Pakkumuste esitamise ettepanek hankele "Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine"

1

Hanke alusdokumendi Lisa 1

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus

1.1. Kursuse loomisel või keskkonda lisamisel peab arvestama, et Keskkonda üleslaetava faili

maksimaalne maht võib olla kuni 300MB. Mahukama e-kursuse puhul peab kursuse

disainimisel arvestama, et maht jaotuks mitme SCORM-paketi vahel;

1.2. Kursuse kavandamisel ja väljatöötamisel peab arvestama järgmiste tingimustega:

1.2.1. lahendamist vajav probleem ja koolitusvajadus on selgelt sõnastatud;

1.2.2. probleemiga seotud sihtrühma(d) on määratletud, nende vajadused ja ootused

kaardistatud (sh õpiharjumuste ja -eelistuste osas);

1.2.3. realistlikud ja mõõdetavad õpiväljundid on sõnastatud (rakendades Bloomi

taksonoomiat1).

1.3. Kursuse maht peab võimaldama õppijal omandada õpisisu kuni 90 minuti jooksul;

1.3.1. kursuse läbimine hõlmab soovituslikult teadmiste kontrolli, sealjuures vähemalt 80%

tulemuse saavutamisel väljastatakse õppijale kursuse läbimist kinnitav tõend.

1.4. Kursuse struktuur koosneb moodulitest, mis on õppija jaoks läbitavad juhendamiseta ja

eraldiseisvate osadena. Mooduli soovituslik maht õppija jaoks on kuni 15 minutit.

1.5. Kursuse loomisel on soovituslik lähtuda multimodaalsuse põhimõttest, sh kombineerides

omavahel:

1.5.1. tekstimaterjale;

1.5.2. automaatset tagasisidet andvaid enesekontrolli- ja hindamistegevusi;

1.5.3. interaktiivseid tegevusi;

1.5.4. visuaalseid materjale (videod, animatsioon, graafikud).

1.6. Kursuses sisalduvad materjalid peavad olema kvaliteetsed: tekstimaterjalid grammatiliselt

korrektsed; videote heli selge ja hästi kuuldav, visuaal kvaliteetne; graafikud, diagrammid jmt

selgelt loetavad ning ühetaoliselt tõlgendatavad.

1.7. Kursus peab olema läbitav eesti keeles. Muukeelse materjali kasutamisel peab olema lisatud

korrektne eestikeelne tõlge, videoklippide puhul subtiitrid kasutades võimalusel Eesti

keeletehnoloogiat.

1.8. Kursuse kujundamisel tuleb järgida varem avaldatud kursuste lahendust, sealjuures kasutades

autortarkvara, mida hiljem on hankijal võimalik redigeerida2.

1.9. Kursuse planeerimisel peab pöörama tähelepanu kasutajakogemuse (UX) ja kasutajaliidese

(UI) disainile ning tagama vähemalt WCAG 2.1. standardi järgimise:

1.9.1. kursuse struktureerimisel tuleb kasutada korrektset pealkirjade liigendatust, taandeid

ning teksti eristamise vahendeid;

1.9.2. info edastamisel tuleb jälgida, et eristamisel ei kasutataks üksnes värve. Diagrammidel,

joonistel, tabelites, videotes ja/või tekstis tuleb lisaks värviga eristamisele kasutada rasvast,

kaldkirjas või allajoonitud teksti, visuaalselt eristatavaid tingmärke või märksõnu;

1 E-õppe kursuste formaadis on võimalik ühtlustada õppijate teadmisi (eelnevalt õpitud faktid ja terminid ning nende

meenutamine – defineerib, kirjeldab, määratleb, seostab, sõnastab, teab, tunneb ära) ning süvendada mõistmist (faktidest

arusaamine, nende mõistmine läbi kirjeldamise, võrdlemise, üldistuse ja põhiideede edasiandmise - eristab, mõistab,

selgitab, seostab, tunneb ära, tõlgendab, valib, vastandab, võrdleb). 2 Digiriigi Akadeemias on kasutatud pilvepõhist autoritarkvara Articulate Rise 360 - https://articulate.com/360/rise

2

1.9.3. linkide eristamiseks tuleb kasutada lisaks värvile täiendavaid lisameetodeid (nt lingi

automaatne allajoonimine);

1.9.4. teksti ja tausta ning teksti ja visuaalide (joonised, diagrammid, graafikud, pildid jt), sh

nendes kasutatav kontrastisuhe peab olema vähemalt 4.5:1 (suurel tekstil vähemalt 3:1);

1.9.5. kursuse kujundamisel tuleb kasutada selget ja hästi loetavat kirjatüüpi ning jälgida, et

teksti tausta kujundus oleks võimalikult ühetooniline;

1.9.6. linkide, nuppude ja teiste interaktiivsete elementide kirjeldused võiksid olla

arusaadavad ka kontekstiväliselt3;

1.9.7. mittetekstiline sisu (sh olulist informatsiooni edasi andvad pildid, ikoonid ja nupud jmt)

peab sisaldama tekstilisi alternatiive;

1.9.8. vältida tuleb liigselt sähvivaid, vilkuvaid või äkilise liikumisega animatsioone, mis

võivad osades kasutajates esile kutsuda ootamatu haigushoo. Juhul, kui taolise

animatsiooni lisamine on vältimatu, tuleb veenduda, et animatsioon ei hakkaks mängima

automaatselt. Samuti tuleb kuvada kasutajale selge hoiatus enne, kui kasutaja animatsiooni

käivitab;

1.9.9. hoiduda tuleb automaatselt mängima hakkavatest heliklippidest. Kuna ekraanilugeja

kuulab arvuti räägitud teksti, segavad automaatselt mängivad helid kasutajat. Heliklipid ei

tohi ühelgi juhul automaatselt mängima hakata, kui mängitava heli kestus ületab 4

sekundit;

1.9.10. pildivormingus teksti asemel tuleb eelistada tavalist teksti. Kui pildivormingus teksti ei

ole võimalik asendada, tuleb lisada juurde alternatiivne kirjeldus teksti kujul. Alternatiivne

kirjeldus peab andma edasi pildil kujutatu põhisisu (nt graafikute või diagrammide puhul

tuleb kirjeldada sellel kujutatud olulisi andmeid, nende väärtust ja visualiseeritud muutust);

1.9.11. audioklippidele peab olema lisatud sisu kirjeldav transkriptsioon teksti kujul. Lisaks

audioklipis öeldule peab transkriptsioon sisaldama ka audioklipis kuulda olevate oluliste

helide ja muusika kirjeldust;

1.9.12. videoklipid peavad olema varustatud esituskeelsete tiitritega ning kirjeldustõlkega, mis

on loetud videole lisa helirajana või lisatud video juures olevasse tekstilisse

transkriptsiooni;

1.9.13. objekti aistinguliste omaduste kirjeldamisel peab kasutama mitut alternatiivset tunnust,

nagu näiteks objekti asukoht, kuju, nimetus või mõõtmed;

1.9.14. vältima peaks ajapiiranguga testide ja küsimustike kasutamist – kasutaja peab saama

kursust läbida omale sobivas tempos.

1.10. Tulenevalt kursuse iseloomust ja sihtrühmast tuleb viidata lisamaterjalidele (lingid

jätkulugemiseks, viited jätkukursustele).

3 Näiteks lause "Siit saad rohkem infot ID kaardi kohta"", kus "Siit" suunab täiendavalt infomaterjalile pole selge ega

kasutajasõbralik. Ekraanilugeja kasutajad või kasutajad, kes juhivad arvutit häälkäsklustega võivad sattuda segadusse, kui

lingilt lingile navigeerides kohtavad vaid sõna "siit." Parem lingi tekst oleks näiteks "Loe rohkem infot ID kaardi kohta

Siit." nii et kogu lause on ka link.

Hanke alusdokumendi Lisa 2

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Pakkumuse eelarve

Rida Kulu nimetus Ühik Hind (km-ta) Hind (km-ga)

1. Ühe kursuse kavandamine ja loomine kursus

1.1. (vajadusel) täpsustada erisusi

…

Nimi: _____________________________

/allkirjastatud digitaalselt/

Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta)

Hanke alusdokumendi Lisa 3

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Projektimeeskonna kinnitus (vorm)

Projektijuht

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada varasemat projekti-,

meeskondade – ja ajajuhtimise

kogemust (vähemalt kaks aastat), mis

on omandatud pakkumuse esitamise

ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu

jooksul.

Koolitusjuht

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada varasemat sarnase

eesmärgiga või -sihtrühmale (TKS-

ide koolitamine) suunatud koolituste

korraldamise kogemust (vähemalt 2

aastat), mis on omandatud

pakkumuse esitamise ettepanekule

vahetult eelneva 60 kuu jooksul.

Õppedisainer

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada varasemat sarnase

eesmärgiga või -sihtrühmale

suunatud koolituste korraldamise

kogemust. Õppedisaineril peab

olema sarnase eesmärgiga või -

sihtrühmale (TKS-ide koolitamine)

suunatud vähemalt kolme (3)

koolituse korraldamise kogemus, mis

on omandatud pakkumuse esitamise

ettepanekule vahetult eelneva 24 kuu

jooksul.

Koolitaja

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada varasemat kogemust

koolitatavas teemavaldkonnas.

Koolitaja(te)l peab olema varasem

(professionaalne) vähemalt

kaheaastane kogemus koolitatavas

teemavaldkonnas (tööohutuse,

töösuhete ja/või töötervishoiu vms)

pakkumuse esitamise ettepanekule

vahetult eelneva 60 kuu jooksul (nt

ülikooli õppejõuna, täiskasvanute

koolitajana, vms).

Visuaalmeedia spetsialist

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada pakkumuse esitamise

ettepanekule eelneva 3 varasema

projekti kogemust audiovisuaalsete

materjalide valmistamisel.

Ära näidata:

- projekti nimi;

- tellija andmed;

- e-kursuse maht või

audiovisuaalsete materjalide liik;

- peamised tööülesanded (sh tuua

välja kui on kasutatud pilvepõhist e-

õppe tarkvara Articulate Rise 360 ja

tegeletud Moodle keskkonna

haldamisega, sh kursuste SCORM

pakettide üleslaadimise ning

uuendamisega).

Kogemus peab olema omandatud

pakkumuse esitamise ettepanekule

vahetult eelneva 60 kuu jooksul.

Kinnitan, et kõiki eelnimetatud meeskonnaliikmeid on võimalik kasutada hankelepingu

täitmiseks ja seda kuni hankelepingu tähtaja lõpuni.

Nimi: _____________________________

/allkirjastatud digitaalselt/

Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta)

Hanke alusdokumendi Lisa 4

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Ühispakkujate volikiri

Kinnitame, et alljärgnevalt loetletud ettevõtjad on ühispakkujad ühispakkumuse esitamise

tähenduses.

Ühispakkuja

nimi

Registri-

kood

Aadress, tel, e-

posti aadress

Allkirjaõigusliku

isiku nimi

Ühispakkuja

poolt osutatava

teenuse kirjeldus

(vajadusel lisada ridu)

Ühispakkujatena vastutame hankelepingu täitmise eest solidaarselt.

Volitame ühispakkujate esindajana hankemenetlusega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega

seotud toiminguid tegema _________________________ (volitatud esindaja nimi, isikukood).

Volikiri kehtib kuni lepingu täitmise lõpuni (vajadusel märkida piirang või volitaja enda poolt

antav tähtpäev).

Nimi: _______________________

/ allkirjastatud digitaalselt /

Nõutav kõigi ühispakkujate esindajate allkiri

Hanke alusdokumendi Lisa 5

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Volikiri Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja

ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik

esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni: ________________

Nimi: _________________________

/ allkirjastatud digitaalselt/

Hanke alusdokumendi Lisa 6

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Ärisaladus

Avaldame, et esitatud pakkumusest on ärisaladusega kaitstud järgmised dokumendid või teave:

Jrk Dokumendi nimetus (terviktekst või

viide teksti osale)

Põhjendus teabe ärisaladuseks

määramisest

1.

2.

…

Oleme teadlikud, et:

a) RHS § 461 lg 1 kohaselt ei või pakkuja ärisaladusena märkida:

1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;

2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva punktis 1 nimetatule muid

pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid

numbrilisi näitajaid;

b) juhul kui antud vorm on täitmata või esitamata põhjendus teabe ärisaladuseks

määramise kohta, loeb hankija, et pakkuja poolt esitatud pakkumus või pakkumuses

sisalduv teave ei ole ärisaladusega kaitstud.

Nimi: _____________________________

/allkirjastatud digitaalselt/

Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta)

Hanke alusdokumendi Lisa 7

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/2118-1

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder (edaspidi tellija),

ja

XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi

väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub

tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesannete

täpsem kirjeldus on esitatud hankedokumendis, mis on käesoleva lepingu Lisa 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud sotsiaalteenuse hanke (CPV kood 80500000-9,

„Koolitusteenused“) tulemusena1 ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning

töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele (Lisa 2).

2.3. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse

päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide

ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel

ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja

purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud

Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud

nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt.

2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused tellijale üle

vastavalt lepingu Lisas 2 sätestatud ajakavale kolmes etapis. Töö teostamise tähtaeg on

1 MKM hankekord § 11, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

63 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Töö üleandmine toimub üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud

üleandmise-vastuvõtmise akti. Akt on aluseks tasu maksmisele.

2.4.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust alusdokumentides

sätestatule (Lisa 1 ja 2).

2.4.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud etapi töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates

esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele.

2.4.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui ta ei

esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.

Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö

ülendamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja.

2.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni

töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates töövõtja

vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus

eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul,

mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja.

2.6. Koolituste läbiviimiseks vajalike õppematerjalide, audiovisuaalsete salvestiste ja teiste

materjalide varalised autoriõigused kuuluvad Hankijale (lihtlitsentsi alusel) ning need

sisalduvad pakkumuse maksumuses. Varem loodud materjalide taaskasutamise korral

peab pakkuja tagama kõigi materjalide kasutamisega (sh muutmisega) seotud õiguste

andmise Hankijale (lihtlitsentsi alusel), mis võimaldab jätta materjalid ka

koolitusprogrammi järgselt kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … /summa

sõnadega/, millele lisandub käibemaks.

3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks.

3.3. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast etapi nõuetekohaselt teostatud töö

vastuvõtmist töövõtja arve algusel 20 päeva jooksul järgmiselt:

3.3.1. esimese ja teise etapi tööde eest koos 60% punktis 3.1. nimetatud tasust pärast

teise etapi töö vastuvõtmist;

3.3.2. kolmanda etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust pärast kolmanda

etapi töö vastuvõtmist.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Dana Kadanik, telefon +372 59126091, e-post

[email protected] või teda asendav ametnik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

… , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tööde üleandmise-vastuvõtmise akt;

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.

6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitus avaliku

teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Hanke alusdokumendi Lisa 8

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi

Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte

vahel …..……2025. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel tehtud Töö alljärgnevalt:

1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(de) nimetus, detailne

kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele

vms)

2. Tellija on Töö teostamise tulemusega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused

heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga … arve

esitamiseks summas …….. (summa sõnades) eurot.

Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt

mõlemale poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Hanke alusdokumendi Lisa 9

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja

rakendamise tellimine“

Hankele „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja

rakendamise tellimine“ eelnev turu-uuringu protokoll

Hankele eelneva turu-uuringu eesmärk oli enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme

piiritlemine riigihanke ettevalmistamiseks. Hankija kogus asjaomases valdkonnas tegutsevatelt

koolitajatelt ja ülikoolidelt tagasisidet ja ettepanekuid esialgsele tehnilisele kirjeldusele.

Hanget viib läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Peamised küsimused, millele turu-uuringu raames tagasisidet koguti olid:

1. Millises ajaraamis on koolitusprogrammi väljatöötamine ja läbiviimine võimalik?

1.1. Üldine koolitusprogrammi ajaraam ja etappide ajaraam.

1.2. Kui kaua kuluks eelduslikult pakkumuse koostamiseks aega?

2. Mis oleks teie hinnangul eelduslik programmi väljatöötamise ja läbiviimise maksumus?

3. Kas teil on ettepanekuid planeeritava koolitusprogrammi sisu ja mahu osas?

E-kiri turu-uuringu läbiviimiseks edastati: Juunika Koolitus, Protect Estonia OÜ, Riskiekspert

OÜ, Oskuskoolitus OÜ, RA Koolitused OÜ, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool,

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool,

Tallinna Tehnikakõrgkool

Teemast huvitatud osapooltega lepiti kokku 60-minutiline kohtumine MS Teams vahendusel

ning kohtumised toimusid vahemikus 28.04.2025 ja 29.04.2025. Osalejatele edastati

tutvumiseks esialgne tehniline kirjeldus hanke eeldusliku ajakava, peamiste etappide, sisu ja

eesmärgi tutvustamiseks. Kokkuvõtet tehnilise kirjelduse tutvustusest käesolev protokoll ei

sisalda.

Tagasiside hankija poolt turu-uuringuks esitatud küsimustele ja kohtumisel tõusetunud

küsimustele on koondatud alljärgnevalt:

 Koolitusprogrammi läbiviimiseks oleks vaja rohkem aega. Ennekõike peaks pikem

olema pakkumuste esitamise aeg, vähemalt 4 nädalat, võimalusel rohkem. Tehti

ettepanek, et nii 2. kui 3. etapp peaksid olema pikemad või vahetada 2. ja 3. etapi

tehnilises kirjelduses kirjeldatud ajaraam. Eelistati sügisel hankelepingu sõlmimist,

kuivõrd enne suve läheks hanke ettevalmistamisega liiga kiireks ja võib kannatada ka

kvaliteet. Esimese etapi tööde teostamise ajaks on pakutud 4 nädalat.

 Toodi välja, et Digiriigi Akadeemia koolituste ettevalmistamine võtab osalejate

hinnangul pikemalt aega kui kontaktkoolituste läbiviimine.

 Eeldusliku maksumuse osas tagasisidet aktiivselt ei jagatud, hankija eelduslik

maksumus 150 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kõlas eelduslikust maksumusest

nii väiksemaid kui suuremaid summasid, mille raames oleks projekt tehtav.

 Antud juhul on tegemist hankega alla sotsiaalteenuse riigihanke piirmäära, mistõttu ei

kuulutata hanget välja riigihangete registris, ettepanekud pakkumuste esitamiseks

edastatakse e-kirjaga vähemalt samadele adressaatidele, kellele edastati kutse turu-

uuringul osalemiseks.

 Nõue läbi viia Eesti eri piirkondades kontaktkoolitusi sai erinevat vastukaja. Tagasiside

põhjal oli osapooli, kelle jaoks nõue on piirav ja takistab hankel osalemist, kuivõrd ei

ole võimalik oma ruumidest väljaspool koolitusi pakkuda. Tehti ettepanek kaaluda ühes

piirkonnas koolituse läbiviimist ja toetada osalejate majutust. Samas leidsid mõned

osapooled, et nõue aitab saavutada hankija nõutud ära koolitatud TKS-ide määra

paremini, ega ole takistuseks koolitaja liikumisele ning teiste ruumide üürimiseks

koolituse läbiviimiseks. Kontaktkoolituste ajaline läbiviimine on pakkuja enda määrata,

ehk grupid Eesti erinevates piirkondades ei pea toimuma samaaegselt, kuid

koolitusprogramm peab kõikides piirkondades olema sama.

 Eesti erinevates piirkondades koolitusprogrammi läbiviimiseks tuleb pakkujal ruumid

leida ise, see on arvestatud hankija poolt hanke eelarvesse.

 Koolitusprogrammi osalejatele toitlustust tagama ei pea, soovi korral võib seda alati

teha, kuid pikema koolituse puhul peaks osalejatele pakkuma vähemalt

teed/kohvi/vett/küpsist.

 Hankija ei eelda, et koolitus toimub tööpäeva lõpus ehk algusega alates kell 16.30,

samuti ei eelda hankija, et koolitus toimub TKS-idele ainult töövabast ajast, nt

nädalavahetustel, pakkuja on oodatud esitama oma nägemust koolituse ülesehitusest.

Kuna TKS täidab ülesandeid töö ajal, siis eelduslikult saab TKS koolitus toimuda

tööajast.

 Kontakttundide läbiviimine toimub eelduslikult kohapeal auditooriumis, kuid ei ole

välistatud, et pakkuja teeb pakkumise osade kontakttundide läbiviimiseks reaalajas

videoplatvormi vahendusel.

 Digiriigi Akadeemias oleva koolituse haldamise võtab edaspidi hankija enda peale ja

hoiab õppematerjale asja- ning ajakohasena.

 Digiriigi Akadeemias saab osaleja läbida enesekontrolli teste, mis hankija nägemuses

on oluline osa veebimaterjalide koostamisel ja õppijale läbimisel.

 Hind ei ole koolitusprogrammi hindamisel ja pakkumiste valimisel peamine

hindamiskriteerium, kuid on üks hindamiskriteeriumitest, peamine rõhk on

koolitusprogrammi ülesehitusel.

 Hankijaga – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – tuleb teha üsna aktiivset

koostööd hanke raames, soovime igat etappi läbi vaadata, kooskõlastada, tuleb

arvestada ka meie poolt ülevaatamise ajaga.

 Digiriigi Akadeemia osas saab toeks olla Justiits- ja Digiministeerium.

 TKS-ide koolituskohustuse kehtestamist seaduses hetkel planeeritud ei ole.

 Turundus ja koolitusel osalejate otsimine on pakkuja korraldada. Hankija ei eelda

tasuliste kanalite kasutamist.

 Nõutud koolituse läbinud isikute arv (esmases tehnilises kirjelduses 120 inimest) on

vaja saavutada, muidu rakenduvad leppetrahvid. Hankija rakendab leppetrahvi

pakkujale, kui nõutud koolituse läbinud isikute arv ei ole saavutatud. See, kuidas

pakkuja inimese käest küsib raha tagasi, on pakkuja enda korraldada, nt võib pakkuja

sõlmida õppijatega õppelepingu ja nõuda pooleli jätmise korral õppekulud tagasi.

Pakkuja võib koolitada rohkem inimesi arvestades sellega, et osad katkestavad õpingud.

 Õppekava tehnilises kirjelduses on näitlik, ootame pakkuja nägemust teemadest,

teemade käsitlemise pikkusest ja lähenemist koolitusprogrammile.

 Koolitusprogrammi läbimise ja tunnistuse väljastamise tingimused (nt õppeedukuse

määr, kohal käimiste protsent) on pakkuja pakkuda ja kooskõlastatakse hankijaga.

 Juhiti tähelepanu, et tänapäeval pelgab täiskasvanud inimene õppimist ehk programm

peab toetama täiskasvanud õppija (TKS-i) õpinguid, programmi ülesehitust tuleb

eristada ja üles ehitada muud moodi kui tavapärasele üliõpilasele, et säilitada õppija

õpihuvi, kontrolltöösid ja teste kardetakse.

 Kui koolitusprogrammi pikkus on nt 90 akadeemilist tundi, on aktsepteeritav, et selle

sees on ka iseseisva töö (õppimise) tunnid, eeldusel, et see on õppekavas selgelt

määratletud. Akadeemilised tunnid sisaldavad iseseisvat õppimist, nt on Digiriigi

Akadeemias moodulite eelduslik läbimise aeg, mis ei pruugi olla sama, kui palju

inimene reaalselt kulutab aega mooduli ja terve e-kursuse läbimiseks.

 Ühispakkumused on lubatud (ühispakkujad peavad esitama taotluse ühisest

pakkumisest enne hanget mitte hanke jooksul).

 E-kursused ja kontakttunnid peavad moodustama kokku ühtse terviku, kuid ei pea

olema identsed ehk koolitaja kontakttunnis ei pea rääkima täpselt sama juttu, mida

õppija e-kursustel läbis, kuid terviklik õppekava on pakkuja kujundada. Eelduslikult

võiksid e-kursused olla teooria omandamiseks ja kontakttunnid praktilisteks

teadmisteks.

 Digiriigi Akadeemia ülesehitus põhineb Moodle platvormil, Digiriigi Akadeemias on

kasutatud kursuste loomiseks pilvepõhist autoritarkvara Articulate Rise 360, eelistame

samuti selle kasutamist kursuste loomiseks.

 Koolituse sihtgrupiks on TKS, kellel puudub varasem väljaõpe, muus osas hankija

tingimusi kinni ei soovi kirjutada, pakkuja saab pakkuda nii üldisemat teooriat kui ka

välja töötada soovi korral sektorispetsiifilisi mooduleid ja koolitusmaterjale, nt

tööstusele ja kontoritöötajatele eraldi moodul.

 Koostatud õppematerjalidele jääb autoriõigus hankijale (vastavalt töövõtulepingu

üldtingimuste punktile 5, üldtingimused leitavad MKM kodulehelt), autoriõigused

antakse üle lihtlitsentsi alusel.

 Toodi välja, et koolitus paistab oma olemuselt hetkel 24 tunnise koolituse pikem

versioon. Juba täna on 24 tunnised koolitused inimestele endale pigem koormavad ja

nad ei viitsi neid läbida, koolitus peab olema atraktiivne. Tööandja näeb tihti ka kolme

koolituspäeva raisatud ajana TKS koolitamisel, liiga palju tööaega läheb kaduma.

 Probleemkohana nähti, et turundus tabab suure tõenäosusega eeskujulikku TKS-i,

küsimus on, kuidas saada koolitusele TKS, kes ei ole eeskujulik.

1

HANKEDOKUMENT

„Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“

CVP kood: 80500000-9

Koolitusteenused

Lugupeetud pakkuja!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku pakkumuse

esitamiseks sotsiaalteenuse hankele, millega tellitakse töökeskkonnaspetsialistidele suunatud

koolitusprogrammi väljatöötamist ja rakendamist.

Hankija:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

reg kood: 70003158

e-post: [email protected]

(edaspidi Hankija)

Hanke nimetus: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi

väljatöötamise ja rakendamise tellimine“

Hankemenetluse liik: Alla sotsiaalteenuse riigihanke piirmäära hange

Pakkumuste esitamise tähtaeg: 15.08.2025 kell 12:00.

Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

Pakkumuste jõusolek: 60 kalendripäeva

Lepingu täitmise kestus: Tegevuste elluviimise kestus on 63 nädalat arvates

hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast

Lepingu eeldatav maksumus: kuni 170 000 eurot (lisandub käibemaks)

Riigihanke läbiviimise eest

vastutav isik ja

kontaktandmed:

Dana Kadanik

Töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik

[email protected]; +372 5912 6091

2

1. Hanke taustinfo

Hanke eesmärk on töötada välja ja rakendada perioodil 2025–2026. a

töökeskkonnaspetsialistide (edaspidi TKS) koolitusprogramm, mille tulemusena suureneb

TKS-ide pädevus ning teadlikkus töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, mis omakorda aitab

ettevõtetes ennetada tööõnnetusi, tööga seotud haigestumisi ja vähendada seeläbi riigi ning

ühiskonna kulusid, mis tekivad töövõime kaotuste tõttu. Kuna läbi aastate on üheks tööohutuse

probleemkohaks olnud töökohal esinevate riskide hindamine1 ning tulemuste põhjal meetmete

rakendamine, on koolitusprogrammi eesmärk pöörata rõhku eelkõige riskianalüüsi ja

tegevuskava koostamisele ennetamaks tööõnnetusi ja tööga seotud haigusi.

Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaate kohaselt toimus 2024. aastal 3384 tööõnnetust, mis

tähendab, et iga päev juhtub töökohtadel keskmiselt 9 tööõnnetust. Enim toimus tööõnnetusi

suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes (31%). Väikestes juhtus 22% ning mikroettevõtetes

16%. Surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtus enim mikro- ja väikeettevõtetes. Statistika puhul

on tegemist vaid õnnetustega, mida tööandjad registreerivad. Tööinspektsiooni hinnangul võib

pidada tööõnnetuste arvu suuremaks kuivõrd praktikas ei täida kõik tööandjad seadusest

tulenevaid kohustusi tööõnnetuste registreerimisel. Arvestades Tööinspektsiooni 2024. a

statistikat, juhtub suurema tõenäosusega tööõnnetusi kaubanduses, puidutööstuses,

metallitööstuses, tervishoius ja ehituses. 2023. aasta põhjal kaotas riik tööõnnetuste tõttu ligi 6

mln eurot.2

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 16 kohaselt on TKS töökeskkonnaalaste

teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud3 ettevõttes täitma töötervishoiu- ja

tööohutusalaseid kohustusi4. TKS-i roll on vastutusrikas, hõlmates töökeskkonna ohutegurite

tuvastamist, riskide maandamist ning tööandjale ettepanekute tegemist ohutuse parandamiseks.

Kui esineb oht töötaja elule või tervisele, peab TKS peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või

keelama töövahendi kasutamise.

Oma tööülesannete täitmiseks peab TKS tundma töösuhteid, töötervishoidu ja tööohutust

reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte enda töötingimusi, kuid täpsemaid nõudeid TTOS TKS-i

pädevusele ega koolituskorrale ette ei näe. Võrdluseks näeb TTOS-i § 181 lg 5 ette detailsema

täiendkoolituskorra töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele, mis on

kehtestatud tervise- ja tööministri 22.11.2018. a määrusega nr 50 ning mille kestuseks on 24

akadeemilist tundi.

Praktikas pakutakse tihti TKS-idele, töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele

mõeldud koolitusi, millega tõenäoliselt võib TKS-ide tööohutusalane väljaõppe piirduda, kuid

tulenevalt TKS-ide suuremast vastutusest töökeskkonnas, vajaksid TKS-id põhjalikumat

koolitust. Eesti koolitusturul pakutavate lühiajaliste kursuste kõrval on võimalik

kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides omandada erinevaid erialasid või läbida mikrokraadiõpet5,

kuid puudub eraldi just TKS-idele mõeldud koolitusprogramm, mis samaaegselt nii mahu, sisu,

1 Tööinspektsiooni aastaraamat 2 Tööinspektsiooni aastaraamat 3 TTOS kohustab tööandjat määrama TKS-i igas ettevõttes, sõltumata selle suurusest. 4 Nimetatud töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Kui tööandjal on

töökeskkonnaalased teadmised ja oskused, võib ta ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi. 5 Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on füüsikaliste ja keemiliste ohutegurite mikrokraadid ja

rakenduskõrgharidusena võimalik õppida tervisekaitse spetsialistiks, Eesti Maaülikoolis on ergonoomika

magistriõpe, Tallinna Tehnikaülikoolis töökeskkonnakvaliteedi juhtimise mikrokraad.

3

vormi kui vastuvõtutingimuste osas arvestaks antud hanke sihtrühmaga, sh asjaoluga, et TKS-

i rolli võivad üsna ootamatult sattuda erineva kvalifikatsiooniga inimesed ning sageli on

tegemist inimestega, kes täidavad TKS-i ülesandeid oma tavapärase töö kõrvalt6.

Riigihanke tulemusena sõlmitakse leping (edaspidi leping), mille täitmise tähtaeg on kuni 63

nädalat alates lepingu sõlmimisest. Sõlmitud lepingu alusel töötab Pakkuja välja

koolitusprogrammi õppekava, loob teooria omandamiseks e-kursused (Digiriigi Akadeemia

õppeplatvormile), kavandab ning viib läbi kontaktkoolitused ja väljastab koolitusprogrammi

täies mahus läbinud isikutele tunnistuse7.

2. Hanke eesmärk, sihtrühm ja töö teostamise üldised nõuded

2.1. Hanke eesmärk on välja töötada ja viia ellu koolitusprogramm TKS-idele (õppekava

koos e-kursuste ning kontakttundidega).

2.2. Koolitusprogrammi sihtgrupiks on avaliku ja erasektori töötajad, kellel on ettevõttes

töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad kohustused. Ennekõike on koolitusele

oodatud töötajad:

2.2.1. kes täidavad TKS-i ülesandeid lisaks oma tavapärastele tööülesannetele ja kellel

puudub varasem TKS-i tööks vajalik väljaõpe;

2.2.2. sektoritest, kus juhtub enim tööõnnetusi8: kaubandus, metallitööstus, ehitus,

veondus, laondus, puidutööstus, toiduainetööstus, põllumajandus, mööblitööstus,

keemiatööstus, hoolekanne;

2.2.3. juhul, kui koolitusprogrammis jätkub vabu kohti, saavad kooskõlastatult

Hankijaga koolitusel osaleda ka töökeskkonnavolinikud; töökeskkonnanõukogu

liikmed; tulevased TKS-id, kes veel ei ole määratud ettevõttes TKS-iks, kuid peagi

määratakse ja teised töökeskkonna ohutusest huvitatud isikud (nt õppejõud,

koolitajad, inspektorid);

2.2.4. juhul kui Pakkuja soovib hõlmata koolitusgruppi punktis 2.2.3. nimetatud

isikuid, tuleb Pakkujal see kooskõlastada Hankijaga, näidates ära

koolitusprogrammis osalevate TKS-ide ja 2.2.3. isikute osakaalu kogu

koolitusprogrammist.

2.3. Koolitusel osalemine on osalejale tasuta. Osalejate transpordikulud katavad osalejad

ise.

2.4. Hanke eesmärgi saavutamiseks tuleb pakkujal:

2.4.1. I etapi käigus töötada välja õppekava. Pakkuja töötab välja lähteülesandele ning

esitatud pakkumusele tuginedes TKSide koolitusprogrammi õppekava, sh

terviklike koolitusmoodulite detailse ülesehituse (koos teemade jaotuse,

täpsustatud mahtude jm detailidega). Etapi tulemina on Hankijale esitatud, üle

antud ning Hankijaga kinnitatud koolitusmoodulite detailne struktuur, nii e-

kursuste kui kontakttundide õppekava.

I etapi töö üleandmise tähtaeg on 4 nädalat alates lepingu sõlmimisest.

2.4.2. II etapi käigus töötada välja e-kursused. Pakkuja töötab välja esimese etapi

tulemi põhjal iseseisvalt läbitavad e-kursuste õppematerjalid. Õppematerjalid

6 K. Karu 2021 läbi viidud küsitluse tulemuste järgi täitsid ligi pooled (48,1 %) vastanutest (156) TKSi kohustusi

lisaks põhitööle. Vt lisaks: https://issuu.com/tthkk/docs/uurimistoode_kogumik_2021/s/15141641. 7 Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse

käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.

Tunnistuse väljastab täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. 8 Tööinspektsiooni aastaraamat.

4

majutatakse Digiriigi Akadeemia platvormile, mistõttu peab materjalide

väljatöötamisel lähtuma Digiriigi Akadeemia õppematerjalide standardist

(hankedokumendi (HD) Lisa 1). Etapi tulemina on Hankijale üle antud (tehtud

kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil) ning Hankijaga kinnitatud

koolitusmoodulite õpiväljunditele vastavad õppematerjalid.

Töö teostamise eeldatav tähtaeg on 25 nädalat alates esimese etapi töö üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest Hankija poolt.

I ja II etapi tööde maksumus kokku on 60% projekti kogumaksumusest. I ja II etapi

tööde eest tasutakse koos, peale teise etapi töö vastuvõtmist.

2.4.3. III etapi käigus viia läbi kontaktkoolitused (auditoorne õpe) ja korraldada

aruandlus. Kontaktkoolitustel osalemise eelduseks on e-kursuste samateemaliste

moodulite edukas läbimine (nt testi sooritamine Digiriigi Akadeemia keskkonnas

positiivsele tulemusele).

III etapi tulemina on kontakttunnid läbi viidud, nõutud TKS-ide arv on läbinud

koolituse ning Hankijale on üle antud analüütiline raport koos kõigi I ja II etapi

jooksul valminud lõplike tulemitega.

Töö teostamise eeldatav tähtaeg on 25 nädalat alates teise etapi töö üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest Hankija poolt.

III etapi töö maksumus on 40% projekti kogumaksumusest. III etapi eest tasutakse

peale kolmanda etapi tööde vastuvõtmist.

2.5. Pakkuja teeb töö teostamise käigus tihedat koostööd Hankijaga. Iga etapi eel kohtub

Pakkuja Hankija esindaja(te)ga sisendi saamiseks ning Hankija ootuste täpsustamiseks.

2.6. Hankijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke

alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Hankija jätab vastava etapi töö vastu

võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud kuni 10

(kümme) tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Hankija määrab töö üleandmisel

ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

2.7. Alates II etapi töö üleandmisest on Hankijal õigus otsustada, kas töö teostamisega

jätkamine järgmistes etappides on mõistlik ja vajalik. Kui Hankija otsustab, et töö

teostamisega ei jätkata, siis hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub pakkujale otsuse

vormistamise hetkeks tehtud töö eest ning järgneva(te) etap(p)i(de) eest tasu ei maksta).

3. Nõuded õppekavale

3.1. Õppekava kogumaht peab olema minimaalselt 90 akadeemilist tundi, sealhulgas e-õppe

minimaalne maht on 50 akadeemilist tundi ning kontaktkoolituste minimaalne maht 40

akadeemilist tundi. Pakkuja võib esitada pakkumuses oma nägemuse õppekava mahtudest,

sh kursuse õppemahu suurendamisest.

3.2. Koolitused peavad moodustama osaleja jaoks tervikliku õpikogemuse, lähtudes

kombineeritud ehk hübriidõppe põhimõttest – teoreetilised teadmised omandatakse

iseseisva e-õppe formaadis ja auditoorne õpe füüsilises keskkonnas kohapeal põhineb

eelkõige kogemusõppel, võimaldades arutelude ja meeskonnatöö formaadi kaudu luua

seoseid teooria ning oma vastutusala konteksti vahel.

3.3. Õppematerjalid peavad siduma teoreetilise osa tihedalt praktiliste tegevustega ja

reaaleluliste ülesannetega, mille täitmisele saab osaleja tagasiside (nt kontakttundide

5

raames või läbi testi täitmise e-õppe raames); võimaldama praktiliste tööde tulemust

kasutada koolitusel osaleja edasises töökeskkonnaspetsialisti töös.

3.4. Õpe on eesti keeles. Võõrkeelsete materjalide kasutamine (videoloengus, esitlusmaterjalis,

praktilistes töödes vms) on lubatud, kui neile on lisatud eestikeelne tõlge ja/või subtiitrid.

Täiendavalt välja toodud soovituslik materjal võib olla võõrkeelne.

3.5. Pakkuja peab arvestama, et osaleja on hõivatud täiskoormusel tööga ning õppeprogrammi

läbimine peab muuhulgas võimaldama mõistlikku töö- ja eraelu ühildamist õppimisega.

3.6. Pakkuja esitab pakkumuses oma nägemuse õppekavast (käsitletavad teemad, mahud, sh e-

õppe ja kontakttundide jagunemine ja ülesehitus) lähtudes punktis 3.9 esitatud näidisest

(miinimumnõuded).

3.7. Õppekava koostamisel tuleb kombineerida teoreetilist ja praktilist osa, sh pakkudes TKS-

ile süvendatud teadmisi ja tööks vajalikke praktilisi tööriistu.

3.8. Lõpliku õppekava kinnitab Hankija I etapi töö teostamise käigus – õppekava peab olema

kinnitatud enne II etapi tööga alustamist.

3.9. Töö teostamise käigus võib Pakkuja esitada Hankijale muudatuse ettepanekuid

kokkulepitud õppekavas koos põhjendustega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Muudatused õppekavas kooskõlastatakse Hankijaga. Muudatuste tulemusel ei tohi

suureneda töö teostamise maksumus ega muutuda hankelepingu ese.

3.10. Koolitusprogramm hõlmab näitlikult järgnevaid teemasid (tabelis 1 on esitatud

indikatiivne e-kursuse maht ja sisu iga teema osas. Pakkuja ülesanne on esitada

pakkumuses oma nägemus õppekavast, millises mahus ja sisus teemasid käsitletakse e-

õppes ja kontakttundides):

Tabel 1. Indikatiivne e-kursuse maht ja sisu.

I Tööõigus Koolitusmoodul käsitleb:

- tööõiguse rahvusvahelisi ja siseriiklikuid allikaid

(Euroopa Liit, Eesti Vabariigi õigusaktid, ennekõike

töölepingu seadus- TLS, töötervishoiu ja tööohutuse

seadus- TTOS ning nende alusel kehtestatud

õigusaktid);

- tööõiguse olemust (töölepingu tunnused, piiritlemine

teistest lepinguliikidest ja avalikust teenistusest);

- töölepingut (töölepingu pooled ja sõlmimine,

töölepingu tingimused, töötaja ja tööandja õigused ja

kohustused, erisused teenuseosutamise lepingu poolte

kohustustest);

- töö- ja puhkeaega (töö tegemise aja piirangud,

ületunnitöö, öötöö, igapäevane ja iganädalane

puhkeaeg, valveaeg);

- riigi ja ettevõtte tasand, erinevate asutuste rollid ja

funktsioonid ohutu töökeskkonna kujundamisel

(Tööinspektsioon, Terviseamet jm);

- järelevalvet tööseaduste täitmise üle ja vastutust nõuete

rikkumise eest (Tööinspektsioon ja selle roll,

Tööinspektsiooni teenused).

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

6

Mõistab - tööõiguse olemust;

- töölepingu erisust muudest lepingutest;

- teenuseosutamise lepinguga kaasnevaid õigusi ja

kohustusi TLS ning TTOS raames;

- töölepingu poolte õigusi ja kohustusi nii töösuhtes kui

ka tööohutuses;

- üldiselt töö- ja puhkeaja regulatsiooni;

- eri asutuste rolli ja funktsiooni töökeskkonna ja

tööohutuse kujundamises erinevate asutuste rolle.

Oskab - leida tööõiguse siseriiklikuid allikaid;

- eristada töölepingut muudest lepingutest;

- töötada üldisel tasandil tööaja küsimustega;

- pöörduda vajaliku asutuse poole vajadusel.

II Sissejuhatus

töötervishoiu ja

tööohutuse

korraldussesse

Koolitusmoodul käsitleb:

- sissejuhatus TTOS-i, peamised mõisted, kohaldusala

jm üldised nõuded;

- TTOS alusel kehtestatud olulisemad rakendusaktid (nt

töötervishoiuteenuse osutamise korra määrus,

töövahendi kasutamise määrus, töökohale esitatavate

nõuete määrus jt);

- tööandja peamised kohustused: töökeskkonna

riskianalüüs, juhendamine, väljaõpe, esmaabi,

töötervishoiuteenuse korraldamine;

isikukaitsevahendite tagamine jm;

- töötaja peamised õigused ja kohustused (panustamine

ohutu töökeskkonna kujundamisse ja keelud);

- peamised ohutegurite grupid;

TKS, töökeskkonnanõukogu ja töökeskkonnavaoliniku

roll ja erisus, vajalikkus töökeskkonnas; TKS

määramine, töökeskkonnavaoliniku valimine ja

tagasikutsumine, TKN korraldus;

- riiklik järelevalve ja vastutus TTOS nõuete rikkumise

eest;

- TEIS iseteeninduse kasutamine.

Maht: nt vähemalt 6 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - mida reguleerivad TTOS ja selle alusel kehtestatud

aktid;

- mis on olulisemad töötervishoiu ja -ohutuse nõuded;

- millised ohutegurid töökeskkonnas võivad esineda;

- töötervishoiu ja tööohutuse üldist korraldust;

- TKS, töökeskkonnanõukogu ja töökeskkonnavoliniku

rolli ja erisust;

- tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi;

- kuidas korraldada töötervishoiuteenuse osutamist, sh

töötajate tervisekontrolli;

- kuidas korraldada esmaabi töökohal, viia läbi

juhendamist;

- riskianalüüsi tähtsust ja olemust;

7

- järelevalve funktsiooni ja rikkumiste tagajärgi.

Oskab - eristada töötaja ja tööandja kohustusi ja õigusi;

- tuvastada töökeskkonna ohutegureid;

- kasutada TEIS-i;

- viia läbi juhendamist;

- korraldada töötervishoiuteenust ettevõttes;

- eristada TKS-i, töökeskkonnanõukogu ja

töökeskkonnavolinikku;

- tagada esmaabi kättesaadavust;

- kasutada TEIS funktsioone.

III Füüsikalised

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- füüsikaliste ohutegurite kirjeldus (nt müra, vibratsioon,

kiirgus, elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus,

õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;

masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad,

valgustuse puudused, kukkumis-, elektrilöögi- ja

plahvatusoht);

- füüsikaliste ohutegurite määrustes tulenevad nõuded;

- peamiste töökeskkonna ja tööohutuse ISO standardite

üldine tutvustamine (nt valgus, jt)

- füüsikaliste ohutegurite eristamine ja mõõtmine;

- füüsikaliste ohutegurite mõju tervisele ja riskid

erinevatele gruppidele (nt rasedad);

- isikukaitsevahendid (IKV) ja vajadusel ohumärgistus.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - füüsikalisi ohutegureid, nende mõju tervisele ja

füüsikalistest ohuteguritest tulenevate riskide

maandamismeetmeid.

Oskab - eristada füüsikalisi ohutegureid;

- mõõta/hinnata füüsikalisi ohutegureid;

- maandada ohutegurite mõju tervisele, sh valida ja

kasutada sobivaid IKV-sid.

IV Keemilised

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- keemilisi ohutegureid (kantserogeenid ja mutageenid,

reproduktiivtoksilised ained, ohtlikud kemikaalid);

- keemiliste ainete käitlemine vastavalt

kemikaaliseadusele, TTOS-ile ja TTOS-i alusel

kehtestatud määrustele, üldine REACH ja CLP

määruste tutvustus;

- kemikaali ohutuskaart ja kemikaali registreerimine,

märgistamine;

- kemikaalide piirnormid (sh bioloogilised piirnormid) ja

nende mõõtmine;

- ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide

kasutamise nõuded (sh kemikaalide transport ja

hoidmine);

- piirangud ohtlike kemikaalidega töötamisel;

8

- kemikaalide mõju tervisele;

- töötajate grupid, kellel on keelatud teatud tööd;

- IKV-d kemikaalidega töötamisel;

- andmete säilitamise erisus;

- Tööinspektsiooni teavitamise juhud sõltuvalt

kemikaalide kogusest.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - ohtlike kemikaalide liike (kantserogeenid ja

mutageenid, reproduktiivtoksilised ained, ohtlikud

kemikaalid);

- kemikaalide käitlemise nõudeid (transport,

ladustamine, märgistamine, registreerimine jm);

- IKV-de olulisust kemikaalidega töötamisel;

- kemikaalide mõjusid tervisele;

Oskab - eristada kemikaalide liike;

- lugeda ohutuskaarti ja valida kemikaalidega töötamise

puhul vastavad IKV-d;

- maandada kemikaalidest tulenevaid riske;

- eristada ohupiktogramme;

- tellida vajadusel kemikaalide mõõtmisi;

- leida kemikaalialast teavet vastavast õigusallikast;

- teavitada Tööinspektsiooni vastaval juhul.

V Bioloogilised

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- bioloogilisi ohutegureid (nt mikroorganismid nt

bakterid, viirused, seened jm, sealhulgas geneetiliselt

muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese

endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed

ained);

- bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (TTOS-i alusel

kehtestatud määrus);

- steriilsus, IKV-d ja ohutus töökeskkonnas;

- ohutegurist tulenevad tervisemõjud;

- töötajate grupid, kellel on keelatud teatud tööd;

- Tööinspektsiooni teavitamine;

- ohurühmad, ohutustasemed ja eriabinõude

rakendamine.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - bioloogiliste ohutegurite olemust ja nende mõju töötaja

tervisele;

- töökeskkonnas rakendatavaid nõudeid;

- millised IKV-d valida;

- ohurühmasid ja ohutasemeid, eriabinõude rakendamise

vajadust;

Oskab - eristada bioloogilisi ohutegureid, ohurühmasid ja

ohutasemeid, eriabinõude rakendamise vajadust;

- maandada ohutegurist tulenevaid riske tervisele;

9

- valida sobivad IKV-d ohuteguritega töötamiseks;

- leida teavet bioloogilistest ohuteguritest õigusaktidest;

- teavitada vajadusel Tööinspektsiooni.

VI Füsioloogilised

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- füsioloogilisi ohutegureid (nt füüsilise töö raskus, sama

tüüpi liigutuste kordumine ja üleväsimust põhjustavad

sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed

tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada

tervisekahjustusi);

- TTOS-i alusel kehtestatud raskuste käsitsi teisaldamise

määrust;

- ohutegurist tulenevad tervisemõjud;

- töökoha kohandamise võimalused, töökoha

ergonoomika, nii istuva kui liikuva töö puhul, töövõtete

ergonoomika;

- töötaja eripäradega arvestamine.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - füsioloogiliste ohutegurite olemust ja nende mõju

töötaja tervisele;

- ohutegurist tulenevate riskide maandamise meetmeid;

- füüsilise ülekoormuse vältimise võimalusi.

Oskab - tuvastada füsioloogilisi ohutegureid;

- kohandada töökohta ja arvestada töötajate eripäradega;

- maandada ohutegurist tulenevaid tervisemõjusid.

VII

Psühhosotsiaalsed

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- psühhosotsiaalseid ohutegureid (nt õnnetus- või

vägivallaohuga töö, ebavõrdne ja ebasoodne

kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja

võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine

üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise,

töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis

võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist,

sealhulgas põhjustada tööstressi);

- vaimse tervise esmaabi võtted ja rakendamine

töökohas;

- töötaja ja tööandja vastutus ohutegurite maandamisel;

- töörahulolu, positiivsete tööalaste suhete kujundamine,

muutuste juhtimine, organisatsiooni vastutus negatiivse

tööstressi ennetamisel;

- ohuteguri maandamine ja abinõud;

- ohutegurist tulenevad tervisemõjud ja nende tagajärjed

töötajale.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - psühhosotsiaalsete ohutegurite olemust ja nende mõju

töötaja tervisele;

- ohutegurist tulenevate riskide maandamise meetmeid.

10

Oskab - eristada psühhosotsiaalseid riske töökeskkonnas;

- maandada ohutegurist tulenevaid riske.

VIII Töö tegemise

viisid ja uued

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- töö tegemise viise (kaugtöö, kuvariga töö, kõrgustes

töötamine, öötöö, jm);

- töö tegemise viise reguleerivad aktid (nt kuvariga

töötamise määrus);

- uued tehnoloogiad (nt AI töökeskkonnas),

- õigus olla mitte kättesaadav;

- kaamerad töökohas ja nende riskianalüüs- privaatsus vs

turvalisus.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - töölaadist tulenevate ohutegurite olemust ja nende mõju

töötaja tervisele;

- ohutegurist tulenevate riskide maandamise meetmeid.

Oskab - hinnata töölaadi mõju töötaja tervisele;

- maandada ohutegurist tulenevaid riske.

IX Riskianalüüs Koolitusmoodul käsitleb:

- töökeskkonna riskianalüüsi olemus, olulisus,

koostamine;

- riskianalüüsi tegevuskava, selle koostamine;

- riskianalüüs kaugtöö korral;

- eelnevalt õpitud ohutegurite tuvastamine

töökeskkonnas, hindamine ja sobivate

ennetusmeetmete valimine, sh IKV-de valimine ja

kasutamine;

- erinevad riskide hindamise metoodikad, sh mõõtmised

ja standardite tundmine;

- korralduslikud soovitused, nt töötajate küsitlemine,

küsimuste/küsimustike näidised;

- töötajate teavitamine ja kaasamine ning juhendamine ja

väljaõpe;

- eri töötajate gruppidega ja töötajate erivajadustega

arvestamine.

- vormistamine, sh TEIS moodul, ja/või Euroopa

Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhendi

kasutamine, vms;

- riskianalüüsi dokumenteerimine.

Maht: nt vähemalt 6 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - riskianalüüsi olemust, vajalikkust, riske ja nende

maandamise meetmeid töökeskkonnas.

Oskab - koostada riskianalüüsi, valida sobivaid riskide

hindamise meetodeid ja koostada ennetustegevuste

tegevuskava;

11

- oskab hinnata tellitud töökeskkonna mõõtmiste

tulemusi ja võtta ohutu töökeskkonna kujundamiseks

sobivaid meetmeid.

X Töötervishoid Koolitusmoodul käsitleb:

- esmaabi regulatsioon - esmaabi andmine

töökeskkonnas, esmaabivahendite olemasolu vastavalt

töökeskkonnale, esmaabi andja olemasolu ja

määramine jm;

- tegutsemine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral;

- töötervishoiuteenus, sh tervisekontroll, selle kord,

terviklik töökeskkonna analüüs, määrustest tulenevad

erisused (nt bioloogiliste määruses kehtestatud erisus

või kantserogeenide määruses kehtestatud erisus),

koostöö töötervishoiuarsti ja teiste

töötervishoiuspetsialistidega;

- tööõnnetused, tööst põhjustatud haigestumised ja

kutsehaigused, teavitamine, nende uurimine ja

ennetamine;

- tööandja uurimiskohustus, tähtajad;

- töötaja terviseandmete töötlemine ja andmete kaitse.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - esmaabi korraldamise korda, vajadust ja regulatsiooni;

- eristab tööga seotud haigusi ja tööõnnetust ning nende

uurimise korda;

- õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral tegutsemist;

- tervisekontrolli läbiviimise korda ja

töötervishoiuteenuseid.

Oskab - valida isikuid esmaabiandjateks, komplekteerida

esmaabivahendeid vastavalt töötajate arvule ja

tegevusvaldkonnale, paigutada need otstarbekohaselt;

- korraldada esmaabikoolitust;

- korraldada töötervishoiuteenuse osutamist;

- toimida tööl juhtunud õnnetuse korral;

- läbi viia tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimist.

XI

Läbirääkimiste

pidamine

Koolitusmoodul käsitleb:

- läbirääkimiste olemus,

- läbirääkimiste mudel ja faasid;

- läbirääkimiste ettevalmistamine ja juhtimine;

- kontakti loomine ja hoidmine;

- inimese seisundite, emotsioonide ja motivaatoritega

arvestamine läbirääkimistel;

- aktiivne kuulamine; enesekehtestamine;

- erimeelsuste lahendamine.

- Muudatuste psühholoogia, vastupanu liigid ja nende

ületamise tehnikad.

- Praktiliste läbirääkimise harjutuste lahendamine,

analüüs ja tagasiside.

12

Maht: nt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - läbirääkimiste olemust;

- läbirääkimiste teooriaid, suhtlusstiile,

- kontakti loomise ja konflikti lahendamise tehnikaid;

- enesekehtestamise taktikaid.

Oskab - pidada tulemuslikult läbirääkimisi, mis on toetatud

teoreetilistele teadmistele ja suhtlemistehnikatele.

4. Nõuded e-kursuste õppematerjalidele

4.1. Õpiväljundite saavutamiseks peab pakkuja kavandama õppekavas esitatud ja Hankijaga

kokku lepitud teemade kohta e-kursused, mis on kooskõlas punktis 3 kirjeldatud nõuetega.

4.2. Pakkuja loob e-kursuseid Digiriigi Akadeemia platvormile (teeb kursused osalejatele

kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil).

4.3. Loodavad e-kursused peavad vastama kaasaegse e-õppe põhimõtteid järgides Lisa 1

(Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus) esitatud nõuetele. E-kursused jagunevad

omakorda mooduliteks.

4.4. Loodav e-kursus peab toetama täiskasvanud õppija süsteemset ja tulemuslikku õppimist,

vastama tänapäevase õppija ja tulevikuõppimise väljakutsetele:

4.4.1. õppijast ja tema vajadustest lähtuv, tekitama ja hoidma motivatsiooni kogu

kursuse vältel;

4.4.2. multimodaalse õppesisuga, kombineerides korduvusi, automaatset tagasisidet

andvaid enesekontrolli- ja hindamistegevusi, interaktiivseid harjutusi ja/või

visuaalseid materjale (videod, animatsioonid, graafikud); ning olema õppijale

jõukohane iseseisvalt läbimiseks (ilma juhendamiseta), sealhulgas võimaldama

õppijal aru saada oma õppe edenemisest (progressi jälgitavus);

4.4.3. koosnema lühikestest, kuni 15 minutilistest õpitükkidest (moodul), mis

moodustavad kokku minimaalselt 45- ja maksimaalselt 90-minutilise loogilise ja

ühtse terviku (e-kursuse).

4.5. E-kursuste materjalide väljatöötamisel peab pakkuja arvestama, et need oleksid

taaskasutatavad väljaspool konkreetse koolitusprogrammi konteksti, kuna jäävad

kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil laiemale avalikkusele.

4.6. Pakkuja esitab pakkumuses oma nägemuse e-kursuste sisust ja ülesehitusest. Pakkuja

kooskõlastab iga e-kursuse mooduli sisu ja visuaalid Hankijaga jooksvalt töö teostamise

käigus.

4.7. Hankija nägemuses sarnaneb lõpptulemus näiteks järgnevale Digiriigi Akadeemia

kursusele9: „Töötervishoiu ja ohutuse e-kursus“, kättesaadav siin: Kursus: Töötervishoiu

ja -ohutuse e-kursus | Digiriigi Akadeemia õppeplatvorm. Hankija ei

eelistalõpptulemusena näiteks järgneva visuaaliga Digiriigi Akadeemia kursust: „Ametnik

soolise võrdsuse edendajana“, kättesaadav siin: Kursus: Ametnik soolise võrdsuse

edendajana, Teema: Ametnik soolise võrdsuse edendajana | Digiriigi Akadeemia

õppeplatvorm.

9 Eelistatava kursuse visuaal toetab paremini täiskasvanud õppijat, visuaal on silmadega hoomatavam ja

loetavam, rõhutatud on kordusi ja olulist infot meelde jätmiseks, visuaali on toetatud jooniste ja skeemidega,

interaktiivsete akendega.

13

4.8. Koolituste läbiviimiseks vajalike õppematerjalide, audiovisuaalsete salvestiste ja teiste

materjalide varalised autoriõigused kuuluvad Hankijale (lihtlitsentsi alusel) ning need

sisalduvad pakkumuse maksumuses. Varem loodud materjalide taaskasutamise korral peab

pakkuja tagama kõigi materjalide kasutamisega (sh muutmisega) seotud õiguste andmise

Hankijale (lihtlitsentsi alusel), mis võimaldab jätta materjalid ka koolitusprogrammi

järgselt kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil.

5. Nõuded kontaktkoolitustele

5.1. Õpiväljundite saavutamiseks peab pakkuja kavandama kontaktkoolituse tunnid lähtudes

kokkulepitud õppekavast ja arvestades punktis 3 toodud nõudeid.

5.2. Hankija nägemuses viiakse koolitust läbi vähemalt neljas koolitusgrupis, sealjuures iga

grupi suuruseks on kuni 30 inimest. Koolitusprogrammi edukalt lõpetajate arv on 120

inimest. Lõplikud koolitusgruppide suurused kinnitatakse Hankija ja Pakkuja vahel lepingu

täitmise käigus.

5.3. Juhul kui kolmanda etapi lõpetanud koolitatute arv väheneb rohkem kui 10%, punktis 5.2.

määratletud sihtrühma suurusest, siis sellist olukorda loetakse oluliseks lepingu

rikkumiseks, mille alusel on Hankijal õigus vähendada kolmanda etapi eest maksmisele

kuuluvat summat ja nõuda Pakkujalt leppetrahvi 20% kolmanda etapi maksumusest.

Olukorras, kui Pakkuja koolitab rohkem isikuid kui nõutud ning koolituse lõpetanute arv

väheneb rohkem kui 10%, kuid täidab ära punktis 5.2. nõutud mahu, ei kohaldata Pakkuja

suhtes leppetrahvi.

5.4. Leppetrahvi suuruseks punktis 5.3 kirjeldatud juhul on 20% kolmanda etapi maksumusest.

5.5. Kontaktkoolitusi viiakse Hankija nägemuses läbi eelistatult vähemalt kolmes erinevas

Eesti piirkonnas.10

5.6. Hankijaga kokkuleppel võib mõned kontaktkoolituse tunnid asendada põhjendatud

vajaduse korral reaalajas toimuvate veebiloengutega.

5.7. Koolitusprogrammi täies mahus läbinud osalejatele peab Pakkuja väljastama tunnistuse.

5.7.1. Koolitusprogrammi läbiviija peab vastama täiendkoolitusasutuse nõuetele

vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.11

5.7.2. Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse

isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas

kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.12

5.8. Koolitusprogrammi läbimise ja tunnistuse väljastamise tingimused (nt testide läbimise

protsent, õppeedukus) lepitakse kokku Hankijaga.

5.9. Kontaktkoolituste kavandamisel peab Pakkuja lähtuma maksimaalselt koolitusprogrammi

sihtrühma eripäradest ja vajadustest, lõimides koolitusprogrammi kogemusi, praktilisi

harjutusi ja näiteid lähtuvalt osalejate tegevusvaldkonnast.

5.10. Kontaktkoolituste korral tuleb päevakava koostamisel arvestada puhkepausidega ja

võimalikult optimaalse ajakasutusega.

10 Seejuures nt Tallinna koolitusgrupi kontakttunnid toimuvad ainult Tallinnas, Paide koolitusgrupi kontakttunnid

toimuvad ainult Paides. Tallinna grupi osaleja saab osaleda Paide grupis vaid erandkorras ja kokkuleppel

pakkujaga. 11 Täiskasvanute koolituse seadus, RT I, 19.03.2019, 93. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093#para9lg1 12 Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015.a määrus nr 27 „Täiendkoolituse standard“ § 3 lg 2. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/111112016002?leiaKehtiv

14

5.11. Kui kontakttunnid kestavad samal päeva rohkem kui 4 akadeemilist tundi tuleb

kontaktkoolitusel osalejatele tagada minimaalselt kohv/tee ja vesi, mille korraldamine on

pakkuja vastutada.

5.12. Pakkuja esitab pakkumuses oma nägemuse kontaktkoolituste läbiviimisest (sh

käsitletavad teemad ja mahud, kasutatavad õppemeetodid, indikatiivsed toimumisajad

jms). Lõplik teemaplokkide järjestus, jaotus ja koolituspäevade arv, koolituse

toimumisajad ja –kohad kinnitatakse Hankija ja Pakkuja vahel lepingu täitmise käigus.

5.13. Koolituspäevade läbiviimise koht, info parkimisvõimaluste, ühistranspordi

ligipääsetavuse ja muu osaluseks oluline info tuleb osalejatele teatavaks teha mõistliku aja

jooksul enne koolitusprogrammi algust koos koolitusprogrammile registreerimise infoga,

kuid mitte hiljem kui neli nädalat enne koolitusprogrammi algust.

5.14. Kontaktkoolituste toimumisest teavitamine, sh osalejate informeerimine ja huvi

tekitamine on pakkuja ülesandeks.

5.14.1. Pakkuja korraldab kontaktkoolitustele registreerimise, jagab erinevates kanalites

(sotsiaalmeedia, erinevate liitude meililistid jms) infot koolituse,

osalemistingimuste ja registreerumisvõimaluste kohta. Hankija ei eelda, et

kasutatakse tasulisi kanaleid.

5.14.2. Pakkuja annab Hankijale ülevaate planeeritavatest teavitustegevustest ning

kooskõlastab need enne tegevuse algust Hankijaga, sh järgides teavitusreegleid

vastavalt Vabariigi Valituse 12. mai 2022.a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“.

5.15. Esimese ja järgnevate koolitusgruppide toimumise vahele jääv aeg peab võimaldama

vajadusel sisse viia muudatusi kontakttundides (nt käsitletavate teemade või

õppemeetodite osas) lähtuvalt eelmises koolitusgrupis osalenute tagasisidest.

5.15.1. Pakkuja informeerib Hankijat iga koolitusgrupi laekunud tagasisidest ja

ettepanekutest ning üldisest koolitusprogrammiga rahulolu mõõdikust.

5.15.2. Muudatused kontakttundides tuleb kooskõlastada Hankijaga.

6. Nõuded koolitusprogrammiga seotud aruandlusele

6.1. Pakkuja korraldab koolitusprogrammi rakendamisega seotud aruandlust, sh osalejate

andmekorjet Sündmuste Infosüsteemis13 Hankija poolt eelseadistatud aruandlusvormil

osaleja õppetegevuse lõppemisel hiljemalt kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu

teise nädala lõpuks.

6.2. Pakkuja koostab hiljemalt 15 kalendripäeva möödumisel viimase koolitusgrupi

õppetegevuse lõpust lõppraporti, mis kajastab osalejate edenemist kursusel (progress),

osalejatelt laekunud tagasisidet ja tähelepanekuid koolituse läbiviimise kohta (sh

levinumad tehnilised ja sisulised küsimused, millega osalejad on pöördunud) ning

ettepanekuid ja soovitusi koolitusprogrammi edasiarendamiseks.

6.2.1. Hankija eeldab Pakkujalt õppe katkestamise põhjuste ja läbitud testide tulemuste

monitoorimist.

13 Sündmuste Infosüsteemi kasutusjuhend. Kättesaadav:

https://pilv.rtk.ee/s/dJiWGRHkzF5P2jz?dir=undefined&openfile=250118 ning „Euroopa Sotsiaalfond+ i

tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

Kättesaadav: https://pilv.rtk.ee/s/4zqM29fgW3EXazA

15

6.2.2. Pakkuja kogub koolitusel osalejatelt tagasisidet kursuse korralduse kohta ja

ettepanekuid kursuse parandamiseks.

6.3. Lõppraportis esitab Pakkuja omapoolse hinnangu valitud koolitusformaatide sobivusest

töökeskkonnaspetsialistide töötervishoiu ja tööohutusalaste teadmiste täiendamisel ning

teeb ettepanekuid ja soovitusi tulevikuks sarnaste koolitusprogrammide läbiviimiseks.

7. Nõuded projekti meeskonnale

7.1. Pakkuja peab tööde teostamiseks komplekteerima meeskonna, mis vastab Tabelis 2

esitatud nõuetele. Üks meeskonnaliige võib täita kuni kahte erinevat rolli. Pakkuja

kirjeldab meeskonna koosseisu HD Lisa 3 vormil.

7.2. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis tõendavad

esitatud andmete õigsust. Pakkuja peab esitama hankijale nõutud täiendavad

andmed/dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõude saamisele järgnevast tööpäevast

arvates.

7.3. Pakkujal tuleb iga uuringumeeskonna liikme kohta esitada isiku allkirjastatud CV (vabas

vormis), milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik

hinnata esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme

kontaktandmed. CV allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on nõus osalema hankelepingu

täitmisel pakkuja meeskonna liikmena ning nõustub isikuandmete töötlemisega. Teabena

peab muuhulgas olema välja toodud meeskonnaliikmete kogemust tõendav kirjeldus ja

seda kinnitavad andmed.

7.4. Pakkuja tagab, et väljavalitud koolitajad omavad tööohutuse valdkonnas väga häid

eelteadmisi ning on teemade käsitlemisel fokusseeritud, loovad ja mitmekesised.

7.5. Kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus (vähemalt bakalaureusekraad,

rakenduskõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon).

7.6. Pakkujal on õigus vahetada meeskonnaliikmetena esitatud isikuid hankija eelneval

nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete

kompetentsidega liikmega.

7.7. Hankijal on õigus nõuda kaasatud spetsialistide väljavahetamist pakkuja kulul, kui

nimetatud isikud ei teosta töid hankelepingus kokkulepitule vastavalt.

7.8. Pakkuja võib koolitusprogrammi väljatöötamisse ja läbiviimisesse kaasata alltöövõtjaid (nt

koolitajaid, õppedisainereid jt eesmärgi saavutamiseks vajalikke kompetentse), kui need

vastavad meeskonnaliikmetele kehtestatud nõuetele. Kaastavad isikud kooskõlastatakse

Hankijaga.

7.9. Andragoogi kaasamine meeskonda annab pakkumusele meeskonna hindamisel lisapunkte,

täpsemalt vt Tabel 3.

Tabel 2. Nõuded projektimeeskonna kogemusele, koosseisule ja kompetentsile

Roll Rolli kirjeldus ja nõuded kogemusele

Projektijuht Projektijuht vastutab hankelepingu täitmise eest, juhib meeskonda,

suhtleb hankija esindajaga, korraldab aruandlust ning tagab tööde

nõuetekohase üleandmise hankijale.

Projektijuhil peab olema projekti-, meeskondade – ja ajajuhtimise

kogemus vähemalt kaks aastat, mis on omandatud pakkumuse esitamise

ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul.

Koolitusjuht Koolitusjuht vastutab koolitusprogrammi terviklikkuse, koolitajate, ja

koolitusmaterjalide sisulise ning metoodilise sobivuse (vastavus

sihtrühma vajadustele ja eesmärkidele) eest. Koolitusjuhil peab olema

sarnase eesmärgiga või -sihtrühmale (TKS-ide koolitamine) suunatud

koolituste korraldamise kogemus vähemalt kaks aastat, mis on

16

omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu

jooksul.

Õppedisainer Õppedisainer vastutab koolitusmaterjalide (sh e-kursuste) sisulise ja

metoodilise väljatöötamise, asjakohasuse (sh õppemeetod) ning

valmistamise eest. Õppedisaineril peab olema sarnase eesmärgiga või -

sihtrühmale (TKS-ide koolitamine) suunatud vähemalt kolme (3)

koolituse korraldamise kogemus, mis on omandatud pakkumuse

esitamise ettepanekule vahetult eelneva 24 kuu jooksul.

Koolitaja(d) Koolitaja(d) vastutab/vastutavad koolitusmaterjalide (sh e-kursuste)

sisendi ja ettevalmistamise eest ning kontakttundide läbiviimise eest.

Koolitaja(te)l peab olema varasem (professionaalne) vähemalt

kaheaastane kogemus koolitatavas teemavaldkonnas (tööohutuse,

töösuhete ja/või töötervishoiu vms) pakkumuse esitamise ettepanekule

vahetult eelneva 60 kuu jooksul (nt ülikooli õppejõuna, täiskasvanute

koolitajana, vms).

Visuaalmeedia

spetsialist

Visuaalmeedia spetsialist vastutab e-kursuste (kui asjakohane, siis ka

teiste koolitusmaterjalide) tarbeks audiovisuaalsete materjalide

valmistamise eest. Visuaalmeedia spetsialist peab omama vähemalt

kolme (3) varasema projekti kogemust audiovisuaalsete materjalide

valmistamisel. Kogemus peab olema omandatud pakkumuse esitamise

ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul.

8. Nõuded pakkumusele

8.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida hanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused

e-posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 (kolme)

tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile

isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

8.2. Hankel osalemiseks peab Pakkuja esitama pakkumuse, mille esitamise tähtaeg on

15.08.2025 kell 12.00 aadressil [email protected] ja mis koosneb järgmistest

osadest:

8.2.1. vabas vormis koolitusprogrammi struktuuri kirjeldus koolituse ülesehitusest

(koolituse teemad, nende järjestus, maht, esialgset jaotust erinevate õppevormide

vahel jms).

8.2.2. koolitusprogrammi kirjelduses peab pakkuja tooma välja võimalikud

õppetegevuse läbiviimisega seotud riskid ning nende maandamise meetmed (sh

ootused Hankijale);

8.2.3. lühikirjeldus õppematerjalidest ja/või teistest koolitusressurssidest, mille abil

plaanib pakkuja koolitusprogrammi eesmärke saavutada;

8.2.4. vabas vormis indikatiivne projektiplaan (nädalase täpsusega), sh peab

projektiplaanis sisalduma ettepanek kõigi etappide ajalise kestvuse kohta, selgitus

milliseid eeltegevusi koolitusgrupi avamine ning administreerimine eeldab (koos

tähtaegadega ning ootustega Hankijale). Ajakava tuleb esitada arvestatuna lepingu

sõlmimisest. Lepingu täitmisel võib Hankija nõusolekul ja/või pakkuja nõusolekul

teha ajakavas põhjendatud vajadusel muudatusi;

8.2.5. meeskonnaliikmete koosseisust lähtuvalt hankedokumendi Lisa 3

„Projektimeeskonna vastavustingimustele vastavuse kinnitus“, millel kajastub

pakkuja meeskonna koosseis ja sarnase eesmärgiga või -sihtrühmale suunatud

koolituste korraldamise kogemuse kirjeldus.

17

8.2.6. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 4 „Ühispakkujate volikiri“ juhul, kui

pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, tuleb pakkumusele lisada vormikohane

volikiri.

8.2.7. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 5 „Volikiri“ juhul, kui pakkumusele pakkuja

esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri registrikaardile või muu

vastava registri tunnistusele kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise

õigust.

8.2.8. täidetud Lisa 2 „Pakkumuse maksumus“, mis sisaldab kõiki hankedokumendis

märgitud tegevuste maksumusi. Lisaks peab maksumus sisaldama otseselt

hankedokumendis kirjeldamata, kuid hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike

tegevuste maksumusi (nt vajalikud litsentsid vms).

8.3. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist pakkumust esitada ei saa.

8.4. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub üle võtma kõik riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimused. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

8.5. Pakkuja peab arvestama, et pakkumuse edukaks tunnistamise korral vastutab pakkuja töö

teostamise eest kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega.

9. Pakkumuste vastavuse kontrollimine, vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine

9.1. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

9.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõikidele hanke alusdokumentides

esitatud tingimustele.

9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest.

9.4. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

9.5. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,

kui:

9.5.1. hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud,

mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule

viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;

9.5.2. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad

eeldatavat maksumust.

9.6. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on

toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

10. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine

10.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.

10.2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse

välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud

hindamiskriteeriumite alusel (vt punkt 10.10 ja tabel 3).

10.3. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse.

10.4. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus.

10.5. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus,

millele on omistatud hindamiskriteeriumi „Pakkuja nägemus koolitusprogrammi

ülesehitusest“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka hindamiskriteeriumi „Pakkuja

nägemus koolitusprogrammi ülesehitusest“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed,

tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi

„Meeskonnaliikmete koosseis ja kompetents“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka

18

antud kriteeriumi eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis

selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel.

10.6. Tehnilise lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt

konsensuslikult. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses

komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

10.7. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega kaks kohta pärast koma.

10.8. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning

esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate

poolt allkirjastatud.

10.9. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on sisukriteeriumide „Pakkuja nägemus

koolitusprogrammi ülesehitusest“ või „Koolitusprogrammi läbiviimise indikatiivne

projektiplaan“ hindamisel saanud minimaalse arvu punkte.

10.10. Pakkumuste hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika:

10.10.1. Pakkumuse kogumaksumus ( 15 punkti);

10.10.1.1. Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille

maksumus on madalaim. Kogumaksumus tuleb esitada HD Lisa 2

„Pakkumuse maksumus“ vormil. Kogumaksumust hinnatakse käibemaksuta.

10.10.1.2. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgneva valemi järgi:

väärtuspunktid = „osakaal“ – („pakkumuse väärtus“ – „madalaim väärtus“) /

„suurim väärtus“ * „osakaal“. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise

komakohani.

10.10.2. Pakkuja nägemus koolitusprogrammi ülesehitusest (35 punkti):

10.10.3. Meeskonnaliikmete koosseis ja kompetents (30 punkti);

10.10.4. Koolitusprogrammi läbiviimise indikatiivne projektiplaan (10 punkti);

10.10.5. Koolitusprogrammi läbiviimise käigus esineda võivate riskide analüüs

ja maandamise meetmed (10 punkti).

10.11. Täpsemad hindamiskriteeriumid ja väärtuspunktide kirjeldus on toodud alljärgnevas

tabelis (vt Tabel 3).

Tabel 3. Hindamismetoodika, hindamiskriteeriumid ning väärtuspunktide kirjeldus.

Hindamiskriteerium Punktid Kirjeldus

Pakkumuse

kogumaksumus

15 Pakkumus, mille maksumus on madalaim.

<15 Pakkumuse, mille hind ei ole madalaim,

väärtuspunktid arvutatakse punktis 10.10.1.2.

nimetatud valemi järgi.

Pakkuja nägemus

koolitusprogrammi

ülesehitusest (sh

35 1. Pakkuja on täielikult aru saanud hanke

eesmärgist. Koolitusprogrammi

väljatöötamise ja läbiviimise protsess on

pakkuja poolt selgelt ja põhjalikult lahti

mõtestatud, nägemus koolitusprogrammi

läbiviimisest vastab tellija ootustele14.

14 Kirjeldatud hankedokumendis.

19

lühikirjeldus kasutatavatest

õppematerjalidest)

2. Pakkuja on põhjalikult kirjeldanud oma

nägemust koolitusprogrammi ülesehitusest

(sh teemad, mahud, kontaktkoolituste sisu,

õppemeetodid jm). Pakkuja valitud

lähenemine koolitusprogrammile annab

TKS-ile süvendatud teadmised ja loob

praktilist lisandväärtust (nt võimalikud

tööriistad/ metoodikad, näpunäited,

praktikad, kaasuste analüüsid vms).

3. Pakkuja pakub välja olulisi täiendusi/

muudatusi, mis annavad

koolitusprogrammile lisandväärtust ning

pakkumuses esitatu ületab hankija ootusi.

4. Koolitusprogrammi maht on vähemalt 90

akadeemilist tundi.

5. Pakkuja on pakkunud optimaalse

täiskasvanud õppijat toetava e-õppe ja

kontakttundide vahekorra (sh vajadusel

veebis läbiviidavad kontakttunnid).

6. Koolitusprogrammi ülesehitus, -

materjalide loomise protsess ja planeeritud

ajaline maht toetavad hanke eesmärkide

ning hankelepingu tingimustele vastava

tulemi saavutamist.

7. E-kursuste väljatöötamise metoodika on

kooskõlas ning vastab HD Lisa 1

kirjeldusele.

8. Pakkuja valitud õppematerjalid ja/või

teised koolitusressursid on aja- ja

asjakohased, toetavad ning aitavad

koolitusprogrammi eesmärke saavutada.

30 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

25 Punktisumma antakse, kui 2 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

20 Punktisumma antakse, kui 3 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

20

15 Punktisumma antakse, kui 4 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

10 Punktisumma antakse, kui 5 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

5 Punktisumma antakse, kui 6 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

0 Punktisumma antakse, kui 7 ja rohkem komponenti

35 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt.

Meeskonnaliikmete

koosseis ja kompetents

30 1. Meeskonnaliimete rollid on selgelt ja

arusaadavalt piiritletud, mis aitab saavutada

hanke eesmärke, igal liikmel on oma

vastutusvaldkond, sh iga liige täidab kuni

kahte erinevat rolli.

2. Kõikidel meeskonnaliikmetel on kõrgem

haridus kui bakalaureusekraad või sellele

vastav kvalifikatsioon (nt vähemalt

magistrikraad).

3. Koolitaja(te) pädevus ja kogemused (sh

varasemad projektid) ületavad Hankija

punktis 7.1 viidatud tabelis 2 kirjeldatud

ootusi, sh koolitajal on suurem

koolituskogemus kui 3 aastat.

4. Projektijuhi pädevus ja kogemused

ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud

tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh projektijuhil

on suurem juhtimiskogemus kui kaks

aastat.

5. Koolitusjuhi pädevus ja kogemused

ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud

tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh koolitusjuhil

on varasem suurem kui kaheaastane sarnase

eesmärgiga ja -sihtrühmale suunatud

koolituste korraldamise kogemus.

6. Õppedisaineri pädevus ja kogemused (sh

varasemad projektid) ületavad Hankija

punktis 7.1 viidatud tabelis 2 kirjeldatud

ootusi, sh õppedisaineril on rohkem kui

21

kolme sarnasele sihtrühmale (TKS-id)

õppematerjalide koostamise kogemus.

7. Visuaalmeedia spetsialisti pädevus ja

kogemused (sh varasemad projektid)

ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud

tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh

meeskonnaliikmel on suurem varasem

kogemus sarnase eesmärgiga ja -

sihtrühmale suunatud koolitustele

audiovisuaalsete materjalide valmistamisel,

on kogemust e-kursuste loomisel.

8. Meeskonnas on andragoog, kes aitab välja

töötada TKS-ide koolitusprogrammi,

ületades seega Hankija ootusi meeskonnale.

29 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

27 Punktisumma antakse, kui 2 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

25 Punktisumma antakse, kui 3 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

23 Punktisumma antakse, kui 4 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

20 Punktisumma antakse, kui 5 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

15 Punktisumma antakse, kui 6 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

10 Punktisumma antakse, kui 7 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

22

7 Punktisumma antakse, kui 8 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

Koolitusprogrammi

läbiviimise projektiplaan

(nädalase täpsusega aja- ja

tegevuskava)

10 1. Projektiplaanis kirjeldatud hanke

eesmärkide saavutamiseks vajalikud

tegevused on loogilises järjestuses ja

ajakava on täielikult kooskõlas

hankedokumendi ja hanke eesmärkidega.

2. Tegevused eesmärkide täitmiseks on

nädalase täpsusega lahti kirjutatud (tegevus

võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul

tuleb märkida kui mitu nädalat).

3. Iga tegevuse juures on märgitud

läbiviija(d), vastutaja(d), vajadusel

kaasatavate isikute ring.

4. Pakutud aja- ja tegevuskava toetab

hankelepingu tähtaegset kvaliteetset

täitmist, sh on arvestatud piisav aeg

koolitusgruppide vahele vajadusel

paranduste sisse viimiseks.

7 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 10 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

5 Punktisumma antakse, kui 2 komponenti 10 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

0 Punktisumma antakse, kui 3 ja enam komponenti

10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt.

Koolitusprogrammi

läbiviimise käigus esineda

võivate riskide analüüs ja

maandamise meetmed

10 1. Riskide kaardistus on põhjalik ja

läbimõeldud ning kooskõlas

hankedokumendiga, sh on arvestatud

Pakkuja, Hankija ja kolmandatest isikutest

tulenevate riskidega.

2. Riskide maandamismeetmed (sh ootused

Hankijale) on realistlikud ja

proportsionaalsed.

3. Kirjeldusse on lisatud riskide ennetamise ja

maandamise eest vastutavad isikud.

23

5 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 10 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

0 Punktisumma antakse, kui 2 ja enam komponenti

10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt.

11. Hankelepingu sõlmimine 11.1. Hankeleping sõlmitakse hanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses

edukaks tunnistatud pakkumusega.

11.2. Hankeleping jõustub arvates hankelepingu allkirjastamisest hankija ja pakkuja poolt.

11.3. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 7

kalendripäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, siis

seda on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud

pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. Sellisel juhul

on hankijal õigus tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hinnata

kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks hindamise

tulemusel järgmine pakkumus.

HANKEDOKUMENDI LISAD:

Lisa 1 - Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus

Lisa 2 - Pakkumuse maksumus (vorm)

Lisa 3 - Projektimeeskonna kinnitus (vorm)

Lisa 4 - Ühispakkujate volikiri (vorm)

Lisa 5 - Volikiri (vorm)

Lisa 6 - Ärisaladus (vorm)

Lisa 7 - Töövõtulepingu eritingimused (projekt)

Lisa 8 - Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

Lisa 9 – Turu-uuringu protokoll

1

Hanke alusdokumendi Lisa 1

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus

1.1. Kursuse loomisel või keskkonda lisamisel peab arvestama, et Keskkonda üleslaetava faili

maksimaalne maht võib olla kuni 300MB. Mahukama e-kursuse puhul peab kursuse

disainimisel arvestama, et maht jaotuks mitme SCORM-paketi vahel;

1.2. Kursuse kavandamisel ja väljatöötamisel peab arvestama järgmiste tingimustega:

1.2.1. lahendamist vajav probleem ja koolitusvajadus on selgelt sõnastatud;

1.2.2. probleemiga seotud sihtrühma(d) on määratletud, nende vajadused ja ootused

kaardistatud (sh õpiharjumuste ja -eelistuste osas);

1.2.3. realistlikud ja mõõdetavad õpiväljundid on sõnastatud (rakendades Bloomi

taksonoomiat1).

1.3. Kursuse maht peab võimaldama õppijal omandada õpisisu kuni 90 minuti jooksul;

1.3.1. kursuse läbimine hõlmab soovituslikult teadmiste kontrolli, sealjuures vähemalt 80%

tulemuse saavutamisel väljastatakse õppijale kursuse läbimist kinnitav tõend.

1.4. Kursuse struktuur koosneb moodulitest, mis on õppija jaoks läbitavad juhendamiseta ja

eraldiseisvate osadena. Mooduli soovituslik maht õppija jaoks on kuni 15 minutit.

1.5. Kursuse loomisel on soovituslik lähtuda multimodaalsuse põhimõttest, sh kombineerides

omavahel:

1.5.1. tekstimaterjale;

1.5.2. automaatset tagasisidet andvaid enesekontrolli- ja hindamistegevusi;

1.5.3. interaktiivseid tegevusi;

1.5.4. visuaalseid materjale (videod, animatsioon, graafikud).

1.6. Kursuses sisalduvad materjalid peavad olema kvaliteetsed: tekstimaterjalid grammatiliselt

korrektsed; videote heli selge ja hästi kuuldav, visuaal kvaliteetne; graafikud, diagrammid jmt

selgelt loetavad ning ühetaoliselt tõlgendatavad.

1.7. Kursus peab olema läbitav eesti keeles. Muukeelse materjali kasutamisel peab olema lisatud

korrektne eestikeelne tõlge, videoklippide puhul subtiitrid kasutades võimalusel Eesti

keeletehnoloogiat.

1.8. Kursuse kujundamisel tuleb järgida varem avaldatud kursuste lahendust, sealjuures kasutades

autortarkvara, mida hiljem on hankijal võimalik redigeerida2.

1.9. Kursuse planeerimisel peab pöörama tähelepanu kasutajakogemuse (UX) ja kasutajaliidese

(UI) disainile ning tagama vähemalt WCAG 2.1. standardi järgimise:

1.9.1. kursuse struktureerimisel tuleb kasutada korrektset pealkirjade liigendatust, taandeid

ning teksti eristamise vahendeid;

1.9.2. info edastamisel tuleb jälgida, et eristamisel ei kasutataks üksnes värve. Diagrammidel,

joonistel, tabelites, videotes ja/või tekstis tuleb lisaks värviga eristamisele kasutada rasvast,

kaldkirjas või allajoonitud teksti, visuaalselt eristatavaid tingmärke või märksõnu;

1 E-õppe kursuste formaadis on võimalik ühtlustada õppijate teadmisi (eelnevalt õpitud faktid ja terminid ning nende

meenutamine – defineerib, kirjeldab, määratleb, seostab, sõnastab, teab, tunneb ära) ning süvendada mõistmist (faktidest

arusaamine, nende mõistmine läbi kirjeldamise, võrdlemise, üldistuse ja põhiideede edasiandmise - eristab, mõistab,

selgitab, seostab, tunneb ära, tõlgendab, valib, vastandab, võrdleb). 2 Digiriigi Akadeemias on kasutatud pilvepõhist autoritarkvara Articulate Rise 360 - https://articulate.com/360/rise

2

1.9.3. linkide eristamiseks tuleb kasutada lisaks värvile täiendavaid lisameetodeid (nt lingi

automaatne allajoonimine);

1.9.4. teksti ja tausta ning teksti ja visuaalide (joonised, diagrammid, graafikud, pildid jt), sh

nendes kasutatav kontrastisuhe peab olema vähemalt 4.5:1 (suurel tekstil vähemalt 3:1);

1.9.5. kursuse kujundamisel tuleb kasutada selget ja hästi loetavat kirjatüüpi ning jälgida, et

teksti tausta kujundus oleks võimalikult ühetooniline;

1.9.6. linkide, nuppude ja teiste interaktiivsete elementide kirjeldused võiksid olla

arusaadavad ka kontekstiväliselt3;

1.9.7. mittetekstiline sisu (sh olulist informatsiooni edasi andvad pildid, ikoonid ja nupud jmt)

peab sisaldama tekstilisi alternatiive;

1.9.8. vältida tuleb liigselt sähvivaid, vilkuvaid või äkilise liikumisega animatsioone, mis

võivad osades kasutajates esile kutsuda ootamatu haigushoo. Juhul, kui taolise

animatsiooni lisamine on vältimatu, tuleb veenduda, et animatsioon ei hakkaks mängima

automaatselt. Samuti tuleb kuvada kasutajale selge hoiatus enne, kui kasutaja animatsiooni

käivitab;

1.9.9. hoiduda tuleb automaatselt mängima hakkavatest heliklippidest. Kuna ekraanilugeja

kuulab arvuti räägitud teksti, segavad automaatselt mängivad helid kasutajat. Heliklipid ei

tohi ühelgi juhul automaatselt mängima hakata, kui mängitava heli kestus ületab 4

sekundit;

1.9.10. pildivormingus teksti asemel tuleb eelistada tavalist teksti. Kui pildivormingus teksti ei

ole võimalik asendada, tuleb lisada juurde alternatiivne kirjeldus teksti kujul. Alternatiivne

kirjeldus peab andma edasi pildil kujutatu põhisisu (nt graafikute või diagrammide puhul

tuleb kirjeldada sellel kujutatud olulisi andmeid, nende väärtust ja visualiseeritud muutust);

1.9.11. audioklippidele peab olema lisatud sisu kirjeldav transkriptsioon teksti kujul. Lisaks

audioklipis öeldule peab transkriptsioon sisaldama ka audioklipis kuulda olevate oluliste

helide ja muusika kirjeldust;

1.9.12. videoklipid peavad olema varustatud esituskeelsete tiitritega ning kirjeldustõlkega, mis

on loetud videole lisa helirajana või lisatud video juures olevasse tekstilisse

transkriptsiooni;

1.9.13. objekti aistinguliste omaduste kirjeldamisel peab kasutama mitut alternatiivset tunnust,

nagu näiteks objekti asukoht, kuju, nimetus või mõõtmed;

1.9.14. vältima peaks ajapiiranguga testide ja küsimustike kasutamist – kasutaja peab saama

kursust läbida omale sobivas tempos.

1.10. Tulenevalt kursuse iseloomust ja sihtrühmast tuleb viidata lisamaterjalidele (lingid

jätkulugemiseks, viited jätkukursustele).

3 Näiteks lause "Siit saad rohkem infot ID kaardi kohta"", kus "Siit" suunab täiendavalt infomaterjalile pole selge ega

kasutajasõbralik. Ekraanilugeja kasutajad või kasutajad, kes juhivad arvutit häälkäsklustega võivad sattuda segadusse, kui

lingilt lingile navigeerides kohtavad vaid sõna "siit." Parem lingi tekst oleks näiteks "Loe rohkem infot ID kaardi kohta

Siit." nii et kogu lause on ka link.

Hanke alusdokumendi Lisa 2

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Pakkumuse eelarve

Rida Kulu nimetus Ühik Hind (km-ta) Hind (km-ga)

1. Ühe kursuse kavandamine ja loomine kursus

1.1. (vajadusel) täpsustada erisusi

…

Nimi: _____________________________

/allkirjastatud digitaalselt/

Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta)

Hanke alusdokumendi Lisa 3

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Projektimeeskonna kinnitus (vorm)

Projektijuht

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada varasemat projekti-,

meeskondade – ja ajajuhtimise

kogemust (vähemalt kaks aastat), mis

on omandatud pakkumuse esitamise

ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu

jooksul.

Koolitusjuht

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada varasemat sarnase

eesmärgiga või -sihtrühmale (TKS-

ide koolitamine) suunatud koolituste

korraldamise kogemust (vähemalt 2

aastat), mis on omandatud

pakkumuse esitamise ettepanekule

vahetult eelneva 60 kuu jooksul.

Õppedisainer

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada varasemat sarnase

eesmärgiga või -sihtrühmale

suunatud koolituste korraldamise

kogemust. Õppedisaineril peab

olema sarnase eesmärgiga või -

sihtrühmale (TKS-ide koolitamine)

suunatud vähemalt kolme (3)

koolituse korraldamise kogemus, mis

on omandatud pakkumuse esitamise

ettepanekule vahetult eelneva 24 kuu

jooksul.

Koolitaja

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada varasemat kogemust

koolitatavas teemavaldkonnas.

Koolitaja(te)l peab olema varasem

(professionaalne) vähemalt

kaheaastane kogemus koolitatavas

teemavaldkonnas (tööohutuse,

töösuhete ja/või töötervishoiu vms)

pakkumuse esitamise ettepanekule

vahetult eelneva 60 kuu jooksul (nt

ülikooli õppejõuna, täiskasvanute

koolitajana, vms).

Visuaalmeedia spetsialist

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaeg dd.mm.yyyy

E-post

Haridus

Kirjeldada pakkumuse esitamise

ettepanekule eelneva 3 varasema

projekti kogemust audiovisuaalsete

materjalide valmistamisel.

Ära näidata:

- projekti nimi;

- tellija andmed;

- e-kursuse maht või

audiovisuaalsete materjalide liik;

- peamised tööülesanded (sh tuua

välja kui on kasutatud pilvepõhist e-

õppe tarkvara Articulate Rise 360 ja

tegeletud Moodle keskkonna

haldamisega, sh kursuste SCORM

pakettide üleslaadimise ning

uuendamisega).

Kogemus peab olema omandatud

pakkumuse esitamise ettepanekule

vahetult eelneva 60 kuu jooksul.

Kinnitan, et kõiki eelnimetatud meeskonnaliikmeid on võimalik kasutada hankelepingu

täitmiseks ja seda kuni hankelepingu tähtaja lõpuni.

Nimi: _____________________________

/allkirjastatud digitaalselt/

Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta)

Hanke alusdokumendi Lisa 4

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Ühispakkujate volikiri

Kinnitame, et alljärgnevalt loetletud ettevõtjad on ühispakkujad ühispakkumuse esitamise

tähenduses.

Ühispakkuja

nimi

Registri-

kood

Aadress, tel, e-

posti aadress

Allkirjaõigusliku

isiku nimi

Ühispakkuja

poolt osutatava

teenuse kirjeldus

(vajadusel lisada ridu)

Ühispakkujatena vastutame hankelepingu täitmise eest solidaarselt.

Volitame ühispakkujate esindajana hankemenetlusega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega

seotud toiminguid tegema _________________________ (volitatud esindaja nimi, isikukood).

Volikiri kehtib kuni lepingu täitmise lõpuni (vajadusel märkida piirang või volitaja enda poolt

antav tähtpäev).

Nimi: _______________________

/ allkirjastatud digitaalselt /

Nõutav kõigi ühispakkujate esindajate allkiri

Hanke alusdokumendi Lisa 5

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Volikiri Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja

ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik

esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni: ________________

Nimi: _________________________

/ allkirjastatud digitaalselt/

Hanke alusdokumendi Lisa 6

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Ärisaladus

Avaldame, et esitatud pakkumusest on ärisaladusega kaitstud järgmised dokumendid või teave:

Jrk Dokumendi nimetus (terviktekst või

viide teksti osale)

Põhjendus teabe ärisaladuseks

määramisest

1.

2.

…

Oleme teadlikud, et:

a) RHS § 461 lg 1 kohaselt ei või pakkuja ärisaladusena märkida:

1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;

2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva punktis 1 nimetatule muid

pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid

numbrilisi näitajaid;

b) juhul kui antud vorm on täitmata või esitamata põhjendus teabe ärisaladuseks

määramise kohta, loeb hankija, et pakkuja poolt esitatud pakkumus või pakkumuses

sisalduv teave ei ole ärisaladusega kaitstud.

Nimi: _____________________________

/allkirjastatud digitaalselt/

Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta)

Hanke alusdokumendi Lisa 7

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/2118-1

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder (edaspidi tellija),

ja

XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi

väljatöötamise ja rakendamise tellimine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub

tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesannete

täpsem kirjeldus on esitatud hankedokumendis, mis on käesoleva lepingu Lisa 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud sotsiaalteenuse hanke (CPV kood 80500000-9,

„Koolitusteenused“) tulemusena1 ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning

töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele (Lisa 2).

2.3. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse

päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide

ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel

ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja

purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud

Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud

nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt.

2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused tellijale üle

vastavalt lepingu Lisas 2 sätestatud ajakavale kolmes etapis. Töö teostamise tähtaeg on

1 MKM hankekord § 11, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

63 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Töö üleandmine toimub üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud

üleandmise-vastuvõtmise akti. Akt on aluseks tasu maksmisele.

2.4.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust alusdokumentides

sätestatule (Lisa 1 ja 2).

2.4.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud etapi töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates

esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele.

2.4.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui ta ei

esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.

Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö

ülendamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja.

2.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni

töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates töövõtja

vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus

eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul,

mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja.

2.6. Koolituste läbiviimiseks vajalike õppematerjalide, audiovisuaalsete salvestiste ja teiste

materjalide varalised autoriõigused kuuluvad Hankijale (lihtlitsentsi alusel) ning need

sisalduvad pakkumuse maksumuses. Varem loodud materjalide taaskasutamise korral

peab pakkuja tagama kõigi materjalide kasutamisega (sh muutmisega) seotud õiguste

andmise Hankijale (lihtlitsentsi alusel), mis võimaldab jätta materjalid ka

koolitusprogrammi järgselt kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … /summa

sõnadega/, millele lisandub käibemaks.

3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks.

3.3. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast etapi nõuetekohaselt teostatud töö

vastuvõtmist töövõtja arve algusel 20 päeva jooksul järgmiselt:

3.3.1. esimese ja teise etapi tööde eest koos 60% punktis 3.1. nimetatud tasust pärast

teise etapi töö vastuvõtmist;

3.3.2. kolmanda etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust pärast kolmanda

etapi töö vastuvõtmist.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Dana Kadanik, telefon +372 59126091, e-post

[email protected] või teda asendav ametnik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

… , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tööde üleandmise-vastuvõtmise akt;

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.

6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitus avaliku

teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Hanke alusdokumendi Lisa 8

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise

tellimine“

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi

Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte

vahel …..……2025. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel tehtud Töö alljärgnevalt:

1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(de) nimetus, detailne

kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele

vms)

2. Tellija on Töö teostamise tulemusega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused

heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga … arve

esitamiseks summas …….. (summa sõnades) eurot.

Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt

mõlemale poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Hanke alusdokumendi Lisa 9

Riigihange: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja

rakendamise tellimine“

Hankele „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja

rakendamise tellimine“ eelnev turu-uuringu protokoll

Hankele eelneva turu-uuringu eesmärk oli enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme

piiritlemine riigihanke ettevalmistamiseks. Hankija kogus asjaomases valdkonnas tegutsevatelt

koolitajatelt ja ülikoolidelt tagasisidet ja ettepanekuid esialgsele tehnilisele kirjeldusele.

Hanget viib läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Peamised küsimused, millele turu-uuringu raames tagasisidet koguti olid:

1. Millises ajaraamis on koolitusprogrammi väljatöötamine ja läbiviimine võimalik?

1.1. Üldine koolitusprogrammi ajaraam ja etappide ajaraam.

1.2. Kui kaua kuluks eelduslikult pakkumuse koostamiseks aega?

2. Mis oleks teie hinnangul eelduslik programmi väljatöötamise ja läbiviimise maksumus?

3. Kas teil on ettepanekuid planeeritava koolitusprogrammi sisu ja mahu osas?

E-kiri turu-uuringu läbiviimiseks edastati: Juunika Koolitus, Protect Estonia OÜ, Riskiekspert

OÜ, Oskuskoolitus OÜ, RA Koolitused OÜ, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool,

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool,

Tallinna Tehnikakõrgkool

Teemast huvitatud osapooltega lepiti kokku 60-minutiline kohtumine MS Teams vahendusel

ning kohtumised toimusid vahemikus 28.04.2025 ja 29.04.2025. Osalejatele edastati

tutvumiseks esialgne tehniline kirjeldus hanke eeldusliku ajakava, peamiste etappide, sisu ja

eesmärgi tutvustamiseks. Kokkuvõtet tehnilise kirjelduse tutvustusest käesolev protokoll ei

sisalda.

Tagasiside hankija poolt turu-uuringuks esitatud küsimustele ja kohtumisel tõusetunud

küsimustele on koondatud alljärgnevalt:

 Koolitusprogrammi läbiviimiseks oleks vaja rohkem aega. Ennekõike peaks pikem

olema pakkumuste esitamise aeg, vähemalt 4 nädalat, võimalusel rohkem. Tehti

ettepanek, et nii 2. kui 3. etapp peaksid olema pikemad või vahetada 2. ja 3. etapi

tehnilises kirjelduses kirjeldatud ajaraam. Eelistati sügisel hankelepingu sõlmimist,

kuivõrd enne suve läheks hanke ettevalmistamisega liiga kiireks ja võib kannatada ka

kvaliteet. Esimese etapi tööde teostamise ajaks on pakutud 4 nädalat.

 Toodi välja, et Digiriigi Akadeemia koolituste ettevalmistamine võtab osalejate

hinnangul pikemalt aega kui kontaktkoolituste läbiviimine.

 Eeldusliku maksumuse osas tagasisidet aktiivselt ei jagatud, hankija eelduslik

maksumus 150 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kõlas eelduslikust maksumusest

nii väiksemaid kui suuremaid summasid, mille raames oleks projekt tehtav.

 Antud juhul on tegemist hankega alla sotsiaalteenuse riigihanke piirmäära, mistõttu ei

kuulutata hanget välja riigihangete registris, ettepanekud pakkumuste esitamiseks

edastatakse e-kirjaga vähemalt samadele adressaatidele, kellele edastati kutse turu-

uuringul osalemiseks.

 Nõue läbi viia Eesti eri piirkondades kontaktkoolitusi sai erinevat vastukaja. Tagasiside

põhjal oli osapooli, kelle jaoks nõue on piirav ja takistab hankel osalemist, kuivõrd ei

ole võimalik oma ruumidest väljaspool koolitusi pakkuda. Tehti ettepanek kaaluda ühes

piirkonnas koolituse läbiviimist ja toetada osalejate majutust. Samas leidsid mõned

osapooled, et nõue aitab saavutada hankija nõutud ära koolitatud TKS-ide määra

paremini, ega ole takistuseks koolitaja liikumisele ning teiste ruumide üürimiseks

koolituse läbiviimiseks. Kontaktkoolituste ajaline läbiviimine on pakkuja enda määrata,

ehk grupid Eesti erinevates piirkondades ei pea toimuma samaaegselt, kuid

koolitusprogramm peab kõikides piirkondades olema sama.

 Eesti erinevates piirkondades koolitusprogrammi läbiviimiseks tuleb pakkujal ruumid

leida ise, see on arvestatud hankija poolt hanke eelarvesse.

 Koolitusprogrammi osalejatele toitlustust tagama ei pea, soovi korral võib seda alati

teha, kuid pikema koolituse puhul peaks osalejatele pakkuma vähemalt

teed/kohvi/vett/küpsist.

 Hankija ei eelda, et koolitus toimub tööpäeva lõpus ehk algusega alates kell 16.30,

samuti ei eelda hankija, et koolitus toimub TKS-idele ainult töövabast ajast, nt

nädalavahetustel, pakkuja on oodatud esitama oma nägemust koolituse ülesehitusest.

Kuna TKS täidab ülesandeid töö ajal, siis eelduslikult saab TKS koolitus toimuda

tööajast.

 Kontakttundide läbiviimine toimub eelduslikult kohapeal auditooriumis, kuid ei ole

välistatud, et pakkuja teeb pakkumise osade kontakttundide läbiviimiseks reaalajas

videoplatvormi vahendusel.

 Digiriigi Akadeemias oleva koolituse haldamise võtab edaspidi hankija enda peale ja

hoiab õppematerjale asja- ning ajakohasena.

 Digiriigi Akadeemias saab osaleja läbida enesekontrolli teste, mis hankija nägemuses

on oluline osa veebimaterjalide koostamisel ja õppijale läbimisel.

 Hind ei ole koolitusprogrammi hindamisel ja pakkumiste valimisel peamine

hindamiskriteerium, kuid on üks hindamiskriteeriumitest, peamine rõhk on

koolitusprogrammi ülesehitusel.

 Hankijaga – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – tuleb teha üsna aktiivset

koostööd hanke raames, soovime igat etappi läbi vaadata, kooskõlastada, tuleb

arvestada ka meie poolt ülevaatamise ajaga.

 Digiriigi Akadeemia osas saab toeks olla Justiits- ja Digiministeerium.

 TKS-ide koolituskohustuse kehtestamist seaduses hetkel planeeritud ei ole.

 Turundus ja koolitusel osalejate otsimine on pakkuja korraldada. Hankija ei eelda

tasuliste kanalite kasutamist.

 Nõutud koolituse läbinud isikute arv (esmases tehnilises kirjelduses 120 inimest) on

vaja saavutada, muidu rakenduvad leppetrahvid. Hankija rakendab leppetrahvi

pakkujale, kui nõutud koolituse läbinud isikute arv ei ole saavutatud. See, kuidas

pakkuja inimese käest küsib raha tagasi, on pakkuja enda korraldada, nt võib pakkuja

sõlmida õppijatega õppelepingu ja nõuda pooleli jätmise korral õppekulud tagasi.

Pakkuja võib koolitada rohkem inimesi arvestades sellega, et osad katkestavad õpingud.

 Õppekava tehnilises kirjelduses on näitlik, ootame pakkuja nägemust teemadest,

teemade käsitlemise pikkusest ja lähenemist koolitusprogrammile.

 Koolitusprogrammi läbimise ja tunnistuse väljastamise tingimused (nt õppeedukuse

määr, kohal käimiste protsent) on pakkuja pakkuda ja kooskõlastatakse hankijaga.

 Juhiti tähelepanu, et tänapäeval pelgab täiskasvanud inimene õppimist ehk programm

peab toetama täiskasvanud õppija (TKS-i) õpinguid, programmi ülesehitust tuleb

eristada ja üles ehitada muud moodi kui tavapärasele üliõpilasele, et säilitada õppija

õpihuvi, kontrolltöösid ja teste kardetakse.

 Kui koolitusprogrammi pikkus on nt 90 akadeemilist tundi, on aktsepteeritav, et selle

sees on ka iseseisva töö (õppimise) tunnid, eeldusel, et see on õppekavas selgelt

määratletud. Akadeemilised tunnid sisaldavad iseseisvat õppimist, nt on Digiriigi

Akadeemias moodulite eelduslik läbimise aeg, mis ei pruugi olla sama, kui palju

inimene reaalselt kulutab aega mooduli ja terve e-kursuse läbimiseks.

 Ühispakkumused on lubatud (ühispakkujad peavad esitama taotluse ühisest

pakkumisest enne hanget mitte hanke jooksul).

 E-kursused ja kontakttunnid peavad moodustama kokku ühtse terviku, kuid ei pea

olema identsed ehk koolitaja kontakttunnis ei pea rääkima täpselt sama juttu, mida

õppija e-kursustel läbis, kuid terviklik õppekava on pakkuja kujundada. Eelduslikult

võiksid e-kursused olla teooria omandamiseks ja kontakttunnid praktilisteks

teadmisteks.

 Digiriigi Akadeemia ülesehitus põhineb Moodle platvormil, Digiriigi Akadeemias on

kasutatud kursuste loomiseks pilvepõhist autoritarkvara Articulate Rise 360, eelistame

samuti selle kasutamist kursuste loomiseks.

 Koolituse sihtgrupiks on TKS, kellel puudub varasem väljaõpe, muus osas hankija

tingimusi kinni ei soovi kirjutada, pakkuja saab pakkuda nii üldisemat teooriat kui ka

välja töötada soovi korral sektorispetsiifilisi mooduleid ja koolitusmaterjale, nt

tööstusele ja kontoritöötajatele eraldi moodul.

 Koostatud õppematerjalidele jääb autoriõigus hankijale (vastavalt töövõtulepingu

üldtingimuste punktile 5, üldtingimused leitavad MKM kodulehelt), autoriõigused

antakse üle lihtlitsentsi alusel.

 Toodi välja, et koolitus paistab oma olemuselt hetkel 24 tunnise koolituse pikem

versioon. Juba täna on 24 tunnised koolitused inimestele endale pigem koormavad ja

nad ei viitsi neid läbida, koolitus peab olema atraktiivne. Tööandja näeb tihti ka kolme

koolituspäeva raisatud ajana TKS koolitamisel, liiga palju tööaega läheb kaduma.

 Probleemkohana nähti, et turundus tabab suure tõenäosusega eeskujulikku TKS-i,

küsimus on, kuidas saada koolitusele TKS, kes ei ole eeskujulik.

1

HANKEDOKUMENT

„Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi väljatöötamise ja rakendamise tellimine“

CVP kood: 80500000-9

Koolitusteenused

Lugupeetud pakkuja!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku pakkumuse

esitamiseks sotsiaalteenuse hankele, millega tellitakse töökeskkonnaspetsialistidele suunatud

koolitusprogrammi väljatöötamist ja rakendamist.

Hankija:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

reg kood: 70003158

e-post: [email protected]

(edaspidi Hankija)

Hanke nimetus: „Töökeskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi

väljatöötamise ja rakendamise tellimine“

Hankemenetluse liik: Alla sotsiaalteenuse riigihanke piirmäära hange

Pakkumuste esitamise tähtaeg: 15.08.2025 kell 12:00.

Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

Pakkumuste jõusolek: 60 kalendripäeva

Lepingu täitmise kestus: Tegevuste elluviimise kestus on 63 nädalat arvates

hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast

Lepingu eeldatav maksumus: kuni 170 000 eurot (lisandub käibemaks)

Riigihanke läbiviimise eest

vastutav isik ja

kontaktandmed:

Dana Kadanik

Töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik

[email protected]; +372 5912 6091

2

1. Hanke taustinfo

Hanke eesmärk on töötada välja ja rakendada perioodil 2025–2026. a

töökeskkonnaspetsialistide (edaspidi TKS) koolitusprogramm, mille tulemusena suureneb

TKS-ide pädevus ning teadlikkus töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, mis omakorda aitab

ettevõtetes ennetada tööõnnetusi, tööga seotud haigestumisi ja vähendada seeläbi riigi ning

ühiskonna kulusid, mis tekivad töövõime kaotuste tõttu. Kuna läbi aastate on üheks tööohutuse

probleemkohaks olnud töökohal esinevate riskide hindamine1 ning tulemuste põhjal meetmete

rakendamine, on koolitusprogrammi eesmärk pöörata rõhku eelkõige riskianalüüsi ja

tegevuskava koostamisele ennetamaks tööõnnetusi ja tööga seotud haigusi.

Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaate kohaselt toimus 2024. aastal 3384 tööõnnetust, mis

tähendab, et iga päev juhtub töökohtadel keskmiselt 9 tööõnnetust. Enim toimus tööõnnetusi

suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes (31%). Väikestes juhtus 22% ning mikroettevõtetes

16%. Surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtus enim mikro- ja väikeettevõtetes. Statistika puhul

on tegemist vaid õnnetustega, mida tööandjad registreerivad. Tööinspektsiooni hinnangul võib

pidada tööõnnetuste arvu suuremaks kuivõrd praktikas ei täida kõik tööandjad seadusest

tulenevaid kohustusi tööõnnetuste registreerimisel. Arvestades Tööinspektsiooni 2024. a

statistikat, juhtub suurema tõenäosusega tööõnnetusi kaubanduses, puidutööstuses,

metallitööstuses, tervishoius ja ehituses. 2023. aasta põhjal kaotas riik tööõnnetuste tõttu ligi 6

mln eurot.2

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 16 kohaselt on TKS töökeskkonnaalaste

teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud3 ettevõttes täitma töötervishoiu- ja

tööohutusalaseid kohustusi4. TKS-i roll on vastutusrikas, hõlmates töökeskkonna ohutegurite

tuvastamist, riskide maandamist ning tööandjale ettepanekute tegemist ohutuse parandamiseks.

Kui esineb oht töötaja elule või tervisele, peab TKS peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või

keelama töövahendi kasutamise.

Oma tööülesannete täitmiseks peab TKS tundma töösuhteid, töötervishoidu ja tööohutust

reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte enda töötingimusi, kuid täpsemaid nõudeid TTOS TKS-i

pädevusele ega koolituskorrale ette ei näe. Võrdluseks näeb TTOS-i § 181 lg 5 ette detailsema

täiendkoolituskorra töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele, mis on

kehtestatud tervise- ja tööministri 22.11.2018. a määrusega nr 50 ning mille kestuseks on 24

akadeemilist tundi.

Praktikas pakutakse tihti TKS-idele, töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele

mõeldud koolitusi, millega tõenäoliselt võib TKS-ide tööohutusalane väljaõppe piirduda, kuid

tulenevalt TKS-ide suuremast vastutusest töökeskkonnas, vajaksid TKS-id põhjalikumat

koolitust. Eesti koolitusturul pakutavate lühiajaliste kursuste kõrval on võimalik

kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides omandada erinevaid erialasid või läbida mikrokraadiõpet5,

kuid puudub eraldi just TKS-idele mõeldud koolitusprogramm, mis samaaegselt nii mahu, sisu,

1 Tööinspektsiooni aastaraamat 2 Tööinspektsiooni aastaraamat 3 TTOS kohustab tööandjat määrama TKS-i igas ettevõttes, sõltumata selle suurusest. 4 Nimetatud töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Kui tööandjal on

töökeskkonnaalased teadmised ja oskused, võib ta ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi. 5 Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on füüsikaliste ja keemiliste ohutegurite mikrokraadid ja

rakenduskõrgharidusena võimalik õppida tervisekaitse spetsialistiks, Eesti Maaülikoolis on ergonoomika

magistriõpe, Tallinna Tehnikaülikoolis töökeskkonnakvaliteedi juhtimise mikrokraad.

3

vormi kui vastuvõtutingimuste osas arvestaks antud hanke sihtrühmaga, sh asjaoluga, et TKS-

i rolli võivad üsna ootamatult sattuda erineva kvalifikatsiooniga inimesed ning sageli on

tegemist inimestega, kes täidavad TKS-i ülesandeid oma tavapärase töö kõrvalt6.

Riigihanke tulemusena sõlmitakse leping (edaspidi leping), mille täitmise tähtaeg on kuni 63

nädalat alates lepingu sõlmimisest. Sõlmitud lepingu alusel töötab Pakkuja välja

koolitusprogrammi õppekava, loob teooria omandamiseks e-kursused (Digiriigi Akadeemia

õppeplatvormile), kavandab ning viib läbi kontaktkoolitused ja väljastab koolitusprogrammi

täies mahus läbinud isikutele tunnistuse7.

2. Hanke eesmärk, sihtrühm ja töö teostamise üldised nõuded

2.1. Hanke eesmärk on välja töötada ja viia ellu koolitusprogramm TKS-idele (õppekava

koos e-kursuste ning kontakttundidega).

2.2. Koolitusprogrammi sihtgrupiks on avaliku ja erasektori töötajad, kellel on ettevõttes

töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad kohustused. Ennekõike on koolitusele

oodatud töötajad:

2.2.1. kes täidavad TKS-i ülesandeid lisaks oma tavapärastele tööülesannetele ja kellel

puudub varasem TKS-i tööks vajalik väljaõpe;

2.2.2. sektoritest, kus juhtub enim tööõnnetusi8: kaubandus, metallitööstus, ehitus,

veondus, laondus, puidutööstus, toiduainetööstus, põllumajandus, mööblitööstus,

keemiatööstus, hoolekanne;

2.2.3. juhul, kui koolitusprogrammis jätkub vabu kohti, saavad kooskõlastatult

Hankijaga koolitusel osaleda ka töökeskkonnavolinikud; töökeskkonnanõukogu

liikmed; tulevased TKS-id, kes veel ei ole määratud ettevõttes TKS-iks, kuid peagi

määratakse ja teised töökeskkonna ohutusest huvitatud isikud (nt õppejõud,

koolitajad, inspektorid);

2.2.4. juhul kui Pakkuja soovib hõlmata koolitusgruppi punktis 2.2.3. nimetatud

isikuid, tuleb Pakkujal see kooskõlastada Hankijaga, näidates ära

koolitusprogrammis osalevate TKS-ide ja 2.2.3. isikute osakaalu kogu

koolitusprogrammist.

2.3. Koolitusel osalemine on osalejale tasuta. Osalejate transpordikulud katavad osalejad

ise.

2.4. Hanke eesmärgi saavutamiseks tuleb pakkujal:

2.4.1. I etapi käigus töötada välja õppekava. Pakkuja töötab välja lähteülesandele ning

esitatud pakkumusele tuginedes TKSide koolitusprogrammi õppekava, sh

terviklike koolitusmoodulite detailse ülesehituse (koos teemade jaotuse,

täpsustatud mahtude jm detailidega). Etapi tulemina on Hankijale esitatud, üle

antud ning Hankijaga kinnitatud koolitusmoodulite detailne struktuur, nii e-

kursuste kui kontakttundide õppekava.

I etapi töö üleandmise tähtaeg on 4 nädalat alates lepingu sõlmimisest.

2.4.2. II etapi käigus töötada välja e-kursused. Pakkuja töötab välja esimese etapi

tulemi põhjal iseseisvalt läbitavad e-kursuste õppematerjalid. Õppematerjalid

6 K. Karu 2021 läbi viidud küsitluse tulemuste järgi täitsid ligi pooled (48,1 %) vastanutest (156) TKSi kohustusi

lisaks põhitööle. Vt lisaks: https://issuu.com/tthkk/docs/uurimistoode_kogumik_2021/s/15141641. 7 Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse

käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.

Tunnistuse väljastab täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. 8 Tööinspektsiooni aastaraamat.

4

majutatakse Digiriigi Akadeemia platvormile, mistõttu peab materjalide

väljatöötamisel lähtuma Digiriigi Akadeemia õppematerjalide standardist

(hankedokumendi (HD) Lisa 1). Etapi tulemina on Hankijale üle antud (tehtud

kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil) ning Hankijaga kinnitatud

koolitusmoodulite õpiväljunditele vastavad õppematerjalid.

Töö teostamise eeldatav tähtaeg on 25 nädalat alates esimese etapi töö üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest Hankija poolt.

I ja II etapi tööde maksumus kokku on 60% projekti kogumaksumusest. I ja II etapi

tööde eest tasutakse koos, peale teise etapi töö vastuvõtmist.

2.4.3. III etapi käigus viia läbi kontaktkoolitused (auditoorne õpe) ja korraldada

aruandlus. Kontaktkoolitustel osalemise eelduseks on e-kursuste samateemaliste

moodulite edukas läbimine (nt testi sooritamine Digiriigi Akadeemia keskkonnas

positiivsele tulemusele).

III etapi tulemina on kontakttunnid läbi viidud, nõutud TKS-ide arv on läbinud

koolituse ning Hankijale on üle antud analüütiline raport koos kõigi I ja II etapi

jooksul valminud lõplike tulemitega.

Töö teostamise eeldatav tähtaeg on 25 nädalat alates teise etapi töö üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest Hankija poolt.

III etapi töö maksumus on 40% projekti kogumaksumusest. III etapi eest tasutakse

peale kolmanda etapi tööde vastuvõtmist.

2.5. Pakkuja teeb töö teostamise käigus tihedat koostööd Hankijaga. Iga etapi eel kohtub

Pakkuja Hankija esindaja(te)ga sisendi saamiseks ning Hankija ootuste täpsustamiseks.

2.6. Hankijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke

alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Hankija jätab vastava etapi töö vastu

võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud kuni 10

(kümme) tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Hankija määrab töö üleandmisel

ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

2.7. Alates II etapi töö üleandmisest on Hankijal õigus otsustada, kas töö teostamisega

jätkamine järgmistes etappides on mõistlik ja vajalik. Kui Hankija otsustab, et töö

teostamisega ei jätkata, siis hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub pakkujale otsuse

vormistamise hetkeks tehtud töö eest ning järgneva(te) etap(p)i(de) eest tasu ei maksta).

3. Nõuded õppekavale

3.1. Õppekava kogumaht peab olema minimaalselt 90 akadeemilist tundi, sealhulgas e-õppe

minimaalne maht on 50 akadeemilist tundi ning kontaktkoolituste minimaalne maht 40

akadeemilist tundi. Pakkuja võib esitada pakkumuses oma nägemuse õppekava mahtudest,

sh kursuse õppemahu suurendamisest.

3.2. Koolitused peavad moodustama osaleja jaoks tervikliku õpikogemuse, lähtudes

kombineeritud ehk hübriidõppe põhimõttest – teoreetilised teadmised omandatakse

iseseisva e-õppe formaadis ja auditoorne õpe füüsilises keskkonnas kohapeal põhineb

eelkõige kogemusõppel, võimaldades arutelude ja meeskonnatöö formaadi kaudu luua

seoseid teooria ning oma vastutusala konteksti vahel.

3.3. Õppematerjalid peavad siduma teoreetilise osa tihedalt praktiliste tegevustega ja

reaaleluliste ülesannetega, mille täitmisele saab osaleja tagasiside (nt kontakttundide

5

raames või läbi testi täitmise e-õppe raames); võimaldama praktiliste tööde tulemust

kasutada koolitusel osaleja edasises töökeskkonnaspetsialisti töös.

3.4. Õpe on eesti keeles. Võõrkeelsete materjalide kasutamine (videoloengus, esitlusmaterjalis,

praktilistes töödes vms) on lubatud, kui neile on lisatud eestikeelne tõlge ja/või subtiitrid.

Täiendavalt välja toodud soovituslik materjal võib olla võõrkeelne.

3.5. Pakkuja peab arvestama, et osaleja on hõivatud täiskoormusel tööga ning õppeprogrammi

läbimine peab muuhulgas võimaldama mõistlikku töö- ja eraelu ühildamist õppimisega.

3.6. Pakkuja esitab pakkumuses oma nägemuse õppekavast (käsitletavad teemad, mahud, sh e-

õppe ja kontakttundide jagunemine ja ülesehitus) lähtudes punktis 3.9 esitatud näidisest

(miinimumnõuded).

3.7. Õppekava koostamisel tuleb kombineerida teoreetilist ja praktilist osa, sh pakkudes TKS-

ile süvendatud teadmisi ja tööks vajalikke praktilisi tööriistu.

3.8. Lõpliku õppekava kinnitab Hankija I etapi töö teostamise käigus – õppekava peab olema

kinnitatud enne II etapi tööga alustamist.

3.9. Töö teostamise käigus võib Pakkuja esitada Hankijale muudatuse ettepanekuid

kokkulepitud õppekavas koos põhjendustega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Muudatused õppekavas kooskõlastatakse Hankijaga. Muudatuste tulemusel ei tohi

suureneda töö teostamise maksumus ega muutuda hankelepingu ese.

3.10. Koolitusprogramm hõlmab näitlikult järgnevaid teemasid (tabelis 1 on esitatud

indikatiivne e-kursuse maht ja sisu iga teema osas. Pakkuja ülesanne on esitada

pakkumuses oma nägemus õppekavast, millises mahus ja sisus teemasid käsitletakse e-

õppes ja kontakttundides):

Tabel 1. Indikatiivne e-kursuse maht ja sisu.

I Tööõigus Koolitusmoodul käsitleb:

- tööõiguse rahvusvahelisi ja siseriiklikuid allikaid

(Euroopa Liit, Eesti Vabariigi õigusaktid, ennekõike

töölepingu seadus- TLS, töötervishoiu ja tööohutuse

seadus- TTOS ning nende alusel kehtestatud

õigusaktid);

- tööõiguse olemust (töölepingu tunnused, piiritlemine

teistest lepinguliikidest ja avalikust teenistusest);

- töölepingut (töölepingu pooled ja sõlmimine,

töölepingu tingimused, töötaja ja tööandja õigused ja

kohustused, erisused teenuseosutamise lepingu poolte

kohustustest);

- töö- ja puhkeaega (töö tegemise aja piirangud,

ületunnitöö, öötöö, igapäevane ja iganädalane

puhkeaeg, valveaeg);

- riigi ja ettevõtte tasand, erinevate asutuste rollid ja

funktsioonid ohutu töökeskkonna kujundamisel

(Tööinspektsioon, Terviseamet jm);

- järelevalvet tööseaduste täitmise üle ja vastutust nõuete

rikkumise eest (Tööinspektsioon ja selle roll,

Tööinspektsiooni teenused).

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

6

Mõistab - tööõiguse olemust;

- töölepingu erisust muudest lepingutest;

- teenuseosutamise lepinguga kaasnevaid õigusi ja

kohustusi TLS ning TTOS raames;

- töölepingu poolte õigusi ja kohustusi nii töösuhtes kui

ka tööohutuses;

- üldiselt töö- ja puhkeaja regulatsiooni;

- eri asutuste rolli ja funktsiooni töökeskkonna ja

tööohutuse kujundamises erinevate asutuste rolle.

Oskab - leida tööõiguse siseriiklikuid allikaid;

- eristada töölepingut muudest lepingutest;

- töötada üldisel tasandil tööaja küsimustega;

- pöörduda vajaliku asutuse poole vajadusel.

II Sissejuhatus

töötervishoiu ja

tööohutuse

korraldussesse

Koolitusmoodul käsitleb:

- sissejuhatus TTOS-i, peamised mõisted, kohaldusala

jm üldised nõuded;

- TTOS alusel kehtestatud olulisemad rakendusaktid (nt

töötervishoiuteenuse osutamise korra määrus,

töövahendi kasutamise määrus, töökohale esitatavate

nõuete määrus jt);

- tööandja peamised kohustused: töökeskkonna

riskianalüüs, juhendamine, väljaõpe, esmaabi,

töötervishoiuteenuse korraldamine;

isikukaitsevahendite tagamine jm;

- töötaja peamised õigused ja kohustused (panustamine

ohutu töökeskkonna kujundamisse ja keelud);

- peamised ohutegurite grupid;

TKS, töökeskkonnanõukogu ja töökeskkonnavaoliniku

roll ja erisus, vajalikkus töökeskkonnas; TKS

määramine, töökeskkonnavaoliniku valimine ja

tagasikutsumine, TKN korraldus;

- riiklik järelevalve ja vastutus TTOS nõuete rikkumise

eest;

- TEIS iseteeninduse kasutamine.

Maht: nt vähemalt 6 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - mida reguleerivad TTOS ja selle alusel kehtestatud

aktid;

- mis on olulisemad töötervishoiu ja -ohutuse nõuded;

- millised ohutegurid töökeskkonnas võivad esineda;

- töötervishoiu ja tööohutuse üldist korraldust;

- TKS, töökeskkonnanõukogu ja töökeskkonnavoliniku

rolli ja erisust;

- tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi;

- kuidas korraldada töötervishoiuteenuse osutamist, sh

töötajate tervisekontrolli;

- kuidas korraldada esmaabi töökohal, viia läbi

juhendamist;

- riskianalüüsi tähtsust ja olemust;

7

- järelevalve funktsiooni ja rikkumiste tagajärgi.

Oskab - eristada töötaja ja tööandja kohustusi ja õigusi;

- tuvastada töökeskkonna ohutegureid;

- kasutada TEIS-i;

- viia läbi juhendamist;

- korraldada töötervishoiuteenust ettevõttes;

- eristada TKS-i, töökeskkonnanõukogu ja

töökeskkonnavolinikku;

- tagada esmaabi kättesaadavust;

- kasutada TEIS funktsioone.

III Füüsikalised

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- füüsikaliste ohutegurite kirjeldus (nt müra, vibratsioon,

kiirgus, elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus,

õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;

masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad,

valgustuse puudused, kukkumis-, elektrilöögi- ja

plahvatusoht);

- füüsikaliste ohutegurite määrustes tulenevad nõuded;

- peamiste töökeskkonna ja tööohutuse ISO standardite

üldine tutvustamine (nt valgus, jt)

- füüsikaliste ohutegurite eristamine ja mõõtmine;

- füüsikaliste ohutegurite mõju tervisele ja riskid

erinevatele gruppidele (nt rasedad);

- isikukaitsevahendid (IKV) ja vajadusel ohumärgistus.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - füüsikalisi ohutegureid, nende mõju tervisele ja

füüsikalistest ohuteguritest tulenevate riskide

maandamismeetmeid.

Oskab - eristada füüsikalisi ohutegureid;

- mõõta/hinnata füüsikalisi ohutegureid;

- maandada ohutegurite mõju tervisele, sh valida ja

kasutada sobivaid IKV-sid.

IV Keemilised

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- keemilisi ohutegureid (kantserogeenid ja mutageenid,

reproduktiivtoksilised ained, ohtlikud kemikaalid);

- keemiliste ainete käitlemine vastavalt

kemikaaliseadusele, TTOS-ile ja TTOS-i alusel

kehtestatud määrustele, üldine REACH ja CLP

määruste tutvustus;

- kemikaali ohutuskaart ja kemikaali registreerimine,

märgistamine;

- kemikaalide piirnormid (sh bioloogilised piirnormid) ja

nende mõõtmine;

- ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide

kasutamise nõuded (sh kemikaalide transport ja

hoidmine);

- piirangud ohtlike kemikaalidega töötamisel;

8

- kemikaalide mõju tervisele;

- töötajate grupid, kellel on keelatud teatud tööd;

- IKV-d kemikaalidega töötamisel;

- andmete säilitamise erisus;

- Tööinspektsiooni teavitamise juhud sõltuvalt

kemikaalide kogusest.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - ohtlike kemikaalide liike (kantserogeenid ja

mutageenid, reproduktiivtoksilised ained, ohtlikud

kemikaalid);

- kemikaalide käitlemise nõudeid (transport,

ladustamine, märgistamine, registreerimine jm);

- IKV-de olulisust kemikaalidega töötamisel;

- kemikaalide mõjusid tervisele;

Oskab - eristada kemikaalide liike;

- lugeda ohutuskaarti ja valida kemikaalidega töötamise

puhul vastavad IKV-d;

- maandada kemikaalidest tulenevaid riske;

- eristada ohupiktogramme;

- tellida vajadusel kemikaalide mõõtmisi;

- leida kemikaalialast teavet vastavast õigusallikast;

- teavitada Tööinspektsiooni vastaval juhul.

V Bioloogilised

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- bioloogilisi ohutegureid (nt mikroorganismid nt

bakterid, viirused, seened jm, sealhulgas geneetiliselt

muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese

endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed

ained);

- bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (TTOS-i alusel

kehtestatud määrus);

- steriilsus, IKV-d ja ohutus töökeskkonnas;

- ohutegurist tulenevad tervisemõjud;

- töötajate grupid, kellel on keelatud teatud tööd;

- Tööinspektsiooni teavitamine;

- ohurühmad, ohutustasemed ja eriabinõude

rakendamine.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - bioloogiliste ohutegurite olemust ja nende mõju töötaja

tervisele;

- töökeskkonnas rakendatavaid nõudeid;

- millised IKV-d valida;

- ohurühmasid ja ohutasemeid, eriabinõude rakendamise

vajadust;

Oskab - eristada bioloogilisi ohutegureid, ohurühmasid ja

ohutasemeid, eriabinõude rakendamise vajadust;

- maandada ohutegurist tulenevaid riske tervisele;

9

- valida sobivad IKV-d ohuteguritega töötamiseks;

- leida teavet bioloogilistest ohuteguritest õigusaktidest;

- teavitada vajadusel Tööinspektsiooni.

VI Füsioloogilised

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- füsioloogilisi ohutegureid (nt füüsilise töö raskus, sama

tüüpi liigutuste kordumine ja üleväsimust põhjustavad

sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed

tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada

tervisekahjustusi);

- TTOS-i alusel kehtestatud raskuste käsitsi teisaldamise

määrust;

- ohutegurist tulenevad tervisemõjud;

- töökoha kohandamise võimalused, töökoha

ergonoomika, nii istuva kui liikuva töö puhul, töövõtete

ergonoomika;

- töötaja eripäradega arvestamine.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - füsioloogiliste ohutegurite olemust ja nende mõju

töötaja tervisele;

- ohutegurist tulenevate riskide maandamise meetmeid;

- füüsilise ülekoormuse vältimise võimalusi.

Oskab - tuvastada füsioloogilisi ohutegureid;

- kohandada töökohta ja arvestada töötajate eripäradega;

- maandada ohutegurist tulenevaid tervisemõjusid.

VII

Psühhosotsiaalsed

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- psühhosotsiaalseid ohutegureid (nt õnnetus- või

vägivallaohuga töö, ebavõrdne ja ebasoodne

kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja

võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine

üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise,

töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis

võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist,

sealhulgas põhjustada tööstressi);

- vaimse tervise esmaabi võtted ja rakendamine

töökohas;

- töötaja ja tööandja vastutus ohutegurite maandamisel;

- töörahulolu, positiivsete tööalaste suhete kujundamine,

muutuste juhtimine, organisatsiooni vastutus negatiivse

tööstressi ennetamisel;

- ohuteguri maandamine ja abinõud;

- ohutegurist tulenevad tervisemõjud ja nende tagajärjed

töötajale.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - psühhosotsiaalsete ohutegurite olemust ja nende mõju

töötaja tervisele;

- ohutegurist tulenevate riskide maandamise meetmeid.

10

Oskab - eristada psühhosotsiaalseid riske töökeskkonnas;

- maandada ohutegurist tulenevaid riske.

VIII Töö tegemise

viisid ja uued

ohutegurid

Koolitusmoodul käsitleb:

- töö tegemise viise (kaugtöö, kuvariga töö, kõrgustes

töötamine, öötöö, jm);

- töö tegemise viise reguleerivad aktid (nt kuvariga

töötamise määrus);

- uued tehnoloogiad (nt AI töökeskkonnas),

- õigus olla mitte kättesaadav;

- kaamerad töökohas ja nende riskianalüüs- privaatsus vs

turvalisus.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - töölaadist tulenevate ohutegurite olemust ja nende mõju

töötaja tervisele;

- ohutegurist tulenevate riskide maandamise meetmeid.

Oskab - hinnata töölaadi mõju töötaja tervisele;

- maandada ohutegurist tulenevaid riske.

IX Riskianalüüs Koolitusmoodul käsitleb:

- töökeskkonna riskianalüüsi olemus, olulisus,

koostamine;

- riskianalüüsi tegevuskava, selle koostamine;

- riskianalüüs kaugtöö korral;

- eelnevalt õpitud ohutegurite tuvastamine

töökeskkonnas, hindamine ja sobivate

ennetusmeetmete valimine, sh IKV-de valimine ja

kasutamine;

- erinevad riskide hindamise metoodikad, sh mõõtmised

ja standardite tundmine;

- korralduslikud soovitused, nt töötajate küsitlemine,

küsimuste/küsimustike näidised;

- töötajate teavitamine ja kaasamine ning juhendamine ja

väljaõpe;

- eri töötajate gruppidega ja töötajate erivajadustega

arvestamine.

- vormistamine, sh TEIS moodul, ja/või Euroopa

Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhendi

kasutamine, vms;

- riskianalüüsi dokumenteerimine.

Maht: nt vähemalt 6 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - riskianalüüsi olemust, vajalikkust, riske ja nende

maandamise meetmeid töökeskkonnas.

Oskab - koostada riskianalüüsi, valida sobivaid riskide

hindamise meetodeid ja koostada ennetustegevuste

tegevuskava;

11

- oskab hinnata tellitud töökeskkonna mõõtmiste

tulemusi ja võtta ohutu töökeskkonna kujundamiseks

sobivaid meetmeid.

X Töötervishoid Koolitusmoodul käsitleb:

- esmaabi regulatsioon - esmaabi andmine

töökeskkonnas, esmaabivahendite olemasolu vastavalt

töökeskkonnale, esmaabi andja olemasolu ja

määramine jm;

- tegutsemine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral;

- töötervishoiuteenus, sh tervisekontroll, selle kord,

terviklik töökeskkonna analüüs, määrustest tulenevad

erisused (nt bioloogiliste määruses kehtestatud erisus

või kantserogeenide määruses kehtestatud erisus),

koostöö töötervishoiuarsti ja teiste

töötervishoiuspetsialistidega;

- tööõnnetused, tööst põhjustatud haigestumised ja

kutsehaigused, teavitamine, nende uurimine ja

ennetamine;

- tööandja uurimiskohustus, tähtajad;

- töötaja terviseandmete töötlemine ja andmete kaitse.

Maht: nt vähemalt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - esmaabi korraldamise korda, vajadust ja regulatsiooni;

- eristab tööga seotud haigusi ja tööõnnetust ning nende

uurimise korda;

- õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral tegutsemist;

- tervisekontrolli läbiviimise korda ja

töötervishoiuteenuseid.

Oskab - valida isikuid esmaabiandjateks, komplekteerida

esmaabivahendeid vastavalt töötajate arvule ja

tegevusvaldkonnale, paigutada need otstarbekohaselt;

- korraldada esmaabikoolitust;

- korraldada töötervishoiuteenuse osutamist;

- toimida tööl juhtunud õnnetuse korral;

- läbi viia tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimist.

XI

Läbirääkimiste

pidamine

Koolitusmoodul käsitleb:

- läbirääkimiste olemus,

- läbirääkimiste mudel ja faasid;

- läbirääkimiste ettevalmistamine ja juhtimine;

- kontakti loomine ja hoidmine;

- inimese seisundite, emotsioonide ja motivaatoritega

arvestamine läbirääkimistel;

- aktiivne kuulamine; enesekehtestamine;

- erimeelsuste lahendamine.

- Muudatuste psühholoogia, vastupanu liigid ja nende

ületamise tehnikad.

- Praktiliste läbirääkimise harjutuste lahendamine,

analüüs ja tagasiside.

12

Maht: nt 2 ak/h e-kursuse kohta

Mooduli läbimisel õppija:

Mõistab - läbirääkimiste olemust;

- läbirääkimiste teooriaid, suhtlusstiile,

- kontakti loomise ja konflikti lahendamise tehnikaid;

- enesekehtestamise taktikaid.

Oskab - pidada tulemuslikult läbirääkimisi, mis on toetatud

teoreetilistele teadmistele ja suhtlemistehnikatele.

4. Nõuded e-kursuste õppematerjalidele

4.1. Õpiväljundite saavutamiseks peab pakkuja kavandama õppekavas esitatud ja Hankijaga

kokku lepitud teemade kohta e-kursused, mis on kooskõlas punktis 3 kirjeldatud nõuetega.

4.2. Pakkuja loob e-kursuseid Digiriigi Akadeemia platvormile (teeb kursused osalejatele

kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil).

4.3. Loodavad e-kursused peavad vastama kaasaegse e-õppe põhimõtteid järgides Lisa 1

(Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus) esitatud nõuetele. E-kursused jagunevad

omakorda mooduliteks.

4.4. Loodav e-kursus peab toetama täiskasvanud õppija süsteemset ja tulemuslikku õppimist,

vastama tänapäevase õppija ja tulevikuõppimise väljakutsetele:

4.4.1. õppijast ja tema vajadustest lähtuv, tekitama ja hoidma motivatsiooni kogu

kursuse vältel;

4.4.2. multimodaalse õppesisuga, kombineerides korduvusi, automaatset tagasisidet

andvaid enesekontrolli- ja hindamistegevusi, interaktiivseid harjutusi ja/või

visuaalseid materjale (videod, animatsioonid, graafikud); ning olema õppijale

jõukohane iseseisvalt läbimiseks (ilma juhendamiseta), sealhulgas võimaldama

õppijal aru saada oma õppe edenemisest (progressi jälgitavus);

4.4.3. koosnema lühikestest, kuni 15 minutilistest õpitükkidest (moodul), mis

moodustavad kokku minimaalselt 45- ja maksimaalselt 90-minutilise loogilise ja

ühtse terviku (e-kursuse).

4.5. E-kursuste materjalide väljatöötamisel peab pakkuja arvestama, et need oleksid

taaskasutatavad väljaspool konkreetse koolitusprogrammi konteksti, kuna jäävad

kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil laiemale avalikkusele.

4.6. Pakkuja esitab pakkumuses oma nägemuse e-kursuste sisust ja ülesehitusest. Pakkuja

kooskõlastab iga e-kursuse mooduli sisu ja visuaalid Hankijaga jooksvalt töö teostamise

käigus.

4.7. Hankija nägemuses sarnaneb lõpptulemus näiteks järgnevale Digiriigi Akadeemia

kursusele9: „Töötervishoiu ja ohutuse e-kursus“, kättesaadav siin: Kursus: Töötervishoiu

ja -ohutuse e-kursus | Digiriigi Akadeemia õppeplatvorm. Hankija ei

eelistalõpptulemusena näiteks järgneva visuaaliga Digiriigi Akadeemia kursust: „Ametnik

soolise võrdsuse edendajana“, kättesaadav siin: Kursus: Ametnik soolise võrdsuse

edendajana, Teema: Ametnik soolise võrdsuse edendajana | Digiriigi Akadeemia

õppeplatvorm.

9 Eelistatava kursuse visuaal toetab paremini täiskasvanud õppijat, visuaal on silmadega hoomatavam ja

loetavam, rõhutatud on kordusi ja olulist infot meelde jätmiseks, visuaali on toetatud jooniste ja skeemidega,

interaktiivsete akendega.

13

4.8. Koolituste läbiviimiseks vajalike õppematerjalide, audiovisuaalsete salvestiste ja teiste

materjalide varalised autoriõigused kuuluvad Hankijale (lihtlitsentsi alusel) ning need

sisalduvad pakkumuse maksumuses. Varem loodud materjalide taaskasutamise korral peab

pakkuja tagama kõigi materjalide kasutamisega (sh muutmisega) seotud õiguste andmise

Hankijale (lihtlitsentsi alusel), mis võimaldab jätta materjalid ka koolitusprogrammi

järgselt kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil.

5. Nõuded kontaktkoolitustele

5.1. Õpiväljundite saavutamiseks peab pakkuja kavandama kontaktkoolituse tunnid lähtudes

kokkulepitud õppekavast ja arvestades punktis 3 toodud nõudeid.

5.2. Hankija nägemuses viiakse koolitust läbi vähemalt neljas koolitusgrupis, sealjuures iga

grupi suuruseks on kuni 30 inimest. Koolitusprogrammi edukalt lõpetajate arv on 120

inimest. Lõplikud koolitusgruppide suurused kinnitatakse Hankija ja Pakkuja vahel lepingu

täitmise käigus.

5.3. Juhul kui kolmanda etapi lõpetanud koolitatute arv väheneb rohkem kui 10%, punktis 5.2.

määratletud sihtrühma suurusest, siis sellist olukorda loetakse oluliseks lepingu

rikkumiseks, mille alusel on Hankijal õigus vähendada kolmanda etapi eest maksmisele

kuuluvat summat ja nõuda Pakkujalt leppetrahvi 20% kolmanda etapi maksumusest.

Olukorras, kui Pakkuja koolitab rohkem isikuid kui nõutud ning koolituse lõpetanute arv

väheneb rohkem kui 10%, kuid täidab ära punktis 5.2. nõutud mahu, ei kohaldata Pakkuja

suhtes leppetrahvi.

5.4. Leppetrahvi suuruseks punktis 5.3 kirjeldatud juhul on 20% kolmanda etapi maksumusest.

5.5. Kontaktkoolitusi viiakse Hankija nägemuses läbi eelistatult vähemalt kolmes erinevas

Eesti piirkonnas.10

5.6. Hankijaga kokkuleppel võib mõned kontaktkoolituse tunnid asendada põhjendatud

vajaduse korral reaalajas toimuvate veebiloengutega.

5.7. Koolitusprogrammi täies mahus läbinud osalejatele peab Pakkuja väljastama tunnistuse.

5.7.1. Koolitusprogrammi läbiviija peab vastama täiendkoolitusasutuse nõuetele

vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.11

5.7.2. Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse

isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas

kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.12

5.8. Koolitusprogrammi läbimise ja tunnistuse väljastamise tingimused (nt testide läbimise

protsent, õppeedukus) lepitakse kokku Hankijaga.

5.9. Kontaktkoolituste kavandamisel peab Pakkuja lähtuma maksimaalselt koolitusprogrammi

sihtrühma eripäradest ja vajadustest, lõimides koolitusprogrammi kogemusi, praktilisi

harjutusi ja näiteid lähtuvalt osalejate tegevusvaldkonnast.

5.10. Kontaktkoolituste korral tuleb päevakava koostamisel arvestada puhkepausidega ja

võimalikult optimaalse ajakasutusega.

10 Seejuures nt Tallinna koolitusgrupi kontakttunnid toimuvad ainult Tallinnas, Paide koolitusgrupi kontakttunnid

toimuvad ainult Paides. Tallinna grupi osaleja saab osaleda Paide grupis vaid erandkorras ja kokkuleppel

pakkujaga. 11 Täiskasvanute koolituse seadus, RT I, 19.03.2019, 93. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093#para9lg1 12 Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015.a määrus nr 27 „Täiendkoolituse standard“ § 3 lg 2. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/111112016002?leiaKehtiv

14

5.11. Kui kontakttunnid kestavad samal päeva rohkem kui 4 akadeemilist tundi tuleb

kontaktkoolitusel osalejatele tagada minimaalselt kohv/tee ja vesi, mille korraldamine on

pakkuja vastutada.

5.12. Pakkuja esitab pakkumuses oma nägemuse kontaktkoolituste läbiviimisest (sh

käsitletavad teemad ja mahud, kasutatavad õppemeetodid, indikatiivsed toimumisajad

jms). Lõplik teemaplokkide järjestus, jaotus ja koolituspäevade arv, koolituse

toimumisajad ja –kohad kinnitatakse Hankija ja Pakkuja vahel lepingu täitmise käigus.

5.13. Koolituspäevade läbiviimise koht, info parkimisvõimaluste, ühistranspordi

ligipääsetavuse ja muu osaluseks oluline info tuleb osalejatele teatavaks teha mõistliku aja

jooksul enne koolitusprogrammi algust koos koolitusprogrammile registreerimise infoga,

kuid mitte hiljem kui neli nädalat enne koolitusprogrammi algust.

5.14. Kontaktkoolituste toimumisest teavitamine, sh osalejate informeerimine ja huvi

tekitamine on pakkuja ülesandeks.

5.14.1. Pakkuja korraldab kontaktkoolitustele registreerimise, jagab erinevates kanalites

(sotsiaalmeedia, erinevate liitude meililistid jms) infot koolituse,

osalemistingimuste ja registreerumisvõimaluste kohta. Hankija ei eelda, et

kasutatakse tasulisi kanaleid.

5.14.2. Pakkuja annab Hankijale ülevaate planeeritavatest teavitustegevustest ning

kooskõlastab need enne tegevuse algust Hankijaga, sh järgides teavitusreegleid

vastavalt Vabariigi Valituse 12. mai 2022.a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“.

5.15. Esimese ja järgnevate koolitusgruppide toimumise vahele jääv aeg peab võimaldama

vajadusel sisse viia muudatusi kontakttundides (nt käsitletavate teemade või

õppemeetodite osas) lähtuvalt eelmises koolitusgrupis osalenute tagasisidest.

5.15.1. Pakkuja informeerib Hankijat iga koolitusgrupi laekunud tagasisidest ja

ettepanekutest ning üldisest koolitusprogrammiga rahulolu mõõdikust.

5.15.2. Muudatused kontakttundides tuleb kooskõlastada Hankijaga.

6. Nõuded koolitusprogrammiga seotud aruandlusele

6.1. Pakkuja korraldab koolitusprogrammi rakendamisega seotud aruandlust, sh osalejate

andmekorjet Sündmuste Infosüsteemis13 Hankija poolt eelseadistatud aruandlusvormil

osaleja õppetegevuse lõppemisel hiljemalt kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu

teise nädala lõpuks.

6.2. Pakkuja koostab hiljemalt 15 kalendripäeva möödumisel viimase koolitusgrupi

õppetegevuse lõpust lõppraporti, mis kajastab osalejate edenemist kursusel (progress),

osalejatelt laekunud tagasisidet ja tähelepanekuid koolituse läbiviimise kohta (sh

levinumad tehnilised ja sisulised küsimused, millega osalejad on pöördunud) ning

ettepanekuid ja soovitusi koolitusprogrammi edasiarendamiseks.

6.2.1. Hankija eeldab Pakkujalt õppe katkestamise põhjuste ja läbitud testide tulemuste

monitoorimist.

13 Sündmuste Infosüsteemi kasutusjuhend. Kättesaadav:

https://pilv.rtk.ee/s/dJiWGRHkzF5P2jz?dir=undefined&openfile=250118 ning „Euroopa Sotsiaalfond+ i

tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

Kättesaadav: https://pilv.rtk.ee/s/4zqM29fgW3EXazA

15

6.2.2. Pakkuja kogub koolitusel osalejatelt tagasisidet kursuse korralduse kohta ja

ettepanekuid kursuse parandamiseks.

6.3. Lõppraportis esitab Pakkuja omapoolse hinnangu valitud koolitusformaatide sobivusest

töökeskkonnaspetsialistide töötervishoiu ja tööohutusalaste teadmiste täiendamisel ning

teeb ettepanekuid ja soovitusi tulevikuks sarnaste koolitusprogrammide läbiviimiseks.

7. Nõuded projekti meeskonnale

7.1. Pakkuja peab tööde teostamiseks komplekteerima meeskonna, mis vastab Tabelis 2

esitatud nõuetele. Üks meeskonnaliige võib täita kuni kahte erinevat rolli. Pakkuja

kirjeldab meeskonna koosseisu HD Lisa 3 vormil.

7.2. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis tõendavad

esitatud andmete õigsust. Pakkuja peab esitama hankijale nõutud täiendavad

andmed/dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõude saamisele järgnevast tööpäevast

arvates.

7.3. Pakkujal tuleb iga uuringumeeskonna liikme kohta esitada isiku allkirjastatud CV (vabas

vormis), milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik

hinnata esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme

kontaktandmed. CV allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on nõus osalema hankelepingu

täitmisel pakkuja meeskonna liikmena ning nõustub isikuandmete töötlemisega. Teabena

peab muuhulgas olema välja toodud meeskonnaliikmete kogemust tõendav kirjeldus ja

seda kinnitavad andmed.

7.4. Pakkuja tagab, et väljavalitud koolitajad omavad tööohutuse valdkonnas väga häid

eelteadmisi ning on teemade käsitlemisel fokusseeritud, loovad ja mitmekesised.

7.5. Kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus (vähemalt bakalaureusekraad,

rakenduskõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon).

7.6. Pakkujal on õigus vahetada meeskonnaliikmetena esitatud isikuid hankija eelneval

nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete

kompetentsidega liikmega.

7.7. Hankijal on õigus nõuda kaasatud spetsialistide väljavahetamist pakkuja kulul, kui

nimetatud isikud ei teosta töid hankelepingus kokkulepitule vastavalt.

7.8. Pakkuja võib koolitusprogrammi väljatöötamisse ja läbiviimisesse kaasata alltöövõtjaid (nt

koolitajaid, õppedisainereid jt eesmärgi saavutamiseks vajalikke kompetentse), kui need

vastavad meeskonnaliikmetele kehtestatud nõuetele. Kaastavad isikud kooskõlastatakse

Hankijaga.

7.9. Andragoogi kaasamine meeskonda annab pakkumusele meeskonna hindamisel lisapunkte,

täpsemalt vt Tabel 3.

Tabel 2. Nõuded projektimeeskonna kogemusele, koosseisule ja kompetentsile

Roll Rolli kirjeldus ja nõuded kogemusele

Projektijuht Projektijuht vastutab hankelepingu täitmise eest, juhib meeskonda,

suhtleb hankija esindajaga, korraldab aruandlust ning tagab tööde

nõuetekohase üleandmise hankijale.

Projektijuhil peab olema projekti-, meeskondade – ja ajajuhtimise

kogemus vähemalt kaks aastat, mis on omandatud pakkumuse esitamise

ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul.

Koolitusjuht Koolitusjuht vastutab koolitusprogrammi terviklikkuse, koolitajate, ja

koolitusmaterjalide sisulise ning metoodilise sobivuse (vastavus

sihtrühma vajadustele ja eesmärkidele) eest. Koolitusjuhil peab olema

sarnase eesmärgiga või -sihtrühmale (TKS-ide koolitamine) suunatud

koolituste korraldamise kogemus vähemalt kaks aastat, mis on

16

omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu

jooksul.

Õppedisainer Õppedisainer vastutab koolitusmaterjalide (sh e-kursuste) sisulise ja

metoodilise väljatöötamise, asjakohasuse (sh õppemeetod) ning

valmistamise eest. Õppedisaineril peab olema sarnase eesmärgiga või -

sihtrühmale (TKS-ide koolitamine) suunatud vähemalt kolme (3)

koolituse korraldamise kogemus, mis on omandatud pakkumuse

esitamise ettepanekule vahetult eelneva 24 kuu jooksul.

Koolitaja(d) Koolitaja(d) vastutab/vastutavad koolitusmaterjalide (sh e-kursuste)

sisendi ja ettevalmistamise eest ning kontakttundide läbiviimise eest.

Koolitaja(te)l peab olema varasem (professionaalne) vähemalt

kaheaastane kogemus koolitatavas teemavaldkonnas (tööohutuse,

töösuhete ja/või töötervishoiu vms) pakkumuse esitamise ettepanekule

vahetult eelneva 60 kuu jooksul (nt ülikooli õppejõuna, täiskasvanute

koolitajana, vms).

Visuaalmeedia

spetsialist

Visuaalmeedia spetsialist vastutab e-kursuste (kui asjakohane, siis ka

teiste koolitusmaterjalide) tarbeks audiovisuaalsete materjalide

valmistamise eest. Visuaalmeedia spetsialist peab omama vähemalt

kolme (3) varasema projekti kogemust audiovisuaalsete materjalide

valmistamisel. Kogemus peab olema omandatud pakkumuse esitamise

ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul.

8. Nõuded pakkumusele

8.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida hanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused

e-posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 (kolme)

tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile

isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

8.2. Hankel osalemiseks peab Pakkuja esitama pakkumuse, mille esitamise tähtaeg on

15.08.2025 kell 12.00 aadressil [email protected] ja mis koosneb järgmistest

osadest:

8.2.1. vabas vormis koolitusprogrammi struktuuri kirjeldus koolituse ülesehitusest

(koolituse teemad, nende järjestus, maht, esialgset jaotust erinevate õppevormide

vahel jms).

8.2.2. koolitusprogrammi kirjelduses peab pakkuja tooma välja võimalikud

õppetegevuse läbiviimisega seotud riskid ning nende maandamise meetmed (sh

ootused Hankijale);

8.2.3. lühikirjeldus õppematerjalidest ja/või teistest koolitusressurssidest, mille abil

plaanib pakkuja koolitusprogrammi eesmärke saavutada;

8.2.4. vabas vormis indikatiivne projektiplaan (nädalase täpsusega), sh peab

projektiplaanis sisalduma ettepanek kõigi etappide ajalise kestvuse kohta, selgitus

milliseid eeltegevusi koolitusgrupi avamine ning administreerimine eeldab (koos

tähtaegadega ning ootustega Hankijale). Ajakava tuleb esitada arvestatuna lepingu

sõlmimisest. Lepingu täitmisel võib Hankija nõusolekul ja/või pakkuja nõusolekul

teha ajakavas põhjendatud vajadusel muudatusi;

8.2.5. meeskonnaliikmete koosseisust lähtuvalt hankedokumendi Lisa 3

„Projektimeeskonna vastavustingimustele vastavuse kinnitus“, millel kajastub

pakkuja meeskonna koosseis ja sarnase eesmärgiga või -sihtrühmale suunatud

koolituste korraldamise kogemuse kirjeldus.

17

8.2.6. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 4 „Ühispakkujate volikiri“ juhul, kui

pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, tuleb pakkumusele lisada vormikohane

volikiri.

8.2.7. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 5 „Volikiri“ juhul, kui pakkumusele pakkuja

esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri registrikaardile või muu

vastava registri tunnistusele kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise

õigust.

8.2.8. täidetud Lisa 2 „Pakkumuse maksumus“, mis sisaldab kõiki hankedokumendis

märgitud tegevuste maksumusi. Lisaks peab maksumus sisaldama otseselt

hankedokumendis kirjeldamata, kuid hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike

tegevuste maksumusi (nt vajalikud litsentsid vms).

8.3. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist pakkumust esitada ei saa.

8.4. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub üle võtma kõik riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimused. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

8.5. Pakkuja peab arvestama, et pakkumuse edukaks tunnistamise korral vastutab pakkuja töö

teostamise eest kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega.

9. Pakkumuste vastavuse kontrollimine, vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine

9.1. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

9.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõikidele hanke alusdokumentides

esitatud tingimustele.

9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest.

9.4. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

9.5. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,

kui:

9.5.1. hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud,

mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule

viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;

9.5.2. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad

eeldatavat maksumust.

9.6. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on

toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

10. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine

10.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.

10.2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse

välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud

hindamiskriteeriumite alusel (vt punkt 10.10 ja tabel 3).

10.3. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse.

10.4. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus.

10.5. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus,

millele on omistatud hindamiskriteeriumi „Pakkuja nägemus koolitusprogrammi

ülesehitusest“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka hindamiskriteeriumi „Pakkuja

nägemus koolitusprogrammi ülesehitusest“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed,

tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi

„Meeskonnaliikmete koosseis ja kompetents“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka

18

antud kriteeriumi eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis

selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel.

10.6. Tehnilise lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt

konsensuslikult. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses

komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

10.7. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega kaks kohta pärast koma.

10.8. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning

esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate

poolt allkirjastatud.

10.9. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on sisukriteeriumide „Pakkuja nägemus

koolitusprogrammi ülesehitusest“ või „Koolitusprogrammi läbiviimise indikatiivne

projektiplaan“ hindamisel saanud minimaalse arvu punkte.

10.10. Pakkumuste hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika:

10.10.1. Pakkumuse kogumaksumus ( 15 punkti);

10.10.1.1. Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille

maksumus on madalaim. Kogumaksumus tuleb esitada HD Lisa 2

„Pakkumuse maksumus“ vormil. Kogumaksumust hinnatakse käibemaksuta.

10.10.1.2. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgneva valemi järgi:

väärtuspunktid = „osakaal“ – („pakkumuse väärtus“ – „madalaim väärtus“) /

„suurim väärtus“ * „osakaal“. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise

komakohani.

10.10.2. Pakkuja nägemus koolitusprogrammi ülesehitusest (35 punkti):

10.10.3. Meeskonnaliikmete koosseis ja kompetents (30 punkti);

10.10.4. Koolitusprogrammi läbiviimise indikatiivne projektiplaan (10 punkti);

10.10.5. Koolitusprogrammi läbiviimise käigus esineda võivate riskide analüüs

ja maandamise meetmed (10 punkti).

10.11. Täpsemad hindamiskriteeriumid ja väärtuspunktide kirjeldus on toodud alljärgnevas

tabelis (vt Tabel 3).

Tabel 3. Hindamismetoodika, hindamiskriteeriumid ning väärtuspunktide kirjeldus.

Hindamiskriteerium Punktid Kirjeldus

Pakkumuse

kogumaksumus

15 Pakkumus, mille maksumus on madalaim.

<15 Pakkumuse, mille hind ei ole madalaim,

väärtuspunktid arvutatakse punktis 10.10.1.2.

nimetatud valemi järgi.

Pakkuja nägemus

koolitusprogrammi

ülesehitusest (sh

35 1. Pakkuja on täielikult aru saanud hanke

eesmärgist. Koolitusprogrammi

väljatöötamise ja läbiviimise protsess on

pakkuja poolt selgelt ja põhjalikult lahti

mõtestatud, nägemus koolitusprogrammi

läbiviimisest vastab tellija ootustele14.

14 Kirjeldatud hankedokumendis.

19

lühikirjeldus kasutatavatest

õppematerjalidest)

2. Pakkuja on põhjalikult kirjeldanud oma

nägemust koolitusprogrammi ülesehitusest

(sh teemad, mahud, kontaktkoolituste sisu,

õppemeetodid jm). Pakkuja valitud

lähenemine koolitusprogrammile annab

TKS-ile süvendatud teadmised ja loob

praktilist lisandväärtust (nt võimalikud

tööriistad/ metoodikad, näpunäited,

praktikad, kaasuste analüüsid vms).

3. Pakkuja pakub välja olulisi täiendusi/

muudatusi, mis annavad

koolitusprogrammile lisandväärtust ning

pakkumuses esitatu ületab hankija ootusi.

4. Koolitusprogrammi maht on vähemalt 90

akadeemilist tundi.

5. Pakkuja on pakkunud optimaalse

täiskasvanud õppijat toetava e-õppe ja

kontakttundide vahekorra (sh vajadusel

veebis läbiviidavad kontakttunnid).

6. Koolitusprogrammi ülesehitus, -

materjalide loomise protsess ja planeeritud

ajaline maht toetavad hanke eesmärkide

ning hankelepingu tingimustele vastava

tulemi saavutamist.

7. E-kursuste väljatöötamise metoodika on

kooskõlas ning vastab HD Lisa 1

kirjeldusele.

8. Pakkuja valitud õppematerjalid ja/või

teised koolitusressursid on aja- ja

asjakohased, toetavad ning aitavad

koolitusprogrammi eesmärke saavutada.

30 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

25 Punktisumma antakse, kui 2 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

20 Punktisumma antakse, kui 3 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

20

15 Punktisumma antakse, kui 4 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

10 Punktisumma antakse, kui 5 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

5 Punktisumma antakse, kui 6 komponenti 35 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

0 Punktisumma antakse, kui 7 ja rohkem komponenti

35 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt.

Meeskonnaliikmete

koosseis ja kompetents

30 1. Meeskonnaliimete rollid on selgelt ja

arusaadavalt piiritletud, mis aitab saavutada

hanke eesmärke, igal liikmel on oma

vastutusvaldkond, sh iga liige täidab kuni

kahte erinevat rolli.

2. Kõikidel meeskonnaliikmetel on kõrgem

haridus kui bakalaureusekraad või sellele

vastav kvalifikatsioon (nt vähemalt

magistrikraad).

3. Koolitaja(te) pädevus ja kogemused (sh

varasemad projektid) ületavad Hankija

punktis 7.1 viidatud tabelis 2 kirjeldatud

ootusi, sh koolitajal on suurem

koolituskogemus kui 3 aastat.

4. Projektijuhi pädevus ja kogemused

ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud

tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh projektijuhil

on suurem juhtimiskogemus kui kaks

aastat.

5. Koolitusjuhi pädevus ja kogemused

ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud

tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh koolitusjuhil

on varasem suurem kui kaheaastane sarnase

eesmärgiga ja -sihtrühmale suunatud

koolituste korraldamise kogemus.

6. Õppedisaineri pädevus ja kogemused (sh

varasemad projektid) ületavad Hankija

punktis 7.1 viidatud tabelis 2 kirjeldatud

ootusi, sh õppedisaineril on rohkem kui

21

kolme sarnasele sihtrühmale (TKS-id)

õppematerjalide koostamise kogemus.

7. Visuaalmeedia spetsialisti pädevus ja

kogemused (sh varasemad projektid)

ületavad Hankija punktis 7.1 viidatud

tabelis 2 kirjeldatud ootusi, sh

meeskonnaliikmel on suurem varasem

kogemus sarnase eesmärgiga ja -

sihtrühmale suunatud koolitustele

audiovisuaalsete materjalide valmistamisel,

on kogemust e-kursuste loomisel.

8. Meeskonnas on andragoog, kes aitab välja

töötada TKS-ide koolitusprogrammi,

ületades seega Hankija ootusi meeskonnale.

29 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

27 Punktisumma antakse, kui 2 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

25 Punktisumma antakse, kui 3 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

23 Punktisumma antakse, kui 4 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

20 Punktisumma antakse, kui 5 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

15 Punktisumma antakse, kui 6 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

10 Punktisumma antakse, kui 7 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

22

7 Punktisumma antakse, kui 8 komponenti 30 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

Koolitusprogrammi

läbiviimise projektiplaan

(nädalase täpsusega aja- ja

tegevuskava)

10 1. Projektiplaanis kirjeldatud hanke

eesmärkide saavutamiseks vajalikud

tegevused on loogilises järjestuses ja

ajakava on täielikult kooskõlas

hankedokumendi ja hanke eesmärkidega.

2. Tegevused eesmärkide täitmiseks on

nädalase täpsusega lahti kirjutatud (tegevus

võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul

tuleb märkida kui mitu nädalat).

3. Iga tegevuse juures on märgitud

läbiviija(d), vastutaja(d), vajadusel

kaasatavate isikute ring.

4. Pakutud aja- ja tegevuskava toetab

hankelepingu tähtaegset kvaliteetset

täitmist, sh on arvestatud piisav aeg

koolitusgruppide vahele vajadusel

paranduste sisse viimiseks.

7 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 10 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

5 Punktisumma antakse, kui 2 komponenti 10 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

0 Punktisumma antakse, kui 3 ja enam komponenti

10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt.

Koolitusprogrammi

läbiviimise käigus esineda

võivate riskide analüüs ja

maandamise meetmed

10 1. Riskide kaardistus on põhjalik ja

läbimõeldud ning kooskõlas

hankedokumendiga, sh on arvestatud

Pakkuja, Hankija ja kolmandatest isikutest

tulenevate riskidega.

2. Riskide maandamismeetmed (sh ootused

Hankijale) on realistlikud ja

proportsionaalsed.

3. Kirjeldusse on lisatud riskide ennetamise ja

maandamise eest vastutavad isikud.

23

5 Punktisumma antakse, kui 1 komponent 10 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole

täidetud või on seda osaliselt.

0 Punktisumma antakse, kui 2 ja enam komponenti

10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt.

11. Hankelepingu sõlmimine 11.1. Hankeleping sõlmitakse hanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses

edukaks tunnistatud pakkumusega.

11.2. Hankeleping jõustub arvates hankelepingu allkirjastamisest hankija ja pakkuja poolt.

11.3. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 7

kalendripäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, siis

seda on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud

pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. Sellisel juhul

on hankijal õigus tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hinnata

kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks hindamise

tulemusel järgmine pakkumus.

HANKEDOKUMENDI LISAD:

Lisa 1 - Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus

Lisa 2 - Pakkumuse maksumus (vorm)

Lisa 3 - Projektimeeskonna kinnitus (vorm)

Lisa 4 - Ühispakkujate volikiri (vorm)

Lisa 5 - Volikiri (vorm)

Lisa 6 - Ärisaladus (vorm)

Lisa 7 - Töövõtulepingu eritingimused (projekt)

Lisa 8 - Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

Lisa 9 – Turu-uuringu protokoll