Jõelähtme ja Maardu detailplaneeringute sademeveest riigiteede tee piirides

Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringualade sademevee ärajuhtimise

EKSPERTHINNANG Käesolev eksperthinnang on koostatud Jõelähtme valla Liivamäe küla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku

detailplaneeringualadelt (edaspidi „planeeringuala“) sademevee ärajuhtimise kohta. Planeeringuala

paikneb kahel pool riigile kuuluvat Loovälja teed. Loovälja tee kuivenduskraavid on juhitud Kroodi

ojasse põhja pool Peterburi teed, kus Kroodi oja veepind on tunduvalt madalam kui seda on Maardu

järve veepind. Käsitletavatelt planeeringualadelt Loovälja tee kuivenduskraavide vooluhulka ei ole

võimalik praeguste truupide läbimõõtude korral oluliselt suurendada. Planeeringualale eesvoolu

rajamine, mis juhiks sademeveed Peterburi tee alt läbi on sedavõrd kallis ja käesolevas eksperthinnangus

seda varianti ei analüüsita.

Kuna planeeringuala kuulub Maardu järve valgalasse siis analüüsitakse võimalust juhtida planeeringuala

veed Maardu järve. Maardu järve tavaline veepind on 32,90 m ja maksimaalne veepind 33,70 m.

Eskiisi tasemel vaadeldi mitmeid variante aga sõelale jäi variant, mille korral kõige vähem oleks

lõikumisi olemasoleva ja planeeritava taristuga.

Järgneval joonisel on näidatud põhivariandid, mida kaaluti.

Joonis 1 Sademevee ärajuhimise kraavitrasside variandid

Lilla joonega näidatud trassi korral üritati veed suunata Maardu järve Järvekalda tee kaudu aga seal

elamutega piirnevas osas on ruumi väga vähe ja samas on ka seal teised maa-alused trassid. Loovälja tee

äärde planeeritavad kraavid tekitaksid lõuna pool teed veel kolmanda kraavi, mis planeeringu

seisukohalt ei ole otstarbekas. Plaanil esitatud kahe variandi baasil analüüsiti veel mitmeid omavahel

segatud lahendusi. Lõpuks anti detailsem lahendus sinise joonega näidatud kraavitrassile.

Planeeringualalt sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud rajada kraav vastavalt joonisel 2 esitatule.

Kraav on väikse languga, mistõttu töötab see vooluhulga tippusid reguleeriva mahutina. Planeeritav

kraav on joonisel näidatud helesinise joonega, rohelise sakilise joonega on näidatud planeeritava kraavi

valgalad ja punase ringiga kohad kus on arvutatud vooluhulgad, mis on tähistatud PT1...PT4. Suuremas

mõõtkavas on joonis esitatud lisas 1.

Joonis 2 Planeeritava kraavi pinnavee valgalad

Vooluhulkade arvutamisel on planeeringualal võetud keskmiseks äravooluteguriks 0,7 st, et 70%

sademetest jõuab kraavi, valgalal F3 on see 0,55.

Vooluhulkade arvutus EVS848:2021 metoodika alusel

EVS848:2021 standardi Väliskanalisatsioon kohaselt arvutatakse sademevee vooluhulka valgaladelt,

mille pindala on kuni 100 ha valemiga:

= xA

kus Q –ärajuhitava sademevee arvutusäravool, l/s

q –arvutusvihma keskmine intensiivsus, l/s ha

- keskmine äravoolutegur

A – valgala suurus, ha Arvutusvihma intensiivsus sõltub vihma kestusest.

= 2,778

kus q – arvutusvihma intensiivsus, l/s ha

a, b, c – tegurid, mis sõltuvad geograafilisest asukohast

t –arvutusvihma kestus minutites

P – arvutusvihma kordus aastates.

Tallinna piirkonnas on:

a=325,7

b=0,342

c=0,770

Arvutusvihma kestus t võetakse võrdseks sademevee kokkuvoolu ajaga valgala kaugemast punktist

arvutuspunktini. Kokkuvoolu aeg koosneb vee voolamise ajast mööda maapinda ning voolamise ajast

torustikus ja kraavis arvutuspunktini.

EVS848:2021 tabel 4 iseloomustab tulvaveest tingitud uputuste riski hindamist, kus mõju on hinnatud

vastavalt asukohale. Käesoleval juhul tuleks kasutada kordussagedust 3 aastat.

Sademeveesüsteem peab töötama enda tööea vältel, mis on tavaliselt 50 aastat. Lähtudes eelnevast

tuleb sademeveesüsteeme projekteerides arvesse võtta kliimamuutuse mõju. Soovituslik on tulevikku

arvestada, kasutades tegurit 4% kümnendi kohta, seega viiekümne aasta kohta tuleks kasutada tegurit

1,2. Järgnevas tabelis on on esitatud arvutuspunktide vooluhulkade arvutuse parameetrid.

Tabel 1 Arvutuslikud vooluhulgad

Arvutus-

punkt

Pind,

ha

Äravoolu-

tegur,

Kokku-

voolu

aeg,

min

Äravoolu-

moodul,

q, l/s ha

Kliima-

muu-

tuse

tegur

Kesken-

datud

voolu-

hulk, l/s

Arvutus-

lik

voolu-

hulk, Q,

l/s

Märkused

PT1 3,0 0,70 15 163,7 1,2 413

PT2 9,4 0,70 38 74 1,2

584

Kraavis on vaja

reguleerivat mahtu

850 m³ siis väljuv

vooluhulk oleks

150 l/s

PT3 1,3 0,55 15 163,7 1,2 150 290 Vooluhulk F3

valgalalt on 140 l/s

PT4 F3-le lisandub vähe pinda ja arvestades kraavi reguleerivat mõju jääb

vooluhulk samaks 290

Punktis PT2 on arvutuslik vooluhulk 584 l/s aga kui panna pk 0,520 kohale d500 mm truup, mille

läbilaskevõime on keskmiselt 150 l/s siis oleks vaja selles punktis vooluhulga tippude silumiseks

reguleerivat mahtu 850 m³. Tavalise ristlõikega kraavis (vee sügavus 60 cm, põhja laius 1,0 m, nõlvus

1,5) 500 m lõigul oleks reguleerivat mahtu 570 m³. Lisaks on vaja veel 280 m³, mille saab kui teha 150

m lõigul kraav põhja laiusega 4 m. See laiem kraaviosa võiks olla reljeefi madalamas osas, siis on

kaevemaht väiksem- sobiks pk0,650-0,800 vahemik.

Kraav tuleb teha selliselt, et planeeringualalt tulevad veed ei satuks riigimaantee kraavidesse kuna

vastasel juhul nii Maardu järve kõrgete veeseisude korral kui ka planeeringualalt tulevate suurte

vooluhulkade korral hakkab järve vesi voolama teekraavidesse, mis koormab üle teekraavi truubid.

Planeeritava kraavi trassi kohta on koostatud pikiprofiil kus on eeltoodud tingimusi arvestatud.

Teekraavidega ristumistel juhitakse pk 0,00-0,046 vahemikus planeeringuala kraavi truup teekraavide

alt läbi, pk 0,295 kohal õhust läbi selliselt, et teekraavi vesi pääseb toru alt läbi. Pk 1,090 kohal on

teekraavid suhteliselt madalad ja seal juhitakse planeeringualalt tulev vesi torustiku kaudu

olemasolevate teekraavide alt läbi.

Pikiprofiilil on esitatud planeeritavate truupide lõikumise kohas olemasolevate teekraavide põhja

kõrgused ja truubi alumise pinna kõrgus lõikuva kraavi põhjast kui truup läheb õhust üle kraavi.

Pk 0,245...0,295 olev truup lõikub oleva kraaviga selliselt, et madalamal kraavil jääb kraavi põhjast

kuni truubi alumise välispinnani 60 cm ja suuremal kraavil 110 cm. Need avad on piisavad

teekraavidesse koguneva vee ilma takistuseta ärajuhtimiseks, 60 cm täite korral laseks teekraav läbi

0,45 m³/s ja 1,1 m täite korral 1,5 m³/s. Kuna samas kohas on maantee all d50 cm truup siis enne tekib

takistus truubist voolamisel kui truubialusest avast. Kraavi valmimise järgselt põhimõtteliselt väheneb

vooluhulk teekraavides kuna praegu jõuab kogu planeeringuala valgalalt vesi teekraavidesse aga

planeeringu realiseerimise järgselt lõigatakse suur osa valgalast ära ja sealt tulev vesi juhitakse Maardu

järve.

KOKKUVÕTE 1. Sademevee ärajuhtimine Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringu

aladelt tuleb teostada selliselt, et riigitee kraavidesse ei lisanduks täiendavat vett. 2. Mõistlik on juhtida planeeringuala sademeveed Maardu järve, mille tavaline veepind seda ka

võimaldab. Väga harva esinev maksimaalne järve veepind tekitab küll tagasivoolu planeeritavasse kraavi aga planeeringuala maapinna vastav vertikaalplaneerimine tagab planeeringala piisava kuivenduse.

3. Planeeringuala vertikaalplaneerimisel tuleks arvestada sellega, et maapinna kõrgus jääks planeeritava kraavi põhjast vähemalt 1,0 m kõrgemale.

4. Kraavi trassi valikul on arvestatud sellega, et ei tekiks olemasolevate riigitee kraavidega kõrvuti olevaid paralleelseid kraave ja oleks vähem lõikumisi oleva ja planeeritava maa-aluse taristuga.

5. Planeeritava kraavi lõikumised olemasolevate maanteekraavideega on lahendatud torustikega, mis läbivad kraave piisavalt kõrgelt, et ei takistataks teekraavides vee voolamist või minnakse toruga teekraavide põhja alt läbi.

6. Torustike läbimõõtude vähendamiseks keskendada vooluhulga tippusid kraavides ja kraavi laiendis reguleeriva mahu tagamisega.

Koostas (allkirjastatud digitaalselt) 15.03.2024 Kalev Raadla Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS hüdrotehnikainsener tase 8 kutsetunnistus 154804 Lisa 1 Asendiplaan_V2 Lisa 2 Kraavi pikiprofiil_V2

30

roheala pind: 1188m²

50

6

21,2

39

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

10

43,3

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

1 Tallinn - Narva tee

11601 Loo - Loovälja

tee

8,9

roheala pind: 970 m²

looduslikuna säilitatava roheala pind ca 4360 m²

veevarustu se ja kanal

isatsiooni to rude pikkus

kuni Raja k atastriüksu

seni ca 417 m

21

39

30,6

Krunt pos nr 1 planeeritud veevarutuse liitumispunkt Krunt pos nr 1 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 1 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Peterburi tee

P-13

P-12

P-12

P-9

P-7

P-18

P-16

P-10

P-10

P-6

P-10

P-13

P-13

6,5

45,2

22,4

22,1

10,7

1-3K

30,7

17,3

30

1-3K

1-3K

1-3K

Ä ja/või Th

Ä ja/või Th

Ä ja/või Th

Ä ja/või Th

2,0

P-12

Jõelähtme vald Maardu linn

m²

1 Ä ja/või Th

18 3

5275 _

3

10406

- 26

m²

3 Ä ja/või Th

18 3

4760 _

3

12573

- 62

m²

2 Ä ja/või Th

18 3

6325 _

3

10426

- 48

m²

4 Ä ja/või Th

18 3

5490 _

3

10370 12

Loovälja tee

3K

4

Liivamäe küla Raja maaüksuse

detailplaneering

Algatatud Jõelähtme vallavalituse 29.12.2022

otsusega nr 1208

Vana-Hindreku

detailplaneering

Algatatud Jõelähmte vallavalituse 29.12.2022

otsusega nr 1208

Vana-Hindreku

S 100% 10 468m²

44605:001:0090

Uus-Hindreku

M 100% 13658m²

24504:003:0571

1 Tallinna-Narva tee

L 100% 3077m²

24504:003:0878

11601 Loo-Loovälja tee L7

L 100% 3512m²

24504:003:0558

11601 Loo-Loovälja tee L9

L 100% 5350m²

24504:003:0574

11601 Loo-Loovälja tee L10

L 100% 1185m²

24504:003:0561

Rusniku

M 100% 30 117m²

24504:003:0877

TINGMÄRGID Kinnistu piir

Projekteeritud veetoru

Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru

Projekteeritud reservtoru

Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitoru

G

G

G

G

Liitumispunkt

gaasivõrguga

Liitumispunkt

gaasivõrguga

Liitumispunkt

gaasivõrguga

Liitumispunkt

gaasivõrguga

Planeeritud sisselõige

10kV kaabelliini KPL27020

Pa=900kW

Pa=1200kW

Pa=900kW

Pa=800kW

Pos. 4 planeeritud

sideliitumispunkt

Pos. 3 planeeritud

sideliitumispunkt

Pos. 2 planeeritud

sideliitumispunkt

Pos. 1 planeeritud

sideliitumispunkt

l it i l i

llii i

Pos. 2 elektriliitumine

alajaama 0.4kV seadmes

Pos. 3 elektriliitumine

alajaama 0.4kV seadmes Pos. 4 elektriliitumine

alajaama 0.4kV seadmes

trafoalajaam nr 2

(HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod

kuni 2X1600 kVA)

Planeeritud

trafoalajaam nr 1

(HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod

kuni 2X1600 kVA)

Pos. 1 elektriliitumine

alajaama 0.4kV seadmes

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

P12

E100%2 800 m² 4501 m²

1 / 52 /1 9 / 5

Ä100% 1 3500 m²

7972 m² 33

12

P12

E100%3 800 m² 4513 m²

1 / 52 /1 9 / 5

1

0

P10

E100%5 700 m² 3757 m²

1 / 42 /1 9 / 5

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

6

L100%6 - 2997 m²

-- -

L100%7 - 937 m²

-- -

6

,

0

6

,

0

1343m2

W

1

K

1

V

1

K

1

V

1

P10

E100%4 700 m² 1 / 42 /1 9 / 5

3985 m²

K

1

V

1

Krunt pos nr 2 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Krunt pos nr 5 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 5 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 1 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 1 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 2 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 2 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 3 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 3 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 4 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 4 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 3 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Krunt pos nr 4 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Krunt pos nr 5 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Krunt pos nr 1 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

16

F1=3,0ha

F2=6,4ha F3=1,3ha

PT1

PT2

PT3

PT4

LISA 1 ASENDIPLAAN_V2

PT3

LEPPEMÄRGID

Vooluhulga arvutuspunkt numbriga

Alamvalgala piir pindalaga

Planeeritav kraav piketi numbri

F3=1,3ha

maapinna kõrgusega

Piketi number

põhja kõrgusarv

lõigu pikkus

kalle ‰ Projekteeritud

kraavi

Projekteeritud sügavus

Maapinna kõrgusarvud

Veepinna kõrgusarvud

1

2

3

4

5

6

7

m

m

m

m

m

‰

‰‰

‰‰‰ ‰‰

Pikettide vahekaugus

Mh1:2000

Mv1:100

LISA 2 KRAAVI PIKIPROFIIL_V2

Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringualade sademevee ärajuhtimise

EKSPERTHINNANG Käesolev eksperthinnang on koostatud Jõelähtme valla Liivamäe küla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku

detailplaneeringualadelt (edaspidi „planeeringuala“) sademevee ärajuhtimise kohta. Planeeringuala

paikneb kahel pool riigile kuuluvat Loovälja teed. Loovälja tee kuivenduskraavid on juhitud Kroodi

ojasse põhja pool Peterburi teed, kus Kroodi oja veepind on tunduvalt madalam kui seda on Maardu

järve veepind. Käsitletavatelt planeeringualadelt Loovälja tee kuivenduskraavide vooluhulka ei ole

võimalik praeguste truupide läbimõõtude korral oluliselt suurendada. Planeeringualale eesvoolu

rajamine, mis juhiks sademeveed Peterburi tee alt läbi on sedavõrd kallis ja käesolevas eksperthinnangus

seda varianti ei analüüsita.

Kuna planeeringuala kuulub Maardu järve valgalasse siis analüüsitakse võimalust juhtida planeeringuala

veed Maardu järve. Maardu järve tavaline veepind on 32,90 m ja maksimaalne veepind 33,70 m.

Eskiisi tasemel vaadeldi mitmeid variante aga sõelale jäi variant, mille korral kõige vähem oleks

lõikumisi olemasoleva ja planeeritava taristuga.

Järgneval joonisel on näidatud põhivariandid, mida kaaluti.

Joonis 1 Sademevee ärajuhimise kraavitrasside variandid

Lilla joonega näidatud trassi korral üritati veed suunata Maardu järve Järvekalda tee kaudu aga seal

elamutega piirnevas osas on ruumi väga vähe ja samas on ka seal teised maa-alused trassid. Loovälja tee

äärde planeeritavad kraavid tekitaksid lõuna pool teed veel kolmanda kraavi, mis planeeringu

seisukohalt ei ole otstarbekas. Plaanil esitatud kahe variandi baasil analüüsiti veel mitmeid omavahel

segatud lahendusi. Lõpuks anti detailsem lahendus sinise joonega näidatud kraavitrassile.

Planeeringualalt sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud rajada kraav vastavalt joonisel 2 esitatule.

Kraav on väikse languga, mistõttu töötab see vooluhulga tippusid reguleeriva mahutina. Planeeritav

kraav on joonisel näidatud helesinise joonega, rohelise sakilise joonega on näidatud planeeritava kraavi

valgalad ja punase ringiga kohad kus on arvutatud vooluhulgad, mis on tähistatud PT1...PT4. Suuremas

mõõtkavas on joonis esitatud lisas 1.

Joonis 2 Planeeritava kraavi pinnavee valgalad

Vooluhulkade arvutamisel on planeeringualal võetud keskmiseks äravooluteguriks 0,7 st, et 70%

sademetest jõuab kraavi, valgalal F3 on see 0,55.

Vooluhulkade arvutus EVS848:2021 metoodika alusel

EVS848:2021 standardi Väliskanalisatsioon kohaselt arvutatakse sademevee vooluhulka valgaladelt,

mille pindala on kuni 100 ha valemiga:

= xA

kus Q –ärajuhitava sademevee arvutusäravool, l/s

q –arvutusvihma keskmine intensiivsus, l/s ha

- keskmine äravoolutegur

A – valgala suurus, ha Arvutusvihma intensiivsus sõltub vihma kestusest.

= 2,778

kus q – arvutusvihma intensiivsus, l/s ha

a, b, c – tegurid, mis sõltuvad geograafilisest asukohast

t –arvutusvihma kestus minutites

P – arvutusvihma kordus aastates.

Tallinna piirkonnas on:

a=325,7

b=0,342

c=0,770

Arvutusvihma kestus t võetakse võrdseks sademevee kokkuvoolu ajaga valgala kaugemast punktist

arvutuspunktini. Kokkuvoolu aeg koosneb vee voolamise ajast mööda maapinda ning voolamise ajast

torustikus ja kraavis arvutuspunktini.

EVS848:2021 tabel 4 iseloomustab tulvaveest tingitud uputuste riski hindamist, kus mõju on hinnatud

vastavalt asukohale. Käesoleval juhul tuleks kasutada kordussagedust 3 aastat.

Sademeveesüsteem peab töötama enda tööea vältel, mis on tavaliselt 50 aastat. Lähtudes eelnevast

tuleb sademeveesüsteeme projekteerides arvesse võtta kliimamuutuse mõju. Soovituslik on tulevikku

arvestada, kasutades tegurit 4% kümnendi kohta, seega viiekümne aasta kohta tuleks kasutada tegurit

1,2. Järgnevas tabelis on on esitatud arvutuspunktide vooluhulkade arvutuse parameetrid.

Tabel 1 Arvutuslikud vooluhulgad

Arvutus-

punkt

Pind,

ha

Äravoolu-

tegur,

Kokku-

voolu

aeg,

min

Äravoolu-

moodul,

q, l/s ha

Kliima-

muu-

tuse

tegur

Kesken-

datud

voolu-

hulk, l/s

Arvutus-

lik

voolu-

hulk, Q,

l/s

Märkused

PT1 3,0 0,70 15 163,7 1,2 413

PT2 9,4 0,70 38 74 1,2

584

Kraavis on vaja

reguleerivat mahtu

850 m³ siis väljuv

vooluhulk oleks

150 l/s

PT3 1,3 0,55 15 163,7 1,2 150 290 Vooluhulk F3

valgalalt on 140 l/s

PT4 F3-le lisandub vähe pinda ja arvestades kraavi reguleerivat mõju jääb

vooluhulk samaks 290

Punktis PT2 on arvutuslik vooluhulk 584 l/s aga kui panna pk 0,520 kohale d500 mm truup, mille

läbilaskevõime on keskmiselt 150 l/s siis oleks vaja selles punktis vooluhulga tippude silumiseks

reguleerivat mahtu 850 m³. Tavalise ristlõikega kraavis (vee sügavus 60 cm, põhja laius 1,0 m, nõlvus

1,5) 500 m lõigul oleks reguleerivat mahtu 570 m³. Lisaks on vaja veel 280 m³, mille saab kui teha 150

m lõigul kraav põhja laiusega 4 m. See laiem kraaviosa võiks olla reljeefi madalamas osas, siis on

kaevemaht väiksem- sobiks pk0,650-0,800 vahemik.

Kraav tuleb teha selliselt, et planeeringualalt tulevad veed ei satuks riigimaantee kraavidesse kuna

vastasel juhul nii Maardu järve kõrgete veeseisude korral kui ka planeeringualalt tulevate suurte

vooluhulkade korral hakkab järve vesi voolama teekraavidesse, mis koormab üle teekraavi truubid.

Planeeritava kraavi trassi kohta on koostatud pikiprofiil kus on eeltoodud tingimusi arvestatud.

Teekraavidega ristumistel juhitakse pk 0,00-0,046 vahemikus planeeringuala kraavi truup teekraavide

alt läbi, pk 0,295 kohal õhust läbi selliselt, et teekraavi vesi pääseb toru alt läbi. Pk 1,090 kohal on

teekraavid suhteliselt madalad ja seal juhitakse planeeringualalt tulev vesi torustiku kaudu

olemasolevate teekraavide alt läbi.

Pikiprofiilil on esitatud planeeritavate truupide lõikumise kohas olemasolevate teekraavide põhja

kõrgused ja truubi alumise pinna kõrgus lõikuva kraavi põhjast kui truup läheb õhust üle kraavi.

Pk 0,245...0,295 olev truup lõikub oleva kraaviga selliselt, et madalamal kraavil jääb kraavi põhjast

kuni truubi alumise välispinnani 60 cm ja suuremal kraavil 110 cm. Need avad on piisavad

teekraavidesse koguneva vee ilma takistuseta ärajuhtimiseks, 60 cm täite korral laseks teekraav läbi

0,45 m³/s ja 1,1 m täite korral 1,5 m³/s. Kuna samas kohas on maantee all d50 cm truup siis enne tekib

takistus truubist voolamisel kui truubialusest avast. Kraavi valmimise järgselt põhimõtteliselt väheneb

vooluhulk teekraavides kuna praegu jõuab kogu planeeringuala valgalalt vesi teekraavidesse aga

planeeringu realiseerimise järgselt lõigatakse suur osa valgalast ära ja sealt tulev vesi juhitakse Maardu

järve.

KOKKUVÕTE 1. Sademevee ärajuhtimine Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringu

aladelt tuleb teostada selliselt, et riigitee kraavidesse ei lisanduks täiendavat vett. 2. Mõistlik on juhtida planeeringuala sademeveed Maardu järve, mille tavaline veepind seda ka

võimaldab. Väga harva esinev maksimaalne järve veepind tekitab küll tagasivoolu planeeritavasse kraavi aga planeeringuala maapinna vastav vertikaalplaneerimine tagab planeeringala piisava kuivenduse.

3. Planeeringuala vertikaalplaneerimisel tuleks arvestada sellega, et maapinna kõrgus jääks planeeritava kraavi põhjast vähemalt 1,0 m kõrgemale.

4. Kraavi trassi valikul on arvestatud sellega, et ei tekiks olemasolevate riigitee kraavidega kõrvuti olevaid paralleelseid kraave ja oleks vähem lõikumisi oleva ja planeeritava maa-aluse taristuga.

5. Planeeritava kraavi lõikumised olemasolevate maanteekraavideega on lahendatud torustikega, mis läbivad kraave piisavalt kõrgelt, et ei takistataks teekraavides vee voolamist või minnakse toruga teekraavide põhja alt läbi.

6. Torustike läbimõõtude vähendamiseks keskendada vooluhulga tippusid kraavides ja kraavi laiendis reguleeriva mahu tagamisega.

Koostas (allkirjastatud digitaalselt) 15.03.2024 Kalev Raadla Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS hüdrotehnikainsener tase 8 kutsetunnistus 154804 Lisa 1 Asendiplaan_V2 Lisa 2 Kraavi pikiprofiil_V2

30

roheala pind: 1188m²

50

6

21,2

39

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

10

43,3

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

V

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

1 Tallinn - Narva tee

11601 Loo - Loovälja

tee

8,9

roheala pind: 970 m²

looduslikuna säilitatava roheala pind ca 4360 m²

veevarustu se ja kanal

isatsiooni to rude pikkus

kuni Raja k atastriüksu

seni ca 417 m

21

39

30,6

Krunt pos nr 1 planeeritud veevarutuse liitumispunkt Krunt pos nr 1 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 1 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Peterburi tee

P-13

P-12

P-12

P-9

P-7

P-18

P-16

P-10

P-10

P-6

P-10

P-13

P-13

6,5

45,2

22,4

22,1

10,7

1-3K

30,7

17,3

30

1-3K

1-3K

1-3K

Ä ja/või Th

Ä ja/või Th

Ä ja/või Th

Ä ja/või Th

2,0

P-12

Jõelähtme vald Maardu linn

m²

1 Ä ja/või Th

18 3

5275 _

3

10406

- 26

m²

3 Ä ja/või Th

18 3

4760 _

3

12573

- 62

m²

2 Ä ja/või Th

18 3

6325 _

3

10426

- 48

m²

4 Ä ja/või Th

18 3

5490 _

3

10370 12

Loovälja tee

3K

4

Liivamäe küla Raja maaüksuse

detailplaneering

Algatatud Jõelähtme vallavalituse 29.12.2022

otsusega nr 1208

Vana-Hindreku

detailplaneering

Algatatud Jõelähmte vallavalituse 29.12.2022

otsusega nr 1208

Vana-Hindreku

S 100% 10 468m²

44605:001:0090

Uus-Hindreku

M 100% 13658m²

24504:003:0571

1 Tallinna-Narva tee

L 100% 3077m²

24504:003:0878

11601 Loo-Loovälja tee L7

L 100% 3512m²

24504:003:0558

11601 Loo-Loovälja tee L9

L 100% 5350m²

24504:003:0574

11601 Loo-Loovälja tee L10

L 100% 1185m²

24504:003:0561

Rusniku

M 100% 30 117m²

24504:003:0877

TINGMÄRGID Kinnistu piir

Projekteeritud veetoru

Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru

Projekteeritud reservtoru

Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitoru

G

G

G

G

Liitumispunkt

gaasivõrguga

Liitumispunkt

gaasivõrguga

Liitumispunkt

gaasivõrguga

Liitumispunkt

gaasivõrguga

Planeeritud sisselõige

10kV kaabelliini KPL27020

Pa=900kW

Pa=1200kW

Pa=900kW

Pa=800kW

Pos. 4 planeeritud

sideliitumispunkt

Pos. 3 planeeritud

sideliitumispunkt

Pos. 2 planeeritud

sideliitumispunkt

Pos. 1 planeeritud

sideliitumispunkt

l it i l i

llii i

Pos. 2 elektriliitumine

alajaama 0.4kV seadmes

Pos. 3 elektriliitumine

alajaama 0.4kV seadmes Pos. 4 elektriliitumine

alajaama 0.4kV seadmes

trafoalajaam nr 2

(HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod

kuni 2X1600 kVA)

Planeeritud

trafoalajaam nr 1

(HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod

kuni 2X1600 kVA)

Pos. 1 elektriliitumine

alajaama 0.4kV seadmes

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

P12

E100%2 800 m² 4501 m²

1 / 52 /1 9 / 5

Ä100% 1 3500 m²

7972 m² 33

12

P12

E100%3 800 m² 4513 m²

1 / 52 /1 9 / 5

1

0

P10

E100%5 700 m² 3757 m²

1 / 42 /1 9 / 5

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

2

W

2

6

L100%6 - 2997 m²

-- -

L100%7 - 937 m²

-- -

6

,

0

6

,

0

1343m2

W

1

K

1

V

1

K

1

V

1

P10

E100%4 700 m² 1 / 42 /1 9 / 5

3985 m²

K

1

V

1

Krunt pos nr 2 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Krunt pos nr 5 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 5 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 1 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 1 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 2 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 2 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 3 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 3 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 4 planeeritud veevarutuse liitumispunkt

Krunt pos nr 4 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Krunt pos nr 3 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Krunt pos nr 4 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Krunt pos nr 5 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

Krunt pos nr 1 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp

16

F1=3,0ha

F2=6,4ha F3=1,3ha

PT1

PT2

PT3

PT4

LISA 1 ASENDIPLAAN_V2

PT3

LEPPEMÄRGID

Vooluhulga arvutuspunkt numbriga

Alamvalgala piir pindalaga

Planeeritav kraav piketi numbri

F3=1,3ha

maapinna kõrgusega

Piketi number

põhja kõrgusarv

lõigu pikkus

kalle ‰ Projekteeritud

kraavi

Projekteeritud sügavus

Maapinna kõrgusarvud

Veepinna kõrgusarvud

1

2

3

4

5

6

7

m

m

m

m

m

‰

‰‰

‰‰‰ ‰‰

Pikettide vahekaugus

Mh1:2000

Mv1:100

LISA 2 KRAAVI PIKIPROFIIL_V2