Arvamus välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu kohta

1

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn e-post

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

ARVAMUS

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu kohta.

1. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1233, 24. aprill

2024, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava

ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit

töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti sõnastatud) sätestab muuhulgas:

Artikkel 1 p 1 b kohaselt sätestatakse kolmanda riigi kodanikele liikmesriigi kodanikega võrdse

kohtlemise põhimõttest lähtuvad ühetaolised õigused liikmesriigis seaduslikult elavatele

kolmandast riigist pärit töötajatele, sõltumata sellest, millised olid nende töötajate asjaomasesse

liikmesriiki lubamise algsed põhjused.

Artikkel 11 sätestab ühtse loa alusel saadavad õigused, ning selle punkti 4 a kohaselt töötus

iseenesest ei ole põhjus ühtse loa kehtetuks tunnistamiseks, tingimusel et: töötuse kogukestus

ei ületa ühtse loa kehtivusaja jooksul kolme kuud, või kuut kuud, kui kolmanda riigi kodanik

on olnud ühtse loa valdaja rohkem kui kaks aastat. Erandina esimese lõigu punktist a võivad

liikmesriigid lubada ühtse loa valdajal olla töötu pikema ajavahemiku vältel.

2. Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu

seletuskirja p 3 kohaselt direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid võimaldada

välistöötajal olla tööta pikema ajavahemiku vältel, kui direktiivis sätestatud kuid Eesti seda

võimalust ei kasuta. Eesti rändepoliitika eesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse

elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust. Muudatustega

võimaldatakse välistöötajal olla tööta, et tal oleks võimalik uut tööandjat otsida ning tööandjatel

oleks võimalik tõhusamalt värvata juba Eestis viibivaid välistöötajaid. Seejuures, mida

pikemalt on välismaalane Eesti sotsiaalsüsteemi panustanud, seda pikemalt on tal lubatud tööta

olla. Oluline on samas, et lubatud tööta olemise periood ei oleks liiga pikk ning välismaalane

ei muutuks koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Eelnevast lähtuvalt ei ole seletuskirja kohaselt

täiendava tööta olemise perioodi võimaldamine eesmärgipärane. Seletuskirja p 3.2 kohaselt

seaduslooja leiab, et eesmärgipärane on luua paindlikumad tingimused uue töö otsimiseks

nendele välismaalastele, kes on juba Eestis ning siinsele tööturule integreerunud.

Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt ei ole välismaalasel, kellel on antud tähtajaline

elamisluba töötamise eesmärgil, lubatud olla tööta. Erandina on kehtiva VMS-i § 1892 kohaselt

lubatud olla kuni 90 päeva, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel

põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. See tähendab, et üldjuhul

kui välismaalase töösuhe lõppeb ning ta ei ole leidnud uut tööandjat, tuleb tal Eestist lahkuda

ning tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks.

2

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse VMS-i § 1892, lubades töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal välismaalasel olla teatud kindla perioodi tööta. Lõike 1 kohaselt võib

välismaalane töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Põhiline eelnõuga

kavandatud uuendus on seega, et tööta jäämise põhjus, sh asjaolu, kas töösuhe lõppes tööandjast

või välismaalasest tuleneval põhjusel, ei oma enam tähtsust ning lubatud tööta olemise perioodi

kestus seotakse asjaoluga kui pikalt on välismaalasel olnud töötamiseks antud tähtajaline

elamisluba, nimelt:

Lõike 1 punkti 1 kohaselt võib ta olla tööta kuni kolm kuud, kui tal on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud alla kahe aasta. Lõike 1 punkti 2 kohaselt, kui välismaalane on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud vähemalt kaks aastat, võib ta olla tööta kuni kuus kuud.

Avaldan arvamuse, et antud seaduse muudatus kergendab küll nende töötajate olukorda, kes

lahkuvad töölt omal soovil või muul põhjusel kui koondamine, kuid koondatud töötajate jaoks

olukord seoses eelnevaga paremaks ei muutu, samas nende jaoks töötuks jäämine ei ole

vabatahtlik. Töö leidmine nii lühikese perioodi jooksul (90 päeva neile kes töötas vähem kui 2

aastat) võib olla võimatu: keele probleemid, lisaks tööturu mõjutavad kollektiivkoondamised,

mistõttu on keeruline tööd leida isegi kohalikel töötajatel.

Juhin tähelepanu, et viimasel ajal on toimunud mitmeid masskoondamisi, mis puudutasid

suures osas ka välismaalasi ja eriti IT-sektorit. Kuigi just neid spetsialiste Eesti vajab ning

annavad seega kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, nt VMS § 115 p 14 sätestab, et

sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata välismaalast, kellele antakse elamisluba

töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal.

Samuti ei ole sel juhul neil töötajatel võrdsed õigused kohalikega: kui töötajal on tööstaaži

vähemalt 12 kuud, on tal TKindlS § 8 lg 1 p 1 kohaselt õigus töötuskindlushüvitisele 180

kalendripäeva vältel (kuus kuud). Kolmanda riigi kodanikul kes tööd 90 päeva jooksul ei leia

ja peab seetõttu riigist lahkuma, kaotab 90 päeva möödudes ka õiguse töökindlustusele, samal

ajal kui kohalik koondatud saab hüvitist 180 kalendripäeva jooksul. See ei ole direktiivi artikkel

1 punktiga 1 b kooskõlas: sätestada kolmanda riigi kodanikele liikmesriigi kodanikega võrdse

kohtlemise põhimõttest lähtuvad ühetaolised õigused liikmesriigis seaduslikult elavatele

kolmandast riigist pärit töötajatele, sõltumata sellest, millised olid nende töötajate asjaomasesse

liikmesriiki lubamise algsed põhjused. Kolmanda riigi töötaja, kes on töötanud Eestis alla kahe

aasta, ei pruugi kollektiivkoondamise olukorras 90 päeva jooksul tööd leida, samas ta on

siinsele tööturule piisavalt integreerunud ja oleks õiglane luua sellistele töötajatele

paindlikumad tingimused uue töö otsimiseks, võimaldades neile teha seda pikema perioodi

jooksul kui kolm kuud, mida direktiivi Artikkel 11 punkt 4 ka võimaldab.

Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud Eesti rändepoliitika eesmärki, milleks on ühelt poolt

soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale

suuremat lisaväärtust, teiselt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning

ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. See, et toimuvad

(kollektiiv)koondamised, ei tähenda et need töötajad muutuksid väärtuslikest spetsialistidest

koheselt elamislubade väärkasutajateks.

3

3. Ettepanek VMS-i § 1892 sõnastada järgmiselt:

(1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta kokku:

1) kuni kolm kuud, kui tal on see elamisluba olnud alla kahe aasta, välja arvatud juhul kui tööleping lõpetati § 89 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel;

2) kuni kuus kuud, kui tal on see elamisluba olnud vähemalt kaks aastat, või kui tööleping lõpetati § 89 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel ning kui tal on see elamisluba olnud vähemalt üks aasta.

Lugupidamisega

Natalja Paško

Jurist

/allkirjastatud digitaalselt/

03.11.2025.