2 (4)
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 teostatakse riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduses
ja teistes seadustes sätestatud alusel ja korras.
Maksejõuetuse teenistus teostab riiklikku järelevalvet ehk õiguspärasuse kontrolli võlgniku ja
tema lähikondsete tegevuse üle. Vastavalt pankrotiseaduse § 117. (Võlgniku lähikondsed)
on maksejõuetuse teenistuse riikliku järelevalve subjektideks alljärgnevad isikud:
(1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on:
1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist,
samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist;
2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine
viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut;
3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad;
4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad;
5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend.
(2) Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on:
1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav
isik;
2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega
määratud häältest;
3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma
varaga;
4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige;
5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi;
6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud
lähikondsed.
Kõigi eeltoodud isikute ja inimeste suhtes saab maksejõuetuse teenistus teha riiklikku
järelevalvet olenemata nende rahvusest, kodakondsusest, soost, elukohast, registrijärgsest
asukohast.
Maksejõuetuse teenistus teostab ühe talle pandud ülesandena (vastavalt pankrotiseaduse § 1928
lõikele 1 järelevalvet nii võlgniku kui ka võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku
pankrotimenetlusega ning uurib võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku
seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel,
viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi. Teisisõnu aitab maksejõuetuse
teenistus raskeid juhtimisvigu teinud võlgniku lähikondsete käest võlgniku ehk varatu
äriühingu vara tagasi tuua pankrotipessa, et sellest omakorda võlausaldajate nõuded rahuldatud
saaksid. Menetlustoimingute sisu, ulatuse ja konkreetse järjekorra otsustab
maksejõuetusteenistuse juhataja kui sõltumatu ja erapooletu Eesti esimene pankrotiombudsman
oma äranägemisel ennetamaks või vältimaks suuremat ohtu võlausaldajatele ja Eesti
ärikeskkonnale tulenevalt menetluses jooksvalt ilmsiks tulevatest asjaoludest, näiteks
pankrotivõlgniku lähikondsete ärakuulamistel saadud ütlustest, võlgniku lähikondsete
eelnevast rikkumistele viitavast tegevusest, pankrotivõlgniku raamatupidamise taastamise või
varjamise ulatusest, isikutelt järelpäringute vastuste pinnalt või saadud märgukirjadest.
Maksejõuetuse teenistus kui riikliku järelevalveorgan ei pea oma haldusaktide andmiseks või
reaaltoimingute tegemiseks omakorda saama mitte mingit kohtu luba (või kohtu määrust, mida
Wise mingil põhjusel nõuab), sest järelevalvetegevus ongi maksejõuetuse teenistuse põhitöö ja
pädevus. Sellel eesmärgil maksejõuetuse teenistus seadusega Eestisse loodi.
Oma ülesannete täitmiseks on maksejõuetuse teenistusel muuhulgas õigus PankrS § 1929
lg 2 alusel saada viivitamata kohtult, haldurilt, võlgnikult, võlgniku lähikondselt, võlausaldajalt,
võlausaldajate üldkoosolekult, pankrotitoimkonnalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt
ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult (nagu näiteks Teilt st Wise) tasuta teavet ja
dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks.