Seisukohad detailplaneeringu koostamiseks

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

MOKA KÜLA KÄRDU MAAÜKSUSE LAHENDUSSKEEM 3 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

M 1 : 1000

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID

PLANEERITAV KRUNDI PIIR

PLANEERITAV HOONESTUSALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius sõiduraja servast 30 m)

++

PLANEERITUD PUUDERIVI/VALLI ASUKOHT

Lisa 1

Hiiumaa Vallavolikogu ….2024

otsusele nr …

Moka külas asuva Kärdu maaüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (04.12.2023)

1.2. Hiiu maakonnaplaneering

1.3. Käina valla üldplaneering

1.4. Keskkonnaameti ….2024 kiri nr ….

1.5 Transpordiameti ….2024 kiri nr ….

1.6. Põllumajandus- ja Toiduameti ….2024 kiri nr ….

1.6. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi …2024 kiri nr …..

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Kärdu katastriüksust (vt joonis 1) koos piirneva

rannaalaga.

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 20501:001:1904

Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 4,76 ha

Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 69933

Hoonestus puudub

Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Lõokese tn 14, Mäe tn 9

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)

Kärdu maaüksuse detailplaneeringuala

Planeeringualale on olemasolev mahasõit riigimaanteelt (12135 Käina-Hüti tee).

Planeeringuala piirneb kohaliku teega (3680114 Leevikese tänav).

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd (12135 Käina-Hüti tee), maaparandushoiu-ala (maaparandussüsteem

7033040000040001 Käina-Kolga), III kategooria kaitsealune taimeliik (tumepunane neiuvaip

(Epipactis atrorubens)).

Käina valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustuses väljaspool reserveeritud

alasid, I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonna keskusega) ning

väärtuslikul põllumaal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi

suuruseks 1,0 ha.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul

(Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega) ja väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet

35).

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel III kaitsekategooria

taimede leviala.

Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Kärdu maaüksus keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu eesmärgiks on Käina valla üldplaneeringu muutmine lubades Kärdu maaüksusel

väiksemaid krunte, kui 1,0 ha, jagada Kärdu maaüksus elamumaa ja maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksusteks, määrata elamukruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks, hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus,

määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohad (joonis 2).

Joonis 2 Esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga jagatakse katastriüksus elamukruntideks lähtudes piirnevate elamukruntide

suurustest ning ehitusõiguseta maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseks. Elamukrundi

miinimum laius ei tohi olla kitsamas suunas alla 35 m.

4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Hoonestusala piiritlemisel arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti ning Transpordiameti

nõuetega, kuivendusvõrgu jätkuva toimimisega, riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest

liiklusest põhjustatud häiringutega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu

arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

 üksikelamu lubatud maksimaalne kõrgus 8,5 m;

 ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

 hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale;

 hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest

traditsioonidest.

Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga

4.4. Liikluskorraldus määramine

Juurdepääsuna tuleb kasutada Leevikese tänavat ja olemasolevat ristumiskohta riigimaanteega.

Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada

elamukrundi piires.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritsevat looduskeskkonda, haljastust ja

riigimaantee lähedusest tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringuga

kavandada olemasoleva kuivendussüsteemi edaspidine hooldus, säilimine ning vajadusel

täiendamine või ümberehitus, et tagada kuivenduse jätkuv toimimine planeeringualal ja

naaberkinnistutel.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse

võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,

paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või

planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt

ettevõttelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada vastavalt vee-ettevõtja Kärdla Veevärk AS poolt

väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringualal tuleb tagada sademevee ära juhtimine.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart

4.12. Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu

sõlmimine mai 2024

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt juuni- november 2024

Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele

ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks

detsember 2024 -

jaanuar 2025 (avalik

väljapanek vähemalt 30

päeva)

Detailplaneeringu koostamine veebruar – märts 2025

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine aprill-mai 2025

Detailplaneeringu vastuvõtmine juuni 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

juuli - august 2025

(avalik väljapanek

vähemalt 30 päeva)

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse. september 2025

Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine

oktoober - november

2025

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. detsember 2025

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

 Seletuskiri

 Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise

planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M

1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või

M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale,

kuid piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh

kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaneeringu joonisele

(geodeetilisele alusplaanile) peab olema kantud kuivendusvõrk. Detailplaanil määrata

tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed

ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud

asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus

 Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

 Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

 Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek.

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks

on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Keskkonnaamet

Päästeamet

Transpordiamet

Elektrilevi OÜ

AS Kärdla Veevärk

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute

omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib

mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks

planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende

kinnistute valdajad:

Kontori 36802:001:0523

Kimalase 20501:001:1906

Saue 36802:001:3030

Mäe tn 12 36802:001:3871

Mäe tn 10 20501:001:0838

Mäe tn 15 36802:001:3070

Mäe tn 17 36802:001:0912

Leevikese tn 1 36802:001:0911

Leevikese tn 3 36802:001:0680

Leevikese tn 5 36802:001:0900

Leevikese tn 7 36802:001:1090

Leevikese tn 9 36802:001:0670

Leevikese tn 11 36802:001:0660

Lõokese tn 14 36802:001:1941

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-

posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Keskväljak 5a, Kärdla

Hiiumaa vald.

Detailplaneering kooskõlastatakse:

 Päästeamet

 Keskkonnaamet

 Transpordiamet

 Elektrilevi OÜ

 AS Kärdla Veevärk

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab

regionaalminister.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt

(.pdf ja .dwg formaadis; allkirjastatud failide konteiner) e-posti aadressile [email protected]

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Valitsusele üks paberkandjal toimik,

mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Mai Julge

planeeringuspetsialist

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 08.03.2024 nr 9-6.1/624

Meie 26.03.2024 nr 7.2-2/24/4055-2

Seisukohtade väljastamine Moka küla

Kärdu detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud algatamise eelselt seisukohti Moka küla Kärdu detailplaneeringu (katastritunnus

20501:001:1904, edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele oli lisatud planeeringu algatamise

otsuse eelnõu koos lisadega (lähteseisukohad, KSH eelhinnang) ning planeeringu eskiis.

Planeeringu eesmärgiks on Käina valla üldplaneeringu muutmine, lubades Kärdu maaüksusel

väiksemaid krunte kui 1,0 ha, Kärdu maaüksus jagamine elamumaa ja maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksusteks, elamukruntidele elamu ja abihoonete püstitamiseks ehitusõiguse,

hoonestusalade ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine,

haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohtade määramine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12135 Käina-Hüti km 0,88-1,07. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 265 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsud elamukruntidele planeerida Leevikese tänava kaudu, ühele elamukrundile võib

juurdepääsu kavandada riigitee km 0,919 olemasoleva ristumiskoha kaudu. Juurdepääs tuleb

tagada ka moodustatavale maatulundusmaa krundile, vajadusel näha planeeringus ette

servituut. Ristumiskohtade kavandamisel arvestada normide § 23 ja § 24 toodud nõuetega

ristmike omavahelise kaugusele ja nähtavusele ristmikul.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades riigitee

liiklusest põhjustatud häiringutega, kavandada hoonestus tee kaitsevööndist väljapoole.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

2 (3)

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Lisaks juhime teie tähelepanu sellele, et lähteseisukohtades on lause „Detailplaneeringu alana

mõistetakse Kärdu katastriüksust (vt joonis 1) koos piirneva rannaalaga“, kuid meile teadaolevalt

kinnistul rannaga seost ei ole.

3 (3)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Lähteseisukohad

2. Planeeringu eskiis

58581095, [email protected]