Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamine

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Päästeamet

Terviseamet

Transpordiamet

21.04.2023 nr 6-1/95-11

Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamine

Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §85 lõikele 1 kooskõlastamiseks Meremõisa külas Kungla mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu eelnõu (eskiis) materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 74.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sven Liivak

nõunik

Lisa:

1. Situatsiooniskeem

2. Kontakvööndi plaan

3. Tugiplaan

4. Põhijoonis

5. Seletuskiri

6. Mürahinnang

Hendrikson & Ko

www.hendrikson.ee

[email protected]

Raekoja plats 8

51004 Tartu

tel +372 740

9800

Maakri 29

10145 Tallinn

tel +372 617 7690

KUNGLA METS 2 KINNISTU JA

LÄHIALA MÜRAHINNANG

Töö nr 22004309 Tartu-Tallinn 2022

V e

rs io

o n

1 4

.0 4

.2 0

2 2

Veiko Kärbla

Keskkonnakorralduse spetsialist

Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3

2. MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................... 3

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ....................................................................... 5

4. ARVUTUSTULEMUSED ....................................................................................... 7

4.1. MÜRAKAARDID ............................................................................................... 7

4.2. TULEMUSTE ANALÜÜS .................................................................................. 12

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ......................................................................... 13

Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang 3

1. SISSEJUHATUS

Uuritav ala asub Lääne-Harju vallas, Meremõisa külas. Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringuga kavandatav ala jaotub järgmiselt:

Elamumaa – 73%;

Ühiskondlik maa – 4%;

Ühiskondlik maa + transpordimaa – 4%;

Transpordimaa – 19%.

Planeeringuala pindala on ca 11,94 ha. Antud planeeringu puhul on müratundlikeks objektideks

eelkõige kavandatavad eluhooned.

Käesolev eksperthinnang on koostatud eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra

tase (sh müratase hoonete fassaadil) ning vastavus kehtivatele nõuetele. Piirkonna

mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt uuringualaga põhjasuunast külgnev (ning

kavandatavatest hoonestusaladest ca 40 m kaugusel asuv) Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee

(tee nr 11390). Lisaks arvestatakse mürauuringus ka pisut kaugemal (ca 500 m kaugusel

planeeringualast) asuva Keila - Keila-Joa teega (tee nr 11195). Teisi olulisi müraallikaid

planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei leidu.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Maa-ameti hübriidkaart 2022)

Käesolev töö on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Hendrikson & Ko OÜ

kvaliteedipoliitikale. Hendrikson & Ko juhtimissüsteem on sertifitseeritud vastavalt

kvaliteedistandardile ISO 9001: 2015.

2. MÜRA NORMTASEMED

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja h indamise meetodid“ nõuetest.

Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.

Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning

veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või

regulaarse liiklusega perioodi vältel.

4 Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang

Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval

(7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või

arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust,

impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7 -23) sisaldab ka õhtust aega

(19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldp laneeringu maakasutuse juhtotstarbele

järgmiselt:

I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,

II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu

maa-alad, rohealad,

III kategooria – keskuse maa-alad,

IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu kohaselt (02.12.2021 seisuga) asub Kungla mets 2

kinnistu tiheasustusalal ning kinnistu puhul on maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud „elamu

maa-ala“. Seega on planeeringuala puhul asjakohane rakendada II kategooria alade norme.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust

huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas vastavalt üldplaneeringu uute hoonete

kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra

normidele vastavuse hindamisel üldjuhul lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Kuna antud juhul on

tegemist seni hoonestamata alaga, siis vaadatakse lisaks piirväärtusele ka müraolukorra võrdlust

rangema ehk sihtväärtusega, mis tagab paremad tingimused.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (päeval/öösel, dBA)

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed alad

II haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III keskuse maa-alad

IV ühiskondlike hoonete

maa-alad

Müra sihtväärtus

50/40 55/50 60/50

Müra piirväärtus

55/50 60/55

651/601 65/55

701/601

1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on

hoonete teepoolsel küljel lubatud 65 dB päeval ning 60 dB öösel. II kategooria alade liiklusmüra

sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).

Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt

ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T)

hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“, mille kohaselt liiklusmüra puhul on eluruumides lubatud müratase 40 dB

päeval ning magamisruumides lubatud tase 30 dB öösel. Hoonete siseruumide nõuded tagatakse

ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse standardi „EVS 842:2003 Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse uuema standardi) kohaselt.

Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang 5

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA

Lähteandmed

Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (ehk maanteede

liikluskoormuse jätkuva suurenemise korral hinnanguliselt aastal 2040 esineva) autoliiklusega

kaasnevat mõju planeeringualal.

Müra modelleerimisel lähtutakse Transpordiameti viimaste aastate (2018-2021) suurima

liikluskoormusega aasta (2019) liiklusloenduse tulemustest, perspektiivse liikluskoormuse

hindamisel eeldati, et piirkonnas võib aset leida liikluskoormuste suurenemine 70% võrra, mis on

pigem suur liikluse kasvuprognoos, kuid võib siiski Harjumaal aset leida.

Tabel 2. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL – aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus).

Tee Aasta AKÖL Sõidukiirus Raskeliikluse

osakaal

Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna (tee nr 11390) km 26,9-32,8

2018-2021 2649

90 km/h 1,8%

2040 4503

Keila - Keila-Joa (tee nr 11195) km 0-9,0

2018-2021 1063

90 km/h 4,6%

2040 1807

Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed

päeval/öösel ca 2 dB võrra võrreldes olemasolevale liiklussagedusele vastava müraolukorraga.

Liikluskoormus (ning raskeliikluse osakaal päeval/õhtul/öösel) jaotati ööpäeva lõikes vastavalt

maanteede lähimate püsiloenduspunktide (Tallinn–Paldiski km 17,1 asuv Hüüru loenduspunkt ja

Keila–Haapsalu km 10,6 asuv Maeru loenduspunkt) keskmistele andmetele1 järgmiselt:

7.00-19.00 – 79,5% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

19.00-23.00 – 14,7% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

23.00-7.00 – 5,8% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.

Raskeliikluse osakaal päeval/õhtul/öösel jaotati järgmiselt:

7.00-19.00 – 87% ööpäevasest raskeliiklusest,

19.00-23.00 – 8% ööpäevasest raskeliiklusest,

23.00-7.00 – 5% ööpäevasest raskeliiklusest.

Liiklusmüra arvutamise metoodika

Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2. Liiklusmüra arvutamisel kasutati

Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-15 aastat olnud

Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul

olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku

arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused hästi võrreldavad varase mate

uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades)

Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes –

soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused.

Soovituslikud soodsate ja ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö

mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised:

pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast

soodsaid hajumistingimusi;

1 Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring, ERC Konsultatsiooni OÜ, 2016

6 Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang

pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast

soodsaid hajumistingimusi;

pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast

soodsaid hajumistingimusi.

Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh

sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel

(või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus

3*3 m arvutussammuga.

Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa-ameti Lidar kõrguspunktid,

teed ja hooned, müratõkked). Sõiduteed ning hoonete fassaadid defineeriti akusti liselt „kõva“ ehk

helilaineid peegeldava pinnana. Kavandatavate kruntide õuelade ning ülejäänud piirkondade (sh

haljasalad, põllud, metsatukad) puhul võeti maapinna helineelde koefitsiendiks 0,7, mis kirjeldab

keskkonda, milles leidub nii heli peegeldavaid (nt teed ja kõvakattega platsid) kui ka summutavaid

(peamiselt muruplatsid jms) pindasid (viimaseid leidub rohkem).

Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on

kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline).

Lisaks analüüsiti maantee ning teele lähima hoonestusala vahele 3 m kõrguse pinnasevalli

rajamise korral kujunevat müraolukorda.

Alljärgnevalt on lisatud väljavõtte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest

maastikumudelist.

Joonis 2. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist

(kavandatavate hoonete indikatiivsed asukohad on märgitud helesinisega, hoonestusalade piir

tumeda pidevjoonega)

Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang 7

4. ARVUTUSTULEMUSED

4.1. MÜRAKAARDID

Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides :

1. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (joonis 3);

2. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras (joonis 4);

3. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras 3 m kõrguse müratõkkevalli rajamise korral (joonis 5);

4. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses)

liiklusolukorras 3 m kõrguse müratõkkevalli rajamise korral (joonis 6);

5. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras

(hinnanguliselt aasta 2040, joonis 7);

6. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras

(hinnanguliselt aasta 2040, joonis 8);

7. Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras 3 m kõrguse

müratõkkevalli rajamise korral (hinnanguliselt aasta 2040, joonis 9);

8. Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras 3 m kõrguse

müratõkkevalli rajamise korral (hinnanguliselt aasta 2040, joonis 10).

8 Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang

Joonis 3. Müra hinnatud tase päeval (Ld) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras

Joonis 4. Müra hinnatud tase öösel (Ln) olemasolevas (ehitusjärgses) olukorras

Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang 9

Joonis 5. Müra hinnatud tase päeval (Ld) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras 3 m

kõrguse müratõkkevalli rajamise korral

Joonis 6. Müra hinnatud tase öösel (Ln) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras 3 m

kõrguse müratõkkevalli rajamise korral

10 Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang

Joonis 7. Müra hinnatud tase päeval (Ld) perspektiivses olukorras (2040. a liiklusprognoos)

Joonis 8. Müra hinnatud tase öösel (Ln) perspektiivses olukorras (2040. a liiklusprognoos)

Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang 11

Joonis 9. Müra hinnatud tase päeval (Ld) perspektiivses olukorras (2040. a liiklusprognoos) 3 m

kõrguse müratõkkevalli rajamise korral

Joonis 10. Müra hinnatud tase päeval (Ld) perspektiivses olukorras (2040. a liiklusprognoos) 3

m kõrguse müratõkkevalli rajamise korral

12 Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang

4.2. TULEMUSTE ANALÜÜS

Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus II kategooria müratundlike alade

liiklusmüra piir- ja sihtväärtustega. Märkimisväärne liiklusmüra tase esineb ainult teele lähima

hoonestusala teepoolsel küljel (teest kaugematel hoonestusaladel on tagatud juba selgelt

paremad tingimused) ning teele lähimate alade põhjal saab seega teha järeldused ka kogu

planeeringuala normidele vastavuse osas.

Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras planeeringualal kujuneva liiklusmüra olukorra kohta

võib öelda järgmist:

Teele lähimate hoonestusalade teepoolsel küljel (2 m kõrgusel maapinnast) esineb

päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00) arvutuslik müra hinnatud tase ca 55…58 dB (2. korruse

puhul ka kuni 58 dB) ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 46…48 dB.

Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab planeeringualal kujunev müraolukord II

kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel (60 dB päeval/55 dB

öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt kuni 65 dB/60 dB), kuid müratase võib

ületada II kategooria alade päevast sihtväärtust (55 dB), öine sihtväärtus (50 dB) on samas

tagatud.

Hoonestusalade ja maantee vahele 3 m kõrguse pinnasevalli rajamise korral planeeringualal

kujuneva liiklusmüra olukorra kohta (olemasolevas liiklusolukorras) võib öelda järgmist:

Teele lähimate hoonestusalade teepoolsel küljel (2 m kõrgusel maapinnast) esineb

päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00) arvutuslik müra hinnatud tase ca 51…52 dB (2. korruse

puhul ka kuni 59 dB) ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 42…43 dB.

Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras 3 m kõrguse pinnasevalli rajamisel vastab

planeeringualal kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii

päeval kui ka öösel. Samuti vastab müratase 2 m kõrgusel maapinnast II kategooria alade

sihtväärtusele nii päeval kui ka öösel.

Perspektiivses liiklusolukorras (hinnanguliselt aasta 2040) planeeringualal kujuneva liiklusmüra

olukorra kohta võib öelda järgmist:

Teele lähimate hoonestusalade teepoolsel küljel (2 m kõrgusel maapinnast) esineb

päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00) arvutuslik müra hinnatud tase ca 57…60 dB (2. korruse

puhul ka kuni 61 dB) ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 48…50 dB.

Perspektiivses liiklusolukorras (ilma pinnasevalli mõju arvestamata) vastab planeeringualal

kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel ,

kuid müratase võib ületada II kategooria alade päevast sihtväärtust (55 dB), öine sihtväärtus (50

dB) on üldjoontes tagatud.

Hoonestusalade ja maantee vahele 3 m kõrguse pinnasevalli rajamise korral planeeringualal

kujuneva liiklusmüra olukorra kohta (perspektiivses liiklusolukorras) võib öelda järgmist:

Teele lähimate hoonestusalade teepoolsel küljel (2 m kõrgusel maapinnast) esineb

päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00) arvutuslik müra hinnatud tase ca 53…54 dB (2. korruse

puhul ka kuni 60 dB) ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) ca 44…45 dB.

Perspektiivses liiklusolukorras 3 m kõrguse pinnasevalli rajamisel vastab planeeringualal kujunev

müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel . Samuti

vastab müratase 2 m kõrgusel maapinnast II kategooria alade sihtväärtusele nii päeval kui ka

öösel.

Teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase jääb juba 5…15 dB võrra väiksemaks kui

teepoolse hoonestusala puhul ning nii piir- kui ka sihtväärtusele vastavad tingimused on tagatud.

Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang 13

5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

Planeeringuala müraolukorda mõjutavateks teguriks on autoliiklus uuringualaga põhjasuunast

külgneval (ning kavandatavatest hoonestusaladest ca 40 m kaugusel asuval) Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna teel (tee nr 11390).

Mürauuringu raames hinnati olemasoleva ja perspektiivse liiklusolukorra (2040. a) mürataset teele

lähimatel hoonestusaladel ning indikatiivsetes (esialgsetes võimalikes) hoonete asukohtades.

Lisaks analüüsiti maantee ning teele lähima hoonestusala vahele 3 m kõrguse pinnasevalli

rajamise korral kujunevat müraolukorda. Liiklusmüra tasemete võrdlus viidi läbi nii II kategooria

müratundlike alade piirväärtusega kui ka sihtväärtusega, mis tagab paremad tingimused.

Uuringu raames läbi viidud arvutuste põhjal võib öelda järgmist:

Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab planeeringualal kujunev müraolukord II

kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel (60 dB päeval/55 dB öösel,

sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt kuni 65 dB/60 dB), kuid müratase võib ületada II

kategooria alade päevast sihtväärtust (55 dB), öine sihtväärtus (50 dB) on tagatud;

Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras 3 m kõrguse pinnasevalli rajamisel vastab

planeeringualal kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval

kui ka öösel. Samuti vastab müratase 2 m kõrgusel maapinnast II kategooria alade sihtväärtusele nii

päeval kui ka öösel;

Perspektiivses liiklusolukorras (ilma pinnasevalli mõju arvestamata) vastab planeeringualal kujunev

müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel, kuid

müratase võib ületada II kategooria alade päevast sihtväärtust (55 dB), öine sihtväärtus (50 dB) on

üldjoontes tagatud;

Perspektiivses liiklusolukorras 3 m kõrguse pinnasevalli rajamisel vastab planeeringualal kujunev

müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel. Samuti

vastab müratase 2 m kõrgusel maapinnast II kategooria alade sihtväärtusele nii päeval kui ka öösel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et maantee ning teele lähima hoonestusala vahele 3 m kõrguse

pinnasevalli rajamise korral vastab hoonestusalade müratase nii olemasolevas liiklusolukorras kui

ka liiklusprognoosi (2040. a) realiseerumise korral kujunevas olukorras II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele.

Planeeringualal heade tingimuste tagamiseks on seega mõistlik vähemalt 3 m kõrgune pinnasevall

ette näha, sealjuures on võimalusel (kui planeeringulahendus seda võimaldab) soovitatav

pinnasevalli kõrgust mõnevõrra suurendada, samuti on võimalusel soovitatav pinnasevalli

pikendada idapoolses otsas (kuigi nõuetekohased tingimused on tagatud ka hetkel kavandatud

lahendusega, seega on tegemist ainult soovitusega).

Lisaks tuleb arvestada, et perspektiivne olukord (2040. a liiklusprognoos) ei pruugi ka realiseeruda

ning on võimalik, et antud piirkonnas kehtestatakse teatud hetkel (jätkuva arendustegevuse korral)

rangem kiiruspiirang (hetkel arvestati sõidukiirusega 90 km/h), mis toob kaasa müraolukorra

olulise paranemise.

Lisaks välisõhu normide järgimisele tuleb tagada head tingimused ka kavandatavate hoonete

siseruumides. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida

asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on selleks standard EVS

842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ), mille kohaselt:

Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 56-60 dB müratsooni on standardi kohane

välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) minimaalselt 35 dB. Kaasaegsete

headele tingimistele vastavate eluhoonete rajamisel (samuti arvestades võimalikku pisut suuremat

mürataset tipptunnil, perspektiivses olukorras ja/või ebaregulaarse liiklusega (sh lühiajaliselt suurema

liikluskoormusega) perioodil) on soovituslik ette näha mõnevõrra rangemad nõuded ehk välispiirde

ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) minimaalselt 40 dB;

14 Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang

Teeäärsete hoone hoovipoolsetele külgedel (mis on liiklusmürast mõnevõrra vähem mõjutatud) ning

teest kaugemalt asuvatel hoonestusaladel on soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w)

väärtusest minimaalsest vahemikus 35-40 dB

Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Kavandatavate eluhoonete maantee poolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta

üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc,

vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete

hoovipoolsele küljele. Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud

siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel ning seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse

osas ka liiga rangeid piiranguid seada.

Lisaks tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra normväärtusele

vastavad tingimused on tagatud ning ka müra vähendavate meetmete rakendamine ei välista

täielikult häiringute esinemise võimalust. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides

on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet.

KUNGLA METS 2 KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD, MEREMÕISA KÜLA

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Lääne-Harju Vallavalitsus PlanID 91512 HUVITATUD ISIK: Maasaadused OÜ (registrikood 11932310)

PLANEERINGU KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

TÖÖ NR HDP-10/08

Tallinn 2023

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 2

S E L E T U S K I R I ......................................................................................................................... 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ............................................................ 3

2 SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA .............................................................................. 4

3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS JA DETAIPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK . 4

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED .............................................. 6

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................ 7

5.1. ASUKOHT .................................................................................................................................... 7

5.2. PINNAS ....................................................................................................................................... 7

5.3. RELJEEF JA HALJASTUS ............................................................................................................... 8

5.4. HOONED ..................................................................................................................................... 8

5.5. TEED ........................................................................................................................................... 8

5.6. TEHNOVÕRGUD ......................................................................................................................... 9

5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD ................................................................................................................ 9

6. DETAILPLANEERING ................................................................................................................ 9

6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED .............................................................................................................. 9

6.2. TRANSPORDIMAAD JA LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................. 13

6.3. VERTIKAALPLANEERING ........................................................................................................... 15

6.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS ................................................................................................ 15

6.4.1. VEEVARUSTUS ...................................................................................................................... 15

6.4.2. KANALISATSIOON ................................................................................................................. 15

6.4.3. SADEMEVEED ....................................................................................................................... 16

6.4.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED .......................................................... 16

6.4.5. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................ 16

6.4.6. VÄLISVALGUSTUS ................................................................................................................. 16

6.4.7. TELEKOMMUNIKATSIOON .................................................................................................... 17

6.4.8. SOOJAVARUSTUS .................................................................................................................. 17

7. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD ..................................................................... 18

8. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE. ....................................... 19

9. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED ............................................................................. 22

10. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ......................................................................... 22

11. PLANEERINGUGA ELLUVIIMINE................................................................................................ 22

12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ..................... 23

13. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD ................................................. 23

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Keila valla üldplaneeringu, kehtestatud 13.10.2005 otsusega nr 259/1005;

• Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78);

• Lääne-Harju Vallavolikogu 27.10.2020 otsus nr 74 „Detaiplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;

• Innu maaüksuse detailplaneeringuga, kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 10.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 (vastu võetud Lääne-Harju valla volikogus 30.

oktoobril 2018 );

• Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030

(vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrus nr 16);

• Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018.a

määrusega nr 11);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Topo-geodeetiline alusplaan (Geodeesiakeskus G.E.POINT OÜ töö 18-G089 05.04.2018.a.);

• „Kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna, tee nr 2951920 Suvemaja tee ning

tee nr 2952210 Tee221 ristmiku liikluse läbilaskvuse arvutus“ G.E.O Grupp OÜ töö nr P16008.

• Dendroloog Aino Aaspõllu koostatud haljastuse hinnang (töö 31. mai 2012).

• Hendrikson & Ko poolt koostatud „Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang“, töö nr

22004309 .

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja

arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine, mille käigus

moodustatakse neli transpordimaa, üks ühiskondliku maa, üks ühiskondlik maa koos transpordimaaga

ja 27 elamumaa sihtotstarbega katastriüksust. Elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 3000-

4289m2, sealjuures suurim lubatud ehitusalune pind on ridaelamute puhul 800 m2 ning üksikelamute

puhul 350 m2 . Ühiskondliku maa sihtotstarbega maale kavandatakse haljasala/laste mänguväljak.

Lisaks on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks

vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede

võimaliku asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 4

2 SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel

ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade

kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades

terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud

kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Vältida tuleb uute arendusalade kavandamist

üleujutusriskiga aladele.

Harju maakonnaplaneering 2030+ on määratud rohelise võrgustiku alad ning eelnevale tuginedes ei

paikne Kungla mets 2 katastriüksus rohevõrgustiku alal. Seega ei ole kavandatav tegevus vastuolus

Harju maakonnaplaneeringuga.

Keila valla üldplaneering

Vastavalt Keila valla üldplaneeringule paikneb planeeritav ala hajaasustus alal. Üldplaneeringus on

välja toodud tingimused, et uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse, see tähendab uutel

tiheasustusaladel, on ehituskrundi minimaalseks suuruseks 3000 m² (alus: valla ehitusmäärus).

Keila valla üldplaneeringus on mõiste elamugruppide rajamisel hajaasustusse sõnastatud vaid krundi

minimaalse krundi suurusena. Täpsemat tsoneerimise skeemi Meremõisa külale üldplaneeringus

koostatud ei ole. Käesolev detailplaneering muudab Keila valla kehtivat üldplaneeringut maakasutuse

juhtfunktsiooni osas, nähes ette maatulundusmaa juhtfunktsiooni asendamise elamumaa

juhtfunktsiooniga.

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2019-2030

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2019-2030 on

kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrusega nr 16. Eelneva kohaselt ei jää

planeeringuala ÜVK piirkonda. Laulasmaa reoveekogumisala teenindamise tarbeks rajatav

survekanalisatsioon paikneb Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee ääres, seetõttu on

võimalik planeeringuala reoveekanalisatsioon suunata eelnimetatud survetrassi.

3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS JA DETAILPLANEERINGU

KOOSTAMISE EESMÄRK

Keila valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist hajaasustus alaga. Käesolev detailplaneering muudab

Keila valla kehtivat üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni osas, nähes ette maatulundusmaa

juhtfunktsiooni asendamist elamumaa juhtfunktsiooniga.

Planeeringuala ümbritsev piirkond on erinevalt Keila valla üldplaneeringuga ennustatust kujunemas

tiheasustusega elamupiirkonnaks. Olemasolevas Meremõisa elamupiirkonnas Tallinn- Rannamõisa -

Kloogaranna maantee ja mere vahel on vabade kruntide ressurss ammendunud. Kogu piirkonna

asukohast tingitud võimalused (Keila-Joa aleviku ja Laulasmaa küla pakutavate teenuste lähedus,

ülirikkalik looduslike koosluste ning arendatud või arendamisel oleva infrastruktuuri olemasolu)

loovad aluse väljakujunenud elamuala laiendamiseks. Planeeringualast idas paikneb 42 üksikelamu

krundiga kehtiv Innu maaüksuse detailplaneering (ID 53407), mistõttu moodustab planeeritav ala on

loogiline lüli Meremõisa olemasoleva elamuala ja arendatava piirkonna vahel.

Planeeringu lahenduse eesmärk on kujundada keskkonda sobiv, roheline, privaatne ja turvaline

elukeskkond.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 5

VÄLJAVÕTE KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeringu ala asukoht

Planeeringu ala asukoht

Vastavalt koostatavale Lääne-Harju valla üldplaneeringule (eelnõu 02.03.2023) paikneb planeeritud

ala Meremõisas ja Keila-Joa arenduste reservalal, kus võivad paikneda nii elukondlikud, kui

ühiskondlikud arendused

Joonis Lääne-Harju valla üldplaneeringu seletuskirjast

OLEV OLUKORD

PANEERITAVA ALA ASUKOHT

Vastavalt Keila valla

üldplaneeringule paikneb

planeeritav ala hajaasustus alal

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUS

PANEERITAVA ALA ASUKOHT

Käesolev detailplaneering muudab

Keila valla kehtivat üldplaneeringut

maakasutuse juhtfunktsiooni osas,

nähes ette maatulundusmaa

juhtfunktsiooni asendamise

elamumaa juhtfunktsiooniga.

Moodustub uus tiheasustatud ala

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 6

Meremõisa on erakordne paik, kus kohtuvad Keila-Joa ja Mõisapark. Vastavalt koostavale

üldplaneeringule moodustub Keila-Joa keskuses (kui Meremõisa-Keila-Joa-Türisalu piirkondlik keskus)

maamärgiliste objektide kolmnurk Keila-Joa sild – Keila-Joa loss – uus ühiskondlik objekt Vääna tee ja

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ristil (kool, lasteaed, tervisekeskus vmt). Sellele alale tuleb

rakendada kõrgendatud avaliku ruumi kvaliteedi nõudeid, sh pinnakatted, väikevormid, valgustus jne.

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeringuala seosest naaberaladega annab ülevaate kontaktvööndi plaan M 1:14 000

Planeeringuala paikneb Keila-Joa vahetus läheduses (kaugus Keila-Joa alevikust on ca 900m), kus

paikneb selle piikonna infrastruktuur (pood, post, söögikohad). Mereäärsed metsad, mis täidavad

puhke metsade funktsiooni, on Keila-Joa piirkonnale erilise väärtusega.

Looduslikest vaatamisväärsustest planeeringu ala kontaktvööndis on:

• Keila juga - 6,1 m kõrge (Eesti suuruselt teine Jägala joa järel), paeluv oma suuruse ja iluga;

• Keila-Joa mõisa park - oli looduskaitse all juba enne Teist Maailmasõda, mil ta kuulus

Riigiparkide valitsuse halduse alla.

• Arhitektuurimälestisena väärivad tähelepanu Keila-Joa loss ja pargiansambel

Planeeringuala ida piiril on Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 10 kehtestatud „Innu maaüksuse

detailplaneeringuga“. „Innu maaüksuse detailplaneeringu“ idee oli planeeritavale maaüksusele

elamukruntide, ärikruntide ja lasteaia krundi ehitus- ja maakasutustingimuste määramine.

Planeeritaval alal on olemasolev kraavide ja tiikide süsteem, mida on püütud maksimaalselt arvestada

siseteede võrgu planeerimisel. „Innu maaüksuse detailplaneeringuga“ on planeeritud 53 krunti.

Planeeritud kruntidest on 38 üksikelamukrundid, 2 ärikrundid, 2 ühiskondlike ehitiste krundid

(lasteaiale, haridusasutusele), 1 tootmismaa krunt puurkaevule, 8 transpordimaa krunti teedele ja

tänavatele ning 1 üldkasutatava maa krunt haljasalale ja 1 üldkasutatava maa ja kergliiklustee krunt.

Elamumaade arhitektuursed tingimused „Innu maaüksuse detailplaneeringus“ on:

• üksikelamud max 2 korruselised, katusekaldega 15 - 45°, lahtise hoonestusviisiga;

• põhihoone max katuseharja kõrgus 10m;

• abihoone max korruste arv on 1 ja katuseharja kõrgus max. 7m;

• lubatud hoonete arv krundil on 4, millest on 1 elamu ja 3 abihoonet;

• ei ole lubatud rajada maste või teisi vertikaalseid rajatisi kõrgemaid kui 15m.

Keila Vallavolikogu 30.09.2013.a. otsusega nr 373/0913 on algatatud Keila mets 2 maaüksusest

läänes paiknevate maaüksuste detailplaneering s.o. „Meremõisa külas Loigu, Aaviku, Uuetoa,

Sepapaja, Üti, Kääbusmetsa maaüksuste detailplaneering“. Antud detailplaneeringu eesmärk on

katastriüksuse jagamine, ehitusõiguse määramine, liiklusmaa moodustamine ning juurdepääsude

lahendamine. Detailplaneering on vaid algatuse staadiumis.

Põhjapool, teisel pool kõrvalmaanteed 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna, asub Meremõisa

külas Kungla I maaüksuse detailplaneeringu ala (kehtestatud Keila Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega

nr 267/0502). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli maaüksuse jagamine kaheks elamumaa

sihtotstarbega maaüksuseks ning üheks 50% ärimaa (restoran), 50% elamumaa sihtotstarbega

maaüksus.

Ükski väljatoodud kontaktvööndis olevatest planeeringutest ei avalda negatiivset mõju (müra

insolatsioon) käesolevale planeeritavale alale.

Elamumaa kruntide suurused kontaktvöödis, 800m raadiuses on vahemikus 1888m²-3000m².

Lähim bussipeatus asub planeeringu ala vahetus läheduses, KUNGLA bussipeatus.

Hetkel lähim kool, lasteaed ja SPA asub Laulasmaa külas, planeeritavast alast ca 4,6 km kaugusel.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 7

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD

5.1. ASUKOHT

Maa-ala, mille kohta on koostatud käesolev detailplaneering, asub Keila vallas Meremõisa küla kirde

osas, kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 27,460-27,632 ääres.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Meremõisa külas

Katastriüksuse nimi

Katastriüksuse tunnus

Registri. Nr Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik

Kungla mets 2 29501:007:0314 6223002 11,89ha Maatulundusmaa Maasaadused OÜ

Ees-Pajo 29501:007:0757 12009102 474m² Maatulundusmaa Maasaadused OÜ

Maa-ala piirnevad katastriüksused on :

• 29501:007:1289 Pajo- maatulundusmaa

• 29501:007:0203 Keila metskond 36- maatulundusmaa

• 29501:001:0566 Kääbusmetsa- maatulundusmaa

• 29501:001:0567 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee L14-transpordimaa

• 29501:007:0416 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee-transpordimaa

• 43101:001:0375 Pargimetsa tee L2- transpordimaa

• 43101:001:0339 Pesapuu tee 1- ärimaa

• 43101:001:0373 Pesapuu tee- transpordimaa

• 43101:001:0368 Pargimetsa tee L1- transpordimaa

5.2. PINNAS

Maa-ameti maardlate kaardirakendusele kohaselt ei ole antud alal ega selle läheduses registrisse

kantud maavarasid. Lähim maardla asub ca 5km kaugusel lõunas – Aarnamäe liivakarjäär (registrikood

nr 907).

Planeeringuala jääb kaitsmata põhjaveega alale. Lähim registrisse kantud puurkaev asub ligikaudu

26m kaugusel põhjas (keskkonnaregistri kood PRK0017764).

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilate kaardile asub planeeringuala

peamiselt madala radooniriskiga alal.

Piirkonnas märgalasid, randa ega kallast ei esine.

Aluspõhja geoloogia on ala põhjaosas Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne

savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega ja lõunaosas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu

savikas lubjakivi ja mergel.

Planeeritava ala mullastiku struktuuriks vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardi andmetele on:

• gleistunud koreserikas leostunud muld (Korg);

• koreserikas leostunud gleimuld (Gor);

• koreserikas rähkmuld (Kr);

• õhuke paepealne muld (Gh``).

Mulla lõimis on veeriseline liivsavi, millele järgneb paas. Huumushorisondi tüsedus on 29cm.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 8

Väljavõte Maa-ameti mullastiku kaardirakendusest

Planeeringu ala asukoht

5.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Maapind on kerge languga mere suunas- absoluutkõrgused jäävad vahemikku 28,24-24,11 meetrit.

Fotod planeeringu alast

Kungla mets 2 katastriüksus (katastritunnus 29501:007:0314) suurusega 11,89 ha, sihtotstarbega 100%

maatulundusmaa, millest haritav maa moodustab 0,02 ha, looduslik rohumaa 3,49 ha, metsamaa 6,75 ha

ja muu maa 1,63 ha.

Ajalooliselt paiknes detailplaneeringu alal Keila-Joa puukool, mistõttu koosneb olemasolev haljastus

peamiselt puukoolis realiseerimata jäänud okaspuudest, mis on aastatega suureks kasvanud. Vaid

istikutele sobiva kitsa istutusvahe tulemusena on säilinud puud halvas seisukorras - valgustingimuste tõttu

osaliselt või täielikult kuivanud. Puudegruppide vahelised alad on looduslikult võsastunud.

5.4. HOONED

Ehitisregistri andmetel Kungla mets 2 katastriüksusel hoonestus puudub.

5.5. TEED

Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud riigimaanteelt 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km

27,47. Kungla mets 2 maaüksusel olev 3m juurdepääsutee (2952210 Pargimetsa tee) on juurdepääsuks nii

naabermaaüksuste elamumaadele kui ka planeeritavatele kruntidele. Kungla mets 2 maaüksuse põhja

piiril, riigimaanteelt 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ääres kulgeb 3m kergliiklustee ning vahetult

planeeritava ala ääres paikneb Kungla bussipeatus.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 9

5.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeritavat ala läbib ümbruskonda teenindavad maakaabeliinid nr KKL215210099, MKL301321914.

Planeeritavad ala läbib 0,4kV õhuliin naaberkatastriüksuste elektrienergiaga varustamiseks.

Maaüksuse piiril, kõrvalmaantee Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ääres, paikneb Telia Eesti AS kuuluvad

sidekaablid (nr 164928426 ja 9316890) ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sideehitis ELA094 nr

4323810.

Maaüksuse piiril, kergliiklustee lõuna küljel kulgeb Laulasmaa reoveekogumisala teenindamise tarbeks

rajatatud survekanalisatsioon.

5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Harju maakonnaplaneering 2030+ alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega

tuumalad).

Planeeringualal looduskaitsealuseid objekte ei esine. Planeeringualast edelasse, Keila metskond 36 (katastritunnus 29501:007:0203) maaüksusele, jäävad kolm registreeritud vääriselupaika (nr 158052, 204949, 204950). Lähim Natura 2000 ala asub vahetult Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee ääres, planeeringualast põhjas – Türisalu loodusala (keskkonnaregistri nr EE0010123).

Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Detailplaneeringuala kontaktvööndis asub Keila-Joa mõisa park, mis on muinsuskaitse all (kultuurimälestise nr 9470).

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30

meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast, seega on kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna 30m tee kaitsevöönd.

Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

• 0,4 kV õhuliini 2m kaitsevöönd liini teljest;

• Kõrge- ja madalpinge maakaabelliini kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablist;

• Sideehitise 1m kaitsevöönd kaabli teljest;

• Geodeetilise märgi nr 43974 kaitsevöönd on 0,5 meetrit ehitise pinnast horisontaalsuunas;

• Survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m.

6. DETAILPLANEERING

6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on välja selgitada võimalused Kungla mets 2 katastriüksuse

jagamine elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramine ridaelamute, üksikelamute püstitamiseks.

Detailplaneering koostatakse eelkõige konkreetse ehitussoovi realiseerimise tarbeks, sellega on

detailplaneering ühtlasi ehitise projekteerimise esimeseks tööetapiks. Lisaks on detailplaneeringu

ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse

põhimõtete määramine. Antud detailplaneeringuga on silmas peetud juurdepääsutee, tehnovõrkudega

liitumise võimaluse tagamist algatatud, kehtestatud naabermaaüksuste detailplaneeringute aladele.

Planeeritaval alal moodustatakse 22 üksikelamumaa krunti, 5 ridaelamu krunti, 4 transpordimaa krunti, 1

ühiskondliku maa krunt ja 1 ühiskondliku maa krunt koos transpordimaa krundiga, kuhu on kavandatud

ridaelamute parkimisala, väikeehitised sorteeritud jäätmetele.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 10

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

P o

s. n

r

K ru

n d

i

ka su

tu so

ts ta

rv e

D P

lii gi

jä rg

i

K ru

n d

i p

la n

e e

ri tu

d

su u

ru s

m ²

M o

o d

u st

at ak

se

ka ta

st ri

ü ks

u se

st

Li id

e ta

va te

/

la h

tu ta

va te

o

sa d

e

p in

d al

a m

²

O sa

d e

s e

n in

e

si h

to ts

ta rv

e

ka ta

st ri

ü ks

u se

lii ki

d e

jä rg

i

1 LK 1606 29501:007:0314 -1606 Maatulundusmaa

2 LT 9919 29501:007:0314

29501:007:0757

-9766

-153

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

3 LT 1894 29501:007:0314 -1894 Maatulundusmaa

4 LT 9331 29501:007:0314 -9331 Maatulundusmaa

5 HP 5077 29501:007:0314 -5077 Maatulundusmaa

6 ER 3498 29501:007:0314 -3498 Maatulundusmaa

7 ER 3074 29501:007:0314 -3074 Maatulundusmaa

8 ER 3002 29501:007:0314 -3002 Maatulundusmaa

9 ER 4289 29501:007:0314

29501:007:0757

-3968

-321

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

10 20%HP 35%LP

45%LT

4112 29501:007:0314 -4112 Maatulundusmaa

11 ER 3278 29501:007:0314 -3278 Maatulundusmaa

12 EP 3467 29501:007:0314 -3467 Maatulundusmaa

13 EP 3008 29501:007:0314 -3008 Maatulundusmaa

14 EP 3046 29501:007:0314 -3046 Maatulundusmaa

15 EP 3078 29501:007:0314 -3078 Maatulundusmaa

16 EP 3072 29501:007:0314 -3072 Maatulundusmaa

17 EP 3182 29501:007:0314 -3182 Maatulundusmaa

18 EP 3186 29501:007:0314 -3186 Maatulundusmaa

19 EP 3190 29501:007:0314 -3190 Maatulundusmaa

20 EP 3171 29501:007:0314 -3171 Maatulundusmaa

21 EP 3238 29501:007:0314 -3238 Maatulundusmaa

22 EP 3256 29501:007:0314 -3256 Maatulundusmaa

23 EP 3375 29501:007:0314 -3375 Maatulundusmaa

24 EP 3083 29501:007:0314 -3083 Maatulundusmaa

25 EP 3013 29501:007:0314 -3013 Maatulundusmaa

26 EP 3042 29501:007:0314 -3042 Maatulundusmaa

27 EP 3235 29501:007:0314 -3235 Maatulundusmaa

28 EP 3199 29501:007:0314 -3199 Maatulundusmaa

29 EP 3034 29501:007:0314 -3034 Maatulundusmaa

30 EP 3116 29501:007:0314 -3116 Maatulundusmaa

31 EP 3525 29501:007:0314 -3525 Maatulundusmaa

32 EP 3420 29501:007:0314 -3420 Maatulundusmaa

33 EP 3404 29501:007:0314 -3404 Maatulundusmaa

Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi:

ER- ridaelamu maa; EP- üksikelamu maa; LT-transpordimaa; LK- kergliiklusmaa;

LP-parkimisehitise maa; HP-haljasala maa

KRUNTIDE NÄITAJAD P

o s.

n r

K ru

n d

i p la

n e

e ri

tu d

s u

u ru

s m

²

Eh it

is e

al u

n e

p in

d k

o kk

u m

²

H o

o n

e st

u sa

la s

u u

ru s

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

e

la m

u /a

b ih

o o

n e

Su u

ri m

h o

o n

e te

k õ

rg u

s-

kõ rg

u s

m aa

p in

n as

t (m

)

El am

u /a

b ih

o o

n e

H o

o n

e te

a rv

k ru

n d

il

(e la

m u

/a b

ih o

o n

e )

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(% )

-d

e ta

ilp la

n e

er in

gu li

ik id

e

ka u

p a

M

aa s

ih to

ts ta

rv e

ja o

sa ka

al

(% )-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

k au

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m

aa p

e al

n e

/m aa

-a lu

n e

K at

u se

ka lle

P ar

ki m

is ko

h ta

d e

a rv

- n

o rm

at iiv

n e

/k av

an d

at av

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

1 1606 - - - - - LK 100 L 100 - - - Olemasolevate ja pl. tehnov. servituudi ala

Riigitee 30m tee kaitsevöönd

2 9919 - - - - - LT 100 L 100 - - - Ol.ol ja pl tehnovõrkude servituudi ala

3 1894 - - - - - LT 100 L 100 - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala

4 9331 - - - - - LT 100 L 100 - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala

5 5077 - - - - - HP 100 Üm 100 - - - Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

6 3498 800 1596 2/- 9m/- 1(1/-) ER₄ 100 E 100 1600 0°-45° 7/- Riigitee 30m kaitsevöönd

Survekanalisatsiooni 2m servituudi ala

7 3074 600 1170 2/- 9m/- 1(1/-) ER₃ 100 E 100 1200 0°-45° 5/- Riigitee 30m tee kaitsevöönd

Survekanalisatsiooni 2m servituudi ala

8 3002 800 1148 2/- 9m/- 1(1/-) ER₄ 100 E 100 1600 0°-45° 7/- Riigitee 30m tee kaitsevöönd

Planeeritud tee 10mtee kaitsevöönd

9 4289 800 2306 2/- 9m/- 1(1/-) ER₄ 100 E 100 1600 0°-45° 7/- Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

10 4112 - - - - - HP 20

LP 35

LT 45

Üm 20

L 80

- - -/35 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

11 3278 800 1758 2/- 9m/- 1(1/-) ER₄ 100 E 100 1600 0°-45° 7/- Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

12 3467 350 1625 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 700 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

13 3008 350 1602 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 700 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 12

14 3046 350 1633 2/1 9m5m 3(1/2) EP 100 E 100 700 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

15 3078 350 1707 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 700 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

16 3072 350 1302 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

17 3182 350 1420 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

18 3186 350 1423 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

19 3190 350 1336 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

20 3171 350 1271 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

21 3238 350 1455 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

22 3256 350 1493 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

23 3375 350 1592 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

24 3083 350 1347 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

25 3013 350 1621 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

26 3042 350 1535 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

27 3235 350 1809 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

28 3199 350 1535 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

29 3034 350 1489 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

30 3116 350 1297 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

31 3525 350 1889 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

32 3420 350 1743 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*

33 3404 350 1581 2/1 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 600 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd

Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*/

0,4kV elektri kaabli kaitsevöönd (servituut)

Katastriüksuse liigi järgi:

E- elamumaa, L-transpordimaa, Üm-ühiskondlik maa

*planeeritava kuivenduskraavi kitsenduse all on mõeldus, et kraavi ei tohi kinni ajada ning kraavi sulgemisel ei tohi halveneda naaber maaüksuste veereziimi.

Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda ja

elamukruntide kena väljanägemist on paika pandud järgmised ehituspõhimõtted:

Keskkonnasõbralikkuse põhimõte

Maksimaalselt säilitada väärtuslikud puuliigid. Võsastunud kraavikaldad tuleb puhastada ja kraavid

süvendada.

Hoonete projekteerimise reeglid:

• Järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada liginullenergiahoone projekteerimisnormidega.

• Arvestada standardiga EVS 894:2008+A2:2015. Eluruumides peab olema tagatud katkematu insolatsioon vähemalt 2,5 tunni pikkuselt ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.

• Projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

• Projekteerida vastavalt standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.

Kasutatavad ehitusmaterjalid

Hoonete rajamisel ja materjalide valikul, tuleb arvestada hoone sobimisega ümbritsevasse miljöösse.

Ühel krundil asuv põhihoone ja abihoone arhitektuurne lahendus peavad omavahel kokku sobima.

Eelistada naturaalseid materjale (nt tellis või silikaatkivi, paekivi, krohv, puit jms või nende sobivaid

kombinatsioone.). Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine, kuna piirkond on metsalinna

Ilmega, kuhu palkmajad sobivad. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

Katusekatted on vabad, sobiv valida vastavalt katuse kaldele (profiilplekk, valtsplekk, bituumenkate,

katusekivi).

Aiad ja piirded

Piirdeaedade kõrgused on lubatud 1,5m ning aia läbipaistvus vähemalt 20%. Piirdeaia välisilme tee

ääres peab moodustama ühtse terviku ja sobima naabermaaüksuste piiretega. Kruntide piirdena ei ole

lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu.

Täpne hoonete arhitektuurne lahendus määratakse hoonete projekteerimisstaadiumis.

6.2. TRANSPORDIMAAD JA LIIKLUSKORRALDUS

Krunt pos. nr 1 1606 m²- transpordimaa

Krunt pos. nr 2 9919 m²- transpordimaa

Krunt pos. nr 3 1894 m²- transpordimaa

Krunt pos. nr 4 9331 m²- transpordimaa

Juurdepääs planeeritud alale on tagatud olemasolevast ristumiskohast 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna (Pargimetsa tee ristmik) km 27,47. Kungla mets 2 maaüksusel kulgev eratee 2952210

Pargimetsa tee (Tee221) on juurdepääsuks ka Innu maaüksuse detailplaneeringu alale.

Uute elamukruntide lisandumisel ja kasvava liikluskoormuse tõttu vajab Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee (Riigitee 11390), eratee nr 2952210 (Tee221) ja eratee nr 2951920 (Suvemaja tee) ristmik rekonstrueerimist. Selleks on koostatud Innu detailplaneeringu koosseisus, arvestades ka Kungla mets 2 detailplaneeringuga, G.E.O Grupp OÜ töö nr P16008 "KÕRVALMAANTEE 11390 TALLINN-RANNAMÕISA-KLOOGARANNA, TEE NR 2951920 SUVEMAJA TEE JA TEE NR 2952210 TEE221 RISTMIKU LIIKLUSE LÄBILASKVUSE ARVUTUS" (vt. detailplaneeringu "Lisad"). Nimetatud tööga koostatud ristmiku lahendus on kantud detailplaneeringu joonistele "Põhijoonis-tehnovõrkudega"

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 14

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni

30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud

juhul vähendada. Kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee kaitsevööndi laius on

30m äärmise sõiduraja välimisest servast. Detailplaneeringuga planeeritud juurdepääsuteede tee

kaitsevöönd on määratud 10m äärmise sõiduraja välimisest servast. Kaitsevööndisse ei ole planeeritud

hoonestusalasid.

Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud projekteerimise lähtetasemele “HEA” vastav

nähtavuskolmnurk eeldusel, et detailplaneeringu ala teedelt väljasõit korraldatakse liiklusmärgiga 221

“Anna teed”. Nähtavuskolmnurk on ala, kuhu ei tohi ette näha ühtegi nähtavust piiravat takistust.

Teelt 221 väljasõidul on eelisõigus kergliiklusteel liiklejale. Detailplaneeringu joonisele on peale kantud

nähtavuskolmnurk 10x160m.

Riigimaantee ja juurdepääsutee ristmiku rekonstrueerimise projekti koosseisus tuleb üle vaadata

olemasoleva truubi tehniline seisukord ja kontrollida läbilaskevõimet. Võimalusel truup

rekonstrueerida või asendada uuega projekteeritavale ristmikule sobivas asukohas.

Liiklusruumi planeerimise aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad.

Kõik planeeringuala sõiduteed on kavandatud kahesuunalisele liiklusele. Planeeritud teede sõidukiirus

on piiratud, soovitatav on seada alale 30 km/h kiirusepiirang. Planeeritud teed (nii sõidu- kui ka

kergliiklustee) on äärekivideta, kus sajuveed suunatakse teekalletega kõrval olevatele haljasaladele.

Planeeritud sõiduteed rajatakse 5m laiusega teepeenardega kummalegi poole 0,75m. 2m jalgteed on

planeeritud ainult 2952210 Pargimetsa tee äärde ning 11390 Tallinn-Rannamõisa-Klogaranna

teepoolsete ridamajade ette krundile pos. 10. Kõik planeeritud teed kuuluvad asfalteerimisele.

Kavandatavate teede täpsed kõrgusarvud leitakse projekteerimise käigus. Riigimaantee ristmiku

projekteerimine ja ehitamine on ette nähtud Innu maaüksuse detailplaneeringuga (kehtestatud Lääne-

Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 10) elluviimise käigus. Ristmiku lahendus on projekteeritud

ainult Innu maaüksuse detailplaneeringu ja Kungla metsa 2 katastriüksuse detailplaneeringu jaoks,

võimalike tulevaste detailplaneeringute koostamisel piirnevatel aladel peab ristmiku läbilaskevõimet

uuesti hindama.

Detailplaneeringuga on tagatud juurdepääs naaberkatastriüksusele (näiteks Pesapuu tee

(katastritunnusega 43101:001:0373) ja Kääbusmetsa (katastritunnusega 29501:001:0566)).

Parkimine on planeeritud vastavalt standardile EVS 843:2016.

Parkimiskohtade arvutus:

Eramu

>3-toaline korter Parkimisnormatiiv

Eramu/väike-elamute

alal

Normatiivne Planeeritud

parkimiskohad

- Pos. 6,8,9,11 1,7 (4x4)x1,7=27* -

- Pos. 7 1,7 3x1,7=5* -

Pos. 10 - - - 35*

Pos. 11-33 - 3 3x22=66 66

Kokku 98 101

*Ridaelamu kruntidele on planeeritud parkimine (normatiivne 32 parkimiskohta) krundil pos.10

(planeeritud 35 parkimis kohta).

Planeeritav teede ja tänavaalade teemaa jääb avalikku kasutusse ning antakse peale valmimist üle

Lääne-Harju Vallavalitsusele.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 15

6.3. VERTIKAALPLANEERING

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist ja maapinna kallakust edela-kirde suunas.

Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine

lahendatakse hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist,

tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naabermaaüksustele.

Sademevete juhtimine naabermaaüksustele ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse ei ole lubatud.

Teede projekteerimisel võtta aluseks kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrgus,

projekt eskiisi staadiumis kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega.

6.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Elamukrunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja

hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse

riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

AS Lahevesi teavitas 08.02.2021 e-kirjas, et ühisveevärgi torustikud seal puuduvad ja vesi tuleb

lahendada lokaalselt. Ühinemine survekanalisatsiooniga tehakse koostöös Innu planeeringuga – sinna

on antud tehnilised tingimused ühinemiseks survekanalisatsiooniga.

Tehnovõrkude lahendus täpsustatakse tehnilise projekti projekteerimise käigus.

6.4.1. VEEVARUSTUS

Veevarustuse allikaks on Innu maaüksuse detailplaneeringuga (kehtestatud Lääne-Harju

Vallavolikogu otsusega nr 10) planeeritud krundil pos. 49 rekonstrueeritavast puurkaevust

(Pargimetsa tee 28 katastriüksusel, katastritunnusega 43101:001:0366).

Vastavalt veeseadusele § 187 lg 2 on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150

kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas.

Planeeringu ala keskmine arvestuslik päevane veetarve antud planeeringu alal on 14,64m3/d .

Liitumisühendused elamutesse on planeeritud DN 25 maakraanidega. Liitumispunkti maakraanid

paigutatakse 0,5...1,0 m kaugusele krundi piirist torustike koridori transpordimaa ja kinnisasja piiri

vahelisele haljasmaale, kõrvuti elamu kanalisatsiooni liitumispunkti kontrolltoruga.

Välisveetorustikud projekteerida PE PN 10 veetorudest ning tähistada märkekaabliga.

6.4.2. KANALISATSIOON

Kogu planeeringu-alale kavandatav reovee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult

kuni 14,64m³/d. Moodustatavate kruntide reoveed kanaliseerida isevoolselt tänavatorustikku. Iga

üksikelamu krundi jaoks on ette nähtud üks liitumiskaev Ø400 ning ridaelamute pugul iga ridaelamu

boksi tarvis üks liitumiskaev, mis ehitatakse teemaale ca 0,5-1m kaugusele krundi piirist. Kontroll- ja

liitumiskaevud ehitatakse teleskoopsette suudmetega moodulkaevudena.

Planeeringuala reoveekanalisatsiooni reoveed juhitakse Innu maaüksuse detailplaneeringuga

(kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 10) ettenähtud reoveepumplasse ning sealt edasi

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ääres oleva ühiskanalisatsiooni survetoru kaudu Keila-Joa

reoveepuhastisse. Ühiskanalisatsiooniga liitumine toimub vastavalt AS Lahevesi väljastatud tehnilistele

tingimustele. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koosseis peab vastama Lääne-Harju valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

Planeeringuga planeeritud pumpla kaitsevöönd on 10m.

Kanalisatsiooni lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 16

6.4.3. SADEMEVEED

Sademeveed hajutatakse kruntide haljasaladele ning edasi olemasolevate lahtiste kraavide kaudu tiiki.

Kraavide puhastamine, süvendamine, torustikku paigaldamine, täielik või osaline sulgemine kruntidele

juurdepääsude või tehnovõrkude tõttu lahendatakse teede ja tänavate ning tehnovõrkude tööprojekti

koostamisel. Vajadusel võib rajada ka lokaalseid sademevee kogumise alasid kõikidele hoonestatud

kruntidele katustelt ja sillutatud pindadelt lahtuva sademevee tarvis.

Sademevete ärajuhtimine planeeringu alal on planeeritud lahtiste kraavide kaudu. Sadeveed juhitakse

mööda olemasolevaid ja planeeritavaid kuivenduskraave ja kogutakse kokku krundile pos. nr 5

planeeritud tiiki ning edasi Innu maaüksuse planeeringu alale. Vastavalt Innu maaüksuse

detailplaneeringule juhitakse sademeveed riigitee alt truubi kaudu teisel pool teed olevate kraavidega

Keila jõkke.

Riigimaantee ja juurdepääsutee ristmiku rekonstrueerimise projekti koosseisus tuleb üle vaadata

olemasoleva truubi tehniline seisukord ja kontrollida läbilaskevõimet. Võimalusel truup

rekonstrueerida või asendada uuega projekteeritavale ristmikule sobivas asukohas.

6.4.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu

alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim

tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele

hoonele või rajatisele. Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse Innu maaüksuse

detailplaneeringu (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 10) alale projekteeritud kolmest

tuletõrjehüdrandist, mis on projekteeritud Pargimetsa tee L1 maaüksusele ning antud

detailplaneeringuga planeeritud kahest täiendavast tuletõrjehüdrandist.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega.

6.4.5. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 369817 09.03.2021.

Detailplaneeringuga on ette nähtud kaabeliinide trassid, nende servituudi alad ning planeeritavate

transiit- ja liitumiskilpide asukohad. Planeeritud kruntide toide on planeeritud Innu maaüksuse

detailplaneeringus planeeritud alajaamade toitele. Olemasoleva 0.4 kV õhuliini toide tõstetakse ringi

Innu maaüksuse detailplaneeringus planeeritud alajaamale AJ 2. Planeeritavate transiit- ja

liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tehnilise projekti käigus.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.

6.4.6. VÄLISVALGUSTUS

Tänavavalgustuses kasutatakse LED-mooduliga valgusteid. Valgustid paigaldatakse 8m kõrgustele

metallmastidele. Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustuse toiteks

paigaldatakse tänavavalgustuse jaotuskapp toitega planeeritavast Inno alajaamast. Tänavavalgustust

juhitakse loomuliku valgustugevuse järgi, kasutades valgustundlikku elemendina fotoreleed.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 17

Tänavavalgustus ehitatakse välja koos teedega ala arendaja vahenditega. Tänava valgustus tuleb

projekteerida ja välja ehitada kõiki norme ja eeskirju järgides, et oleks võimalik anda teevalgustusfirma

hooldamisele.

6.4.7. TELEKOMMUNIKATSIOON

Planeeringualale on planeeritud 41 perspektiivset telekommunikatsiooni abonenti.

Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused 07.05.2021 nr 35145366 on kehtivad

kuni 06.05.2022.

Sideühenduspunktiks on sidekaev F52S45-K02 Klooga mnt ääres. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus

pinnases 0,7m, teekatete all 1m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8mm.

Planeeringus on reserveeritud maa-alad kaablikanalisatsioonitrasside ehitamiseks ning määratud

servituudid võrkude ekspluateerimiseks. Planeeritava ala sisesed kaabelsideliinid kulgevad kõikide

planeeritud objektideni. Sidekaablite jaotamiseks kasutatakse väikese mahuga telefonikappe ehk nn

piilareid. Sidekanalitrassi rajajaks on detailplaneeringu arendaja. Ehitusprojektis tuleb täpsustada

sidevajadust, taotleda konkreetsed tehnilised tingimused Telia Eestilt või Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutuselt ja täita seal toodud nõuded. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse volitatud asutus on

Connecto Eesti AS.

6.4.8. SOOJAVARUSTUS

Planeeringuala hoonete küte lahendatakse lokaalsete küttelahendustega. Eelistatud on

energiasäästlikud lahendused.

Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et

müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM

määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

Elamumaa kruntidele võib soojavarustuseks rajada soojuspuurauke.

Soojuspuurauk on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on

min 10m. Puuraugud on lubatud antud piirkonnas rajada 55m sügavusega ja 200m² eramu

küttevajaduse katmiseks on vaja puurida 4 puurauku.

Rajatavad soojuspuuraugud on kinnise süsteemige, mistõttu puudub puuraugu hooldusala.

Maasoojuspuuraukude projekteerimisel lähtuda järgmistest seadusandlikest aktidest:

• Veeseadus¹ (vastu võetud 30.01.2019).

• Ehitusseadustik¹ (vastu võetud 11.02.2015.a., viimati muudetud 01.10.2019.a.).

• Keskkonnaministri määrus nr. 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu

ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,

puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,

lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,

ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitusvõi kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-

või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.“

(vastu võetud 09.07.2015.a.).

Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 18

7. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Hoonetest, teedest ja parklatest vabad pinnad tuleb haljastada. Puude istutamisel tuleb järgida

tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Kuna transpordimaal paiknevad kõik tehnovõrgud haljasribal, siis

kõrghaljastuse rajamine sinna pole võimalik. Harjasribad katta muruga.

Olemasolevast kõrghaljastusest sailitatakse maksimaalselt suuremad ja väärtuslikumad puud. Viiakse

läbi haljastuse saneerimine vastavalt allpooltoodud soovitustele.

• Alal tuleb sanitaarraide käigus eemaldada haljastusliku väärtuse kaotanud ja kuivanud isendid.

Haljastuslikult väheväärtuslikud puittaimed võib likvideerida. Oluline on neid likvideerida nendes

kohtades, kus puud kasvavad tihedamalt koos ning väheväärtuslike puittaimede likvideerimine

annaks väärtuslikematele puudele rohkem kasvuruumi ja valgust.

• Oluline on alal kasvavad puistud hoonestatud kruntidel säilitada ning muuta atraktiivsemaks.

Selleks tuleks puistutest eemaldada suurem osa teise rinde moodustavaid puittaimi, samuti

suuremate vigastustega või otseste kuivamistunnustega või väikesed, iberikud puud ning alles

jätta tervemad ja suurema võraga puud. Teha puude regulaarset võrade hoolduslõikust, saagides

ära kuivanud oksad.

• Ehitusõigusega kruntidel mistahes kaevetööde teostamisel tuleb kindlasti arvestada alles

jäetava puu juurte ulatusega, et neid mitte vigastada.

• Uusi puittaimi võiks istutada planeeritava ala põhjapoolsetele kruntidele ning kavandatud

haljasalale laste mänguväljaku juurde ja teistele aladele kohtadesse, kus on vähe puid ning

piisavalt valgust, kasvuruumi. Rajada kõrghaljastust maanteeäärsele alale (min 20m kaugusele

maanteest) liiklusmüra ja saatetaseme vähendamiseks.

Uue kõrghaljastuse rajamiseks on soovitav kasutada:

OKASPUUD:

keerdmänd (Pinus contorta)

serbia kuusk (Picea omorika)

LEHTPUUD

mägivaher (Acer pseudoplatanus)

harilik vaher ja tema vormid (Acer platanoides)

harilik pihlakas ja tema vormid (Sorbus aucuparia)

Kuivematel paealadel -poopuu (Sorbus intermedia ),

viirpuud (Crataegus sp.) jt.

harilik sarapuud (Corylus avellana) jt.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest ja kujadest.

Ehituste alla jääv kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Üle jääva

kasvupinnase või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

• Mullatööde käigus tuleb tagada alles jäävate puude ümbruses olemasoleva maapinna

kõrgusarvude säilimine, lähiümbruse maapinna täitmisel kasutada pinnase õhutamise võtteid

(dreenimine).

• Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja selle lokaalsele

tootmisele. Hoonete kütmisel kasutada keskkonnasõbralikumaid kütteviise: puuküte, pelletiküte,

maaküte, päikeseenergial küte, elektriküte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL

hoonete energiatõhususe kohta ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema

liginullenergiahooned. Vastavalt direktiivile on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 19

valitsuse määrusega nr 68 Energiatõhususe miinimumnõuded (Vabariigi valitsus 30.08.2012)

Jäätmed.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad

köögijäätmed tuleb kompostida oma krundil asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi

biojäätmete konteinerit.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik

asukoht.

Kungla mets 2 katastriüksuse detailplaneeringuga elluviimisega kaasnev tegevus ei kuulu KeHJS § 6

lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka ja keskkonnamõju strateegiline hindamise

algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

- detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta,

kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni.

- detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse

üksikobjektidele, kaitsealadele ja Natura 2000 võrgustiku aladele;

- kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei

kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning

täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

- alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

- kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on

kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning

hoone ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja

headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud

tingimusi.

8. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE .

Koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu kohaselt (02.12.2021 seisuga) asub Kungla mets 2

katastriüksus tiheasustusalal ning maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud „elamu maa-ala“. Seega on

planeeringuala puhul asjakohane rakendada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

lisas 1 kehtestatud II kategooria piirväärtusi, mis on päeval 60 dB (teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55

dB (teepoolsel küljel 60 dB).

Antud detailplaneeringu lahenduse hindamiseks on Hendrikson & Ko poolt koostatud „Kungla mets

2 kinnistu ja lähiala mürahinnang“, töö nr 22004309 .

Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (ehk maanteede

liikluskoormuse jätkuva suurenemise korral hinnanguliselt aastal 2040 esineva) autoliiklusega

kaasnevat mõju planeeringualal. Lisaks analüüsiti maantee ning teele lähima hoonestusala vahele 3 m

kõrguse pinnasevalli rajamise korral kujunevat müraolukorda. Liiklusmüra tasemete võrdlus viidi läbi

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 20

nii II kategooria müratundlike alade piirväärtusega kui ka sihtväärtusega, mis tagab paremad

tingimused.

Müra modelleerimisel lähtutakse Transpordiameti viimaste aastate (2018-2021) suurima

liikluskoormusega aasta (2019) liiklusloenduse tulemustest, perspektiivse liikluskoormuse hindamisel

eeldati, et piirkonnas võib aset leida liikluskoormuste suurenemine 70% võrra, mis on pigem suur

liikluse kasvuprognoos, kuid võib siiski Harjumaal aset leida.

Tabel 2. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL – aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus).

Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed

päeval/öösel ca 2 dB võrra võrreldes olemasolevale liiklussagedusele vastava müraolukorraga.

Uuringu raames läbi viidud arvutuste põhjal võib öelda järgmist:

• Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab planeeringualal kujunev müraolukord II

kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel (60 dB päeval/55 dB öösel,

sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt kuni 65 dB/60 dB), kuid müratase võib ületada II

kategooria alade päevast sihtväärtust (55 dB), öine sihtväärtus (50 dB) on tagatud;

• Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras 3 m kõrguse pinnasevalli rajamisel vastab

planeeringualal kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii

päeval kui ka öösel. Samuti vastab müratase 2 m kõrgusel maapinnast II kategooria alade

sihtväärtusele nii päeval kui ka öösel;

• Perspektiivses liiklusolukorras (ilma pinnasevalli mõju arvestamata) vastab planeeringualal

kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel,

kuid müratase võib ületada II kategooria alade päevast sihtväärtust (55 dB), öine sihtväärtus (50 dB)

on üldjoontes tagatud;

• Perspektiivses liiklusolukorras 3 m kõrguse pinnasevalli rajamisel vastab planeeringualal

kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele nii päeval kui ka öösel.

Samuti vastab müratase 2 m kõrgusel maapinnast II kategooria alade sihtväärtusele nii päeval kui

ka öösel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et maantee ning teele lähima hoonestusala vahele 3 m kõrguse pinnasevalli

rajamise korral vastab hoonestusalade müratase nii olemasolevas liiklusolukorras kui ka

liiklusprognoosi (2040. a) realiseerumise korral kujunevas olukorras II kategooria alade liiklusmüra

piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele.

Planeeringualal heade tingimuste tagamiseks on kohustuslik vähemalt 3 m kõrgune pinnasevall ette

näha, sealjuures on võimalusel (kui planeeringulahendus seda võimaldab) soovitatav pinnasevalli

kõrgust mõnevõrra suurendada, samuti on võimalusel soovitatav pinnasevalli pikendada idapoolses

otsas (kuigi nõuetekohased tingimused on tagatud ka hetkel kavandatud lahendusega, seega on

tegemist ainult soovitusega).

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 21

Lisaks välisõhu normide järgimisele tuleb tagada head tingimused ka kavandatavate hoonete

siseruumides. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida

asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on selleks standard EVS

842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:

• Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 56-60 dB müratsooni on standardi kohane

välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) minimaalselt 35 dB.

Kaasaegsete headele tingimistele vastavate eluhoonete rajamisel (samuti arvestades võimalikku

pisut suuremat mürataset tipptunnil, perspektiivses olukorras ja/või ebaregulaarse liiklusega (sh

lühiajaliselt suurema liikluskoormusega) perioodil) on soovituslik ette näha mõnevõrra rangemad

nõuded ehk välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) minimaalselt 40 dB;

• Teeäärsete hoone hoovipoolsetele külgedel (mis on liiklusmürast mõnevõrra vähem

mõjutatud) ning teest kaugemalt asuvatel hoonestusaladel on soovitatav lähtuda välispiirde

ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtusest minimaalsest vahemikus 35-40 dB

• Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni

suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Kavandatavate eluhoonete maantee poolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta

üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc,

vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete hoovipoolsele

küljele. Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused

ka teepoolsetel külgedel ning seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid

seada.

Lisaks tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra normväärtusele

vastavad tingimused on tagatud ning ka müra vähendavate meetmete rakendamine ei välista täielikult

häiringute esinemise võimalust. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski

võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet.

Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse

vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase

materjalist.

Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni

leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada

korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega

hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid

isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad

lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone

projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone.

Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste

Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast,

kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku

piiramiseks rajatakse 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ning planeeritud elamumaa kruntide

hoonestusalade vahelisel alal haljastatud müratükke vall.

Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi

maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 22

9. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all

olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab

radooni imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,

kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast,

elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi,

puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda

tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel.

Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii

gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne

radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge

radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti

Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja

selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised.

10. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

11. PLANEERINGUGA ELLUVIIMINE

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (realiseerimise

etapid):

1. Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.

2. Planeeringuala taristu (sh veevarustus, kanalisatsioon, siderajatised, teed ja tänavad,

tänavavalgustus) projekteerimine koos tehniliste tingimuste taotlemisega.

3. Detailplaneeringu taristu ehitatakse välja kolmes etapis:

a. 1 etapis ehitatakse välja taristu kruntide pos. 15-24 jaoks

b. 2 etapis ehitatakse välja taristu kruntide pos. 25-33 jaoks

c. 3 etapis ehitatakse välja taristu kruntide pos. 6-14 jaoks

Ehituslubade väljastamise eelduseks on asjaolu, et planeeringuala vastava etapi ulatuses oleks välja ehitatud planeeritavad (ühiskanalisatsiooni- ja veevõrk, elektrivarustus jne) tehnovõrgud ning teed.

Avalikult kasutatavate teede üleandmine koos teiste taristuobjektide üleandmisega omavalitsusele

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 23

toimub vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Detailplaneeringu elluviimiseks sõlmitakse enne planeeringu kehtestamist KOVi ja huvitatud isiku

vaheline leping, millega määratletakse täpsemalt taristu ehitamise tingimused, tähtajad ja seatavad

tagatised, samuti

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

❖ Arendusega seotud teed ning Pargimetsa ristmik tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada planeeringualale

mistahes hoonete väljaehitamisel.

❖ Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendustegevusega seotud riigiteede laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta-ja

jalgteede kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV

kohustus, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole

kokku leppinud teisiti (PlanS § 131 lg 1).

❖ Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte

võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg2 p2). Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet

ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

13. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Mõju maakasutusele ja maavaradele

Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole elamuhoonete

üldisi mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis.

Kavandatav ehitustegevus toimub maaüksuse piires ning täiendav maavajadus puudub.

Jäätme- ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki

võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja

kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja

keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla

jäätmehoolduseeskirjaga.

Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava

lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 24

jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse

(põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis

elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Rajatavate hoonete energiamahukus

on väike ning peamiselt vajatakse eelkõige elektrit. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine

lokaalselt, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist.

Vee, pinnase ja õhusaastatus

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei

ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi

hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see

ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud

nõudeid.

Sadevee immutamine või juhtimine lahendatakse planeeringu koostamise käigus. Sademevee

juhtimiseks väljapoole planeeringuala on vajalik taotleda veeluba.

Mõningane õhusaastatus võib kaasneda detailplaneeringu elluviimise perioodil ehk ehitusperioodil

ning hoonete kütmisel (sõltub valitud kütteliigist), kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.

Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on

mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liiklusmüra tõusu.

Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II kategooria aladel.

Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid

Valgus, kiirgus ja lõhn

Hoonete rajamisega kaasneb kõrghaljastuse likvideerimine. Looduslikke valgustingimusi muudetakse,

kuid see on pinnasele ja kõrghalastusele pigem positiivne mõju. Ajalooliselt paiknes detailplaneeringu

alal Keila-Joa puukool ja vaid istikutele sobiva kitsa istutusvahe tulemusena on säilinud puud halvas

seisukorras - valgustingimuste tõttu osaliselt või täielikult kuivanud. Puudegruppide vahelised alad on

looduslikult võsastunud.

Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha

Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Varem

lähi piirkonnas rajatud hoonetega koos ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade

esinemise võimalikkus

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette näha ei ole. Oht

inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb

kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku

keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on

KUNGLA METS 2 katastriüksuse detailplaneering töö nr HDP-10/08 25

võimalik vältida ka ohtu keskkonnale.

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning on lühiajaline ehitusperioodil, mil kasutatakse

ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste (sh teed) püstitamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde

ning hävib hoonete alla jääv taimestik.

Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud,

siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha.

Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga.

Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis

puudub neile ka oluline negatiivne mõju.

Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga.

Arvestades piirkonna arengusuundadega, sh kehtestatud detailplaneeringutega on planeeritav tegevus

piirkonda sobituv. Negatiivset mõju elanikkonnale ei ole ette näha.