RITA+ alategevuse 1 probleemipüstituste esitamise tähtaeg ning probleemipüstituste hindamisjuhendi kooskõlastamine



„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+)
alategevuse 1 „Ministeeriumide valitsemisalade üleste teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“
PROBLEEMIPÜSTITUSTE HINDAMISJUHEND




1. EESMÄRK
Käesoleva dokumendi eesmärk on kehtestada juhend partnerite esitatud probleemipüstituste hindamiseks ja paremusjärjestuse koostamiseks.

Rakendusuuringute ettepanekute hindamine toimub lähtuvalt haridus- ja teadusministri
21.11.2023. a käskkirja nr 1.1-2/23/317 lisast 1 (muudetud haridus- ja teadusministri 18.11.2025 käskkirjaga nr 1.1-2/25/248) „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine“.

2. EELDUSED
2.1. Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG) on kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga kinnitanud ideekorjevooru mahu.
2.2. ETAG on läbi viinud uurimisideede korje vooru probleemipüstituste ettepanekute leidmiseks.
2.3. Partnerid on esitanud probleemipüstitused ETAGile.
2.4. Hindamisele minevad probleemipüstitused on edukalt läbinud nutika spetsialiseerumise vastavuse kontrollkomisjoni ja saanud kinnituse, et on seotud Eesti nutika spetsialiseerumise valdkondadega.

3. PROBLEEMIPÜSTITUSTE HINDAMINE
3.1. Probleemipüstitusi hindab ETAGi moodustatud hindamiskomisjon, mis koosneb ETAGi Hindamisnõukogu (asendus)liikmetest ja TAI koordinatsioonikogu nimetatud liikmetest.
3.2. Kõiki probleemipüstitusi hinnatakse samade kriteeriumide alusel ning tuginedes samadele menetlusreeglitele, tagades kõikide probleemipüstituste võrdse kohtlemise.
3.3. Hindamiskomisjoni koosolekut juhatab ETAGi esindaja, kellel ei ole hääletusõigust.
3.4. Probleemipüstituste hindamise arutelul ja hääletamisel osalevad vaid komisjoni hääleõiguslikud liikmed.
3.5. Probleemipüstituste hindamine toimub järgmiselt:
3.5.1. Igale probleemipüstitusele annavad põhjendatud individuaalse hinnangu vähemalt kaks komisjoni liiget, kellest üks on Hindamisnõukogu (asendus)liige ja teine TAI koordinatsioonikogu poolt määratud liige.
3.5.2. Hindamiskomisjoni liige ei osale oma (all)asutuse poolt esitatud taotluste hindamisel.
3.6. Probleemipüstitusele, mille esimese või teise kriteeriumi hinne jääb alla 3 punkti, rakendusuuringuid ei tellita ning probleemipüstituse menetlemine lõpetatakse.
3.7. Võrdse koondhinde puhul määratakse pingerea järjestus konsensuslikult, kui see pole võimalik, siis lihthäälteenamusega.
3.8. Hindamiskomisjon, võttes arvesse vooru mahtu ja paremusjärjestust, teeb ETAGile ettepaneku:
1) tellida probleemipüstitusele rakendusuuring;
2) lisada probleemipüstitus ootenimekirja;
3) mitte tellida probleemipüstitusele rakendusuuringut.

4. HINDAMISKRITEERIUMID
4.1. Komisjon lähtub hinnangu andmisel järgmistest kriteeriumi kirjeldustest
Hindamiskriteerium
Kriteeriumi kirjeldus
Probleemi aktuaalsus, relevantsus, interdistsiplinaarsus ning mõju Eesti ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele (kaal 50%).
Hindamisel juhindutakse järgmistest küsimustest:
1. Kui aktuaalne on probleem Eesti ühiskonnas?
2. Kui selgelt ja ammendavalt on välja toodud hetkeolukorra kirjeldus?
3. Kui suur mõju on probleemipüstituses seatud eesmärkide täitmisel probleemi lahendusele?
Probleemi lahendamiseks planeeritava rakendusuuringu eesmärkide saavutamise teadusmahukus ning vastavus teadus- ja arendustegevuse määratlusele (kaal 35%).
Hindamisel juhindutakse järgmistest küsimustest:
1. Mil määral vajab eesmärkide saavutamine teadus- ja arendustegevust (või on eesmärgid saavutatavad mõnel muul viisil)?
2. Mil määral vajab eesmärkide saavutamine interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust?
Probleemi lahedamise panus horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide saavutamisele (kaal 15%).
Hindamisel juhindutakse järgmisest küsimusest:
Mil määral panustab probleemi lahendamine võrdsete võimaluste, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsuse, ja regionaalarengu eesmärkide saavutamisse?

5. HINDAMISSKAALA
5.1. Igale kriteeriumile annab komisjon hinde, kasutades üheksa-astmelist eristavat hindamisskaalat:
• Suurepärane (5);
• Väga hea-suurepärane (4,5);
• Väga hea (4);
• Hea-väga hea (3,5);
• Hea (3);
• Rahuldav-hea (2,5);
• Rahuldav (2);
• Mitterahuldav-rahuldav (1,5);
• Mitterahuldav (1).

5.2. Lõpphinne arvutatakse kriteeriumite hinnete kaalutud summana.

5.3. Hindeskaala tõlgendus:
◦ Mitterahuldav (1) – probleemipüstituses on hindamiskriteeriumi mitmeid aspekte käsitletud ebapiisavalt ja/või selles on arvukalt puudusi.
◦ Rahuldav (2) – probleemipüstituses on hindamiskriteeriumi enamik aspekte käsitletud väga üldiselt ning selles esineb märkimisväärseid nõrkusi. Probleemipüstituse paremaks muutmiseks oleks vaja olulisi muudatusi ja täpsustusi.
◦ Hea (3) – probleemipüstituses on hindamiskriteeriumi enamik olulisi aspekte hästi käsitletud, ent esineb puudusi. Mitmed olulised aspektid vajanuks põhjalikumat ja selgemat käsitlemist.
◦ Väga hea (4) – probleemipüstituses on hindamiskriteeriumi enamik olulisi aspekte käsitletud väga hästi ning võib esineda vaid üksikuid puudusi või küsitavusi. Soovitatavad oleksid vähesed muudatused.
◦ Suurepärane (5) – probleemipüstitus on silmapaistvalt hästi põhjendatud ning vastab hindamiskriteeriumi kõikidele aspektidele parimal võimalikul moel.

Lisa 1
KINNITATUD
SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 19.11.2025
käskkirjaga nr 1.1-4/25/176
„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+)
alategevuse 1 „Ministeeriumite valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“
PROBLEEMIPÜSTITUSE VORM




Probleemipüstituse pealkiri
Pealkiri, mis kirjeldab lühidalt rakendusuuringu sisu/eesmärki.
Probleemipüstituse esitaja(d)
Rakendusuuringu probleemipüstituse esitanud partner(id) (partneriteks saavad olla valitsusasutused1 ja Arenguseire Keskus).

Lahendatavad probleemid
Lühike hetkeolukorra kirjeldus. Selgitada lahendatavat probleemi või temaatiliselt seonduvaid probleeme. Mitme seonduva probleemi korral esitada probleemid teemade kaupa, tuues välja peamise probleemi ja selle alaprobleemid. Välja tuua senine teadmine: sel teemal seni tehtud või pooleliolevad olulisemad uuringud. (tähemärkide arv kuni 3600)

Eesmärgid
Selgitus, kuhu soovitakse rakendusuuringuga jõuda, millised on uuringu eesmärgid. Struktureerida probleemide alusel. (tähemärkide arv kuni 1800)

Probleemipüstituse seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega
Märkida, millise nutika spetsialiseerumise valdkonnaga on probleemipüstitus seotud:
☐digilahendused igas eluvaldkonnas;
☐tervisetehnoloogiad ja -teenused;
☐kohalike ressursside väärindamine: toit, puit, maapõu, teisene toorme ja jäätmed;
☐nutikad ja kestlikud energialahendused.
Selgitus, kuidas probleemipüstitus on valitud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga/valdkondadega seotud. (tähemärkide arv kuni 1800)


Probleemipüstituse vastavus valdkonna arengukavades, „Eesti 2035“ strateegias seatud eesmärkide või ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate arenguvajadustele
Nimetada, millistesse valdkonna arengukava eesmärkidesse, „Eesti 2035“ strateegilistesse sihtidesse või arenguvajaduste lahendamisse või ühiskonna ja majanduse väljakutsetesse probleemipüstitus panustab.

Probleemipüstituse seos horisontaalsete põhimõtetega
Kui asjakohane, märkida, millistesse horisontaalsetesse põhimõtetesse probleemipüstitus panustab:
☐võrdsed võimalused (sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, võrdne kohtlemine);
☐keskkonnakaitse;
☐kliimaneutraalsus;
☐regionaalareng.
Selgitus, kuidas probleemipüstitus panustab horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisse. (tähemärkide arv kuni 1800)

Eelarve2
Rakendusuuringu eeldatav eelarve (või vahemik) ja 21% omafinantseeringu jaotus partnerite vahel (kui kohane).