Riigitee 13111 km 5,22-5,43 rekonstrueerimise, sh juurdepääsuteede ja kergliiklustee ehitamise nõuded

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Ilja Kozorev

Projekto2 OÜ

[email protected]

Teie 27.02.2024

Meie 25.03.2024 nr 7.1-1/24/3298-2

Riigitee 13111 km 5,22-5,43 rekonstrueerimise, sh

juurdepääsutee ja kergliiklustee ehitamise

nõuded

Olete taotlenud nõuded riigitee 13111 Kauksi-Vasknarva tee (Linnu tee) km ca 5,22-5,43

rekonstrueerimiseks vastavalt alal kehtivale Uusküla spa-hotelli ja lähiala detailplaneeringule

(koostaja AB Sport, töö nr DP6) Uuskülas Alutaguse vallas Ida-Virumaal.

Detailplaneeringus Männiku tee 5 kinnistule (katastritunnus 12201:001:0853, sihtotstarve ärimaa)

kavandatava spa-hotelliga seoses nähakse lisaks juurdepääsuteede (edaspidi ristumiskoht)

rajamisele ja riigitee rekonstrueerimisele (sh künniste ja bussipeatuste ehitus) ette jalgratta- ja

jalgtee rajamine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 ning kliimaministri 17.11.2023 määruse

nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), määrab Transpordiamet järgmised nõuded

riigitee rekonstrueerimiseks ning ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

Nõuded jalgratta- ja jalgtee projekteerimiseks esitame eraldi, vt kirja lõpus Lisa 1.

1. Ristumiskoht projekteerida detailplaneeringus määratud asukohta, so riigitee km 5,27 ja km

5,35.

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

2 (7)

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I, II

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida ristumiskohale asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee

katte servast.

12. Liikluse rahustamiseks projekteerida riigiteele künnised (parameetrid vastavalt kiirusele 40

km/h) detailplaneeringus määratud asukohtadesse. Künnise tüüpjoonis vt Lisa 2.

13. Liikuse rahustamiseks projekteerida riigiteele liivakella-tüüpi bussipeatused

detailplaneeringus määratud asukohta. Ooteplatvormid ja peatuste kiiluosad eraldada riigiteest

äärekiviga. Ooteplatvormide/äärekivide vahekaugus peab võimaldama riigiteel talihoolet 4,5m

laiuse sahaga. Riigitee visuaalne kitsendamine peatuses lahendada teekatte märgistuse abil.

14. Bussipeatuses äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peab riigiteel rentslis olema

tagatud minimaalne pikikalle 0,5% sademevee ärajuhtimiseks. Vajadusel tuleb sademevee

kogumiseks projekteerida rentslisse restkaevud minimaalse vahekaugusega 50 meetrit.

15. Riigiteele näha ette (lõigul künnisest künniseni) 5cm AC16surf ülekate, vajadusel profiili

parandus.

16. Palume esitada projekti liikluslahendus eskiisi staadiumis Transpordiametile tutvumiseks.

17. Koostada ristumiskohtade, bussipeatuste, künniste ristlõiked iseloomulikust kohast. Esitada

katendi konstruktsioonid.

3 (7)

18. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

19. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

20. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

21. Projekteerida jalgratta- ja jalgteed, lahendada kergliiklejatele ohutu riigitee ületuskoht ning

tagada ühendused bussipeatustega (vt nõuded Lisa 1).

22. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt jalgratta- ja jalgteed, tehnovõrgud) rajamiseks

riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik

kasutusõigus (IKÕ). Vormistada IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või

tehnovõrkude näidisele.

23. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

24. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

25. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

26. Kui ristumiskohale/bussipeatustesse projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega

häirida riigiteel liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja

Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede

valgustamise juhisest“.

27. Riigitee lõigu rekonstrueerimiseks tuleb tellida omanikujärelevalve.

28. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

29. Koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

30. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

31. Ristumiskohad kuuluvad riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

32. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Lisa 1.

Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT)

projekteerimiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

4 (7)

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks normidele vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või

tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti

koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel.

Tehnovõrkude IKÕ plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud

riigitee muldkeha kohta vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32

„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,

puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt

50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m

mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +

0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja

filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

13. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4

14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

15. Bussipeatuses äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peab riigiteel rentslis olema

tagatud minimaalne pikikalle 0,5% sademevee ärajuhtimiseks. Vajadusel tuleb sademevee

5 (7)

kogumiseks projekteerida rentslisse restkaevud minimaalse vahekaugusega 50 meetrit.

16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad.

17. Riigiteega ristumisel tagada normidele vastav nähtavuskolmnurk. Vajadusel kavandada

nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

18. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katete taastamine. Lisada materjalidele esitatavad

minimaalsed nõuded.

19. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee teljest.

20. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

21. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid.

22. Vajadusel. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm

väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust

rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele

lubatavaid maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja

sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

23. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

24. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

25. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

26. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

27. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

28. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

29. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt

etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad

(vajadusel näidata eraldi);

30. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog

(lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus.

6 (7)

31. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

32. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

33. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

34. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

35. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT (ja valgustus) jääb KOV omandiks ja

hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT (ja

valgustuse) projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud

kannab KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Joonsaar

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa 2: künnise tüüpjoonis

Merike Joonsaar

7 (7)

58627078, [email protected]