg 2 p 22, § 6 lg 4 ja

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Kodasoo küla Seltsimaja (katastriüksus 35201:003:0212,

sihtotstarve üldkasutatav maa 100%; pindala 54 995 m2) ja Teeserva (katastriüksus

35201:003:0204, maatulundusmaa 100%; pindala 3674 m2) kinnistutest uute elamukruntide

moodustamine ja hoonestusõiguse andmine. Detailplaneeringu raames moodustatakse uus

elamuala. Juurdepääs seltsimajale saab tagada kinnistu lõuna küljel paiknevalt teelt.

Elamuarenduse ligipääs on planeeritud kinnistu põhjapoolselt osalt. Seltsimaja maaüksusest

moodustab kõlvikuliselt 12890 m2 haritav maa, 23989 m2 looduslik rohumaa, 11618 m2 metsamaa,

1355 m2 õuemaa ja 5143 m2 muu maa. Teeserva maaüksusest moodustab kõlvikuliselt haritav maa

514.0 m², looduslik rohumaa 2664.0 m², muu maa 496.0 m².

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnad, eeslinnad

ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut

sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja

maakondlike keskustega. Planeeringuala asub Kodasoo külas küla keskuses seltsimaja läheduses.

Samas on säilinud looduslähedane keskkond ning kinnistutele on tagatud piisavas mahus

privaatsust. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga.

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase

ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja

atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste

keskustega. Planeeringuala paikneb Kodasoo külas ja paikneb Tallinn-Narva maantee vahetus

läheduses. Antud tee kaudu on võimalikult mugavalt ja kiirelt jõuda piirkonna suurimate

keskusteni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga.

Kuusalu valla arengukava 2023-2028 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on

tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv

vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla

arengukavaga.

Endise Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt on piirkond valgel alal, ehk piirkonna kasutuse

muutmist ei ole ette nähtud. Detailplaneeringuga tekib uus elamuarendus, mida ei ole

üldplaneeringuga ette nähtud. Sellest tulenevalt on kavantav detailplaneering üldplaneeringut

muutev.

Joonis 1. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust

2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist

keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist

planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise

hindamise teostamist. Detailplaneeringualaga kavandatakse uus elamuala, mille loomuse mõjud ei

ole selged. Sellest tulenevalt hinnatakse keskkonnamõjude strateegilise eelhinnanguga

planeeringuga kaasnevaid mõjusid, et selgeks teha mõjude ulatus. Põhimõte kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv

2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes

õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu

realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti

muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja

maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest.

3.1. Maakasutus

Planeeringuala hõlmab Kodasoo küla Seltsimaja (katastriüksus 35201:003:0212, sihtotstarve

Üldkasutatav maa 100%; pindala 54 995 m2) ja Teeserva (katastriüksus 35201:003:0204,

Maatulundusmaa 100%; pindala 3674 m2) maaüksust. Seltsimaja kinnistul asub ehitisregistri

andmetel Seltsimaja (120671337) ja elektrivarustuse tagamiseks rajatis (220711607).

Planeeringuala piirinaabrid on põhjas Ojaserva (35301:001:2005) ja Ojametsa (35301:001:2004),

idas Pärna (35201:003:0143) lõunas Kasteheina (35201:003:0195) ja läänes 11104 Kodasoo-

Kaberla tee (35201:001:0042) kinnistud.

3.2. Vee kasutus

Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning

need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeringualal on põhjavesi looduslikult valdavalt nõrgalt kaitstud ja osaliselt keskmiselt kaitstud

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Planeeringualale jääb Kodasoo oja. Kodasoo ojast tulenevad veekaitse-, kalda ehituskeelu- ja

piiranguvööndid. Planeerimistegevuses tuleb nende asjaoludega arvestada.

Joonis 2. Põhjavee kaitstus planeeringualal (roosa- nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, kollane- keskmiselt

kaitstud põhjaveega ala).

3.3. Muude loodusressursside kasutus

Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses.

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte

mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Loobu kihistu hall lubjakivi glaukoniidiga ja Kandle kihistu lubjakivi

raudooididega. Planeeringuala kõrgusandmed jäävad 42 m ja 35 m vahele ja vähenevad ida suunas.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on Kuusalu vallas kõrge radoonisisaldusega pinnas.

Radooniriski vältimiseks on vajalik rakendada ennetavaid või leevendavaid meetmeid.

3.4.2. Taimkate ja loomastik

Planeeringuala kinnistu taimestik ja loomastik on säilinud looduslähedastena. Kinnistul on küll

seltsimaja, aga see ei ole olnud aktiivses kasutuses. Siiski kinnistu piirneb asustatud küla

keskusega, mis on tugevalt inimese poolt mõjutatud. Piirnevad kinnistud on suuresti aktiivselt

kasutuse põllumaana ning on sellena hooldatud. Valdav osa kinnistust on looduslik rohumaa, aga

kinnistu idaosal paikneb lodumets. Arvestades, et planeeringuala piirneb tugevalt inimeste poolt

mõjutatud kinnistutel, siis suurt loodusrikkust alalt ei leia. Kinnistu ääres paiknev lodumets annab

mõningaid varjetingimusi suurematele loomadele, aga metsa ala on võrdlemisi killustatud ning ei

ole ühenduses suurte metsamassiividega. Planeeringuala pakub tõenäoliselt elupaika rohumaal ja

metsades elavatele liikidele, kes on leplikumad inimtegevusest tekkivate häiringute osas.

Planeeritaval alal ei leidu EELIS andmetel (04.11.2024) inventeeritud looduskaitselisi objekte.

Objektiivse teabe alusel puuduvad alal kaitstavate liikide isendid ja elupaigad.

Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad kinnistul Kahkjad leetunud (LP), Gleistunud kahkjas

leetunud (LPg), leetjas gleimuld (GI), Õhuke lammi-madalsoomuld (AM´´) ja gleistunud nõrgalt

leetunud mullad (LkIg) (Joonis 4).

Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus.

3.4.3. Veestik

Planeeringuala asub valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kinnistul puuduvad

maaparandussüsteemid. Kinnistul asub mõningane kraavitus ja Kodasoo oja.

3.4.4. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1 Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised

ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid

negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega

kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab

kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus

ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest,

ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett.

Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning

keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks

väike.

4.1.2 Mõju veestikule

Planeeringuala ei asu ühisveevärgi või -kanalisatsiooni alal. Veevarustus tuleb lahendada

planeeringuala siseselt. Planeeringulahenduse väljatöötamisel tuleb hinnata, kas on otstarbekas

luua tervet planeeringuala hõlmav veevarustus või lahendatakse iga kinnistu veevarustus lokaalselt.

Ühise puurkaevu rajamine vähendab riski põhjavee kahjustumisest. Piirkonda ei ole rajatud

ühiskanalisatsiooni võrgustikku, millega oleks võimalik liituda. Sellest tulenevalt tuleb

kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Kanaliastiooni lahendamine lokaalselt ei põhjusta objektiivse

teabe puhul olulist keskkonnamõju, kui on veendutud, et süsteemi ei rajata looduskaitselistele

objektidele.

Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid

looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi,

mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides

sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just

eelnimetatud looduslähedasi lahendusi.

Kinnistul asub mõningane kraavitus ja Kodasoo oja. Planeeringu käigus tuleb välja selgitada, mis

otstarbel on kraavitus rajatud ning milline mõju kaasneb kraavituse sulgemisega. Kodasoo ojaga

kaasneb veekaitse-, kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndid. Detailplaneeringu perspektiivne

lahendus näeb ette hoonete rajamist oja piiranguvööndisse. Oja piiranguvööndisse ehitamine on

piisaval kaugusel ojast. Ehitustegevuse kaugus välistab negatiivse mõju tekkimise Ojale või selle

kaldale. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

4.1.3 Mõju õhule

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks

õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda

keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste,

valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral,

mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.

4.1.4 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus

emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest

tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte-

kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju

kliimamuutustele.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht

inimese tervisele avaldub hoone rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni

pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida,

kui töötajad ei ole kompetentsed.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena

reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende

vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi

kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja

pikemaajaline avarii reoveetrassidega.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Kavandatav tegevusega rajatakse elamuala. Läheduses paiknevad kinnistud on tänapäeval

hoonestatud. Uus elamuala hakkab paiknema külakeskuse läheduses ning seltsimaja kõrval.

Kavandatav tegevus suunab ruumilist arengut ning on küla muu ilmega kooskõlas.

Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei

kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute läheduses, seega mõju elanikkonnale on

eeldatavalt minimaalne.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Kavandatu tulemusena võetakse kasutusele kasutusest väljas olev kinnistu. Kavandatav tegevus ei

avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele.

4.5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju

Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid,

projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata,

projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei

kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga, mille mõjud

looduskeskkonnale on püsivad. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.

5. Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus

on väga väike. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse

ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne

ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja

keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning

jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta

keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust,

võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine

on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse

käigus.

Eelhinnangu koostas:

Margus Kirss

Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa 2

Kuusalu Vallavolikogu

30.04.2025 otsusele nr 8

KODASOO KÜLA SELTSIMAJA NING TEESERVA

KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Seltsimaja kinnistu:

Kinnistu pindala: 54995,0 m².

Katastritunnus: 35201:003:0212.

Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % üldkasutatav maa.

Kinnistul asub ehitisregistri kohaselt seltsimaja hoone (ehr kood: 120671377).

Teeserva kinnistu:

Kinnistu pindala: 3674.0 m².

Katastritunnus: 35201:003:0204.

Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Planeeringu koostaja: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg kolme aasta jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

I DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Seltsimaja ning Teeserva kinnistutest ca 1 ha suuruse krundi eraldamine avaliku kasutusega

seltsimaja hoone teenindamiseks ning kavandatava elamuala üldmaana. Ülejäänud Seltsimaja

kinnistust kavandada väikeelamukrundid (minimaalne suurus 3600 m2) ja krunte teenindav

transpordimaa maaüksus ning määrata ehitusõigused elamute ning abihoonete rajamiseks.

2.Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete

ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude analüüsimine ning vajalike keskkonnatingimuste

seadmine seletuskirjas.

2.Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.

3.Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.

4.Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

5.Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks.

II ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID

1.Kuusalu valla üldplaneering.

V OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1.Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

VI NÕUDED DETAILPLANEERINGULE

1.Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan

täpsusega M 1:500.

2.Esitatud eskiislahenduse tutvustamiseks korraldab Kuusalu Vallavalitsuse avaliku arutelu.

Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: planeeritava maa-ala kontaktvööndi

analüüsi; eskiisi seletuskirja; eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist

liikluskorraldust.

3.Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu põhilahendus

esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude valdajatega korraldab

planeeringu kooskõlastamise planeeringu koostaja.

4.Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse planeeringu koostaja poolt digitaalselt

Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks

planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat

materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee

kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. Vajadusel esitab planeerija

detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali

kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). Vajadus täpsustatakse täiendavalt.

5.Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku.

6.Teated detailplaneeringu avalikustamise osas ilmuvad maakonnalehes Sõnumitooja ning valla

kodulehel www.kuusalu.ee.

7.Kehtestamiseks esitada planeeringu koostajal Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku

andmekogu (PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus

ja vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK-i

kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu koostajale

korrigeerimiseks enne kehtestamist.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Maa-ja Ruumiamet.

2. Transpordiamet.

3. Keskkonnaamet.

4. Päästeameti Põhja päästekeskus.

5. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad.

6. Planeeritava ala piirinaabrid ning need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või

tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse.

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 606 6370 Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 Harjumaa Faks +372 606 6371 Swedbank

Reg. Kood 75033496

E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet

[email protected]

24.10.2025 nr 7-1/3537

Tehniliste tingimuste küsimine Kodasoo küla Seltsimaja kinnistu detailplaneeringule

Kuusalu Vallavalitsuse omandis on Kodasoo küla Seltsimaja kinnistu (42301:002:1140) ja

Teeserva kinnistu (35201:003:0204), millele algatati detailplaneering. Käesolevaga palume

Transpordiametilt tehnilisi tingimusi maanteelt mahasõitude kavandamiseks. Lisame, et

planeeritud on kaks mahasõitu- üks olemasolev Kodasoo Seltsimaja juures ja teine planeeritava

ala põhjaossa. Lisatud on detailplaneeringu algatamise korraldus.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Kodasoo küla Seltsimaja ja Teeserva kinnistute detailplaneeringu.asice

Maris Kirsimaa

6000 857

OTSUS

Kiiu 30. aprill 2025 nr 8

Kodasoo küla Seltsimaja ja Teeserva kinnistute

detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine

Kuusalu Vallavalitsuse omandis on Kodasoo küla Seltsimaja (35201:003:0212) ning Teeserva

(35201:003:0204) kinnistud. Seltsimaja kinnistul asub Kodasoo küla seltsimaja hoone, mis

käesoleval hetkel on ehitusjärgus ning aktiivse kasutuseta. Juurdepääs Seltsimaja kinnistule toimub

Kodasoo-Kaberla teelt üle Teeserva kinnistu.

Planeeritav ala asub hajaasustusalal, kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohasel nn valgel alal.

Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja

selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi

käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Planeeritav ala ei ole kavandatud kehtivas

üldplaneeringus perspektiivse elamualana, millest tulenevalt menetletakse Kodasoo küla

Seltsimaja ja Teeserva kinnistute detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Menetluses oleva

üldplaneeringuga kavandatakse planeeritav ala olemasoleva Kodasoo küla kompaktse

perspektiivse elamualana ning vähesel määral seltsimaja teenindamiseks sotsiaalmaana. Kehtiva

üldplaneeringu muudatus on põhjendatav asjaoluga, et planeeritav ala asub logistiliselt hea

ligipääsetavusega alal, Kodasoo küla olemasoleva kompaktse ala vahetus läheduses ning antud

piirkonnas ei ole saadaval vabu ehitusõigusega krunte.

Kuusalu Vallavalitsuse planeeringute komisjon kuulas 20.06.2024 koosolekul valla

haldusspetsialist Kair Tammeli ettepanekut Kodasoo küla Seltsimaja kinnistu arendamiseks ning

detailplaneeringu algatamiseks. Komisjon toetas detailplaneeringu algatamist ning tegi ettepaneku

küsida kõrval oleva Veski (käesoleval hetkel Teeserva) kinnistu omaniku seisukohti seoses

kinnistul asuva juurdepääsuteega, mis on rajatud Seltsimaja kinnistuni. Läbirääkimiste tulemusel

on Kuusalu Vallavalitsus omandanud Veski (Teeserva) kinnistu ning juurdepääs Seltsimaja

kinnistule avalikult maanteelt on tagatud.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lg 2 p-le 10 peab andma planeeringu koostaja eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju

strateegilist hindamist. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“

on toodud nimekiri tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning

kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Antud määruse § 13 p-le 2

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda elamurajooni rajamisel.

Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirsi poolt on koostatud kavandatava elamuala

keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei

kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus

on väga väike. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1

punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus Kodasoo küla Seltsimaja ning

Teeserva kinnistute detailplaneeringu algatamise eelnõuga 12.11.2024 koosolekul ning otsustas

toetada detailplaneeringu algatamist ning üldplaneeringu muutmist.

Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitab Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu

asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.

Maa- ja Ruumiamet esitas oma seisukoha (20.02.2025 kiri nr 12-1/25/341-2), mille kohaselt

Kodasoo küla Seltsimaja kinnistu detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas,

kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne

olulist keskkonnamõju.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (25.03.2025 kiri nr 6-2/25/3699-2), mille kohaselt on amet

seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Transpordiamet esitas oma seisukoha ja tingimused planeeringu koostamiseks (17.12.2024 kiri nr

7.2-2/24/19990-2).

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada ruumilist planeerimist,

planeerimisseaduse § 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi, § 124 lg 6, § 142

lõike 6 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 punkti 22, § 33

lõiked 3 – 6 ja § 35 lõike 5, § 33 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel ja Kuusalu Vallavalitsuse 03.04.2025

ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks, Kuusalu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Kodasoo küla Seltsimaja (35201:003:0212) ning Teeserva (35201:003:0204)

kinnistute detailplaneering.

2. Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt lisas

1 toodud eelhinnangule.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu

kehtestamisest teada saamise päevast alates.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulve Märtson

volikogu esimees

Lisa 1

Kuusalu Vallavolikogu

30.04.2025 otsusele nr 8

KODASOO KÜLA SELTSIMAJA JA TEESERVA KINNISTUTE

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punkt 4, § 6 lg 2 p 22, § 6 lg 4 ja

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Kodasoo küla Seltsimaja (katastriüksus 35201:003:0212,

sihtotstarve üldkasutatav maa 100%; pindala 54 995 m2) ja Teeserva (katastriüksus

35201:003:0204, maatulundusmaa 100%; pindala 3674 m2) kinnistutest uute elamukruntide

moodustamine ja hoonestusõiguse andmine. Detailplaneeringu raames moodustatakse uus

elamuala. Juurdepääs seltsimajale saab tagada kinnistu lõuna küljel paiknevalt teelt.

Elamuarenduse ligipääs on planeeritud kinnistu põhjapoolselt osalt. Seltsimaja maaüksusest

moodustab kõlvikuliselt 12890 m2 haritav maa, 23989 m2 looduslik rohumaa, 11618 m2 metsamaa,

1355 m2 õuemaa ja 5143 m2 muu maa. Teeserva maaüksusest moodustab kõlvikuliselt haritav maa

514.0 m², looduslik rohumaa 2664.0 m², muu maa 496.0 m².

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnad, eeslinnad

ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut

sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja

maakondlike keskustega. Planeeringuala asub Kodasoo külas küla keskuses seltsimaja läheduses.

Samas on säilinud looduslähedane keskkond ning kinnistutele on tagatud piisavas mahus

privaatsust. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga.

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase

ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja

atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste

keskustega. Planeeringuala paikneb Kodasoo külas ja paikneb Tallinn-Narva maantee vahetus

läheduses. Antud tee kaudu on võimalikult mugavalt ja kiirelt jõuda piirkonna suurimate

keskusteni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga.

Kuusalu valla arengukava 2023-2028 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on

tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv

vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla

arengukavaga.

Endise Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt on piirkond valgel alal, ehk piirkonna kasutuse

muutmist ei ole ette nähtud. Detailplaneeringuga tekib uus elamuarendus, mida ei ole

üldplaneeringuga ette nähtud. Sellest tulenevalt on kavantav detailplaneering üldplaneeringut

muutev.

Joonis 1. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust

2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist

keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist

planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise

hindamise teostamist. Detailplaneeringualaga kavandatakse uus elamuala, mille loomuse mõjud ei

ole selged. Sellest tulenevalt hinnatakse keskkonnamõjude strateegilise eelhinnanguga

planeeringuga kaasnevaid mõjusid, et selgeks teha mõjude ulatus. Põhimõte kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv

2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes

õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu

realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti

muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja

maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest.

3.1. Maakasutus

Planeeringuala hõlmab Kodasoo küla Seltsimaja (katastriüksus 35201:003:0212, sihtotstarve

Üldkasutatav maa 100%; pindala 54 995 m2) ja Teeserva (katastriüksus 35201:003:0204,

Maatulundusmaa 100%; pindala 3674 m2) maaüksust. Seltsimaja kinnistul asub ehitisregistri

andmetel Seltsimaja (120671337) ja elektrivarustuse tagamiseks rajatis (220711607).

Planeeringuala piirinaabrid on põhjas Ojaserva (35301:001:2005) ja Ojametsa (35301:001:2004),

idas Pärna (35201:003:0143) lõunas Kasteheina (35201:003:0195) ja läänes 11104 Kodasoo-

Kaberla tee (35201:001:0042) kinnistud.

3.2. Vee kasutus

Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning

need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeringualal on põhjavesi looduslikult valdavalt nõrgalt kaitstud ja osaliselt keskmiselt kaitstud

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Planeeringualale jääb Kodasoo oja. Kodasoo ojast tulenevad veekaitse-, kalda ehituskeelu- ja

piiranguvööndid. Planeerimistegevuses tuleb nende asjaoludega arvestada.

Joonis 2. Põhjavee kaitstus planeeringualal (roosa- nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, kollane- keskmiselt

kaitstud põhjaveega ala).

3.3. Muude loodusressursside kasutus

Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses.

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte

mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Loobu kihistu hall lubjakivi glaukoniidiga ja Kandle kihistu lubjakivi

raudooididega. Planeeringuala kõrgusandmed jäävad 42 m ja 35 m vahele ja vähenevad ida suunas.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on Kuusalu vallas kõrge radoonisisaldusega pinnas.

Radooniriski vältimiseks on vajalik rakendada ennetavaid või leevendavaid meetmeid.

3.4.2. Taimkate ja loomastik

Planeeringuala kinnistu taimestik ja loomastik on säilinud looduslähedastena. Kinnistul on küll

seltsimaja, aga see ei ole olnud aktiivses kasutuses. Siiski kinnistu piirneb asustatud küla

keskusega, mis on tugevalt inimese poolt mõjutatud. Piirnevad kinnistud on suuresti aktiivselt

kasutuse põllumaana ning on sellena hooldatud. Valdav osa kinnistust on looduslik rohumaa, aga

kinnistu idaosal paikneb lodumets. Arvestades, et planeeringuala piirneb tugevalt inimeste poolt

mõjutatud kinnistutel, siis suurt loodusrikkust alalt ei leia. Kinnistu ääres paiknev lodumets annab

mõningaid varjetingimusi suurematele loomadele, aga metsa ala on võrdlemisi killustatud ning ei

ole ühenduses suurte metsamassiividega. Planeeringuala pakub tõenäoliselt elupaika rohumaal ja

metsades elavatele liikidele, kes on leplikumad inimtegevusest tekkivate häiringute osas.

Planeeritaval alal ei leidu EELIS andmetel (04.11.2024) inventeeritud looduskaitselisi objekte.

Objektiivse teabe alusel puuduvad alal kaitstavate liikide isendid ja elupaigad.

Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad kinnistul Kahkjad leetunud (LP), Gleistunud kahkjas

leetunud (LPg), leetjas gleimuld (GI), Õhuke lammi-madalsoomuld (AM´´) ja gleistunud nõrgalt

leetunud mullad (LkIg) (Joonis 4).

Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus.

3.4.3. Veestik

Planeeringuala asub valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kinnistul puuduvad

maaparandussüsteemid. Kinnistul asub mõningane kraavitus ja Kodasoo oja.

3.4.4. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1 Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised

ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid

negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega

kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab

kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus

ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest,

ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett.

Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning

keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks

väike.

4.1.2 Mõju veestikule

Planeeringuala ei asu ühisveevärgi või -kanalisatsiooni alal. Veevarustus tuleb lahendada

planeeringuala siseselt. Planeeringulahenduse väljatöötamisel tuleb hinnata, kas on otstarbekas

luua tervet planeeringuala hõlmav veevarustus või lahendatakse iga kinnistu veevarustus lokaalselt.

Ühise puurkaevu rajamine vähendab riski põhjavee kahjustumisest. Piirkonda ei ole rajatud

ühiskanalisatsiooni võrgustikku, millega oleks võimalik liituda. Sellest tulenevalt tuleb

kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Kanaliastiooni lahendamine lokaalselt ei põhjusta objektiivse

teabe puhul olulist keskkonnamõju, kui on veendutud, et süsteemi ei rajata looduskaitselistele

objektidele.

Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid

looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi,

mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides

sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just

eelnimetatud looduslähedasi lahendusi.

Kinnistul asub mõningane kraavitus ja Kodasoo oja. Planeeringu käigus tuleb välja selgitada, mis

otstarbel on kraavitus rajatud ning milline mõju kaasneb kraavituse sulgemisega. Kodasoo ojaga

kaasneb veekaitse-, kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndid. Detailplaneeringu perspektiivne

lahendus näeb ette hoonete rajamist oja piiranguvööndisse. Oja piiranguvööndisse ehitamine on

piisaval kaugusel ojast. Ehitustegevuse kaugus välistab negatiivse mõju tekkimise Ojale või selle

kaldale. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

4.1.3 Mõju õhule

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks

õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda

keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste,

valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral,

mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.

4.1.4 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus

emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest

tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte-

kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju

kliimamuutustele.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht

inimese tervisele avaldub hoone rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni

pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida,

kui töötajad ei ole kompetentsed.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena

reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende

vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi

kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja

pikemaajaline avarii reoveetrassidega.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Kavandatav tegevusega rajatakse elamuala. Läheduses paiknevad kinnistud on tänapäeval

hoonestatud. Uus elamuala hakkab paiknema külakeskuse läheduses ning seltsimaja kõrval.

Kavandatav tegevus suunab ruumilist arengut ning on küla muu ilmega kooskõlas.

Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei

kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute läheduses, seega mõju elanikkonnale on

eeldatavalt minimaalne.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Kavandatu tulemusena võetakse kasutusele kasutusest väljas olev kinnistu. Kavandatav tegevus ei

avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele.

4.5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju

Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid,

projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata,

projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei

kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga, mille mõjud

looduskeskkonnale on püsivad. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.

5. Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus

on väga väike. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse

ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne

ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja

keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning

jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta

keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust,

võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine

on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse

käigus.

Eelhinnangu koostas:

Margus Kirss

Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa 2

Kuusalu Vallavolikogu

30.04.2025 otsusele nr 8

KODASOO KÜLA SELTSIMAJA NING TEESERVA

KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Seltsimaja kinnistu:

Kinnistu pindala: 54995,0 m².

Katastritunnus: 35201:003:0212.

Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % üldkasutatav maa.

Kinnistul asub ehitisregistri kohaselt seltsimaja hoone (ehr kood: 120671377).

Teeserva kinnistu:

Kinnistu pindala: 3674.0 m².

Katastritunnus: 35201:003:0204.

Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Planeeringu koostaja: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg kolme aasta jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

I DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Seltsimaja ning Teeserva kinnistutest ca 1 ha suuruse krundi eraldamine avaliku kasutusega

seltsimaja hoone teenindamiseks ning kavandatava elamuala üldmaana. Ülejäänud Seltsimaja

kinnistust kavandada väikeelamukrundid (minimaalne suurus 3600 m2) ja krunte teenindav

transpordimaa maaüksus ning määrata ehitusõigused elamute ning abihoonete rajamiseks.

2.Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete

ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude analüüsimine ning vajalike keskkonnatingimuste

seadmine seletuskirjas.

2.Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.

3.Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.

4.Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

5.Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks.

II ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID

1.Kuusalu valla üldplaneering.

V OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1.Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

VI NÕUDED DETAILPLANEERINGULE

1.Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan

täpsusega M 1:500.

2.Esitatud eskiislahenduse tutvustamiseks korraldab Kuusalu Vallavalitsuse avaliku arutelu.

Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: planeeritava maa-ala kontaktvööndi

analüüsi; eskiisi seletuskirja; eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist

liikluskorraldust.

3.Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu põhilahendus

esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude valdajatega korraldab

planeeringu kooskõlastamise planeeringu koostaja.

4.Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse planeeringu koostaja poolt digitaalselt

Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks

planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat

materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee

kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. Vajadusel esitab planeerija

detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali

kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). Vajadus täpsustatakse täiendavalt.

5.Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku.

6.Teated detailplaneeringu avalikustamise osas ilmuvad maakonnalehes Sõnumitooja ning valla

kodulehel www.kuusalu.ee.

7.Kehtestamiseks esitada planeeringu koostajal Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku

andmekogu (PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus

ja vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK-i

kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu koostajale

korrigeerimiseks enne kehtestamist.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Maa-ja Ruumiamet.

2. Transpordiamet.

3. Keskkonnaamet.

4. Päästeameti Põhja päästekeskus.

5. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad.

6. Planeeritava ala piirinaabrid ning need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või

tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse.

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 606 6370 Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 Harjumaa Faks +372 606 6371 Swedbank

Reg. Kood 75033496

E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet

[email protected]

24.10.2025 nr 7-1/3537

Tehniliste tingimuste küsimine Kodasoo küla Seltsimaja kinnistu detailplaneeringule

Kuusalu Vallavalitsuse omandis on Kodasoo küla Seltsimaja kinnistu (42301:002:1140) ja

Teeserva kinnistu (35201:003:0204), millele algatati detailplaneering. Käesolevaga palume

Transpordiametilt tehnilisi tingimusi maanteelt mahasõitude kavandamiseks. Lisame, et

planeeritud on kaks mahasõitu- üks olemasolev Kodasoo Seltsimaja juures ja teine planeeritava

ala põhjaossa. Lisatud on detailplaneeringu algatamise korraldus.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Kodasoo küla Seltsimaja ja Teeserva kinnistute detailplaneeringu.asice

Maris Kirsimaa

6000 857