Leping

1

RAAMLEPING NR 3-9/2978-1

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi „skais1“ arendus- ja hooldustööd Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja

aktsiaselts MEDISOFT, (edaspidi täitja), registrikood 10047646, aadress Räägu tn 35a, 13425, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Jako Heinmets,

edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi nimetatud raamleping ning koos hankelepinguga ka leping) alljärgnevas:

1. Raamlepingu eesmärk ja ese

1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi "SKAIS1" arendus- ja hooldustööd“ (riigihanke viitenumber 244840) alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks olevate tööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning raamlepingu partnerite vahel.

1.2. Raamlepingu esemeks on Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS1) tarkvara arendus- ja hooldustööd ning juurutustööd, sh kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega seotud veaparandustööd (edaspidi tööd), mida täitja kohustub teostama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud tingimustest. Teostatavad tööd hõlmavad muuhulgas:

1.2.1. ärinõuete analüüsi ja kaardistamist koos arendustöö hinnangulise mahuga ning arenduseelse lähteülesande püstitamisega;

1.2.2. arendus- ja juurutustöid koos (automaat)testimistega ning seotud komponentide ühise töökindluse tagamist;

1.2.3. andmemigratsiooni SKAIS2-st; 1.2.4. X-tee liideste arendust infosüsteemide vahel (TK Lisa 1 - SKAIS1 Arhitektuuri

ülevaade); 1.2.5. süsteemide koosvõime parandamiseks vajalikke hooldus- ja arendustöid, sh

komponentide optimeerimist ja litsentsiuuenduste paigaldamist; 1.2.6. hooldus- ja tugiteenust kõigile ekspluatatsioonis olevatele SKAIS infosüsteemi

allsüsteemidele; 1.2.7. muid töid, mis on vajalikud arendustöö tõrgeteta toimimise tagamiseks.

1.3. Raamleping ei kohusta tellijat töid tellima. 1.4. Raamleping kehtib sõlmimisest alates 48 kuud või kuni kohustuste täitmiseni, sh

raamlepingu mahu täitumiseni, või raamlepingu lõpetamiseni.

2

2. Üldtingimused

2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida raamlepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.

2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu tingimustest ja kodukorra regulatsioonist selle olemasolul. Tellija võib kodukorra kehtestamisel teha kodukorda muudatusi, teavitades täitjat kodukorra muutmisest. Nimetatud muudatust ei käsitleta raamlepingu muudatusena riigihangete seaduse mõttes.

2.3. Kui hankelepingu tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks hankelepingu tingimus.

2.4. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks.

2.5. Kui hankelepingu alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal kohustus järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh kasutada programmi tingimustes nõutud sümboolikat.

2.6. Pooled teevad raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.

2.7. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse hankelepingu eesmärkidest esmalt tellija seisukohalt, võttes arvesse hanke alusdokumentides määratletud eesmärki ja sisu.

2.8. Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda.

2.9. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid hankelepingute täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist.

2.10. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta, v.a juhul, kui hankelepingus on kokku lepitud teisiti.

2.11. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingute sõlmimise, töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel.

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. teostama tööd hankelepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh

tagama tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise;

3

3.1.2. tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, tööde teostajate kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise, omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi;

3.1.3. võtma jätkuarenduste puhul litsentsimudeli valikul arvesse tellija olemasoleva tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest;

3.1.4. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne);

3.1.5. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad hankelepingu nõuetekohast täitmist;

3.1.6. juhinduma tellija suunistest ja eeskirjadest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole;

3.1.7. arvestama, et hankelepingu täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada olemasolevat koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse pärast koodi muutmist või täiendamist;

3.1.8. kasutama tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud;

3.1.9. töötunni põhiselt tellitavate tööde puhul esitama tellijale tööde teostamise ajaaruandeid iga meeskonnaliikme lõikes;

3.1.10. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, vajadusel ka väljakutse korras kohapeal;

3.1.11. osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni ja koolitusi kuni garantiiaja lõpuni;

3.1.12. Täitja kohustub teostama tööd kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu eraldi tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd hankelepingu täitmise raames;

3.1.13. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.

3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada lepingu täitmise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras

tasu; 3.2.2. kasutada tööde teostamisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate

kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja;

3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate.

3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. tasuma vastu võetud tööde eest kokkulepitud ulatuses ja korras;

4

3.3.2. tagama lepingu täitmiseks täitjale ligipääsu vajalikule teabele ja keskkondadele;

3.3.3. tagama lepingu täitmiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja toimimise.

3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. kontrollida igal ajal lepingu täitmist ja anda täitjale selleks kohustuslikke

suuniseid; 3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud

nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud;

3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks tellija teisi riigiasutusi informatsiooni andmisel, maksja ja/ või töö kvaliteedi kontrollija rollis. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes.

4. Raamlepingu hind

4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal on ühe töötunni maksimaalne hind käibemaksuta vastavalt pakkumusele 70,00 (seitsekümmend) eurot. Täitjal ei ole lubatud nimetatud hinda tõsta.

4.2. Raamlepingu maht on maksimaalselt 5 000 000 (viis miljonit) eurot käibemaksuta. 4.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus

ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, raamlepingu number ja kontaktisiku andmed.

4.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest.

5. Meeskond

5.1. Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava meeskonnaliikmega.

5.2. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid. Täiendavad meeskonnaliikmed peavad vastama riigihankes seatud nõuetele.

5.3. Kui hankemenetluse käigus hinnati meeskonnaliikme kogemusi ja hinnatud meeskonnaliige asendatakse või meeskonda täiendatakse, peab asendav või lisatav isik hindamisel samaväärselt punkte koguma. Asendada või täiendada on lubatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.

5.4. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab pidevalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud. Täiendavalt kaasatud meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele.

5

5.5. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel.

5.6. Tellija võib hankelepingu sõlmimisel tellida lisaks raamlepingu sõlmimiseks esitatud meeskonnaliikmete rollidele uusi rolle, kui see on tingitud tellitavate tööde iseloomust ja tööde efektiivseks teostamiseks on otstarbekas kaasata teistsuguse kompetentsiga meeskonnaliikmeid. See on lubatav juhul, kui täitja sellega kokkuleppel nõustub. Sellisel juhul määratakse uue meeskonnaliikme rolli kompetentsi nõuded pakkumuse esitamise ettepanekus.

6. Tööde tellimine

6.1. Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping loetakse sõlmituks nii tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel kui ka hankelepingu sõlmimisel konkreetsel vormil. Pakkumusena käsitletakse selles alapunktis pakkumuse täiendamist RHS § 30 lg 3 tähenduses.

6.2. Tellimuste esitamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks pöördub tellija otse täitja poole, esitades hankelepingu sõlmimise tingimused.

6.3. Tööde teostamine toimub tellimuses fikseeritud tehnilise kirjelduse alusel, milles on määratud tööde sisu ja üle antavad tulemid (tööde loetelu), võimalusel tööde maht, ajalised ja eelarvelised piirangud jm olulised tingimused. Tingimused võivad olla fikseeritud etapiti.

6.4. Pakkuja ülesandeks on olla valmis: 6.4.1. teostama arendus- ja hooldustöid funktsionaalsuse põhiselt, kus sisendiks on

konkreetse tulemi (skoobi) tellimus, sh tähtaeg ja/või piirsumma; 6.4.2. teostama arendus- ja hooldustöid meeskonna töötundide põhiselt; 6.4.3. andma töötundide põhiselt tellimustega seotud konsultatsioone ja koolitusi; 6.4.4. sõlmima lepingu hooldustööde teostamiseks töötundide põhiselt.

6.5. Tööde tellimiseks esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse, välja arvatud jooksva konsultatsiooni vajaduse korral. Tellimus on täitjale esitatav kirjalik pöördumine tööde teostamiseks, kas tellimuskirjana, mille järel sõlmitakse hankeleping kindlal vormil või tööde halduskeskkonna (nt Jira) kaudu.

6.6. Tellija annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tellitavate tööde keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki tellimuses esitatud nõudeid.

6.7. Täitja hindab võimalusel tellimuse alusel töö mahtu ja esitab tellimuses määratud tähtajaks hinnapakkumuse töö teostamiseks ja/või vajadusel muud tellimuses nõutud andmed (pakkumus).

6.8. Kui pakkumus ei vasta tellimuse tingimustele või ei ole muul põhjusel vastuvõetav, lükatakse see tagasi.

6.9. Tellijal on õigus esitatud pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või vastavalt raamlepingule esitatud tellimus kehtetuks tunnistada, kui:

6.9.1. pakkumus ei vasta tellimuse tingimustele; 6.9.2. tellija vajadus tellimuse täitmiseks kaob või muutub; 6.9.3. Pakkumus ületab eeldatavat maksumust või; 6.9.4. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu

täistaotlusele.

6

6.10. Hankeleping mahuga alates 20 000 eurot käibemaksuta sõlmitakse alati hankelepingu vormil ja allkirjastatakse poolte poolt. Täitja kohustub hankelepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks saatmisest.

7. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine

7.1. Hankelepingus määratakse vajadusel tööde üleandmise ja vastuvõtmise eritingimused, nõuded testimisele, lepingu täitmise etapid, kord, tähtajad, sh testimise tähtajad või muud lepingu täitmiseks vajalikud kokkulepped.

7.2. Täitja annab tööd üle hiljemalt hankelepingus kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Koos töödega antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood, intellektuaalomandi õigused ja muu hankelepingus kokkulepitu.

7.3. Tööde tulemused ja vajadusel tööde teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki, gitlab, SVN).

7.4. Arendustööde tulemite üleandmise eelselt viib täitja läbi süsteemitestimise (System Test). Nõuded süsteemitestimisele (sh automaattestimisele) kehtestab tellija (üldise korrana, vajadusel konkreetse lepingu raames).

7.4.1. Süsteemitestimise tulemusena peab lähtekood olema vigadeta, st kõlbulik toodangukeskkonda paigaldamiseks.

7.5. Tarne on hankelepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on toodangusse paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda lisatud. Täitja lisab tarne kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendihalduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt hankelepingule automaattestid.

7.6. Arendustööde tulemite üleandmine (lähtekoodi tarne) toimub pideva integreerimise (Continuous Integration) teel või kokkulepitud sagedusega (nt iga arendustööde etapi järel).

7.6.1. Täitja teab, et tellija võib igat üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning täitja peab tagama, et lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik toodangust välja lülitada (feature flags).

7.7. Täitja korraldab tulemite üleandmise järel vajalikud lähtekoodi paigaldused keskkondadesse, kus tellija viib läbi vastuvõtutestimise (Acceptance Test, User Acceptance Test). Üleantavad arendustööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid ja testilood.

7.8. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga. Hooldustööde teostamisel tuleb koos aktiga esitada ajaaruanne. Aktis peavad tehtud hooldus- ja arendustööd olema teineteisest eristatud.

7.9. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist. 7.10. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad hankelepingule,

vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja tööd on aktiga tellija poolt vastu võetud. 7.11. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi

pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal määrab mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks.

7

7.12. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele või töödes esineb muid vigu.

7.13. Kui tellija esitab vastuväited töödele, peab täitja tööd parandama tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija tööd ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

7.14. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija kulutatud tööaeg ja/ või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja nõuda või tasaarvestada.

8. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine

8.1. Tellija teavitab Jira kaudu avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest täitjat esimesel võimalusel, tehes kande tööde halduskeskkonda või muul kokkulepitud viisil. Tellija registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kui tegemist on garantiilise tööga ja suunab selle täitjale.

8.2. Täitja võib omalt poolt avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande tööde halduskeskkonda. Täitja registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga ning suunab selle tellijale. Tellija määrab edasise lahenduse käigu.

8.3. Täitja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku tasuta konsultatsiooni.

8.4. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul. 8.5. Maksimaalsed lahendusajad ja vigade eristamise kriitilisuse astmed:

8.5.1. kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav. Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine; probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju. Pakkuja alustab tegutsemist mitte hiljem kui ühe tunni jooksul teate saamisest ning teeb kõik, et jõuda lahenduseni 24 tunni jooksul;

8.5.2. häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on madalamal maksimaalsest nõudest. Lahendusaeg 3 tööpäeva;

8.5.3. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või klientidele; kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu kasutamine kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 5 tööpäeva.

8.6. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt võimeline vea parandama.

8

8.7. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks või kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud kulutustega.

9. Intellektuaalne omand

9.1. Täitja kinnitab raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute allkirjastamisega, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingute järgsete tööde teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel.

9.2. Tasu intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub hankelepingu hinnas.

9.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis tööde osad, mis puutuvad tööde teostamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest.

9.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses:

9.4.1. tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; 9.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud

töödes muudatusi ning neid täiendada; 9.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid

muuta või töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid; 9.4.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele

avaldamiseks valmis. 9.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus loodava

töö kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud.

9.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal hankelepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid.

9.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hankelepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt.

9

9.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja.

9.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast töö vastuvõtmist.

10. Garantii

10.1. Täitja annab hankelepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab kehtima hetkest, millal tellija võtab töö toodangukeskkonnas kasutusele. Kui tellija ei võta tööd toodangukeskkonnas kasutusele 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest, algab garantii nimetatud aja möödumisel. Kui arendustöö teostatakse ja võetakse vastu etappidena, algab lisaks eeltoodule tööle kui tervikule 12-kuuline garantii tervikliku töö toodangus kasutuselevõtmisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmata jätmisel 3 kuu möödumisel alates tervikliku töö vastuvõtmisest.

10.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja mittevastavused, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd.

10.3. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal töödes avaldunud vead ja mittevastavused tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid.

10.4. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: 10.4.1. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse

leidmine ja vea parandamine; 10.4.2. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete

kasutusele võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 10.4.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega

seotud konsultatsioonid. 10.5.Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu

garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja, lähtudes hankelepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest.

10.6. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest.

10.7. Kui tegemist on kriitilise veaga (blocker ja critical), teatab täitja hiljemalt 24 tunni jooksul alates kriitilise vea kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise vea võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Kriitiline viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.8. Kui tegemist on häiriva vea (major), pisivea (minor) või muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega, teatab täitja hiljemalt 48 tunni jooksul alates selle kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu häiriva vea, pisivea või muu puuduse võimalike põhjuste kohta ning vajadusel juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Häiriv viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10

10.9. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks hankelepingus, mille raames teostatud töödes on viga ilmnenud, fikseeritud tööde teostamise ühe töötunni hind.

10.10. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires.

10.11. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga.

10.12. Garantii kaotab kehtivuse (v.a punktis 10.11 nimetatud olukorras), kui tellija või kolmas osapool muudab lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi.

11. Vastutus

11.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.

11.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.

11.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, fikseeritakse tööde üleandmise tähtaja pikenemine vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.

11.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.

11.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega.

11.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetse töö eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetse töö eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.

11.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, sh kokkulepitud hooldus- või veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.

11.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.

11

11.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse.

11.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda.

11.11. Oluline rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev: 11.11.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitmisele mitte

asumine; 11.11.2. valeinfo esitamine; 11.11.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid,

intellektuaalse omandi õigused) puudumine; 11.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 11.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei

vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;

11.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 11.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine; 11.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi täitmine

ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;

11.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat lepingumuudatust sõlmimata.

11.12. Töö vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest.

11.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

11.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.

11.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.

11.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust.

12

12. Konfidentsiaalsuskohustus

12.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu täitmise käigus või muul viisil või juhuslikult.

12.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid.

12.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete töötlemise lepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse1 artiklis 28 kirjeldatust.

12.4. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed, lepingute andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja tarkvara kirjeldused, pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.

12.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.

12.6. Täitjal ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.

12.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

12.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks.

12.9. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks.

12.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt.

12.11. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.

13. Lepingute kehtivus

13.1. Lepingud jõustuvad sõlmimisel. 13.2. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida

kauem. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu tingimused, olenemata raamlepingu kehtivusest.

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.

13

13.3. Tellija võib raamlepingu kehtivust pikendada kuni uue raamlepingu ja selle alusel hankelepingu sõlmimiseni.

13.4. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega raamlepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut.

13.5. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule.

13.6. Täitjal ei ole õigust lepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle lepingu pooleks.

13.7. Tellija võib lepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette. Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud hankelepinguid.

13.8. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda riigihangete ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja

13.8.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 13.8.2. pankrot on välja kuulutatud; 13.8.3. täitja varad arestitakse; 13.8.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see

muudab hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 13.9. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle

andma kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.

14. Teadete edastamine ja kontaktisikud

14.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

14.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.

14.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.

14.4. Tellija kontaktisikud on: 14.4.1. Monika Heinrand, telefon 7943 900, e-post: [email protected] või

tema asendaja;

14

14.5. Täitja kontaktisik(ud) on: Thea Tramberg, projekti juht, telefon 659 5764, e-post: [email protected] või tema asendaja;

14.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt.

14.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.

15. Lõppsätted

15.1. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

15.2. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga, siis lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise olemusele kas VÕS peatükk 35 või 36 alusel.

15.3. Raamlepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

16. Lisad (ei allkirjastata)

16.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus (ja selle lisad); 16.2. Lisa 2 – Hankelepingu projekt; 16.3. Lisa 3 – Kodukord; 16.4. Lisa 4 – Isikuandmete töötlemise tingimused; 16.5. Lisa 5 – Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt; 16.6. Lisa 6 – Pakkumus.

17. Poolte allkirjad

Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)