Arvamus välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu kohta

1

SiM info

Teema: Arvamus välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu kohta

From: @siseministeerium.ee>

Sent: Wednesday, November 26, 2025 2:00 PM

To: Natalja Pashko <[email protected]>

Cc: SiM info <[email protected]>

Subject: Arvamus välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne

luba) eelnõu kohta

Lugupeetud Natalja Paško,

Täname välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne

luba) eelnõule esitatud arvamuse eest!

Selgitame, et eelnõuga viiakse Eesti kehtivasse õigusesse sisse muudatused, mis tulenevad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivist (EL) 2024/1233. Eelnõu muudatuste väljatöötamisel

on seejuures arvestatud Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidetud seisukohti eelviidatud direktiivile, mille

kohaselt ei tohi tööandja vahetamine kaasa tuua välismaalase pikaajalist töötust ega ülemäärast koormust

Eesti sotsiaalsüsteemile.

Direktiivi 2024/1233 artikli 11 lõike 4 kohaselt peab liikmesriik võimaldama välistöötajal ühtse loa kehtivusajal

olla tööta kuni kolm kuud, kui ta on ühtse loa valdaja olnud vähem kui kaks aastat, või kuni kuus kuud, kui

kolmanda riigi kodanik on olnud ühtse loa valdaja rohkem kui kaks aastat. Kui kehtiva Eesti õiguse kohaselt on

välistöötajal lubatud olla kuni 90 päeva tööta, tingimusel, et tööandja ütles töölepingu üles erakorraliselt

majanduslikel põhjustel, siis eelnõuga kavandatavate muudatuste järgselt on välistöötajal lubatud olla tööta

ka olukorras, kus töösuhe lõppes muudel põhjustel, sealhulgas välismaalase poolt töölepingu ülesütlemise

korral. Seejuures võimaldatakse neil välistöötajatel, kellel on elamisluba olnud vähemalt kaks aastat, olla

elamisloa kehtivusajal tööta kuni kuus kuud. Teatud erijuhtudel, näiteks kui välismaalane on kannatanu

kriminaalmenetluses, mis on seotud eriti orjastavate töötingimustega, on lubatud töötaoleku periood kuni

üheksa kuud. Oluline on täheldada, et lubatud töötaoleku periood on seotud elamisloa kehtivusajaga, seega

elamisloa pikendamisel on võimalik välistöötajal kasutada uut töötaoleku perioodi. Seega eelnõuga mitte

ainult ei laiendata töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga Eestis viibivatele välistöötajatele töötaoleku

võimalusi, vaid lubatakse neil teatud tingimustel ka pikemalt tööta olla. Märgime ka, et eelnõuga ei piirata

kehtivas õiguses sätestatud võimalust ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatel ja lähetatud töötajatel olla tööta

kuni kolm kuud, kui tööandja ütles töölepingu üles erakorraliselt, kuigi eelviidatud kategooriad on direktiivi

2024/1233 reguleerimisalast väljas. Kuigi direktiivi 2024/1233 artikkel 11 lõige 4 võimaldab liikmesriikidele

teatud paindlikkuse ning annab kaalutlusõiguse võimaldada välistöötajal olla tööta ka pikema perioodi

jooksul, ei ole eelnõuga kavandatud töötaoleku perioodist pikema perioodi kehtestamine eesmärgipärane.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega toetatakse juba Eestis viibivate ja tööturule integreerunud

välistöötajate paindlikumat töökohavahetust, ilma et see soodustaks pikaajalist töötust või tooks Eesti

sotsiaalsüsteemile kaasa liigse koormuse. Kui välistöötaja lubatud töötaoleku perioodil uut tööandjat ei leia,

on tal võimalik jätkata tööandja otsinguid oma asukohariigis ning töö leidmise järgselt taas Eesti naasta.

Selgitame, et direktiivi 2024/1233 artikli 12 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb kolmandast riigist pärit töötajaid

kohelda võrdselt liikmesriigi kodanikega määruses 883/2004 kindlaks määratud sotsiaalkindlustusliikide, sh

töötushüvitiste osas, kuid direktiiv ei kohusta liikmesriiki võrdsustama töötaoleku perioodi

töötuskindlustushüvitise perioodiga.

Lugupidamisega

2

Killu Paal

nõunik

Siseministeerium