Otsus

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

p2 PARKIMISKOHTADE VÄHIM ARV KRUNDIL

LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides Lubatud kõrgus

abs. korruste arv +/-

hoonete ehitisealune

pind

hoonete lubatud arv

krundil

OLEMASOLEV PUU

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

POS 1 KRUNDI TUNNUS

OLEMASOLEV/PROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV KRUNDI HOONESTUSALA TUNNUSEGA

OLEMASOLEV MADALPINGE-KAABEL

M KATASTRI SIHTOTSTARVE MAATULUNDUS MAA

HL

SIHTOTSTARVE VEE TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA

OLEMASOLEV KESKPINGE ÕHULIIN

LAMMUTATAV EHITIS / LIKVIDEERITAV OBJEKT

ALA 1

SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD MADALPINGE-KAABEL

SÕIDUTEE SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA ULATUS

OE

SIHTOTSTARVE LOODUSLIK MAA

EP SIHTOTSTARVE ÜKSIKELAMUMAA

LT TEE JA TÄNAVA MAA

PLANEERITUD LIITUMISKILBI NÄITLIK ASUKOHT

OLEMASOLEVA KESKPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI ULATUS LIINIST MÕLEMALE POOLE 10m

OLEMASOLEVA MADALPINGE-KAABLI KAITSEVÖÖNDI ULATUS LIINIST MÕLEMALE POOLE 1m

T KATASTRI SIHTOTSTARVE TOOTMISMAA

UUEVESKI OJA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI ULATUS

UUEVESKI OJA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI ULATUS

UUEVESKI OJA VEEKAITSEVÖÖNDI ULATUS

RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖNDI ULATUS

SIHTOTSTARVE ELEKTRIENERGIA JAOTAMISE EHITISE MAA

OV

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESTVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS

OLEMASOLEV MAAPARANDUSSÜSTEEM

MAAPARANDUSSÜSTEEMI PEAKOLLEKTORI KAITSEALA ULATUS 5m MÕLEMALE POOLE

MÄRKUSED 1. Nõuded hoonete paiknemisele ja ehitiste arhitektuurilised ja kujnduslikud nõuded vt. Seletuskiri punkt 7; 2. Koordinaadid L-Est97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

10,00

10,00

17,98

25,08

7,00

19 0,

00

19 0,

00

Võimalik rajatava silla asukoht

Juurdesõidutee servituudi vajadusega ala

Maa-alune kustutusvee hoidla 30 m3

kuivhüdrandiga

AL A

16 /2

AL A

16 /1

AL A

15 /2

AL A

15 /1

AL A

13 /2

AL A

13 /1

AL A

14 /2

AL A

14 /1

ALA 4

ALA 5

0 105 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ALA 6

ALA 7

ALA 8

ALA 9

ALA 10

ALA 11

ALA 12

POS 3 2970 m2

POS 2 1120 m2

POS 4 3625 m2

POS 5 6238 m2

POS 6 6954 m2

POS 12 5014 m2

POS 13 5152 m2

POS 1 7276 m2

POS 7 6483 m2

POS 8 6594 m2

POS 11 5611 m2

POS 14 5301 m2

POS 15 5278 m2

POS 10 5387 m2

POS 9 13907 m2

POS 17 12307 m2

POS 16 7827 m2

OV, OE

0 /0 0 0

EP 97,50 2 /-1 400 4

EP 97,50 2 /-1 400 4

EP 95,50 2 /-1 600 4

EP 94,50 2 /-1 600 4

EP 97,00 2 /-1 600 4

EP 97,00 2 /-1 600 4

EP 90,00 2 /-1 600 4

EP 95,50 2 /-1 600 4

EP 97,50 2 /-1 600 4

EP 97,50 2 /-1 600 4

EP 98,50 2 /-1 600 4

EP 99,00 2 /-1 600 4

EP 97,00 2 /-1 600 4

EP 93,50 2 /-1 600 4

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

R iig

im aa

nt ee

k ai

ts ev

öö nd

i u la

tu s

Ka ld

a eh

itu sk

ee lu

vö ön

d

Ka ld

a pi

ira ng

uv öö

nd

T

M

M

M

M

M

M

LT

0 /0 0 0

HL

0 / 0 0 0

ALA 3

Ka ld

a eh

itu sk

ee lu

vö ön

d M

aa pa

ra nd

us sü

st ee

m i e

es tv

oo lu

k ai

ts ev

öö nd

N äh

ta vu

sk ol

m nu

rk

N äh

ta vu

sk ol

m nu

rk

1:1000

Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus

Osa-grupp-jrk.nr.

Mõõt

Registrikood 12267932 MTR EEP002408

Töö nr

Tellija

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Joonise nimetusStaadium Margus Meimer

Asukoht Kingumetsa (kat .71501:002:0338), Aindu

küla, Viljandi vald, Viljandimaa

2023-10-09

JN100Põhijoonis

21.01.2024

DP ES

Versioon 01

Kinnistu aadressiga Kingumetsa DETAILPLANEERING (kovID DP 347)

Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta

Planeeringu nimetus

Kalle KadalippPlaneerija

DP koostamise korraldaja Viljandi Vallavalitsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viljandi Vallavalitsus

[email protected]

Kauba tn 9

71020, Viljandi, Viljandi maakond

Teie 27.02.2024 nr 7-2/161-12

Meie 22.03.2024 nr 7.2-2/24/3312-2

Kingumetsa maaüksuse detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Kingumetsa maaüksuse detailplaneeringu (katastritunnus

71501:002:0338, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused planeeringuala

jagamiseks elamumaa kruntideks ning neile ehitusõiguse määramine.

Väljastasime seisukohad planeeringu koostamiseks 30.10.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/20985-2

(edaspidi seisukohad).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Oma seisukohtade p 3 sätestasime, et hoonestus tuleb kavandada riigitee kaitsevööndist

väljapoole, kuna riigitee kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

Planeeringuga kavandatakse riigitee äärde 4 elamumaa sihtotstarbega krunti (POS 13-16),

mille hoonestusalad on kavandatud osaliselt (10 m ulatuses) riigitee kaitsevööndisse (Lisa 2)

ning kuhu on lubatud ehitada meie nõusolekul abihooneid või rajatisi, kus ei paikne eluruume

(Lisa 1, ptk 6 „Krundi hoonestusala“).

Tulenevalt riigitee kõrgest liiklussagedusest (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 4453

sõidukit), riigiteel kehtivast kiirusrežiimist 90 km/h ning olemasolevast olukorrast, kus riigitee

kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon, jääme oma seisukoha juurde (meie

seisukoha p 3) ega nõustu mis tahes funktsiooniga ehitusloa kohustuslike hoonete osalise või

täieliku kavandamisega riigitee kaitsevööndisse.

2. Planeeringuga on kavandatud POS 2 kinnistule riigitee kaitsevööndisse 18 m kaugusele

riigiteest puurkaev (Lisa 2).

Riigiteed nr 49 hooldatakse kiirsahkadega, mis tähendab, et soola- ja riigiteele

mootorsõidukitelt sattunud muude ainete (kütuse põlemisjäägid, määrdeained jne) segune lumi

lendub teest kuni 10 m kaugusele ehk osaliselt kavandatava puurkaevu sanitaarkaitsealale.

Lisaks korrashoiule ehitatakse riigiteed ümber ja remonditakse, mille ruumiline ulatus on alati

suurem kui tänane tee muldkeha laius, ning suhteliselt kõrge liiklussageduse korral on

liiklusõnnetuse risk piisavalt tõenäoline, et võtta seda maakasutuse planeerimisel arvesse.

Meie hinnangul läheb antud riigitee lõigus teekaitsevööndisse kavandatav puurkaev vastuollu

veeseaduse § 151 nõuetega. Kingumetsa maaüksuse suurus on 10,7 ha, st antud juhul ei ole

tegemist ruumipuudusega, millest tulenevalt ei ole võimalik puurkaevu asukohta muuta.

Palume kavandada puurkaev väljapoole riigitee kaitsevööndit.

2 (2)

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. SK100_20231009_DP_Seletuskiri_KingumetsaDP

2. JN100_20231009_DP_Põhijoonis_Kingumetsa

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Viljandi, detsember 2022

Viljandi vallas Aindu külas kinnistu KINGUMETSA

DETAILPLANEERING

KovID:DP347

Maa-ameti kaldaerofoto, 31.05.2021

Planeeringu koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus

Huvitatud isik Margus Meimer

Koostaja Projektikoda OÜ

registrikood 12267932

MTR reg nr EEP002408

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Töö nr 2023-10-09

Planeerija: Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7

[email protected]

+372 511 4378

2/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................. 4 1.1 Üldosa .................................................................................................................................... 4

1.2 Algatamiskorraldus ................................................................................................................ 4

1.3 Geodeesia ............................................................................................................................... 5

1.4 üldplaneering ......................................................................................................................... 5

1.5 Kehtivad detailplaneeringud .................................................................................................. 6

2 Ruumilise arengu eesmärgid ........................................................................................................ 6 3 Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus ..................................................................................... 6 4. PLANEERINGUALA ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ......................................... 7

5 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE .................................................................... 7 6 KRUNDI HOONESTUSALA ..................................................................................................... 8 7 KRUNDI EHITUSÕIGUS ........................................................................................................... 8

7.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed ............................................................................................ 8

7.2 Hoonete suurim lubatud arv .................................................................................................. 8

7.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ............................................................................ 8

7.4 Hoone lubatud maksimaalne kõrgus ...................................................................................... 9

7.5 Hoone lubatud maksimaalne sügavus .................................................................................... 9

8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED ............................................................................ 9

9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED ........................ 9 10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS ........................................ 10

10.1 Krundile pääs ................................................................................................................... 10

10.2 Tänavate liikluskorraldus ................................................................................................. 10

10.3 Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus ...................................................................... 10

11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ....................................................... 11 11.1 Haljastus ........................................................................................................................... 11

11.2 Heakorrastus, prügi kogumine ......................................................................................... 11

12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE ......................................... 11 13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE ............................................................ 12

13.1 Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ......................................................................... 12

13.2 Veevarustus ...................................................................................................................... 12

13.3 Tuletõrje veevarustus ....................................................................................................... 12

13.4 Heitvee kanalisatsioon ..................................................................................................... 12

13.5 Sademevee ärajuhtimine .................................................................................................. 12

13.6 Elektrivarustus ................................................................................................................. 13

13.7 Sidevarustus ..................................................................................................................... 13

13.8 Soojavarustus ................................................................................................................... 13

13.9 Maaparandussüsteem ....................................................................................................... 13

3/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

14 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID ......................................... 13 15 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED ........................................................... 14

15.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine ......................... 14

15.2 Müra ja vibratsioon .......................................................................................................... 14

15.3 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................ 14

15.4 Radoonioht ....................................................................................................................... 14

15.5 Insolatsioonitingimused ................................................................................................... 15

15.6 Energiatõhusus ................................................................................................................ 15

16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD

KINNISOMANDI KITSENDUSED ................................................................................................. 15 16.1 Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused ........................................... 15

16.1.1 Üldised nõuded ......................................................................................................... 15

16.1.2 Tehnovõrkude kitsendused ....................................................................................... 15 16.1.3 Tegevuse piiramine Teekaitsevööndis ......................................................................... 16 16.1.4 Tegevuse piiramine veehaarde sanitaarkaitsealal ..................................................... 16

16.1.5 Ohualad ........................................................................................................................ 16 16.2 Juurdepääs avalikult kasutatavale teele ........................................................................... 16

16.3 Veekaitsevööndid ............................................................................................................. 17

16.3.1. Veekogu kalda veekaitsevöönd ...................................................................................... 17 16.3.2. Veekogu kalda ehituskeeluvöönd ................................................................................... 17 16.3.3. Veekogu kalda piiranguvöönd ....................................................................................... 17

16.3.4. Veekogu kallasrada ........................................................................................................ 17 16.4. Maaparandussüsteemi eestvoolu kaitsevöönd ....................................................................... 17

17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED.................................................. 18 18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................................. 18

JOONISED:

1. JN100 Põhijoonis M 1:500

LISAD

1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:7000

2. ML106 Tugiplaan M 1:500

3. RI 100 Illustreeriv joonis

4. MD 201 Viljandi Vallavalitsuse 3.10.2023 korraldus 465 „Kingumetsa

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“

5. UU103 W Vara OÜ töö nr GD23179, 19. oktoober 2023 „Viljandi vald Aindu küla

Kingumetsa (71501:002:0338) geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2023

6. ML100 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 463791

7. ML100 Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr

38505163

4/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 ÜLDOSA Viljandi Vallavalitsus algatas 3.10.2023 korraldusega nr 465 Aindu külas Kingumetsa katastriüksuse

71501:002:0338 detailplaneeringu. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 10,7 ha.

Planeeringuala katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.

Detailplaneeringu koostamise tingis tellija soov muuta planeeringualal kehtiva detailplaneeringuga

määratud krundijaotust ja kruntide ehitusõigust.

1.2 ALGATAMISKORRALDUS Viljandi Vallavalitsus algatas 3.10.2023 korraldusega nr 465 Aindu külas katastriüksuse

71501:002:0338 Kingumetsa maa-ala detailplaneeringu.

Algatamisel seati detailplaneeringu koostamiseks järgmised lähteseisukohad:

1. Ehitusõigus

1.1 Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa kruntidel lubatud otstarve üksikelamu

maa (EP), kõrvaotstarbed määrata

detailplaneeringuga.

1.2 Hoonete suurim lubatud arv krundil Määrata detailplaneeringuga.

1.3 Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundil

Määrata detailplaneeringuga.

1.4 Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus krundil

Määrata detailplaneeringus meetrites maapinnast

ja/või absoluutkõrgusega.

1.5 Hoonete suurim lubatud sügavus

krundil

Tingimusi ei seata

2. Muud nõuded

2.1 Detailplaneeringu ülesanded Detailplaneeringuga tuleb lahendada

planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-des 1 kuni 9, 11,

12 ja 17 sätestatud ülesanded

2.2 Uuringute vajadus Vajalik maa-ala geodeetiline mõõdistamine

2.3 Planeeringuala kruntideks

jaotamine

Lähtuda põhimõttest, et moodustatav krunt peab

olema piisavalt suur, et kehtivaid seadusjärgseid

kitsendusi ja maakasutustingimusi arvestades

jääb ehitamiseks piisav kitsendustest vaba

hoonestusala ning krundist, selle hoonetest ja

rajatistest tulenevad võimalikud kitsendused (nt

kaevust ja kanalisatsioonisüsteemist) ei koorma

piirnevat kinnisasja või see koormatis on teeniva

kinnisasja omaniku poolt kooskõlastatud.

5/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

2.4 Hoonestusalad Määrata detailplaneeringuga. Hoonestusala ei ole

lubatud planeerida riigitee teekaitsevööndisse ega

Uueveski oja ehituskeeluvööndisse.

2.5 Arhitektuurilised ja kujunduslikud

tingimused

Määrata detailplaneeringuga

2.6 Tehniline taristu Detailplaneeringu koostamiseks tuleb taotleda

võrgu valdaja tehnilised tingimused.

Väljastatavad tehnilised tingimused tuleb esitada

detailplaneeringu lisade hulgas. Kui

detailplaneeringu lahendus näeb ette avalikus

kasutuses välisvalgustuse ja tehnorajatised, siis

detailplaneeringu elluviimise tingimuseks tuleb

planeeringus märkida, et sellise taristu

väljaehitamine toimub arendaja kulul.

2.7 Liikluskorraldus Määrata detailplaneeringuga. Kui

detailplaneeringuga kavandatakse

planeeringualale avalikuks kasutamiseks ette

nähtud tee ja sellega seotud rajatised, siis

planeeringu elluviimise tingimuseks on nende

väljaehitamine arendaja kulul.

2.8 Haljastus ja heakord Määrata detailplaneeringuga.

2.9 Krundi piirded Piirdeaedade/hekkide vajadus käsitleda

detailplaneeringuga. Piirete maksimaalne lubatud

kõrgus 1,2 m.

2.10 Servituudi seadmise vajadus Määrata detailplaneeringuga.

2.11 Detailplaneeringu eelnõu/eskiisi

koostamise vajadus

Detailplaneeringu eelnõu koostamine ei

kohustuslik, kui detailplaneeringu koostamisel

lähtutakse väljastatud lähteseiskohtadest.

2.12 Detailplaneeringu esitamine

kooskõlastamises ja vastuvõtmise

otsuse tegemiseks

Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse

tegemiseks tuleb detailplaneering esitada

vallavalitsusele digitaalselt, elektrooniliselt *.pdf

formaadis ja ühes eksemplaris paberil.

Digitaalsed vorminõuete failid tuleb esitada enne

detailplaneeringu kehtestamist.

1.3 GEODEESIA Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ tööd nr GD23179, 19.

oktoober 2023 „Viljandi vald Aindu küla Kingumetsa (71501:002:0338) geodeetiline alusplaan“,

Viljandi 2023.

1.4 ÜLDPLANEERING Alal kehtib Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65 „Saarepeedi valla

üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering.

Piirkond on määratletud väikeelamumaa alana.

6/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

Joonis 1. Väljavõte Saarepeedi valla üldplaneeringu kaardist

1.5 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Planeeringualal kehtib „Viljandi m/k Saarepeedi vald Kingu kinnistu detailplaneering” (Viljandi EKE

Projekt töö 03296) .

Planeeringualast lääne suunas asuval alal, teisel pool Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia teed, kehtib

“Oja katastriüksuse detailplaneering”. Planeeringuala asukoht: Oja katastriüksus 71501:002:0980

Tobraselja küla, Viljandi vald.

2 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ruumilise arengu eesmärgiks on olemasolev hetkel võsastunud planeeringuala maa-ala võtta

kasutusele elamumaana, jagada väikeelamumaa kruntideks, määrata kruntide hoonestamiseks

tingimused ja kavandada tugimeetmed selle teostamisel.

3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeringuala hõlmab kinnistu Kingumetsa (kat 71501:002:0338) maa-ala. Detailplaneeringuala

suurus on ligikaudu 10,7 ha.

Planeeritav ala on olemasolevana hoonestamata maatulundusmaa, mis külgneb läänest riigile kuuluva

tugimaanteega Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia (tee nr 49, pikkus 82034 m), põhjast, lõunast ja

idast maatulundusmaaüksustega aadressidega Uue-Tobra (kat 89901:001:1758), Uue-Alliku (kat

71501:002:0771), Rehemäe (kat 71501:002:0861), Kingu (kat 71501:002:0438).

Ala on mitmekülgse reljeefiga: osaliselt tasane, osaliselt pikkade nõlvadega põhjas ja idas Uueveski

oja poole. Kõrguste vahe planeeringualal kõrgema (abs 90,61 idaosa keskosas) ja madalaima punkti

(planeeringuala kirdepiiril Uueveski oja ääres abs. 74,22) vahel on ligikaudu 16,5 m.

Planeeringuala on kõrg ja madalhaljastusega ala. Ala valdava osa haljastus on sööti jäetud põllumaale

loodusliku külviga arenenud ca 20 aastane lepa, kase ja pajuvõsa.

7/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

Foto 1. Maa-ameti aerofoto planeeringualast aastast 2005

Planeeringualale lähimad hooned asuvad lõunapool Kingu kinnistul ja põhjas Tobra kinnistul teisel

pool Uueveski oja. Planeeringualast loodes, teisel pool Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia riigi

tugimaanteed, asub puidutöötlemiskompleks Ojapudu kinnistul (kaugus planeerinualast lähima

hooneni ca 180 m)

Ala läbib selle lõunaosas keskpinge õhuliin ja madalpinge maakaabelliin. Alale juurdepääs on

avalikult maalt läbi Kingu kinnistu

Ala on avatud kaugvaadetele ida kagu suunalt, ülejäänud suundadelt varjab alale kaugvaated puud ja

põõsad

Ala paikneb 4,5 km kaugusel Viljandi kesklinnast, linna piirini on ca 3 km. Detailplaneeringu maa-alal asuvad Jämejala II-III (MS kood 6113920020006/001; 6113920020005/001)

drenaažkuivendusega maaparandusehitised. Planeeringualaga piirneb ja osaliselt ka läbib riigi poolt

korras hoitav ühiseesvool (riigieesvool) Uueveski oja (MS kood 6113920020000/001).

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED Piirkond on sobilik elamuehituse arendamiseks. Piisavalt suurte kruntide korral on tagatud

hajaasustusliku miljöö tekitamise võimalus Viljandi linna vahetus läheduses, mida toetab olemasolev

reljeef ja looduslik olukord.

5 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada planeeringuala 14-ks üksikelamumaa

krundiks (POS 3-16), üheks avalikus kasutuses olevaks tee ja tänava maa-ala üksuseks (POS 1),

üheks avalikus kasutuses olevaks loodusliku maa-ala üksuseks (POS 17) ning üheks vee tootmise ja

8/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

jaotamise ehitise maa-ala üksuseks (POS 2). Lahendus koos krundi suuruste ja ehitusõiguse

näitajatega on kirjeldatud joonisel JN100 .

6 KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega

lubatud hooneid.

Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad

tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritavad maa-alused ja maapealsed rajatised

võivad asuda hoonestusalalt väljas.

Krundile ehitatav(ad) hoone(d) peavad asuma joonisel JN100 PÕHIJOONIS määratud

hoonestusala(de)l. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse ja istutada haljastust, puid ning põõsaid.

Elamumaa kruntidele POS 13, POS 14, POS 15 ja POS 16 ulatub Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia

riigi tugimaantee teekaitsevöönd 30 m teekatte servast. Teekaitsevööndisse eluruumide rajamine

mistahes kujul on keelatud. Loomaks võimalust tee maa-alalt lähtuvat müra vähendamiseks on

planeeringuga määratud nimetatud kruntidele hoonestusalad Ala 13/2, 14/2, 15/2 ja 16/2, millised

ulatuvad teekaitsevööndisse 10 m ulatuses. Kirjeldatud hoonestusaladesse on lubatud ehitada

Transpordiameti nõusolekul abihooneid või rajatisi, kus ei paikne eluruume.

7 KRUNDI EHITUSÕIGUS

7.1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel otstarbel

võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Kruntide 3-16 planeeritud kasutussihtotstarve

on ÜKSIKELAMUMAA, maaüksusel POS 1 TEE JA TÄNAVA MAA, maaüksusel POS 2 VEE

TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA ning maaüksusel POS 17 LOODUSLIK MAA.

Üksikelamumaa kruntidel on lubatud tegevused , mis on kooskõlas ehitise kasutamise otstarvetega

11101 Üksikelamu, 12744 Elamu, kooli vms abihoone (Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a

määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” Lisa järgselt 19

veebruari 2021 a määruse nr 7 sõnastuses).

7.2 HOONETE SUURIM LUBATUD ARV Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud arv“ on eraldiseisvate hoonete maksimaalselt

lubatud arv krundil. Hoonete suurim lubatud arv planeeringuga määratud kruntidel POS 3-16 on

kokku 4 eraldiseisvat hoonet (põhihoone ja 3 abihoonet). Planeeringuga määratud krundil POS 2 on

lubatud ehitada 1 hoone. Kruntidel POS 1 ja POS 17 ei ole hoonete rajamine lubatud.

7.3 HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus- ja

taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa aluse pinna

ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:

• vihmaveesüsteemi;

• päikesekaitsevarjestust;

• terrassi;

• kaldteed ning treppi;

• valguskasti;

• vundamendi taldmikku;

• tehnosüsteemi ja -seadme osa;

• liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale

mittetoetuvat varikatust;

9/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

• kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

• hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Käesoleva detailplaneeringuga on määratud maksimaalseks lubatud hoonete ehitisealuseks pinnaks

krundil POS 2 30m2, kruntidel POS 3 ja POS 4 400 m2, kruntidel POS 5-16 600 m2.

Lubatud ehitisealuse pinna suurus kruntidel on toodud joonisel JN100 PÕHIJOONIS.

7.4 HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS Planeeringus määratud “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis määratud

kõrgusarv hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid

süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas

korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

Peahoone lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil on toodud joonisel JN100 PÕHIJOONIS.

Abihoonete kõrguse kriteeriumiks on mahuline sobivus piirkonda. Mahulise sobivuse otsustajaks on

kohalik omavalitsus.

7.5 HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE SÜGAVUS Ehitise sügavus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või

katendist ehitise kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda kõrgusele, võtmata arvesse

kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

Hoonete maksimaalne lubatud sügavus on 4m.

8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatavad hooned peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise

nõuetele ja ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud.

Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete

tuleohutusklass ja vajadusel tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis.

Hoonete ehitamise perioodil ehitamisega seotud mürarikkaid töid ei tohi teostada puhkepäevadel ja

tööpäevadel väljaspool tavapärast tööaega (8:00 kuni 18:00).

Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse kaitsmiseks. Samuti

tagada olemasolevate kommunikatsioonide jätkuv toimimine ja vajadusel nende kaitse.

9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:

• Välisviimistlusmaterjalidele ja nende värvitoonidele erinõudeid ei seata;

• Hooned tuleb projekteerida hoonestusalale järgides hoonestusaladel seatud kõrguslikke

piiranguid (vt punkt 7.4). Hoonestusalad on tähistatud joonisel JN100 PÕHIJOONIS;

• Arvestades kruntide suurusi ja nende paiknemist reljeefil ning vähest avatust vaadetele

planeeringuala lähipiirkonnast, hoonete põhimahu asukohta ja harjajoone suunda, käesoleva

planeeringuga ei reguleerita. Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga ei määrata.

Ehitusprojekti koostajal lähtuda hoone(te) põhimahu asukohta ja harjajoone suunda

määramisel krundi reljeefist, avanevatest vaadetest ja ilmakaarte suhtes paiknemisest.

• Hoonete maksimaalne lubatud korruselisus on:

Kruntidel POS 3 – POS 16 peahoonel kuni 2maapealset korrust, abihoonel 1 korrus. Lubatud

on ehitada välja pööningukorrus viilkatuse aluse korrusena. Lubatud on keldrikorruse

rajamine. Krundil POS 2 on lubatud ühekorruselise hoone rajamine, keldrikorruse rajamist ei

reguleerita;

• Hoonete kohustuslikku katusekallet ei ole määratud.

10/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

• Riigitee kaitsevööndisse hoonestamisel ei ole lubatud tee kaitsevööndi alasse jäävale

hoonestusalale rajada eluruume.

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

• Piirde kõrgus planeeringualale jääva transpordimaaga piirnevana on lubatud kuni 1,2 m.

Kruntide omavahelise piirde rajamisel, tuleb piirde materjalis ja rajamiskõrguses kokku

leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel asjaõigusseaduses sätestatust;

• Piirdeaia materjalidest on lubatud horisontaalne või vertikaalne laudis, võrkpiire, hekk,

metallpiire.

10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS

10.1 KRUNDILE PÄÄS Planeeritav ala külgneb riigiteega (tugimaantee) nr 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 43,4-43,8.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4453 sõidukit.

Planeeringualale juurdepääs on läbi Kingu kinnistu olemasoleva ristumiskoha riigiteega km 43,799 .

Planeeringuala kruntidele juurdepääsu tagamiseks on planeeringu koostamise eelselt seatud Kingu

kinnistule tasuta ja tähtajatu sõiduteeservituut reaalservituudina kinnistu nr. 3484939 (Kingumetsa)

igakordse omaniku kasuks. Üldist liikluskorraldust piirneval riigiteel planeeringuga ei muudeta.

Ristmikul peab olema tagatud nõutud nähtavus. Ristmiku nõuetele vastavuse kontrollimisel või

nõuetele vastavaks kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhenddokumendist KT_025_J11_e1

„Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Planeeringu joonisele JN100 Põhijoonis on

kantud nähtavuskolmnurk parameetritega LN2 7m ja LN1 190 m eeldades, et liiklussagedus

ristmikul on alla 100 sõiduki ööpäevas.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki,

aia vms rajatise likvideerimine

10.2 TÄNAVATE LIIKLUSKORRALDUS Planeeringualale on kavandatud rajada avalikku kasutusse jäetavad kahesuunalise liiklusega

jaotustänavad, mille harud on tupiktänavad tagasipööramise võimalusega tänava lõpus. Juurdepääsuks vajalikule maa-alale Kingu maaüksusel on seatud tasuta ja tähtajatu sõiduteeservituut

reaalservituudina kinnistu nr. 3484939 igakordse omaniku kasuks.

Maaüksuse POS 1 jätmisel avalikku kasutusse on lähtuvalt käesoleva detailplaneeringu algatamise

korralduses määratud lähteseisukohale (detailplaneeringu algatamiskorralduse Lisa 2 punktile 2.7.)

planeeringu elluviimise tingimuseks tee ja sellega seotud rajatiste väljaehitamine arendaja kulul.

Tee paiknemine ja kruntidele juurdepääsude täpsed asukohad täpsustatakse koostatava(te)

ehitusprojekti(de)ga.

10.3 PARKIMINE JA KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS Detailplaneeringuga on määratud:

• Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundil. Tänava maa-alale parkimise

kavandamine ei ole lubatud;

• Planeeringuala elamumaa kruntidele on planeeritud nõudena minimaalselt 2 parkimiskohta

krundile.

• Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi nõude

täitjaks loetakse ka kohta projekteeritavas garaažis või varjualuses

• Jalgvärava(te) asukoht (nende rajamisel) määrata ehitusprojektiga;

• Krundisisese liikluskorralduse ja parkimise lahendus esitada ehitusprojektis;

• Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääs on olemasolevatelt teedelt ja planeeritud teelt

planeeringualal.

11/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

11.1 HALJASTUS Planeeringuala on kõrg ja madalhaljastusega ala. Ala valdava osa haljastus on sööti jäetud põllumaale

loodusliku külviga kasvanud ca 20 aastane domineeriva puuliigina lepa, kase ja paju võsa. Suuremad

puud kasvavad valdavalt planeeringuala riigimaanteega külgnevas osas ja Uueveski oja ümbruses.

Olemasoleva haljastuse säilitamise/likvideerimise kohustust konkreetsete puude lõikes,

detailplaneeringuga ei seata. Krundi haljastuse lahendus, sh. puude säilitamise/likvideerimise

lahendus, esitada ehitusprojekti koosseisus.

Krundile POS 1 kõrghaljastuse rajamist mitte kavandada.

Veekaitsevööndisse jääva puu- ja põõsarinde raiet võib teostada üksnes Keskkonnaameti

nõusolekul.

11.2 HEAKORRASTUS, PRÜGI KOGUMINE • Juurdesõidutee maaüksusel POS 1, krundile sissesõit ja parkimiseks planeeritud ala teostada

tolmuvaba katendiga.

• Sademevesi immutada krundi haljasmaal. Vajadusel rajada sademevee kompensatsiooni

kogurid.

• Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende

rakendusaktides ning Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjas ja Viljandi valla jäätmekavas

toodud nõuetega. Kogumiskonteinerite asukohad paigutada juurdepääsutee lähedusse, nende

täpne asukoht määrata ehitusprojektis.

12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda

Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” ja standardisarja

EVS 812 nõuetest, mille järgi minimaalne lubatud vahekaugus hoonestamisel tuletõkkemeetmeid

kavandamata on naaberkinnistute hoonetest 8 m. Planeeringu lahendus ei võimalda planeeringualale

hooneid rajada naaberkinnistule rajatava hoone tuleohutuskujasse.

Kehtivaid kuja nõudeid rakendamata võib kinnistule rajada sama tuleohutusklassiga hooneid TP 3

hoonete puhul kogupindalaga kuni 400 m2 ja TP 2 või TP 1 puhul kuni 800 m2.

Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

Rakendavad meetmed ja nende ulatus määrata ehitusprojektiga.

Minimaalset nõutavat tuleohutusklassist TP3 suuremat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga

nõutavana määratud. Hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga.

Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri

02.09.2010 määrusest nr.44, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”

Vastavalt Siseministri 02.09.2010 määrusele nr.44:

“§3 Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses

(1) Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina või krundi välispiiri läheduses ei tohi tekitada

tuleohtu ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade

ligipääsu.

(2) Põlevmaterjali ladustamise koht on hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses.

Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse ohutuks kauguseks süttiva

pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust

avast vähemalt 4 meetrit.

(3) Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada

evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade

ligipääsemist. ...

12/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE

13.1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED Planeeringualal asuvad:

o Elektrilevi OÜ maakaabelliinid;

o Elektrilevi OÜ keskpinge elektriõhuliin

Nimetatud tehnorajatised on näidatud koos kaitsevööndiga detailplaneeringu joonistel JN100

Põhijoonis ja ML106 Tugiplaan.

13.2 VEEVARUSTUS Planeeringuala piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu (ÜVK) arendamine ei ole valla

kehtivas ÜVK arengukavas lähiaastateks ette nähtud. Planeeringuala kruntide veevarustuse tagamine on

kavandatud planeeringuala lõunaossa jäävale krundile POS 2 rajatavast puurkaevust.

Kavandatava põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10–500 kuupmeetrit ööpäevas. Arvestades,

et piirkonnas on veehaardega avatud põhjaveekiht kaitstud, on sanitaarkaitseala ulatus puurkaevul

10 meetrit. Sanitaarkaitseala ulatus täpsustatakse puurkaevu projekteerimisel.

Puurkaevu kaitsevööndi ulatuses on igasugune majandustegevus keelatud.

Puurkaevust kruntideni rajatakse veetorustik. Torustiku võimalik paiknemine on näidatud joonisel

JN100 Põhijoonis. Veetorustiku täpne paiknemine täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Kavandatud puurkaevu asukoht jääb riigitee teekaitsevööndisse. Puurkaevu kavandatud asukohta

saab rajada Transpordiameti nõusolekul.

13.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Planeeringualale lähim olemasolev veevõtukoht asub planeeringualast üle planeeringualaga

külgneva maanteetee asuval Oja maaüksusel (katastritunnus 89901:001:2758), hüdrandi nr 25,

kaugus planeeringualast linnulennult ca 100m, mööda päästetehnikaga sõidetavat teed

planeeringuala lõunapiirini 250 m.

Tagamaks Siseministri 18.02.2021 määruses 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“ seatud nõuete täitmine

rajatakse planeeringualale maa-alune kustutusvee mahuti mahtuvusega 30 m3 koos kuivhüdrandiga

tee maa-alale. Planeeringus on näidatud mahutivõimaliku asukohana ala planeeringuala

edelanurgas. Mahuti ja hüdrandi asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga koostöös Päästeametiga.

Kustutusveevõtukoha olemasolu tagab planeeringuala arendaja, kui ei ole siduvalt kokku lepitud

teisiti.

Kavandatud kustutusveevõtukoha asukoht jääb riigitee teekaitsevööndisse. Kustutusveevõtukoha

kavandatud asukohta saab rajada Transpordiameti nõusolekul.

13.4 HEITVEE KANALISATSIOON Planeeringuala piirkonna ÜVK arendamine ei ole valla kehtivas ÜVK arengukavas lähiaastateks ette

nähtud. Planeeringuala kruntide reoveelahendus tagatakse reovee kohtkäitlusega (kogumismahuti,

settemahuti imbväljakuga, biopuhasti imbväljakuga) krundil. Lahenduse realiseerimisel arvestada

Viljandi Vallavolikogu 28.02.2018 määrusega nr 19 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ ja

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.

13.5 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Hoonete katustelt ja platsidelt kogunev sademevesi hajutada ja immutada maksimaalselt krundi

haljasmaal.

Krundi maapinna planeerimisel on keelatud sademevee tahtlik suunamine naaberkinnistutele ja tee

maa-alale. Vajadusel rajada krundile sademevee kompensatsioonimahutid.

13/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

13.6 ELEKTRIVARUSTUS Planeeritaval alal asub olemasolev Elektrilevi OÜ-le kuuluv alajaam Miti:(Võhma) ja

planeeringualal maakaabelliinid ning keskpinge elektriõhuliin .

Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele 463791 on muu hulgas määratletud:

1. Kingumetsa Detailplaneeringu ala toide näha ette olemasolevast alajaamast Miti:(Võhma).

2. Nimetatud olemasolevast alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite

ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute

piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele

soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.

4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi

katastriüksusi mitte moodustada.

Kruntide liitumispunktide võimalikud asukohad on näidatud joonisel JN100_Põhijoonis.

Tänava maa-alale tänavavalgustuse rajamisel paigaldada maakaabel samale teepoolele krunte

varustava toitekaabliga. Toide valgustitele näha ette maakaabliga.

Kõik arendustegevused elektriliinide kaitsevööndites tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.

13.7 SIDEVARUSTUS Planeeritava alaga piirneva Imavere – Viljandi - Karksi-Nuia tee ääres kulgeb Telia Eesti AS -ile

kuuluv sõlmede vaheline magistraalkaabel, kust eraklientidele teenuseid ei pakuta. Olemasolevana

lähipiirkonnas kaabelsidevõrguga liitumisvõimalus puudub.

Vastavalt Telia Eesti AS telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 38505163 nähakse

ette planeeringuala klientidele võimalus liituda mobiilse 4G võrguga, mis võimaldab pakkuda

telefoni-, tv ja interneti ühendust

Soovitavalt rajada sidekanalisatsioon kruntidele juurdesõidu teede (tänava) rajamise käigus, mis

võimaldab luua sideühenduse ilma suuremate kaevamistöödeta sidekaabelühenduse võimaluse

tekkimisel. Sidekanalisatsiooni paiknemine määrata ehitusprojektiga krundi POS 1 alale.

13.8 SOOJAVARUSTUS Piirkonnas kaugküttevõrguga liitumisvõimalus puudub. Kruntide soojavarustus lahendada

keskkonnasäästliku lahendusega (soojuspump, pelletikatel jms).

13.9 MAAPARANDUSSÜSTEEM Planeeritavale alale jäävad Jämejala II-III drenaažkuivendusega maaparandusehitised

Maaparandusehitised on kantud geoalusele Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) Viljandi esindusest

saadud andmete alusel. Detailplaneerinu elluviimisel tuleb säilitada planeeringu maa-ala ja

naaberkinnistu kuivendusseisund kui ei ole PTA-ga kokku lepitud teisiti.

Vältida tuleb ehitiste kavandamist drenaažikollektorile lähemale kui 5 m Maaparandussüsteemile

kavandatavate ehitiste ehitusluba tuleb kooskõlastada PTA-ga

Kui detailplaneeringu elluviimisel ilmneb, et planeeringu elluviimise lahendus ei võimalda

maaparandussüsteemi toimimist, siis tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida. Selleks võtta

maaparandussüsteemi projekteerimistingimused PTA-lt Võimalik lahend oleks näiteks planeeringuala

lõunapiirile piirikraavi rajamine, kuhu suunatakse naaberkinnistult lähtuvad drenaaživeed. PTA

kooskõlastab maaparandussüsteemile kavandatud ehitiste ehitusloa pärast rekonstrueeritud

maaparandussüsteemile ehitusloa väljastamist.

14 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud

olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri maardlate nimistus

olevad maardlad.

14/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

15 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED

15.1 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna detailplaneeringuga ei kavandata

tegevust, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on

olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kavandatava tegevusega ja detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri

16.12.2016 määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“. Mürataseme mõõtmisel rakendada määrustes kirjeldatud mõõtmise

meetodeid.

Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega.

Riigiteelt lähtuva liiklusest põhjustatud häiringute leevendusmeetmete vajaduse ilmnemisel

rakendada meetmed olukorra normaliseerimiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks riigitee liiklusest tuleneva müra

vähendamiseks. Liiklusmüra vähendamiseks on soovitav istutada maantee poolsele alale täiendavalt

kõrghaljastust. Leevendava meetmena aitab ka abihoonete rajamine maantee poolsesse krundiossa.

Piirkonna kruntidel mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:

• Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või

küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine

lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks;

• vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

kehtestatud nõuetest.

Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal jääb eeldatavalt normatiivide piiresse. Planeeritud

hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut

takistavate ehituslike meetmete rakendamisest. Vibratsiooni levikut takistab massiivsete

konstruktsioonide kasutamine.

15.3 VÄLISÕHU KVALITEET Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väike ning sellega ei kaasne õhukvaliteedi

piirväärtuste lähedast saastetaset.

Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.

15.4 RADOONIOHT Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb

planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt

EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

15/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

15.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib Euroopa

standard EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes" ja Eesti standard EVS 894, „Loomulik

valgustus elu- ja bürooruumides“. Standardi kohaselt tuleb detailplaneeringu staadiumis elamute

asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine

katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse pääsemine ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist

kuni 22 augustini.

Planeeritud hoonestusalad paiknevad hoonestamata maa-alal insolatsiooni tagamise võimalus on

detailplaneeringu koostamise ajal kontrollitud programmiga Archicad 27.

15.6 ENERGIATÕHUSUS Sõltuvalt planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel

rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED

16.1 EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED 16.1.1 Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis.

Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja

omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel

tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

Kaitsevööndis on keelatud (Ehs § 70 lg 2):

1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;

2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;

3) takistada ehitisele juurdepääsu;

4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast

ohust teavitavate tähiste paigaldamist;

5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist;

6) muud seaduses sätestatud tegevused.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda (Ehs § 70 lg 3) kaitsevööndiga ehitise

omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või

kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu

ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga

ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku

vahetu järelevalve all.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus (Ehs § 70 lg 5):

1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;

2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada

maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist;

3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde

lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks

vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

16.1.2 TEHNOVÕRKUDE KITSENDUSED Planeeringualal asuvatele olemasolevatele tehnovõrkudele (lõunaosas ala läbivatele keskpinge

õhuliinile ja madalpinge maakaabelliinile) on rakendatud talumiskohustus. Elektripaigaldistele

rakendatakse kaitsevööndit kus on keelatud (Ehs § 77 lg 2):

1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja

maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;;

16/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on

üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;

4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise

õhuliinide kaitsevööndis;

5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit,

küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja

maakaabelliinide kaitsevööndites.

Planeeritavatele tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi

ulatus on määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja

Keskkonnaministri 16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi

ulatus“.

Planeeritud tehnorajatistele nagu veetorustik puurkaevust planeeritud kruntideni, elektrikaabelliinid

alajaamast kruntideni jms puhul määratakse servituudi ala kaitsevööndi ulatuses.

16.1.3 TEGEVUSE PIIRAMINE TEEKAITSEVÖÖNDIS Tegevus tee teekaitsevööndis lisaks punktis 16.1.1. kirjeldatule on reguleeritud ehitusseadustiki §

72 . Muude seatavate nõuete seas on tee teekaitsevööndis keelatud :

1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;

2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;

3) kaevandada maavara ja maa-ainest;

4) teha metsa lageraiet;

5 teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

16.1.4 TEGEVUSE PIIRAMINE VEEHAARDE SANITAARKAITSEALAL Tegevust veehaarde sanitaarkaitsealal piiratakse tuginedes Veeseaduse § 151. Veehaarde

sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud:

1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine;

2) sanitaarkaitseala hooldamine;

3) metsa hooldamine;

4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu;

5 õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui

ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist;

6) teadustöö tegemine.

Veehaarde sanitaarkaitsealal on lubatud:

1) keskkonnaseire;

2) keskkonnajärelevalve;

3) tervisekaitse riiklik järelevalve.

16.1.5 OHUALAD Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud maa-alale ei ulatu ohtlikest käitistest, ettevõtetest

lähtuvaid määratud ohualasid.

16.2 JUURDEPÄÄS AVALIKULT KASUTATAVALE TEELE Planeeringuala kruntidele juurdepääsu tagamiseks avalikult kasutavalt teelt on planeeringu

koostamise eelselt seatud Kingu kinnistule tasuta ja tähtajatu sõiduteeservituut reaalservituudina

kinnistu nr. 3484939 (Kingumetsa) igakordse omaniku kasuks.

17/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

16.3 VEEKAITSEVÖÖNDID 16.3.1. VEEKOGU KALDA VEEKAITSEVÖÖND Planeeringualal asuva Uueveski ojal on tulenevalt Veeseaduse §-st 118 määratud veekaitsevöönd 10

m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist.

Veekaitsevööndis on muu hulgas keelatud:

1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava

geoloogilise uuringu tegemine

2) puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta;

3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine;

4) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas kalda erosiooni ja hajuheite vältimise

eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega;

5) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet.

16.3.2. VEEKOGU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND Planeeringualal asuva Uueveski ojal on tulenevalt Looduskaitseseaduse §-st 38 määratud kalda

ehitskeeluvöönd 50 m.

Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud seadusest lähtuvalt muu

hulgas järgmiste eranditega:

1) kalda kindlustusrajatis

2) piirdeaed

3) krunti POS 9 teenindavad rajatised: juurdesõidutee, platsid ja käiguteed, veetorustik, reovee

kohtkäitlusrajatised, maakaablid jms.

4) rajatav sild krundil POS 17 pääsuks teisele poole Uueveski oja.

16.3.3. VEEKOGU KALDA PIIRANGUVÖÖND Planeeringualal asuva Uueveski ojal on tulenevalt Looduskaitseseaduse §-st 37 määratud kalda

piiranguvöönd 100 m.

Kalda piiranguvööndis on keelatud:

1) reoveesette laotamine;

2) matmispaiga rajamine;

3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine

4) maavara kaevandamine;

5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine

16.3.4. VEEKOGU KALLASRADA Planeeringualal asuva Uueveski ojale on tulenevalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 38

määratud kallasrada.

Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle

ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on 4 meetrit. Kallasraja laiust

arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest

servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise

maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu

piirjoonest.

Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kallasrajale juurdepääs on planeeringus

määratud läbi krundi POS 17.

16.4. MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESTVOOLU KAITSEVÖÖND Planeeringualaga piirneb ja osaliselt ka läbib riigi poolt korras hoitav ühiseesvool (riigieesvool)

Uueveski oja. Maaparandussüsteemi eesvoolule valgalaga üle 10 km² on kehtestatud kaitsevöönd

ulatusega 15 m eesvoolu mõlemal kaldal.

18/18

Kingumetsa DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-10-09

Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat

rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi

rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle

rajatisele.

Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega

rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus

Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa

olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja

Toiduameti loal.

Eesvoolu kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kui selleks puudub Põllumajandus- ja Toiduameti

luba. Kui istanduse rajamiseks on vajalik muu luba, tuleb selle andmine kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga

Planeeringuala eesvoolu kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui üks meeter eesvoolu

pervest.

17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:

• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad

projekteerida visuaalselt võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;

• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;

• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;

• Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele

mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale;

• Tagada keskkonna korrashoid.

18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeeringuala kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse

realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju.

Planeeringu elluviimise eelduseks on vajalikuks osutuvate servituutide seamine ja et planeeringu

koostamisest huvitatud isik sõlmib Viljandi vallavalitsusega PlanS § 131 lõikest 2 tuleneva

halduslepingu.

Koostas

Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917