Rässa küla Põlluaia katastriüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere
Edastan Muhu Vallavalitsuse taotluse Rässa küla Põlluaia detailplaneeringu kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

Pille Tamm

maa- ja planeeringuspetsialist

Muhu vald | Keskuse, Liiva küla 94701

Tel: +372 453 0680

[email protected] | www.muhu.ee

Põlluaia_dp_29.10.2025.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ALAR OLL PNOEE-36509140272 2025-10-29 08:20:13

JN100_Põlluaia_dp_põhijoonis.pdf

t

e

r

t

e

r

t

e

r

te rr

2

H

2

H

e

l

a

m

u

e

l

a

m

u

k

i

k

tünnisaun

ahi

õhksoojuspump

K

r

.

P

i

n

K

r

.

2.76-2.74

3.35

ø300pl K

r

a

v

K

r

a

v

P

õ

r

a

n

d

:

4

.

2

4

H

a

r

i

:

1

0

.

8

5

P

õ

r

a

n

d

:

3

.

8

9

H

a

r

i

:

9

.

4

5

P

i n

n

Pinn

4

k

i

l

k

i

l

47801:008:0413

Arsi

47801:008:0689

47801:008:0663

47801:008:0309

47801:008:0514

47801:008:0690

Paju

Lagemaa

Põllu

Käometsa

Põlluaia

l

i

l

tiik

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid

05-25-DP

Töö nimetus ja aadress

Põlluaia katastriüksus, Rässa küla,

Detailplaneeringu huvitatud isik

1:500 Staadium

eskiis

Põlluaia detailplaneering

HKM Majad OÜ

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 29.10.2025

Janika Jürgenson

Muhu vald, Saare maakond

1

0

,

0

5

0

,

0

1

0

,

0

5

,

0

SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE LUBATUD MAKS. KÕRGUS

HOONETE LUBATUD SUURIM ARV

KRUNDI EHITUSÕIGUS

ELAMU/ABIHOONE LUBATUD KORRUSELISUS ELUHOONE+ABIHOONED

SIHTOTSTARVE

NIMETUS

ELAMU/ABIHOONE

Põlluaia

4

1 1+3

9,0

2 7,0 400

12518 m

2

EP, ÄM

4

1 1+3

9,0

2 7,0 400

12518 m

2

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

jrk n

r.

po s n

r v õi

a ad

re ss

i et

te pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

( h a)

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

lu ba

tu d

ko rr

us el

is us

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on ed

)

lu ba

tu d

m ak

si m

aa ln

e kõ

rg us

(m )

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on e)

H oo

ne te

su ur

im lu

ba tu

d ar

v (p

õh ih

oo ne

+a bi

ho on

ed )

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

1 Põlluaia 12518 400 2 1

9,0/ 7,0 1+3 EP, ÄM E 100% TP3

1. Madalpingekaabli kaitsevöönd 2. Keskpingekaabli kaitsevöönd 3. Puurkaevu hooldusala 4. Kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd 5. III kat. kaitsealused taimed

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Põlluaia 47801:008:0690 HKM Majad OÜ

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

5

,

0

1

0

,

0

Põlluaia

5

, 0

0

EP, ÄM

ML101_Põlluaia_dp_situatsiooniskeem.pdf

Leppemärgid

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (september 2025)

planeeringuala piir

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 08.09.2025

Situatsiooni skeem

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

Janika Jürgenson

Planeeringu koostamise korraldaja Muhu Vallavalitsus

Töö nimetus ja aadress

Joonise nimetus

Töö nr

05-25-DP

Staadium

eskiis

Joonis

DP1

Jooniseid

3

Põlluaia detailplaneering

Põlluaia kü, Rässa küla, Muhu vald

Saare maakond

Huvitatud isik HKM Majad OÜ

ML106_Põlluaia_dp_tugijoonis.pdf

t

e

r

t

e

r

t

e

r

te rr

2

H

2

H

e

l

a

m

u

e

l

a

m

u

k

i

k

tünnisaun

ahi

õhksoojuspump

K

r

.

P

i

n

K

r

.

2.76-2.74

3.35

ø300pl K

r

a

v

K

r

a

v

P

õ

r

a

n

d

:

4

.

2

4

H

a

r

i

:

1

0

.

8

5

P

õ

r

a

n

d

:

3

.

8

9

H

a

r

i

:

9

.

4

5

P

i n

n

Pinn

4

k

i

l

k

i

l

47801:008:0413

Arsi

47801:008:0689

47801:008:0663

47801:008:0309

47801:008:0514

47801:008:0690

Paju

Lagemaa

Põllu

Käometsa

Põlluaia

l

i

l

tiik

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP2 3 Töö nr Joonis Jooniseid

05-25-DP

Töö nimetus ja aadress

Põlluaia katastriüksus, Rässa küla,

Detailplaneeringu huvitatud isik

1:500 Staadium

eskiis

Põlluaia detailplaneering

HKM Majad OÜ

Tugijoonis Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 29.10.2025

Janika Jürgenson

Muhu vald, Saare maakond

1

0

,

0

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Põlluaia 47801:008:0690 HKM Majad OÜ

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

5

, 0

0

SK100_Põlluaia_dp_seletuskiri.pdf

Osaühing DP Projektbüroo Registrikood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Muhu Vallavalitsus

Vallamaja, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701, [email protected], +372 4530672

Huvitatud isik: HKM Majad OÜ Kadaka tee 5, Tallinn 10621 [email protected], +372 58515954 Töövõtja: Osaühing DP Projektbüroo

Rohu tn 5 Kuressaare Saare maakond 93819 [email protected], +372 4545491

SAARE MAAKOND, MUHU VALD, RÄSSA KÜLA, PÕLLUAIA

PÕLLUAIA DETAILPLANEERING

KOOS LISADOKUMENTIDEGA

TÖÖ NR 05-25-DP

Algatatud vallavolikogu 06.08.2025 otsusega nr 230

Planeeringu koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson 7 arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 29.10.2025

KURESSAARE 2025

Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected] Rohu 5 Kuressaare 93819 tel: +372 4545491

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 2

Sisukord

1 Seletuskiri ................................................................................................................................ 4

1.1 Lähtesituatsioon .................................................................................................................... 4

1.2 Planeeringu koostamise alused ............................................................................................. 4

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid ........................................................................... 4

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................... 5

2.1 Asukoht .................................................................................................................................. 5

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus ................................................................................................. 5

2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .......................... 6

2.4 Olemasoleva katastriksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus ............... 7

2.5 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud ................................................................................... 7

2.6 Detailplaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ...................................... 7

2.7 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ....................................................................... 8

3 Planeeringuga kavandatu .................................................................................................... 10

3.1 Krundi ehitusõigus ............................................................................................................... 10

3.2 Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine ....................................................................... 11

3.3 Piirded, haljastus ja heakord ............................................................................................... 11

3.4 Keskkonnakaitselised tingimused ........................................................................................ 12

3.5 Kuritegevuse riskide ennetamine ........................................................................................ 13

3.6 Tuleohutusnõuded .............................................................................................................. 14

4 Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................ 15

4.1 Elektrivarustus ..................................................................................................................... 15

4.2 Sidevarustus ........................................................................................................................ 15

4.3 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................. 15

4.4 Sademevesi .......................................................................................................................... 16

4.5 Soojavarustus ...................................................................................................................... 16

5 Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused ....................................................................... 17

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................... 17

7 Krundi ehitusõigus................................................................................................................. 18

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 3

Joonised

DP1 Situatsiooni skeem M 1:10000

DP2 Tugijoonis M 1:500

DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

Lisad

Menetlusdokumendid

Ruumiline illustratsioon

Kooskõlastuste kokkuvõttev tabel

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 4

1 Seletuskiri

1.1 Lähtesituatsioon

Detailplaneeringu nimetus: Rässa küla Põlluaia katastriüksuse detailplaneering

Huvitatud isik: HKM Majad OÜ

Planeeringuala suurus: 12518 m2

1.2 Planeeringu koostamise alused

1. Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

2. Detailplaneeringu algatamise taotlus (10.07.2025);

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid

1. Muhu Vallavolikogu 06.08.2025 otsus nr 230 „Rässa küla Põlluaia katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“, lisa 1

detailplaneeringu lähteseisukohad;

2. Geodeetiline alusplaan: Radiaan OÜ topo-geodeetiline uurimistöö nr 2991G25;

3. Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

5. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

6. Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

7. Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

8. Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

9. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

10. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

11. Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

12. Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232);

13. Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

14. R g ha use n str 7. . 9 äärus nr 5 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

15. Keskk nna n str 8. . 9 äärus nr 6 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

16. Muhu Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 12 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Muhu vallas“;

17. Muhu Vallavolikogu 14.12.2022 määrus nr 20 “Muhu valla jäätmehoolduseeskiri”;

18. Saare maakonnaplaneering 2030+;

19. Saare aak nna aneer ngu tee a aneer ng „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

20. Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48 kehtestatu „Muhu valla

üldplaneering“;

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 5

21. Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne).

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus

2.1 Asukoht

Planeeritavaks alaks on Saare maakonnas Muhu vallas Rässa külas asuv Põlluaia

(katastritunnus 47801:008:0690, kinnistu nr 3819334) katastriüksus (vt Joonis 1). Põlluaia

katastriüksuse pindala on 10.09.2025 seisuga 12518 m2 ja sihtotstarve elamumaa 100%.

Planeeringuala piirneb Põllu (katastritunnus 47801:008:0689, kinnistu nr 3974434,

sihtotstarve 100% elamumaa), Lagemaa (katastritunnus 47801:008:0514, kinnistu nr

2540734, sihtotstarve 100% elamumaa), Käometsa (katastritunnus 47801:008:0309, kinnistu

nr 840434, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Paju (katastritunnus 47801:008:0663,

kinnistu nr 3452234, sihtotstarve 100% elamumaa) ja Arsi (katastritunnus 47801:008:0413,

kinnistu nr 1018434, sihtotstarve 100% elamumaa) katastriüksustega.

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa- ja Ruumiameti X-Gis kaardiserver, sept

2025)

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeritav ala asub Rässa küla keskosas, ajaloolisest külakeskusest kagu pool. Põlluaia

katastriüksus on eelnevalt hoonestatud ja rajatud on tehnovõrgud. Planeeringuala on tasase

reljeefiga, maapinna kõrgused jäävad vahemikku 3,0-4,0 meetrit merepinnast. Väljapool

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 6

hoonestust esineb planeeringualal metsamaad (mänd), võsa (kadastik) ja looduslikku

rohumaad. Planeeringuala piirneb kolmest küljest juurdepääsuteedega.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt Rässa külateelt.

2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringualal kehtib Muhu Vallavolikogu 18.08.2010. a otsusega nr 65 kehtestatud Rässa

küla Põllu detailplaneering, millega kavandati nelja elamukrundi moodustamist ning igale

krundile elamu ja abihoone rajamist. Tänaseks on planeering osaliselt ellu viidud.

Moodustatud on planeeringujärgsed krundid (sh Põlluaia), osaliselt on rajatud

planeeringujärgne hoonestus.

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala ja selle mõjuala valdavalt rohelise võrgustikuna

toimivaks üksikelamutega piirkonnaks. Olemasolevate hoonestusalade ja planeeritava

hoonestuse paigutus tagab hajaasustusele omase asustusmustri. Olemasolevate

hoonestusalade vahekaugused jäävad vahemikku ca 40-150 m. Planeeringualast ida poole

jääb kadastike ja metsamassiividega hajaasustus. Käometsa katastriüksusele

(47801:008:0309) on kehtestatud 19.12.2008 detailplaneering elamute ja abihoonet

rajamiseks (Guru Projekt OÜ töö nr DO-07-IR-7). Lähim hoonestusala jääb sellel Põlluaia

planeeringualast ca 20 m kaugusele. Käometsa kinnistu detailplaneering on käesolevaks ajaks

ellu viimata. Planeeringualast põhja poole jääb 11.11.2021 kehtestatud Haigru ja Lagemaa

katastriüksuste detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 21-03), mille eesmärk on puhkeküla,

elamu ja abihoonete rajamine. Lähim hoonestusala jääb sellele Põlluaia planeeringualast ca

30 m kaugusele. Haigru ja Lagemaa katastriüksuste detailplaneering on käesolevaks ajaks

osaliselt ellu viidud. Planeeringuala piirneb loode suunal 26.09.2000 kehtestatatud Ritsu

kinnistu detailplaneeringuga (Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ töö nr 44-00-DP), mille

eesmärk on elamute ja abihoonete rajamine. Lähim hoonestusala Arsi katastriüksusel

(47801:008:0413) jääb Põlluaia planeeringualast 4 m kaugusele. Käesolevaks ajaks on Ritsu

kinnistu detailplaneering osaliselt ellu viidud. Põlluaia planeeringuala kontaktvööndis

paiknevad erineva arhitektuuriga üksikelamud koos abihoonetega. Domineerivad viilkatusega

hooned, esineb ka kelpkatuseid ja lamekatuseid. Välisviimistluses ja katusekatetel on

kasutatud erinevaid materjale ning värvitoone. Piiretest esinevad peamiselt kiviaiad.

Kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku. Abihoonete arhitektuurne

lahendus ja välisviimistlus peavad kokku sobituma olemasoleva hoonestusega.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(abihoonete ehitus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi

mastaape silmas pidades. Detailplaneeringu elluviimisel võimalikud majanduslikud,

sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on minimaalsed, kuna kavandatav ehitustegevus jääb

planeeringuala piiresse ja vastab Muhu valla määratud tingimustele.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 7

2.4 Olemasoleva katastriüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Aadress Omanik Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr

Põlluaia HKM Majad

OÜ

12518 m2 Elamumaa 100% 47801:008:0690 3819334

Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta

Ehitisregistris on registreeritud üksikelamu (olemas, kood 121349104), külalistemaja (olemas,

kood 121349113) ja puurkaev (olemas, kood 221353673). Rajatud on elektriliitumine, vee- ja

kanalisatsioonitrassid. Planeeringuala läbib keskpinge maakaabel ja avalikult kasutatav Rässa

külatee. Planeeringuala asub Võiküla väärtuslike maastike alal ja rohelise võrgustiku tugialal.

Järgida tuleb üldplaneeringuga sätestatud maakasutustingimusi. Planeeringuala lääneosas on

inventeeritud III kategooria kaitsealuste liikide harilik käoraamat ja soo-neiuvaip leidumine.

Nimetatud alale ei kavandata detailplaneeringuga ehitisi. Planeeringuala vahetus läheduses ei

paikne Natura võrgustiku alasid. Lähim Natura ala, Väikse väina hoiuala, jääb planeeringualast

ca 280 m kaugusele edela suunas. Planeeringualal puuduvad vääriselupaigad,

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

2.5 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud

Planeeringuala osas kehtib Muhu Vallavolikogu 18.08.2010. a otsusega nr 65 kehtestatud

Rässa küla Põllu detailplaneering, millega kavandati nelja elamukrundi moodustamist ning

igale krundile elamu ja abihoone rajamist (suurima ehitusaluse pinnaga kokku 200 m2).

Veevarustus kavandati individuaalsete puurkaevude ning reovee kogumine kogumismahutite

kaudu. Tänaseks on planeering osaliselt ellu viidud, moodustatud on planeeringujärgsed

krundid ja hoonestatud on Põllu ning Põlluaia katastriüksused. Peale Põlluaia

detailplaneeringuga kehtestamist jääb osaliselt kehtima Põllu detailplaneering.

2.6 Detailplaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474

kehtestatu „Asustust ja aakasutust suunava keskk nnat ng use " jäetu keht a Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena.

Vastava t Saare aak nna aneer ngu tee a aneer ngu e „Asustust ja aakasutust

suunava keskk nnat ng use ” asub aneer ngua a r he se võrgust ku tuu a a ja Võ kü a

väärtusliku maastiku alale. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku

terviklikkuse/sidususe tagamine. Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega

loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud biotoobid (elupaigad), samuti alad, mis täidavad

teatud puhvrirolli väliste keskkonnamõjude suhtes.

Maakasutuse kavandamine rohevõrgustikul: 1.1 Vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 8

1.3 Planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. 1.4 Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore– teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised: - Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega

pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses;

- Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid);

Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid;

- Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada;

Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

2.7 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Muhu valla üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi maakasutuse

juhtotstarvet. Katastriüksusel, millel ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud

juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus,

mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Vastavalt Muhu valla üldplaneeringu (ÜP) maakasutuse kaardile asub planeeringualal taustainfona põllu-/metsamajandusmaa, väärtuslik maastik ja rohulise võrgustiku tugiala. Väärtuslike maastike puhul on tegemist põhiliselt loodusmaastikuga, milles hinnatakse

kadastikke, rannaniite ja geobotaaniliselt väärtuslikke alasid. Enamus Muhu valla väärtuslikke

maastikke kujutab endast põllumajandus- ja loodusmaastike kombinatsiooni. Need on

maastikud, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik,

identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike määratlemisel ei vaadata maastike

tunnuseid ja väärtust selle üksikute kaitstavate elementide kaupa, vaid oluline on kaitsta

maastikke kui tervikuid. Planeeritav ehitustegevus ei mõjuta oluliselt nimetatud väärtuslike

maastike eksisteerimist, kuna hoonestus kavandatakse olemasoleva õueala lähedusse ja

looduslike alade sidusus säilitatakse.

Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Muhu vallas ei ole rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine ohustatud. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus katastriüksusel langeda alla 90%. Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib koridoride aladel aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Planeeritavad hooned ja tehnovõrgud ei vähenda looduslike alade säilitamist ega takista

ulukite vaba liikumist, kuna planeeritavad hooned paigutatakse hajutatult hoonestusalal.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 9

Olemasolevate ja planeeritavate hoonete vaheline kõrghaljastus säilitatakse. Võrgustiku

terviklikkus jääb toimima, kuna kõrghaljastust likvideeritakse hoonestusalal ainult

ehitustegevuse piirkonnas ja võrgustiku koridore läbi ei lõigata. Hoonete ja tehnovõrkude

täpne paigutus määratakse ehitusprojektiga lähtudes printsiibist, et looduslike alade

osatähtsus katastriüksusel ei tohi langeda alla 90%.

Lähtudes eelnevast on detailplaneering kooskõlas ÜP põhimõtetega.

Väljavõte Muhu valla üldplaneeringust

Planeeringuala asukoht.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 10

3 Planeeringuga kavandatu

Detailplaneeringu eesmärgiks on Põlluaia katastriüksusele täiendava ehitusõiguse

määramine. Lisaks olemasolevale hoonestusele soovitakse rajada veel kaks abihoonet ning

muuta kanalisatsiooni lahendust. Hoonestuse arhitektuursete tingimuste määramine,

liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha

määramine, haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine

planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Ettevõtluse soodustamiseks ja elukoha

lähedale töökohtade loomiseks võib elamumaale anda ühiskondlike ehitiste, äri- ja

tootmismaa kõrvalsihtotstarbe nt puhkemajandusliku ja/või kaubandusliku iseloomuga

väikeettevõtte rajamiseks. Elamuga ühte kompleksi võib kuuluda ühiskondlik ehitis, äri- ja

tootmise otstarbega ehitis, nt (era)lasteaed, puhkemajandusliku ja/või kaubandusliku

iseloomuga väikeettevõte (taluturism jms). Tegevusega ei tohi kaasneda olulist negatiivset

mõju keskkonnale. Detailplaneeringuga määratakse krundi kasutamise sihtotstarbeks

üksikelamu maa, millele on võimalik anda majutushoone maa kõrvalsihtotstarvet kuni 10%.

3.1 Krundi ehitusõigus

Ehitisregistris on Põlluaia katastriüksusele registreeritud üksikelamu (olemas, kood

121349104), külalistemaja (olemas, kood 121349113) ja puurkaev (olemas, kood

221353673). Krundile planeeritakse lisaks olemasolevale hoonestusele kaks abihoonet ja

biopuhasti koos imbväljakuga. Suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 400 m2 ja hoonete

arv kuni 4 (1 elamu, 3 abihoonet). Planeeritavad abihooned rajatakse ühekorruselised,

eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega), maksimaalse harja kõrgusega 7,0 m ja

katusekaldega sarnaselt olemasoleva hoonestusega 35-45 kraadi. Hoonete tulepüsivusklass

on TP3. Planeeritavate abihoonete paigutusel hoonestusalal on soovituslik kasutada

olemasoleva hoonestusega sama harjajoone orientatsiooni või risti olemasoleva

hoonestusega.

Ehitusõigus on määratud 20-60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete ehitusteatise

registreerimiseks ja üle 60 m² ehitisealuse pinnaga ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Lisaks

lubatakse planeeringualal (välja arvatud kaitsealuste taimede levikualal) kuni 3 alla 20 m2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrguse hoonestuse rajamine, tingimusel et ehitisealune pind

kokku ei ületaks 400 m2 krundil.

Projekteerimisel arvestada hoonete välisilme kujundamisel sobivust piirkonnaga, piirkonnas

olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja materjalidega –

kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku. Uued hooned peavad

sobituma visuaalselt ja ruumiliselt varem rajatud hoonestusega.

Väljaspool detailplaneeringu põhijoonisele kantud hoonestusala on lubatud rajada

kommunikatsioone/tehnovõrke ja mahasõit Rässa külateelt.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 11

Parkimine on lahendatud krundisiseselt hoonestusalal.

- Krundi kasutamise sihtotstarve – majutushoone maa ÜM, üksikelamu maa EP;

- Katastriüksuse sihtotstarve- elamumaa 100%

- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet), alla 20 m2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgused hooned kuni 3;

- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind – 400 m²;

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0

m (1-korruselised);

- Lubatud katusekalle hoonetel 35-45 kraadi.

- Välisviimistlus

katus – roog, sindel (puit või ruberoid), katusekivi, plekk;

välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv;

nähtav sokliosa – looduslik kivi, krohv;

aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;

uksed – puit.

3.2 Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine

Juurdepääsuks planeeringualale rajatakse avalikult kasutatavalt Rässa külateelt nr 4780018

mahasõit ja kruuskattega tee hoonestusalani. Juurdepääsutee peab vastama Päästeameti ja

Muhu Vallavalitsuse õigusaktidele. Teekatte laius peab olema minimaalselt 3,5 m, õuelalal

peab olema võimalus päästetehnika ja hoonestust teenindava transpordi manööverdamiseks.

EVS 843:2016 tabel 9.2 järgi on parkimiskohtade arv eramul väikeelamute alal 3 sõiduauto

kohta. Parkimine lahendatakse krundisiseselt ehitusprojekti koosseisus. Kavandatava

juurdepääsutee asukoht on esitatud joonisel nr DP3 „Põh j n s tehn võrku ega“. Lõplik

juurdepääsutee ja parkimisala asukoht planeeringualal selgitatakse välja ehitusprojekti

koostamise koosseisus.

3.3 Piirded, haljastus ja heakord

Krundi hoonestusalal on kasutatud piiretena kiviaedasid. Uute kiviaedade rajamisel kasutada

ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali. Uute piirete vajadusel rajada need kivi-, latt- või

lippaedadena või haljaspiiretena. Karjatamise eesmärgil võib piirdeid rajada kogu

planeeringuala ulatuses elektrikarjustena. Suurim lubatud kõrgus kiviaial on kuni 1,2 meetrit.

Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas

olnud kõrgem kui 1,2 meetrit. Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus on kuni 1,6 meetrit.

Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu on keelatud rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul,

nt müratõkkeks või ohutuse tagamiseks.

Planeeringuala on registreeritud Maa- ja Ruumiametis osaliselt metsamaa kõlvikuga alana,

mis tuleb maksimaalselt säilitada. Väljaspool hoonestusalasid on lubatud üksnes valikraie,

harvendusraie ja sanitaarraie. Metsa raadamine on lubatud väljaspool hoonestusalasid

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 12

üksnes käesolevas detailplaneeringus kavandatud hoonestuse ja tehnovõrkude rajamiseks

vajalikus mahus. Raadata ei tohi rohkem kui 2000 m2 ehitusõigusega katastriüksusest.

Krundi haljastuse lahendus esitatakse ehitusprojektide koostamise käigus. Haljastuse

rajamisel eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike.

Jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Muhu vallas kehtivatele jäätmehoolduse

nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine korraldatud jäätmeveo raames).

Parkimisala lähedusse paigaldada jäätmemahuti olmejäätmete ja vajadusel liigiti jäätmete

kogumiseks. Juurdepääsutee krundi jäätmemahutile peab olema piisava laiuse ja

kandevõimega ning tasane, võimaldades jäätmeveoki ligipääsu mahutile.

Maapinna reljeef on tasane. Planeeritavate hoonete ehitusprojektide mahus lahendada ka

krundi vertikaalplaneerimine. Sademeveed immutada krundisiseselt pinnasesse, maapinna

kõrgust võib tõsta selliselt, et sademeveed ei valguks naaberkruntidele ning teealale.

3.4 Keskkonnakaitselised tingimused

Planeeringuala lääneosas on inventeeritud III kategooria kaitsealuste liikide harilik käoraamat

ja soo-neiuvaip leidumine. Nimetatud alale ei kavandata detailplaneeringuga ehitisi rajada.

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne Natura võrgustiku alasid. Lähim Natura ala,

Väikse väina hoiuala, jääb planeeringualast ca 280 m kaugusele edela suunas. Kavandatav

tegevus ei mõjuta Natura võrgustikku. Planeeritud tegevus ei kuulu keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille

puhul tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Samuti ei kuulu planeeritav

tegevus tegevusvaldkondade täpsustatud loetellu, mille korral tuleb koostada eelhinnang

selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust (Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224).

Eesti looduse infosüsteemi andmetele asub planeeringuala osaliselt Natura elupaigal lood

(alvarid, 6280) ja liigirikkad madalsood (7230).

Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine.

Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei

kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega

transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusjäätmed,

olmejäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus

olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne

jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega

intensiivsemad, kuid lühiajalised ja lõpevad enamasti hoonete või rajatiste valmimisega.

Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,

millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maakasutuse piiride.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 13

Keskkonnaregistri andmetele tuginedes ei paikne planeeringualal maardlaid ega

kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandatavate tegevustega ei kaasne maa-

ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade

kasutamise vajadus võib tekkida seoses kavandatava ehitustegevusega. Erinevate

ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust

maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

Planeeringuala paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Mõju põhja- ja

pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste

lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale

ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada

rajatava reoveekäitlussüsteemi nõuetele mittevastava ehituse või selle hooldusjuhiste

eiramise tõttu. Planeerimislahendus näeb ette sertifitseeritud biopuhasti rajamise, mille

korrektse toimimise puhul negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale ja põhjaveele

eeldatavalt puudub.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid

see on ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega

kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda

tüüpi mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra-

ja välisõhu saastetase piirkonnas, v.a ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene.

Planeeringualal ei ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Kavandatud ehitiste ning planeeringuala läheduses paiknevate majapidamiste vahele jääb

piisavalt suur puhverala, mistõttu planeeringualalt ähtuv üra või muud võimalikud

häiringud ee atava t e ü eta aneer ngua a re ega õjuta äh ü bruses e avate n este

elukvaliteeti.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Muhu valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja

rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms).

Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda

litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav

tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete teket.

3.5 Kuritegevuse riskide ennetamine

Vastavalt Eesti Standarditele (EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine

ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine) tuleks olemasoleva ala kuritegevuse riskide

ennetamiseks tähelepanu pöörata järgnevatele meetmetele.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 14

Sissemurdmiste riski vähendab tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine ning

murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine. Hoonete

sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustusega

vähendavad kuritegevuse riske.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles

tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult

viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada

süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelevalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Kur tegevuse ra se e a tab kaasa tse võ turvateenuste t sutatav jä g misteenus.

Jälgimisega võib tegeleda ka ukse-, majahoidja või naabrivalve, millele aitab kaasa videovalve.

3.6 Tuleohutusnõuded

Planeeritavate hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP 3. Ehitiste kasutamise liigitus

tulenevalt tuleohutusest on elamu abihoonel I kasutusviis. Hoonete projekteerimisel on

kohustus järgida Vabariigi Valitsuse 30.03.2017. a vastu võetud määruses nr 17 redaktsioonis

( . 3. ) „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “ sätestatut ja EVS 8 -7:2018 Ehitiste

tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tule leviku takistamiseks ühelt

hoonelt teisele peab hoonetevaheline kaugus olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt

ehitisele esitatavatele tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist.

Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga. Hajaasustusega piirkonna üksik- ja

kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist kustutusvee

veevõtuk hta. EVS 8 ‐6: k haselt loetakse tuletõrje veevarustuse mõistes

hajaasustuseks ala, kus naaberkinnistute hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem

kui 40 meetrit. Välise kustutusvee tagamisel on arvestatud Siseministri 18.02.2021 määruses

nr „Veevõtuk ha raja se, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõu e t ng use n ng k r “ sätestatu eeven usega veevõtuk ha

kauguse osas. § 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht. Lg(51) Ehitise veevõtukohana

võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks

järgmistest tingimustest: 2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega

võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Lähim naaberkatastriüksuse

hoone, Paju (40302:001:0378) katastriüksuse abihoone, asub planeeritavast abihoonest ca 50

m kaugusel. Tulekustutusvee tagamise võimalus lahendada hoonete ehitusprojektide

koosseisus. Lähim avalik tuletõrje veevõtukoht (nr 3663) paikneb Hellamaa külas Veskimäe

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 15

katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 47801:006:0098), planeeringualast ca 8 km kaugusel.

Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 h jooksul.

4 Tehnovõrkude lahendus

4.1 Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustuseks on rajatud liitumiskilp ja sõlmitud liitumisleping.

Planeeritavate ehitiste ühendamine elektrivõrguga toimub olemasoleva liitumise baasil.

Planeeringu joonisel DP3 „Põhijoonis tehn võrku ega“ on esitatud liitumiskilbi asukoht koos

olemasoleva maakaabelliiniga. Liitumiskilp peab alati olema vabalt teenindatav. Alternatiivse

variandina elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks

keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused. Krundisisesed elektripaigaldised lahendada

hoonete projekteerimise koosseisus elektrivarustuse projektiga.

4.2 Sidevarustus

Sidevarustus (telefoni- ja internetiühendus) planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.

4.3 Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus. Planeeritava krundi veevarustus lahendatakse olemasoleva puurkaevu baasil. Puurkaev on registreeritud koodiga PRK0063117 ja hooldusalaga 10 m. Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Planeeritava kanalisatsiooni imbväljaku asukoha piirang 50 m veehaarde hooldusalast on täidetud. Kanalisatsioon. Põlluaia katastriüksusele on rajatud ca 10 m3 reovee kanalisatsiooni kogumismahuti, koos hoonestust teenindava torustikuga, mis säilitatakse hoonestuse hooajalise kasutamise tarbeks. Olemasoleva ja planeeritava hoonestuse kanalisatsioon lahendatakse lisaks lokaalse biopuhasti ja imbsüsteemi baasil. Planeeringuala paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Need on alad, mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 m ööp, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–0,005 m ööp ja alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsiooni-mooduliga 1–5 meetrit ööpäevas. Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune

moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse

immutada vaid vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 16

Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist.

Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid.

Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:

• kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (va pealt kinnine puhasti, millel on 5 m);

• tagatud oleks puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitseala piirist 50 meetrine kuja (heitvee

pinnasesse immutamise keeluala).

Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Imbsüsteemist tulenev joogiveekaevu rajamise piiranguga ala ulatub Lagemaa katastriüksusele (47801:008:0514) ja eeldab maaomanikuga kooskõlastamist. Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest.

Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega biopuhastit. Biopuhasti imbsüsteem

on toimiv alalise eluhoone puhul, kuna biopuhasti efektiivse töö tagab üldjuhul ühtlane/pidev

kasutus. Hoonestuse hooajalise kasutamise korral võib kasutada olemasolevat

kogumismahutit.

Hüdrogeoloogilise uuringu teostamise õigust omav isik koostab kanalisatsioonirajatiste

eksperthinnangu heitvee immutamiseks planeeringualal. Täpsemad reoveekäitluse

lahendused esitatakse edasise projekteerimise käigus.

4.4 Sademevesi

Parkimisala ja hoonete katuste sademeveed juhtida krundi haljasalale. Sademeveed ei tohi

valguda hoone suunas ning keelatud on sademevete juhtimine naaberkinnistutele ja

juurdepääsuteedele. Vajadusel tuleb näha ette hoonete projekteerimisel maapinna tõstmine.

4.5 Soojavarustus

Hoonete küttesüsteemina kasutada lokaalset kütet, mille täpne liik selgub hoonete

projekteerimise koosseisus. Variandid on maa-, elektri-, vedel- või tahkeküte.

Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja hoonete katustele

paigaldatud päikesepaneele. Maaküttesüsteemide kasutamisel võib rajada ka vertikaalseid

soojuspuuraukusid. Seega on küttena lubatud kasutada üksnes looduslikke ja taastuvaid

energiaallikaid ning keelatud on kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi).

Käesolevad detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.

Tehnovõrkude omavahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade

projektide koostamise käigus.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 17

5 Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused

Servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmise vajadus puudub.

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Hoonetele ja rajatistele ehitusprojektide koostamine ning ehitusloa

taotlemine/ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.

2. Hoonete ja rajatiste ehitus, juurdepääsutee ja parkimisala ja rajamine.

3. Hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine/kasutusteatiste esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule.

Osaühing DP Projektbüroo 05-25-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla, Põlluaia katastriüksuse detailplaneering 18

7 Krundi ehitusõigus

- Krundi kasutamise sihtotstarve – majutushoone maa ÜM, üksikelamu maa EP;

- Katastriüksuse sihtotstarve- elamumaa 100%

- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet), alla 20 m2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgused hooned kuni 3;

- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind – 400 m²;

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0

m (1-korruselised);

- Lubatud katusekalle hoonetel 35-45 kraadi.

- Välisviimistlus

katus – roog, sindel (puit või ruberoid), katusekivi, plekk;

välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv;

nähtav sokliosa – looduslik kivi, krohv;

aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;

uksed – puit.

Rässa Põlluaia kooskõlastamiseks Päästeamet.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PILLE TAMM PNOEE-48209260026 2025-10-30 14:51:31

Rässa Põlluaia kooskõlastamiseks Päästeamet.pdf

Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

MUHU VALLAVALITSUS

Päästeamet [email protected] 30.10.2025 nr 7-3/907

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Lähtudes planeerimisseaduse § 133 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p 10 esitame Teile kooskõlastamiseks Rässa küla Põlluaia katastriüksuse detailplaneeringu.

Planeeringuala suurus on 12518 m2 ja see hõlmab kogu ulatuses Rässa küla Põlluaia katastriüksust (47801:008:0690).

Hetkel kehtib planeeringualal Muhu Vallavolikogu 18.08.2010. a otsusega nr 65 kehtestatud Rässa küla Põllu detailplaneering (planeeringulahendusega saab tutvuda siin: https://evald.ee/muhuvald/#/planeeringud/planeeringud/4780687), millega kavandati nelja

elamukrundi moodustamist ning igale krundile elamu ja abihoone rajamist (suurima ehitusaluse pinnaga kokku 200 m2). Veevarustus kavandati individuaalsete puurkaevude ning reovee kogumine kogumismahutite kaudu. Tänaseks on planeering osaliselt ellu viidud. Moodustatud on planeeringujärgsed krundid (sh Põlluaia), osaliselt on rajatud planeeringujärgne hoonestus.

Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on Põlluaia katastriüksusele täiendava ehitusõiguse määramine. Lisaks olemasolevale hoonestusele soovitakse rajada veel kaks abihoonet. Samuti soovitakse muuta kanalisatsiooni lahendust ning kavandada planeeringualale biopuhasti ja imbväljak.

Detailplaneeringu materjalid on lisatud kirjale.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist 4530680, [email protected]

image001.png

E-kiri.pdf

Saatja: Maa- ja planeeringunõunik <[email protected]>

Saadetud: 30.10.2025 16:53

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Manused: image001.png; Põlluaia_dp_29.10.2025.asice; Rässa Põlluaia kooskõlastamiseks

Päästeamet.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastan Muhu Vallavalitsuse taotluse Rässa küla Põlluaia detailplaneeringu kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist

Muhu vald | Keskuse, Liiva küla 94701 Tel: +372 453 0680