Otsus

Muudatusettepanek Konkurentsiameti otsusega nr 18.06.2025 nr 7-10/2025-010 kooskõlastatud metoodikale ning 19.09.2025 esitatud Metoodika muudatusettepanekule.

Elering AS

ELEKTRIENERGIA BILANSITEENUSE HINNA ARVUTAMISE

ÜHTNE METOODIKA

Muudatusettepanek Konkurentsiameti otsusega nr 18.06.2025 nr 7-10/2025-010 kooskõlastatud metoodikale ning 19.09.2025 esitatud Metoodika muudatusettepanekule.

1. Mõisted

Metoodikas kasutatakse mõisteid õigusaktides, Elering AS “Elektrienergia bilansilepingu

tüüptingimused” või alljärgnevalt sätestatud tähenduses:

1.1. Administratiivkulu – süsteemihalduri kulud, mis katavad bilansiteenuse seotud

infotehnoloogiliste platvormide arenduste ja hoolduste kulud, tööjõukulud ning

reguleerimisvõimsuste hankimise ja aktiveerimisega seotud turujärelevalve kulud.

1.2. Aruandeperiood – üks kalendrikuu.

1.3. Arvestusperiood – periood, mille kohta süsteemihaldur prognoosib bilansiteenuse tasud

ning mille lõikes tegelikud kulud või tulud korrigeeritakse järgmises arvestusperioodis

bilansiteenuse finantsneutraalsuse tagamiseks.

1.4. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb

süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel.

1.5. Bilansienergia hind – hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne ning mis

arvutatakse iga selgitusperioodi ja suuna kohta. Mõlema suuna kohta kohaldatakse ühte

ja sama bilansienergia hinda.

1.6. Bilansihaldur –isik, kes on sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu.

1.7. Bilansiteenuse administratiivkulu - bilansiteenuse osutamisega seotud süsteemihalduri

põhjendatud administratiivkulu, mida süsteemihaldur rakendab bilansihaldurile.

1.8. Bilansiteenuse lisatasud – täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab

bilansiteenuse administratiivkulu, süsteemivälise avatud tarne kulu, tasakaalustamise

neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu.

1.9. Bilansiteenuse kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia hinna ja

bilansiteenuse lisatasude summana.

1.10. Ebabilanss – bilansihalduri jaoks arvutatud energiakogus, mis väljendub iga

selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne, määratud tarne ja reguleerimisenergia

tarne vahel.

1.11. Neutraalsuskulu – kulu või tulu, mis moodustab täiendavatest elektrisüsteemi

tasakaalustamise kuludest ja tuludest, mida süsteemihaldur aruandeperioodil kandis

vahena bilansihalduritele bilansienergia, reguleerimisenergia ning süsteemivälise

avatud tarne ostust ja müügist.

1.12. Reguleerimisenergia (tasakaalustamisenergia) – süsteemihalduri poolt bilansi

tagamiseks aktiveeritud reguleerimis- või avariireservvõimsuse pakkumise energia,

mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks

vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud

lepingutega.

1.13. Reguleerimisvõimsus (tasakaalustamisvõimsus) - elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja

sageduse taastamise tagamiseks võimsuse maht, mida reguleerimisteenuse osutaja on

nõustunud hoidma ja pakkuma reguleerimisenergia mahu ulatuses süsteemihalduri

tellimuse alusel.

1.14. Selgitusperiood – periood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse

esitamise ajatsoonile.

1.15. Süsteemiväline avatud tarne – rahaline arveldusmehhanism piiriüles(t)e

elektrisüsteemidega avatud tarne teenuse katmisena Eesti elektrisüsteemi ebabilansi

kogusele selgitusperioodil.

1.16. Võimsusjaotustulu – ülekandevõimsuse jaotamise tulemusel saadav tulu vastavalt

Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2015/1222 definitsioonile.

Muudatusettepanek Konkurentsiameti otsusega nr 18.06.2025 nr 7-10/2025-010 kooskõlastatud metoodikale ning 19.09.2025 esitatud Metoodika muudatusettepanekule.

2. Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika

2.1. “Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika” (edaspidi: Metoodika) on koostatud

ELTS § 53 lg 6 alusel, kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ ning vastavalt Komisjoni

Määrusele (EL) 2017/2195.

2.2. Süsteemihaldur peab eristama oma raamatupidamises bilansiteenuse müügi ja ostuga

seotud kulud ja tulud.

2.3. Süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta:

2.3.1. reguleerimisvõimsuse ja -energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused, sh

reguleerimisvõimsuste hankimise võimsusjaotustulu;

2.3.2. süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused;

2.3.3. bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused;

2.3.4. bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud, sh

turujärelevalve kulu.

2.4. Süsteemihaldur lähtub Metoodika rakendamisel järgmistest põhimõtetest:

2.4.1. Süsteemihaldur ei tohi bilansiteenuse osutamisel teenida majanduslikku kasu ega

kanda kahju;

2.4.2. Süsteemihaldur arvutab iga selgitusperioodi kohta bilansienergia hinna, mis on toodud

elektrienergia bilansilepingu tüüptingimustes ning ei ole käesoleva Metoodika osa.

Bilansienergia hind, mida bilansihaldurid oma bilansipiirkonnas ebabilansi koguste

alusel süsteemihaldurile tasuvad, katab elektrisüsteemi tasakaalustamiseks käivitatud

reguleerimisenergia kulud.

2.4.3. Käesoleva metoodikaga rakendatavad bilansiteenuse lisatasud katavad punktis 2.3

loetletud kulud järgnevalt:

2.4.3.1. Punktis 2.3.1 toodud reguleerimisvõimsuse hankimise kulud;

2.4.3.2. Punktis 2.3.2 toodud süsteemivälise avatud tarne kulud;

2.4.3.3. Punktis 2.3.4 toodud bilansiteenuse administratiivkulud, sh turujärelevalve,

2.4.3.4. Punktis 1.11 defineeritud neutraalsuskulu, mis tekib 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.3

tarnete ja maksumuse erinevusena.

2.4.3.5. Eelneva arvestusperioodi kohta ülelaekunud tulu või alaalekumise kulu.

2.4.4. Süsteemihaldur prognoosib punktis 2.4.3 toodud bilansiteenuse kulud iga kulu

alampunkti (2.4.3.1-2.4.3.5) lõikes eraldi.

2.4.4.1. Juhul kui 2026. aasta kohta bilansiteenuse lisatasud ei kata süsteemihalduri

poolt prognoositud ja punktis 2.5.2 toodud tariifidega laekunud tasud punktide

2.4.3.1-2.4.3.5 kulude katteks, katab süsteemihaldur puudujääva summa

bilansiteenuse väliselt võimsusjaotustulu kaudu. Juhul kui 2026. aasta perioodi

kohta bilansiteenuse tasud ületasid tegelikke kulusid, võtab süsteemihaldur

ülelaekunud summa arvesse järgneva arvestusperioodi tasude vähendamiseks.

2.5. Süsteemihaldur kogub bilansiteenuse lisatasude aluseks olevad kulud ebabilansi tariifi

ning tootmise ja tarbimise koguse tariifide kaudu allolevalt kirjeldatud põhimõtetega:

2.5.1. Ebabilansi tariifi kaudu kaetakse süsteemihalduri administratiivkulude osakaal

infotehnoloogia- ja tööjõukulud 50% määras ja rakendatakse iga bilansihalduri

ebabilansi kogusele selgitusperioodi kohta (absoluutväärtusena).

2.5.1.1. Ebabilansi tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse vastavate kulude (€)

jagamisega bilansihaldurite ja süsteemihalduri bilansipiirkonnas summaarse

ebabilansi kogusega (MWh) viimase 12 kalendrikuu selgitusandmete alusel.

2.5.2. Tootmise ja tarbimise tasude kaudu kaetakse ülejäänud punktis 2.4.3 toodud kulud,

millest on maha lahutatud punkti 2.5.1 alusel kogutav administratiivkulude maht.

Tasud rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas summeeritud tootmise ja

tarbimise kogustele mõõteandmetest selgitusperioodi lõikes.

Muudatusettepanek Konkurentsiameti otsusega nr 18.06.2025 nr 7-10/2025-010 kooskõlastatud metoodikale ning 19.09.2025 esitatud Metoodika muudatusettepanekule.

2.5.2.1. Tootmise ja tarbimise koguste tariif (€/MWh) arvutatakse punktis 2.5.2 toodud

kulude summa (€) jagamisega bilansipiirkondades summaarse tootmise ja

tarbimise kogustega (MWh) viimase 12 kalendrikuu selgitusandmete alusel

bilansiselgituse mõõtepunktide alusel.

2.5.3. Bilansipiirkonnas energiasalvestusüksusele tuleb elektrituruseaduse § 53 lg 7 kohaselt

süsteemihalduril tagada, et energiasalvestusüksusele ei kohaldata topelt bilansiteenuse

lisatasude kulu. Selleks rakendab süsteemihaldur Metoodika välise

selgitusmehhanismi, mis võimaldab tal teha kindlaks energiasalvestusüksusele

rakendatud bilansiteenuse lisatasude vastavuse seadusandlusele.

2.5.4. Süsteemihalduri bilansipiirkond sisaldab ülekandevõrgu kadude ja Kiisa

avariireservelektrijaama koondportfelli, mille ebabilanss ning tootmise ja tarbimise

osakaal on võetud samuti arvesse.

2.5.5. Bilansihalduri bilansiaruanne sisaldab bilansiteenuse kogumaksumusena kahte eraldi

aruannet, punkti 2.4.2 alusel ebabilansi maksumus bilansienergia hinnaga (€/MWh) ja

punkti 2.4.3 alusel bilansiteenuse lisatasud 2.5.1 ja 2.5.2 toodud komponentide

(€/MWh) hindade ja kogustega.

2.6. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel bilansiteenuse lisatasud hiljemalt kuus (6) kuud

enne tariifi rakendamise aruandeperioodi. Bilansiteenuse lisatasud, mis jõustuvad alates

01.01.2026 avaldab süsteemihaldur ühekordse meetmena kaks (2) kuud enne tariifi

rakendamise aruandeperioodi.

2.7. Süsteemihaldur peab arvestust bilansiteenuse kulude koostamise kohta seadusandluses

toodud põhimõtteid järgides ning vajaduse korral esitama vastavad andmed

Konkurentsiametile viimase poolt nõutud formaadi alusel.

2.8. Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse lisatasudega, ei

sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid. Juhul

kui Kiisa avariielektrijaama kaudu osutatud reguleerimisteenusest saab süsteemihaldur

lisatulu, võtab süsteemihaldur vastavalt elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirjale

reguleerimisteenuse müügist teenitud tulu arvele eraldi kontole, mida kasutatakse alates

jaanuarist 2026 punktis 2.4.3.1 reguleerimisvõimsuse hankimise kulude katmiseks.

2.9. Juhul kui süsteemihalduril tekib bilansiteenuse lisatasude laekumistest puudujääk, mille

katteks süsteemihalduril tekivad täiendavad finantskulud, lisatakse ka tekkinud

finantskulud bilansiteenuse kulude koosseisu.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

30.10.2025 nr 7-10/2025-015

Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste

kooskõlastamine

1. Haldusmenetluse alustamine

Elektrituruseaduse (ELTS) § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja, kellel on

süsteemivastutus. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS (Elering).

ELTS § 38 lõikest 1 tulenevalt on süsteemivastutus kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi

varustuskindlus ja bilanss.

ELTS § 39 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7 järgi on süsteemihalduri kohustusteks:

1) tagada süsteemi varustuskindlus kooskõlas elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirjaga;

3) kavandada ja juhtida tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja

tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;

7) selgitada temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi

ning osta reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüa bilansienergiat eesmärgiga

tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste

õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas ELTS-iga ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega.

ELTS § 39 lõike 6 järgi lähtub süsteemihaldur bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja

bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

ELTS § 53 lõike 1 kohaselt kauplemisperioodil ELTS § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt

bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab ELTS-i ja

bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi

lõppemist.

ELTS § 53 lõikest 2 tuleneb, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni

määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest.

ELTS § 53 lõike 3 kohaselt võib süsteemihaldur bilansienergia hinna kujundamisel eelistada

neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi

bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist

kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist

kõrvalekaldega.

ELTS § 53 lõike 5 kohaselt süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu

tüüptingimused oma veebilehel.

2 (7)

ELTS § 53 lõikest 6 tulenevalt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile

kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika (Metoodika).

ELTS § 531 lõikest 1 lähtuvalt avaldab süsteemihaldur oma veebilehel bilansiteenuse lisatasu

(tasakaalustamisvõimsuse kulu; ka bilansiteenuse tariifid), et katta tasakaalustamisvõimsuse

hankekulud, mõistlikud halduskulud ja kulud, mis ei ole kaetud ELTS § 53 lõikes 5 nimetatud

bilansienergia hinnaga.

ELTS § 531 lõike 2 järgi arvutab süsteemihaldur tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse

elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta vastavalt ELTS § 53 lõikes 6 nimetatud Metoodikale,

võttes arvesse eelmiste arveldusperioodide jooksul üle- või alalaekunud summasid.

Süsteemihaldur avaldab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse koos selle aluseks olevate

andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

ELTS § 531 lõikest 3 lähtuvalt katavad tarbija ja tootja ELTS § 53 lõikes 6 nimetatud

Metoodikaga kehtestatud ulatuses tasakaalustamisvõimsuse kulu. Ulatuses, milles Metoodika

näeb ette tasakaalustamisvõimsuse kulu kogumise tarbijatelt ja tootjatelt, märgib avatud tarnija

sama Metoodika alusel arvutatud kulu suuruse elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real,

tähistades selle tasakaalustamisvõimsuse kuluna. Bilansihaldur teavitab avatud tarnijat tema

bilansipiirkonnas olevatele tarbijatele ja tootjatele rakenduvast tasakaalustamisvõimsuse kulu

suurusest.

ELTS § 531 lõike 4 alusel korraldab bilansihaldur oma bilansipiirkonnas

tasakaalustamisvõimsuse kulu arveldamise ja andmevahetuse vastavalt ELTS § 53 lõikes 6

nimetatud Metoodikale.

Komisjoni määruse (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi

tasakaalustamise eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGLi määrus)1, artikli 3 lõike 2 punkti a järgi

peavad EBGLi määruse kohaldamisel liikmesriigid, asjaomased reguleerivad asutused ja

võrguettevõtjad kohaldama proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

EBGL artikli 3 lõike 2 punkti c järgi peavad EBGLi määruse kohaldamisel liikmesriigid,

asjaomased reguleerivad asutused ja võrguettevõtjad kohaldama põhimõtet, et tuleb leida

optimum suurima üldise tõhususe ja väikseima kõigi osaliste kulude summa vahel.

EBGL artikli 5 lõike 1 järgi, iga reguleeriv asutus või vajaduse korral koostööamet kiidab heaks

tingimused või meetodid, mis põhivõrguettevõtjad on lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt koosatanud.

Enne tingimuste ja meetodite heakskiitmist vaatavad koostööamet või asjaomased reguleerivad

asutused pärast asjaomaste põhivõrguettevõtjatega konsulteerimist vajaduse korral ettepanekud

läbi, et tagada nende kooskõla EBGLi määruse eesmärgiga ning aidata kaasa turgude

lõimimisele, mittediskrimineerimisele, tõhusale konkurentsile ja turu nõuetekohasele

toimimisele.

EBGL artikli 5 lõike 4 punkti g kohaselt peab täiendav arveldusmehhanism lisaks

tasakaaluarveldusele, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulud, halduskulud ja muud

tasakaaluhalduritega ja tasakaalustamisega seotud kulud vastavalt artikli 44 lõikele 3, saama

iga asjaomase liikmesriigi kõigi reguleerivate asutuste heakskiidu.

EBGL artikli 44 lõike 1 kohaselt arveldamisega:

a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse

olukorda;

b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02017R2195-20220619

3 (7)

väärtust reaalajas;

c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal;

d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist;

e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127,

153, 157 ja 160 kohaseid kohustusi;

f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele,

tasakaalustamisteenuse osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele;

g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi;

h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale

põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid;

i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus.

EBGL artikli 44 lõike 2 kohaselt iga asjakohane reguleeriv asutus tagab kooskõlas direktiivi

2009/72/EÜ artikliga 37, et ükski tema pädevusse kuuluv põhivõrguettevõtja ei saa asjaomase

reguleeriva asutuse kindlaksmääratud reguleerimisperioodil majanduslikku kasu ega kahju

EBGL V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse tulemusel ning et V jaotise 2., 3. ja

4. peatüki kohase arvelduse positiivne või negatiivne rahaline tulemus antakse edasi võrgu

kasutajatele kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega.

EBGL artikli 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada ettepaneku luua lisaks

tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse

hankekulud vastavalt EBGL V jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud

kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks

soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui

põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus

põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused.

Süsteemihalduri esitatava Metoodika ja selle muudatuste kooskõlastamisel lähtub

Konkurentsiamet haldusmenetluse läbiviimisel lisaks EBGLi määruses sätestatud alustele ka

asjakohastest haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevatest normidest. Mh arvestab amet

otsuse tegemisel HMS §-s 54 sätestatuga, mille järgi haldusakt on õiguspärane, kui ta on kui ta

on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 3 lõike 2 järgi peab

halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi

suhtes.

Samuti peab Konkurentsiamet arvestama toimingu tegemisel või haldusakti andmisel

asjakohase menetlus- ning kohtupraktikaga. Vastupidine olukord õiguspärane ei ole ning see

läheks vastuollu ka HMS § 5 lõikes 2 sätestatuga, mille järgi haldusmenetlus viiakse läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Arvestama peab ka vajadusega tagada põhjendatud hinnaga

tarbijate vajaduste kohane tõhus elektrivarustus, seadmata ohtu elektriturul tegutsevate

ettevõtjate tegevuse jätkusuutlikkust. Tagatud peab olema võrdse kohtlemise printsiibi

järgimine – mitte ühegi turuosaliste grupi põhjendamatu eelistamine, mis võib tuua kaasa

ebaproportsionaalse koormuse kasvu tarbijatele, lubatud ei ole.

Eeltoodust lähtudes on Konkurentsiamet Eleringi esitatud taotluste alustel kooskõlastanud

Metoodika 30.12.2019 otsusega nr 7-10/2019-013 ning Metoodika muudatused 05.04.2024

otsusega nr 7-10/2024-007, 10.01.2025 otsusega nr 7-10/2025-001 ja 18.06.2025 otsusega

nr 7-10/2025-010.

4 (7)

2. Menetlusosaline

Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; äriregistri kood 11022625; e-post:

[email protected].

3. Asjaolud ja menetluse käik

Elering viis perioodil 01.07.2025 kuni 10.08.2025 läbi avaliku konsultatsiooni bilansiteenuse

hinna arvutamise ühtse Metoodika muudatuste kohta rakendusajaga alates 01.01.2026.2

19.09.2025 esitas Elering Konkurentsiametile taotluse Metoodika muudatuste

kooskõlastamiseks. Koos Metoodika muudatuste kooskõlastamise taotlusega esitati ka avaliku

konsultatsiooni raames laekunud tagasiside koos Eleringi vastustega, seletuskiri Metoodika

kohta, 04.07.2025 toimunud bilansiteenuse tasude infotunni esitlus ning kulude

jaotuspõhimõtete alternatiivsete valikute võrdlustabel.

21.10.2025 toimus Konkurentsiameti ja Eleringi esindajate vaheline virtuaalkohtumine.

21.10.2025 esitas Elering täiendavad kirjalikud selgitused.

24.10.2025 saatis Konkurentsiamet Eleringile kirja, milles esitas oma põhjendatud seisukohad

Eleringi taotluses esitatud Metoodika muudatusettepanekute kohta.

28.10.2025 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse3 Metoodika muudatusettepanekute

kooskõlastamise kohta, milles on arvesse võetud Konkurentsiameti 24.10.2025 seisukohti.

Taotluses toob Elering välja (kokkuvõtvalt), et Metoodikas sisalduvas arveldusmehhanismis

jääb kehtima põhimõte, mille kohaselt jaotatakse bilansiteenuse tariifis sisalduvad kulud

võrdselt tootmisele ja tarbimisele (50/50) bilansipiirkonnas osakaalusid muutmata.

Lisaks, et bilansiselgituses ei ole täna lahendust, kuidas ELTS § 53 lõikes 7 toodud põhimõtet

automaatselt rakendada, et vältida energiasalvestusüksustele topelt bilansiteenuse tariifide

kohaldamist, kuna puuduvad andmed energiasalvestusüksuste kohta. Seetõttu teeb Elering

ettepaneku koostada turuosalistele praktiline juhend, kus iga energiasalvestusüksus peaks

Eleringile esitama ise taotluse ja andmed, kus nähtub selgelt, et ta on elektrituruseaduse § 53

lõike 7 kohaselt topeltarvestust maksnud ning sellisel juhul tasub Elering otse

energiasalvestusüksusele topelt tasutud summa tagasi.

Muu hulgas, kui sätestada Metoodikas vaid 6 kuud etteteatamise sõnastus, tekib olukord, kus

Elering saaks 31.10.2025 avaldatud tariifid rakendada alles 01.05.2026.

4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatuste kohta

4.1. Ülelaekunud summade arvesse võtmine tariifide vähendamisel

Elering tegi ettepaneku lisada Metoodikasse punkt 2.4.4.1 järgmise sõnastusega:

„2.4.4.1. Juhul kui 2026. aasta kohta bilansiteenuse lisatasud ei kata süsteemihalduri

poolt prognoositud ja punktis 2.5.2 toodud tariifidega laekunud tasud punktide

2.4.3.1-2.4.3.5 kulude katteks, katab süsteemihaldur puudujääva summa

bilansiteenuse väliselt võimsusjaotustulu kaudu. Juhul kui 2026. aasta perioodi

2 Kättesaadav: https://elering.ee/node/3914 3 Haldusmenetluse põhimõtetest tulenevalt võib taotleja esitatud taotlusest loobuda, seda muuta või esitada uue

taotluse.

5 (7)

kohta bilansiteenuse tasud ületasid tegelikke kulusid, võtab süsteemihaldur

ülelaekunud summa arvesse järgneva arvestusperioodi tasude vähendamiseks.“

Vastavalt EBGLi määruse artikli 3 lõige 1 punktile a on EBGLi määruse eesmärgiks tagada

mittediskrimineerimine tasakaalustamisturgudel. Metoodika ettepaneku punktiga 2.4.4.1

kehtestatakse kuni 2026. aasta lõpuni täiendav leevendusmeede, mille raames katab Elering

võimsusjaotustulust puudujääva osa, juhul kui bilansiteenuse tariifid ei kata Eleringi poolt

prognoositud ja punktis 2.5.2.2 toodud tariifidega laekunud tasud punktide 2.4.3.1-2.4.3.5

kulude katteks.

Konkurentsiamet on seisukohal, et eelnimetatud Metoodika muudatusettepanek on turuosaliste

huve arvestades leevendava mõjuga ning olemuselt proportsionaalne ja mittediskrimineeriv.

Leevendusmeede on turugruppide (antud juhul tootjad ja tarbijad) suhtes läbipaistev ja

mittediskrimineeriv, kuna seda kohaldatakse kõigi turugruppide puhul võrdselt, tagades seeläbi

täiendava kindluse aastase fikseeritud tariifiperioodina.

4.2. Energiasalvestusüksusele topelt bilansiteenuse tariifide kohaldamise vältimine

Elering tegi ettepaneku lisada Metoodikasse punkt 2.5.3 järgmise sõnastusega:

„2.5.3. Bilansipiirkonnas energiasalvestusüksusele tuleb elektrituruseaduse § 53 lg 7 kohaselt

süsteemihalduril tagada, et energiasalvestusüksusele ei kohaldata topelt bilansiteenuse

lisatasude kulu. Selleks rakendab süsteemihaldur Metoodika välise selgitusmehhanismi,

mis võimaldab tal teha kindlaks energiasalvestusüksusele rakendatud bilansiteenuse

lisatasude vastavuse seadusandlusele.“

ELTS § 53 lõike 7 kohaselt tuleb süsteemihalduril Metoodikas tagada, et

energiasalvestusüksusele ei kohaldata topelt tasakaalustamisvõimsuse kulu (bilansiteenuse

tariife).

Konkurentsiamet on seisukohal, et antud muudatusettepanekuga Metoodikas loodav

eraldiseisev arvestus energiasalvestusüksustele on põhjendatud, et vältida

energiasalvestusüksusele bilansiteenuse tariifide topelt kohaldamist vastavalt ELTS § 53 lõikele

7.

4.3. Tähtaegadest

Elering tegi ettepaneku lisada Metoodikasse punkt 2.6 järgmise sõnastusega:

„2.6. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel bilansiteenuse lisatasud hiljemalt kuus (6)

kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi. Bilansiteenuse lisatasud, mis jõustuvad

alates 01.01.2026 avaldab süsteemihaldur ühekordse meetmena kaks (2) kuud enne

tariifi rakendamise aruandeperioodi.“

EBGL artikli 44 lõike 1 punkti i kohaselt tuleb arveldusmehhanismide kaudu tagada kõigi

põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus, st põhivõrguettevõtja ei tohi arvelduste tulemusena

kandida rahalist kahju ega saada rahalist kasu. Konkurentsiamet on seisukohal, et tariifide

avaldamine hiljemalt kuus kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi (varasema kahe kuu

asemel) ei riku rahalise neutraalsuse põhimõtet ning vastab selle kriteeriumitele.

Mis puudutab ühekordset meedet, mille kohaselt avaldatakse 01.01.2026 rakenduvad

bilansiteenuse tariifid kaks kuud enne vastava tariifiperioodi algust, on Konkurentsiamet

seisukohal, et nimetatud meede on põhjendatud. Arvestades, et 01.01.2026 rakendatavad

bilansiteenuse tariifid arvutatakse alates 01.01.2025 kehtiva tariifistruktuuri alusel (st

bilansiteenuse tariifide kujunemise aluseks olevad kulud jaotuvad 50/50 tarbimise ja tootmise

vahel) ning kehtiva Metoodika kohaselt avaldab Elering bilansiteenuse tariifid kaks kuud enne

nende rakendamist, on nimetatud ühekordne meede kooskõlas kehtivas Metoodikas sätestatuga.

6 (7)

Meede on vajalik, et Elering saaks bilansiteenuse tariifid avaldada õigeaegselt pärast kehtivas

Metoodikas sätestatud ajutise iseloomuga meetme lõppemist, mille kohaselt süsteemihaldur

katab kuni 31.12.2025 bilansiteenuse tariifide kujunemise aluseks olevad kulud

võimsusjaotustulude kaudu.

Sellest tulenevalt on nimetatud muudatusettepanek põhjendatud ja kooskõlas EBGLi

määrusega ning ei riku turuosaliste õigusi, kuna tariifistruktuuris muudatusi kulude jagamise

osas ei tehta ning ühekordse meetme etteteatamistähtaeg ei lühene võrreldes kehtiva

Metoodikaga.

4.4. Kiisa avariireservelektrijaama kaudu osutatud teenuse tulu kasutamisest

Elering tegi ettepaneku asendada Metoodika punkt 2.8 järgmises sõnastuses:

„2.8. Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse lisatasudega, ei

sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid. Juhul

kui Kiisa avariielektrijaama kaudu osutatud reguleerimisteenusest saab süsteemihaldur

lisatulu, võtab süsteemihaldur vastavalt elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirjale

reguleerimisteenuse müügist teenitud tulu arvele eraldi kontole, mida kasutatakse alates

jaanuarist 2026 punktis 2.4.3.1 reguleerimisvõimsuse hankimise kulude katmiseks.“

Kiisa avariireservelektrijaama tasakaalustamise energiaturult saadava tulu kasutamisele ei ole

kehtestatud eraldi kasutamiseesmärke ega piiranguid. Metoodika punktis 2.8 sätestatud

lähenemine tagab, et põhivõrguettevõtja säilitab tasakaalustamisturgude (nii tasakaalustamise

võimsus- kui energiaturu) lõikes üldiselt EBGLi määruse artikli 44 lõike 1 punkti i kohase

rahalise neutraalsuse.

Sihtgrupi (antud juhul bilansihaldurite) poolt ühe tasakaalustamisturu raames makstud summad

suunatakse teise tasakaalustamisturu raames samale sihtgrupile rakendatavate tariifide

vähendamiseks. Selline mehhanism välistab põhivõrguettevõtja rahalise kasu või kahju

tekkimise arvelduse tulemusel ning tagab, et saadud tulu kasutatakse kooskõlas

EBGLi määruses sätestatud neutraalsuse põhimõttega, st süsteemi toimimise kulude ja tulude

tasakaalustamiseks ilma ühegi turuosalise põhjendamatu eelistamiseta.

Konkurentsiamet on seisukohal, et antud muudatusettepanek on mittediskrimineeriv,

põhjendatud ning ei ole vastuolus ELTSis ja EBGLi määruses sätestatuga, tagades seejuures

põhivõrguettevõtja rahalise neutraalsuse ning bilansihaldurite, tootjate ja tarbijate võrdse

kohtlemise.

5. Kokkuvõte

Konkurentsiamet on üle vaadanud Eleringi poolt 28.10.2025 kooskõlastamiseks esitatud

Metoodika muudatusettepanekud ning on seisukohal, et muudatused ei ole vastuolus ELTS § 53

lõigetega 1, 2 ja 3, §-ga 531 ning arvestavad kehtivast seadusandlusest tulenevate alustega ja ei

ole vastuolus EBGLi määrusest tulenevaga.

Metoodika muudatused on põhivõrguettevõtja ja bilansihaldurite õiguste ning kohustuste osas

tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi. Samuti tagavad muudatused bilansihaldurite, tootjate ja tarbijate võrdse

kohtlemise. Metoodika muudatused on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 53 lõikele 6 ja § 93 lõike 6 punktile 6

otsustan:

kooskõlastada Elering AS poolt 28.10.2025 Konkurentsiametile esitatud Elering AS

7 (7)

elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise muudetud Metoodika täies ulatuses

vastavalt käesoleva otsuse lisale 1.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa:

Lisa 1: Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika