Raplamaa Rapla vald Röa küla Nurme detailplaneering

____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132

79513 Rapla Registrikood 77000312

vastavalt nimekirjale Meie 12.05.2022 nr 6-2/63-4

Detailplaneeringu algatamisele eelnev koostöö

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse

§ 124 lõikele 6, esitan seisukohavõtuks Röa külla kavandatava tootmisala detailplaneeringu

algatamise eelnõu, KSH eelhinnangu ja KSH algatamata jätmise eelnõu koos

detailplaneeringu lähteseisukohtadega (kõik kirjale lisatud). Detailplaneering, mida

menetletakse, on Nurme detailplaneering, mis hõlmab Nurme maaüksust Röa külas.

Planeeringu kohta on materjali ka valla veebilehel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Cerly-Marko Järvela

vallaarhitekt

Adressaadid: Keskkonnaamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet

506 1360

[email protected]

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

seoses Nurme kinnistu algatatava detailplaneeringuga

(Röa küla, Rapla vald)

FAKTILISED ASJAOLUD

Maaomanik Alar Juttus soovib detailplaneeringu alusel muuta Nurme kinnistu kasutamise

juhtotstarvet maatulundusmaast tootmismaaks, et rajade sinna väiksem ettevõte lehtmetalli

(katusepleki) mehhaaniliseks töötlemiseks. Hajaasutusega alal paiknev Nurme kinnistu on täna

ilma ehitisteta, krunti läbib (keskpinge) elektriõhuliin ja krundi nurki lõikab kahes kohas elektri

maakaabelliin. Kunagisele heinamaale on isetekkeliselt kasvanud üksikuid noori mände,

metsanduslikku väärtust kinnistu ei oma.

Arvestades ühelt poolt Tallinn-Rapla maantee naabrusega, teiselt poolt (Pae kinnistul) tegutseva

Marmoroc kivitööstuse laoga, peamiselt aga Transpordiameti kavandatava Tallinn-Rapla

2

maantee ümberehitusega, mille tulemusena peaks Nurme kinnistu jääma olemasoleva ja sellega

paralleelse (uue) kogujatee vahele, ei oma põllumajanduslik tegevus antud kohas perspektiivi,

elamuehitus samuti mitte. Krundi nurgast u 80 m kaugusel kulgeb Tallinn-Rapla raudtee.

Loogiline valik on siinkohal maanteele orienteeritud teenindus (lähikonnas Seli teerist ja HEPA

bensiinijaam) või mõni väiksem tootmisettevõte. Maaomanik kavandab kinnistule väiksemat

metalli töötlemise ettevõtet (katusepleki lõikamine ja painutamine).

Nurme kinnistule (1,6 ha) on tootmisettevõtte tarvis kavandatud kas kahe eraldi (või siis ühe

kahepoolse kasutusega) tootmishoone püstitamine, ehitusaluse pinnaga kuni 1800 m2, kõrgusega

kuni 9 m. Hoonestusala on piiritletud hoone(te) lähiümbrusega, kompleksi ümber on lubatud

püstitada kuni 1,5 m kõrgune kombineeritud piire, maanteega külgnevale lõigule kõrghaljastus.

Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääsu, parkimise, elektri- ja veevarustuse küsimus,

kanalisatsioon tuleb (ühiskanalisatsiooni puudumisel) lahendada imbväljakuga omapuhasti

baasil.

Nurme kinnistu asukoht Rapla valla kehtiva (2011) üldplaneeringu kohaselt jääb

põllumajandusmaale, alale, mille planeeritavat maakasutust ei ole ÜP-s näidatud (nagu ka

suuremal osal Rapla valla põllumajanduslikul maal). Kinnistu jääb ka rohekoridori servale, mis

ühendab rohevõrgustiku tuumalasid: Rabivere raba ja Härgla mets.

Koostatava uue üldplaneeringu eskiisi (2022) kohaselt on kinnistu asukoht endiselt määratletud

(seekord väljaspool rohekoridori paikneva) põllumajandusmaa ja Tallinn-Rapla maanteele

(Nurmelt lõuna poole) kavandatud ökodukti suudmepiirkonna serva-alana. Rohekoridor, mille

katkestuse kohale on ökodukt kavandatud, toimiks ida-lääne suunalisena. Nurme kinnistu

tulevane asukoht maantee ja selle kogujatee vahelisel maaribal, kolmest küljest sõiduteedega

piiratult, ei luba seda pidada ökodukti suhtes oluliseks mõjutajaks.

Väljavõtted kehtivast (2011) ja koostatavast (2022) Rapla valla üldplaneeringust. Väljavõtete keskel Seli teerist.

Rohevõrgustik on kehtivas ÜP-s tähistatud rohelise viirutuse, koostatavas ÜP-s rohelise värviga. Roheline

punktiirjoon koostatava ÜP puhul märgib (Tallinn-Rapla maantee) kavandatava ökodukti suudmepiirkonda (kulgeb

läbi Nurme kinnistu)

3

Kuigi kehtiv üldplaneering võimaldab hajaasustusega aladel taotleda ehitusõigust ka

projekteerimistingimuste alusel (seda ka väikeettevõtte puhul), on kinnistu juhtotstarbe muutmise

korral vajalik siiski detailplaneeringu koostamine. Kuna Nurme kinnistu on maatulundusmaa

sihtotstarbega ja tema perspektiivset kasutusotstarvet ei ole kummagi (kehtiva ja koostatava)

üldplaneeringu puhul muudetud, võib käesolevat detailplaneeringut käsitleda üldplaneeringut

muutvana, mis omakorda toob kaasa vajaduse kaaluda KSH-d.

DP alale ei jää (ning alaga ei külgne) maardlaid, maaparandusobjekte, veekogusid ega nendega

seotud kaitsevööndeid, kultuurimälestisi, looduskaitseobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid,

väärtuslikke maastikke ega väärtuslikke põllumajandusmaid (Maa-ameti Geoportaali ja

koostatava ÜP kohaselt).

Radoonisisaldus pinnaseõhus on EGT radoonikaardi kohaselt keskmine kuni madal ega eelda

ehitusprojekti koosseisus Rn-mõõtmisi. Põhjavee reostuskaitstus on nõrk, seda tuleb arvestada

omapuhasti rajamisel.

Planeeringuala lähimad naabrid elavad Küüne kinnistul, 200 m kaugusel, teisel pool

Tallinn-Rapla maanteed.

Maakonnaplaneeringust (Rapla maakond 2030+) ei tulene Nurme DP alale otseseid tingimusi.

EELHINNANGU ALUS

Nurme detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi KeHJS § 6 lg 1

mõistes. KSH pole seega otseselt kohustuslik.

KSH kaalumise kohustus tuleneb Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, mille kohaselt tuleb

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava DP koostamisel anda eelhinnang

ja kaaluda KSH-d. Nagu eelpool viidatud, võib maa sihtotstarbe muutmise soovi (uue tootmisala

rajamine) lugeda ÜP põhilahenduse muutmiseks1.

KSH eelhindamise tarvis on Eestis koostatud mitmeid metoodilisi juhendeid, millest KeHJS-i ja

PlanS-i 2015. aasta uuendusi kajastab Riin Kutseri koostatud „KSH eelhindamise juhend

1 Eesti praktikas on kõrgema planeeringu „põhilahenduse muutmist“ kirjeldatud ebamääraselt. PlanS §

142 lg 1 sätestab, et ÜP põhilahenduse oluline muutmine DP-ga on muuhulgas ka „ÜP-ga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine“. Enamik DP-sid muudavad krundi juhtostarvet, selleks

nad ongi mõeldud. Küsimuseks jääb, mida tähendab ulatuslik muutmine? Kas on see mingi suhtarv

planeeringuala üldpinnast või muudetava juhtotstarbega ala absoluutne pindala? Või hoopis muutmise

iseloom? Üheselt mõistetavalt pole defineeritud ka mõiste põhilahendus – nii ei ole selge, kas näiteks 1,6

ha suuruse Nurme kinnistu juhtotstarbe muutmine oleks Rapla valla ÜP põhilahenduse (oluline)

muutmine. Käesoleva eelhinnangu puhul on lähtutud nö ettevaatusprintsiibist – kui vajadus pole selge,

tuleks KSH vajadust siiski igaks juhuks kaaluda.

4

otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018):

https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf

Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Eelhindamisel tuleb lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5

toodud kriteeriumitest. KSH vajaduse otsustamise juures tuleb, lisaks eelhinnangule, arvestada

ka asjaomaste asutuste (kindlasti Keskkonnaamet, Nurme DP puhul ka Transpordiamet)

seisukohtadega. Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu - hinnang

antakse olemasoleva teabe alusel. KSH vajaduse otsustab Rapla Vallavalitsus, tavaliselt tehakse

vastav otsus koos DP algatamisega.

EELHINNANG

Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on kaalutud Nurme DP-ga kaasneda

võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Arusaadavuse huvides on

esmalt toodud vastav kriteerium, millele järgneb selgitus. Vajalik on silmas pidada, et KeHJS-is

toodud kriteeriumid on üsna üldised ja kõik neist ei pruugi konkreetse planeeringu puhul olla

asjakohased.

1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende

asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest.

DP-ga määratakse ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused. Kavandatud tegevus –

metallitöötlemise väikeettevõtte rajamine seni kasutuseta maatulundusmaa asemel – arvestab

kohalike keskkonnatingimustega ja eelkõige Tallinn-Rapla maantee rekonstrueerimisega, mille

järel jääks Nurme kinnistu poolsaarena liiklusteede vahele. Selline perspektiiv võib sobida

maanteele orienteeritud või siis autoliiklusest mitte häiritud tegevustele.

Planeeringus on arvestatud kõiki kehtivaid kitsendusi (elektriliinid, maantee(de) kaitsevöönd)

ning tulevikuperspektiivi seoses Tallinn-Rapla maanteega. Ehitusgeoloogilised ja

keskkonnakaitselised tingimused ettevõtte rajamiseks on pigem soodsad (ala ei kannata

liigniiskuse käes, lubjakivi katab u 1,5 m paksune moreen), ettevõtte ei pea oma tegevuseks

taotlema keskkonnalubasid ning eeldatav koormus keskkonnale jääb kinnistu piiresse. Lähiala

elanikkond ei saa mõjutatud, küll võib töökohtade (kuni 5) lisandumisel olla positiivne

sotsiaalmajanduslik mõju. Vastuolu üldplaneeringu(te)ga, kus ala on kirjeldatud kui

põllumajanduslikku, ei ole sisuline vaid pigem formaalne. Tootmismaa leiab üldplaneeringutes

tähistamist enamasti olemasolevate ettevõtete juures, harvemini perspektiivsetel aladel. Muutuv

keskkond, antud piirkonnas eelkõige uue maantee ehitus, tekitab paratamatult uusi perspektiive

ettevõtluse paiknemisele. Karjatamine või mõne kultuuri kasvatamine liiklusest ümbritsetud 1,5

ha suurusel maalapil ei näi perspektiivne.

5

Ettevõte hakkab kasutama olemasolevat (Pae kinnistule viivat) teed, edaspidi ka Transpordiameti

kavandatud kogujateed - seega pole, vähemalt kaugemas perspektiivis ette näha, et ettevõttega

seonduvalt lisanduv liiklus (u 20 sõitu ööpäevas) mõjutaks kuidagi üldist liiklusohtust

piirkonnas.

Omaette küsimus on veevarustus ja kanalisatsioon. Hajaasustuse piirkonnas on igasuguse

arendustegevuse eelduseks oma puurkaevu ja omapuhasti ehitamine. Veeloa vajadust (n

põhjavee võtmine puurkaevust rohkem kui 10 m3/ööpäevas) ei ole ette näha, vett kasutataks

tööstuses minimaalselt, tegemist oleks valdavalt olmes (pesemine, WC, söömine) kasutatava

veega, mille vajadust saab prognoosida suurusjärku 5-10 m3/kuus. Tööstusliku reovee tekkimist

ei ole ette näha.

Detailplaneeringu elluviimine sõltub maaomaniku võimalustest, olulisel määral ka riigimaantee

ehituse kulgemisest. Paralleelsete töödena on kindlasti võimalik üht-teist kõikide jaoks

soodsamalt korraldada.

2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades

nende kehtestamise tasandit.

Kehtivat Rapla valla üldplaneeringut mõjutab DP vaid planeeritava kinnistu ulatuses (1,6 ha).

Väikeettevõtte kinnistu piiriülest mõju saab lugeda ebaoluliseks, võimalik on pigem sünergia

tekkimine naabruses (endine Röa kõrts) tegutseva (fassaadi)kivilaoga (EREX OÜ). Võime

siinkohal (tagantjärele) oletada, et kui kehtiva ÜP koostamise ajal (enne 2011) oleks tehtud

ettepanek Nurme kinnistu tähistada perspektiivse TT (tootmishoonete) alana, poleks see kellelegi

probleeme tekitanud ning ÜP maakasutuse kaart oleks antud kohas saanud teise märgistuse. Täna

poleks seetõttu vaja ka KSH vajadust eraldi kaaluda. Kokkuvõttes: ÜP kavandatav muudatus ei

ole antud asukohas kuigi põhimõtteline (sisuline). Siinkohal võib soovitada Nurme TT

kajastamist koostatavas ÜP-s.

Maakonnaplaneeringuga puutub Nurme DP-l, juba oma mastaabist tulenevalt, otsene puutumus.

Maakonnaplaneeringus jääb Nurme planeeringuala rohevõrgustiku koosseisu, koostatav Rapla

valla ÜP on selles kohas aga rohevõrgustikku korrigeerinud (arvestades ka lisandunud teavet

Rail Baltica ökoduktide ja maanteede ehituse alal) ning Nurme kinnistu jääb selle kohaselt

väljapoole rohevõrgustikku. Kui Nurme ka oleks jätkuvalt kõrgema planeeringuga määratud

rohevõrgustiku koosseisus, siis arvestades perspektiivset situatsiooni, kus kinnistu on kolmest

küljest piiratud riigimaanteega, poleks selline rohevõrgustik sisuliselt toimiv, sõltumata sellest,

mida tehakse Nurme kinnistul.

3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse.

6

Detailplaneeringu asjakohasus (vajadus) tuleneb eelkõige planeeringuala tänasest (eriti aga

perspektiivsest) paiknemisest transiitliikluse koridoris. Võib küsida, milline oleks siis

alternatiivne võimalus Nurme jaoks? Maatulundusmaa oludes tuleks alustada kas karjapidamise

või mõne kultuuri kasvatamisega, või siis istutada alale mets? Päikesepark (nagu see on

naabruses)? Viimane eeldab energia kohapeal kasutamist, seega ettevõtlust. Olukorras, kus 1,6

ha suurust ala hakkab kolmest küljest piirama sõidutee, pole eelnimetatud tõsiseks valikuks. Eriti

kui koht on metallitööstuse väikeettevõttele soodne.

4. DP elluviimisega seotud keskkonnaaspektid.

Keskkonnaaspektid, mis kaasnevad Nurme kinnistu DP-ga, on järgmised:

4.1. Maahõive

Ehitustegevusega kaasnev otsene maahõive (hooned, juurdepääsutee, parkla) hõlmab umbes

poole olemasoleva kinnistu pindalast. Kui arvestada kavandatavat maantee rekonstrueerimist,

väheneks Nurme kinnistu pindala põhimaantee laienduse ja uue kogujatee ehitamise võrra umbes

10%, kusjuures kinnistu tuleks jagada kaheks eraldi osaks. Kavandatav metallitöötlemise

ettevõte kasutaks seejärel moodustatavat suuremat kinnistut (umbes 1 ha). Kahjuliku välismõjuta

tootmise kõrval oleks sellisele krundile alternatiivset kasutust raske leida.

4.2. Põhjavee kaitse

Teatud oht põhjaveele lähtub igasugusest reovee immutamisest. Kuna ettevõttes on veekasutus

seotud vaid olmeveega, tööstusega seotus reovett ei teki ja üldkogused on väikesed (võrreldav

1-2 kodumajapidamise reoveega), on risk põhjaveele väike. Lähtudes ametlikust põhjavee

loodusliku kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiateenistus) on piirkonna põhjavesi kaitseta. Sellises

olukorras on reovee pinnasesse immutamisel vajalik järgida Vabariigi Valitsuse reovee määruse

(nr 61, vastu võetud 8. november 2019) nõudeid ehk siis: kuni 10 m3 heitvee immutamisel

pinnasesse peab eelnema bioloogiline puhastamine (omapuhasti). Põhjavee vähese kaitstuse

piirkonnas tingib vett hästi läbilaskva moreenikihi (1-2 m) olemasolu, samas on moreen ka hea

looduslik filter võimalike reostusjuhtumite korral. Imbväljaku kavandatav asukoht jääb

rekonstrueeritava põhimaantee naabrusesse, seega (arvestades maanteelt pinnasesse juhitavat

osaliselt reostunud sademetevett) võib väita, et reovee immutamiseks on puhasti asukoht sobiv.

4.3. Sotsiaalne mõju

Röa külas valdab hajaasustus, Üksikud elamud Seli teeristi lähistel jäävad piisavalt kaugele, et

kavandatav ettevõtlus neid tõsiselt häiriks. Kordi suurem häiring on kindlasti kasvav liiklus

Tallinn-Rapla maanteel. Ettevõtlusega kaasnevad töökohad, miks mitte ka kohalikele elanikele.

Valla maksubaas kasvab. Ettevõtte toodang (katused ja tarvikud) võib leida kasutust ka

lähipiirkonnas, seegi on positiivne mõju. Nurme kinnistu, suuresti tänu asukohale ja rohumaa

tüüpi kõlvikule, ei ole olnud huvipakkuv koriluse, looduses viibimise jms seisukohast.

7

5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega.

Nurme DP puhul on mõju keskkonnale eeldatavasti tagasihoidlik. Keskkonnalubade taotlemise

vajadus puudub, kavandatav ettevõte ei kasuta kemikaale, ei põhjusta mürahäiringuid, ei tekita

olulist liiklust.

Keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole antud

planeeringus kriteeriumitena asjakohased. Seos EL õigusaktide juurutamisega puudub.

Planeering lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud.

6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Igasugune ehitustegevus (ja sellele järgnev ettevõtte käivitamine, käigushoidmine) sisaldab

teatud riske, need puudutavad antud juhul eelkõige ettevõtet ennast (töökoha ohutus). Mõju

naabruskonnale puudub. Detailplaneeringule tuleb nii või teisiti saada Päästeameti kooskõlastus,

puurkaevu kasutusloa juures on vajalik veeanalüüsi olemasolu.

7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond.

Detailplaneeringu elluviimisega (ehitamine, ettevõtte tegevus) kaasnev mõju jääb valdavalt

Nurme kinnistu piiresse. Elanikke naabruses ei häirita, EREX OÜ ladu võib uue naabri

tulemisest pigem võita.

8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.

Need nimetatud aspektid, mida KSH eelhinnangus tuleb kaaluda, väljenduvad Nurme

planeeringualal väga tagasihoidlikult. Alal ja lähikonnas puuduvad kõik vähegi arvestatavad, st

planeeringutes arvesse võetavad „väärtused“. Oluline on arvestada kaitsmata põhjaveega.

9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale.

Nimetatud mõju puudub. Lähim kaitstav loodusobjekt, ühtlasi lähim Natura 2000 võrgustiku ala

– Rabivere maastikukaitseala/loodusala – jääb linnulennult 800 meetri kaugusele, teisele poole

raudteed. Tegemist on eelkõige koosluste ja liikide kaitseks moodustatud kaitsealaga, mida

8

selliselt distantsilt mõjutada pole võimalik. Planeeringualal ega selle lähikonnas ei ole teada

kaitsealuseid liike.

KOKKUVÕTE

Arvestades Nurme DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, kohapealseid keskkonnatingimusi,

kehtivaid ja pooleliolevaid kavasid-planeeringuid, naabruskonda, ning kaaludes

arendustegevusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju saab väita, et tõenäosus olulise mõju

esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole ette näha.

Andres Tõnisson 1. mai 2023

keskkonnaekspert, tel 553 2515

[email protected]

/allkiri digitaalselt/

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Nurme detailplaneering

12. mai 2023

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD

ALUSED: Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS)

DETAILPLANEERING:

Nurme detailplaneering (planeeringute andmekogu ID 30100341)

DETAILPLANEERINGUGA HÕLMATUD MAAÜKSUS:

aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve

Röa küla Nurme 66903:002:0952 16356 100% maatulundusmaa

Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool

detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib

planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide

tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus

kokku puudutatud maaomanikega.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,6 ha.

DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tootmisala moodustamise tingimused.

Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126:

- krundi hoonestusala määramine;

- krundi ehitusõiguse määramine;

- juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike

ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine;

- ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;

- haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine;

- puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

- kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

- servituutide vajadusega alade määratlemine;

- avalikult kasutatavate alade määratlemine.

KEHTIVAD PLANEERINGUD

Ei ole teada, et kontaktvööndisse oleks koostatud detailplaneeringuid.

2020. aastal Maanteeameti tellimusel koostatud tugimaantee nr 15 eskiisi (Skepast&Puhkim töö)

materjalid on kättesaadavad valla kodulehe vahendusel:

 eskiislahenduse joonised

 eskiislahenduse seletuskiri

 ulukiuuring

Rail Baltica raudteetrassiga seonduv informatsioon on Rail Baltic Estonia veebilehel.

Rapla valla kehtiva üldplaneeringu materjalid on kättesaadavad valla veebilehelt.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Nurme detailplaneering

Koostatava üldplaneeringu materjalid on üldplaneeringute portaalis.

Planeerimisseaduse kohaselt käsitletakse maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist

üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. Rapla valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist

maatulundusmaaga rohelises võrgustikus. Tegelikkuses paikneb vahetus naabruses Pae maaüksusel

ettevõtte OÜ Erek fassaadimaterjalide ladu ja u 50 m kaugusel Nurme maaüksuse piirist Seli tankla.

Koostatava üldplaneeringu kohaselt laieneb piirkonda liiklussõlm, rajatakse kogujateed ning rohelise

võrgustiku piire on seoses lõuna poole rajatava ökodukti ning maantee- ja raudteetrassidele

kavandatavate ulukipiiretega oluliselt muudetud. Rapla valla üldplaneeringust ei tulene tingimusi, mis

keelavad maatulundusmaa muutmise tootmismaaks. Häiringut mitteomava tootmise kavandamine

hajaasustusalale on piirkonna väärtuste kaitse tagamise korral võimalik. Seetõttu on detailplaneering

olemuslikus kooskõlas üldplaneeringuga, kuid ühe sihtotstarbe täiemahuline asendamine teisega tingib

üldplaneeringut muutva menetlusliigi valiku.

KOOSTÖÖTEGIJAD: Keskkonnaamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet

KAASATAVAD:

Küüne, Nurme, Nurmela, Pae, Seli tankla, Silveri ja Tänava maaüksuste omanikud,

Mittetulundusühing Röa küla, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS,

KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013”:

Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse sobivas vormingus. Enne

detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll.

Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele

võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muutuda. Järgida kehtivaid nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Nurme detailplaneering

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik ajakava

sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest, istungite tegelikest

toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Eeldatakse, et detailplaneeringut menetletakse

üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

05.06.2023 algatamise eelnõu vallavalitsuses

14.06.2023 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis

22.06.2023 algatamine volikogus

05.07.2023 algatamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“

20.07.2023 ... 23.08.2023 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek

24.08.2023 algusega 17.00 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

september...oktoober 2023 planeeringu koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste

sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse

korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)

01.11.2023 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

13.11.2023 vastuvõtmise eelnõu valitsuses

22.11.2023 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis

30.11.2023 vastuvõtmine volikogus

06.12.2023 teade „Raplamaa Sõnumites“

22.12.2023 ... 26.01.2024 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub

täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega)

30.01.2024 planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks (kuni

60 päeva - PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine

mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt

nihkuda ka kehtestamine)

27.03.2024 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid)

08.04.2024 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses

17.04.2024 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis

25.04.2024 kehtestamine volikogus

08.05.2024 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“

+ 30 päeva vaidlustusaeg

NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud.

Lähteseisukohtade koostaja:

Cerly-Marko Järvela

Rapla vallaarhitekt

+372 506 1360

O T S U S

EELNÕU nr 1-4/2023/69

seisuga 10.05.2023

Rapla

______ 2023 nr

Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

(Nurme)

Lääne Katus OÜ esitas Rapla vallale 5. veebruaril 2023 detailplaneeringu algatamisettepaneku

eesmärgiga kavandada Röa külas Nurme maaüksusele (katastritunnus 66903:002:0952,

maatulundusmaa 100%, pindala 16356 m²) uus tootmishoone. Tegelema hakatakse lehtmetalli

(katusepleki) mehaanilise töötlemisega. Algatamisettepanekuga esitatud eskiisi

(OÜ Valtu Projekt töö nr 23-01) kohaselt kavandatakse kuni 2 hoonet kõrgusega kuni 9 meetrit,

hoonealuse pinnaga kokku kuni 1800 m² ja krundi täisehitusega kuni 11%.

Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on äri- ja tootmismaa arendamine

detailplaneeringukohustuslik. Hajaasustusse võib rajada keskkonda mittekahjustavaid tootmis-

ja laohooneid, kuid arvestada tuleb tootmisala võimaliku häiringu, krundisuuruste ja piirkonnas

olevate funktsioonide omavahelise mõjuga. Nurme maaüksuse pindala jääb alla hajaasustuse

krundisuuruse üldreegli (2 ha), millest tulenevalt võib kohalik omavalitsus nõuda

detailplaneeringu koostamist. Samuti vajavad reguleerimist tootmisala seosed vahetu

ümbrusega, mis tingib detailplaneeringu koostamise vajaduse. Uute tootmisalade

kasutuselevõtt on lubatud detailplaneeringu vahendusel.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt käsitletakse maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku

muutmist üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. Rapla valla kehtiva üldplaneeringu

kohaselt on tegemist maatulundusmaaga rohelises võrgustikus. Tegelikkuses paikneb vahetus

naabruses Pae maaüksusel ettevõtte OÜ Erek fassaadimaterjalide ladu ja u 50 m kaugusel

Nurme maaüksuse piirist Seli tankla. Koostatava üldplaneeringu kohaselt laieneb piirkonda

liiklussõlm, rajatakse kogujateed ning rohelise võrgustiku piire on seoses lõuna poole rajatava

ökodukti ning maantee- ja raudteetrassidele kavandatavate ulukipiiretega oluliselt muudetud.

Rapla valla üldplaneeringust ei tulene tingimusi, mis keelavad maatulundusmaa muutmise

tootmismaaks, kuid Eestis levinud praktika kohaselt loetakse ühe sihtotstarbe täiemahulist

asendamist teisega maakasutuse ulatuslikuks muutmiseks. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt

menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana.

Tallinn-Rapla tee ümberehituse tulemusena hakkavad maaüksust ümbritsema teed. Piirkonna

tulevikuperspektiivi arvestades sobib Nurme maaüksus maanteeliikluse häiringut taluvale või

maanteele orienteeritud tegevusele. Maatulunduslik kasutus nagu karjatamine või mõne

kultuuri kasvatamine evib liiklusest ümbritsetud väikesel maalapil vähest perspektiivi. Asukoht

katusematerjalide tootmistegevuseks sobib hea ligipääsetavuse ja vahetus naabruses paikneva

sama valdkonna tegevusala ettevõtte tegevuskoha poolest. Üldplaneeringu kohaselt tuleb

arendus- ja planeerimistegevusel rakendada traditsioonilisi funktsionaalse planeerimise võtteid,

paigutades täiendavad tootmismaad juba olemasolevate sarnase maakasutusega alade

ümbrusesse ja olemasolevatesse tehniliste infrastruktuuri piirkondadesse. Uued tootmisalad

tuleb koondada kompaktsetesse piirkondadesse, et vähendada taristuga seotud kulutusi.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmine on

planeerimisseaduse § 142 lõike 6 alusel kohustuslik.

KSH eelhinnangu (keskkonnaekspert Andres Tõnissoni töö) järelduste kohaselt ei ole

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomu, kohapealseid keskkonnatingimusi,

kehtivaid ja koostatavaid planeeringuid ning naabruskonda arvestades põhjust eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

tähenduses. Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõju keskkonnale on eeldatavasti

tagasihoidlik, on ajutine ja pöörduv ning piirdub ehituse perioodiga. Puudub keskkonnalubade

taotlemise vajadus, kemikaale ei kasutata, ei põhjustata mürahäiringut ega arvestatavat

liikluskoormuse kasvu. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada, et tegemist on kaitsmata

põhjaveega piirkonnaga.

Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused

ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.

Enne detailplaneeringu algatamist esitati algatamise eelnõu, lähteseisukohad ja KSH

eelhinnang asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks ja koostöötegijaile arvamuse andmiseks.

(Arvamuste ja ettepanekute laekumisel eelnõu täiendatakse.)

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust.

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostamise

korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud Lääne Katus OÜ, planeerija

on arhitekt Piret Kivi (OÜ Valtu Projekt). Planeerimisseaduse § 130 lõike 2 punkti 2 kohaselt

ei ole üldplaneeringu muutmise korral lubatud halduslepinguga planeeringu koostamise

tellimist üle anda, mistõttu osapooled on valmis sõlmima kolmepoolse lepingu.

Planeerimisseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohaliku

omavalitsuse üksus.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel kohaldatakse üldplaneeringu menetlust.

Seetõttu on vajalik korraldada planeeringu eelnõu (edaspidi eskiisi) avalik väljapanek ja avaliku

väljapaneku tulemuste arutelu avalik koosolek.

Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 82 lõikele 1, 3 ja 5, § 83 lõikele

1 ja 2, § 124 lõikele 1, 2 ja 10, § 125 lõikele 2, § 128 lõikele 1, § 142 lõike 1 punktile 1 ja

lõikele 6, Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule ja asjaomaste asutuste

seisukohtadele,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Algatada Nurme detailplaneeringu koostamine eesmärgiga sätestada tingimused tootmisala

kavandamiseks.

1.1. Planeeringuala hõlmab Röa külas Nurme maaüksust (katastritunnus 66903:002:0952).

1.2. Planeeringuala piirneb idast 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, lõunast Pae tee, läänest Pae ning

põhjast Tänava maaüksusega.

1.3. Planeeringuala pindala on u 1,6 ha.

1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust.

1.5. Detailplaneeringuga muudetakse Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust maakasutuse

juhtotstarbe osas.

2. Jätta Nurme detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes

eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele.

2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist.

2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja

tingimused keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks.

2.3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga,

on ajutine ja pöörduv, õnnetuste esinemise võimalikkus ei erine tavapärasest.

2.4. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu,

koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla linn, Tallinna mnt 14).

2.5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda

Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel

vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Tallinna mnt 14).

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).

4. Korraldada Nurme detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek Rapla valla veebilehel ja

Rapla riigimaja (Tallinna mnt 14, Rapla linn) fuajees 20. juulist kuni 23. augustini 2023.

5. Korraldada Nurme detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

Rapla riigimaja (Tallinna mnt 14, Rapla linn) III korruse nõupidamisruumis 320 24. augustil

2023 algusega kell 17.00.

6. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes, Rapla valla veebilehel,

maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ning teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid.

7. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on

vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise

lõpetamise otsus.

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Kalle Toomet

Volikogu esimees

Algatamisettepanek esitati 5. veebruaril 2023. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse

detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Menetlustähtaega on korduvalt

pikendatud, viimati 10. mai 2023 kirjaga nr 6-2/63-3 kuni 4. juulini 2023 (u 5 kuu võrra).

Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu

„Detailplaneeringu algatamine (Nurme)“

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav kui kavandatakse

tootmistegevust ja olulisi muudatusi. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest,

millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul

kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima.

Eelnõu sisu

Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused tootmisala moodustamiseks Röa

külla. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist maatulundusmaaga rohelises võrgustikus, kuid

tegelikkuses ja ka koostatava üldplaneeringu kohaselt moodustub piirkonda liiklussõlm, millele

maanteehäiringut taluv ja hõlpsast juurdepääsetavusest võitev tootmisala hästi sobib.

Ettevaatuspõhimõtet rakendades on planeerija teinud ettepaneku planeeringut menetleda

üldplaneeringut muutvana. Planeeringu materjalid valla veebilehel.

Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Olemasoleva maakasutuse

muutmise võrra on tegemist üldplaneeringu muutmisega.

Otsuse mõjud

Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega antakse

ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad menetlustoimingute

läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus jms). Kui

detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale kasulik ja

tõstab piirkonna mainet, kuna maantee laienemise läbi kurba seisu jääv maaüksus leiab

mõistliku kasutuse.

Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks

vajalik poolthäälte enamus.

Otsuse jõustumine

Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.

Eelnõu koostaja:

Cerly-Marko Järvela

vallaarhitekt

Õigusaktide väljavõtted

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

§ 45. Hääletamine volikogus

(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹,

14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes

otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

PLANEERIMISSEADUS

§ 82. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

(1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse

üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek

linnaosa keskuses.

(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

(3) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt

30 päeva.

(4) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse

käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku

algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud

teave.

(5) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg

ja koht teatatakse planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või

üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete

avaldamise kohaks, hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla-

või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne

avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust

planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 83. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(1) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik

arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse

vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes.

Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses.

(2) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse

käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustel hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu

algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral

avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.

(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

/.../

(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus

(1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega

piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:

1) hoone püstitamiseks;

2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;

3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku

huviga rajatise püstitamiseks;

4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud

üldplaneeringuga.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu

koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.

§ 128. Detailplaneeringu algatamine

(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering

(1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste

muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine,

detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

(2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu

koostamisele ettenähtud nõudeid.

/.../

(5) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse

käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõudeid.

(6) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest.