Ülevaade

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 25.11.2025)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Respiratoorsete nakkushaiguste tekitajate levik on tõusutrendis, järgides oodatavat sügis-

talvist hooajalist mustrit.

Hooaja viimastel nädalatel (45.–47. nädal) kujunes välja tüüpiline segatekitajatega

respiratoorse koormuse kõrgpunkt, mille põhjustasid rinoviirused, Mycoplasma pneumoniae,

SARS-CoV-2 ja gripiviirused.

Gripi haigestumuse intensiivsust hinnatakse endiselt madalaks, välja arvatud Tartumaal, kus

haigestumus on olnud tõusutrendis kaks järjestikust nädalat ning intensiivsust saab hinnata

keskmiseks.

Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, viimasel nädalal kasvas haigestumus kõikides

vanusrühmades. Suurim tõus toimus tööealiste ja 60–84-aastaste seas, kus haigusjuhtude arv

suurenes vastavalt 11,9% ja 16,1%.

ECDC uue riskihinnangu järgi erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) alamvariant K

põhjapoolkera A(H3N2) vaktsiintüvest, kuid vaktsiin pakub endiselt kaitset raske

haigestumise eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima.

Gripiviiruse osakaalu kasvades on SARS-CoV-2 juhtude arv hakanud langema, kuid viirus

püsib siiski veel domineeriva respiratoorse patogeenina.

COVID-19 haigestumus püsib stabiilsena, kuid näitab kerget langustrendi (~6,9% langus).

Langustrendi on täheldatud juba teist nädalat järjest.

Lähiaja prognoos

• Seni, kuni gripiviirus levib peamiselt laste seas, püsib hospitaliseerimiste arv madalal

tasemel. Eakate inimeste haigestumisel, suureneb raskekujuliste haiguste ja

hospitaliseerimiste arv.

• Tervishoiusüsteemi koormus kasvab, eriti olukorras, kus gripp ja COVID-19 võivad

levida samaaegselt.

• Sügis-talvine periood on toonud prognoositava haigestumuse kasvu, millega tuleb

tervishoiusüsteemi koormuse planeerimisel arvestada.

• Enamik COVID-19 haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele on praegu

piiratud. Krooniliste haigustega patsientidel võib akuutne SARS-CoV-2 infektsioon

suurendada hospitaliseerimise vajadust.

• Suurim risk COVID-19 tüsistuste tekkeks on eakatel ja krooniliste haigustega

inimestel.

• Gripi korral on ohustatud nii väikelapsed kui ka eakad ning krooniliste haigustega

inimesed.

Ebakindlust suurendavad järgmised asjaolud

• Ei ole veel selge, milline gripitüvi (A(H1N1)pdm09, A(H3N2) või B-Victoria) saab

domineerivaks. See mõjutab haiguse raskusastet ja levikukiirust.

• Andmete ligikaudu kahe nädala pikkune hilinemine Tervise ja Heaolu Infosüsteemi

mõjutab hinnangute ja prognooside täpsust.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Detailne ülevaade Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel-seire andmed

Seisuga 25.11.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3098

inimest, neist 39,8% olid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv on tõusutrendis, eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 23%.

Keskmine haigestumus oli 167 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli

haigestumus Tartus (292,7/100 000 elaniku kohta), Läänemaal (245,6/100 000 elaniku kohta)

ja Järvamaal (228,1/100 000 elaniku kohta). Nakatunute arvu osas teiste maakondade lõikes

suuri erinevusi ei olnud.

Respiratoorsete viiruste levik on tõusutrendis, järgides oodatavat sügis-talvist hooajalist

mustrit.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase ja valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt mitmekesine. Gripilaadsete viirusnakkuste suhtes oli

positiivseid 35,5% analüüsitud proovidest.

SARS-CoV-2 moodustab endiselt suurima osa laboratoorselt kinnitatud juhtudest (ligikaudu

50–110 juhtu nädalas) ning jõudis tõusulaine tipuni 2025-W44.

Gripi aktiivsus on seni püsinud madalal (5–55 juhtu nädalas), kuid viimastel nädalatel on

märgata tõusumärke.

Gripiviiruse osakaalu kasvades on SARS-CoV-2 juhtude arv hakanud langema, kuid viirus

püsib siiski veel domineeriva respiratoorse patogeenina.

Hetkeseisuga on rinoviiruse levik teisel kohal, olukord vastab tavapärasele sügisesele

haigestumuse kasvule. (Joonis 1)

Respiratoorsete infektsioonide tekitajate (nii bakteriaalsete kui ka viiruslike) tõusu peamised

põhjustajad on SARS-CoV-2, rinoviirused ja Mycoplasma pneumoniae, hiljuti lisandus ka

gripiviirus.

Bakteriaalsed tekitajad moodustavad kogu perioodi vältel püsiva ja olulise osa.

Hooaja viimastel nädalatel (45.–47. nädal) kujunes välja tüüpiline segatekitajatega

respiratoorse koormuse kõrgpunkt, mille põhjustasid rinoviirused, Mycoplasma pneumoniae,

SARS-CoV-2 ja gripiviirused. (Joonis 2)

Sügis-talvine periood on toonud prognoositava haigestumuse kasvu, millega tuleb

tervishoiusüsteemi koormuse planeerimisel arvestada.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Joonis 1 Respiratoorsete viiruste osakaal (2025-W27-W47)

Joonis 2 Respiratoorsete infektsioonide tekitajate osakaal (2025-W27-W47)

Gripp 47. nädalal registreeriti 146 gripijuhtu, neist 48% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute

arv on kasvutrendis, juurdekasv moodustas 16,8%.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Gripiviiruste levik on püsiv ja laialdane. Gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti

peaaegu kõigis maakondades, välja arvatud Hiiu-, Lääne- ja Valgamaal.

Eesti keskmine haigestumus oli 8,5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem oli

haigestumus Tartumaal (45,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades suuri

erinevusi ei olnud ning haigestumus püsib ligikaudu Eesti keskmisel tasemel.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse endiselt madalaks, välja arvatud Tartumaal, kus

haigestumus on olnud tõusutrendis kaks järjestikust nädalat ning intensiivsust saab hinnata

keskmiseks.

Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, viimasel nädalal kasvas haigestumus kõikides

vanusrühmades. Suurim tõus toimus tööealiste ja 60–84-aastaste seas, kus haigusjuhtude arv

suurenes vastavalt 11,9% ja 16,1%.

Joonis Grippi haigestunute arv vanusrühmades

Laboratoorselt kinnitati 63 gripiviirust. Täpsemalt määratleti 9 A-gripiviirust, neist neli olid

A(H1N1)pdm09 alatüüpi, viis A(H3N2) alatüüpi.

Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja

A(H3N2). Pole veel selge, milline tüvi saab domineerivaks.

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) hospitaliseeritud 58 patsienti, neist 28 olid üle 60-aastased ja 23 olid kuni 14-

aastased lapsed, neist 16 vanuses 0–7 aastat.

Hospitaliseeritute mediaanvanus oli 74 aastat. Suri kolm inimest vanuses 75 aastat ja vanem.

Hetkel registreeritakse gripihaigestumisi peamiselt laste hulgas, mistõttu haiglate koormus

püsib mõõdukana. Prognoositavalt levib gripiviirus lähinädalatel perekonnaringis, mis

suurendab nakatumisriski vanemaealiste ja krooniliste haigustega isikute seas. Sellest

tulenevalt võib haiglaravi vajadus kasvada.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Gripi vastu vaktsineerimine

Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineeritud kokku 168 146 inimest

ning vaktsineerimisega hõlmatus on 12,3%. Vanusrühmas 60 aastat ja vanem on

vaktsineeritud 85 105 inimest ning kuni 7-aastaseid lapsi 10 786. Seisuga 19.11.2025 on

immuniseerimiskava järgse vaktsineerimisega hõlmatus üle 60-aastaste seas 22.8% ning kuni

7-aastaste laste seas 10,2%.

ECDC uue riskihinnangu järgi erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) alamvariant K

põhjapoolkera A(H3N2) vaktsiintüvest, kuid vaktsiin pakub endiselt kaitset raske haigestumise

eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima.

COVID-19

47. nädalal registreeriti 322 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsena, kuid

näitab kerget langustrendi (~6,9% langus). Langustrendi on täheldatud juba teist nädalat

järjest.

Viirus levib laialdaselt kõikides maakondades, kuid haigestumuse intensiivsus jääb madalast

keskmiseni. Eesti keskmine haigestumus oli 22,8 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti

keskmisest kõrgem oli haigestumus Põlvamaal (50,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-

Virumaal (35,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (33,3 juhtu 100 000 elaniku kohta)

ning Ida-Virumaal (33,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Suurem haigestumuse kasv on registreeritud nii väikelaste kui ka kooliealiste laste seas. Sekveneerimisandmed põhinevad nii haiglate kui ka sentinel-seires osalevate perearstide poolt

edastatud proovidel. Enamus (80%) sekveneeritud proovidest kuulus omikrontüve variandile

XFG. Ülejäänud osa (20%) sekveneeritud proovidest kuulub omikronvariandile NB.1.8.1.

Praegused andmed ei näita, et need variandid põhjustaksid raskemat haigestumist kui teised

ringluses olevad variandid.

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest COVID-19

põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 13 inimest, neist suri kaks inimest vanuses üle 80-aasta.

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus 221 patsiendil, kes olid hospitaliseeritud muudel

põhjustel ja kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks.

COVID-19 kõigil nii kaasuva kui ka põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidel 76,8%

olid patsiendid vanuses 60-aastat ja vanemad. Omakorda neist 90,1% olid patsiendid vanuses

70 ja vanemad.

Kuna enamik COVID-19 haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele on praegu veel

mõõdukas, kuid võib lähiajal suureneda, kui COVID-19 esineb kaasuva haigusena krooniliste

patsientide hulgas.

Reoveeseire

Reoveeseire alusel jäid rohelisele ehk madalale ohutasemele 9 proovi ning kollasele ehk

mõõdukale ohutasemele 5 proovi (Haapsalu, Jõgeva, Narva, Tartu ja Valga).

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

RSV

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) registreeritud 34 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 23 olid lapsed vanuses

0–4 aastat. Selle ajavahemiku jooksul hospitaliseeriti 20 inimest, kellest 13 olid kuni 2-

aastased lapsed.

Mycoplasma pneumoniae

Mycoplasma pneumoniae haigestumuse kasv jätkub ka sel aastal. Alates hooaja algusest

(29.09.2025) on registreeritud 407 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Eelmisel

nädalal tuvastati laboratoorselt Mycoplasma pneumoniae 146 inimesel.

Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed, kes moodustavad 36,5% kõigist tuvastatud juhtudest.

Täiskasvanutest registreeriti kõige enam haigestunuid vanuserühmas 30–39 aastat (18,6%) ja

40-49 aastat(16%).

Hospitaliseerimist vajas 32 inimest, kellest 23 olid kooliealised lapsed. Registreeriti üks

Mycoplasma pneumoniae’ga seotud surmajuht vanuses 71 aastat. Patsiendil esines kaasuvalt

mitu rasket kroonilist haigust.