Vainupea külas Metsaääre ja Kasteheina DP KSH algatamata jätmine

Haljala Vallavalitsus

KORRALDUS

Haljala 16. märts 2023 nr 90

Vainupea küla Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Haljala valla Vainupea küla Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste detailplaneering algatati

Haljala Vallavalitsuse 17.11.2021 korraldusega nr 617. Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuste liitmine üheks põllumajandusliku

tootmisehitise maa sihtotstarbega krundiks, ehitusõiguse määramine kuni nelja hoone

ehitamiseks, vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine, kitsenduste ja vajalike

servituutide seadmine.

Vainupea külas kehtib Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 kehtestatud Vihula valla

üldplaneering (edaspidi üldplaneering), mille kohaselt nii Metsaääre kui ka Kasteheina

maaüksused jäävad detailplaneeringu koostamise kohustusega, miljööväärtuslikule ja

väärtuslikule alale. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu

koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega

alal või juhul. Vainupea küla Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste detailplaneering vastab

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringu kehtestaja on Haljala

Vallavalitsus (asukoht Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301, Haljala vald; e-post

[email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus

(registrikood 11003881, asukoht Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Saksi küla, Suuresoo/1,

45010, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu koostas OÜ Severitas (registrikood 11852485, asukoht Uus tn 69-65, Tartu linn

50606, Tartu maakond, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuse

veebilehel.

PlanS § 124 lg 6 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000

võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist,

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 4

ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste planeeringualast ca 20 m lääne poole jääb Natura 2000

kaitseala, mistõttu on vajalik koostada eelhinnang.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ nimetatud tegevuste

hulka.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5

alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist

ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju.

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargi ning loodus- ja linnuala kõrval, kuid planeeritavad

tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade olemasolevat

seisundit;

2. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa teadaoleva info puhul eeldada, et tekiks oluline

keskkonnamõju pinnasele ja mullastikule;

3. planeeritavate tegevustega ei rikuta looduslikku mitmekesisust, kuna planeeringualale ei jää

kõrgendatud väärtuse või tundlikkusega elupaiku ning seetõttu ei teki olulist keskkonnamõju;

4. lähtudes eelhinnangu punktist 3.1.4., saab eeldada, et tegevustega ei ohustata

kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte;

5. sotsiaalmajanduslikule keskkonnale võib näha vähest mõju suurenemist võrreldes praeguse

olukorraga;

6. tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ei oma olulist mõju, kuna maaparandussüsteeme

(maaparandusehitise reguleeriv võrk) planeeritaval alal ei asu ning samuti on

transpordikoormuse tõusu oodata eelkõige ehitustegevuse ajal;

7. mürataseme tõus ei oma eeldatavalt olulist mõju keskkonnale, müratõus on eeldatavalt

suurem hetkel valitsevast olukorrast ainult ehitustegevuse ajal. Samuti puudub piirkonnas

tööstusmüra;

8. avariiohtlike olukordade esinemise tõenäosus on väike, kuna ei kavandata keskkonnaohtlikke

tegevusi, ei toimu ohtlike ainete transporti.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 6 esitas Haljala Vallavalitsus 09.01.2023 kirjaga nr 7-1/57-11 KSH

eelhinnangu ning KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha andmiseks

Keskkonnaametile. Keskkonnaamet esitas omapoolsed seisukohad KSH eelhinnangule ning

otsuse eelnõule 06.02.2023 kirjaga nr 6-2/23/495-2. Keskkonnaamet jäi seisukohale, et

planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ning

keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud

juhul ei ole detailplaneeringu KSH läbiviimine vajalik.

Lähtuvalt eeltoodust, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 30

lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 2 lõike 3, § 4 lõike 5, § 124 lõike 6, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 1 ja 22, § 33 lõiked 2-6

ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 punkti 8 ja

§ 16 punkti 1 ning võttes arvesse korralduse lisas olevat KSH eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Vainupea küla Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp Kristi Tomingas

vallavanem vallasekretär

Uus tn 69-65

50606 Tartu

Tel: +372 685 1177

OÜ Severitas

www.severitas.ee

[email protected]

Tartu, 2022

Töö tellija: Märt Baumer

Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

2/24

Töö objekt: Metsaääre ja Kasteheina maaüksused

Töö tellija: Märt Baumer

Aadress: Vabaõhumuuseumi tee 4a-36, Tallinn

Telefon: +372 5855 9882

E-post: [email protected]

Töö teostaja: OÜ Severitas

Registrikood: 11852485

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606

Telefon: +372 685 1177

E-post: [email protected]

Vastutav koostaja: Kerli Leetsaar, MSc

Liisi Nõgu, Msc

Versioon: 15.02.2023

Töö nr KL-22-08

© OÜ Severitas, autoriõigus. Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

© Haljala Vallavalitsus, varalised õigused.

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

3/24

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 5

2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ASUKOHT ........................................................... 6

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ............. 6

2.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................................. 8

3 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA

KIRJELDUS ....................................................................................................................10

3.1 Looduskeskkonna kirjeldus ............................................................................................................. 10

3.1.1 Maastik ja geoloogia ............................................................................................................. 10

3.1.2 Põhja- ja pinnavesi ................................................................................................................. 10

3.1.3 Looduslik mitmekesisus ......................................................................................................... 11

3.1.4 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid ........................................................................ 16

3.1.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond ............................................................................................... 16

3.1.6 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ...................................................................... 16

3.2 Maakasutus .................................................................................................................................... 17

3.3 Veekasutus ..................................................................................................................................... 17

3.4 Müra, vibratsioon, õhusaaste ........................................................................................................ 18

4 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

19

4.1 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ............................................................... 19

4.2 Mõju õhukvaliteedile ...................................................................................................................... 19

4.3 Mõju müratasemele ....................................................................................................................... 20

4.4 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ............................................................................................ 20

4.5 Mõju kaitsealustele aladele ja objektidele ..................................................................................... 21

4.6 Kumulatiivne ja piiriülene mõju ...................................................................................................... 22

4.7 Maastiku ja visuaalne mõju ........................................................................................................... 22

4.8 Vibratsioon, valgushäiring, soojus- ja kiirgushäiring ..................................................................... 22

4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 23

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

4/24

5 KOKKUVÕTE ...........................................................................................................24

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

5/24

1 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise objektiks on Vainupea külas asuva Metsaääre ja

Kasteheina maaüksuse kohta algatatud detailplaneering, mille algatas Haljala Vallavalitsus 17.11.2021.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on kinnistute omaniku, Märt Baumer, poolt esitatud taotlus

detailplaneeringu algatamise kohta Metsaääre (katastritunnus: 88701:001:0293) ja Kasteheina

(katastritunnus: 88701:001:0289) kinnistutel.

Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. KSH

eelhinnangu koostamise ajal hooneid ega muid rajatisi maaüksustel ei asu.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuste liitmine üheks põllumajandusliku

tootmisehitise maa sihtotstarbega krundiks, ehitusõiguse määramine kuni nelja hoone ehitamiseks,

vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine, kitsenduste ja vajalike servituutide seadmine.

Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs planeeritava maaüksuseni. Juurdepääsu tee on planeeritud

vastavalt Kasteheina maaüksuse 2014. aasta detailplaneeringule, st Kunda metskond 1 maaüksust

läbivalt metsateelt.

Vainupea külas kehtib Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 kehtestatud Vihula valla üldplaneering,

mille kohaselt nii Metsaääre kui ka Kasteheina maaüksused jäävad detailplaneeringu koostamise

kohustusega, miljööväärtuslikule ja väärtuslikule alale. Detailplaneering vastab üldplaneeringule.

PlanS § 124 lg 6 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000

võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist,

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Metsaääre ja Kasteheina

maaüksuste planeeringualast ca 20 m lääne poole jääb Natura 2000 kaitseala (KLO1000511), mistõttu

on vajalik koostada eelhinnang.

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on saada informatsiooni planeeritava tegevuse keskkonnamõju

kohta, mis võib avalduda planeerigualal ehitamise tõttu. Seejuures on võimalike keskkonnamõjude ja

keskkonnaprobleemide kaardistamisel arvestatud nii ehitusaegsete mõjudega kui rajatiste

ehitusjärgse kasutuselevõtu mõjudega.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224

kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise

metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel

koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“.

Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada

otsustajal teha otsus KSH algatamise osas. Käesolev eelhinnangu aruanne sobib tervikuna otsuse

aluseks, kuid otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, veel täiendavat informatsiooni

ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada. Seetõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte,

kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

6/24

2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ASUKOHT

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Planeeringuala asub Vainupere küla sisemaapoolses osas miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Kavandatavat tegevust planeeritakse Metsaääre (katastrinumber: 88701:001:0293) ja Kasteheina

(katastrinumber: 88701:001:0289) maaüksustel.

Metsaääre kinnistu pindalaks on 2561 m2, millest 2487 m2 on metsamaa ja 83 m2 on muu maa. Kinnistu

sihtotstarbeks on elamumaa (100%).

Kasteheina kinnistu pindalaks on 2530 m2, millest 2450 m2 on metsamaa ja 80 m2 on muu maa. Kinnistu

sihtotstarbeks on elamumaa (100%).1

Kavandatava tegevuse ala maaüksused on ümbritsetud elamumaade, maatulundusmaade ja

tootmismaaga. Täpsemad andmed maaüksuseid ümbritsevate maade/kruntide kohta on toodud

järgnevas tabelis (Tabel 1) (Joonis 1).

Tabel 1. Kavandatavat maaüksust ümbritsevate maade iseloomustus2

Katastritunnus Nimi Pindala, m2 Sihtotstarve

88703:002:2381 Tänava 24400 Maatulundusmaa 100%

88701:001:0287 Rannakuuse 2730 Elamumaa 100%

88703:002:1400 Kunda metskond 1 818000 Maatulundusmaa 100%

88701:001:0291 Vainuserva 2541 Elamumaa 100%

88701:001:0294 Kaevu 989 Tootmismaa 100%

88703:002:0813 Puraviku 2598 Elamumaa 100%

19101:001:0662 Rahnu 6701 Elamumaa 100%

Kavandatavaks tegevuseks on kahe maaüksuse liitmine üheks põllumajandusliku tootmisehitise maa

sihtotstarbega krundiks, pindalaga 5091 m2. Maaüksusele soovitakse ehitada kuni nelja hoonet

(hobusetall ja maneež ja abihooned, ehitusalune pind kokku 2000 m2, hoonete kõrgus ühel hoonel 14

m ja kolmel hoonel kuni 10 m), samuti vajalikud tehnovõrgud ja rajatised ning juurdepääsutee.

Juurdepääs maaüksusele hakkab toimuma Kunda metskond 1 maaüksust läbivalt metsateelt.

Alal puudub olemasolev varustatus tehnovõrkudega v.a maa-ala läbiv kõrgepinge elektrikaabel. Seega,

lisaks tootmishoonetele rajatakse vajalikud tehnosüsteemid – madalpinge maakaabelliin, veetoru (mis

saab alguse planeeritavast puurkaevust, mis omakorda planeeritakse rajada Kaevu (katastrinumber:

88701:001:0294) maaüksusele) ning reoveemahuti (Detailplaneeringu joonis: Vainupea

külasMetsaääre ja Kasteheina maaüksuste detailplaneering - Metsaääre Kasteheina Vainupea

DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud_2022-09-28).

1 Maa-ameti kaardiregister, https://xgis.maaamet.ee

2 Maa-ameti kaardiregister, https://xgis.maaamet.ee

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

7/24

Joonis 1. Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste planeeringuala

Planeeringuala omanikud omavad ka mitmeid teisi ümberkaudseid maaüksusi, seega hobuste

pidamiseks hakatakse kasutama 5,6 ha suurust ala. Planeeringuala moodustab 9,1% hobuste

pidamiseks kasutatavast kogu maa-alast.

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

8/24

2.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

25.10.2021 ühinesid Haljala vald ning Vihula vald uueks Haljala vallaks. Eesti territoriaalse

haldusjaotuse seaduse § 141 lg 23 kohaselt kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste

õigusaktid kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Haljala valla

õigusaktide kehtestamiseni selle omavalitsuse territooriumil, kus need valdade ühinemiseni kehtisid.

Tänaseni ei ole uus omavalitsusüksus planeeringuid ja arengukavasid uuendanud ning seetõttu on

asjakohased endise Vihula valla territooriumil kehtestatud planeeringud ning arengudokumendid.

Olulisemad on:

 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri poolt 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-40/30).

Vainupea küla kuulub vastavalt nimetatud maakonnaplaneeringu järgi II tasandi asustuse

arengualasse, ning üldsuunad ja -tingimused on järgnevad4:

o säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihendusest ja –struktuurist (miljöö- väärtuslik hoonestusala);

o kohalikele elanikele turvalise elukeskkonna tagamine ruumilise arengu kavandamise vahenditega eesmärgiga tõsta nende elukvaliteeti ning luua võimalusi uute töökohtade loomiseks;

o ühistranspordiühenduste tihendamine – regulaarsed ühendused oluliste tõmbekeskustega (Rakvere, Võsu, Tallinn);

o juurdepääsude tagamine merele, sh sadamakohtadele ja puhkeväärtustega randadele – hoida avatuna olemasolevad või vajadusel rajada täiendavaid juurdepääse;

o väikesadama arendamine rannakalurite tegevuse ning turismimajanduse toetamiseks ja sellega arvestav ruumiline planeerimine – mereühenduste loomine rannikul teiste väikesadamatega;

o puhketegevuse edendamine – puhke- ja virgestusala arendamine ning supelranna korrastamine;

o tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine ja toimimise parandamine.

Detaiplaneeringu algatamisettepanek ei ole vastuolus Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+,

kuna arvestab ülaltoodud põhimõtetega.

 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ (vastu võetud Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 määrusega nr 60)5.

3 RT I 1995, 29, 356 „Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus“. Vastu võetud 22.02.1995 Riigikogu poolt.

4 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, https://maakonnaplaneering.ee

5 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/4201/9017/RakvereVVK_m43_lisa1.pdf

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

9/24

Nimetatud arengustrateegia programmis on märgitud olulise perspektiivina looduse ja keskkonna

säilitamine tasakaalustatud maakasutuse kaudu. Energiasääst ja keskkonnahoid, sealhulgas

jäätmemajandus, on Lääne-Virumaa jaoks olulised teemad.

Eeldatavalt kasutab arendaja arendusprojektis tänapäevaseid energiasäästlikke lahendusi. Koostatava

detailplaneeringu eesmärk ja sisu on kooskõlas Lääne-Viru arengustrateegiaga.

 Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu määrusega 13.08.2003 nr 19)6.

Vainupea külas kehtib Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 kehtestatud Vihula valla üldplaneering,

mille kohaselt nii Metsaääre kui ka Kasteheina maaüksused jäävad detailplaneeringu koostamise

kohustusega, miljööväärtuslikule ja väärtuslikule alale. Detailplaneering vastab üldplaneeringule.

Haljala vallavalitsus on detailplaneeringu algataja ning ehitustingimuste määratleja, seega ei ole

põhjust eeldada, et ehitaja/arendaja ei jälgiks otsustaja poolt kehtestatud norme ja piiranguid hoonete

ehitusel. Koostatava detailplaneeringu eesmärk ja sisu on kooskõlas hetkel kehtiva Vihula valla

üldplaneeringuga.

6 Vihula valla üldplaneering, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4130/8201/3032/Lisa1_Vihula_valla_YP_seletuskiri.pdf

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

10/24

3 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA

KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Looduskeskkonna kirjeldus

3.1.1 Maastik ja geoloogia

Valdavalt on kavandatava tegevuse asukohas olev maastik looduslik. Tegemist on maa-alaga, kus on

läbi viidud raie. Maavarasid planeeringualal ei leidu.7

Maapinna looduslik reljeef planeeritavate maaüksuste piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni

0,5 m. Maapinna kõrgused asuvad merepinnast vahemikus 6-7,5 m kõrgusel.

Kõige ülemiseks pinnakattekihiks (v.a muld) on limneamere setted - kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi,

meremuda. Mullatüübiks maa-alal on leetunud gleimuld, mille puhul on tegemist alaliselt (keskmiselt)

liigniiske mullaga, kus lähtekivimiks on karbonaadivaene liiv, harva saviliiv.

Nimetatud piirkonna geoloogiast annab aimu planeeringualale lähima puurkaevu (puurkaevu number:

PRK0057487) geoloogiline läbilõige (vastavalt puurkaevu arvestuskaardile)8:

 liiv, kruus - kihi tüsedus: 10 m, kihi lamami sügavus: 10 m;

 tihe savi - kihi tüsedus: 53 m, kihi lamami sügavus: 63 m;

 liivakivi - kihi tüsedus: 8 m, kihi lamami sügavus: 71 m.

3.1.2 Põhja- ja pinnavesi

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused asuvad, arvestades maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi looduslikku kaitstust, maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest kaitstud

alal.9(Joonis 2)

Astangus-astmeline reljeef loob soodsad tingimused põhjavee väljumiseks allikatena. Põhjavett leidub

kobedais kvaternaarsetteis, pealiskorra liiva- ja lubjakivides ja aluskorra kristalsetes kivimites. Haljala

valla puurkaevudes ja tsentraalsetes veesüsteemides kasutatakse enamasti Kambriumi-Vendi Voronka

(Cm-V2vr) põhjaveekogumi põhjavett.10 Kambriumi-Vendi Voronka (Cm-V2vr) põhjaveekogum on heas

seisundis.11

7 Maa-ameti kaardiregister, https://xgis.maaamet.ee

8 Veka. Puurkaevu arvestuskaart, puurkaevu katastrinumber: 57487

9 Maa-ameti kaardiregister, https://xgis.maaamet.ee

10 Haljala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/2202/0049/HVVK_201130_M82_Lisa.pdf#

11 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

11/24

Joonis 2. Metsaääre ja Kasteheina maaüksuseid ümbritseva ala iseloomustus

Metsaääre ja Kasteheina maaüksusi läbib 1-2 m laiune kraav, mille puhul on tegemist vooluveekoguga

ning mis suubub merre. Merepiir jääb planeeringualast linnulennult 350 m kaugusele kirde ja põhja

suunda. Planeeringualast u 360 m kaugusele kagu suunda jääb Vainupea jõgi (KKR kood: VEE1075800),

mis kuulub Karula oja suudmest suubumiseni merre „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse“ (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016.12

3.1.3 Looduslik mitmekesisus

Metsaääre ja Kasteheina maaüksustele ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku.

Kinnistud ei ole arvatud ka planeeringutega määratud rohelise võrgustiku koosseisu.

12 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

12/24

Keskkonnaportaali kohaselt ei asu planeeringualal LKS § 4 lg 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte,

alal ei paikne teadaolevalt loodusdirektiivi elupaigatüüpe, ega ole registreeritud kaitsealuste liikide

kasvukohti.

Metsaääre ja Kasteheina maaüksustel ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid13, kuid lähim nendest jääb

planeeringualast ca 20 m kaugusele ning selleks on Lahemaa loodusala (registrikood:

RAH0000601)/linnuala (registrikood: RAH0000089). Ühtlasi kattuvad loodusalad Lahemaa

rahvuspargiga (registrikood: KLO1000511). Tegemist on 74 784 ha suuruse rahvuspargiga, millest

maismaa pindala moodustab 47 189,7 ha ja veeosa 27 594,3 ha.

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet,

pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke,

maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust,

tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri,

taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja

tutvustamise;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need

on veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad

(1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga

liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited ‒ 2120), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited ‒ 2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited

(2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga

(2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood

(alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*),

rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*), siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);

3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need on kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), kassikakk (Bubo bubo), tutkas (Philomachus pugnax),

karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), nõmmekiur (Anthus campestris),

hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus),

sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), teder (Tetrao tetrix),

musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), herilaseviu (Pernis

13 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

13/24

apivorus), sookurg (Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus),

värbkakk (Glaucidium passerinum), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), randtiir (Sterna

paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), händkakk (Strix uralensis), rukkirääk (Crex crex) ja

valge-toonekurg (Ciconia ciconia);

4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II ja III lisas. Need

on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), õõnetuvi (Columba oenas), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), hahk (Somateria mollissima), punajalg-

tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja vaenukägu e toonetutt (Upupa epops);

5) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on harilik ebapärlikarp

(Margaritifera margaritifera), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), tiigilendlane

(Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);

6) kaitsealuseid liike, milleks on limatünnik (Sarcosoma globosum), haruline võtmehein

(Botrychium matricariifolium), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), mõru vesipipar (Elatine

hydropiper), väike käopõll (Listera cordata), siberi piimikas (Mulgedium sibiricum),

mesimurakas e soomurakas (Rubus arcticus), põhjatarn e norra tarn (Carex mackenziei),

hallhaigur (Ardea cinerea), kanakull (Accipiter gentilis), männikäbilind (Loxia pytyopsittacus),

niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja

väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), ning väänkaela (Jynx torquilla) ja tuttpütti (Podiceps

cristatus).

Lahemaa rahvuspargi ala on kaetud ka hooldatava Vainupea sihtkaitsevööndiga (registrikood:

KLO1101549), mille kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, koosluste

loodusliku seisundi taastamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse.

Planeeringualast u 360 m kaugusele kagu suunda jääb Vainupea jõgi (KKR kood: VEE1075800), mis on

Karula oja suudmest suubumiseni merre kaitsealuse liigi kudemis- ja elupaik (registrikood:

KLO3002595).

Vainupea külas on kokku 13 kaitsealuste liikide (I-III kategooriatesse kuuluvate) leiukohtasid, millest I

kategooria alla kuuluvad kassikaku (Bubo bubo) (KKR kood: KLO9112019) ja merikotka (Haliaeetus

albicilla) (KKR kood: KLO9127693) leiukohad. Lähimad kaitsekategooria alla kuuluvate liikide leiukohad

jäävad planeeringualast vähemalt 350 m kaugusele.14

Vainupea külas on kokku 15 vääriselupaika.15

14 Maa-ameti kaardiregister, https://xgis.maaamet.ee

15 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register/

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

14/24

3.1.3.1 Natura eelhindamine

Planeeritavad alad, Metsaääre ja Kasteheina maaüksused, ei jää Natura 2000 aladele. Vastavalt

Keskkonnaministeeriumi välja antud keskkonnamõju hindamise hinnangu andmise juhendile, tuleb

eelhinnang anda Natura 2000 alale ka juhul, kui kavandatava tegevuse mõjualasse jääb mõni

nimetatud aladest. Võib eeldada, et omavahel lähestikku olevad alad omavad mõju, seega on

otsustajal põhjendatud vajadus viia läbi Natura 2000 eelhindamine.

Natura 2000 hindamise juure on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju

lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik

kaitse-eesmärke saavutada.

3.1.3.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud peatükis 2.1. Planeeringualast umbes 20 m

kaugusel asub Lahemaa loodusala (registrikood: RAH0000601)/linnuala (registrikood: RAH0000089).

Planeeringuala paiknemine loodusalade suhtes on esitatud eespool oleval joonisel (Joonis 2).

Lahemaa loodusala (registrikood: RAH0000601, rahvusvaheline kood: EE0010173) maismaa pindala on

47 177,3 ha, veeosa pindala on 27 606,7 ha ning kogupindala on 74 784 ha.

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited - *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad

(3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised

orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja

allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220),

koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad

kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0) ja

lisas II nimetatud liikide: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-

mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia

pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) - kaitse.

Lahemaa linnuala (registrikood: RAH0000089, rahvusvaheline kood: EE0010173) kattub Lahemaa

loodusalaga. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e

pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas

(Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo),

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

15/24

sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus

europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia

nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja

(Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg

(Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-

käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata),

kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn

e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps

auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea),

händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao

urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus). 16

3.1.3.1.2 Kas projekt või kava on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega.

3.1.3.1.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-alale

Natura 2000 alade juures on oluline ala terviklikkuse säilitamine. Ala terviklikkuse ehk sidususe all

mõistetakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt

funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile

sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele

mõjudele ja jätkuva uuenemise. Loodusliku elupaigatüübi seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik

levila ja alad, mida elupaik oma levilapiires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle

pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad

ka tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.

Mõju prognoosimisel lähtutakse põhimõttest, et keelatud on nende elupaigatüüpide hävitamine ja

kahjustamine, samuti nende kaitstavate liikide oluline häirimine, mille kaitseks on loodusala

moodustatud, samuti tegevus, mis seab ohtu nende elupaigatüüpide ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi.

Põhiline häiring ja mõju, mis detailplaneeringus toodud ehitiste rajamisega kaasneb, on kirjeldatud

käesoleva eelhinnangu teistes punktides (ehitustegevuse ja kasutamisega seotud jäätmeteke, müra

jm). Kavandatava tegevusega ei kaasne elupaigatüüpide pindala muutmist, killustamist, isoleerimist,

hävimist ega pöördumatut muutmist, samuti negatiivset mõju ala terviklikkusele, sh struktuurile ja

funktsioneerimisele. Kavandatava tegevusega ei kaasne loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide

arvukuse ja asustustiheduse vähenemist ega häirimise suurenemist, samuti liikide liikumis- ja

rändeteede killustamist ega isoleerimist. Kuna detailplaneeringu alal Natura-alasid ei asu, siis ei hõivata

detailplaneeringu realiseerumisel uusi Natura-alade hulka kuuluvaid looduslikke elupaiku, seega ei ole

Natura ala terviklikkuse säilitamisele mõju ette näha.

16 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register/

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

16/24

3.1.3.1.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Planeeringu elluviimine ei kahjusta eeldatavalt kaitsealuseid liike ega loodusala/linnuala kaitse-

eesmärke. Kaitstavad elupaigatüübid Natura 2000 alal ei ole kavandatavast tegevusest otseselt

mõjutatud, kuna detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus jääb Natura alast piisavalt kaugele,

selleks et kaasneksid olulised mõjud kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele, puudub nende

killustamise oht. Kaasnev mõju maastikule ja taimestikule/loomastikule jääb alale, mis ei kuulu Natura-

alade hulka ning seisneb vaid lokaalses hoonestusala ja infrastruktuuri aluse maa taimekoosluse

hävimises või võimalikus kahjustamises ehitustööde käigus.

Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse

keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata. Kuna

piirkonnas asub elamuid, on teoreetiliselt küll võimalik ala kasutuskoormuse mõningane kumulatiivne

suurenemine, aga arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ning senise maakasutuse intensiivsust,

ei ole käesoleva planeeringu realiseerumisel põhjust eeldada olulise kumulatiivse mõju ilmnemist.

Võib järeldada, et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimine tõenäoliselt ei mõjuta

oluliselt Natura 2000 ala ja mõju Natura-ala kaitse-eesmärkidele puudub täielikult.

3.1.4 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid

Kavandatavatele territooriumitele kultuurimälestisi ei jää. Lähim kultuurimälestis asub 550 m kaugusel

põhjasuunas ning selleks on ajaloomälestis Vainupea kalmistu (registrinumber: 5798).(Joonis 2)

Planeerigualale, Kasteheina maaüksusele, jääb Maa-ameti kaardiregistri ja Keskkonnagentuuri17

andmetel pärandkultuuriobjekt, milleks on 2000 m ulatusega Kusturahva siht (registreerimisnumber:

887:MEK:002). Tegemist peaks olema vanemate metsakorralduste jälgedega. Planeeringualal on läbi

viidud raie, seega pärandkultuuriobjekti maaüksusel KSH eelhinnangu koostamise ajal enam ei asu.

Teised lähemal asuvad pärandkultuuriobjektid jäävad planeeringualast ca 300 m kaugusele või

kaugemale ning lähimad neist on Vainopea kõrts (registreerimisnumber: 887:KOR:005) ja Sitakivi

(registreerimisnumber: 887:KIV:011).18,19

3.1.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused asuvad Vainupea külas Haljala vallas Lääne-Virumaal.

Planeeringuala jääb lähimast elumajast elamumaal (Mustika elamumaa, katastrinumber:

88703:002:0812) umbes 50 m kaugusele. Ülejäänud elumajad jäävad planeeringualast rohkem kui 110

m kaugusele.

3.1.6 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus

Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste juurest transpordimaad ei möödu. Kunda metskond 1 ja teisi

maaüksuseid läbib metsatee, mööda mida suundutakse mitmete majapidamisteni ning samuti viib tee

läbi Lahemaa rahvuspargini. Planeeringuga planeeritakse metsateelt mahasõit planeeringuala kruntide

suunas.

17 Keskkonnaagentuur, EELIS infoleht, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-2132620754

18 Maa-ameti kaardiregister, https://xgis.maaamet.ee

19 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

17/24

17170 Võle-Vainupea-Kunda tee on riigimaantee, mis asub planeeringualast 158 m kaugusel lõuna

pool. Ida pool, 128 meetri kaugusel, asub riigimaantee 17173 Vainupea ranna tee. 17170 Võle-

Vainupea-Kunda tee pikkus on 31,966 km ning mahasõit Kunda metskonna teele asub maantee 15,5

kilomeetril. Liiklussagedus 2021. aasta andmetel on 17170 Võle-Vainupea-Kunda teel 223 autot

ööpäevas.20

Metsaääre ja Kasteheina maaüksusi läbib 1-2 m laiune kraav, mille puhul on tegemist vooluveekoguga

ning mis suubub merre. Planeeringuga nähakse ette, et planeeringuala piires paigaldatakse kraavi

drenaažitoru.

Maaparandussüsteeme planeeritavatele maaüksustele ei jää.

Planeeringuala piiril asub elektrikilp.

3.2 Maakasutus

Planeeritava ala maakasutust on käsitletud eelhinnangu peatükis 2.1.

3.3 Veekasutus

Veevõtuks rajatakse Kaevu maaüksusele (katastrinumber: 88701:001:0294) puurkaev. Kuna

ehitusprojekti pole puurkaevu rajamiseks veel koostatud, siis pole täpselt teada, millisest

põhjaveekogumist vett võtma hakatakse. Arvestades, et teistest lähiümbruses asuvatest

puurkaevudets võetakse vett Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist, siis võib eeldada, et ka

planeeritavast puurkaevust käiks veevõtt samast põhjaveekogumist.

Planeeringualale planeeritakse rajada hobusetall, kus hakatakse pidama kuni 10 hobust. Vett hakkab

hobustele joomiseks kuluma aastas umbes 200 m3 ning hobuste pesuks 1-2 m3 aastas. Lisaks hakatakse

tarvitama vett olmetegevuseks (joogivesi, pesu, wc).

Veemajanduskava kohaselt on Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum koguselisuse poolest heas

seisundis. Looduslik põhjaveeressurss on umbes 40% suurem kui veevõtt.

Keemilise seisundi poolest on veekogum samuti heas seisundis. Kloriidide seitsme aasta keskmine

sisaldus on puurkaevus nr PRK0018013 (seirekaev) olnud üle läviväärtuse.21

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi looduslik ressurss on 15442 m³/ööp. Põhjaveevõtt 2017.

aastal oli 5118 m3/ööp. Kinnitatud tarbevaru (2018) oli 18950 m3/ööp. Kasutamises olev vaba

põhjaveekogu on 13832 m3/ööp.22

Reovett (olmetegevusest, hobuste pesemisest) hakatakse suunama reoveepaaki.

Tootmishooned kanaliseeritakse kogumismahutisse. Reoveemahuti tühjendamiseks ja reovee

purgimiseks sõlmitakse reovee käitlejaga leping.

Sademevett hakatakse juhtima teekallete abil maaüksusel asuvatele haljasaladele, kust see imbub

pinnasesse.

20 Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus

21 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

22 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027, EELNÕU VERSIOON 01.04.2021, https://envir.ee/veemajanduskavad- 2021-2027-eelnou#veemajanduskavade-do

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

18/24

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on veevõtt ja reoveeteke nii ehitus - kui kasutusaegsete

tegevuste käigus suhteliselt väike.

3.4 Müra, vibratsioon, õhusaaste

Planeeringualal on põhiliseks müraliigiks olmemüra, oluline tööstus- või transpordimüra piirkonnas

puudub. Kinnistuga piirneva metsatee liikluskoormust pole mõõdetud, kuid arvestada võib madala

koormuse ja müratasemega.

Planeeringualale lähimad keskkonnaluba omav ettevõte asub umbes 10 km kaugusel edela suunas

(KIVIKANDUR OÜ). Lähim jäätmekäitluskoht asub planeeringualast umbes 2,2 km kagusel kagu suunas

(Mittetulundusühing EISMA SADAM). 23

Veeseaduse § 164 lõige 1 sätestab, et kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku

loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Planeeringualal

peetakse kuni 10-t hobust, mis teeb loomühikuks 3,7 (määrus nr 73 Lisa 8 põhjal), mistõttu

planeeringualale ei pea sõnnikuhoidlat rajama. Veeseaduse § 164 lõige 6 sätestab, et kui

loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või

sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone

juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee eest kaitstult.

Planeeringualal hakatakse tallides hobuste lahtrites kasutama põrandal saepuru. Tallide puhastamine

on igapäevane ning kogutud sõnnik ja saepuru komposteeritakse. Kompostimisprotsess hõlmab

järgmist:

 sõnnik segatakse saepuruga süsiniku ja lämmastiku suhtega 25:1–30:1, kusjuures kasutatakse piisavalt allapanu, et niiskus saaks imatud;

 sõnnikut koos sapeuruga hoitakse kompostrites, millel on betoonpõrand, -seinad ning mis on kaetud, et vältida sademete lisandumist komposti hulka;

 kompostrites tagatakse piisav õhuvahetus, segades regulaarselt komposti läbi;

 korraga on kasutusel 3-6 kompostrites, et saaks erinevas komposteerumisjärgus olevat sõnnikut eraldi hoida;

 eeldatavalt võtab ühe sõnnikuhunniku komposteerumine aega 3-5 kuud, enne kui kompost on täielikult valmis:

 pärast täielikku komposteerumist viiakse kompost planeeringualalt ära (kasutatakse mullaviljakuse tõstmiseks).

Hobuseid karjamaal pidama ei hakata ning suurem osa sõnnikust korjatakse kokku tallidest.

Sellegipoolest hakatakse regulaarselt puhastama ka karjamaid ning kogutud sõnnik lisatakse

kompostritesse. Õige kompostimise korral (piisav kogus saepuru, segamine, õige niiskustase)

vähendab kompostimisprotsessist tulenev loomulik soojus kiiresti nii lõhna tekitavaid bakterid kui ka

parasiite ja kärbsevastseid.

Komposterite paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga, järgides Veeseadusest

tulenevaid nõudeid.

23 Keskkonnaameti infosüsteem KOTKAS - https://kotkas.envir.ee/

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

19/24

4 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV

KESKKONNAMÕJU

4.1 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Kavandatava tegevusega kaasneb muuhulgas ka ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega

tarbitakse loodusvarasid. Tulenevalt planeeritud tegevuse iseloomust ja kavandatava ehituse

mahtudest, on vastav ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks ning kavandatava tegevuse

elluviimisjärgselt vajalikust ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega

ning on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on

majanduslik kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks

või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete teke tootmishoonete kasutusperioodil, kuid nende jäätmete kogused on

väikesed ja eeldatav mõju eeldatavalt ebaoluline. Prügi kogumine lahendatakse vastavalt Haljala valla

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed kogutakse vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning

paigutatakse krundi sissepääsu juurde.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Hobusetalli käitamiseks vajalikku elektrienergiat hakatakse ostma sisse elektrivõrgust.

4.2 Mõju õhukvaliteedile

Planeeringu teostamise alguses toimub intensiivne ehitustegevus. Ehitustööde käigus mõjutavad

õhukvaliteeti ehitusmasinad ja ehitusmaterjale transportivad masinad, mis paiskavad õhku heitgaase

ja tolmuosakesi. Ehitustööde algusjärgus on tolmu lendumine vundamendi rajamise tõttu

intensiivsem.

Kavandatava tegevusega kaasneva ehitustegevuse mõjualas pikemaajaliselt viibivaid elanikke ei asu,

kuna lähimad elumajad asuvad rohkem kui 50 m kaugusel loode suunas planeeringualast, kuhu

eeldatavalt saasteainete osakesed eriti ei levi (arvestades ka seda, et põhilised tuuled piirkonnas on

edela suunast). Lühemaajaliselt mõjutab ehitustegevus läheduses asuvate teedel liiklejaid.

Ehitustööde puhul on tegemist pigem lokaalse ja ajutise mõjuga, mis lakkab intensiivsete ehitustööde

lõppemisel. Ehitustegevuse aegsete mõjude vähendamiseks tuleb tagada kasutatavate sõidukite ja

seadmete tehniline korrasolek. Sõiduteede läheduse tõttu tuleb tolmurohkete tööde puhul häiringute

esinemise vältimiseks valida tööde teostamiseks soodsad ilmastikuolud ning vajadusel pinnast ja teid

niisutada.

Tootmishoonete tegevuseperioodil on oluliseimaks õhukvaliteedi mõjutajaks tegevusega kaasnev

transport ja loomakasvatusest lähtuvalt lõhnaühendite heide. Liikluskoormuse kasv tuleneb eelkõige

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

20/24

hobuste pidamiseks vajaliku põhu ja heina kohaletoimetamiseks. Siiski on lisanduv liikluskoormus

võrreldes olemasoleva liikluskoormusega eeldatavalt väga väike (tegemist on eratalliga, sööda

transport toimub eeldatavalt kord kvartalis) ning see ei põhjusta õhukvaliteedi märgatavat

halvenemist, mida võiks klassifitseerida olulise negatiivse mõju alla. Samuti ei teki eeldatavalt kümne

hobuse pidamisel lõhnaühendeid sellisel määral, et see muutuks vastuvõtjatele häirivaks.

Kui ehitustegevuse perioodil kasutatakse õhusaaste teket ja levikut vähendavaid meetmeid, siis ei ole

kavandatava tegevuse puhul oodata olulist negatiivset mõju piirkonna õhukvaliteedile.

4.3 Mõju müratasemele

Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete rajamisel mürarikas ehitustegevus. Müra ja teataval määral

ka vibratsioon, olenevalt kasutatavatest töövõtetest, tekivad ehitusperioodil peamiselt erinevate

ehitusmasinate kasutamisel. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad

määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Vihula valla üldplaneeringu24

kohaselt kohaldub planeeringuala piirkonnas II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) müranorm.

Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 59 peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. See tähendab, et detailplaneeringualast väljapoole

normtaset ületavat müra levida ei tohi. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodust

rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul kl 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Arvestades, et ehitusmüra on teatud ehitusperioodil kestev müra ning

ehitustööde eripärast tingitult ei ole mõistlik sellele päevaseks ajaks kehtestada normtasemeid, siis on

need kehtestatud üksnes öiseks ajaks, kusjuures ehitusmüra tasemeid tuleb võrrelda tööstusmüra

normtasemetega. See tähendab, et planeeringualalt lähtuv ehitusmüra ei tohi vahemikul kl 21.00-7.00

ümbritsevatel maa-aladel ületada 45 dB(A). Sellest tulenevalt on soovitatav kõik ehitustööd, sh pinnase

vedamistööd ja kaevetööd, teostada kella 07.00 ja 21.00 vahelisel ajal.

Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning

vältides asjatut müra teket. Soovitatav on kavandada tehnoseadmeid, arvestades nende

müratasemeid ehk kasutada kaasaegseid ja vaiksemalt töötavaid seadmeid.

Tegevusperioodil on eeldatavalt suurimaks müraallikaks liiklus, mis tuleneb talli külastavate inimeste

liikumisest piirkonnas, samuti loomade hääled ning nende pidamiseks vajalike toimetuste käigus

tekkivad helid. Eeldatavalt on tegemist siiski väga madala ja harva tekkiva müraga, kuna enamasti on

tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest siseruumides.

Kui intensiivse ehitustegevuse puhul järgitakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 öiseks

ajaks seatud mürataseme piiranguid ning välditakse asjatut müra teket, siis ei ole kavandatava

tegevuse puhul oodata olulist häiringut põhjustavat müra teket.

4.4 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning asendatakse seda

täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse, kuid pinnasereostust

töö- ja keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes, pinnasele olulist negatiivset

mõju eeldatavalt ei teki.

24 Vihula valla üldplaneering, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4130/8201/3032/Lisa1_Vihula_valla_YP_seletuskiri.pdf

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

21/24

Ehitustegevuse käigus on oht põhjavee saastamiseks planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate

kemikaalidega ning ehitusjäätmetega, kuid planeeringualal on põhjavesi kaitstud ning reostusohtlikkus

madal. Põhjavee reostumise riski saab veelgi maandada, kui peetakse kinni kemikaalide ja

ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja kasutuseeskirjadest, samuti veeseaduses

ja selle alamaktides sätestatud nõuetest põhjavee kaitseks.

Planeeringualal planeeritud tegevuse ühe tagajärjena tekib sõnnikut, mis komposteeritakse ning mida

saab kasutada mullaviljakuse tõstmiseks – eelkõige enda tarbeks ning ülejäänu realiseeritakse

põllumajandusega tegelevatele isikutele.

Käitise tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Kõigi nõuete täitmisel on

olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel

sõnniku käitlemisel hobuste kasvatamisel otsest olulist negatiivset keskkonnamõju pinnaveele ei ole.

Planeeritava tegevusega ei ole ette näha saasteainete põhjavette viimist. Võimalikuks põhjavee

kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete leke

pinnasesse ja seejärel põhjavette. Tallide põrandad ja komposteerumiskastid rajatakse selliselt, et

need vastaksid kõigile veekaitsenõuetele. Leke on võimalik vaid juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja

keskkonnanõudeid või avariiolukorras.

Pole ette näha, et kavandatava tegevuse tagajärjel toimuks negatiivset mõju põhja- või pinnavee

veekvaliteedile või põhjaveetasemele, kuna ei planeerita saasteainete juhtimist pinnasesse või

veekogusse ning põhjavett kasutatakse eeldatavalt suhteliselt väikestes kogustes.

Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole

varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase-

või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringu kehtestamisele.

4.5 Mõju kaitsealustele aladele ja objektidele

Planeeringualal kaitsealuseid alasid ja objekte ei asu. Planeeringuala asub looduslikus keskkonnas, kuid

tegevuse võimalikud mõjud on pigem lokaalse iseloomuga, mistõttu ei kaasne planeeritud tegevusega

kaitstavate loodusalade kaitse-eesmärkide täitmist segavaid mõjusid. Kavandatav tegevus ei ole

vastuolus eeldatavas mõjualas asuvate kaitstavate loodusalade kaitse-eeskirjadess sätestatuga.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulist mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh Natura

2000 aladele ega muinsuskaitsealustele aladele.

Planeeringu alusel soovitakse planeeringualale rajada tootmishooned. Antud asukohas pole varem

ehitisi püstitatud, seega planeeritav tegevus hõlmab endas tegevust, mil ilmneb mõju antud

kasvukohas asuvatele taimedele. Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju

olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja pinnasetööde käigus eemaldada. Tootmishoonete

rajamisega ei kaasne ümbruskonna veerežiimi muutust, seega eeldatavalt ei põhjusta planeeritav

tegevus muutusi naabruses paiknevate alade taimkattes. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on

taimestiku maksimaalne säilitamine, kuid ehitiste alla jääv taimkate eemaldatakse ning ehitustööde

summaarne mõju taimestikule on negatiivne. Kuna antud asukohas on ette nähtud hoonestuse

rajamine (elamumaad) ning maaüksustel puuduvad kõrgendatud loodusliku väärtusega alad ja olulised

elupaigad, mis võiks kaasa tuua olulise negatiivse mõju taimestikule või loomastikule, siis negatiivne

mõju loomastikule ja taimestikule planeeringu elluviimisel ei ole eeldatavalt oluline.

Planeeringuala vahetus läheduses muinsuskaitsealused alad ja objektid puuduvad. Kasteheina

maaüksusel on registri andmetel pärandkultuuriobjekt, milleks on 2000 m ulatusega Kusturahva siht

(registreerimisnumber: 887:MEK:002), kuid tegelikult seda seal enam ei asu, kuna maaüksustel on

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

22/24

toimunud raie. Seega pole ette näha, et kavandatava tegevuse tagajärjel toimuks negatiivset mõju

kultuurimälestistele või pärandkultuuriobjektidele.

4.6 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Planeeringualal on ehitamisaegne mõju ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning

tegevusi väljaspool asukoha territooriumi ei planeerita, v.a. teenindav transport.

Ehitamisega kaasnev mõju algab tegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende lõpetamist. Tegevus

toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või puhkepäevadel, tuleb sellest

eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest

samalaadsetest tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt

piirväärtusi ega põhjusta pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele.

Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks

jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale

jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra

võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on

nende esinemise tõenäosus väike.

Ehitamisega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.

Planeeringualal toimuv tegevusaegne otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud asukohaga ning

tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Kumuleeruv mõju on

seotud eelkõige vee tarbimisega, kuna veevõtt planeeringualal hakkab toimuma eeldatavalt samast

veekihist, kust toimub veevõtt ka läheduses asuvatest puurkaevudest. Reovee käitlemisega otseselt

koha peal kumulatiivset mõju ei teki, kuna reovesi suunatakse reoveemahutisse.

Müratasemed jäävad eeldatavasti allapoole kehtestatud piirväärtusi, samuti ei põhjusta planeeritav

tegevus piiriülest mõju.

4.7 Maastiku ja visuaalne mõju

Hoonete ja tehnovõrkude asukohtade valikul ja kasutamisel on arvestatud maastiku ja

looduskeskkonna eripära.

Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis

kaob pärast ehitustööde lõppu, seega ei oma olulist mõju.

Detailplaneeringu elluviimine muudab maastikuilmet. Samas on tegemist planeerimisega alal, kuhu on

planeeritud rajada hoonestus.

4.8 Vibratsioon, valgushäiring, soojus- ja kiirgushäiring

Vibratsiooni teke on eeldatavalt põhiliselt ehitusperioodil ja on mööduv. Teataval määral on

vibratsiooni allikaks transport.

Mõningane valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas

valgusreostuse vähendamiseks peaks valima keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutada

valgusallikate nutikat juhtimist ja vältida valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata.

Kinnistute valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid hoonestuse valgustust ei saa pidada

negatiivseks keskkonnamõjuks.

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

23/24

Planeeritaval alal ei ole eeldatavalt ette näha soojuse ja kiirguse eraldumist, kuna krundile

planeeritakse rajada hobusetall ja abirajatised.

4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel üldiselt esineda võivate

olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete kasutamisest ning riketest,

ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja keskkonnaohutuse nõuete

rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite ignoreerimisest ning üldiselt

inimlikust eksitusest tulenevaid avariiolukordi.

Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et

enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes

ka keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate

materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita.

Ennetav tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise.

Tegevusperioodil võib esineda oht inimese tervisele ja keskkonnale tulekahjude võimalikkuse tõttu,

mida on võimalik vähendada planeerimisstaadiumis tuleohutuse läbimõeldud käistlemisega ning

tegevusperioodil nõuetekohase tulekustutusvahendite olemasolu tagamise ja vajalike koolituste

läbiviimisega. Lisaks võib tekkida võimalikke avariiolukordi lähtuvalt sõnniku käitlemisest, mida saab

küll minimeerida, kui sõnnikukäitlus toimub kõvakattega aladel.

Metsaääre ja Kasteheina maaüksused. KSH eelhinnang

Töö nr KL-22-08, versioon: 15.02.2023

24/24

5 KOKKUVÕTE

Käesoleva KSH eelhinnangus käsitleti Haljala vallas Vainupea külas Metsaääre ja Kasteheina kinnistutel

planeeritavate tegevuste keskkonnamõjusid. Nimetatud maaüksustel kehtib Vihula valla

üldplaneering, antud detailplaneeringuga soovitakse muuta Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste

maakasutuse sihtotstarvet (soovitakse moodustada elamumaast tootmismaa) ja määrata ehitusõigus

tootmishoonete rajamiseks.

Arvestades kavandatud tegevust, mahtu ja iseloomu, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja

ehitiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

 planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargi ning loodus- ja linnuala kõrval, kuid planeeritavad tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade olemasolevat seisundit;

 detailplaneeringu realiseerimisega ei saa teadaoleva info puhul eeldada, et tekiks oluline keskkonnamõju pinnasele ja mullastikule;

 planeeritavate tegevustega ei rikuta looduslikku mitmekesisust, kuna planeeringualale ei jää kõrgendatud väärtuse või tundlikkusega elupaiku ning seetõttu ei teki olulist keskkonnamõju;

 lähtudes käesoleva eelhinnangu punktist 3.1.4., saab eeldada, et tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte;

 sotsiaalmajanduslikule keskkonnale võib näha vähest mõju suurenemist võrreldes praeguse olukorraga;

 tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ei oma olulist mõju, kuna maaparandussüsteeme (maaparandusehitise reguleeriv võrk) planeeritaval alal ei asu ning samuti on transpordikoormuse tõusu oodata eelkõige ehitustegevuse ajal;

 mürataseme tõus ei oma eeldatavalt olulist mõju keskkonnale, müratõus on eeldatavalt suurem hetkel valitsevast olukorrast ainult ehitustegevuse ajal. Samuti puudub piirkonnas tööstusmüra;

 avariiohtlike olukordade esinemise tõenäosus on väike, kuna ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi, ei toimu ohtlike ainete transporti.

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Koostöötegijad ja kaasatavad Teie

Meie 22.04.2023 nr 7-1/57-32

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmisest teavitamine

Haljala Vallavalitsus teatab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 35 lõikest 6, et Haljala

Vallavalitsuse 16.03.2023 korraldusega nr 90 jäeti algatamata Vainupea külas Metsaääre ja

Kasteheina maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Vainupea külas Metsaääre ja Kasteheina maaüksuste detailplaneering algatati Haljala

Vallavalitsuse 17.11.2021 korraldusega nr 617. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

maaüksuste liitmine üheks põllumajandusliku tootmisehitise maa sihtotstarbega krundiks,

ehitusõiguse määramine kuni nelja hoone ehitamiseks, vajalike tehnovõrkude ja rajatiste

asukoha määramine, kitsenduste ja vajalike servituutide seadmine. Planeeringuala suurus on

5091 m2.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõige 6 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel,

mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Kuna

detailplaneeringu alast ca 20 meetrit lääne poole jääb Natura 2000 Lahemaa loodus- ja

linnuala, oli vajalik koostada KSH eelhinnang.

Detailplaneeringu KSH eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades kavandatud tegevust,

mahtu ja iseloomu, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja rajatiste sihipärase

kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik, kuna

detailplaneeringuga kavandatu ei ohusta eeldatavalt Lahemaa rahvusparki ning loodus- ja

linnuala, ei riku looduslikku mitmekesisust ning tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja

pärandkultuuriobjekte. Samuti ei oma mürataseme tõus, tehnogeensed objektid ja

transpordikoormus eeldatavalt olulist mõju keskkonnale. Sotsiaalmajanduslikule

keskkonnale võib näha vähest mõju suurenemist võrreldes praeguse olukorraga.

Keskkonnatingimustega arvestamine on PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haljala

Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, 45301 Haljala vald; e-post:

[email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus

(Suuresoo/1, Saksi küla, 45010 Tapa vald, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korraldusega on

võimalik tutvuda Haljala vallamajas (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu

teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala

valla veebilehel https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud.

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korraldus ja KSH eelhinnang on lisatud ka

käesolevale kirjale. Täiendavad küsimused palume edastada Haljala Vallavalitsuse e-posti

aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

planeerimisspetsialist

+372 505 1127

[email protected]