Siseministeeriumi arvamus haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine” elluviimiseks” muutmise eelnõule

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

Teie: 16.10.2025 nr HTM/25-1131/-1K

Meie: 04.11.2025 nr 1-7/289-3

Siseministeeriumi arvamus eelnõule

Lugupeetud minister

Siseministeerium kooskõlastab haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks

soodsa poliitikakeskkonna loomine” elluviimiseks” muutmise eelnõu järgnevate märkustega:

1. Probleempüstituste hindamine

1.1 Hindamiskomisjon (punkt 2.1.3.6)

Eelnõu kohaselt moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu nimetatakse muu hulgas TAI

koordinatsioonikogu poolt nimetatud isikud. Eelnõu materjalidest ei selgu aga mitmed olulised

aspektid, mis on hindamisprotsessi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse seisukohalt kriitilise

tähtsusega.

1. Ei ole selge, millal ja millistel alusel hindamiskogu moodustatakse. Eelnõu kohaselt

antakse TAI koordinatsioonikogule vastutus nimetada suurem osa hindamiskomisjoni

liikmeid, samas on koordinatsioonikogu tegevus seni olnud episoodiline ning selle

töökorraldus selgelt reguleerimata, mistõttu näeme selles teatavat riski.

2. Ei ole selge, keda, kuidas ja milliste kriteeriumide alusel koordinatsioonikogu

nimetama peaks – kas nimetatakse oma koosseisust esindajad ja/või kaasatakse isikuid

väljastpoolt? Ilma nende põhimõtete määratlemiseta jääb liikmete valikuprotsess

läbipaistmatuks ja potentsiaalselt vaidlusi tekitavaks.

3. Eelnõus ei ole täpsustatud, kas kõik ministeeriumid saavad olema

hindamiskomisjonis esindatud. Kui ei ole, siis tuleb selgelt põhjendada, millistel

alustel tehakse valik, kes komisjonis koha saab ja kes mitte ning kuidas välditakse

ebavõrdse kohtlemise riski.

4. Juhime tähelepanu, et on oluline läbi mõelda ja määratleda, kuidas maandatakse huvide

konflikti ning hindamisprotsessi mõjutamise riskid ka siis, kui hindamiskomisjoni töös

osalevad edaspidi vaid valitud 3–4 ministeeriumi esindajad. Risk ei lahene pelgalt

sellega, et konkreetse haldusala esindaja taandub oma valdkonna teemade arutelust ja

otsustamisest, sest potentsiaalselt on siiski jätkuvalt võimalus mõjutada

hindamisprotsessi sobivas suunas, kasutades selleks näiteks teiste valdkondade

2 (3)

probleemipüstitustele antavaid hinnanguid. Kui selline kaudne mõjutamise võimalus

oleks kõigil ministeeriumitel võrdsetel alustel, siis ei oleks see arvestatav risk, kui aga

selline võimalus avaneb üksikutele (3-4 ministeeriumile), kujutab see endast

potentsiaalset riski huvide konflikti ja hindamisprotsessi usaldusväärsuse seisukohalt.

ETTEPANEK: Täpsustada eelnõus hindamiskogu TAI koordinatsioonikogu poolt

nimetatavate liikmete valimise põhimõtted ja kriteeriumid, tagamaks valdkondlike

ministeeriumide huvide piisav ja tasakaalustatud esindatus hindamiskomisjonis. Samuti

lisada selged mehhanismid, huvide konflikti ja ebavõrdse kohtlemise vältimiseks, et tagada

komisjoni töö läbipaistvus, usaldusväärsus ning otsustusprotsesside objektiivsus.

1.2 Hindamiskriteeriumid (punkt 2.1.3.7)

P 2.1.3.7 sätestab, et hindamiskomisjon lähtub esitatud probleemipüstituste hindamisel ja

paremusjärjestusse seadmisel hindamisjuhendist, sh alljärgnevatest kriteeriumitest: 1)

Probleemi aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ning mõjust ühiskonna ja

majanduse väljakutsete lahendamisele (hindamiskriteeriumi kaal 50%); 2) Probleemi

lahendamiseks planeeritava rakendusuuringu eesmärkide saavutamise teadusmahukus ning

vastavus teadus- ja arendustegevuse määratlusele (hindamiskriteeriumi kaal 35%).

1. Hindamisjuhendi puudumine – eelnõu tekst viitab hindamisjuhendile, ent eelnõu

materjalide hulgas seda ei ole. Seletuskirja järgi kinnitab selle elluviija, kuid mitmed

küsimused jäävad vastuseta:

a. Ei ole selge, millal hindamisjuhend kinnitatakse ning kas sellest saab juba lähtuda

probleemipüstituste koostamise faasis (mis oleks väga oluline).

b. Kas ja mil määral hindamisjuhend täpsustab hindamiskriteeriumide sisu?

c. Sõnastus „sh alljärgnevatest kriteeriumitest“ viitab sellele, et loetelu ei ole lõplik – jääb

selgusetuks, millised on veel täiendavad kriteeriumid.

ETTEPANEK: (1) Selgitada, milline on lõplik kriteeriumite loetelu. (2) Lisaks,

hindamisjuhend tuleks koostada ja kättesaadavaks teha enne probleemipüstituste

koostamise perioodi algust. (3) Hindamisjuhend tuleks kooskõlastada ka hindamiskoguga,

et tagada komisjoni liikmetele piisav arusaam juhendi sisust ja selle rakendamisest

hindamisprotsessis.

2. Kriteeriumi 1 täpsustamise vajadus Kriteeriumi 1 („probleemi aktuaalsus, relevantsus, interdistsiplinaarsus ning mõju

ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele „) sisu ei ole üheselt hinnatav, kuna

see ühendab kahte eri olemusega komponenti: (a) probleemi aktuaalsus, relevantsus ja

interdistsiplinaarsus, (b) mõju ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele.

Need komponendid võivad paikneda hindamisskaala eri otstes (näiteks võib probleem olla

väga aktuaalne ja relevantne, kuid selle majanduslik mõju madal). Ei ole selge, kuidas

hindaja peaks sellises olukorras lõpphinde kujundama (kas näiteks arvutama aritmeetilise

keskmise – sellisel juhul kaotaks kriteerium oma mõtte).

ETTEPANK: Jagada kriteerium 1 kaheks eraldi kriteeriumiks, et tagada hinnatavuse selgus

ja objektiivsus mõlema olulise komponendi osas.

3. Kriteeriumi 2 sobimatus probleemipüstituste hindamiseks Kriteerium 2 („probleemi lahendamiseks planeeritava rakendusuuringu eesmärkide

3 (3)

saavutamise teadusmahukus ning vastavus teadus- ja arendustegevuse määratlusele“) ei ole

probleemipüstituste faasis hinnatav, sest:

a. Probleemipüstituste faasis puuduvad objektiivsed hindamisalused, mille põhjal teadus-

ja arendustegevuse kriteeriumi täitmist hinnata. Selles etapis ei ole veel teada, millise

teadusliku lähenemisega probleemi hakatakse lahendama — fookuses on pigem

probleemi selge kirjeldus, teadmislüngad ning uurimuslikud hüpoteesid ja rakenduslikud

võimalused, mitte konkreetse teaduspõhise lahenduse ette välja pakkumine. Seetõttu

baseeruks hinnang hindaja subjektiivsetel eeldustel. Juhime tähelepanu, et see osutus

küsitavuse kohaks ka RITA+ eelnevate voorude probleempüstituste hindamisprotsessis.

b. Teadus- ja arendustegevuse vastavust saab sisuliselt hinnata alles järgmises etapis, kui

teadlased on esitanud oma pakkumused koos uuringudisaini, metoodika ja muu olulise

teabega, mis moodustavad tervikliku aluse kriteeriumi hindamiseks.

ETTEPANEK: Jätta kriteerium 2 probleemipüstituste hindamise protsessist välja.

2. Uuringuettepanekute hindamine

Jääb ebaselgeks, kas uuringuettepanekute hindamise valikukomisjoni (ekspertkomisjoni) koosseisu

kaasatakse ka probleempüstituse esitanud partneri (ministeeriumi) esindaja.

Valdkonnaspetsiifiline ekspertiis on kindlasti oluline sisend ka selles valikuprotsessis. Lisaks on

probleempüstituse esitajal hilisemas rakendusetapis oluline ja vastutav roll juhtkomisjoni tegevuses,

mistõttu tema osalus hindamisprotsessis on selgelt ootuspärane ja vajalik ning aitaks tagada valitud

uuringuettepaneku asjakohasuse ja rakendatavuse. Välise eksperdina kaasamise võimalus ei ole selleks

piisav.

ETTEPANEK: Täiendada eelnõu sõnastust nii, et oleks selgelt välja loetav probleempüstituse esitanud

partneri kaasamine ekspertkomisjoni koosseisu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

Häli Allas

[email protected]

Kristiina Kütt

[email protected]