Dokumendiregister | Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus |
Viit | 3-9/2783-1 |
Registreeritud | 15.07.2021 |
Sünkroonitud | 29.03.2024 |
Liik | Riigihankeleping |
Funktsioon | 3 Finantsarvestus ja asutuse varade haldus |
Sari | 3-9 Riigihankelepingud |
Toimik | 3-9/2021 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Sten Martmaa (TEHIK, Andmekorralduse ja andmeanalüüsi osakond, Andmeteenuste juhtimise talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Sotsiaalministeeriumi haldusala andmeladude ja analüütika arendamine ning hooldus
RAAMLEPING NR 3-9/2783-1
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Uus-
Tatari 25, 10134 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktori asendajana Infosüsteemide
halduse osakonna juhataja Rasmus Kästik
ja
Industry62 OÜ, (edaspidi täitja), registrikood 11124544, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn,
keda esindab juhatuse liige Andrus Altrov,
edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi nimetatud
raamleping ning koos hankelepinguga ka leping) alljärgnevas:
1. Raamlepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Sotsiaalministeeriumi haldusala andmeladude ja
analüütika arendamine ning hooldus“ (riigihanke viitenumber 225134) alusel sõlmitud
raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal
raamlepingu esemeks olevate tööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning
raamlepingu partneri(te) vahel.
1.2. Raamlepingu esemeks on Sotsiaalministeeriumi haldusala andmeladude arendus- ja
hooldustööd, ning teenused, mis on seotud nende kasutamise ja funktsioneerimise
tagamisega (rakenduste hooldusteenus) (edaspidi ühiselt nimetatud tööd), mida täitja
kohustub teostama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu(te)s kokku lepitud
tingimustest. Teostatavate tööde liigid on täpsemalt toodud tehnilises kirjelduses.
1.3. Raamleping ei kohusta tellijat töid tellima.
1.4. Raamleping kehtib sõlmimisest alates 36 kuud või kuni kohustuste täitmiseni või
raamlepingu lõpetamiseni või raamlepingu mahu täitumiseni.
2. Üldtingimused
2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke
alusdokumendid ning täitja(te) riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud
teated, mida raamlepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingute tingimustest ja projekti
kodukorra regulatsioonist. Tellija võib teha hankelepingutes kehtestatud kodukorda
muudatusi, teavitades sellest täitjat. Nimetatud muudatust ei käsitleta raamlepingu
muudatusena riigihangete seaduse mõttes.
2.3. Kui hankelepingu tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks
hankelepingu tingimus.
2.4. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid hankelepingute tingimusi, kui
need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks.
2
2.5. Kui hankelepingu alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal kohustus
järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh
kasutada programmi tingimustes nõutud sümboolikat.
2.6. Pooled teevad raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmiseks ja nende
eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused,
et täita hankelepingud õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.
2.7. Täitja kohustub teostama tööd kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja
praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru
ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete
nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka
selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma
olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde
tegemine ei kuulu eraldi tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd hankelepingu
täitmise raames.
2.8. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse hankelepingu
eesmärkidest esmalt tellija seisukohalt, võttes arvesse hanke alusdokumentides
määratletud eesmärki ja sisu.
2.9. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid hankelepingute täitmise kvaliteedi
tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud küsimuses
päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma)
võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab
täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist.
2.10. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud probleemide
lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Töökoosolekutel
osalemist tellija eraldi ei tasusta, v.a juhul, kui hankelepingus on kokku lepitud teisiti.
2.11. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingute sõlmimise,
töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel.
2.12. Nõuded hankelepingute dokumentatsioonile, tehnoloogiatele ja kasutusjuhenditele
tulenevad tellija poolt kodulehel avaldatud vastavatest nõuetest.1 Tellijal on õigus neid
dokumente jooksvalt täiendada ja selliseid muudatusi ei saa käsitleda raamlepingu
muutmisena. Raamhanke hankelepingutele kohalduvad nõuded pärinevad järgnevatest
dokumentidest:
2.12.1. Automaattestide kasutamise nõuded
2.12.2. Front-end arendusreeglid
2.12.3. IT profiilid
2.12.4. Mittefunktsionaalsed nõuded arendustele
2.12.5. Nõuded infosüsteemi dokumentatsioonile
2.13. Hankelepingute sõlmimisel võib tellija täiendavalt spetsifitseerida, millised nõuded punktist
2.12 hankelepingu projektile ei kohaldu.
2.14. Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise
hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija
hinnang tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel
1 https://www.tehik.ee/arendusjuhendid
3
põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut
kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. teostama tööd hankelepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde
õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, tööde teostajate
kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea
tundmise, omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde
kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid
jagatud keskkondi;
3.1.3. võtma jätkuarenduste puhul litsentsimudeli valikul arvesse tellija olemasoleva
tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest;
3.1.4. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt
äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne);
3.1.5. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis
segavad hankelepingu nõuetekohast täitmist;
3.1.6. juhinduma tellija suunistest ja eeskirjadest lepingu eesmärkide saavutamisel,
pöördudes selleks vajadusel tellija poole;
3.1.7. arvestama, et hankelepingu täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada
olemasolevat koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse pärast
koodi muutmist või täiendamist;
3.1.8. kasutama tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale
kättesaadavaks tehtud;
3.1.9. töötunni põhiselt tellitavate tööde puhul esitama tellijale tööde teostamise
ajaaruandeid, kus on näha iga meeskonnaliikme panus töös;
3.1.10. tagama arendatavate rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja
omapoolse abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni, vajadusel ka väljakutse korras
kohapeal;
3.1.11. osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni ja koolitusi
kuni garantiiaja lõpuni;
3.1.12. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib
põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades selle eelnevalt kirjalikult
tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma vastu võetud tööde eest kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. tagama lepingu täitmiseks täitjale ligipääsu vajalikule teabele ja keskkondadele;
3.3.3. tagama lepingu täitmiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja
toimimise.
3.4. Tellijal on õigus:
4
3.4.1. kontrollida igal ajal lepingu täitmist ja anda täitjale selleks kohustuslikke suuniseid;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud
nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole
objektiivselt põhjendatud;
3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks tellija teisi riigiasutusi informatsiooni andmisel, maksja ja/
või töö kvaliteedi kontrollija rollis. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole
käsitletav raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes.
4. Raamlepingu hind
4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal kehtivad Pakkuja spetsialistide töötundidele maksimaalselt
järgmised hinnad (käibemaksuta):
4.1.1. Projektijuhi töötunni hind: 42,00 (nelikümmend kaks) eurot.
4.1.2. Analüütiku töötunni hind: 47,00 (nelikümmend seitse) eurot.
4.1.3. Arhitekti töötunni hind: 49,00 (nelikümmend üheksa) eurot.
4.1.4. Süsteemiarhitekti töötunni hind: 49,00 (nelikümmend üheksa) eurot.
4.1.5. Arendaja töötunni hind: 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot.
4.1.6. Äriteabe analüütiku töötunni hind: 45,00 (nelikümmend viis) eurot.
4.1.7. Kasutajakogemuse disaineri töötunni hind: 47,00 (nelikümmend seitse) eurot.
4.1.8. Testija töötunni hind: 45,00 (nelikümmend viis) eurot.
4.1.9. Täitjal ei ole lubatud nimetatud hindu tõsta.
4.2. Raamlepingu maht on maksimaalselt 1 000 000 (üks miljon) eurot käibemaksuta, mis
summeeritakse kõikide täitjatega sõlmitud hankelepingute alusel.
4.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus ei ole
kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, raamlepingu number,
minikonkursi või tellimuse number, kui see on võimalik ning kontaktisiku andmed.2
4.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest.
5. Täitja meeskond
5.1. Minikonkursi tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisel osalevad selle hankelepingu
pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole
seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist
võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava meeskonnaliikmega.
5.2. Kui ilmneb vajadus vahetada pakkumuses nimetatud meeskonnaliige, asendatakse isik
samaväärse meeskonnaliikmega tellija kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku
saamisel.
5.3. Kui hankemenetluses ei hinnatud meeskonnaliikmeid, võib meeskonnaliikme asendada
isikuga, kes vastab hanke tingimustele, saades selleks tellijalt kirjalikku taasesitamist
võimaldava nõusoleku.
5.4. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub
tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks
2 Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil [email protected], kui e-arve esitamine ei ole võimalik.
5
ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine
kahjustab pidevalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud.
5.5. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid
meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud
tööde täitmisega hõivatud. Täiendavad meeskonnaliikmed peavad vastama hanke
tingimustele.
5.6. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja
vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab
tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel.
6. Tööde tellimine
6.1. Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping.
6.2. Tellija korraldab minikonkursse vastavalt tegelikule vajadusele ning raamlepingu partnerid
peavad olema valmis võimalike ajaliste pauside tekkimiseks tööde tellimise vahel.
6.3. Lepingu sõlmimiseks esitab tellija raamlepingu partneritele kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks (korraldab minikonkursi) ja annab
mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tööde keerukust ja pakkumuse esitamiseks
vajalikku aega.
6.3.1. Tellijal on õigus küsida vajadusel täiendavaid kinnitusi ja andmeid tööde osutamiseks
vajalike eelduste olemasolu kohta.
6.3.2. Tellijal on õigus minikonkursil seada täiendavaid kvalifitseerimistingimusi täitjale, kui
see on asjakohane hankelepingu täitmiseks. Täiendavaks kvalifitseerimistingimuseks
on nõue, et täitjal peab olema minikonkursile eelneva 48 kuu jooksul lepingu täitmise
kogemus, mille raames on ta teostanud X-tee/SOAPi põhist integratsiooni.
6.3.3. Tellijal on õigus konsulteerida pakkujatega minikonkursi korraldamisel hankelepingu
võimaliku mahu ja pakkumuse esitamiseks vajaliku aja osas.
6.3.4.Minikonkursil esitab tellija arendustööde hankelepingu täitmiseks nõutavate
meeskonnaliikmete nimekirja koos vastavustingimustega, mis on toodud rollide ja
kompetentside tabelis.
6.3.5. Hooldusteenuse hankelepingu täitmiseks esitab tellija minikonkursil rakenduse
hooldusteenuse kirjelduse (SLA).
6.4. Sõlmitava hankelepingu tehnilises kirjelduses määrab tellija hankelepingu eesmärgi, nõutud
rollide arvestuslikud töömahud ning muud ajalised ja eelarvelised piirangud, võimalusel ka
üle antavad tulemid, tööde loetelu, sisu jm olulised tingimused nende olemasolul.
6.5. Minikonkursi läbiviimisel valib tellija majanduslikult soodsaima pakkumuse järgmiste
hindamiskriteeriumide alusel, määrates täpse kriteeriumi osakaalu ja hindamise metoodika
minikonkursil:
6.5.1. Arendustööde hankeleping eeldatava maksumusega käibemaksuta üle 20 000 euro
käibemaksuta:
6.5.1.1. Proovitöö (osakaal 50% - 80%). Tellija valib minikonkursi proovitöö tüübi
tulenevalt sellest, millise rolli töömaht on selles hankelepingus arvestuslikult kõige
suurem:
6
6.5.1.1.1. Analüüsitöö – kas lahenduse lähteülesande kirjeldus, andmeallika
alajaotuse kirjeldus, lahenduse nõuete kirjeldamine või hinnang
andmekvaliteedile;
6.5.1.1.2. Arhitektuuritöö – kas andmemudeli loomine, tegevuskava või tööde
loetelu kirjeldus, lahenduse loogilise arhitektuuri kirjeldus, lahenduse
infrastruktuuri kirjeldus või ETL skripti spetsifikatsioon;
6.5.1.1.3. Programmeerimistöö – kas spetsifitseeritud ETL skripti teostamine,
andmeleti või andmeparandusalgoritmi teostamine;
6.5.1.2. Lepingu kogumaksumus (osakaal 10% - 35%). Minikonkursi pakkumuse
maksumus ei tohi küsitud rollide töötundide mahtude liitmisel ületada
raamlepingus pakutud töötunni hindasid.
6.5.1.3. Meeskonna lisandväärtus (osakaal 10% – 35%). Hankija valib rollide ja
kompetentside tabelist lähtudes rollide asjakohased lisandväärtused, ning
määrab neile punktid ja hindamise metoodika.
6.5.2. Arendustööde hankeleping eeldatava maksumusega alla 20 000 eurot
käibemaksuta: madalaim hind.
6.5.3. Hooldustööde hankeleping olenemata maksumusest (osakaal 100%): madalaim
hooldusteenuse kuutasu.
6.6. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki minikonkursi nõudeid ja tingimusi. Tellija
ootab täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis, pöörates
sealjuures tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele, arendusmeeskonna
tulemuslikkuse pidevale suurendamisele kui ka mõistliku keerukusega tehniliste
lahenduste loomisele ja kasutamisele ning olelusringi kuludele.
6.7. Tellija avab pakkumused pärast minikonkursi kutses määratud tähtaega. Tellija
kohaldab minikonkursi vastavuse ja hindamise korral punkti 6.7.1 või 6.7.2.
6.7.1. Tellija kontrollib pakkumuste vastavust. Seejärel tellija hindab kõiki nõuetele
vastavaid pakkumusi, milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi minikonkursi
tingimustest, teatavaks tehtud hindamiskriteeriumite ja -metoodika alusel. Tellija
ei hinda pakkumusi, mis ei vasta minikonkursi tingimustele. Seejärel kontrollib
tellija eduka pakkuja kvalifikatsiooni ning teostab kõrvaldamise aluste kontrolli.
6.7.2. Tellija võib hinnata pakkumusi enne pakkumuste vastavuse või pakkujate suhtes
kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul
kontrollib tellija pakkumuse vastavust, pakkuja kvalifikatsiooni nende tingimuste
olemasolul ja kõrvaldamise aluste puudumist vaid edukal pakkujal pärast
tähtaegselt laekunud pakkumuste hindamist.
6.8. Juhul, kui minikonkursi hindamiskriteeriumid tulenevad punktist 6.5.1 ja minikonkursile
laekub üks vastavaks tunnistatud pakkumus, siis on hankijal õigus sisulist hindamist
mitte läbi viia ning pakkumusele omistatakse maksimaalsed punktid.
6.9. Kui pakkumus ei vasta minikonkursi tingimustele, lükatakse see tagasi.
6.10. Minikonkursil kohaldab hankija riigihangete seaduse § 115 põhjendamatult madala
maksumuse regulatsiooni.
6.11. Tellijal on õigus enne hankelepingu sõlmimist tunnistada minikonkurss omal algatusel
põhjendatud vajadusel kehtetuks, teavitades sellest raamlepingu partnereid.
6.12. Tellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või
vastavalt raamlepingule minikonkurss kehtetuks tunnistada, kui:
7
6.12.1. pakkumus(ed) ei vasta tingimustele;
6.12.2. pakkumus(ed) ületavad eeldatavat maksumust;
6.12.3. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu
täistaotlusele.
6.13. Kui minikonkursile ei laeku ühtki pakkumust, siis on tellijal õigus teha pakkumine
minikonkursi tingimustel otselepingu sõlmimiseks järgmises järjekorras:
6.13.1. Esmalt teha pakkumine hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu sõlmimisel enim
hindepunkte teeninud täitjaga;
6.13.2. Seejärel võib pakkumised teha hankelepingu sõlmimiseks vastavalt hindamise
järjestusele järgmistele täitjatele.
6.14. Tellija sõlmib hankelepingu tööde teostamiseks vastavalt minikonkursi tingimustele
ning teavitab minikonkursi tulemusest raamlepingu partnereid. Täitja kohustub
hankelepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks
saatmisest.
7. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine
7.5. Hankelepingus määratakse vajadusel töö üleandmise ja vastuvõtmise eritingimused,
nõuded testimisele, lepingu täitmise etapid, kord, tähtajad, sh testimise tähtajad või
muud lepingu täitmiseks vajalikud kokkulepped.
7.6. Täitja annab töö üle hiljemalt hankelepingus kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel.
Koos tööga antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood,
intellektuaalomandi õigused ja muu hankelepingu raames kokkulepitu.
7.7. Tööde tulemused ja vajadusel tööde teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse
tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki,
Gitlab).
7.8. Tarne on hankelepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on
toodangusse paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda
lisatud. Täitja lisab tarne kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendihalduskeskkonda.
Täitja esitab tarne kohta tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja
vastavalt hankelepingule automaattestid.
7.9. Üle antavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada
testiraportid ja testilood.
7.10. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga. Töötunnipõhise arvelduse puhul
tuleb koos aktiga esitada tööde ajaaruanne ning aktis peavad erinevate spetsialistide
töötunnid olema üksteisest eristatavad.
7.11. Rakenduse hooldusteenuse puhul esitatakse arve kuupõhiselt vastavalt teenuse
kuutasule.
7.12. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist.
7.13. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad hankelepingule,
vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja tööd on aktiga tellija poolt vastu võetud.
7.14. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi
pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei
vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal määrab
mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks.
8
7.15. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele või
töödes esineb muid vigu.
7.16. Kui tellija esitab vastuväited töödele, peab täitja tööd parandama tellija poolt määratud
mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud
avastatud vigu, võib tellija tööd ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja
nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
7.17. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija
kulutatud tööaeg ja/ või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt
välja nõuda või tasaarvestada.
8. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine
8.5. Tellija teavitab avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest täitjat esimesel võimalusel,
tehes kande tööde halduskeskkonda või muul kokkulepitud viisil. Tellija registreerib vea,
märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse,
märkides lisaks, kui tegemist on garantiilise tööga ja suunab selle täitjale.
8.6. Täitja võib omalt poolt avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande tööde
halduskeskkonda. Täitja registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava
vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise
tööga ning suunab selle tellijale. Tellija määrab edasise lahenduse käigu.
8.7. Täitja garanteerib tellijale garantiiajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks
vajaliku tasuta konsultatsiooni.
8.8. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul.
8.9. Maksimaalsed lahendusajad ja vigade eristamise kriitilisuse astmed:
8.9.1. kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav.
Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine;
probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on
enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju. Lahendusaeg 8 tundi;
8.9.2. häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide
järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema
tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on
madalamal maksimaalsest nõudest. Lahendusaeg 16 tundi;
8.9.3. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või klientidele;
kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista
komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu kasutamine
kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 40 tundi.
8.10. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse
lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja
jooksul võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt
võimeline vea parandama.
8.11. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise
käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija
otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks või kõrvaldada vead ise
9
või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade
parandamiseks tehtud kulutustega.
9. Intellektuaalne omand
9.5. Täitja kinnitab raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute allkirjastamisega, et
talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud
intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingute
järgsete tööde teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole
õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel.
9.6. Tasu intellektuaalse omandi õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub
hankelepingu täitmise hinnas.
9.7. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis tööde osad,
mis puutuvad tööde teostamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi
autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste
kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes
sellega hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest.
9.8. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas
järgnevas ulatuses:
9.8.1. tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil;
9.8.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes
muudatusi ning neid täiendada;
9.8.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või
töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid;
9.8.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis.
9.9. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus loodava töö
kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on
vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud.
9.10. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste)
olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal
hankelepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid.
9.11. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud
intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma
töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside
soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib
tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama
hankelepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda
täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö
loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes
mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija
poolt.
9.12. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal
isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid
õigusi hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab
täitja.
10
9.13. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks
pärast töö vastuvõtmist.
10. Garantii
10.5. Täitja annab hankelepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab
kehtima hetkest, millal tellija paneb tööd toodangukeskkonda. Kui tellija ei pane tööd
toodangukeskkonda 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest aktiga, algab
garantii nimetatud aja möödumisel sellest hoolimata.
10.6. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja
mittevastavused, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse
tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis
on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd.
10.7. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal töödes avaldunud vead ja mittevastavused
tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid.
10.8. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist:
10.8.1. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja
vea parandamine;
10.8.2. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele
võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
10.8.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud
konsultatsioonid.
10.9. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu
garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks
tähtaja, lähtudes hankelepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest.
10.10. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest.
10.11. Kui tegemist on kriitilise veaga (blocker ja critical), teatab täitja hiljemalt 24 tunni jooksul
alates kriitilise vea kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise vea võimalike
põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Kriitiline viga peab
saama kõrvaldatud hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.12. Kui tegemist on häiriva vea (major), pisivea (minor) või muu garantiikohustusega
hõlmatud puudusega, teatab täitja hiljemalt 48 tunni jooksul alates selle kohta teate
saamisest oma esialgse hinnangu häiriva vea, pisivea või muu puuduse võimalike
põhjuste kohta ning vajadusel juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Häiriv
viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate
saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.13. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja
kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel
võetakse aluseks hankelepingus, mille raames teostatud töödes on viga ilmnenud,
fikseeritud tööde teostamise ühe töötunni hind.
10.14. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija
võimekuse ja võimaluste piires.
10.15. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise
kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades
11
sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid
seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud
veaga.
10.16. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab täitja poolt üle antud osa lähtekoodist.
11. Vastutus
11.5. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui
rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud
asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
11.6. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt
hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
11.7. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole
kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui
tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne
täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, fikseeritakse tööde
üleandmise tähtaja pikenemine vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab
tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
11.8. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust
tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.
11.9. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid
nimetatud piirang ei kehti süülise rikkumise, intellektuaalomandiõiguse või
andmekaitsealaste kohustuste rikkumisel.
11.10. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud
määras konkreetse töö eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud
kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetse töö eest tasumisele
kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.
11.11. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle
antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, sh kokkulepitud hooldus-
või veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.
11.12. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille
suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui
25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide
kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.
11.13. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik
või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116
lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse.
11.14. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000
eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija
määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat
tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust
taganeda.
11.15. Oluline rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev:
11.15.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitmisele mitte asumine;
11.15.2. valeinfo esitamine;
12
11.15.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse
omandi õigused) puudumine;
11.15.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
11.15.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta
kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva
vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;
11.15.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;
11.15.7. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine;
11.15.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi täitmine ei ole
enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole
võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;
11.15.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat
lepingumuudatust sõlmimata.
11.16. Töö vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise
eest.
11.17. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse
vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
11.18. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3
kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast
asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise
kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
11.19. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates tellija poolt
vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.
11.20. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest
tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi
tasumise kohustust.
12. Konfidentsiaalsuskohustus
12.5. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele
ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt
poolelt lepingu täitmise käigus või muul viisil või juhuslikult.
12.6. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas
kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja
isikustatud andmeid.
12.7. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad
pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete töötlemise lepingus,
juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 28 kirjeldatust.
12.8. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed,
lepingute andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja tarkvara
kirjeldused, pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid jms), mis on
3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.
13
saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib
pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige
tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse
informatsiooni konfidentsiaalsust.
12.9. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.
12.10. Täitjal ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.
12.11. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on
lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid
konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
12.12. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset
informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks.
12.13. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või
märgitud täitja poolt ärisaladuseks.
12.14. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis
sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas
rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise
järgselt.
12.15. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.
12.16. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis
sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas
rikkumine pandi toime hankelepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste
lõppemise järgselt.
13. Raamlepingu kehtivus
13.5. Raamleping jõustub sõlmimisel.
13.6. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida kauem.
Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu tingimused,
olenemata raamlepingu kehtivusest.
13.7. Tellija võib raamlepingu kehtivust pikendada kuni uue raamlepingu ja selle alusel
hankelepingu sõlmimiseni.
13.8. Raamlepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega raamlepinguga samas
vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut.
13.9. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele
mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu
ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel
asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva
tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse
majanduslikule mõjule.
14
13.10. Täitjal ei ole õigust raamlepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele
isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on
mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle raamlepingu pooleks.
13.11. Tellija võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette.
Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud
hankelepinguid.
13.12. Tellijal on õigus raamleping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda
riigihangete ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt
raamlepingut rikkunud või juhul, kui täitja
13.12.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
13.12.2. pankrot on välja kuulutatud;
13.12.3. täitja varad arestitakse;
13.12.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab
hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
13.13. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma
kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal,
samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav
info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma
ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta,
tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.
14. Teadete edastamine ja kontaktisikud
14.5. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle
olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral
loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas
näidatud saatmise kellaajal.
14.6. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema
edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib
edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke
tagajärgi.
14.7. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil
ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.
14.8. Tellija kontaktisik(ud) on: Lehor Meius, telefon +372 535 70 111, e-post:
[email protected] või tema asendaja või tema asendaja;
14.9. Täitja kontaktisik(ud) on: Triin Hommuk, telefon +372 5217166, e-post:
[email protected] või tema asendaja;
14.10. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma
pädevuse piires, kontrollida teostatud töö kvaliteeti, anda töö üle ja võtta töö vastu ning
allkirjastada akt.
14.11. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.
15
15. Lõppsätted
15.5. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel
lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
15.6. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga, siis
lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka seadusest
tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise olemusele kas
VÕS peatükk 35 või 36 alusel.
15.7. Raamlepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on
vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
16. Lisad (ei allkirjastata)
16.5. Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
16.6. Lisa 2 – hankelepingu projekt;
16.7. Lisa 3 – raamlepingu kompetentside loetelu;
16.8. Lisa 4 – andmetöötluse leping;
16.9. Lisa 5 – projektikord.
17. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Leping | 10.04.2024 | 2 | 3-9/4074-1 | Riigihankeleping | tehik | |
3-9/2783-33 hankelepingu muudatus (RHR: 258122) | 21.02.2024 | 38 | 3-9/3970-1 🔒 | Riigihankeleping | tehik | |
3-9/2783-31 hankelepingu muudatus (RHR: otsepakkumine 257955) | 23.11.2023 | 128 | 3-9/3820-1 🔒 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 03.08.2023 | 240 | 3-9/2783-33 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 27.06.2023 | 277 | 3-9/2783-32 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 15.12.2022 | 471 | 3-9/2783-31 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 28.10.2022 | 519 | 3-9/2783-30 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 15.06.2022 | 654 | 3-9/2783-29 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 09.06.2022 | 660 | 3-9/2783-28 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 23.05.2022 | 677 | 3-9/2783-27 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 14.04.2022 | 716 | 3-9/2783-26 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 06.04.2022 | 724 | 3-9/2783-25 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 23.02.2022 | 766 | 3-9/2783-24 🔒 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 20.12.2021 | 831 | 3-9/2783-23 🔒 | Riigihankeleping | tehik | |
Leping | 15.12.2021 | 836 | 3-9/2783-22 | Riigihankeleping | tehik |