Ülevaade

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 18.11.2025)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Haigestumuse tase nii ülemiste hingamisteede nakkuste kui ka gripi osas on veel madal, kuid

kasvutrendis. COVID-19 haigestunute arv püsis eelneva nädalaga võrreldes stabiilsel tasemel.

Respiratoorsete nakkushaiguste tekitajate, nii viiruste kui ka bakterite, laboratoorsete

tuvastamiste alusel on domineerivateks tekitajateks rinoviirused, Mycoplasma pneumoniae ja

SARS-CoV-2. Mycoplasma pneumoniae moodustab pidevalt suure osa tuvastatud

patogeenidest ning selle esinemissagedus viitab intensiivsele levikule populatsioonis.

Streptococcus pneumoniae ja Haemophilus influenzae esinevad kogu perioodi vältel stabiilselt

mõõdukal tasemel.

SARS-CoV-2 osakaal püsib mõõdukal ja stabiilsel tasemel, kuid jääb väiksemaks võrreldes

teiste ringluses olevate tekitajatega. Gripiviruste aktiivsus on endiselt madal ja tüüpiline

hooaja algusperioodile.

Lähiaja prognoos

• Seni, kuni gripiviirus levib peamiselt laste seas, püsib hospitaliseerimiste arv madalal.

Jõudes eakate inimesteni, suureneb raskekujuliste haiguste ja hospitaliseerimiste arv.

• Tervishoiusüsteemi koormus kasvab, eriti olukorras, kus gripp ja COVID-19 võivad

levida samaaegselt.

• Enamik COVID-19 haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele on praegu

piiratud. Krooniliste haigustega patsientidel võib akuutne SARS-CoV-2 infektsioon

suurendada hospitaliseerimise vajadust.

• Suurim risk COVID-19 tüsistuste tekkeks on eakatel ja krooniliste haigustega

inimestel.

• Gripi korral on ohustatud nii väikelapsed kui ka eakad ning krooniliste haigustega

inimesed.

Ebakindluse tegurid

• Ei ole veel selge, milline gripitüvi (A(H1N1)pdm09, A(H3N2) või B-Victoria) saab

domineerivaks. See mõjutab haiguse raskusastet ja levikukiirust.

• Andmete ligikaudu kahe nädala pikkune hilinemine Tervise ja Heaolu Infosüsteemi

mõjutab hinnangute ja prognooside täpsust.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Detailne ülevaade

Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel-seire andmed

Seisuga 18.11.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 2516

inimest, neist 39,8% olid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv püsib stabiilsel tasemel.

Keskmine haigestumus oli 153 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli

haigestumus Tartu (242,3/100 000 elaniku kohta), Lääne (260/100 000 elaniku kohta) ja

Viljandi (205,3/100 000 elaniku kohta) maakonnas. Nakatunute arvu osas teiste maakondade

lõikes suuri erinevusi ei olnud.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase ja valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt mitmekesine. Gripilaadsete viirusnakkuste suhtes oli

positiivseid 18,9% analüüsitud proovidest, peamisteks tekitajateks olid SARS-CoV-2 ja

rinoviirused. Gripi- ja paragripiviirused ringlevad veel madalal tasemel. (Joonis 1)

Joonis 1 Respiratoorsete viiruste osakaal (2025-W27-W47)

Respiratoorsete nakkushaiguste tekitajate, nii viiruste kui ka bakterite, laboratoorsed

tuvastamised on hooaja algusest selgelt tõusutrendis. Domineerivateks tekitajateks on

rinoviirused, Mycoplasma pneumoniae ja SARS-CoV-2. Mycoplasma pneumoniae moodustab

pidevalt suure osa tuvastatud patogeenidest ning selle esinemissagedus viitab intensiivsele

levikule populatsioonis. Streptococcus pneumoniae ja Haemophilus influenzae esinevad kogu

perioodi vältel stabiilselt mõõdukal tasemel.

SARS-CoV-2 osakaal püsib mõõdukal ja stabiilsel tasemel, kuid jääb väiksemaks kui teistel

ringluses olevatel tekitajatel. Gripiviiruste aktiivsus on endiselt madal ja tüüpiline hooaja

algusperioodile. (Joonis 2)

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Joonis 2 Respiratoorsete tekitajate osakaal (2025-W27-W47)

Gripp 46. nädalal registreeriti 125 gripijuhtu, neist 48% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute

arv on kasvutrendis, juurdekasv moodustas 21%.

Gripiviiruste levik on püsiv ning laialdane. Gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti

igas maakonnas, välja arvatud Hiiu, Jõgeva ja Rapla maakonnas. Eesti keskmine haigestumus

oli 9,1 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Tartumaal (35,2

juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (15,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Järvamaal

(13,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse endiselt madalaks, välja arvatud Tartumaal, kus

haigestumus on olnud tõusutrendis kaks järjestikust nädalat ning intensiivsust saab hinnata

keskmiseks.

Laboratoorselt kinnitati 66 gripiviirust. Täpsemalt määratleti 11 A-gripiviirust, neist üheksa

olid A(H1N1)pdm09 alatüüpi, kaks A(H3N2) alatüüpi.

Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja

A(H3N2). Pole veel selge, milline tüvi saab domineerivaks.

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) hospitaliseeritud 43 patsienti, neist 22 olid üle 60-aastased ja 15 olid kuni 14-

aastased lapsed, neist üheksa vanuses 0–4 aastat. Kiirabiga hospitaliseeriti 90,1%

vanemaealistest patsientidest. Hospitaliseeritute mediaanvanus oli 73 aastat. Suri kaks inimest

vanuses 81 aastat ja vanem.

Hetkel registreeritakse gripihaigestumisi peamiselt kooliealiste laste hulgas, mistõttu haiglate

koormus püsib mõõdukana. Prognoositavalt levib gripiviirus lähinädalatel perekonnaringis,

mis suurendab nakatumisriski vanemaealiste ja krooniliste haigustega isikute seas. Sellest

tulenevalt võib haiglaravi vajadus kasvada.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Gripi vastu vaktsineerimine

Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineeritud kokku 157 540 inimest

ning vaktsineerimisega hõlmatus on 11,5%. Vanusrühmas 60 aastat ja vanem on

vaktsineeritud 79 282 inimest ning kuni 7-aastaseid lapsi 9 901. Seisuga 19.11.2025 on

immuniseerimiskava järgse vaktsineerimisega hõlmatus üle 60-aastaste seas 21,2% ning kuni

7-aastaste laste seas 9,3%.

WHO ja ECDC ekspertide hinnangul on võimalik vähendada gripiga seotud raskeid tüsistusi

ja hospitaliseerimisi, kui vaktsineerimishõlmatus riskirühmades ulatub 75%-ni.

COVID-19

46.nädalal registreeriti 347 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsel tasemel

väikeste kõikumistega (~4% langus).

Viirus levib laialdaselt kõikides maakondades, kuid haigestumuse intensiivsus jääb madalast

keskmiseni. Eesti keskmine haigestumus oli 34,1 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti

keskmisest kõrgem oli haigestumus Jõgevamaal (77,6 juhtu 100 000 elaniku kohta),

Võrumaal (59,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (49,1 juhtu 100 000 elaniku kohta)

ning Põlvamaal (46,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Suurem haigestumuse kasv on registreeritud nii väikelaste kui ka kooliealiste laste seas. Sekveneerimisandmed põhinevad haiglate poolt esitatud proovidel. Kõik sekveneeritud

proovid kuuluvad omikrontüve variandile XFG. Variant XFG levib kiiresti, kuid ei ole seni

näidanud seost suurema nakkuse raskusastmega ega vaktsiini tõhususe olulise vähenemisega.

Kättesaadava teabe põhjal on olemasolevad vaktsiinid tõhusad ka selle variandi vastu.

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest COVID-19

tõttu hospitaliseeritud 10 inimest. Registreeriti üks surmajuhtum – 85-aastane patsient.

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus 187 patsiendil, kes olid hospitaliseeritud muudel

põhjustel ja kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks.

COVID-19 kõigil nii kaasuva kui ka põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidel 76,8%

olid patsiendid vanuses 60-aastat ja vanemad. Omakorda neist 90,1% olid patsiendid vanuses

70 ja vanemad.

Kuna enamik COVID-19 haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele on praegu veel

piiratud, kuid võib lähiajal suureneda, kui COVID-19 esineb kaasuva haigusena krooniliste

patsientide hulgas.

Murettekitav on SARS-CoV-2 ja gripiviiruste üheaegne levik, mis võib oluliselt suurendada

tervishoiusüsteemi koormust. (Joonis 3)

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Joonis 3 Gripi ja SARS- CoV-2 levik laboratoorsete tulemuste alusel 2025-W27-W47)

RSV

Eelmisel nädalal on registreeritud 11 RS-viirusega seotud haigusjuhtu. Tegemist on

üksikjuhtumitega, mis näitavad, et laialdane levik ei ole veel alanud.

Mycoplasma pneumoniae

Mycoplasma pneumoniae haigestumuse kasv jätkub ka sel aastal. Alates hooaja algusest

(29.09.2025) on registreeritud 336 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Sama

perioodi jooksul tuvastati laboratoorselt Mycoplasma pneumoniae 975 inimesel.

Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed, kes moodustavad 42,5% kõigist tuvastatud juhtudest,

neist suurim osakaal oli vanuserühmas 15–19 aastat (19,4%). Täiskasvanutest registreeriti

kõige enam haigestunuid vanuserühmas 30–39 aastat (20,3%).

Hospitaliseerimist vajas 25 inimest, kellest 64% olid kooliealised lapsed. Registreeriti üks

Mycoplasma pneumoniae’ga seotud surmajuht vanuses 71 aastat. Patsiendil esines mitu rasket

kroonilist haigust.