Otsus

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

1

Töö nr: III/09/2024

KÄSPRE TOOTMISHOONE

ARHITEKTUURNE EELPROJEKT

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

Töö tellija: Marek Olev / Glasstech OÜ

Reg. nr. 12469133

[email protected]

+372 55540145

Dokumendid koostanud isik: Rauno Sirel

FraRa Projekt OÜ

[email protected]

+372 5100545

Arhitektuurse osa kontrollija: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ

Reg. nr: 10696600

MTR reg nr: EP10696600-0001

Vastutav spetsialist: Alar Liin,

volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 177584

[email protected]

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

2

2025

Sisukord SELETUSKIRI ...................................................................................................................................................... 6

0 ÜLDOSA ........................................................................................................................................................... 6

0.1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 6

0.1.1 OBJEKTI LÜHIKIRJELDUS ........................................................................................................ 6

0.1.2 OBJEKTI ELUIGA ....................................................................................................................... 6

0.1.3 PROJEKTEERIMISE ÜLDINE NORMATIIVNE BAAS ................................................................. 6

0.2 ÜLDANDMED ............................................................................................................................................ 6

0.2.1 EHITISE ASUKOHT .................................................................................................................... 6

0.2.2 TELLIJA ANDMED ..................................................................................................................... 6

0.2.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS ......................................................................................................... 6

0.2.4 PROJEKTEERIJAD .................................................................................................................... 6

0.2.4.1 PROJEKTEERIJA ............................................................................................................ 6

0.2.4.2 VASTUTAV SPETSIALIST ...................................................................................................... 6

0.2.4.3 TEEDE-EHITUSLIK OSA ........................................................................................................ 7

0.3 ALUSDOKUMENDID ................................................................................................................................. 7

0.3.1 ESKIIS VÕI OLEMASOLEVAD EHITUSPROJEKTID .................................................................. 7

0.3.2 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ............................................................................................... 7

0.3.3 TEHNOLOOGIA LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................... 7

0.3.4 ALUSEKS VÕETUD ÕIGUSAKTIDE, NORMDOKUMENTIDE JA EESKIRJADE LOETELU ...... 7

0.3.4.1 SEADUSED.................................................................................................................... 7

0.3.4.2 MÄÄRUSED .................................................................................................................. 7

0.3.4.3 STANDARDID ............................................................................................................... 7

0.3.4.4 NORMID ....................................................................................................................... 8

1 ASENDIPLAAN ................................................................................................................................................. 8

1.1 ÜLDANDMED. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS .................................................................................. 8

1.1.1 KITSENDUSED ................................................................................................................................... 8

1.1.2 RADOON ............................................................................................................................................ 9

1.2 OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................................................................................... 10

1.2.1 PAIKNEMINE ........................................................................................................................... 10

1.2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED .......................................................................... 10

1.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF ......................................................................................................... 10

1.2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS ......................................................................................... 10

1.2.5 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED ................................... 10

1.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS................................................................................................................... 10

1.3.1 HOONETE JA RAJATISTE PAIGUTUS .................................................................................... 10

1.4 VERTIKAALPLANEERING ....................................................................................................................... 11

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

3

1.4.1 VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED .................................................. 11

1.4.2 HOONETE PAIKNEMISKÕRGUS ............................................................................................ 11

1.4.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE ...................................................................................................... 11

1.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE......................................................................... 11

1.5.1 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE KRUNDIL .................................................................... 11

1.5.2 LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED ............. 11

1.6 TEED JA PLATSID ................................................................................................................................... 11

1.6.1 LIGIPÄÄSUTEE ........................................................................................................................ 11

1.6.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID ...................................................................................... 12

1.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ......................................................................................................... 12

1.7.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS............................................................................... 12

1.7.2 PROJEKTEERITUD HALJASTUS............................................................................................. 12

1.7.3 PIIRDED JA VÄRAVAD ............................................................................................................. 12

1.7.4 JÄÄTMEKÄITLUS ..................................................................................................................... 12

1.8 VÄLISVALGUSTUS .................................................................................................................................. 12

1.9 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED ........................................................................................................... 12

2 ARHITEKTUUR ............................................................................................................................................... 12

2.1 ÜLDANDMED .......................................................................................................................................... 12

2.1.1 PROJKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ............................................................................................ 12

2.2 OLEMASOLEV......................................................................................................................................... 12

2.3 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS ........................................................................................................... 12

2.3.1 HOONE PAIKNEMINE, PIIRANGUD ....................................................................................... 12

2.3.2 HOONE EHITUSETAPID JA LAIENDAMISE VÕIMALUSED .................................................... 13

2.3.3 HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON .................................................................. 13

2.3.4 ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA....................................................................................... 13

2.3.5 HOONE RUUMID ..................................................................................................................... 13

2.4 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED ............................................................................... 13

2.4.1 VUNDAMENT ........................................................................................................................... 13

2.4.2 PÕRANDAD PINNASEL ........................................................................................................... 13

2.4.3 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID .............................. 14

2.4.4 KATUS, KATUSLAGI ................................................................................................................ 14

2.4.5 VÄLISSEINAD........................................................................................................................... 14

2.4.6 SISESEINAD ............................................................................................................................ 14

2.4.7 AVATÄITED .............................................................................................................................. 14

2.4.8 VARIKATUSED, RÕDUD, TERRASSID JA TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID ... 15

2.4.9 TREPID JA MUUD PIIRDED .................................................................................................... 15

2.5 HOONE TEHNILISED ANDMED ............................................................................................................. 15

3 TULEOHUTUS ............................................................................................................................................... 15

3.1 ÜLDANDMED .......................................................................................................................................... 15

3.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS .......................................................................................... 15

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

4

3.1.2 ALUSDOKUMENDID ............................................................................................................... 15

3.2 OLEMASOLEV......................................................................................................................................... 16

3.3 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE ........................................................... 16

3.4 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED ........................................................................................... 16

3.4.1 TULEOHUTUSKUJAD ............................................................................................................. 16

3.4.2 KANDE- JA TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD ............................... 16

3.4.3 PÕLEMISKOORMUS ............................................................................................................... 16

3.4.4 LADUSTAMINE ........................................................................................................................ 16

3.4.5 MUUD TULEOHUTUST MÕJUTAVAD OLULISED TEGURID ................................................. 16

3.5 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS ......................................................................................... 16

3.6 SUITSUTSOON. SUITSUEEMALDAMINE .............................................................................................. 16

3.7 TULETUNDLIKKUS ................................................................................................................................. 17

3.8 EVAKUATSIOONILAHENDUS ................................................................................................................ 17

3.8.1 MAKSIMAALNE INIMESTE ARV .............................................................................................. 17

3.8.2 EVAKUATSIOONITEED ........................................................................................................... 17

3.8.3 JUURDEPÄÄS KELDRISSE, PÖÖNINGULE JA KATUSELE ................................................... 17

3.9 TULEOHUTUSPAIGALDISED ................................................................................................................. 17

3.9.1 AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOON ................................................................... 17

3.9.2 TURVAVALGUSTUS................................................................................................................. 17

3.9.3 PIKSEKAITSE ........................................................................................................................... 17

3.9.4 TULEKUSTUTID ....................................................................................................................... 17

3.10 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS .................................................................................................. 17

3.11 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE ............................................................................... 18

3.12 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI .............................................................................................................. 18

4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ......................................................................................................... 18

4.1 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI ................................................................................................................ 18

4.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................................ 18

4.3 KANALISATSIOON .................................................................................................................................. 20

4.4 SADEMEVESI .......................................................................................................................................... 21

4.5 VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI ELUIGA ................................................................................... 21

5 KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS .............................................................................................................. 21

5.1 KÜTE ....................................................................................................................................................... 21

5.2 VENTILATSIOON ..................................................................................................................................... 22

5.3 KÜTTE- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMI ELUIGA ................................................................................. 24

6 ELEKTRIVARUSTUS ...................................................................................................................................... 24

6.1 HOONE ELEKTRIVARUSTUS, SIDE ....................................................................................................... 24

6.2 ELEKTRISÜSTEEMI ELUIGA................................................................................................................... 27

6.3 SIDELAHENDUS ..................................................................................................................................... 27

7 EHITUSTEGEVUS .......................................................................................................................................... 28

7.1 EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID, JÄRELEVALVE ............................................................... 28

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

5

7.2 ÜLDISED DOKUMENDID ....................................................................................................................... 28

7.3 EHITUSMATERJALID .............................................................................................................................. 28

7.4 MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED .................................................................................................... 28

7.5 EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE JA UTILISEERIMINE .......................................................................... 28

7.6 EHITUSJÄÄTMED ................................................................................................................................... 28

7.7 JÄÄTMETE KOGUMINE LIIGITI .............................................................................................................. 28

7.8 JÄÄTMETE ÜLEANDMISE KORD JA KOHAD ........................................................................................ 29

7.9 PAKENDID, TRANSPORT, LADUSTAMINE EHITUSEL .......................................................................... 29

7.10 EHITUSVAHENDID JA MEETODID ....................................................................................................... 29

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

6

SELETUSKIRI

0 ÜLDOSA

0.1 SISSEJUHATUS

Tegemist on arhitektuurse eelprojektiga, mille alusel ehitamine ei ole lubatud. Käesolev arhitektuurne

projekt annab põhimõttelise sisendi ehitamise aluseks koostatavale tööprojektile.

0.1.1 OBJEKTI LÜHIKIRJELDUS

Ehitusprojekt käsitleb tootmishoone püstitamist Tartu maakonda Kastre valda Tõõraste külla Käspre

katastriüksusele (kü 18501:001:0901). Katastriüksusel olemasolev hoonestus puudub.

0.1.2 OBJEKTI ELUIGA

Hooneosa elueaks on arvestatud 50 aastat.

Ehituskonstruktsioonidele ja küttele tuleb elueaks arvestada minimaalselt 50 aastat;

ventilatsioonisüsteemidele ja soojaveetorustikele 20 aastat.

0.1.3 PROJEKTEERIMISE ÜLDINE NORMATIIVNE BAAS

Projekt on koostatud vastavalt projekteerimistingimustele nr 2411802/01960, lisatud

projektdokumentatsioonile lisana.

Projektdokumentatsioonile lisatud Transpordiameti Käspre kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamine märkustega 07.06.2024 nr 7.1-2/24/10071-2.

Projekti koostamisel on arvestatud seadusandluse, normide ning tellija soovidega.

0.2 ÜLDANDMED

0.2.1 EHITISE ASUKOHT

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre, (kü 18501:001:0901).

0.2.2 TELLIJA ANDMED

Osaühing Glasstech

Reg.nr: 12469133

Esindaja: Marek Olev

Aadress: Tartu maakond, Tartu vald, Vahi alevik, Savimäe tn 1, 60534

[email protected]

+372 55540145

0.2.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS

Eelprojekt on aluseks ehitusloa taotlemiseks. Eelprojekt hõlmab tootmishoone arhitektuurset

lahendust. Tootmishoone on monteeritud r/b-karkassi ja metallfermidega ühekorruseline

viilkatusega (katusekalle 15 kraadi) ehitis. Fassaad halli tooni harmoneerumaks ümbritseva

loodusega. Hoone väline inventar ja tehnosüsteemid on tumehalli tooni.

0.2.4 PROJEKTEERIJAD

0.2.4.1 PROJEKTEERIJA

Dokumendid koostanud isik: Rauno Sirel

FraRa Projekt OÜ

[email protected]

+372 5100545

0.2.4.2 VASTUTAV SPETSIALIST

Arhitektuurse osa kontrollija: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ

Reg nr: 10696600

MTR reg nr: EP10696600-0001

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

7

Vastutav spetsialist: Alar Liin

Kvalifikatsioon: volitatud arhitekt, tase 7

Kutsetunnistus: 177584

0.2.4.3 TEEDE-EHITUSLIK OSA

Teede-ehitusliku osa projekteerija: Elmo Jahhu

E. Jahhu Projektbüroo OÜ

Kvalifikatsioon: Diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Kutsetunnistus: 207315

[email protected]

0.3 ALUSDOKUMENDID

0.3.1 ESKIIS VÕI OLEMASOLEVAD EHITUSPROJEKTID

Eelprojekti nimetus: Käspre tootmishoone

Teostamise aeg: september 2024

0.3.2 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Projekteerimistingimused 2411802/01960 08.07.2024

Väljastaja: Kastre Vallvalitsus, Kerly Kodasma

0.3.3 TEHNOLOOGIA LÄHTEÜLESANNE

Tellija tehnoloogiline skeem.

0.3.4 ALUSEKS VÕETUD ÕIGUSAKTIDE, NORMDOKUMENTIDE JA EESKIRJADE LOETELU

Ehitusprojekti koostamisel tuleb vastavalt väljastatud projekteerimistingimustele nr 2411802/01960 lähtuda

kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele,

ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus.

Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded

ehitusprojektile¹”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni

2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018. määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.

0.3.4.1 SEADUSED

• Ehitusseadustik

0.3.4.2 MÄÄRUSED

• Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 Nõuded ehitusprojektile

• Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused

• Majandus Siseministri määrus nr 17, jõustumine 07.04.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded”

• Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus“

• Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ [RT I, 23.02.2021, 20- jõust. 01.03.2021]

• Siseministri määrus nr 44 (01.01.2023). Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule

0.3.4.3 STANDARDID

• EVS 812-6:2012 + A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

• EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

• EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2:

Üldkoormused. Tulekahjukoormus“

• EVS 871:2017 -“Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused“

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

8

• EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“

• EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht

elule“

• Siseministri 12.12.2022 nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,

paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

• EVS-EN 1991-1-1:2002 „Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.

Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused“

• EVS-EN 1991-1-3:2006 „Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.

Lumekoormus“.

• EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 „Tuulekoormused“

• EVS-EN 1990-1-2 „Üldkoormused. Tulekahjukoormus“

0.3.4.4 NORMID

• Ehitusreeglite Nõukogu seisukoht/ Protokoll nr 8 / 09.09.1994 - Hea ehitustava (ET-1 0207-0068)

• EPN 14.1 (Eelnõu) Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded

1 ASENDIPLAAN

1.1 ÜLDANDMED. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Projektiosaga on näidatud üldine asendiplaan –hoone paiknemine, juurdepääsud ja platsid, ehituse alla

jäävad perspektiivsed tehnovõrgud. Vertikaalplaneerimine käsitletud asendiplaanil ja

Transpordiameti poolt kinnitatud põhiprojekt: Jahhu Projektbüroo OÜ töö nr 742EJ25 „Käspre

tootmishoone ja mahasõit riigiteelt 22141 Haaslava-Vana-Kuuste tee (km 4,89), teede ehituslik osa,

põhiprojekt“.

Projektiosa ei käsitle krundi uushaljastust.

Vertikaalplaneerimisega lahendatakse valgvee ärajuhtimine. Tulenevalt asjaõigusseadusest ei tohi

sademevett suunata naaberkinnistutele. Sademevett ei tohi juhtida ega juhita riigitee alusele maaüksusele,

sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

Tehnovõrgud lahendatakse järgmises projekteerimisstaadiumis ja hangitakse vajalikud kooskõlastused.

Kinnistul ei asu olemasolevaid hooneid.

1.1.1 KITSENDUSED

Käspre kinnistu asub kitsenduste vööndis.

• Looduskaitseline kitsendus KLO9133438III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised,Crex crex

(rukkirääk) (toimimine vastavalt projekteerimistingimustele).

• Maaparandusega seotud kitsendused 2104440020110001.

• Vooluveekogu (2333558) 3/5. Kraav.

• Elektriga seotud kitsendused (KPOIS) (944273). Elektriõhuliin alla 1 kV.

• Gaasiga seotud kitsendused (KPOIS) (5770)

• Transpordiga seotud mõjualad (KPOIS) (8722)

• Transpordiga seotud mõjualad (KPOIS) (4159)

• Sidega seotud kitsendused (KPOIS) (4562)

Täpsustus: Elektriga seotud kitsendused (KPOIS) (944273). Elektriõhuliin alla 1 kV.

• Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis tegutsemise luba.

• Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud.

• Luba on võimalik taotleda: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/kaitsevööndi-kooskõlastused

• Loa taotlemisel lisada asendiplaani joonis ja EHR-s Elektrilevi OÜ poolt lisatud märkus.

Täpsustus: Looduskaitseline kitsendus KLO9133438III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised,Crex crex

(rukkirääk) (toimimine vastavalt projekteerimistingimustele).

Rukkirääk (Crex crex) on III kategooria kaitsealune linnuliik (keskkonnaministri 19. mai 2004 määruse nr 51

„III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ § 2 punkt 40). Edasiste tegevuste planeerimisel ja

kavandatud tegevuste elluviimisel, näiteks ehitustegevuse käigus arvestada, et kaitsealuse loomaliigi (sh

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

9

linnuliigi) isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände

ajal on keelatud. Keelatud on ka looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal (looduskaitseseadus § 55 lõiked 6 ja 61). Rukkiräägu jaoks on tundlik periood 15. mai - 31. juuli ning

sel ajal ei tohiks alustada töödega, mis võiksid linnuliiki häirida.

Täpsustus: Gaasiga seotud kitsendused (KPOIS) (5770)

Juurdepääsu tee alla jäävale gaasitorustikule nähakse ette kaitseks betoonplaadid, betoonplaadi laiuseks

1m ja kogu sissesõidu tee ulatuses pluss 0,5m.

Gaasitorustikuga ristumine ja/või pikikulgemine k.a. abs. kõrgus tähistada geodeedi poolt enne ehituse

algust.

Täpsustus: Transpordiga seotud mõjualad

Asendiplaanile kantud riigitee ristumiskoha lahendus vastavalt riigitee ristumiskoha ehitamise projekti

lahendusele.

Riigitee ristumiskoht ehitatakse välja vastavalt huvitatud isiku ning Transpordiameti vahel sõlmitud riigitee

ristumiskoha ehitamise lepingule.

• Ristumiskoha ehitamise leping nr 7.1-1/25/4712-2E.Sõlmitud 18.09.2025.

• Transpordiameti poolt kinnitatud põhiprojekt: Jahhu Projektbüroo OÜ töö nr 742EJ25 „Käspre

tootmishoone ja mahasõit riigiteelt 22141 Haaslava-Vana-Kuuste tee (km 4,89), teede ehituslik

osa, põhiprojekt“.

Täpsustus: naaberhoonete mõjualad.

Haaslava valla üldplaneeringu kohaselt peab erinevatele kinnistutele kavandatavate hoonekomplekside

vahekauguseks jääma vähemalt 100 meetrit. Projekteeritav hoone on tähistatud joonisel punase ruuduga

ning lähimate hoonete lähimad nurgapunktid punaste täppidega. Joonisele on kantud viirutatud ringidega

100m raadiused.

Joonis. Lähimate hoonete 100m raadiused projekteeritavast hoonest

1.1.2 RADOON

Kastre vald kuulub kõrgendatud radooniriskide maa-alade loetellu. Hoone püstitamisel tuleb arvestada

standardis EVS 840:2023 esitatud juhistega. Täpsem lahendus antakse hoone konstruktiivses projektis.

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

10

Radooni tõkestamise ja ennetamise meetmed (vastavalt EVS 840:2023 ja kohalikele oludele):

1. Radoonitõkkekiht põranda all

• Paigaldatakse radoonitõkkekile (nt spetsiaalne butüül- või polüeteenkile, radoonibarjäär ≥0,4 mm),

mis katab kogu põrandaaluse ala.

• Radoonitõkkekile peab olema:

o mehaaniliselt vastupidav,

o aurutihe,

o ühendatud tihedalt betoonplaadi konstruktsioonide läbiviikude ja servadega.

• Kile peab olema ühes tükis või korralikult ülekattega ühendatud (≥150 mm) ja liitekohad

tihendatud tootja juhiste järgi.

2. Läbiviikude ja vuukide tihendamine

• Kõik torude, kaablite ja kommunikatsioonide läbiviigud põranda alt peavad olema radoonikindlalt

tihendatud (radoonitihe vuugimass, mansetid või eeltoodetud läbiviigud).

• Betooniplaadi vuugid (nt deformatsioonivuugid, liitevuugid) tuleb radoonitihedalt sulgeda.

3. Aluspinna ja pinnase ettevalmistus

• Enne soojustuse ja betoonplaadi paigaldust tuleb täitematerjal tihendada kihiti, et vähendada

pinnase õhulisust ja radooni liikumist.

4. Õhupidav põrandaalune konstruktsioon

• Betoonpõrand peab olema pragunemiskindel ja monoliitne.

• Vältida tuleb külmade vuukide või erinevate valamisetappide tekkimist põranda betoonis.

• Alternatiivina võib kasutada kahekihilist betoonivalu, kus alumine kiht toimib radoonibarjäärina ja

ülemine kandev kihina.

5. Ventilatsiooni lahenduse arvestamine

• Kuna hoones on sundventilatsioon, peab see olema tasakaalustatud (sissepuhke- ja

väljatõmbemahtude tasakaal), et ei tekiks alalõhku, mis tõmbaks radooni hoonesse.

• Ventilatsioonisüsteemi tuleb projekteerida nii, et siseruumide rõhk oleks võimalusel neutraalne või

veidi üle rõhu.

Täpsustused:

• Kõik meetmed tuleb kavandada koostöös hoone konstruktiivse osa projekteerijaga konstruktiivse

projekti osas.

• Toodete ja materjalide valikul peab veenduma nende radoonikindluses ja vastavuses standardile

EVS 840:2023.

1.2 OLEMASOLEV OLUKORD

1.2.1 PAIKNEMINE

Käsitletav kinnistu asub 22141 Haaslava - Vana-Kuuste tee ääres, Kastre vallas, Tartu maakonnas.

Projekteeritav hoone asub Tõõraste külas Käspre katastriüksusel (18501:001:0901).

Kinnistust põhja, lõunasse ja läände jäävad heinamaad, metsamaad, itta jääb tänav ja üle tänava üksikud

eluhoonetega kinnistud. Tööstushoone ja olemasolevate elamuhoonete vahekaugus on enam kui 100m.

1.2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED

Krundil olemasolev hoonestus puudub.

1.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF

Maa-ala reljeef on langusega läände.

1.2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

Projektalal kõrghaljastus puudub.

1.2.5 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED

Sissesõit 22141 Haaslava - Vana-Kuuste teelt, juurdepääsu on lahendatud eraldi tee eriosa projektiga

Jahhu Projektbüroo OÜ töö nr 742EJ25. Kõnniteed lähiümbruses puuduvad.

1.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS

1.3.1 HOONETE JA RAJATISTE PAIGUTUS

Projekteeritav hoone paiknemine vastavalt asendiplaanile. Hoone on paigutatud

projekteerimistingimustega soovitud võimalikule hoonestusalale. Hoone jääb krundipiirist vähemalt 20m

kaugusele.

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

11

1.4 VERTIKAALPLANEERING

1.4.1 VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED

Vertikaalplaneeringuga lahendatakse valgvee ärajuhtimine. Tulenevalt asjaõigusseadusest ei tohi

sademevett suunata naaberkinnistutele. Sademevett ei tohi juhtida ega juhita riigitee alusele maaüksusele,

sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Hoonet ümbritsevad teed ja platsid kaetakse

asfaltkattega (projekt „Käspre tootmishoone ja mahasõit riigiteelt 22141 Haaslava - Vana-Kuuste tee (km

4,89)“ töö nr. 742EJ25).

1.4.2 HOONETE PAIKNEMISKÕRGUS

Hoone +/- 0,0=41

1.4.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE

Hoone ümbrusest juhitakse sajuveed hoone ümbruses olevale krundile. Hoone katuselt juhitakse sajuveed

välimiste äravoolutorudega haljasalale, kus see imbub looduslikult kinnistu piirides ning valgub kinnistu piiril

olevasse kraavi. Kinnistul on looduslik kalle lääne suunas. Hoonest ei tohi juhtida sajuvett

naaberkinnistutele. Katuse sadevesi juhitakse sadeveekanalisatsiooni kaudu kinnistul asuvasse kraavi.

1.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

1.5.1 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE KRUNDIL

Projekteeritava hoone juures olevad teed ja platsid planeeritakse asfalt kattega. Parkimine kinnistusiseselt.

Täpsem lahendus antud asendiplaanil.

1.5.2 LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED

Antud tootmishoonet ei kasuta liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimesed.

1.6 TEED JA PLATSID

1.6.1 LIGIPÄÄSUTEE

Transpordiamet ja Glasstech OÜ vahel on sõlmitud ja riigitee ristumiskoht ehitatakse välja vastavalt

18.09.2025 Ristumiskoha ehitamise lepingule nr 7.1-1/25/4712-2 vastavalt E.Jahhu Projektibüroo OÜ

projektile „Käspre tootmishoone ja mahasõit riigiteelt 22141 Haaslava - Vana-Kuuste tee (km 4,89)“ töö nr.

742EJ25.

Ligipääsutee paiknemine on näidatud asendiplaanil, täpsem lahendus antakse tööprojektis eraldi eriosa

projektiga. Juurdepääs tuleb kavandada riigiteelt 22141 vastavalt Transpordiameti tingimustele 07.06.2024

nr 7.1-2/24/10071-2 „Käspre kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega“ ja

projektile „Käspre tootmishoone ja mahasõit riigiteelt 22141 Haaslava - Vana-Kuuste tee (km 4,89)“ töö nr.

742EJ25.

Kinnistu (katastritunnus 18501:001:0901) asub riigitee nr 22141 Haaslava – Vana-Kuuste tee (edaspidi

riigitee) km 4,73-5,09 kaitsevööndis.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Ligipääs projekteerida vastavalt Kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“

lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

Riigitee nr 22141 Haaslava – Vana-Kuuste tee on Käspre kinnistu mahasõidu asukohal kiirusega 90km/h,

liiklussagedus kuni 100 sõidukit päevas. § 24. Nähtavus ristmikul ja liiklussõlme liitumisalal (4) Tee

lõikumisel kinnistule juurdepääsu teega, võib olenemata liikluskorraldusest lähtuda peatumiskohustusega

ristmikule esitatud nähtavuse nõuetest.

Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta

endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

12

Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele ei kavandata. Reovee kanalisatsiooni

kavandamisel välditakse kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale.

Sademevett ei tohi juhtida ega juhita riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

Ristumiskoht on käesolevas projektis projekteeritud riigitee nr 22141 km 4,885-4,915.

„Käspre tootmishoone ja mahasõit riigiteelt 22141 Haaslava - Vana-Kuuste tee (km 4,89“) töö nr. 742EJ25

on kooskõlastatud transpordiametiga.

1.6.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID

Projekteeritava hoone rajamisega planeeritakse kinnistusisene sissesõidutee Haaslava - Vana-Kuuste teelt

ja kinnistusisene parkla/plats. Projekteeritava hoone esine ala kaetakse asfalt kattega peale maasiseste

tehnosüsteemide rajamist.

Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha.

1.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

1.7.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS

Ehituse alla jääv haljasala likvideeritakse.

1.7.2 PROJEKTEERITUD HALJASTUS

Pole projekteeritud.

1.7.3 PIIRDED JA VÄRAVAD

Pole projekteeritud.

1.7.4 JÄÄTMEKÄITLUS

Olme- ja tootmisjäätmekäitlus vastavalt seadusele ja Kastre valla jäätmehoolduseeskirjale.

1.8 VÄLISVALGUSTUS

Lahendatakse vajadusel eraldi eriosa projektiga.

1.9 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED

Katastritunnus - 18501:001:0901

Katastriüksuse kogupindala – 133377.0 m²

Katastriüksuse hoonestusõiguse pindala – ca 28450 m²

Sihtotstarve – maatulundusmaa 100%

Ehitusalune pind – 396m²

Parkimiskohtade arv - 5

Hoone tuleohutusklass – TP3

2 ARHITEKTUUR

2.1 ÜLDANDMED

2.1.1 PROJKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Eelprojekt on aluseks ehitusloa taotlemisele. Eelprojekt hõlmab ainult projekteeritava hoone põhimõttelist

arhitektuurset lahendust.

2.2 OLEMASOLEV

Katastriüksusel puudub olemasolev hoonestus.

2.3 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS

2.3.1 HOONE PAIKNEMINE, PIIRANGUD

Projekteeritav hoone asub Tartu maakonnas Kastre vallas Tõõraste külas Käspre katastriüksusel (kü

18501:001:0901). Projekteeritav hoone paiknemine vastavalt asendiplaanile. Hoone on paigutatud

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

13

projekteerimistingimustega näidatud võimalikule hoonestusalale. Käspre katastriüksusel olemasolev

hoonestus puudub.

2.3.2 HOONE EHITUSETAPID JA LAIENDAMISE VÕIMALUSED

Hoone ehitamine on üheetapiline.

2.3.3 HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON

Projekteeritav hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga monteeritud r/b-karkassi ja metallfermidega

ühekorruseline viilkatusega (katusekalle 15 kraadi) ehitis. Hoonele projekteeritakse väline

vihmaveesüsteem. Fassaad on halli tooni. Hoone väline inventar ja tehnosüsteemid on tumehalli tooni.

Välisviimistluses on värvitud profiilplekk (sandwich kergpaneel), katusekatteks sandwich katuse

kergpaneel. Aknad ja uksed tumehalli tooni. Hoone on projekteeritud selliselt, et tagada ruumi mugav

kasutamine.

2.3.4 ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA

Majandus- ja taristuministri määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018

nr 63) käesoleva projektiga kavandatud hoonele energiatõhususe miinimumnõudeid ei rakendata tulenevalt

asjaolust, et köetavat pinda on hoones 35,8m 2 . Hoone kogu suletud netopind on 378m

2 , millest 342,2m

2

on madalatemperatuuriline pind.

Hoone köetav pind on väiksem kui 50m 2 ning see moodustab hoone kogupindalast ja kasutusotstarbest

vähem kui 10%. Ehitusseadustiku pt. 7 § 62.p.3 kohaselt on tegu väikese energiavajadusega tööstusalaga.

Tööstushoone tööstusliku protsessi käigus soojuseraldust ei toimu.

Hoone välispiirded on projekteeritud pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt sooja/külmapidavad.

Toomisruumid on madalatemperatuurilised, miinimum temperatuur +12 kraadi. Talvine temperatuur 10-14

kraadi.

Kontori osa ruumide temperatuuriks on arvestatud minimaalselt 18 kraadi.

Tootmisruumide sisekliima on tagatud lokaalse soojatagastusega sundventilatsiooniga.

Küte – maaküte.

Ruumidesse on ette nähtud nõuetekohane üld- ja kohtvalgustus.

2.3.5 HOONE RUUMID

Projekteeritavasse hoonesse planeeritakse kontori ruum kolme töökohaga. Projekteeritava hoone tootmise

osa on üks suur ruum. Tootmisruumist ligipääs kontoriruumi, millest omakorda wc-sse ja abiruumi.

Fermide vahele on planeeritud tehnilised pinnad torustikele ja ventilatsiooni agregaadile. Täpsem lahendus

seadmete paigaldamiseks fermide vahele antakse tööprojekti konstruktiivses ja tehnoloogilises osas.

2.4 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED

Hoone konstruktiivne lahendus sh. vundamendi lahendus lahendatakse konstruktiivses tööprojekti osas.

Ennem hoone vundamendi tööprojekti koostamist tuleb teostada maa-ala geoloogilised uuringud. Hoone

värvitoonid on märgitud vaadete joonistele.

2.4.1 VUNDAMENT

Betoonist karkassipostide alusteks valatakse armeeritud betoonist taldmikud, mis toetvad vundamendi

vaiadele.

Sokkel soojustatakse vahtpolüstüreenplaatidega, näiteks 150mm XPS 250 Foam SL (Styrofoam)

soojustusega, mis kaetakse tsementkiud sokliplaadiga.

2.4.2 PÕRANDAD PINNASEL

Hoone põranda moodustab betoonpõrandaplaat, mis on alt ja väliperimeetrilt soojustatud. Põrandaplaat

on monoliitraudbetoonist (C25/30). Tihendatud liivakihi peale paigaldada EPS soojustus, mille peale

paigaldatakse radoonitõkkekile. Peale vajalike süsteemide, torude ning hülsside paigaldamist kaetakse

kõik betooniga (150 mm). Lõppviimistluseks on EPO-põrand. Täpsem lahendus antakse järgmistes

projektietappides.

Põrand P-1:

- EPO pinnakate

- r/b plaat 150mm

- radoonitõkkekile

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

14

- soojustus EPS 150mm + perimeetril 1,5m ulatuses

- tihendatud liiv 300mm

- tihendatud kruus 200 mm

- geotekstiil

- rikkumata pinnas

U = 1,0 W/(m2·K)

2.4.3 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID

Hoone on projekteeritud monteeritud raudbetoonpostide ning metall-fermidega. Fermid tsingitakse ja

pulbervärvitakse, toon hall.

2.4.4 KATUS, KATUSLAGI

Ehitise katus on projekteeritud viilkatusena, kalle 15°. Ehitise katus rajatakse terasfermidele ja roovidele.

Vertikaalsetele kandvatele postidele paigaldatakse terasfermid, mis kaetakse pealtpoolt sandwich katuse

kergpaneelidega.

Kõik ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele. Läbiviigud peavad olema tihedalt kaetud.

Vajadusel tuleb kasutada villaribasid. Läbiviigud (tuulutid, ventilatsioon jms) tuleb lisaks soojustusele

varustada kummitihendite ja surverõngastega.

Katus K-1:

-sandwich katuse kergpaneel

-terasroovitus

-terasferm

- fermide vahel abitalad kergpaneelide kandmiseks

2.4.5 VÄLISSEINAD

Välisseinad ehitatakse horisontaalsetest kivivilla täitega metall-sandwichpaneelidest 150 mm (näiteks

Ruukki SPB WEF 150mm). Soojusjuhtivus U= 0,26 W/m²K.

Paneelid kinnitatakse karkassipostide külge vastavalt tootja juhistele. Kontoriruumi, wc ja abiruumi

välisseinte siseviimistluses kasutatakse Sandwich kergpaneel 40mm, (näiteks Ruukki SP2B E-PIR 40mm).

Soojusjuhtivus U= 0,56 W/m²K.

Välissein VS-1:

-sandwich kergpaneel Ruukki SPB WEF 150mm

-sandwich kergpaneel Ruukki SP2B E-PIR 40mm

-raudbetoon karkassipost

U = 0,20 W/(m2·K)

(Heliisolatsioon Rw = 35 dB)

Välissein VS-2:

-sandwich kergpaneel Ruukki SPB WEF 150mm

-raudbetoon karkassipost

U = 0,30 W/(m2·K)

(Heliisolatsioon Rw = 31 dB)

2.4.6 SISESEINAD

Siseseinad on sandwich kivivilla täitega kergpaneel SPB WEF 150mm.

Sisesein SS-1:

-sandwich kergpaneel Ruukki SPB WEF 150mm

-teraspost

2.4.7 AVATÄITED

Välipiiretes on aknad ja uksed.

Evakuatsiooniustena kasutatakse kahte välisust ja kontoris olevaid seest avatavaid aknaid.

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

15

Uksed kinnitada vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Seina ja uksepiida vahe täita sobiliku (tuletõkke)

paigaldusvahuga. Liitekohad katta katteplekiga, toon sama ukselengiga.

Uksed paigaldada vastavalt RYL2010 nõuetele. Liitekohad teha vastavalt paneelitootja tüüpsõlmedele.

Kõik materjalid ja tooted peavad olema vastupidavad tootmishoone kasutusintensiivsusele.

Katusele on ette nähtud soojustatud metall-suitsuluuk (Keraplast Orivent 52 või analoog). Suitsuluugi

servad ehitada vastavalt tootja juhistele katusepinnast kõrgemad. Need seinad ehitada puitkarkassiga,

soojustada ning katta katusekattega.

2.4.8 VARIKATUSED, RÕDUD, TERRASSID JA TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID

Puuduvad

2.4.9 TREPID JA MUUD PIIRDED

Puuduvad

2.5 HOONE TEHNILISED ANDMED

Kasutamise otstarve – Kergetööstuse hoone (12516)

Hoone pikkus – 22 m

Hoone laius – 18 m

Hoone kõrgus – 9 m

Korruste arv – 1

Hoone suletud netopind 378m 2

Ehitusalune pind – 396m 2

Hoone maht 2730 m 3

Kasutusiga – vähemalt 50 aastat

3 TULEOHUTUS

3.1 ÜLDANDMED

3.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Projektdokumentatsioon käsitleb projekteeritava hoone rajamist. Tuletõkkesektsioone ja evakuatsiooniteid

on käsitletud kogu hoone kohta tervikuna.

3.1.2 ALUSDOKUMENDID

-Ehitusseadustik

Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Majandus- ja taristuministri 17.07.15 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a. määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“

EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

EVS 812-2:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2:

Üldkoormused. Tulekahjukoormus“

EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Siseministri 12.12.2022 määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,

paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

EVS-EN 16798:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete

ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-

4)“

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

16

Eesti Standard EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus

Tuleohutuse seadus

Eesti Standard EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“

EVS-EN 62305-1:2011/AC:2016 „Piksekaitse“

EVS-EN 54:-1:2011 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

EVS-EN 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused.

3.2 OLEMASOLEV

Olemasolev hoonestus krundil puudub.

3.3 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE

TP3 hoone

VI kasutusviis, II tuleohuklass, II tulekaitsetase.

3.4 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED

3.4.1 TULEOHUTUSKUJAD

Projekteeritud hoone ehitatakse vastavalt projekteerimistingimustele näidatud ehitusalale. Päästetehnika

juurdepääs kinnistule ja ehitisele on tagatud. Normatiivne tuleohutuskuja 8 m on tagatud.

3.4.2 KANDE- JA TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD

Kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõudeid ei esitata.

Projekteeritava hoone kandvateks konstruktsioonideks betoonist postid ning metallist fermid.

Raudbetoonkonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse armatuuri kaitsekihiga, metallkonstruktsioonidel

tagatakse pinnaviimistluskihiga/värviga. Kandekonstruktsioonide dimensioneerimine toimub põhiprojekti

staadiumis.

Katusekonstruktsioonide, mis ei ole kandekonstruktsioonide või jäikuselementide oluline osa tulepüsivus

on REI15 (kandeprofiil). Selle aja jooksul ei tohi konstruktsiooni omadused muutuda.

3.4.3 PÕLEMISKOORMUS

Põlemiskoormus on kuni 1200 MJ/m 2 .

3.4.4 LADUSTAMINE

Projekteeritavas hoones ladustatakse klaasi.

3.4.5 MUUD TULEOHUTUST MÕJUTAVAD OLULISED TEGURID

Toomisruumid on madalatemperatuurilised, miinimum temperatuur +12 kraadi. Talvine temperatuur 10-14

kraadi.

Kontori osa ruumide temperatuuriks on arvestatud minimaalselt 18 kraadi.

3.5 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS

Projekteeritav ehitis moodustab ühe tuletõkkesektsiooni pindalaga 378m2.

3.6 SUITSUTSOON. SUITSUEEMALDAMINE

Projekteeritud hoones toimub suitsu eemaldamine katuseluukidega ja garaaži tõstustega ning

aknaavadega. Katuseluugid ja põrandapinnalt mitteavatavad aknad on avatavad elektriliselt puldist.

Tõstuksed on avatavad manuaalselt või puldist ja põrandapinnalt avatavad aknad manuaalselt.

Suitsueemaldusava mõjupiirkonnaks on arvestatud kuni 10 m, vastavalt on lisatud suitsueemaldamise

pinda 0,1%. Suitsu eemaldamiseks kohandatavate avade kogupindala on vähemalt 1% ruumi

põrandapindalast.

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

17

Rakendatakse ka loomulikku suitsueemaldust. Vajalik suitsueemaldusavade efektiivne pindala on 1 %

põrandapinnast. Ruumi katusele paigaldatakse elektriajamiga suitsuluugid (nt Orvient 1,2,x1,2).

Suitsuluukide temperatuuriklass on B300.

Suitsueemalduse lahendusviis on 1 ning käivitustase 2.

3.7 TULETUNDLIKKUS

Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tulelevikuklass - D-s2,d2 (tootmine ja ladustamine,

kus tuleoht on vähese või arvestatava tõenäosusega).

Põrandate klass - DFL-s1.

Välisseina välispind – B-s1,d0;

Õhutuspilu välispind – B-s1,d0

Õhutuspilu sisepind – B-s1,d0

Katusekatte tuletundlikkus - BROOF

3.8 EVAKUATSIOONILAHENDUS

3.8.1 MAKSIMAALNE INIMESTE ARV

Max inimeste arv projekteeritavas hoones 3 (kolm).

3.8.2 EVAKUATSIOONITEED

Evakuatsioon toimub tootmisruumidest kahe tõstvärava kaudu, milles on eraldi avatavad uksed, vahetult

õue.

Evakuatsioonitee pikkus on ca 11 m.

Evakuatsiooni tee laius on vähemalt 1200 mm.

Evakuatsiooniteel asuvad uksed varustatakse vastava evakuatsioonisulusega. Evakuatsiooniteel asuv uks

peab olema isesulguv ja avatav võtmeta, sealhulgas elektroonilise võtmeta.

3.8.3 JUURDEPÄÄS KELDRISSE, PÖÖNINGULE JA KATUSELE

Katusele pääs toimub teisaldatava redeliga.

3.9 TULEOHUTUSPAIGALDISED

3.9.1 AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOON

Hoonesse on ette nähtud automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem.

3.9.2 TURVAVALGUSTUS

Turvavalgustus: paanika- ja evakuatsioonivalgustuse toimimisaeg minimaalselt 1 tund.

Turvavalgustusena kasutatakse paanikavältimisvalgusteid ja evakuatsioonivalgusteid. Valgustite

paiknemine vastavalt evakuatsiooni joonistele.

3.9.3 PIKSEKAITSE

Vastavalt SIM 30.03.2017 a määrus nr 17 § 39 lg 2 p 3. varustatakse hoone piksekaitsega. Täpne lahendus

antakse elektriprojekti kooseisus.

3.9.4 TULEKUSTUTID

Esmasteks kustutusvahenditeks on käsikustutid. Kustuteid paigaldatakse iga tuletõkkesektsiooni ja iga 200

m 2 kohta üks 6 kg pulberkustuti, kuid mitte vähem kui 2 tk korrusel.

3.10 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS

Kommunikatsioonide läbiminekul tuletõkkekonstruktsioonist tihendada läbiviik selliselt, et nõutav

konstruktsiooni tulepüsivus oleks tagatud.

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

18

3.11 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE

Päästemeeskonnale on tagatud ligipääs hoonele ja selle territooriumile Hoonekompleksile on tagatud

juurdepääs päästetehnikaga kõikidest külgedest. Juurdepääsutee on vähemalt 3,5m lai ja kandevõimega

vähemalt 25 t.

Juurdesõit on asendiplaanil tähistatud.

Päästemeeskonna sisenemistee tähistatakse, vajalike uste avamine tagatakse valvefirma või hoone

omaniku käes oleva avamisvõtmega.

3.12 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI

Lähimad veevõtukohad Käspre kinnistule on 1,4km kaugusel asuv veevõtukoht (7108) ja (7107).

Väline tulekustutusvesi 20 l/s kolme tunni jooksul tagatakse veevõtukoha rajamisega.

Veevõtukoha rajamine (suurus, maht, tingimused) lahendatakse eraldi eriosa projektiga. Veevõtukoha

rajamisel tuginetakse Siseministri määrusele nr 10 (jõustunud 01.03.2021) „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja selle

lisadele.

Veevõtukoht rajatakse samale kinnistule. Veevõtukoha kaugus hoonest jääb vahemikku 30-200m.

Veevõtukoha veeallikaks on planeeritud tiik, milleni viib kõvakattega tee. Veevõtukoha rajamisel tuleb

järgida Siseministri määruse nr 10 (jõustunud 01.03.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Lisa 1, Lisa 2, Lisa

3.

4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Projekteerimisel aluseks võetud juhendmaterjalide loetelu on toodud käesoleva seletuskirja punktis 0.3

„Alusdokumendid“.

4.1 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI

Veevarustus planeeritavast puurkaevust (täpne asukoht näidatud asendiplaanil.

Käesoleva projektiga veevarustust ei lahendata. Koostatakse vajadusel eraldi veevarustuse projekt.

Veevarustus planeeritavast kaevust hoonesse näha ette 32mm PEM torustikuga, mis kulgeb allpool

külmumispiiri (ca 1,8m maapinnast). Kaevu paigaldatakse täisautomaatne puurkaevupump.

Veetorustiku läbiviik vundamendis tehakse toru välismõõdust 30mm suurem ning isoleeritakse elastse

veekindla mastiksiga. Veetorustik kulgeb põranda alt veejaotussõlmeni. Enne veejaotussõlme

paigaldada veehulga mõõtja ja puhastusfiltrid.

Veemõõdusõlme asukoht on abiruumis.

Ühendustorustikule ja veemõõdusõlmele esitatavad tingimused:

• veetoru minimaalne läbimõõt De32mm (DN25 mm);

• veetoru materjal PE;

• veetoru ja veetoru ühendusliitmikud peavad olema vähemalt PN10 surveklassiga;

• veetoru minimaalne rajamissügavus maapinnast 1,8 m toru peale;

• enne veemõõdusõlme on ühendustes keelatud kasutada plastist mehaanilisi surveliitmikke;

• veetorude ühendamiseks tuleb kasutada elekterkeevisliitmike.

Arvutuslikud vee hulgad: Qmaxsek= 0,9 l/sek; Qmaxh= 0,3 m3/tunnis; Qmaxd = 0,75 m3/ööp.

4.2 VEETORUSTIK

Tehnovõrkude eeldatavad kulgemised krundisiseselt näidatud asendiplaanil.

Käesoleva projektiga ei lahendata veetorustiku tehnilisi lahendusi, koostatakse vajadusel eraldi

veevarustuse ja kanalisatsiooni projekt. Veevarusutuse projekteerimise lähteandmed on antud

järgnevalt.

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

19

Torustik eelisoleeritud veetorustikuga. Hoonesisene torustik Alupex või PEX 20mm torustikuga. Nii

külma kui sooja vee torustikud isoleerida kondenseerumise ja soojuskadude vältimiseks. Torustik

isoleerida ruumides mineraalvillast torukoorikuga. Torustike montaaž teostada vastavalt RYL 2002-le.

Seadmete valik ning montaaž, mürasummutus ning isolatsioon tuleb teha nii, et seadmete tööst tekkiv

müratase ruumides ei ületaks normides (EVS 842:2003) lubatut.

Horisontaalsed veetorustikud paigaldada lagede alla või põrandatesse ja vertikaalsed ühendustorud

veevõtuseadmega paigaldada pinnapealsetena. Torustikuarmatuur ja torud peavad vastama

surveklassile PN10. Torude ühendusviis peab vastama kehtivatele normidele ja tootja nõuetele.

Sulgventiilid paigaldada magistraalist hargnevatele harutorudele ja seadmete ühenduskohtadesse.

Ventiilidele peab olema tagatud juurdepääs teeninduseks ja hoolduseks. Sulgarmatuuri töörõhk peab

olema min 10 bar. Keermeühendused ei tohi olla seinte konstruktsioonis ega paneelides. Seinast

läbiminevad torud paigaldada hülssi. Hülss peab seinast 10 mm mõlemalt poolt välja. Torud tuleb

monteerida nii, et nende pikenemine ei ole takistatud.

Sooja tarbevee ringlustorustiku eri liinidele paigaldada tasakaalustusventiilid. Ringlustorustiku materjal

on analoogne sooja tarbeveega. Tagada õhu eraldus süsteemist läbi seadmete.

Veevõtuseadmed ja toruarmatuur peavad vastama ISO 9001 standardile. Püstikule ja magistraalilt

hargnemisele paigaldada sulgeventiilid vastavalt toru läbimõõdule. Veevõtuseadmete ühendused

paigaldada seina sisse.

Torustike paigaldamisel arvestada teiste eriosadega.

Enne paigaldamist tuleb torud puhastada. Torud ei või kokku puutuda söövitavate ainetega. Seintest

ja põrandast läbiminekul ei või torud puutuda vahetult kokku konstruktsiooniga, selleks varustada

läbimineku avad kaitsehülsiga.

Vajalikesse kohtadesse paigaldada õhueraldus- ja tühjendusventiilid. Torustikes tuleb sobivatesse

kohtadesse paigaldada lahtikäivad jätkud nii, et kõiki seadmeid, ventiile jms. saab eemaldada ilma

torusid katkestamata.

Vertikaalsed ühendustorud paigaldada seinakonstruktsiooni hülsstoru sees või suletud pooridega

koorikisolatsioonis d 9 mm (pinnapealsetele ühendustele antud nõue ei kehti).

Kinnitusviis peab sobima kinnitatavate torustike läbimõõtudega. Torustike kinnitused peavad olema

tsingitud terasest ning plasttoru ja terase vahel peab olema kummitihend. Veetorude kinnitamisel

juhinduda torude valmistaja soovitustest, kuid vahed ei tohi olla suuremad järgmises tabelis antust

(cm):

Toru

diameeter

Horisontaalne

paigaldus

Vertikaalne

paigaldus

16 30 30

20 30 30

25 40 40

32 40 40

40 50 50

Tabelis esitatud pikkused kehtivad ka isoleeritud torustikele.

Torud ja seadmed monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb

vähemalt 40 mm. Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele.

Soojusisolatsiooni materjalidena kasutada mineraalvillast valmiselemente vastavalt isolatsiooni tootja

soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid.

Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev.

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

20

Külma- ja soojaveetorud ning soojaveeringlustorustik isoleerida vastavalt LVI 50 10345:

Külm vesi D< 49 mm (pealtmõõt) – isolatsioonikihi paksus 20 mm

Soe vesi D< 49 mm (pealtmõõt) – isolatsioonikihi paksus 30 mm

Nähtavale jääv isolatsioon tuleb katta PVC-kattega või plekiga, vastavalt sisekujundusele; varjatud

torustike isolatsioon on fooliumkattega.

4.3 KANALISATSIOON

Kanalisatsioon lahendatud planeeritava biopuhastiga – asukoht asendiplaanil. Biopuhasti valikul peab

arvestama, et selle puhastusvõime oleks 0.75m3/päevas ehk see oleks võimeline teenindama 2-10

inimesest. Planeeritav biopuhasti peab olema sertifitseeritud ja vastama Euroopa Liidus kehtivatele

nõuetele. Paigaldamisel peab teostama kõik ühendused hermeetiliselt vältimaks leket puhasti reovee

osa mahutitest või torustikust. Biopuhastile tuleb rajada ligipääs selle teenindamiseks ja

tühjendamiseks. Biopuhasti paigaldamisel järgida seaduses ja määrustes ettenähtud sanitaarkaitse

kujasid.

Käesoleva projektiga kanalisatsiooni ei lahendata. Koostatakse eraldi kanalisatsiooni projekt.

Kanalisatsiooni projekteerimise lähteandmed on antud järgnevalt.

Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Hoonesisene

reoveesüsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega. Torustikule paigaldada

puhastuskorgid / puhastusluugid.

Arvutuslikud heitvee hulgad: Qmaxsek= 1,4 l/sek; Qmaxh=0,31 m3/tunnis; Qmaxd = 0,75 m3/ööp;

ühendustorustikul kasutada PE kontrollkaevusid, minimaalne läbimõõt De400/315 mm; igasse

torustiku pöörde- ja hargnemiskohta tuleb paigaldada kaev.

Mullatööde ja torustike aluste tegemisel ning torude paigaldamisel tuleb kinni pidada RIL 77-1990

nõuetest. Torude paigaldamisel kontrollida, et materjalide hulgas ei oleks vigastatuid ja katkisi torusid,

toruliitmikke ja tihendeid. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike paigaldamist alustada torustiku

madalamast otsast. Torud paigaldada nii, et muhvid jäävad voolusuunale vastu. Ehitustööde ajal hoida

kõrge pinnasevee puhul veepind kaevikus võimalikult madalana, et vesi ei tõstaks torusid üles ja ei

rikuks täidet. Toru alusena ja algtäitena kasutada tihendatud killustikku. Torustik paigaldatakse nii, et

ta toetub kogu pikkuses tihendatud aluskihile. Muhvide ja äärikute kohal tehakse neile toru aluskihti

pesad nii, et toru ei jääks toetuma muhvidele või äärikutele.

Hoones paigaldada kanalisatsioonitorud põhikorrusel põranda alla. Püstikute ehitamisel kasutada

müra summutavaid torusid ja fittinguid, mis eraldi heliisolatsiooni ei vaja. Põhikorruse põranda alla

paigutatavad kanalisatsioonitorud ja fittingud peavad olema rõngasjäikusega SN8.

Tagada kanalisatsiooni tuulutus ning puhastamisvõimalused. Tuulutuseks on kõnealuse hoone puhul

ette nähtud De 75 ...110 torud. Kanalisatsiooni õhutusots viia katuse pinnast 500 mm kõrgemale. Teise

võimalusena on lubatud kasutada kanalisatsioonitorustiku kõrgemasse punkti vaakumklappe

De75...110. Vaakumklapp peab asuma ventileeritavas asukohas. Tuulutustoruna kasutada tavalist ilma

helisummutavate omadusteta kanalisatsioonitoru, sama ka esimese korruse põranda alla

paigaldatavate torude puhul. Puhastuselementidena on ette nähtud puhastuskolmikud püstikutes

(vahetult enne põrandakonstruktsioonist läbiminemist, kolmik varustada keermestatud kaanega) ja

puhastusluugid. Hoonesisene olmekanalisatsioonivõrk monteerida PP/PVC muhviga

plastkanalisatsiooni-torudest ø50-ø110, tulepüsivusklassiga V-1/2. Esimese korruse põranda alla

jäävate kanalisatsioonitorude rõngasjäikus peab olema SN8.

Paigaldatavate san. seadmete põhinäitajad kooskõlastada Tellijaga. Kõik nähtava paigaldusega trapid

peavad olema roostevaba kaanega. Põrandaküttega märgruumides peavad olema ujuva haisulukuga

trapid. Montaaž vastavalt RYL 2002-le. Torustike paigaldamisel arvestada teiste eriosadega.

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

21

Kanalisatsioonitorude minimaalsed langud:

ø50 i≥0,02;

ø 75 i≥ 0,02

ø110 i≥0,02

Torud ja toruliitmikud peavad olema teineteisega vastavuses. Torude paigaldamisel kinni pidada

valmistaja poolt esitatud nõuetest. Torusid ei paigaldata, kui õhutemperatuur on madalam kui seda on

soovitanud toru valmistaja. Surveta plastist torud ühendada kummitihenditega varustatud

muhvühendustega. Ühendused teha toru valmistaja poolt esitatud juhiste kohaselt. Vajaduse korral

tuleb tihendid puhastada vee või nõrga soodalahusega. Tihendite paigaldamisel võib kasutada neid

libisemist soodustavaid aineid, mis on soovitatud tihendite valmistaja poolt.

Sanitaarseadmed peavad olema komplektis armatuuriga, veelukuga ja kinnitus-vahenditega.

Tooted peavad olema termopüsivad ja glasuur peab olema püsiv keemilistele ainetele.

Vastupidavus painutamisele - mitte vähem kui 50 Mpa.

Glasuurkiht - mitte vähem kui 0,4 mm.

Segistid tuleb ühendada külma ja kuuma vee torustikele vastavalt valmistaja tehase nõuetele. Töövõtja

peab garanteerima, et klosetipoti alus puutuks kokku põrandaga terve pinna ulatuses. Klosetipott tuleb

kinnitada kruvidega, pannes kruvi pea alla kummist ja metallist seibid. Loputuskast tuleb ühendada

veetorustikuga painduva 10 mm vahetükiga ülemutrite abil.

4.4 SADEMEVESI

Sadevett ei tohi juhtida teele ja naaberkinnistutele! Sademaveed suunatakse katuselt vihmaveerenniga

sadevee lehtritesse mille maa-alune torustik viib vee hoonetest eemale. Torustik lõppeb kinnistu sisesel

kraavi nõlval. Liigsadamete korral valguvad kinnistu looduslikust reljeefist tulenevalt sademeveed

kinnistu lääne küljel asuvasse kraavi.

4.5 VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI ELUIGA

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi minimaalne eluiga vähemalt 30 aastat.

5 KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS

Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerimisel aluseks võetud juhendmaterjalide loetelu on toodud

käesoleva seletuskirja punktis 0.3 „Alusdokumendid“ alampealkirjaga „küte, ventilatsioon ja jahutus“.

5.1 KÜTE

Hoone põhikütteks on maaküte, põrandaküte. Kütteseadmete mudelite valikul tuleb arvestada, et see

peab vastama Eestis kehtivatele nõuetele ja standarditele. Kütteseadmed peab paigaldama vastavat

pädevust omav ettevõte ja paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele.

Kõik küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3:2013 “Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”

nõuetele.

Küte lahendatakse vajadusel eraldi projektiga ning täpsemalt antud projektis ei käsitleta. Kütte

projekteerimise lähteandmed on antud järgnevalt.

Hoone soojavarustus on lahendatud abiruumis asuva maakütte katla baasil. Maakütte sisend –

ligikaudne võimsus 16kW. Põhikorrusel on põrandaküte (küttetorustik betoonis).

Küttesüsteemi dimensioneerimisel on lähtutud järgmistest lähteandmetest:

Ruumide arvestuslikud temperatuurid:

• kontor + 18 o C

• tootmisruum+ 12 o C

Magistraaltorustiku hargnemistele ja püstikutele paigaldada pealevoolu torustikule sulgarmatuur ja

tagasivoolu torustikule sulgemist võimaldavad reguleerimisventiilid koos tühjendus- ja

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

22

mõõteotsikutega. Kõik kütte magistraaltorustikud ja püstikud isoleerida vastavalt LVI-RYL-92 (tabel 5

T1) seeria 23 järgi. Peale süsteemi valmimist teostada süsteemide reguleerimine ja seadistamine.

Sooja jaotamine toimub põrandasse paigaldatavate vesipõrandaküttetorustikega. Sooja vett tehakse

maakütte katla komplektis oleva boileriga (sooja vee vooluhulk kuni 12 l/s). Soojuskandjaks on vesi

parameetritega 45/39°C (täpsustatakse tööprojekti käigus). Süsteem on kahetoruline

jaotuskollektoritega. Vesipõrandaküttesüsteemi kvalitatiivne reguleerimine toimub ruumi siseõhu

temperatuuri järgi ruumitermostaatide abil. Põrandaküttetorustik monteeritakse PEX-a polüetüleenist

torudest Ø20x2,0. Torude paigaldussamm on 200-350 mm, akende ja välisseinte juures 175...125 mm.

Põrandakütte kollektor paigaldatakse abiruumi seina peale või kollektor kappi koos teenindusluugiga.

Igal kollektoril peab olema liiniseadeventiil ja kuulkraan. Süsteemi tühjendusventiilid paiknevad

abiruumis. Seinu läbivad küttetorud paigaldada hülssidesse. Välisseinte äärde paigaldada vajadusel

soojusisolatsioon ribad. Küttesüsteemi tasakaalustamiseks paigaldatakse jaotustorudele

mõõteotsikutega seadeventiilid. Küttesüsteemi sulgarmatuuriks ja tühjendusarmatuuriks on

kuulventiilid. Küttesüsteemi õhutamiseks on automaatsed õhutusventiilid.

Õhu eraldamine küttesüsteemist tervikuna peab toimuma automaatselt. Süsteemi tühjenduse ja

läbipesemise ventiilid paiknevad soojussõlmes. Seinu ja vahelagesid läbivad küttetorud tuleb

paigaldada hülssidesse.

Peale paigaldamist, kuid enne lõplikku teenindustesti, tuleb torud seest puhastada mustusest ja

ehitusprahist. Kogu praht tuleb torudest välja uhtuda. Enne ekspluatatsiooni andmist torustik tuleb läbi

pesta.

Hoone küttesüsteem peab kütteperioodi jooksul tagama ruumide õhutemperatuuri.

Reguleerimistäpsus mitte halvem kui ±2°C.

5.2 VENTILATSIOON

Hoonel on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Kõigis eluruumides on vähemalt 1 lahtikäiv aken.

Ventilatsioonisüsteem peab vastama EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2:

„Ventilatsioonisüsteemid“ nõuetele.

Ventilatsioon lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. Ventilatsiooni projekteerimise lähteandmed on

antud järgnevalt.

Arvutuslikud välisõhu parameetrid:

• talvel VAT=-22°C 80%RH;

• suvel +27 °C, 50% RH

Ventilatsioon on tagatud kõigist ruumidest. Ventilatsioon kogu hoones on lahendatud sundväljatõmbe-

ja sissepuhkeventilatsiooniga koos soojusvahetiga vastavalt ventilatsiooni projektile. Ventilatsiooni

agregaadi asukoht on tootmisruumis kontoribloki kohal fermide vahel või kontoribloki vahelael.

Ventilatsiooniagregaat

Ventilatsiooniseadmetena tuleb üldjuhul kasutada kompleksseid ventilatsiooniseadmeid, mis on

valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt EVSEN 1886

(„Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused”) ning EVS-EN 13053

(„Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning

omadused”) nõuetele ning nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon. Seadmed

peavad omama ka EUROVENT sertifikaati. Ventilatsiooniseade komplekteerida koos

juhtimisautomaatikaga vastavalt põhiprojekti

funktsionaalsele skeemile. Ventilatsiooniseadmed peavad vastama 98/37/EC nõuetele ning omama

CE tähistust. Ventilatsiooniseadme kest peab vastama soojajuhtivuse klassile mitte halvem kui klass

T4 ja külmasildade näitaja mitte halvem kui TB3 (vastavalt EVS-EN 1886 „Hoonete ventilatsioon.

Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused”).

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

23

Üldvahetuslik väljatõmme kõikidest ruumidest toimub ülemisest tsoonist, sissepuhkeõhku antakse

samuti ülemisse tsooni. Sissepuhkeks, väljatõmbeks kasutatakse õhuhajuteid, reste ja plafoone.

Seadmete ja õhujaotajate valikul kasutatakse näiteks Fläkti, Systemairi ja Haltoni tooteid.

Torud viiakse laiali ruumide lae all. Torud paigaldatakse ruumide lae alla lahtiselt või lagede vahele.

Õhukanalid toestada vastavalt normidele. Õhutorudele paigaldatakse reguleerimis- ja

mõõtmisseadmed.

Hoone välisfassaadile jäävad ventilatsioonisüsteemide elemendid (restid jne.) peavad olema hoone

välislahendusega sobivates toonides.

Ruumidesse sissepuhutav/väljatõmmatav õhk puhastatakse ventagregaati paigaldatud filtris.

Mürasummutus.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta ruumides normatiivselt lubatud mürataset. Selleks paigaldatakse

ventsüsteemidele mürasummutid ja ventagregaadid paigaldatakse vibroalustele/puksidele.

Õhutorustik ja väljatõmbe otsikud valitakse nii, et õhu liikumine neis ei tekita liigset müra.

Seadmete valik ning montaaž, mürasummutus ning isolatsioon tuleb teha nii, et seadmete tööst tekkiv

müratase ruumides ei ületaks normides (EVS 845-1:2004) lubatut. Vibratsiooni alus peab töötama

temperatuurivahemikus -10 kuni +70 °C ja olema vastupidav hapetele ja vananemisele.

Töövõtja peab paigaldama kõik masinad ja seadmed, milles on pöörlevaid või teisi müra tekitavaid osi,

vibratsiooni summutavatele alustele või puksidele.

Seadmete montaažil ei tohi ühegi elektril töötava seadme ning ehitusliku konstruktsiooni vahel olla

mingi jäiga kinnituse tõttu otsest kontakti.

Õhukanalite ja seadmete vahel tuleb kasutada elastseid (vibratsiooni mitte edasi kandvaid)

vaheelemente.

Seintest ja vahelagedest läbiminevad õhukanalid ei tohi olla vahetus kontaktis

ehituskonstruktsioonidega.

Mürasummutitena kasutada tööstuslikult toodetud summuteid, mille toimimist ja omadusi on

katsetatud kehtivate standardite või tüübiheakskiidu juhiste kohaselt. Summutusmaterjaliks on

mineraalvill või muu mittepõlev materjal. Summutusmaterjali pinnakiht peab taluma kerget

puhastamist.

Kanalid ja kanalite varustus

Kanalite ja nende osade mõõtmed peavad olema standardite SFS-EN 1505, SFS-EN 1506, SFS 3281,

SFS 3282, SFS 3541 ja SFS 5436 nõuete kohased.

Õhukanalid

Ümarkanalitena kasutada standardite SFS-EN 1506, SFS 3282 ja SFS 3541 kohaste mõõtmetega

kanaleid ja kanalite osi. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B.

Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon.

Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.” ja LVI 12- 10370 Soome juhendmaterjal 2004

„Torustike ja kanalite kinnitamine” nõuetele. Kinnituste dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule

arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning

puhastamisest tulenev koormus. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema

vähemalt sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg.

Õhuhulkade reguleerimiseks asetatakse IRIS tüüpi reguleerimisklapid. Kantkanalite reguleerimisklapid

on restsiibrid. Sissepuhke- ja väljatõmbekanalitel võib väikeste õhuhulkade korral kasutada

reguleerimiseks plafoone. Kõik reguleeritavad elemendid peavad olema varustatud fiksaatoritega, et

juhuslike häirete korral oleks võimalik taastada algseis. Ventilatsioonikanalite puhastamine toimub

plafoonide või puhastusluukide kaudu.

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

24

Isolatsioon

Kanalisüsteemide kuumtsingitud spiraalvuukidega kanalid ja nende tööstuslikult toodetud osad

ühendada üksteisega, tihendada kanalites ja kanaliosades olevate kummirõngastihenditega. Tihendid

on kinnitatud tehases püsivalt kanali osadele. Liitmikud lukustada tõmbeneetidega. Muude kui

kummirõngastihenditega kanalite kasutamisel ühendada kanaliosad üksteisega tugevalt ja tihedalt.

Liitmikud lukustada neetidega. Liitmike tihedus tagada drossellindiga.

Kantkanalitena kasutada eelkõige standardite SFS-EN 1505, SFS 3281 ja SFS 5436 kohaseid kanaleid

ja kanalite osi. Kantkanalid ühendada üksteisega eelkõige liistliitmikega, mille korral valmis kujuga

kanalid ja kanaliosad ühendada liistudega. Liistud lukustada otstest.

Suunamuutusteks, hargnemisteks ja läbimõõdu muutusteks kasutada spetsiaalseid tehases

valmistatud toruosi.

Ruumis õhutorud isoleeritakse kivivillast lamellmattidega LAM 50 mm paksuselt, õhuvõtt 120 mm

paksuselt, väljapuhe 100 mm paksuselt. Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberiga pinnatud

kivi-/mineraalvilla matte tihedusega ≥30 kg/m³ ja tuletõkkeisolatsiooniks vastavalt tihedusega ≥100

kg/m³. Isolatsioon katta:

• väliskeskkonnas Zn-plekiga

• siseruumides (nähtavad) PVC-kattega

• siseruumides (mittenähtavad) alumiiniumpaber

Tuletõkkeklapid

Projekteeritavas hoones tuletõkketsoonid puuduvad..

Puhastusluugid

Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui ka väljatõmbetorustikele.

Õhujaotuselemendid

Lõppelemendid tuleb valida ja paigutada nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja

nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat müra, et see

summutaks piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat reguleerimisvõimet.

Lõpuelemendid peavad reeglina olema testitud ja olema tehtud mittepõlevatest materjalidest.

Lõpuelementide valikul tuleb arvestada sisekujundusprojekti või töökohtade paigutusega.

Torustike puhtuse tagamine

Ehituse ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna vältimaks ehitustolmu jms. Sattumist torustikku.

Enne objekti üleandmist tellijale, on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada.

5.3 KÜTTE- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMI ELUIGA

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi (v.a. seadmed) minimaalne eluiga vähemalt 30 aastat.

6 ELEKTRIVARUSTUS

6.1 HOONE ELEKTRIVARUSTUS, SIDE

Projekteerimisel aluseks võetud juhendmaterjalide loetelu on toodud käesoleva seletuskirja punktis 2

„Alusdokumendid“.

Elektrivarustusega liitumine on teostatud vastavalt liitumislepingule nr 476578

Planeeritava liitumiskilbi nimivoolu suurus on 3x100A. Hoone jaotuskilp paigaldatakse 1. korrusele

tootmisruumi ja abiruumi vahelisele seinale.

Elektrivarustust käesoleva projektiga ei käsitleta. Elektrivarustuse tarbeks koostatakse eraldi projekt.

Elektrivarustuse projekteerimise lähteandmed on antud järgnevalt.

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

25

Hoone toide võtta liitumiskilbist (hetkel puudub). Välja ehitatud liitumispunkt kuulub võrguettevõtjale.

Liitumispunkti asukoht täpsustatakse elektriprojektiga. Objekti elektrivarustus projekteerida alates

liitumispunktist, mis asub kinnistu piiril liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel. Elektrivarustus

liitumispunktist objekti peajaotuskilpi näha ette maakaabliga. Liin tuleb markeerida aadressiga

Elektrilevi OÜ liitumispunktis. Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele.

Kaitseviisid tarbija elektripaigaldises projekteerida vastavalt kehtivate eeskirjadele ja standarditele.

Kliendi elektripaigaldises näha ette nõuetekohaste liigkoormuskaitsme kasutamine ja samuti

liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid. Töid peab

teostama litsentseeritud elektritööde firma. Pingestamine on lubatav pärast elektripaigaldise

kasutuselevõtu teatise esitamist Elektrilevi OÜ-le.

Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate

tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada

tellijaga. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused

ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE). Peajaotuskilp paigaldatakse tehnilise ruumi,

komplekteeritakse pealülitiga. Kilpi kaitseaste vähemalt peab vastama paigalduskeskkonna nõuetele.

Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6kA.

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga

vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite

installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides

pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad

asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused

harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Tugev- ja nõrkvoolukaablid

paigaldada teineteisest eraldatuna.

Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt elektriprojektile. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste,

kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad

olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad

lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid

ning infrapuna andureid, välivalguse juhtimiseks hämaralülitit või programmeeritavat kella.

Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha

tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44.

Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad:

• pistikupesad 1 m põrandast

• lülitid 1,0 m põrandast

• lülitite ja pistikupesade kaugus akendest ja ustest min.15 cm,

Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises

eraldatud alates peajaotuskilbi PJK potentsiaaliühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised

juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks

hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga

vaskjuhtme 6mm² abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist

soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi

maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus

maandustakistusega mitte üle 30 oomi.

Ventilatsiooniagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse seadmete juhtimine toimub projekti

vastavate eriosade osa seletuskirja kohaselt. Kõik nimetatud süsteemide automaatika- ja

reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib

KVV töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud

seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine. KVV seadmete ühendusskeemid töötab välja ja

tarnib KVV töövõtja. Elektritööde töövõtja peab tegema automaatika töövõtjaga ja teiste töövõtjatega

koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne. oleksid vastavad.

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

26

Paigaldatavad elektriseadmed peavad olema uued ja vastama EL madalpingeseadmetele ja

elektromagnetilise ühildatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud

tootestandarditele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise

seaduses” toodud nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline

tugi.

Jaotuskeskused.

Ruumide toiteks paigaldada jaotuskeskus. Keskuse uks peab avanema vähemalt 120°. Jaotuskeskus

paigaldada pinnapealselt. Kilbid komplekteerida pealüliti, liigpingepiirikutega ja

rikkevoolukaitsmetega. Lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaatkaitselülititega. Kilbi

kaitseaste soovitavalt IP44C ja paigaldada nii, et oleks tagatud kilbi ohutuks teenindamiseks vajalik

ruum (min. 0,8 m). Kilpides juhtimiskaablid ühendatakse riviklemmidele. Kilpi tuleb jätta reservkohad

vähemalt 30% kilbi moodulite arvust.

Tootmisruumi paigaldada peajaotuskilp. Peajaotuskilp PJK metall- või plastikkestaga pinnapealne.

Kilbid komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega

varustatud automaat-kaitselülititega. Kilpide kaitseaste vähemalt IP44C. Latistus ja aparatuur kilpides

peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6kA.

Kaablid ja juhtmed, kaabliteed.

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada halogeenivabade

plastisolatsiooniga vaskkaablitega tuletundlikkusega vähemalt Cca-s1,d1,a2. Hoonest väljapoole jääv

juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse pinnapealselt

ja süvistatult. Seintele paigaldamisel kaitsta kaablid jäikade kaablikaitsetorudega. Tugev- ja

nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatud rühmadena. Kõik seintesse ja lagedesse kaablite

läbiviikude jaoks tehtavad avad tuleb peale paigaldustööde lõppu tihendada. Seadmetele, mis saavad

kohtkindla ühenduse põrandast, ette nähakse põrandasse kaablite paigaldamiseks ette PVC torud.

Hoonevälise installatsiooni korral (näit. hoone katusel ja fassaadil, jne.) peab paigaldatav juhistik olema

UV-kiirguse ja ilmastikukindel.

Valgustus.

Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha

tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades

ning omama vastavusmärki (CE). Võimalusel kasutada LED valgusteid, mille eluiga on vähemalt

50000h. Valgustite LOR väärtus peab olema ≥80%. Valgustite tüübid kooskõlastada enne tellimist

tellijaga. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ning infrapunaandureid, välisvalguse juhtimiseks

hämaralülitit või programmeeritavat kella.

Installatsioonimaterjalid.

Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha

tingimustele, tolmustes ja niisketes ruumides vähemalt IP44. Kasutada kaabeldusele vastava

paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab

olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse

spetsiaalsete ühenduskübarate- või klemmidega. Kõik pistikupesad ja valgustuse lülitid varustatakse

siltidega, millel on märgitud rühmakeskuse ja –liini tähis, vajadusel ka pistikupesa kasutamise

eesmärk.

Maandamine ja potentsiaaliühtlustus.

Elektriseadmete kasutamisel tekkida võiva elektriohu vältimiseks tuleb elektriseadmete normaalselt

pingevabad metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei ole ette näinud teisiti (näiteks

kahekordse isolatsiooniga seadmed), juhtmestiku eraldi soone (kolla-roheline) abil. Täiendava

kaitseabinõuna kasutada rikkevoolu kaitsmeid rakendusvooluga alla 30 mA. Majas teostada

metallkonstruktsioonide ja –torustike potentsiaalide ühtlustamine ja maandamine. Peamaanduslatile

ühendatakse kõik sisenevad - väljuvad metalltorustikud, antenniseade, samuti hoone põhilised

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

27

metallkonstruktsioonid. jne.

Maja peakilbi PJK juures paigaldada peamaanduslatt. Hoonele ehitada maandusseade

maandustakistusega alla 10 oomi, milline ühendada peamaanduslatiga.

Liigpingekartlike elektrooniliste seadmete kaitseks peakilpi projekteeritakse I+II( B+C)-klassi

liigpingepiirikud.

Elektriohutuse tagamiseks kasutada järgmisi kaitseviise:

• Põhikaitsena (kaitse otsepuute eest) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja

pingealdiste osade vahel ning elektriseadmete kasutamisega, mille kaitsekatete ja -kestade

minimaalne kaitseaste on IP20.

• Rikkekaitsena (kaitse kaudpuute eest) - toite automaatset väljalülitamist, II kaitseklassi

elektritarvikute kasutamist ja potentsiaaliühtlustust.

• Lisakaitsena – rikkevoolukaitset nimirikkevooluga kuni 30mA ja toimimisajaga mitte üle 30ms.

Olmetarvitite toiteks on ettenähtud kaitsekontaktidega pistikupesade võrk. Üldjuhul pistikupesade liinid

varustatakse rikkevoolukaitselülititegega.

Kõik pistikupesad peavad olema varustatud maanduskontaktiga. Üldjuhul kasutatakse 16 A, 230 VAC

pistikupesi. Pistikupesade toiteks kasutada 2,5 mm2 ristlõikega vaskjuhte.

Pistikupesad paigaldada üldjuhul 1 m kõrgusele.

Kõigile KV ja VK seadmetele (va kilbist käsitsi käivitatavad pumbad kilbi vahetus läheduses) näha ette

vahetult seadme lähedusse turvalülitid või pistikühendused. Väljas asuvad turvalülitid varustatakse

vihmakaitsega.

Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises

eraldatud alates peajaotuskilbi PJK potentsiaaliühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised

juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks

hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga

vaskjuhtme 6mm² abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist

soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi

maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega.

Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus maandustakistusega mitte üle 30 oomi.

Hoonesse rajatakse kaablite näol sidevõrgu digitelevisiooni ja interneti ühenduse valmidus,

sideoperaatoriga liitumiseks. Täpsemad lahendused vastavalt elektriprojektile.

Elektripaigaldise ehitaja varustab tellijat süsteemi kasutuse- ja hooldusjuhenditega ning korraldab

süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse. Töö üleandmisel annab töövõtja üle ka tehtud

paigaldisele vastavad teostusjoonised

Hoone elektriseadmete kasutuselevõtt võib toimuda peale paigaldises elektritööd teostanud ettevõtja

poolt korraldatud kasutuselevõtukontrolli, mille käigus veendutakse, et elektripaigaldis vastab

Elektriohutusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

Kontrollimis- ja mõõtetoimingute teostamisel tuleb lähtuda eelkõige standardist EVS-HD 60364-6:2007

„Madalpingelised elektripaigaldised., Osa 6-61: Kontrolltoimingud”. Kontrolltoimingute teostamine ja

dokumentatsiooni koostamine kuulub elektritööde teostaja töövõttu.

6.2 ELEKTRISÜSTEEMI ELUIGA

Kavandatavate tehnosüsteemide minimaalne kasutusiga on 30 aastat, vastavalt ET-1 0207-0068

Hea ehitustava. Täpsemad lahendused vastavalt elektriprojektile.

6.3 SIDELAHENDUS

Käesoleva projektiga sidelahendust ei käsitleta. Sidelahenduse tarbeks koostatakse eraldi projekt.

Sidevarustuse projekteerimise lähteandmed on antud järgnevalt.

Töö nr. III/09/2024– Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

28

Projekti nõrkvoolu osas antakse lahendus järgmistele eriosadele:, arvuti- ja sidevõrk. Käesoleva

projektiga planeeritakse sidevarustus lahendada läbi õhu levivate lahendustega, kuna piirkonnas

puudub sideühendus maakaabelliini kaudu. Hoonesisene sidekommunikatsiooni võrk planeeritakse

arvutiside ja video-/valvesüsteemide jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega

andmesidekapis.

7 EHITUSTEGEVUS

7.1 EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID, JÄRELEVALVE

Ehitaja on kohustatud järgima ehitustegevuses kõiki jooniseid ning kirjalikke juhendeid, samuti

kehtivaid seadusi ja määrusi (näiteks kohaliku omavalitsuse määruste kogu). Samuti omavad

seaduslikku jõudu riiklike järelevalveorganite poolt tehtavad ettekirjutused.

7.2 ÜLDISED DOKUMENDID

Ehitustöös aluseks võetud juhendmaterjalide loetelu on toodud käesoleva seletuskirja punktis 0.3

„Alusdokumendid“.

Tööde teostamisel juhindutakse ka heast ehitustavast.

7.3 EHITUSMATERJALID

Kõik ehitusprotsessis kasutatavad materjalid ja tarvikud (näit. betoon, armatuur, jne.) peavad vastama

sertifikaatidele ja muudele nende omadusi kindlaksmääravatele dokumentidele. Materjalide

asendamine analoogidega, mille näitajad ei vasta täielikult esialgselt ettenähtule, tuleb kooskõlastada

nii tellija kui projekteerijaga.

7.4 MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED

Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentides peab olema märge, mille põhjal

materjali kvaliteet on kontrollitav, või tuleb need andmed teatada mingil muul viisil. Kui vajalikku

materjali ei ole dokumentides konkreetselt määratud, näiteks tootenimetust või standardit mainides,

siis esitatakse materjali näide kooskõlastamiseks enne kõne all oleva materjali hankimist.

7.5 EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE JA UTILISEERIMINE

Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemine ja utiliseerimine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjale. Järgnevalt on välja toodud olulisemad punktid ehitusplatsil tekkivate

jäätmete kogumise ja utiliseerimise kohta.

7.6 EHITUSJÄÄTMED

Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli,

betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke

aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi

ehitamine).

7.7 JÄÄTMETE KOGUMINE LIIGITI

Ehituspraht tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete

taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:

• puit

• kiletamata paber ja papp

• metall (eraldi must- ja värviline metall)

• mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne)

• raudbetoon- ja betoondetailid

Töö nr.III/09/2024 – Käspre tootmishoone EELPROJEKT – August 2025

Tartu maakond, Kastre vald, Tõõraste küla, Käspre (kü 18501:001:0901)

29

7.8 JÄÄTMETE ÜLEANDMISE KORD JA KOHAD

Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud

Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle

isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud.

Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle

antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

7.9 PAKENDID, TRANSPORT, LADUSTAMINE EHITUSEL

Materjalid ja tooted peavad transportimise ja vaheladustamise ajal olema kindlalt kaitstud. Pakendil

peab olema märge selle sisust. Lahtistena kohaletoimetatavate materjalide hulk, liik ja kvaliteet peavad

olema märgitud saatedokumentides. Materjalide kohaletoimetamisajad tuleb viia kooskõlla

ehitusgraafikuga. Ehitusmaterjale tuleb hoida ja ladustada selliselt, et nende kvaliteet ja väljanägemine

ei halvene. Materjalide ja toodete ladustamisel võetakse arvesse igale ainele või tootele vajalikud

tingimused, järgides valmistaja või edasimüüjate juhiseid.

Kohe, kui materjalid või tooted saabuvad objektile, peab objektijuht kontrollima nende välimust,

võimalikke puudusi ja transpordikahjustusi visuaalsel vaatlusel. Leitud kahjustuste, vigastuste või

muude puudujääkide teatamise eest vastutab materjalide tellija. Reklamatsioonidest teavitatakse

materjalide kohaletoimetajat.

7.10 EHITUSVAHENDID JA MEETODID

Töötsooni piirile ja ohtlikesse kohtadesse tuleb välja panna vastavad hoiatussildid ja liikumistõkked.

Töökaitsetingimused peavad alati olema täidetud, kasutama peab kvalifitseeritud tööjõudu.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kastre Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

62113, Tartu maakond, Kastre vald,

Kurepalu küla

Teie 22.10.2025

Meie 03.11.2025 nr 7.1-2/25/10071-6

Käspre kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kastre valla Tõõraste küla

Käspre kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 456107, EHR kood nr 121431004).

Kinnistu (katastritunnus 18501:001:0901) asub riigitee nr 22141 Haaslava – Vana-Kuuste tee

(edaspidi riigitee) km 4,73-5,09 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse tootmishoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on FraRa Projekt OÜ, töö nr

III/09/2024 „Käspre tootmishoone. Arhitektuurne eelprojekt.“, versioon august 2025.

Ehitusloa aluseks olevat projekti on korrigeeritud meiega koostöös.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud

täiendatakse kõrvaltingimusega: riigitee ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja meile üle antud

enne Käspre kinnistule kavandatava tootmishoone ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale

isikule.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavad

leevendavad meetmed, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastus ei laiene reklaamtahvlile ja/või mistahes liiklusvälisele teabevahendile.

Nende paigaldamiseks tuleb meile [email protected] esitada eraldi

kooskõlastustaotlus koos objekti täpse kujunduse, kauguse ja paiknemissuunaga, et oleks

võimalik hinnata liiklusseaduse § 53 nõuetele vastavust.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 3092024_EP_AA-3-01_v02_seletus_2025-08-30

2. 3092024_EP_AS-4-01_v02_asend_2025-08-30

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]