Hiiumaa Hiiumaa vald Moka küla Kärdu maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohtade küsimine







HIIUMAA VALLAVOLIKOGU



OTSUS



Kärdla
[kuupäev] nr [nr]






Moka küla Kärdu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine





Planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 2, lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6, § 34 lg 2, § 35 lõigete 3 ja 5 ning Kärdu kinnistu omaniku detailplaneeringu algatamise taotluse alusel, arvestades otsuse seletuskirjas toodud kaalutlusi ning Keskkonnaameti ….2023 kirjas nr …. esitatud seisukohta


1. Algatada detailplaneeringu koostamine Hiiumaa vallas Moka külas asuval Kärdu kinnistul (registriosa nr 69933, katastritunnus 20501:001:1904, pindala 4,76 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale 1.
3. Jätta algatamata Kärdu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ja Keskkonnaameti hinnangul …………………………………….
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a).
5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa valla veebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.
7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid.
8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal on Hiiumaa Vallavalitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja Hiiumaa valla veebilehel.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.





Anu Pielberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees

Lisa 1
Hiiumaa Vallavolikogu ….2024 otsusele nr …
Moka külas asuva Kärdu maaüksuse
detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (04.12.2023)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering
1.3. Käina valla üldplaneering
1.4. Keskkonnaameti ….2024 kiri nr ….
1.5 Transpordiameti ….2024 kiri nr ….
1.6. Põllumajandus- ja Toiduameti ….2024 kiri nr ….
1.6. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi …2024 kiri nr …..

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Kärdu katastriüksust (vt joonis 1) koos piirneva rannaalaga.
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:1904
Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 4,76 ha
Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 69933
Hoonestus puudub
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Lõokese tn 14, Mäe tn 9

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)


Kärdu maaüksuse detailplaneeringuala

Planeeringualale on olemasolev mahasõit riigimaanteelt (12135 Käina-Hüti tee). Planeeringuala piirneb kohaliku teega (3680114 Leevikese tänav).
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12135 Käina-Hüti tee), maaparandushoiu-ala (maaparandussüsteem 7033040000040001 Käina-Kolga), III kategooria kaitsealune taimeliik (tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)).
Käina valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustuses väljaspool reserveeritud alasid, I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonna keskusega) ning väärtuslikul põllumaal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega) ja väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 35).
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel III kaitsekategooria taimede leviala.
Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Kärdu maaüksus keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Käina valla üldplaneeringu muutmine lubades Kärdu maaüksusel väiksemaid krunte, kui 1,0 ha, jagada Kärdu maaüksus elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusteks, määrata elamukruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad (joonis 2).


Joonis 2 Esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga jagatakse katastriüksus elamukruntideks lähtudes piirnevate elamukruntide suurustest ning ehitusõiguseta maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseks. Elamukrundi miinimum laius ei tohi olla kitsamas suunas alla 35 m.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti ning Transpordiameti nõuetega, kuivendusvõrgu jätkuva toimimisega, riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• üksikelamu lubatud maksimaalne kõrgus 8,5 m;
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga
4.4. Liikluskorraldus määramine
Juurdepääsuna tuleb kasutada Leevikese tänavat ja olemasolevat ristumiskohta riigimaanteega. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.
Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada elamukrundi piires.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritsevat looduskeskkonda, haljastust ja riigimaantee lähedusest tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringuga kavandada olemasoleva kuivendussüsteemi edaspidine hooldus, säilimine ning vajadusel täiendamine või ümberehitus, et tagada kuivenduse jätkuv toimimine planeeringualal ja naaberkinnistutel.
Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.
Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada vastavalt vee-ettevõtja Kärdla Veevärk AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringualal tuleb tagada sademevee ära juhtimine.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart
4.12. Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine
mai 2024
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt
juuni- november 2024
Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks
detsember 2024 - jaanuar 2025 (avalik väljapanek vähemalt 30 päeva)
Detailplaneeringu koostamine
veebruar – märts 2025
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
aprill-mai 2025
Detailplaneeringu vastuvõtmine
juuni 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
juuli - august 2025 (avalik väljapanek vähemalt 30 päeva)
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse.
september 2025
Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine
oktoober - november 2025
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid.
detsember 2025

5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale, kuid piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaneeringu joonisele (geodeetilisele alusplaanile) peab olema kantud kuivendusvõrk. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
• Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek.
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Keskkonnaamet
Päästeamet
Transpordiamet
Elektrilevi OÜ
AS Kärdla Veevärk
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute
omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad:
Kontori 36802:001:0523
Kimalase 20501:001:1906
Saue 36802:001:3030
Mäe tn 12 36802:001:3871
Mäe tn 10 20501:001:0838
Mäe tn 15 36802:001:3070
Mäe tn 17 36802:001:0912
Leevikese tn 1 36802:001:0911
Leevikese tn 3 36802:001:0680
Leevikese tn 5 36802:001:0900
Leevikese tn 7 36802:001:1090
Leevikese tn 9 36802:001:0670
Leevikese tn 11 36802:001:0660
Lõokese tn 14 36802:001:1941


5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Keskväljak 5a, Kärdla Hiiumaa vald.
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeamet
• Keskkonnaamet
• Transpordiamet
• Elektrilevi OÜ
• AS Kärdla Veevärk
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab regionaalminister.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis; allkirjastatud failide konteiner) e-posti aadressile [email protected]
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.



Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge
planeeringuspetsialist
[email protected]



Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2


EELHINNANG
Hiiumaa vallas Moka külas asuva Kärdu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Tempa 29.veebruar 2024

Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Moka külas asuva Kärdu maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on maaüksuse omaniku ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.
Õiguslikud alused
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kärdu kinnistu omanik esitas 04.12.2023 Hiiumaa Vallavalitsusele planeeringu algatamise taotluse Moka külas Kärdu maaüksusele detailplaneeringu algatamiseks.
Vastavalt taotlusele kavandatakse Moka külas Kärdu katastriüksus jagada 5 elamukrundiks ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseks, määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, lahendada juurdepääs kruntidele, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse Kärdu maaüksusel väiksemate, kui 1,0 ha, kruntide moodustamist ja selles osas Käina valla üldplaneeringu muutmist.

Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlust kajastav eskiis (koostaja DAGOpen OÜ)

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Moka külas asuvat Kärdu katastriüksust katastritunnusega 20501:001:1904, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 4,76 ha.


Joonis 2. Kärdu maaüksuse detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ameti kaardist).
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega) ja väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 35). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega väärtuslikul maastikul kultuurilis-ajaloolist väärtust võrdlemisi hästi säilinud põldude- ja asustusmuster ning teedevõrk, esteetilist väärtust avarus ja kauged vaated nii põllumaastikul kui rannaniitudel, loodusväärtuseks on Käina lahe äärsed rannaniidud rannaniidud. Oluline on säilitada Käina põllumaastiku avatust, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Vältida tuleks ebasobivaid uusehitisi nii avamaastikul kui väärtusliku vanema hoonestusega aladel (Moka küla, Nõmme küla). Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti. Väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada eelistatult põllumajanduslikuks tegevuseks. Ehitustegevuse kavandamisel on põllumajandusmaadel vaja tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimivus. Detailplaneeringuga kavandatakse ehitustegevust ainult väärtusliku põllumajandusmaa äärealal, et säilitada põllumajanduslik tegevus võimalikult suurel alal. Detailplaneeringuga tuleb lahendada maaparandussüsteemi edasine toimimine.
Kärdu maaüksus asub Käina valla üldplaneeringu alal, hajaasustuses väljaspool reserveeritud alasid, I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonna keskusega) ning väärtuslikul põllumaal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik enam, kui viiest ühepereelamust, aiamajast või suvilast koosneva hoonetegrupi puhul. Detailplaneeringuga kavandatakse Kärdu katastriüksus jagada väiksemateks, kui 1,0 ha suurusteks kruntideks ja selles osas Käina valla üldplaneeringu muutmist.
Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.



Joonis 3. Kärdu maaüksuse detailplaneeringuala asukoht Käina valla üldplaneeringu kaardil (väljavõte Maa-ameti planeeringute kaardist)
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Moka külas asuvat Kärdu katastriüksust katastritunnusega 20501:001:1904, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 4,76 ha.
Kõlvikuliselt koosseisult on enamus detailplaneeringualast (4,56 ha) haritav maa, vähem on muud maad (0,11 ha). Ala kuulub PRIA põllumassiivide hulka (põllumassiivi nr 42852254131 ja nr 42852264594, põllukultuurid) ja on viimasel 6 aastal olnud taotletud põldude hulgas.
Planeeringualale on olemasolev mahasõit riigimaanteelt (12135 Käina-Hüti tee). Planeeringuala piirneb kohaliku teega (3680114 Leevikese tänav).
Planeeritav ala on hoonestamata.
Planeeringualal levivad suures osas rähkne gleimuld (Gk), väiksemas osas gleistunud rähkmuld (Kg).



Joonis 4. Maa-ameti mullastiku kaardi väljavõte.

Maa-ameti kõrgusandmete kohaselt asub katastriüksus alal, kus maapinna kõrgus merest on vahemikus 5-7,5 m, reljeef on tasane.



Joonis 5. Väljavõte Maa-ameti maainfo kaardirakendusest reljeefvarjutusega koos kõrgusandmetega.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Kärdu maaüksus keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
Kinnistu lähipiirkonnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustik.



Joonis 6 Väljavõte Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2022-2033

Maa-ameti looduskaitse kaardi kohaselt asub planneringuala väga väikeses osas III kategooria kaitsealuse taimeliigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) esinemisalal.


Joonis 7. Väljavõte Maa-ameti looduskaitse kaardirakendusest.

Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12135 Käina-Hüti tee), maaparandushoiu-ala (maaparandussüsteem 7033040000040001 Käina-Kolga), III kategooria kaitsealune taimeliik (tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)).


Joonis 8. Maaparandushoiu-ala, III kategooria kaitsealune taimeliigi ja avalikult kasutatava tee põhjustatud kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist).
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.
Piirkond on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse alal liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.
Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse käigus.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus (krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket.
Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.
Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh käsitleda liiklusohutust.
Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ normidega.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.
Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.
Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Lähipiirkonnas asuvad alalises kasutuses olevad elamud. Lähimad elamud asuvad planeeringualast ligikaudu 25 m kaugusel tiheasustusalas. Olemasolevate elamute omavahelised kaugused on ligikaudu 15 m, mis on väiksem, kui kaugus rajatavatest elamutest. Kavandatavate kruntide ja olemasolevate elamute vahel asub kuuskede rivi, mis kaitseb olemasolevaid elamuid loode- ja põhjatuulte eest ning vähendab oluliselt planeeringuga kavandatavast ehitustegevusest tingitud häiringut. Juurdepääsud kruntidele on kavandatud olemasoleva mahasõidu kaudu riigimaanteelt ja kohaliku Leevikese tänava kaudu. Ehituse ajal suureneb ajutiselt ehitustegevusest tingitud liiklus, kuid hilisem elamute kasutamine ei erine oluliselt senisest väljakujunenud tänava kasutusest. Seetõttu ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt lähipiirkonna elanikkonda.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega) ja väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 35). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega väärtuslikul maastikul kultuurilis-ajaloolist väärtust võrdlemisi hästi säilinud põldude- ja asustusmuster ning teedevõrk, esteetilist väärtust avarus ja kauged vaated nii põllumaastikul kui rannaniitudel, loodusväärtuseks on Käina lahe äärsed rannaniidud rannaniidud. Oluline on säilitada Käina põllumaastiku avatust, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Vältida tuleks ebasobivaid uusehitisi nii avamaastikul kui väärtusliku vanema hoonestusega aladel (Moka küla, Nõmme küla).
Kuna detailplaneeringuga kavandatakse ühe hooneterea lisamist tiheasustusala äärde väärtusliku põllumajandusmaa serva, siis ei mõjuta planeeritav tegevus oluliselt väljakujunenud keskkonda.
Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit.
Maaüksus on olnud pidevas põllumajanduslikus kasutuses. Detailplaneeringu elluviimisel jätkub suuremal osal maaüksusest samalaadne maakasutus. Seega ei erine kavandatav tegevus oluliselt senisest maakasutusest ja ei avalda olulist mõju ala väärtusele.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Planeeringualale ulatub väikeses osas (ca 720 m²) III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip) EELIS-esse kantud elupaik. Hoonestusalad on paigutatud maastikule väljapoole III kategooria kaitsealuse taimeliigi kasvukohta. Juurdepääsuna kavandatakse kasutada olemasolevat teekohta, mis läbib III kategooria kaitsealuse taimeliigi kasvukohta. Seega ei kaasne olulist mõju kaitsealuse liigi kasvukohale.
Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Väinamere linnu- ja loodusalad) ca 1 km kaugusel, teisel pool Käina alevikku, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.
6. Kokkuvõte
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Kärdu maaüksuse detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Koostaja:
Mai Julge
planeeringuspetsialist


Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Moka küla Kärdu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Moka külas asuva Kärdu maaüksuse detailplaneering ja jäetakse algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
1. Olemasolev olukord
1.1 Kärdu maaüksus asub Käina valla üldplaneeringu alal, hajaasustuses väljaspool reserveeritud alasid.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Moka külas asuvat Kärdu katastriüksust katastritunnusega 20501:001:1904, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 4,76 ha. Maaüksus on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on enamus detailplaneeringualast (4,56 ha) haritav maa, vähem on muud maad (0,11 ha). Ala kuulub PRIA põllumassiivide hulka (põllumassiivi nr 42852254131 ja nr 42852264594, põllukultuurid) ja on viimasel 6 aastal olnud taotletud põldude hulgas.
1.3. Planeeringualale on olemasolev mahasõit riigimaanteelt (12135 Käina-Hüti tee). Planeeringuala piirneb kohaliku teega (3680114 Leevikese tänav).
1.4. Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Väinamere linnu- ja loodusalad) ca 1 km kaugusel, teisel pool Käina alevikku, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
1.5. Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Kärdu maaüksus keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega) ja väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 35). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega väärtuslikul maastikul kultuurilis-ajaloolist väärtust võrdlemisi hästi säilinud põldude- ja asustusmuster ning teedevõrk, esteetilist väärtust avarus ja kauged vaated nii põllumaastikul kui rannaniitudel, loodusväärtuseks on Käina lahe äärsed rannaniidud rannaniidud. Oluline on säilitada Käina põllumaastiku avatust, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Vältida tuleks ebasobivaid uusehitisi nii avamaastikul kui väärtusliku vanema hoonestusega aladel (Moka küla, Nõmme küla).
3. Käina valla üldplaneeringu muutmise põhjendused
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Käina Vallavolikogu 31.05.2006 määrusega nr 13 kehtestatud Käina valla üldplaneeringut lubades Kärdu maaüksusel väiksemaid krunte, kui 1,0 ha.
Vastavalt üldplaneeringule asub Kärdu hajaasustuses väljaspool reserveeritud alasid, I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonna keskusega) ning väärtuslikul põllumaal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik enam, kui viiest ühepereelamust, aiamajast või suvilast koosneva hoonetegrupi puhul.
Viimastel aastatel on Käina alevikus toimunud arendustegevused, mille tulemusel on rajatud uus kaubanduskeskus ja Tuuletorn mitte aleviku keskele, vaid Suuremõisa-Käina-Emmaste tee äärde. Seetõttu on mõistlik uusi elamukrunte rajada arendatud piirkonna lähedale, kuid pisut kaugemale suurematest müratekitajatest nagu Suuremõisa-Käina-Emmaste tee ja kardirada. Arvestades ka juba olemasolevate tehnovõrkude asukohtadega on põhjendatud elamuarendus väljaspool aleviku tiheasustusala Moka külas Kärdu maaüksusel. Samas väärtuslikule põllumaale vähemalt 1,0 ha suuruste elamukruntide rajamisel läheks põllumajanduslikust kasutusest välja põhjendamatult palju väärtuslikku maad. Seetõttu on põhjendatud Kärdu maaüksusel väiksemate elamukruntide lubamine ja üldplaneeringu muutmine.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Kärdu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Ministeeriumite ja ametite seisukohad ……………………

Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
5. Kehtiv detailplaneering
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
6. Detailpalneeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Käina valla üldplaneeringu muutmine lubades Kärdu maaüksusel väiksemaid krunte, kui 1,0 ha, jagada Kärdu maaüksus elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusteks, määrata elamukruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad.
7. Detailplaneetingu menetlus
7.1 detailplaneeringu algatamine
Kärdu kinnistu omanik on esitanud 04.12.2023 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Moka külas asuval Kärdu katastriüksusel (katastritunnus 20501:001:1904). Omanik soovis Kärdu maaüksuse jagamist 10-ks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa maaüksuseks ning määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. 27.02.2024 on planeerija esitanud koostöös omanikuga uue taotlust kajastava eskiisi, mille kohaselt jagatakse Kärdu katastriüksus viieks elamumaa krundiks ja üheks maatulundusmaa maaüksuseks.
Puudutatud isikute seisukohad ja ettepanekud ……………………
8. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.
PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
Mõju eelarvele puudub.

Eelnõu ja seletuskirja koostaja
Mai Julge
planeeringuspetsialist
…...2024







HIIUMAA VALLAVOLIKOGU



OTSUS



Kärdla
[kuupäev] nr [nr]






Moka küla Kärdu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine





Planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 2, lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6, § 34 lg 2, § 35 lõigete 3 ja 5 ning Kärdu kinnistu omaniku detailplaneeringu algatamise taotluse alusel, arvestades otsuse seletuskirjas toodud kaalutlusi ning Keskkonnaameti ….2023 kirjas nr …. esitatud seisukohta


1. Algatada detailplaneeringu koostamine Hiiumaa vallas Moka külas asuval Kärdu kinnistul (registriosa nr 69933, katastritunnus 20501:001:1904, pindala 4,76 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale 1.
3. Jätta algatamata Kärdu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ja Keskkonnaameti hinnangul …………………………………….
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a).
5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa valla veebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.
7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid.
8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal on Hiiumaa Vallavalitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja Hiiumaa valla veebilehel.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.





Anu Pielberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees

Lisa 1
Hiiumaa Vallavolikogu ….2024 otsusele nr …
Moka külas asuva Kärdu maaüksuse
detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (04.12.2023)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering
1.3. Käina valla üldplaneering
1.4. Keskkonnaameti ….2024 kiri nr ….
1.5 Transpordiameti ….2024 kiri nr ….
1.6. Põllumajandus- ja Toiduameti ….2024 kiri nr ….
1.6. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi …2024 kiri nr …..

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Kärdu katastriüksust (vt joonis 1) koos piirneva rannaalaga.
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:1904
Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 4,76 ha
Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 69933
Hoonestus puudub
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Lõokese tn 14, Mäe tn 9

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)


Kärdu maaüksuse detailplaneeringuala

Planeeringualale on olemasolev mahasõit riigimaanteelt (12135 Käina-Hüti tee). Planeeringuala piirneb kohaliku teega (3680114 Leevikese tänav).
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12135 Käina-Hüti tee), maaparandushoiu-ala (maaparandussüsteem 7033040000040001 Käina-Kolga), III kategooria kaitsealune taimeliik (tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)).
Käina valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustuses väljaspool reserveeritud alasid, I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonna keskusega) ning väärtuslikul põllumaal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega) ja väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 35).
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel III kaitsekategooria taimede leviala.
Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Kärdu maaüksus keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Käina valla üldplaneeringu muutmine lubades Kärdu maaüksusel väiksemaid krunte, kui 1,0 ha, jagada Kärdu maaüksus elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusteks, määrata elamukruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad (joonis 2).


Joonis 2 Esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga jagatakse katastriüksus elamukruntideks lähtudes piirnevate elamukruntide suurustest ning ehitusõiguseta maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseks. Elamukrundi miinimum laius ei tohi olla kitsamas suunas alla 35 m.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti ning Transpordiameti nõuetega, kuivendusvõrgu jätkuva toimimisega, riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• üksikelamu lubatud maksimaalne kõrgus 8,5 m;
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga
4.4. Liikluskorraldus määramine
Juurdepääsuna tuleb kasutada Leevikese tänavat ja olemasolevat ristumiskohta riigimaanteega. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.
Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada elamukrundi piires.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritsevat looduskeskkonda, haljastust ja riigimaantee lähedusest tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringuga kavandada olemasoleva kuivendussüsteemi edaspidine hooldus, säilimine ning vajadusel täiendamine või ümberehitus, et tagada kuivenduse jätkuv toimimine planeeringualal ja naaberkinnistutel.
Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.
Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada vastavalt vee-ettevõtja Kärdla Veevärk AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringualal tuleb tagada sademevee ära juhtimine.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart
4.12. Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine
mai 2024
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt
juuni- november 2024
Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks
detsember 2024 - jaanuar 2025 (avalik väljapanek vähemalt 30 päeva)
Detailplaneeringu koostamine
veebruar – märts 2025
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
aprill-mai 2025
Detailplaneeringu vastuvõtmine
juuni 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
juuli - august 2025 (avalik väljapanek vähemalt 30 päeva)
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse.
september 2025
Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine
oktoober - november 2025
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid.
detsember 2025

5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale, kuid piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaneeringu joonisele (geodeetilisele alusplaanile) peab olema kantud kuivendusvõrk. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
• Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek.
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Keskkonnaamet
Päästeamet
Transpordiamet
Elektrilevi OÜ
AS Kärdla Veevärk
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute
omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad:
Kontori 36802:001:0523
Kimalase 20501:001:1906
Saue 36802:001:3030
Mäe tn 12 36802:001:3871
Mäe tn 10 20501:001:0838
Mäe tn 15 36802:001:3070
Mäe tn 17 36802:001:0912
Leevikese tn 1 36802:001:0911
Leevikese tn 3 36802:001:0680
Leevikese tn 5 36802:001:0900
Leevikese tn 7 36802:001:1090
Leevikese tn 9 36802:001:0670
Leevikese tn 11 36802:001:0660
Lõokese tn 14 36802:001:1941


5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Keskväljak 5a, Kärdla Hiiumaa vald.
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeamet
• Keskkonnaamet
• Transpordiamet
• Elektrilevi OÜ
• AS Kärdla Veevärk
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab regionaalminister.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis; allkirjastatud failide konteiner) e-posti aadressile [email protected]
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.



Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge
planeeringuspetsialist
[email protected]



Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2


EELHINNANG
Hiiumaa vallas Moka külas asuva Kärdu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Tempa 29.veebruar 2024

Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Moka külas asuva Kärdu maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on maaüksuse omaniku ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.
Õiguslikud alused
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kärdu kinnistu omanik esitas 04.12.2023 Hiiumaa Vallavalitsusele planeeringu algatamise taotluse Moka külas Kärdu maaüksusele detailplaneeringu algatamiseks.
Vastavalt taotlusele kavandatakse Moka külas Kärdu katastriüksus jagada 5 elamukrundiks ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseks, määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, lahendada juurdepääs kruntidele, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse Kärdu maaüksusel väiksemate, kui 1,0 ha, kruntide moodustamist ja selles osas Käina valla üldplaneeringu muutmist.

Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlust kajastav eskiis (koostaja DAGOpen OÜ)

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Moka külas asuvat Kärdu katastriüksust katastritunnusega 20501:001:1904, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 4,76 ha.


Joonis 2. Kärdu maaüksuse detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ameti kaardist).
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega) ja väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 35). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega väärtuslikul maastikul kultuurilis-ajaloolist väärtust võrdlemisi hästi säilinud põldude- ja asustusmuster ning teedevõrk, esteetilist väärtust avarus ja kauged vaated nii põllumaastikul kui rannaniitudel, loodusväärtuseks on Käina lahe äärsed rannaniidud rannaniidud. Oluline on säilitada Käina põllumaastiku avatust, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Vältida tuleks ebasobivaid uusehitisi nii avamaastikul kui väärtusliku vanema hoonestusega aladel (Moka küla, Nõmme küla). Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti. Väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada eelistatult põllumajanduslikuks tegevuseks. Ehitustegevuse kavandamisel on põllumajandusmaadel vaja tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimivus. Detailplaneeringuga kavandatakse ehitustegevust ainult väärtusliku põllumajandusmaa äärealal, et säilitada põllumajanduslik tegevus võimalikult suurel alal. Detailplaneeringuga tuleb lahendada maaparandussüsteemi edasine toimimine.
Kärdu maaüksus asub Käina valla üldplaneeringu alal, hajaasustuses väljaspool reserveeritud alasid, I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonna keskusega) ning väärtuslikul põllumaal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik enam, kui viiest ühepereelamust, aiamajast või suvilast koosneva hoonetegrupi puhul. Detailplaneeringuga kavandatakse Kärdu katastriüksus jagada väiksemateks, kui 1,0 ha suurusteks kruntideks ja selles osas Käina valla üldplaneeringu muutmist.
Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.



Joonis 3. Kärdu maaüksuse detailplaneeringuala asukoht Käina valla üldplaneeringu kaardil (väljavõte Maa-ameti planeeringute kaardist)
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Moka külas asuvat Kärdu katastriüksust katastritunnusega 20501:001:1904, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 4,76 ha.
Kõlvikuliselt koosseisult on enamus detailplaneeringualast (4,56 ha) haritav maa, vähem on muud maad (0,11 ha). Ala kuulub PRIA põllumassiivide hulka (põllumassiivi nr 42852254131 ja nr 42852264594, põllukultuurid) ja on viimasel 6 aastal olnud taotletud põldude hulgas.
Planeeringualale on olemasolev mahasõit riigimaanteelt (12135 Käina-Hüti tee). Planeeringuala piirneb kohaliku teega (3680114 Leevikese tänav).
Planeeritav ala on hoonestamata.
Planeeringualal levivad suures osas rähkne gleimuld (Gk), väiksemas osas gleistunud rähkmuld (Kg).



Joonis 4. Maa-ameti mullastiku kaardi väljavõte.

Maa-ameti kõrgusandmete kohaselt asub katastriüksus alal, kus maapinna kõrgus merest on vahemikus 5-7,5 m, reljeef on tasane.



Joonis 5. Väljavõte Maa-ameti maainfo kaardirakendusest reljeefvarjutusega koos kõrgusandmetega.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Kärdu maaüksus keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
Kinnistu lähipiirkonnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustik.



Joonis 6 Väljavõte Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2022-2033

Maa-ameti looduskaitse kaardi kohaselt asub planneringuala väga väikeses osas III kategooria kaitsealuse taimeliigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) esinemisalal.


Joonis 7. Väljavõte Maa-ameti looduskaitse kaardirakendusest.

Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12135 Käina-Hüti tee), maaparandushoiu-ala (maaparandussüsteem 7033040000040001 Käina-Kolga), III kategooria kaitsealune taimeliik (tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)).


Joonis 8. Maaparandushoiu-ala, III kategooria kaitsealune taimeliigi ja avalikult kasutatava tee põhjustatud kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist).
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.
Piirkond on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse alal liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.
Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse käigus.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus (krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket.
Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.
Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh käsitleda liiklusohutust.
Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ normidega.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.
Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.
Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Lähipiirkonnas asuvad alalises kasutuses olevad elamud. Lähimad elamud asuvad planeeringualast ligikaudu 25 m kaugusel tiheasustusalas. Olemasolevate elamute omavahelised kaugused on ligikaudu 15 m, mis on väiksem, kui kaugus rajatavatest elamutest. Kavandatavate kruntide ja olemasolevate elamute vahel asub kuuskede rivi, mis kaitseb olemasolevaid elamuid loode- ja põhjatuulte eest ning vähendab oluliselt planeeringuga kavandatavast ehitustegevusest tingitud häiringut. Juurdepääsud kruntidele on kavandatud olemasoleva mahasõidu kaudu riigimaanteelt ja kohaliku Leevikese tänava kaudu. Ehituse ajal suureneb ajutiselt ehitustegevusest tingitud liiklus, kuid hilisem elamute kasutamine ei erine oluliselt senisest väljakujunenud tänava kasutusest. Seetõttu ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt lähipiirkonna elanikkonda.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega) ja väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 35). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega väärtuslikul maastikul kultuurilis-ajaloolist väärtust võrdlemisi hästi säilinud põldude- ja asustusmuster ning teedevõrk, esteetilist väärtust avarus ja kauged vaated nii põllumaastikul kui rannaniitudel, loodusväärtuseks on Käina lahe äärsed rannaniidud rannaniidud. Oluline on säilitada Käina põllumaastiku avatust, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Vältida tuleks ebasobivaid uusehitisi nii avamaastikul kui väärtusliku vanema hoonestusega aladel (Moka küla, Nõmme küla).
Kuna detailplaneeringuga kavandatakse ühe hooneterea lisamist tiheasustusala äärde väärtusliku põllumajandusmaa serva, siis ei mõjuta planeeritav tegevus oluliselt väljakujunenud keskkonda.
Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit.
Maaüksus on olnud pidevas põllumajanduslikus kasutuses. Detailplaneeringu elluviimisel jätkub suuremal osal maaüksusest samalaadne maakasutus. Seega ei erine kavandatav tegevus oluliselt senisest maakasutusest ja ei avalda olulist mõju ala väärtusele.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Planeeringualale ulatub väikeses osas (ca 720 m²) III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip) EELIS-esse kantud elupaik. Hoonestusalad on paigutatud maastikule väljapoole III kategooria kaitsealuse taimeliigi kasvukohta. Juurdepääsuna kavandatakse kasutada olemasolevat teekohta, mis läbib III kategooria kaitsealuse taimeliigi kasvukohta. Seega ei kaasne olulist mõju kaitsealuse liigi kasvukohale.
Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Väinamere linnu- ja loodusalad) ca 1 km kaugusel, teisel pool Käina alevikku, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.
6. Kokkuvõte
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Kärdu maaüksuse detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Koostaja:
Mai Julge
planeeringuspetsialist


Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Moka küla Kärdu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Moka külas asuva Kärdu maaüksuse detailplaneering ja jäetakse algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
1. Olemasolev olukord
1.1 Kärdu maaüksus asub Käina valla üldplaneeringu alal, hajaasustuses väljaspool reserveeritud alasid.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Moka külas asuvat Kärdu katastriüksust katastritunnusega 20501:001:1904, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 4,76 ha. Maaüksus on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on enamus detailplaneeringualast (4,56 ha) haritav maa, vähem on muud maad (0,11 ha). Ala kuulub PRIA põllumassiivide hulka (põllumassiivi nr 42852254131 ja nr 42852264594, põllukultuurid) ja on viimasel 6 aastal olnud taotletud põldude hulgas.
1.3. Planeeringualale on olemasolev mahasõit riigimaanteelt (12135 Käina-Hüti tee). Planeeringuala piirneb kohaliku teega (3680114 Leevikese tänav).
1.4. Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Väinamere linnu- ja loodusalad) ca 1 km kaugusel, teisel pool Käina alevikku, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
1.5. Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Kärdu maaüksus keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega) ja väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 35). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Käina põllumaastik koos kihelkonnakeskusega väärtuslikul maastikul kultuurilis-ajaloolist väärtust võrdlemisi hästi säilinud põldude- ja asustusmuster ning teedevõrk, esteetilist väärtust avarus ja kauged vaated nii põllumaastikul kui rannaniitudel, loodusväärtuseks on Käina lahe äärsed rannaniidud rannaniidud. Oluline on säilitada Käina põllumaastiku avatust, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Vältida tuleks ebasobivaid uusehitisi nii avamaastikul kui väärtusliku vanema hoonestusega aladel (Moka küla, Nõmme küla).
3. Käina valla üldplaneeringu muutmise põhjendused
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Käina Vallavolikogu 31.05.2006 määrusega nr 13 kehtestatud Käina valla üldplaneeringut lubades Kärdu maaüksusel väiksemaid krunte, kui 1,0 ha.
Vastavalt üldplaneeringule asub Kärdu hajaasustuses väljaspool reserveeritud alasid, I klassi väärtuslikul maastikul (Käina põllumaastik koos kihelkonna keskusega) ning väärtuslikul põllumaal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik enam, kui viiest ühepereelamust, aiamajast või suvilast koosneva hoonetegrupi puhul.
Viimastel aastatel on Käina alevikus toimunud arendustegevused, mille tulemusel on rajatud uus kaubanduskeskus ja Tuuletorn mitte aleviku keskele, vaid Suuremõisa-Käina-Emmaste tee äärde. Seetõttu on mõistlik uusi elamukrunte rajada arendatud piirkonna lähedale, kuid pisut kaugemale suurematest müratekitajatest nagu Suuremõisa-Käina-Emmaste tee ja kardirada. Arvestades ka juba olemasolevate tehnovõrkude asukohtadega on põhjendatud elamuarendus väljaspool aleviku tiheasustusala Moka külas Kärdu maaüksusel. Samas väärtuslikule põllumaale vähemalt 1,0 ha suuruste elamukruntide rajamisel läheks põllumajanduslikust kasutusest välja põhjendamatult palju väärtuslikku maad. Seetõttu on põhjendatud Kärdu maaüksusel väiksemate elamukruntide lubamine ja üldplaneeringu muutmine.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Kärdu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Ministeeriumite ja ametite seisukohad ……………………

Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
5. Kehtiv detailplaneering
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
6. Detailpalneeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Käina valla üldplaneeringu muutmine lubades Kärdu maaüksusel väiksemaid krunte, kui 1,0 ha, jagada Kärdu maaüksus elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusteks, määrata elamukruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad.
7. Detailplaneetingu menetlus
7.1 detailplaneeringu algatamine
Kärdu kinnistu omanik on esitanud 04.12.2023 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Moka külas asuval Kärdu katastriüksusel (katastritunnus 20501:001:1904). Omanik soovis Kärdu maaüksuse jagamist 10-ks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa maaüksuseks ning määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. 27.02.2024 on planeerija esitanud koostöös omanikuga uue taotlust kajastava eskiisi, mille kohaselt jagatakse Kärdu katastriüksus viieks elamumaa krundiks ja üheks maatulundusmaa maaüksuseks.
Puudutatud isikute seisukohad ja ettepanekud ……………………
8. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.
PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
Mõju eelarvele puudub.

Eelnõu ja seletuskirja koostaja
Mai Julge
planeeringuspetsialist
…...2024