| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.1/8394-1 |
| Registreeritud | 14.10.2021 |
| Sünkroonitud | 07.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keila Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Keila Linnavalitsus |
| Vastutaja | Arvo Kuuse (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskväljak 11
76608 Keila
Estonia
T: +372 679 0700
Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101
EE121010022073899009 SEB Pank
EE272200221011747720 Swedbank
Põhja-Eesti Päästekeskus
Terviseamet 13.10.2021 nr 4.2-1.6/2204-3
Keila linn, Haapsalu mnt 64 kinnistu
ning lähiala detailplaneeringu algatamine
ja lähteseisukohtade kinnitamine
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 3 punktile 10 ja 12 informeerime teid, et
Keila Linnavalitsus algatas 07.10.2021 korraldusega nr 291 Haapsalu mnt 64 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu (edaspidi DP).
Planeeringuala suurus on ca 2 ha ja see asub linna servas Haapsalu mnt ääres. DP-ga hõlmatakse
Haapsalu mnt 64 katastriüksus ja piirnevad katastriüksused (vajalikus ulatuses). DP koostamise
eesmärk on muuta Keila Linnavolikogu 24.11.2014. a otsusega nr 38 kehtestatud Haapsalu mnt 64
kinnistu detailplaneeringut ja kavandada kinnistule 4 ridaelamu ning 2 ärimaa sihtotstarbega krunti
ja tänava-ala (Rõõmu tänava pikendus), määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada
juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
DP eesmärk on vastavuses Keila linna üldplaneeringuga. Planeeringu koostamisel teostatakse
mürauuring ning selgitatakse radooniohje meetmete rakendamise vajadus. Muude võimalike
uuringute vajadus selgitatakse välja planeeringu menetluse käigus. Planeeringuga ei ole ette näha
kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid ja arvestades planeeritava tegevuse mahtu, ei ole vajalik
koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
DP koostamine on vajalik kinnistu detailsemaks linnaruumiliseks läbitöötamiseks arvestades
asukohaga linna sissesõidu ääres (sh visiitkaardi rolli ja maantee müraga), äripiirkonna vastas ning
elamuala naabruses. DP koos vajalike uuringutega peab tagama piirkonnas kvaliteetse,
tasakaalustatud hoonestuse ja haljastusega linnaruumi (mis on koostatud tuginedes piirkonna
omapärale, keskkonnatingimustele) ja eriliigilistele liikumisviisidele ohutu liikluskorralduse ning
otstarbeka tehnovarustuse lahenduse. Lisaks käsitlema eskiislahenduse staadiumis erinevaid
planeeringulahendusi ja analüüsima ning arvestama nende võimalusi ja mõju ulatust keskkonnale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Inge Angerjas
Abilinnapea
KORRALDUS
Keila 7. oktoober 2021 nr 291
Keila linn, Haapsalu mnt 64 kinnistu ning lähiala
detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
ANC OÜ juhatuse liige Einar Entsik esitas 26.08.2021 taotluse detailplaneeringu koostamise
algatamiseks Haapsalu mnt 64 (katastritunnus: 29601:002:0070, pindala 14119 m², sihtotstarve
ärimaa 100%) kinnistule (edaspidi kinnistu). Taotlusele on lisatud eskiis (OÜ Pilveprojekt,
juuli 2021), kus on kavandatud 4 ridaelamu, 2 ärimaa sihtotstarbega krunti ning tänava-ala
(Rõõmu tänava pikendus).
Kinnistul kehtib Keila Linnavolikogu 24.11.2014. otsusega nr 38 kehtestatud Haapsalu mnt 64
kinnistu detailplaneering kahe ärihoone rajamiseks. Kinnistust ida pool kehtib Haapsalu mnt
62 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Keila Linnavolikogu 29.03.2005. a otsusega nr 15),
mille kohaselt on rajatud Rõõmu tänav, bensiinitankla (Haapsalu mnt äärde), 4
üksikelamukrunti (elurajooni kõrvale), elektrialajaam ja moodustatud ärimaa sihtotstarbega
kinnistu (tänaseni hoonestamata ehk planeering ellu viimata). Teisel pool Haapsalu maanteed
tegutseb Rõõmu kaubamaja, ehituspood ja autoteenindused.
Keila Linnavolikogu 15.10.2002. määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneeringu
kohaselt kehtib kinnistul, sellest ida ja lääne pool ning teisel pool Haapsalu maanteed ärimaa
juhtfunktsioon. Ärimaa juhtfunktsioon määrati üldplaneeringu koostamise ajal suuremate
liiklusteede ja -sõlmede ümber linna äärealadel ning nendel maadel eeldati suuremate autodega
teenindavate ärihoonete kujunemist Keila ümbruses. Tänase päevani ei ole kinnistule ega
sellest lääne poole rajatud ühtegi ärihoonet. Üldplaneering nägi piirkonda ette uue liiklussõlme
rajamist, mis pidi lahendama Haapsalu mnt raudteest ülesõidu, ühendama Haapsalu maantee
linna perspektiivsete ümbersõitudega (lõunapoolse ja läänepoolsega). Liiklussõlme jaoks on
osaliselt maa reserveeritud kinnistu edelanurka.
Üldplaneeringu funktsionaalse tsoneeringu kaardil külgneb kinnistu väikeelamumaa
juhtotstarbega alaga ja kavandatav elamumaa sihtotstarve (ridaelamud) on loogiline jätk ja
linnaehituslikult sobiv lahendus kinnistule. Kinnistule Haapsalu mnt äärde kavandatud ärimaa
sihtotstarbega krundid on kooskõlas üldplaneeringuga, kuna ala juhtfunktsioon
üldplaneeringus on ärimaa. Arvestades üldplaneeringu üldistustaset ja täpsusastet (iga
katastriüksuse sihtotstarvet üldplaneeringus ei eristata, vaid määratakse üldine maakasutuse
juhtotstarve piirkonna kohta), on kavandatav kooskõlas kehtiva Keila üldplaneeringuga.
Koostamisel on uus Keila linna üldplaneering (eelnõu kooskõlastamise staadiumis), kus on
järgmised muudatused võrreldes kehtiva üldplaneeringuga:
− linna läänepoolse ümbersõidu vajadust enam ei nähta, liiklussõlm on nihkunud lõuna poole
(kinnistust väljapoole);
− Haapsalu maanteest põhja pool olev ärimaa juhtfunktsiooniga ala on kavandatud
elamualaks, kus Haapsalu maantee ääres võivad olla ärihooned ja olemasolevate
üksikelamute naabruses väikeelamud, kaksikelamud, ridaelamud. Maanteeäärse
hoonestuse kavandamisel on oluline silmas pidada, et Haapsalu mnt on ajalooline tee ja
oluline sisenemissuund Keila linna, kus tänavaruum tervikuna on linna visiitkaardiks, mis
seab eesmärgiks tänavaäärsete hoonete võimalikult väärika arhitektuuri, tänava roheluse ja
inimsõbralikkuse.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 6 ei ole uute elamute ja ärihoonete kavandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kuna
tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja planeeritaval alal ei ole ette näha
planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid ning arvestades planeeritava
tegevuse mahtu, ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu
koostamine.
Detailplaneering on vajalik kinnistu detailsemaks linnaruumiliseks läbitöötamiseks
arvestades asukohaga linna sissesõidu ääres (sh visiitkaardi rolli ja maantee müraga),
äripiirkonna vastas ning elamuala naabruses.
Detailplaneeringu (edaspidi ka planeering) eesmärk on kavandada kinnistule uus kompaktne
elamu- ja ärihoonete piirkond ning määrata uutele hoonetele ehitusõiguse ulatus ning
hoonestusala ja -tingimused, liiklus- ja parkimiskorraldus, haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtted ning kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ning varustuse põhimõtted.
Haapsalu maanteest põhja pool olev ala on kavandatud elamualaks, kus Haapsalu maantee
ääres võivad olla ärihooned ja olemasolevate üksikelamute naabruses väikeelamud,
kaksikelamud, ridaelamud.
Linna ja kinnistu omaniku ühine huvi on antud piirkond korrastada, võtta maa kasutusse
kujundades sinna kaasaegne elukeskkond ja luua loogiline üleminek väikeelamupiirkonna ja
ärikeskuse vahel.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada uusarenduste ja planeerimise abil Keila
konkurentsivõime teiste linnade kõrval: oluline on elanike arv (maksumaksjad) ja nende
elukeskkonna kvaliteet ning atraktiivsus, ühtlasi säilitades väljakujunenud aladel olemasolev
miljöö (et vältida inimeste väljarännet). Samuti on oluline tagada ettevõtetele soodsad
tingimused äritegevuseks.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 4 ja 10, § 125 lõikest 1 punktist 1
ning § 126 lõike 1 punktide 1-9, 11-12, 17, 21, 22, § 128 lõike 1 ja lõigete 4-8, § 130 lõikest 1,
§ 131 lõigetest 1 ja 2, § 140 lõikest 7, ja Keila Linnavolikogu 28.09.2010. a määruse nr 14
,,Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 1 punktide 1, 2, 7 ja 18 ning arvestades kinnistu omaniku
ANC OÜ 26.08.2021 esitatud taotlust ja Keila Linnavalitsuse ja ANC OÜ vahel 21.09.2021
sõlmitud lepingut nr 6-6/139:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Haapsalu mnt 64 kinnistule ning lähialale
eesmärgiga muuta osaliselt maa sihtotstarvet ja rajada kaasaegne elamupiirkond, jagada
maa-ala kruntideks ning määrata nendele kruntidele maakasutustingimused ning
ehitusõiguse ulatus, kujad, kitsendused ja servituudi vajadused ning heakorrastuse,
haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted ning tehnovõrkude ja servituutide
vajadused ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Detailplaneeringu ala moodustub Keila linnas Haapsalu mnt 64 kinnistust
(katastritunnus: 29601:002:0070, pindala 14119 m², sihtotstarve ärimaa 100%) ja
sellega piirnevast Haapsalu maantee kinnistu lõigust (katastritunnus: 29601:002:0070,
sihtotstarve transpordimaa 100%) ning vajadusel nendega külgnevast lähialast.
Planeeringuala suurus on ca 2 ha. Detailplaneeringu eesmärk on vastavuses Keila
linna üldplaneeringuga.
2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada korralduse Lisas 1 kinnitatud
lähteseisukohtadega.
3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Keila Linnavalitsus (aadress
Keskväljak 11, 76608 Keila).
4. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd asutuste ja ettevõtetega (Päästeamet,
Terviseamet ja tehnovõrkude valdajad) ja puudutatud isikutega (naaberkinnistute
omanikud), kelle õigusi ja kohustusi võib planeeringulahendus mõjutada.
5. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul selle algatamisest
arvates Ametlikes Teadaannetes ja Keila linna veebilehel aadressil
https://www.keila.ee/detailplaneeringu-algatamine.
6. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest
arvates ajalehes Keila Leht ja Harju Elu.
7. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest
arvates ANC OÜ-d ja puudutatud kinnistute omanikke, Põhja-Eesti Päästekeskust,
Terviseametit ning isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.
8. Detailplaneeringu algatamise korraldusega saab tutvuda Keila Linnavalitsuses,
Keskväljak 11, tööajal ja Keila linna veebilehel aadressil
https://www.keila.ee/detailplaneeringu-algatamine.
9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Fels (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Maris Mäger
linnasekretär
Kinnitatud Keila Linnavalitsuse
7. oktoobri 2021 korraldusega nr 291
Lisa 1
1. ÜLDOSA
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Keila Linnavolikogu 24.11.2014. a otsusega
nr 38 kehtestatud Haapsalu mnt 64 kinnistu detailplaneeringut ja kavandada kinnistule 4
ridaelamu ning 2 ärimaa sihtotstarbega krunti ja tänava-ala (Rõõmu tänava pikendus), määrata
ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja
tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ca 2 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Keila Linnavolikogu 15.10.2002
määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse
juhtotstarbeks on määratud ärimaa..
Üldplaneeringu funktsionaalse tsoneeringu kaardil külgneb Haapsalu mnt 64 kinnistu
väikeelamumaa juhtotstarbega alaga ja kavandatav elamumaa sihtotstarve (ridaelamud) on
loogiline jätk ja linnaehituslikult sobiv lahendus kinnistule. Haapsalu mnt äärde kavandatud
ärimaa sihtotstarbega krundid on kooskõlas üldplaneeringuga, kuna ala juhtfunktsioon
üldplaneeringus on ärimaa. Arvestades üldplaneeringu üldistustaset ja täpsusastet (iga
katastriüksuse sihtotstarvet üldplaneeringus ei eristata, vaid määratakse üldine maakasutuse
juhtotstarve piirkonna kohta) on kavandatav kooskõlas kehtiva Keila üldplaneeringuga.
2. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS
Planeeringuala asub linna servas Haapsalu maantee ääres. Planeeringualast põhja pool on
ulatuslik väikeelamute piirkond (valdavalt üksikelamud, mõned ridaelamud), ida pool on
Rõõmu tn elamukrundid, bensiinitankla ja üks hoonestamata ärikrunt, lõuna pool äripiirkond
(Rõõmu kaubamaja, ehituspood, autoteenindused jm), lääne pool suur parkmetsade ala (sh
Niitvälja metsadesse suunduv Tammiku tee). Linna piiri taga teisel pool maanteed on Lääne-
Harju valla Kulna küla Tammermaa elurajoon.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala asukohta (sinise raamjoonega).
Planeeringuala moodustub Keila linnas Haapsalu mnt 64 kinnistust (katastritunnus:
29601:002:0070, pindala 14119 m², sihtotstarve ärimaa 100%) ja sellega piirnevast Haapsalu
maantee kinnistu lõigust (katastritunnus: 29601:002:0070, sihtotstarve transpordimaa 100%)
ning vajadusel nendega külgnevast lähialast. Planeeringuala suurus on ca 2 ha.
3. HOONESTUS JA HALJASTUS
Haapsalu mnt 64 kinnistu (edaspidi kinnistu) on hoonestamata. Ala kujundab niidetav rohumaa
koos üksikute puude ja põõsastega. Reljeef on suhteliselt tasane, langusega nii Haapsalu
maantee kui ka Rõõmu tänava suunas. Kinnistu lõunaservas on ca 50 pooppuust koosnev
puuderivi.
4. TEHNOVÕRGUD JA PIIRANGUD
Haapsalu maantee lõunakülge on ehitatud kergliiklustee. Kinnistu lääneosa läbib põhja-
lõunasuunaline jalgrada, mis on sisse tallatud elurajoonist tulevalt jalgteelt (Jalgtee 6 kinnistult)
kuni äripiirkonnani.
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Kinnistu lõunaserva läbivad ala maa-alused sidekaablid, tunnusega 54349705 ja 52770166
(Telia Eesti AS);
• Sideehitis maismaal, tunnusega RO178854; (Elisa Eesti AS)
• Idapiiril on Rõõmu tänava elamukrunte teenindav tehniline taristu, sh Elektrimaakaabelliin,
tunnusega MKL136227628 ja 10/0,4 kV alajaam tunnusega M127077794 (Elektrilevi OÜ).
5. DETAILPLANEERINGU PÕHJENDUS
Linna ja kinnistu omaniku ühine huvi on antud piirkond korrastada, võtta maa kasutusse
kujundades sinna kaasaegne elukeskkond ja luua loogiline üleminek väikeelamupiirkonna ja
ärikeskuse vahel. Uued ridaelamukrundid sobivad olemasoleva elurajooni äärde.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada uusarenduste ja planeerimise abil Keila
konkurentsivõime teiste linnade kõrval: oluline on elanike arv (maksumaksjad) ja nende
elukeskkonna kvaliteet ning atraktiivsus, ühtlasi säilitades väljakujunenud aladel olemasolev
miljöö (et vältida inimeste väljarännet). Samuti on oluline tagada ettevõtetele soodsad
tingimused äritegevuseks.
Haapsalu maantee põhjaküljes ei ole äritegevus atraktiivseks osutunud. Keila linna uue
üldplaneeringuga soositakse väikeste äride rajamist linnakeskusesse ning suurte
kaubanduskeskuste ehitamist pigem väljakujunenud piirkondadesse Tallinn-Paldiski maantee
lähedal (vanade asemele uute hoonete ehitamise, rekonstrueerimise ja kaasajastamise teel).
Haapsalu mnt 64 kinnistu puhul on asetus keskkonnas selline, mis soosib olemasoleva
põhjapoolse elamuala laiendamist ja samas on Haapsalu mnt serva kavandatud ärihoonetel
praktiline väärtus müratõkke näol. Viimastel aastatel on edukaks osutunud hea juurdepääsuga
stock-office tüüpi ärihooned ja koostatav planeering võimaldab nende rajamist.
Kuna tegemist on linna sissesõiduga ja ajaloolise teega, tuleb hoolikalt kavandada tänavaruumi
ning külgnevate hoonete arhitektuuri.
6. AJAKAVA
Detailplaneeringu koostamine kehtestamiseni kuni 3 aastat algatamisest.
Detailplaneeringu elluviimise alustamine 3 aastat kehtestamisest.
Detailplaneeringu elluviimine kuni 10 aastat kehtestamisest.
7. NÕUTAVAD UURIMISTÖÖD
• Teostada mürauuring, mille koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 03.10.2016. a
määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta
esitatavad nõuded“;
• Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus;
• Ülejäänud detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud selguvad detailplaneeringu
koostamise käigus;
• Planeeritava maa-ala digitaalne geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkudega (mõõtkavas
M 1:500) mitte vanem kui 1 aasta.
8. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID
• Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31 kehtestatud Keila linna üldplaneering;
• Keila Linnavolikogu 24.11.2014. a otsusega nr 38 kehtestatud Haapsalu mnt 64 kinnistu
detailplaneering;
• Keila Linnavolikogu 29.03.2005. a otsusega nr 15 kehtestatud Haapsalu mnt 62 kinnistu
detailplaneering;
• Keila Linnavolikogu 31.08.2021 määrusega nr 11 kehtestatud Keila linna ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032;
• Keila Linnavolikogu 25.02.2020 määrusega nr 2 kehtestatud Keila linna mürakaart ja müra
vähendamise tegevuskava;
• Keila Linnavolikogu 25.10.2016 määrusega nr 21 kehtestatud Keila linna soojusmajanduse
arengukava aastateks 2016-2026;
• Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määrusega nr 14 kehtestatud „Keila linna ehitusmäärus“;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
• Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. aastal koostatud uuring „Radooniuuringud
väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu
vallas, Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 2020“;
• Katastriüksuse plaan;
• Planeerimisseadus
9. PÕHILISED NÕUDED KOOSTATAVALE PLANEERINGULE
ÜLDNÕUDED
• Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus määrata
moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,
hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs ja tehnovõrgud.
Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul.
• Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja
hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.
• Detailplaneeringu koosseisus esitada planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu
elluviimiseks vajalikud kokkulepped.
• Planeeringulahendus peab arvestama olemasolevat olukorda ja lahendama tasakaalustatud
ruumilise arengu.
KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS
Planeeritavate hoonete ehitusõiguse ulatus ja arhitektuurne lahendus kavandada piirkonda
sobivana. Elamute tüübid: üksikelamud, kaksikelamud või ridaelamud paigutada kinnistu
põhjaosasse, Haapsalu mnt ääres ärihooned (sissepääsuga tänava poolelt).
Üldplaneeringus on määratud, et väikeelamumaa juhtfunktsiooniga alal peavad väikeelamu või
üldmaa sihtotstarbega krundid moodustama vähemalt 80% alast, parkimine lahendatakse
elamukruntide maa-alal, moodustatavad elamukrundid peavad olema pindalaga vähemalt 800
m². Keila hea tava kohaselt on väikeelamumaa juhtotstarbega alale ehitatud kuni
kahekorruselisi üksik-, paaris või ridaelamuid.-.
Üksikelamu, kaksikelamu või ridaelamu krundid peavad lisaks hoonetele mahutama
sõiduautode parklad (vastavalt EVS 843 Linnatänavad) ja haljasalad.
Üldplaneeringus on määratud, et ärimaa juhtfunktsiooniga aladel peavad ärimaa sihtotstarbega
krundid moodustama vähealt 80% alast. Parkimine lahendatakse kruntidel.
Koostöös linnavalitsusega teha planeeringus ettepanekud kruntide aadresside määramiseks.
Eskiislahendus koos alternatiivide ja ruumiliste illustratsioonidega esitada Keila
Linnavalitsusele kooskõlastamiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks.
Krundi maksimaalne täisehituse protsent on üksikelamu, kaksikelamu või ridaelamu puhul
30% ning ärimaa puhul 40 %.. Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 10m. Hoonete
katusekalle on lubatud 0-45°. Määrata hoonete ±0.00.
Planeerida kvaliteetne linnaruum kaasaegse arhitektuurse, tervikliku ja omanäolise
lahendusega. Arhitektuursete nõuete koostamisel lähtuda kaasaegsetest ehitusmaterjalidest.
Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ning liigendatud fassaadi. Maantee
poolne fassaad tuleb planeerida esinduslikum. Fassaadidel ette näha vähemalt kahe erineva
fassaadi põhimaterjali kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid. Fassaad
peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Arvestada energiasäästu nõuetega,
energiatõhus, elektriautode taristu. Määrata piirdeaedade kujundustingimused.
Kruntide hoonestusalade määramisel arvestada tuleohutuskujade, insolatsiooni normidele
vastavusega ja elanikele piisava privaatsuse tagamisega (välistada aknast aknasse vaatamise
võimalust, õuedes võiks olla privaatseid puhkenurki).
Planeeritaval krundil määrata ehitisealune pind ja täisehitus, hoonete arhitektuursed
parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus, välisviimistlus).
Määrata ehitusjoon maantee poolsele küljele.
Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad.
Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Keila linnaarhitektiga.
HALJASTUS JA HEAKORD
• Ärimaa krundil on minimaalne haljastatud pinna osakaal 10%.
• Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtuda üldpõhimõttest, et
kõvakattega alad krundil (sh ehitised, asfalteeritud/ sillutatud alad) ei oleks kokku
suuremad kui krundi haljastatav osa (st haljastuse osakaal 50% krundist).
• . Krundi iga 1000 m² kohta näha ette vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.
Pooppuude rivi maksimaalselt säilitada.
• Piirded ei ole kohustuslikud. Piirete rajamisel kavandada võrkaed kõrgusega kuni 1,5 m.
Väravad ei tohi avaneda tänava poole.
• Sõltuvalt prognoositavate elanike arvust kaaluda üldkasutatava lähipuhkeala krundi
vajadust.
• Lahendada kruntide heakorrastus, jäätmete kogumine sorteeritult. Arvestada kuritegevuse
ennetamise nõuetega linnaplaneerimisel.
• Maantee äärsete kruntide kavandamisel lähtuda Keila linna mürakaardist ja müra
vähendamise tegevuskavast.
TEED
• Juurdepääsud kruntidele lahendada vastavalt hoonestuskavale: Rõõmu tänavalt ja Haapsalu
maanteelt (viimasele maksimaalselt üks ristumine). Kaaluda kergliiklustee rajamise
vajadust Haapsalu mnt põhjakülge.
• Tänavad ja planeeringuala osaliselt läbiv kergliiklustee planeerida avalikult kasutatavatena,
mis antakse peale väljaehitamist linnale üle. Tänavaruumi laius arvestada vastavalt EVS-
ile 843 Linnatänavad.
• Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv. Parkimine
lahendada krundi siseselt. Parkimiskohad planeerida vastavalt kehtivatele normidele (EVS
843:2016). Lahendada sõidukite ja jalgrataste parkimine.
• Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad.
TEHNOVÕRGUD
• Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda tehnovõrkude
koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude
valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu joonist M
1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks servituudid või kitsendused.
Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse. Tehnilised tingimused taotleb tellija
või projekteerija võrguvaldajatelt vastavalt nende vahelisele lepingule.
• Tehnovõrgud vee ja kanalisatsiooni osas lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste
tingimuste osas pöörduda AS-i Keila Vesi poole.
• Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. Elektriliinide
ümbertõstmiseks taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused.
• Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele.
• Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada vastavalt tellija soovidele.
• Sademevesi on soovitatav immutada pinnasesse kruntide siseselt. Lahendada
vertikaalplaneerimine ning sademevete ärajuhtimine hoonestuse ümbrusest ja teedelt
naaberkrunte kahjustamata. Täiendavate sade- ja drenaažvee ärajuhtimise lahenduse
tehniliste tingimuste osas pöörduda AS Keila Vesi poole. Olemasolevat maapinda ei või
tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Tagada olemasoleva drenaaži- ja
sademeveesüsteemi toimimine.
• Lahendada tuletõrje veevarustus.
8. DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTAMINE JA KOOSTÖÖ
Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja ja naaberkinnisasja
omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega. Peale selle on
detailplaneeringu lahendus vajalik kooskõlastada järgmiste ametkondadega:
• Põhja-Eesti Päästekeskus;
• Terviseameti.
Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta ja tehnovõrkude valdajate
kooskõlastused lisada detailplaneeringule tabeli kujul.
8. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
Detailplaneering esitada planeerimisseaduses sätestatud mahus juhindudes teistest seadustest
ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda
planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides
vastavate lahenduste põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu
elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud
ning mõju looduskeskkonnale. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute
lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega
mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast
situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000, illustreeriv joonis, teede
lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja eesvooluni.
Detailplaneering tuleb vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu materjalid
esitada vastuvõtmise otsustamiseks kahes (2) ning kehtestamise otsustamiseks kahes (2)
identses eksemplaris paberkandjal ning sama materjal lisaks elektrooniliselt (esitluskuju pdf-
ina, joonised masinloetavalt dwg-na).
Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 .dwg fail, kus sidusa joonega on ära toodud 4 kihti:
planeeringuala; kinnistupiir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb kasutada ainult
tähtühendeid, mitte numbreid.
Kõik esitatavad AutoCad2010 .dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti Vabariigis
kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab olema ka digitaalses
esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud trass peab kaevust kaevuni
olema sidus).
LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS
Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni 7. oktoobrini 2023 Kui määratud tähtajaks ei ole
Keila Linnavalitsusele esitatud vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on
Keila Linnavalituselõigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.
Saatja: Keila LV <[email protected]>
Saadetud: 14.10.2021 16:42 Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]>; Terviseamet <[email protected]>
Koopia: <[email protected]> Teema: Webdesktop: Keila linn, Haapsalu mnt 64 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
Manused: DP_algatamise_teade_asutused.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile
mitte avada!
Tere! Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 3 punktile 10 ja 12 informeerime teid, et Keila Linnavalitsus algatas 07.10.2021 korraldusega nr 291 Haapsalu mnt 64 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi DP).
Lugupidamisega Keila Linnavalitsus
Telefon 679 0700 [email protected] www.keila.ee
www.facebook.com/keilalinn
Konfidentsiaalsusteade - elektrooniline kiri koos manustega on edastatud ainult adressaadina märgitud isiku(te)le. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni või informatsiooni,
mille autori kirjaliku nõusolekuta kolmandatele isikutele avaldamine, edastamine ja salvestamine on keelatud. Palume kiri koos manustega kustutada juhul, kui kiri on teile
saadetud ekslikult ja te ei ole kirja adressaadina märgitud isikuks.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Haapsalu mnt 64, Tammiku tee 1, Tammiku tee 2 ja lähiala detailplaneeringu algatamine | 06.11.2025 | 1 | 7.2-3.1/6777-1 | Sissetulev kiri | paa | Keila Linnavalitsus |
| Keila linn, Haapsalu mnt 64 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu menetluse lõpetamine | 19.09.2022 | 1145 | 7.2-3.1/6220-1 | Sissetulev kiri | paa | Keila Linnavalitsus |