| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/391 |
| Registreeritud | 19.11.2025 |
| Sünkroonitud | 20.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Saaremaa Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht E. Netse
Huvitatud isik EstNor Arendus OÜ
M 1:~
17.06.2025
Töö nr 598
AS-01
SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD
ORISSAARE ALEVIK, VÕIDU TN 22 DETAILPLANEERING
Asukohaskeem
Planeeringuala
PLANEERINGUALA PIIR
TINGMÄRGID
OLEMASOLEV HOONESTUS EHITISREGISTRI JÄRGI
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
JUURDEPÄÄS KATASTRIÜKSUSELE
ELEKTRI MAAKAABELLIIN
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
SIDEKAABELLIIN
VEETORUSTIK
KANALISATSIOONITORUSTIK
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
KATASTRIÜKSUSE PIIR
KAEVU HOOLDUSALA R=10m
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Saaremaa Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht E. Netse
M 1:500
DP
17.06.2025
Töö nr 598
AS-03
SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD
ORISSAARE ALEVIK, VÕIDU TN 22 DETAILPLANEERING
Tugiplaan
MÄRKUSED: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ HADWEST, 17.06.2024, töö nr T-24-273 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis); 2. puittaimestiku hinnangu koostas Dendro SJ OÜ, 13.03.2025.
Kuivastu mnt 24a 14684 m²Ü100%
55001:008:0366
Võidu tn 17378 m²L100%
55001:008:0372
Koidu tn 2049 m²L100%
55001:008:0381
Vaade planeeringualae lõunast
Võidu tänav
K oidu tänav
Võidu tn 22 5166 m²E100%
55001:008:0020
Huvitatud isik EstNor Arendus OÜ
Võidu tänav
K oidu tänav
P28
-
EEk 100%
1 9 m/5 m 2 k/1k
28P
1 / 2850
5166 m² P
m ak
si m
aa ln
e ko
rr us
el is
us
m aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
os ak
aa lu
% (d
et ai
l- pl
an ee
rin gu
li ik
id e
ka up
a)Po s
nr
eh iti
se al
un e
pi nd
m ²
(m aa
pe al
ne /m
aa -a
lu ne
)
ka ta
st riü
ks us
e pl
an ee
rit ud
s uu
ru s
m ²
ho on
et e
ar v
kr un
di l
m aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
os ak
aa lu
% (k
at as
tr i-
ük su
se li
ik id
e ka
up a)
pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne j
a ka
va nd
at ud
ho on
e kõ
rg us
m aa
pi nn
as t
ja A
B S
K its
en du
se d
/ se
rv itu
ud id
KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL
(m aa
pe al
ne /m
aa -a
lu ne
)
5166 850 1/2elamu 2k / -1k
abihoone 1k / -
28/28elamu kõrgus 9 m = 12.60 abs
1 EEk 100% E100% planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; veetrassile 4 m laiuselt võrguvaldaja kasuks;
abihoone 5 m = 8.60 abs
ko rt
er ite
a rv
17
el am
u/ ab
ih oo
ne
el am
u/ ab
ih oo
ne
PLANEERITAV HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITAV HOONESTUSALA
PLANEERINGUALA PIIR
TINGMÄRGID
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKIMISALA
PLANEERITAV KÕNNITEE
LIKVIDEERITAV EHITIS
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
LIKVIDEERITAV KAEV
KRUNDI EHITUSÕIGUS SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
HOONETE ARV
KRUNDIL
EHITISE- ALUNE PIND
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSE- SUURIM
LISUS
KATASTRIÜKSUSE SUURUS nPnP
1 EHITISEALUNE PIND - MAAPEALNE/ MAA-ALUNE
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
ELEKTRI MAAKAABELLIIN
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
SIDEKAABELLIIN
VEETORUSTIK
KANALISATSIOONITORUSTIK
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Saaremaa Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht E. Netse
M 1:500
DP
19.10.2025
Töö nr 598
AS-04
SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD
ORISSAARE ALEVIK, VÕIDU TN 22 DETAILPLANEERING
Põhijoonis
MÄRKUSED: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ HADWEST, 17.06.2024, töö nr T-24-273 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis); 2. detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on esmane ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga; 3. puittaimestiku hinnangu koostas Dendro SJ OÜ, 13.03.2025.
N
Prügimaja
Huvitatud isik EstNor Arendus OÜ
Võidu tänav
K oidu tänav
P28
-
EEk 100%
1 9 m/5 m 2 k/1k
28P
1 / 2850
5166 m² P
PLANEERITAV HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITAV HOONESTUSALA
PLANEERINGUALA PIIR
TINGMÄRGID
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKIMISALA
PLANEERITAV KÕNNITEE
LIKVIDEERITAV EHITIS
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
LIKVIDEERITAV KAEV
KRUNDI EHITUSÕIGUS SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
HOONETE ARV
KRUNDIL
EHITISE- ALUNE PIND
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSE- SUURIM
LISUS
KATASTRIÜKSUSE SUURUS nPnP
1 EHITISEALUNE PIND - MAAPEALNE/ MAA-ALUNE
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
ELEKTRI MAAKAABELLIIN
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
SIDEKAABELLIIN
VEETORUSTIK
KANALISATSIOONITORUSTIK
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
LIKVIDEERITAV KAEV
PLANEERITAV TEHNORAJATIS
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Saaremaa Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht E. Netse
M 1:500
DP
19.10.2025
Töö nr 598
AS-05
SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD
ORISSAARE ALEVIK, VÕIDU TN 22 DETAILPLANEERING
Tehnovõrkude koondplaan
MÄRKUSED: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ HADWEST, 17.06.2024, töö nr T -24-273 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis); 2. detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on esmane ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga; 3. puittaimestiku hinnangu koostas Dendro SJ OÜ, 13.03.2025.
N
POS 1 OLEMASOLEV liitumispunkt veetorustikuga
POS 1 PLANEERITUD liitumispunkt elektrivõrguga, liitumiskilp
POS 1 OLEMASOLEV liitumispunkt kanalisatsioonitorustikuga
POS 1 OLEMASOLEV liitumispunkt sidekaabliga
Huvitatud isik EstNor Arendus OÜ
Tallinn 2025
Töö nr 598
(v 17.11.2025)
Saare maakond, Saaremaa vald, Orissaare alevik,
Võidu tn 22 detailplaneering
PLANEERINGU KOOSTAMISE
KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond
93819
HUVITATUD ISIK: EstNor Arendus OÜ, registrikood: 11211601
Miku tee 10, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond 75413
E-mail: [email protected]
Telefon:+372 506 0596
PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR reg. nr EEP000601
Keemia tn 4, Tallinn, Kristiine linnaosa, Harju maakond 10615
ARHITEKT: Ive Punger
PROJEKTIJUHT: Ege Netse
2
KÖITE KOOSSEIS:
I SELETUSKIRI
Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 4
2. PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD ALUSMATERJALID ........................................................................................................... 4
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................................................... 5
3.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................................................... 5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................................... 5 3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused .............................................................................. 6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ............................................................................................ 6 3.5. Olemasolev tehnovarustus .......................................................................................................... 6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................... 6 3.7. Kehtivad piirangud ....................................................................................................................... 7
4. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ....................................... 7
4.1 Planeeringu eesmärk................................................................................................................... 7 4.2 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste
analüüs ....................................................................................................................................... 7 4.3 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste
analüüs ....................................................................................................................................... 7
5. KAALUTULUSED, VASTAVUS ORISSAARE ALEVIKU JA ORISSAARE VALLA SISEMAA ÜLDPLANEERINGULE, VASTAVUS SAARE MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+ ....................... 8
5.1 Kaalutlused ................................................................................................................................. 8 5.2 Vastavus Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneeringule .................................. 10 5.3 Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ....................................................................... 11
6. PLANEERINGULAHENDUS ............................................................................................................ 11
6.1. Krundijaotus ja hoonestusala ..................................................................................................... 11 6.2. Planeeritav ehitusõigus .............................................................................................................. 12 6.3. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele ........................................................................................ 12 6.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded ..................................................... 12 6.5. Avalik ruum ................................................................................................................................ 12 6.6. Piirded ....................................................................................................................................... 12 6.7. Teed ja parkimiskorraldus .......................................................................................................... 13 6.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted............................................................................................. 13 6.9. Tuleohutusnõuded ..................................................................................................................... 14 6.10. Jäätmete prognoos ja käitlemine ............................................................................................. 15 6.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ...................................................................................... 15 6.12. Servituutide seadmise vajadus ................................................................................................ 15
TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ....................................................................................................... 16
7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................................... 16 7.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ..................................................................... 16 7.3 Elektrivarustus ........................................................................................................................... 16 7.4 Soojavarustus ........................................................................................................................... 16
8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE.............................. 17
3
8.1 Eessõna .................................................................................................................................... 17 8.2 Kavandatava tegevusega kaasnev oht ...................................................................................... 17 8.3 Müra ja vibratsioon .................................................................................................................... 17 8.4 Põhjavee kaitse ......................................................................................................................... 18 8.5 Radooniriski vähendamise võimalused ...................................................................................... 18 8.7 Krundi ehitusõigus ..................................................................................................................... 18
9. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ............................................................... 19
10. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ............................................................................................ 20
II JOONISED
AS-01 Asukohaskeem M 1:~
AS-02 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~
AS-03 Tugiplaan M 1:500
AS-04 Põhijoonis M 1:500
AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
III LISAD
Teostatud uuringud:
1. topo-geodeetilise alusplaan; koostas OÜ HADWEST, 17.06.2024, töö nr T-24-273;
2. Võidu tn 22 ala puittaimestiku hinnang; koostas Dendro SJ OÜ, 13.03.2025 a.
IV TEHNILISED TINGIMUSED
1. 18.02.2025 AS Kuressaare Veevärk tehnilised tingimused nr 3158
2. 19.02.2025 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 490693
3. 21.03.2025 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 39527797
4
I SELETUSKIRI
1. SISSEJUHATUS
Detailplaneeringuga planeeritakse Võidu tn 22 katastriüksusele (katastritunnus 55001:008:0020)
korterelamu, määratakse ehitustingimused ja -õigus (ehitiste suurim ehitisealune pind ja ehitiste arv
krundil). Maakasutuse otstarvet ja krundi piire ei muudeta. Planeeringuala suurus on 5166 m² (ca 0,5 ha).
2. PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD,
ÕIGUSAKTID JA MUUD ALUSMATERJALID
• Saaremaa Vallavalitsuse 14.01.2025 nr 2-3/28 korraldus „Orissaare alevikus Võidu tn 22
detailplaneeringu algatamine“ koos lisadega;
• Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/94);
• Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud Orissaare Vallavolikogu
21.12.2009 otsusega nr 13);
• Planeerimisseadus;
• Ehitusseadustik;
• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus”;
• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“;
• Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“;
• Eesti standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;
• Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“;
• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus”;
• siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
• siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded”;
• „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” (vastu võetud riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusega nr 50)
• naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;
• muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnorm;
• „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrusega
nr 26);
• „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ (vastu võetud
Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrusega nr 14);
5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Planeeringuala asukoht
Planeeringuala asub Saaremaa vallas, Orissaare aleviku keskosas. Planeeringuala hõlmab Võidu tn 22
katastriüksust (tunnus 550011:008:0020). Planeeringuala suurus on 5166 m², maakasutuse sihtotstarve
100% elamumaa.
Planeeringuala asukohaskeem
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Võidu tn 22 – (Maa- ja Ruumiameti andmetel 03.06.2025):
• katastriüksuse tunnus: 55001:008:0020;
• maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100%;
• katastriüksuse pindala: 5166 m².
Planeeringuala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paiknevad katastriüksusel alljärgnevad ehitised:
Elamu – ehitisregistri kood 106013347, ehitisealuse pinnaga 124 m²;
Kuur – ehitisregistri kood 106013348, ehitisealuse pinnaga 45 m² (vare);
6
Pesuköök – ehitisregistri kood 106013349 ehitisealuse pinnaga 16 m²;
Kasvuhoone- ehitisregistri kood 220384144;
Bassein- ehitisregistri kood 220384145;
Kaev- ehitisregistri kood 220384146;
Kõnnitee- ehitisregistri kood 220384147;
Värav- ehitisregistri kood 220384148.
3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused
Planeeringuala piirneb üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarvetega katastriüksustega. Võidu ja
Koidu tänava ääres asuvad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused.
Lähipiirkonnas asub Koidu tn 2 katastriüksusel korterelamu, Võidu tn 32 katastriüksusel ridaelamu.
Ülejäänud suurema ehitisealuse pinnaga korterelamud asuvad teisel pool Kuivastu maanteed.
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus.
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve
Koidu tänav L1 2049 m² 55001:008:0381 transpordimaa 100%
Võidu tänav 17378 m² 55001:008:0372 transpordimaa 100%
Kuivastu mnt 24a 14684 m² 55001:008:0366 üldkasutatav maa 100%
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeringualale on Koidu (nr 5500055) ja Võidu (nr 5500051) tänavatelt.
3.5. Olemasolev tehnovarustus
Katastriüksusel paikneb elektrimaakaabelliin, elektri liitumiskilp ja kaev. Võidu tänaval paiknevad vee- ja
kanalisatsioonitorustik, sidekaabelliin.
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Hoovi piiravad neljast küljest erineva kõrguse, tiheduse ja dekoratiivsusega ca 60 aasta vanused
okaspuude read. Nii piiridel kui ka hoovis kasvavad ridade ja gruppidena keskealised elupuud, lisaks
erineva tihedusega kuuskede read ida-, põhja- ja lääneservas. Lehtpuudest kasvavad uuringualal mõned
tammed, vahtrad, kased ja viljapuud, lisaks erinevad ilu- ja marjapõõsad.
Võidu tänava ääres idapoolses lõigus kasvab madal pügatud elupuuhekk, läänepoolses kõrge pügamata
elupuude topelt rida. Kinnistu põhja-, ida- ja lääneküljele on väljapoole istutatud kuused, hoovi poole
nendega peaaegu paralleelselt kohati väga tihedalt elupuud. Staadioni servas kasvavad puuderead on
tormikahjustuste vm põhjustel lünklikud ning praegugi osaliselt või täielikult murdunud puudega. Mitmeid
elupuude gruppe kasvab ka hoovis segamini vanade õunapuudega.
Ligikaudu pool puittaimestikust hinnati perspektiivseks ja haljastuslikult oluliseks (III väärtusklass) ja pool
väheväärtuslikuks (peamiselt haigustest, vigastustest või hooldamatusest kahjustatud puud ja põõsad –
IV vkl). Vaid üksikud puud ja põõsad hinnati väärtuslikuks (II vkl – noor ja vana tamm, noor ja vana kask,
7
kaks kooskasvavat vana ja neli noort elupuud ning üks väike pukspuupõõsas). Aed ja taimed on olnud
aastaid hooldamata.
3.7. Kehtivad piirangud
• Elektri liitumiskilp, kaitsevöönd 2 m laiuselt;
• Sidekaabeliin, kaitsevöönd 2 m laiuselt.
4. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
4.1 Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine kuni kahekorruselise korterelamu ehitamiseks.
Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,
parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Alale ei ole varem detailplaneeringut koostatud.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja
lähiümbruses paikneva ning planeeritud hoonestusega.
4.2 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning
keskkonnatingimuste analüüs
Planeeritav ala paikneb Saaremaa vallas, Orissaare alevikus, Võidu tn 22 katastriüksusel. Katastriüksus
asub Koidu ja Võidu tänava nurgal, juurdepääs alale on võimalik mõlemalt tänavalt. Põhja- ja idaküljel
piirneb ala üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksusega, kus paikneb staadion. Lähiümbruse
hoonestuse osas on Võidu ja Koidu tänava ääres valdavalt väikesemahulised kahekordsed üksikelamud
ning mõned kortermajad. Eramute puhul on domineerivaks katusetüübiks viilkatusega lahendus.
Orissaare alevikus paiknevad ka teenindusasutused, spordihoone, kool ja lasteaed, mis tagavad piirkonna
elanikele vajaliku infrastruktuuri.
Korterelamud ja ühepereelamud vahelduvad, mistõttu kavandatav 850 m² suurune kahekorruseline
korterelamu sobitub olemasolevasse hoonestusmustrisse ning piirkonna üldise mõõtkava ja
arhitektuurilise karakteriga. Hoonet iseloomustav kõrgus jääb piirkonna hoonete üldisesse suurusjärku,
võimaldades säilitada piirkonna ühtset ilmet, kuigi pindala poolest on kavandatav hoone olemasolevatest
hoonetest suurem.
4.3 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning
keskkonnatingimuste analüüs
Planeeritava ala arengu eesmärgid on järgmised:
• elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine;
• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist
väärtust;
8
• kavandada planeeringualale hooned, mis sobituvad ehituslikult ning arhitektuurselt käesolevasse
asukohta ning piirkonna hoonestusega.
5. KAALUTULUSED, VASTAVUS ORISSAARE ALEVIKU JA ORISSAARE VALLA SISEMAA
ÜLDPLANEERINGULE, VASTAVUS SAARE MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+
5.1 Kaalutlused
Planeeringuala asub Orissaare alevikus, mis vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike
1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, kui soovitakse püstitada
ehitusloakohustuslikku hoonet. Kavandatav korterelamu on ehitusloakohustuslik hoone. Lisaks on PlanS
§ 125 lõike 2 alusel detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu
koostamise kohustusega alal või juhul. Üldplaneeringus on toodud, et juhul, kui taotletakse tavapärasest
oluliselt erinevat hoonete kõrgust, ehitusalust pinda või arhitektuurilahendust, siis lahendatakse küsimus
läbi detailplaneeringu. Kuna algatatava detailplaneeringuga planeeritakse piirkonnas olevate üksik- ja
korterelamutega võrreldes suurema ehitisealuse pinnaga korterelamut, siis tuleneb ka üldplaneeringust
planeeringu koostamise kohustus.
Tulenevalt üldplaneeringu visioonist on ruumilise arengu üheks põhimõtteks alevikus väike- ja
korterelamumaade laiendamine ning nende varustatuse tagamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.
Vastavalt üldplaneeringule on ainuke tiheasustusala maareformi seaduse mõttes Orissaare alevik oma
administratiivpiirides ja see on ka detailplaneeringu kohustusega ala.
Detailplaneeringuga soovitakse suurendada üldplaneeringus toodud hoonete suurimat ehitisealust pinda
250 m2-lt 850 m2-ni, et planeerida korterelamut koos abihoonetega. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja
peatükis 3.1.1. toodule võib hoonete arvu ja ehitusalust pinda suurendada vallavalitsuse motiveeritud
kaalutlusotsuse alusel.
Seega ei ole planeeritav tegevus hoonete suurima ehitisealuse pinna suurendamise osas üldplaneeringu
muutmine ja tegu on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.
Võidu tn 22 katastriüksus asub üldplaneeringu kohaselt elamumaal, mida saab käesoleval juhul nimetada
ka väikeelamumaaks ehk on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme
korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel. Tegevusega planeeritakse kuni
kahekorruselist korruselamut kompaktse hoonestusega alal. Detailplaneering on juhtotstarbe osas samuti
üldplaneeringuga kooskõlas.
Üldplaneeringu visiooni ruumilise arengu üheks põhimõtteks on alevikus väike- ja korterelamumaade
laiendamine ehk siis üldplaneering toetab korterelamute arendamist. Kuna Saaremaa valla üks eesmärke
on maapiirkondade elavdamine, siis korterelamu planeerimine toetab seda eesmärki.
Planeeringuala lähipiirkonnas asub Koidu tn 2 katastriüksusel korterelamu (kõrvalhoonetega kokku
ehitisealuse pinnaga ca 170 m2) ja ca 140 m kaugusel Võidu tn 32 katastriüksusel ridaelamu (ehitisealuse
9
pinnaga 401 m2). Ülejäänud suurema ehitisealuse pinnaga korterelamud (ehitisealuse pinnaga ca 400-
500 m2) asuvad teisel pool Kuivastu mnt-d, linnulennult ca 250 m kaugusel. Võidu tn 22 lähipiirkonnas
asuvate üksikelamute ja kõrvalhoonetega hoonestatud katastriüksustel asuvate hoonete ehitisealused
pinnad kokku jäävad vahemikku ca 130 – 280 m2. Lisaks asub piirkonnas (üle Kuivastu mnt 2a
katastriüksusel asuva korvpalliplatsi linnulennult vaadatuna vähem kui 100 m kaugusel) kaubandushoone
ehitisealuse pinnaga ca 1650 m2.
Võidu ja Koidu tänava ääres on väikesemahulised kahekordsed üksikelamud ja mõni kortermaja.
Kavandatav kahekorruseline korterelamu sobitub hoonestuse üldisesse mõõtkavasse, võimaldades
säilitada piirkonna ühtset ilmet. Planeeritav korterelamu on küll oma pinnalt olemasolevatest era- ja
korterelamutest suurem, kuid kõrguse poolest jääks samasse suurusjärku.
Kehtiv üldplaneering on koostatud ligi 15 aastat tagasi, ning selle eesmärgid ja ruumilise arengu
põhimõtted vajavad ülevaatamist ning asjakohasel juhul saab kaaluda üldplaneeringus toodud
parameetrite muutmist. Alates 2009. aastast on muutunud piirkonna sotsiaalmajanduslik olukord ja uued
arenguvajadused eeldavad paindlikumat lähenemist. Arengusuunad vajavad ülevaatamist, et arvestada
tänapäevaste vajaduste ja võimalustega. Planeeringuala asub Võidu ja Koidu tänavate nurgal, kuhu on
juurdepääs mõlemalt tänavalt. Põhjaküljel piirneb ala üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksusega,
kus asub Orissaare staadion, mis suurendab elamispinna atraktiivsust ja loob head võimalused
rekreatiivseks kasutuseks.
Orissaare alevikus asuvad olulised teenindusasutused, spordihoone, kool ja lasteaed, mis toetavad
piirkonna elujõulisust. Korterelamu rajamine parandab eluasemevalikut ja võimaldab rohkematel inimestel
kasutada neid mugavalt ligipääsetavaid teenuseid, kuid samaaegselt elada maalises piirkonnas.
Orissaare alevik on Ida-Saaremaa keskus ja hea ühendusega nii Kuressaarest kui ka Muhu saarelt ja
mandri-Eestilt tulijatele.
Kavandatav hoonestus aitab suurendada piirkonna elanikkonda, soodustades mitmekesisemat ja
dünaamilisemat kogukonda. See loob täiendavaid võimalusi noortele peredele, spetsialistidele ja
eakamatele inimestele, kellel on huvi piirkonna kvaliteetse elukeskkonna vastu.
Korterelamu rajamine tiheasustusalale tagab tõhusa maakasutuse, vähendades vajadust laiendada
ehitustegevust uutele või asustusest väljaspoole jäävatele aladele. Lisaks aitab staadioni vahetu lähedus
säilitada tasakaalu elamute ja rekreatsioonialade vahel.
Korterelamu planeerimine toetaks Orissaare aleviku kui kaasaegse, atraktiivse ja jätkusuutliku
elukeskkonna arengut. Korterelamu arendamine sobitub piirkonda arvestades ala ja lähipiirkonna
maakasutust ja hoonestust ning tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuulub keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. Samuti ei
kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju
10
strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. Seega ei ole praegusel
juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ega ka
selle algatamise vajaduse kaalumine eelhinnangu koostamise kaudu, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse
langetamine.
5.2 Vastavus Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneeringule
Alal kehtib Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud Orissaare
Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13).
Üldplaneering sätestab ehitamise printsiibid tiheasustuses. Vastavalt üldplaneeringu kaardile paikneb
katastriüksus elamumaa juhtotstarbega alal, millele on lubatud anda kuni 25 protsendi ulatuses ärimaa
kõrval otstarve. Planeeringuala paikneb Orissaare väärtuslikul maastikul.
Olemasolevatele elamualadele ehitamisel tuleb järgida alevikus väljakujunenud traditsioonilisi
elamumahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi ning hoonestuse tihedust ja -struktuuri.
Üldplaneeringus on toodud, et krundil võib olla hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 250 m² ja
juhul, kui taotletakse tavapärasest oluliselt erinevat hoonete kõrgust, ehitusalust pinda või
arhitektuurilahendust, siis lahendatakse küsimus läbi detailplaneeringu. Samas võib üldplaneeringu
kohaselt hoonete arvu ja ehitusalust pinda suurendada vallavalitsuse motiveeritud kaalutlusotsuse alusel.
Üldplaneeringu koostamise ajal kasutati ehitusseaduse mõistet ehitusalune pindala. Käesoleval juhul
kasutatakse kehtiva ehitusseadustiku mõistet ehitisealune pind.
Joonis 1. Väljavõte Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneeringu kaardist
11
Detailplaneering teeb ettepaneku lähtuvalt katastriüksuse suurusest suurendada ehitisealust pinda kuni
850 m² ühe korterelamu rajamiseks.
5.3 Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+
Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4 94 kehtestatud „Saare maakonnaplaneeringu 2030+“
kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474 kehtestatud „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused jäetud kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Saare
maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtusliku maastiku
alal. Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel
koostatud detailplaneeringute. Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem
kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Üldised tingimused väärtuslike
maastike säilitamiseks on järgmised:
- Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed,
puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja
karjamaad on vajalik hoida kasutuses.
- Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,
teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).
- Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid,
elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.
Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed,
kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.
Väärtuslikuks maastikuks nimetatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratletud ala,
millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või
puhkeväärtus.
Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud väärtuslike maastike säilitamisega ja detailplaneering
vastab esitatud tingimustele. Planeeringuga säilitatakse olemasolev maaüksuse suurus ja kuju.
Olemasolevad teed säilitatakse.
6. PLANEERINGULAHENDUS
6.1. Krundijaotus ja hoonestusala
Katastriüksuse piire ei muudeta.
Katastriüksus on elamumaa sihtotstarbega. Katastriüksuse suurus on 5166 m².
Planeeritav uus hoonestusala on määratud Võidu tänava poolsest katastriüksuse piirist 7 m, põhjapoolsest
piirist 15 m ja külgedelt 5 m kaugusele. Võidu tänava poolsest küljest on hoonestusala nihutatud 7 m
kaugusele jättes hoone ette laiema haljasala rajamise võimaluse. Hoovi tagaosas 15 m laiusel alal säilib
enamus kõrghaljastusest.
12
Hoonestusala suurus ja kaugused on näidatud joonisel AS-04 Põhijoonis.
6.2. Planeeritav ehitusõigus
Krundi ehitusõigus määratakse vastavalt PlanS § 126 lg-le 4.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.
Tabel 2. Krundi ehitusõigus.
Pos
nr
Krundi
kasutamise
sihtotstarve /
katastriüksuse
sihtotstarve
Hoonete suurim lubatud
arv või nende
puudumine maa-alal
(põhihoone / abihoone)
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
põhihoone/
abihoone
Hoonete lubatud
max kõrgus
põhihoone/abihoone
1 EEk 100%//E 100% 3 (1/2) 850 m² 9 m/5 m
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide hoonete suurimat lubatud pinda.
Prügimaja ja kaetud jalgrattaparkla ehitisealuse pinna sisse ei ole planeeritud.
6.3. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele
Katusekalle: korterelamul 0 – 45° kaldega
Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m / abihoone 5 m
Maksimaalne korruselisus: 2
Välisviimistluse materjalid: fassaadil kombineeritud materjalid, fassaadiplaat puitkiud ribidega
Katusematerjal: PVC või SBS rullmaterjal, täpsustub ehitusprojektiga
Detailplaneeringuga ei ole määratud arhitektuurilist kindlat stiili. Katusekattematerjalid ja fassaadi
viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega.
Päikesepaneelid on lubatud paigaldada üksnes ehitiste katustele.
Olemasolev hoonestus on planeeritud lammutada.
6.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded
Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid.
Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022
„Päevavalgus hoonetes”.
Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”.
6.5. Avalik ruum
Avalikku ruumi hõlmab sissesõit krundile Koidu tänavalt ja jalakäijate juurdepääs Võidu tänavalt.
6.6. Piirded
13
Piirdead ehitada krundi piirile. Piirete kõrgus tänavapoolses osas ja idaküljel kuni 1,6 m. Kuivastu mnt 24a,
staadioni poolsele kinnistu piirile (põhjakülg) kuni 2m kõrgune võrkaed. Eelistatud on haljaspiirded, mida
võib rajada koos piirdeaiaga. Täpne piirdeaia lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis.
6.7. Teed ja parkimiskorraldus
Põhijoonisel on näidatud olemasolev juurdepääs krundile.
Nõuded kohalikult teelt mahasõidu rajamiseks:
1. Projekti asendiplaanil näidata vastava tingmärgiga mahasõit kinnistule Koidu tänavalt (tee nr
5500055), teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane arvestades normide
kohaseid pöörderaadiusi jms.
2. Ristumiskoha rajamisel tuleb lähtuda mahasõidu tüüpjooniste Tüüp I-st.
3. Tagada ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt ja muldkehast.
4. Ristumiskohal tagada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“
(edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
5. Ehitustööde teostamise järgselt tagada teekatete ja teega külgneva ala korrastamine.
6. Ristumiskoha ehitamisel taastada vallatee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
7. Ristumiskoha ehitamisel tagada liiklusohutus, järgides MTM määrust nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“.
8. Ristumiskoha ehitamise kulud kannab huvitatud isik.
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad”
normidele.
Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojektiga. Elektriautode
laadimistaristuga varustatavate parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektiga, vastavalt EhS § 65¹.
Jalgrataste parkimine
Planeeritud on 15 jalgratta parkimiskohta. Rattaparkla täpne asukoht lahendatakse hoone
ehitusprojektiga.
Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus
Elamu liik
Normatiivne
parkimiskohtade arvutus
Planeeritud
parkimiskohtade arv
Planeeritav korterelamu
1-2 toaline
9 korterit = 9x1,5=14
14
3-5 toaline 8 korterit = 8x1,7=14 14
Jalgrataste parkimine 1/100 = 1408:100 15
Planeeritaval maa-alal kokku 28 28
6.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Olemasolevat kõrghaljastust tuleb maksimaalselt säilitada. Likvideeritava haljastuse täpne lahendus
antakse ehitusprojektiga.
Lahenduse koostamisel tuleb arvestada dendrouuringuga ja lähtuda tingimusest, et kõvakattega alad
krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastusega osa. Staadionipoolne kõrghaljastusega puhverala
14
säilitada. Korterelamu õueala kavandada kaasaegsete ruumielementidega ning funktsionaalne
(viibimiskohad, mänguala, jms) ja esteetiline. Uushaljastuse kavandamisel tuleb arvestada taimede
sobivust piirkonda. Võidu tänava äärse piirdena eelistada lehtpõõsahekki ja/või muud piirkonnale omast
lahendust. Parklaala(d) liigendada või piiritleda haljastusega. Sadevee ja liigniiskuse juhtimine
kombineerida loodussäästlike lahendustega.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad. Ehitustingimused ja projekteerimisjuhised“
nõuetele.
Korrastus- või ehitustöödel tuleb arvestada eelkõige säilitatavate puude juurestikega. Puude
kaitsemeetmete planeerimisel tuleb juhinduda EVS 939-3:2020 (Puittaimed haljastuses, osa 3:
Ehitusaegne puude kaitse) soovitustest.
Katastriüksuse Koidu tänava poolsel küljel olev kuklase pesa tuleb ümber kolida. Pesa kolimiseks on parim
aeg märtsis ja aprillis.
6.9. Tuleohutusnõuded
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Tuletõrje veevõtukoht tuleb lahendada vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812- 6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.
Planeeringuga on elamu hoonestusala kavandatud vähemalt 10 meetri kaugusele ja abihoonete
hoonestusalad üksteisest vähemalt 8 meetri kaugusele. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui
8 meetrit ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse tagamiseks vajadus rajada tulemüür. Ehitades
abihoonet naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 meetrit tuleb rajada vastava piiri poolne hoone sein
tulemüürina või sõlmida naabriga kokkulepe, et naaber võib hoonet ilma tulemüürita ehitada 8 meetri
kaugusele olevast hoonest.
Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahenditega. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Koidu (siirdekatend2x
pindamisega) ja Võidu tänavalt. Koidu tänava laius on 4,1 meetrit ja juurdepääs on 5,5 meetrit lai (vt joonis
AS-04 Põhijoonis ja AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Täpne juurdepääs lahendatakse ehitusprojekti
koostamise staadiumis.
Lähim hüdrant (VID 5726, nr 8) asub põhjasuunal Kuivastu mnt 29 maaüksusel.
15
6.10. Jäätmete prognoos ja käitlemine
Jäätmete käitlemisel juhindutakse Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine
toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukoht määratakse
konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib
mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et
võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava
ettevõtte poolt, kellega korteriühistu sõlmib vastava lepingu.
Vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi-
või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Iga jäätmevaldaja peab olema liidetud
korraldatud jäätmeveoga.
Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaber katastriüksuse piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.
Prügimaja projekteerimisel võtta arvesse, et see mahutaks piisava varu ja suurusega liigiti kogumise
konteinereid.
Prügimajale tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs jäätmeveokiga, järgides Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.
6.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires,
rakendatavad võimalused on järgmised:
- nähtavus,
- juurdepääsuvõimalus,
- territoriaalsus,
- vastupidavus,
- valgustatus.
Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine.
6.12. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kasutusõiguse ja
servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Tabel 4. Servituutide seadmine.
Teeniv
kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituudi seadmise vajadus
Võidu tn 22 Elektrilevi OÜ Elektri maakaabelliin 2 m laiuselt
16
TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
Tehnovõrkude täpne lahendus antakse järgnevas projekteerimise etapis. Selle koostamisel arvestatakse
olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate
või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud esmane lahendus, mis täpsustub hoone ehitusprojektiga.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Kuressaare Veevärk poolt 28.02.2025. a
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 3158.
Veevarustusega liitumine on planeeritud krundil asuva veetorustiku (De 32) baasil.
Vajadusel asendada olemasolev liitumistorustik ja tõsta liitumispunktiks olev maakraan krundi piirist ca 1
m avalikule maale.
Krundi liitumispunktiks on krundil asuv kanalisatsioonikaev K189. Vajadusel asendada olemasolev
liitumiskaev ja paigaldada krundi piirist ca 1 m avalikule maale.
Täpne lahendus antakse järgneva projekteerimise käigus ja vajadusel asendatakse või tõstetakse
olemasolevad liitumispunktid avalikule maale.
Krundil asuv kaev likvideeritakse.
7.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Krundil kogutav sademevesi immutada oma krundil.
Vertikaalplaneerimise täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.
7.3 Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 490693,
19.02.2025 a.
Võidu tn 22 kinnistu liitumine elektrivõrguga lahendatakse olemasoleva 0,4 kV maakaabelliini baasil.
Objekti elektrivarustuseks planeerida krundi piirile olemasoleva kilbi kõrvale 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp
planeerida tarbija krundi piirile soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
7.4 Soojavarustus
Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Planeeritava elamu soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki
küttesüsteeme, nt maakütet, õhk-vesi soojuspumpasid.
Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi.
Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
17
8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
8.1 Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik.
Kavandatav tegevus oma iseloomult (üksikelamu planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta
keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
8.2 Kavandatava tegevusega kaasnev oht
Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse
puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis.
Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine,
kütuseleke vm). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates
dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning
ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad
olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust ei ole
täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha.
Avariiohtlike olukordade vältimiseks:
• territooriumi korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust,
vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
8.3 Müra ja vibratsioon
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-
nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid” nõudeid.
18
8.4 Põhjavee kaitse
Detailplaneeringu ala on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Püstitava hoone veevarustus ja
kanalisatsioon on lahendatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks
on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et
ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval
territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette
nähtud.
8.5 Radooniriski vähendamise võimalused
Planeeritav ala jääb keskmise- või madala radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase
radoonisisaldus on 10 – 50 kBq/m3 (Eesti pinnase radooniriski kaart).
8.6 Võimaliku keskkonnamõju hindamine
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda
olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala vahetus
läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju strateegilise
hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.
8.7 Krundi ehitusõigus
Krundi suurus 5166 m²
Krundi kasutamise sihtotstarve EEk 100%
Hoonete arv 3 – 1 põhihoone, 2 abihoonet
19
Ehitisealune pind 850 m²
Korruselisus 2k / -1k
Kõrgus 9,0 m / 5 m
9. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritava ühe kortermaja rajamisega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju
väljendub uute kogukonnaelanike näol. Orissaare alevikus paiknevad algkool, lasteaed, raamatukogu vms
asutused. Samuti asuvad antud alevikus mitmed elukondlikke teenuseid pakkuvad ettevõtted. Negatiivne
mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest
põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib
eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete
lisandumise näol. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei
ole alust eeldada, et üksikelamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju.
Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete
rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud. Planeeringulahendus näeb alale
ette ühe kortermaja rajamise, kus on lubatud rajada kokku koos abihoonetega kolm hoonet. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju
ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,
looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole
ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline
keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on
kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate
avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise
ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates
dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning
ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad
olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida,
kui töötajad ei ole kompetentsed.
20
10. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal teostatavatele ehitiste projektidele.
Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Kõik projekteerimisega ning ehitamisega seotud kulud tasub planeeringu elluviimisest huvitatud isik.
Krundisisesed trassid ning teed ja platsid lahendatakse koos hoonete ehitusprojektidega.
1) Servituutide seadmine
2) Hoonete projekteerimine ja ehituslubade taotlemine. Hoonete ehitus ning kasutuslubade taotlemine.
Hooneid teenindavad tehnorajatised ja -trassid tuleb võtta kasutusele hiljemalt koos hoonete
kasutuslubade taotlemise või kasutusteatiste esitamisega – tehnorajatiste isiklikud kasutusõigused
peavad olema seatud enne neid tehnorajatisi tarbiva hoone või rajatise kasutusloa väljastamist.
Koostas
Ive Punger
Arhitekt
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Päästeamet
Raua 2
10124, Tallinn
19.11.2025 nr 5-2/6425-1
Orissaare alevikus Võidu tn 22 detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitame kooskõlastamiseks Orissaare alevikus
Võidu tn 22 detailplaneeringu (vt Lisa). Detailplaneering algatati Saaremaa Vallavalitsuse
14.01.2025 korraldusega nr 2-3/28.
Planeeringuala suurusega ca 0,5 ha hõlmab Orissaare alevikus Võidu tn 22 katastriüksust
(katastritunnus 55001:008:0020, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 5166 m 2 ).
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine kuni kahekorruselise korterelamu
ehitamiseks.
Detailplaneeringu eskiislahendus ja senise menetluse materjalid on
kättesaadavad https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-24-030/.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad:
1. DP AS-01 Asukohaskeem
2. DP AS-02 Ruumilise keskkonna analüüs
3. DP AS-03 Tugiplaan
4. DP AS-04 Põhijoonis
5. DP AS-05 Tehnovõrkude koondplaan
6. DP_Võidu 22 seletuskiri
Liina Järveots, 514 1686
|
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Saaremaa Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht E. Netse
Huvitatud isik EstNor Arendus OÜ
M 1:~
17.06.2025
Töö nr 598
AS-01
SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD
ORISSAARE ALEVIK, VÕIDU TN 22 DETAILPLANEERING
Asukohaskeem
Planeeringuala
PLANEERINGUALA PIIR
TINGMÄRGID
OLEMASOLEV HOONESTUS EHITISREGISTRI JÄRGI
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
JUURDEPÄÄS KATASTRIÜKSUSELE
ELEKTRI MAAKAABELLIIN
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
SIDEKAABELLIIN
VEETORUSTIK
KANALISATSIOONITORUSTIK
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
KATASTRIÜKSUSE PIIR
KAEVU HOOLDUSALA R=10m
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Saaremaa Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht E. Netse
M 1:500
DP
17.06.2025
Töö nr 598
AS-03
SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD
ORISSAARE ALEVIK, VÕIDU TN 22 DETAILPLANEERING
Tugiplaan
MÄRKUSED: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ HADWEST, 17.06.2024, töö nr T-24-273 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis); 2. puittaimestiku hinnangu koostas Dendro SJ OÜ, 13.03.2025.
Kuivastu mnt 24a 14684 m²Ü100%
55001:008:0366
Võidu tn 17378 m²L100%
55001:008:0372
Koidu tn 2049 m²L100%
55001:008:0381
Vaade planeeringualae lõunast
Võidu tänav
K oidu tänav
Võidu tn 22 5166 m²E100%
55001:008:0020
Huvitatud isik EstNor Arendus OÜ
Võidu tänav
K oidu tänav
P28
-
EEk 100%
1 9 m/5 m 2 k/1k
28P
1 / 2850
5166 m² P
m ak
si m
aa ln
e ko
rr us
el is
us
m aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
os ak
aa lu
% (d
et ai
l- pl
an ee
rin gu
li ik
id e
ka up
a)Po s
nr
eh iti
se al
un e
pi nd
m ²
(m aa
pe al
ne /m
aa -a
lu ne
)
ka ta
st riü
ks us
e pl
an ee
rit ud
s uu
ru s
m ²
ho on
et e
ar v
kr un
di l
m aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
os ak
aa lu
% (k
at as
tr i-
ük su
se li
ik id
e ka
up a)
pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne j
a ka
va nd
at ud
ho on
e kõ
rg us
m aa
pi nn
as t
ja A
B S
K its
en du
se d
/ se
rv itu
ud id
KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL
(m aa
pe al
ne /m
aa -a
lu ne
)
5166 850 1/2elamu 2k / -1k
abihoone 1k / -
28/28elamu kõrgus 9 m = 12.60 abs
1 EEk 100% E100% planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; veetrassile 4 m laiuselt võrguvaldaja kasuks;
abihoone 5 m = 8.60 abs
ko rt
er ite
a rv
17
el am
u/ ab
ih oo
ne
el am
u/ ab
ih oo
ne
PLANEERITAV HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITAV HOONESTUSALA
PLANEERINGUALA PIIR
TINGMÄRGID
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKIMISALA
PLANEERITAV KÕNNITEE
LIKVIDEERITAV EHITIS
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
LIKVIDEERITAV KAEV
KRUNDI EHITUSÕIGUS SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
HOONETE ARV
KRUNDIL
EHITISE- ALUNE PIND
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSE- SUURIM
LISUS
KATASTRIÜKSUSE SUURUS nPnP
1 EHITISEALUNE PIND - MAAPEALNE/ MAA-ALUNE
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
ELEKTRI MAAKAABELLIIN
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
SIDEKAABELLIIN
VEETORUSTIK
KANALISATSIOONITORUSTIK
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Saaremaa Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht E. Netse
M 1:500
DP
19.10.2025
Töö nr 598
AS-04
SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD
ORISSAARE ALEVIK, VÕIDU TN 22 DETAILPLANEERING
Põhijoonis
MÄRKUSED: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ HADWEST, 17.06.2024, töö nr T-24-273 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis); 2. detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on esmane ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga; 3. puittaimestiku hinnangu koostas Dendro SJ OÜ, 13.03.2025.
N
Prügimaja
Huvitatud isik EstNor Arendus OÜ
Võidu tänav
K oidu tänav
P28
-
EEk 100%
1 9 m/5 m 2 k/1k
28P
1 / 2850
5166 m² P
PLANEERITAV HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITAV HOONESTUSALA
PLANEERINGUALA PIIR
TINGMÄRGID
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKIMISALA
PLANEERITAV KÕNNITEE
LIKVIDEERITAV EHITIS
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
LIKVIDEERITAV KAEV
KRUNDI EHITUSÕIGUS SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
HOONETE ARV
KRUNDIL
EHITISE- ALUNE PIND
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSE- SUURIM
LISUS
KATASTRIÜKSUSE SUURUS nPnP
1 EHITISEALUNE PIND - MAAPEALNE/ MAA-ALUNE
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
ELEKTRI MAAKAABELLIIN
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
SIDEKAABELLIIN
VEETORUSTIK
KANALISATSIOONITORUSTIK
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
LIKVIDEERITAV KAEV
PLANEERITAV TEHNORAJATIS
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Saaremaa Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht E. Netse
M 1:500
DP
19.10.2025
Töö nr 598
AS-05
SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD
ORISSAARE ALEVIK, VÕIDU TN 22 DETAILPLANEERING
Tehnovõrkude koondplaan
MÄRKUSED: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ HADWEST, 17.06.2024, töö nr T -24-273 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis); 2. detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on esmane ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga; 3. puittaimestiku hinnangu koostas Dendro SJ OÜ, 13.03.2025.
N
POS 1 OLEMASOLEV liitumispunkt veetorustikuga
POS 1 PLANEERITUD liitumispunkt elektrivõrguga, liitumiskilp
POS 1 OLEMASOLEV liitumispunkt kanalisatsioonitorustikuga
POS 1 OLEMASOLEV liitumispunkt sidekaabliga
Huvitatud isik EstNor Arendus OÜ
Tallinn 2025
Töö nr 598
(v 17.11.2025)
Saare maakond, Saaremaa vald, Orissaare alevik,
Võidu tn 22 detailplaneering
PLANEERINGU KOOSTAMISE
KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond
93819
HUVITATUD ISIK: EstNor Arendus OÜ, registrikood: 11211601
Miku tee 10, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond 75413
E-mail: [email protected]
Telefon:+372 506 0596
PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR reg. nr EEP000601
Keemia tn 4, Tallinn, Kristiine linnaosa, Harju maakond 10615
ARHITEKT: Ive Punger
PROJEKTIJUHT: Ege Netse
2
KÖITE KOOSSEIS:
I SELETUSKIRI
Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 4
2. PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD ALUSMATERJALID ........................................................................................................... 4
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................................................... 5
3.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................................................... 5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................................... 5 3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused .............................................................................. 6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ............................................................................................ 6 3.5. Olemasolev tehnovarustus .......................................................................................................... 6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................... 6 3.7. Kehtivad piirangud ....................................................................................................................... 7
4. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ....................................... 7
4.1 Planeeringu eesmärk................................................................................................................... 7 4.2 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste
analüüs ....................................................................................................................................... 7 4.3 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste
analüüs ....................................................................................................................................... 7
5. KAALUTULUSED, VASTAVUS ORISSAARE ALEVIKU JA ORISSAARE VALLA SISEMAA ÜLDPLANEERINGULE, VASTAVUS SAARE MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+ ....................... 8
5.1 Kaalutlused ................................................................................................................................. 8 5.2 Vastavus Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneeringule .................................. 10 5.3 Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ....................................................................... 11
6. PLANEERINGULAHENDUS ............................................................................................................ 11
6.1. Krundijaotus ja hoonestusala ..................................................................................................... 11 6.2. Planeeritav ehitusõigus .............................................................................................................. 12 6.3. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele ........................................................................................ 12 6.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded ..................................................... 12 6.5. Avalik ruum ................................................................................................................................ 12 6.6. Piirded ....................................................................................................................................... 12 6.7. Teed ja parkimiskorraldus .......................................................................................................... 13 6.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted............................................................................................. 13 6.9. Tuleohutusnõuded ..................................................................................................................... 14 6.10. Jäätmete prognoos ja käitlemine ............................................................................................. 15 6.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ...................................................................................... 15 6.12. Servituutide seadmise vajadus ................................................................................................ 15
TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ....................................................................................................... 16
7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................................... 16 7.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ..................................................................... 16 7.3 Elektrivarustus ........................................................................................................................... 16 7.4 Soojavarustus ........................................................................................................................... 16
8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE.............................. 17
3
8.1 Eessõna .................................................................................................................................... 17 8.2 Kavandatava tegevusega kaasnev oht ...................................................................................... 17 8.3 Müra ja vibratsioon .................................................................................................................... 17 8.4 Põhjavee kaitse ......................................................................................................................... 18 8.5 Radooniriski vähendamise võimalused ...................................................................................... 18 8.7 Krundi ehitusõigus ..................................................................................................................... 18
9. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ............................................................... 19
10. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ............................................................................................ 20
II JOONISED
AS-01 Asukohaskeem M 1:~
AS-02 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~
AS-03 Tugiplaan M 1:500
AS-04 Põhijoonis M 1:500
AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
III LISAD
Teostatud uuringud:
1. topo-geodeetilise alusplaan; koostas OÜ HADWEST, 17.06.2024, töö nr T-24-273;
2. Võidu tn 22 ala puittaimestiku hinnang; koostas Dendro SJ OÜ, 13.03.2025 a.
IV TEHNILISED TINGIMUSED
1. 18.02.2025 AS Kuressaare Veevärk tehnilised tingimused nr 3158
2. 19.02.2025 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 490693
3. 21.03.2025 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 39527797
4
I SELETUSKIRI
1. SISSEJUHATUS
Detailplaneeringuga planeeritakse Võidu tn 22 katastriüksusele (katastritunnus 55001:008:0020)
korterelamu, määratakse ehitustingimused ja -õigus (ehitiste suurim ehitisealune pind ja ehitiste arv
krundil). Maakasutuse otstarvet ja krundi piire ei muudeta. Planeeringuala suurus on 5166 m² (ca 0,5 ha).
2. PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD,
ÕIGUSAKTID JA MUUD ALUSMATERJALID
• Saaremaa Vallavalitsuse 14.01.2025 nr 2-3/28 korraldus „Orissaare alevikus Võidu tn 22
detailplaneeringu algatamine“ koos lisadega;
• Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/94);
• Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud Orissaare Vallavolikogu
21.12.2009 otsusega nr 13);
• Planeerimisseadus;
• Ehitusseadustik;
• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus”;
• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“;
• Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“;
• Eesti standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;
• Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“;
• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus”;
• siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
• siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded”;
• „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” (vastu võetud riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusega nr 50)
• naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;
• muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnorm;
• „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrusega
nr 26);
• „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ (vastu võetud
Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrusega nr 14);
5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Planeeringuala asukoht
Planeeringuala asub Saaremaa vallas, Orissaare aleviku keskosas. Planeeringuala hõlmab Võidu tn 22
katastriüksust (tunnus 550011:008:0020). Planeeringuala suurus on 5166 m², maakasutuse sihtotstarve
100% elamumaa.
Planeeringuala asukohaskeem
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Võidu tn 22 – (Maa- ja Ruumiameti andmetel 03.06.2025):
• katastriüksuse tunnus: 55001:008:0020;
• maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100%;
• katastriüksuse pindala: 5166 m².
Planeeringuala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paiknevad katastriüksusel alljärgnevad ehitised:
Elamu – ehitisregistri kood 106013347, ehitisealuse pinnaga 124 m²;
Kuur – ehitisregistri kood 106013348, ehitisealuse pinnaga 45 m² (vare);
6
Pesuköök – ehitisregistri kood 106013349 ehitisealuse pinnaga 16 m²;
Kasvuhoone- ehitisregistri kood 220384144;
Bassein- ehitisregistri kood 220384145;
Kaev- ehitisregistri kood 220384146;
Kõnnitee- ehitisregistri kood 220384147;
Värav- ehitisregistri kood 220384148.
3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused
Planeeringuala piirneb üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarvetega katastriüksustega. Võidu ja
Koidu tänava ääres asuvad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused.
Lähipiirkonnas asub Koidu tn 2 katastriüksusel korterelamu, Võidu tn 32 katastriüksusel ridaelamu.
Ülejäänud suurema ehitisealuse pinnaga korterelamud asuvad teisel pool Kuivastu maanteed.
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus.
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve
Koidu tänav L1 2049 m² 55001:008:0381 transpordimaa 100%
Võidu tänav 17378 m² 55001:008:0372 transpordimaa 100%
Kuivastu mnt 24a 14684 m² 55001:008:0366 üldkasutatav maa 100%
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeringualale on Koidu (nr 5500055) ja Võidu (nr 5500051) tänavatelt.
3.5. Olemasolev tehnovarustus
Katastriüksusel paikneb elektrimaakaabelliin, elektri liitumiskilp ja kaev. Võidu tänaval paiknevad vee- ja
kanalisatsioonitorustik, sidekaabelliin.
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Hoovi piiravad neljast küljest erineva kõrguse, tiheduse ja dekoratiivsusega ca 60 aasta vanused
okaspuude read. Nii piiridel kui ka hoovis kasvavad ridade ja gruppidena keskealised elupuud, lisaks
erineva tihedusega kuuskede read ida-, põhja- ja lääneservas. Lehtpuudest kasvavad uuringualal mõned
tammed, vahtrad, kased ja viljapuud, lisaks erinevad ilu- ja marjapõõsad.
Võidu tänava ääres idapoolses lõigus kasvab madal pügatud elupuuhekk, läänepoolses kõrge pügamata
elupuude topelt rida. Kinnistu põhja-, ida- ja lääneküljele on väljapoole istutatud kuused, hoovi poole
nendega peaaegu paralleelselt kohati väga tihedalt elupuud. Staadioni servas kasvavad puuderead on
tormikahjustuste vm põhjustel lünklikud ning praegugi osaliselt või täielikult murdunud puudega. Mitmeid
elupuude gruppe kasvab ka hoovis segamini vanade õunapuudega.
Ligikaudu pool puittaimestikust hinnati perspektiivseks ja haljastuslikult oluliseks (III väärtusklass) ja pool
väheväärtuslikuks (peamiselt haigustest, vigastustest või hooldamatusest kahjustatud puud ja põõsad –
IV vkl). Vaid üksikud puud ja põõsad hinnati väärtuslikuks (II vkl – noor ja vana tamm, noor ja vana kask,
7
kaks kooskasvavat vana ja neli noort elupuud ning üks väike pukspuupõõsas). Aed ja taimed on olnud
aastaid hooldamata.
3.7. Kehtivad piirangud
• Elektri liitumiskilp, kaitsevöönd 2 m laiuselt;
• Sidekaabeliin, kaitsevöönd 2 m laiuselt.
4. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
4.1 Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine kuni kahekorruselise korterelamu ehitamiseks.
Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,
parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Alale ei ole varem detailplaneeringut koostatud.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja
lähiümbruses paikneva ning planeeritud hoonestusega.
4.2 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning
keskkonnatingimuste analüüs
Planeeritav ala paikneb Saaremaa vallas, Orissaare alevikus, Võidu tn 22 katastriüksusel. Katastriüksus
asub Koidu ja Võidu tänava nurgal, juurdepääs alale on võimalik mõlemalt tänavalt. Põhja- ja idaküljel
piirneb ala üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksusega, kus paikneb staadion. Lähiümbruse
hoonestuse osas on Võidu ja Koidu tänava ääres valdavalt väikesemahulised kahekordsed üksikelamud
ning mõned kortermajad. Eramute puhul on domineerivaks katusetüübiks viilkatusega lahendus.
Orissaare alevikus paiknevad ka teenindusasutused, spordihoone, kool ja lasteaed, mis tagavad piirkonna
elanikele vajaliku infrastruktuuri.
Korterelamud ja ühepereelamud vahelduvad, mistõttu kavandatav 850 m² suurune kahekorruseline
korterelamu sobitub olemasolevasse hoonestusmustrisse ning piirkonna üldise mõõtkava ja
arhitektuurilise karakteriga. Hoonet iseloomustav kõrgus jääb piirkonna hoonete üldisesse suurusjärku,
võimaldades säilitada piirkonna ühtset ilmet, kuigi pindala poolest on kavandatav hoone olemasolevatest
hoonetest suurem.
4.3 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning
keskkonnatingimuste analüüs
Planeeritava ala arengu eesmärgid on järgmised:
• elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine;
• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist
väärtust;
8
• kavandada planeeringualale hooned, mis sobituvad ehituslikult ning arhitektuurselt käesolevasse
asukohta ning piirkonna hoonestusega.
5. KAALUTULUSED, VASTAVUS ORISSAARE ALEVIKU JA ORISSAARE VALLA SISEMAA
ÜLDPLANEERINGULE, VASTAVUS SAARE MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+
5.1 Kaalutlused
Planeeringuala asub Orissaare alevikus, mis vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike
1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, kui soovitakse püstitada
ehitusloakohustuslikku hoonet. Kavandatav korterelamu on ehitusloakohustuslik hoone. Lisaks on PlanS
§ 125 lõike 2 alusel detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu
koostamise kohustusega alal või juhul. Üldplaneeringus on toodud, et juhul, kui taotletakse tavapärasest
oluliselt erinevat hoonete kõrgust, ehitusalust pinda või arhitektuurilahendust, siis lahendatakse küsimus
läbi detailplaneeringu. Kuna algatatava detailplaneeringuga planeeritakse piirkonnas olevate üksik- ja
korterelamutega võrreldes suurema ehitisealuse pinnaga korterelamut, siis tuleneb ka üldplaneeringust
planeeringu koostamise kohustus.
Tulenevalt üldplaneeringu visioonist on ruumilise arengu üheks põhimõtteks alevikus väike- ja
korterelamumaade laiendamine ning nende varustatuse tagamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.
Vastavalt üldplaneeringule on ainuke tiheasustusala maareformi seaduse mõttes Orissaare alevik oma
administratiivpiirides ja see on ka detailplaneeringu kohustusega ala.
Detailplaneeringuga soovitakse suurendada üldplaneeringus toodud hoonete suurimat ehitisealust pinda
250 m2-lt 850 m2-ni, et planeerida korterelamut koos abihoonetega. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja
peatükis 3.1.1. toodule võib hoonete arvu ja ehitusalust pinda suurendada vallavalitsuse motiveeritud
kaalutlusotsuse alusel.
Seega ei ole planeeritav tegevus hoonete suurima ehitisealuse pinna suurendamise osas üldplaneeringu
muutmine ja tegu on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.
Võidu tn 22 katastriüksus asub üldplaneeringu kohaselt elamumaal, mida saab käesoleval juhul nimetada
ka väikeelamumaaks ehk on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme
korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel. Tegevusega planeeritakse kuni
kahekorruselist korruselamut kompaktse hoonestusega alal. Detailplaneering on juhtotstarbe osas samuti
üldplaneeringuga kooskõlas.
Üldplaneeringu visiooni ruumilise arengu üheks põhimõtteks on alevikus väike- ja korterelamumaade
laiendamine ehk siis üldplaneering toetab korterelamute arendamist. Kuna Saaremaa valla üks eesmärke
on maapiirkondade elavdamine, siis korterelamu planeerimine toetab seda eesmärki.
Planeeringuala lähipiirkonnas asub Koidu tn 2 katastriüksusel korterelamu (kõrvalhoonetega kokku
ehitisealuse pinnaga ca 170 m2) ja ca 140 m kaugusel Võidu tn 32 katastriüksusel ridaelamu (ehitisealuse
9
pinnaga 401 m2). Ülejäänud suurema ehitisealuse pinnaga korterelamud (ehitisealuse pinnaga ca 400-
500 m2) asuvad teisel pool Kuivastu mnt-d, linnulennult ca 250 m kaugusel. Võidu tn 22 lähipiirkonnas
asuvate üksikelamute ja kõrvalhoonetega hoonestatud katastriüksustel asuvate hoonete ehitisealused
pinnad kokku jäävad vahemikku ca 130 – 280 m2. Lisaks asub piirkonnas (üle Kuivastu mnt 2a
katastriüksusel asuva korvpalliplatsi linnulennult vaadatuna vähem kui 100 m kaugusel) kaubandushoone
ehitisealuse pinnaga ca 1650 m2.
Võidu ja Koidu tänava ääres on väikesemahulised kahekordsed üksikelamud ja mõni kortermaja.
Kavandatav kahekorruseline korterelamu sobitub hoonestuse üldisesse mõõtkavasse, võimaldades
säilitada piirkonna ühtset ilmet. Planeeritav korterelamu on küll oma pinnalt olemasolevatest era- ja
korterelamutest suurem, kuid kõrguse poolest jääks samasse suurusjärku.
Kehtiv üldplaneering on koostatud ligi 15 aastat tagasi, ning selle eesmärgid ja ruumilise arengu
põhimõtted vajavad ülevaatamist ning asjakohasel juhul saab kaaluda üldplaneeringus toodud
parameetrite muutmist. Alates 2009. aastast on muutunud piirkonna sotsiaalmajanduslik olukord ja uued
arenguvajadused eeldavad paindlikumat lähenemist. Arengusuunad vajavad ülevaatamist, et arvestada
tänapäevaste vajaduste ja võimalustega. Planeeringuala asub Võidu ja Koidu tänavate nurgal, kuhu on
juurdepääs mõlemalt tänavalt. Põhjaküljel piirneb ala üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksusega,
kus asub Orissaare staadion, mis suurendab elamispinna atraktiivsust ja loob head võimalused
rekreatiivseks kasutuseks.
Orissaare alevikus asuvad olulised teenindusasutused, spordihoone, kool ja lasteaed, mis toetavad
piirkonna elujõulisust. Korterelamu rajamine parandab eluasemevalikut ja võimaldab rohkematel inimestel
kasutada neid mugavalt ligipääsetavaid teenuseid, kuid samaaegselt elada maalises piirkonnas.
Orissaare alevik on Ida-Saaremaa keskus ja hea ühendusega nii Kuressaarest kui ka Muhu saarelt ja
mandri-Eestilt tulijatele.
Kavandatav hoonestus aitab suurendada piirkonna elanikkonda, soodustades mitmekesisemat ja
dünaamilisemat kogukonda. See loob täiendavaid võimalusi noortele peredele, spetsialistidele ja
eakamatele inimestele, kellel on huvi piirkonna kvaliteetse elukeskkonna vastu.
Korterelamu rajamine tiheasustusalale tagab tõhusa maakasutuse, vähendades vajadust laiendada
ehitustegevust uutele või asustusest väljaspoole jäävatele aladele. Lisaks aitab staadioni vahetu lähedus
säilitada tasakaalu elamute ja rekreatsioonialade vahel.
Korterelamu planeerimine toetaks Orissaare aleviku kui kaasaegse, atraktiivse ja jätkusuutliku
elukeskkonna arengut. Korterelamu arendamine sobitub piirkonda arvestades ala ja lähipiirkonna
maakasutust ja hoonestust ning tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuulub keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. Samuti ei
kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju
10
strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. Seega ei ole praegusel
juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ega ka
selle algatamise vajaduse kaalumine eelhinnangu koostamise kaudu, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse
langetamine.
5.2 Vastavus Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneeringule
Alal kehtib Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud Orissaare
Vallavolikogu 21.12.2009 otsusega nr 13).
Üldplaneering sätestab ehitamise printsiibid tiheasustuses. Vastavalt üldplaneeringu kaardile paikneb
katastriüksus elamumaa juhtotstarbega alal, millele on lubatud anda kuni 25 protsendi ulatuses ärimaa
kõrval otstarve. Planeeringuala paikneb Orissaare väärtuslikul maastikul.
Olemasolevatele elamualadele ehitamisel tuleb järgida alevikus väljakujunenud traditsioonilisi
elamumahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi ning hoonestuse tihedust ja -struktuuri.
Üldplaneeringus on toodud, et krundil võib olla hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 250 m² ja
juhul, kui taotletakse tavapärasest oluliselt erinevat hoonete kõrgust, ehitusalust pinda või
arhitektuurilahendust, siis lahendatakse küsimus läbi detailplaneeringu. Samas võib üldplaneeringu
kohaselt hoonete arvu ja ehitusalust pinda suurendada vallavalitsuse motiveeritud kaalutlusotsuse alusel.
Üldplaneeringu koostamise ajal kasutati ehitusseaduse mõistet ehitusalune pindala. Käesoleval juhul
kasutatakse kehtiva ehitusseadustiku mõistet ehitisealune pind.
Joonis 1. Väljavõte Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneeringu kaardist
11
Detailplaneering teeb ettepaneku lähtuvalt katastriüksuse suurusest suurendada ehitisealust pinda kuni
850 m² ühe korterelamu rajamiseks.
5.3 Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+
Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4 94 kehtestatud „Saare maakonnaplaneeringu 2030+“
kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474 kehtestatud „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused jäetud kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Saare
maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtusliku maastiku
alal. Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel
koostatud detailplaneeringute. Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem
kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Üldised tingimused väärtuslike
maastike säilitamiseks on järgmised:
- Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed,
puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja
karjamaad on vajalik hoida kasutuses.
- Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,
teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).
- Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid,
elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.
Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed,
kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.
Väärtuslikuks maastikuks nimetatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratletud ala,
millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või
puhkeväärtus.
Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud väärtuslike maastike säilitamisega ja detailplaneering
vastab esitatud tingimustele. Planeeringuga säilitatakse olemasolev maaüksuse suurus ja kuju.
Olemasolevad teed säilitatakse.
6. PLANEERINGULAHENDUS
6.1. Krundijaotus ja hoonestusala
Katastriüksuse piire ei muudeta.
Katastriüksus on elamumaa sihtotstarbega. Katastriüksuse suurus on 5166 m².
Planeeritav uus hoonestusala on määratud Võidu tänava poolsest katastriüksuse piirist 7 m, põhjapoolsest
piirist 15 m ja külgedelt 5 m kaugusele. Võidu tänava poolsest küljest on hoonestusala nihutatud 7 m
kaugusele jättes hoone ette laiema haljasala rajamise võimaluse. Hoovi tagaosas 15 m laiusel alal säilib
enamus kõrghaljastusest.
12
Hoonestusala suurus ja kaugused on näidatud joonisel AS-04 Põhijoonis.
6.2. Planeeritav ehitusõigus
Krundi ehitusõigus määratakse vastavalt PlanS § 126 lg-le 4.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.
Tabel 2. Krundi ehitusõigus.
Pos
nr
Krundi
kasutamise
sihtotstarve /
katastriüksuse
sihtotstarve
Hoonete suurim lubatud
arv või nende
puudumine maa-alal
(põhihoone / abihoone)
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
põhihoone/
abihoone
Hoonete lubatud
max kõrgus
põhihoone/abihoone
1 EEk 100%//E 100% 3 (1/2) 850 m² 9 m/5 m
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide hoonete suurimat lubatud pinda.
Prügimaja ja kaetud jalgrattaparkla ehitisealuse pinna sisse ei ole planeeritud.
6.3. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele
Katusekalle: korterelamul 0 – 45° kaldega
Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m / abihoone 5 m
Maksimaalne korruselisus: 2
Välisviimistluse materjalid: fassaadil kombineeritud materjalid, fassaadiplaat puitkiud ribidega
Katusematerjal: PVC või SBS rullmaterjal, täpsustub ehitusprojektiga
Detailplaneeringuga ei ole määratud arhitektuurilist kindlat stiili. Katusekattematerjalid ja fassaadi
viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega.
Päikesepaneelid on lubatud paigaldada üksnes ehitiste katustele.
Olemasolev hoonestus on planeeritud lammutada.
6.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded
Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid.
Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022
„Päevavalgus hoonetes”.
Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”.
6.5. Avalik ruum
Avalikku ruumi hõlmab sissesõit krundile Koidu tänavalt ja jalakäijate juurdepääs Võidu tänavalt.
6.6. Piirded
13
Piirdead ehitada krundi piirile. Piirete kõrgus tänavapoolses osas ja idaküljel kuni 1,6 m. Kuivastu mnt 24a,
staadioni poolsele kinnistu piirile (põhjakülg) kuni 2m kõrgune võrkaed. Eelistatud on haljaspiirded, mida
võib rajada koos piirdeaiaga. Täpne piirdeaia lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis.
6.7. Teed ja parkimiskorraldus
Põhijoonisel on näidatud olemasolev juurdepääs krundile.
Nõuded kohalikult teelt mahasõidu rajamiseks:
1. Projekti asendiplaanil näidata vastava tingmärgiga mahasõit kinnistule Koidu tänavalt (tee nr
5500055), teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane arvestades normide
kohaseid pöörderaadiusi jms.
2. Ristumiskoha rajamisel tuleb lähtuda mahasõidu tüüpjooniste Tüüp I-st.
3. Tagada ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt ja muldkehast.
4. Ristumiskohal tagada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“
(edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
5. Ehitustööde teostamise järgselt tagada teekatete ja teega külgneva ala korrastamine.
6. Ristumiskoha ehitamisel taastada vallatee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
7. Ristumiskoha ehitamisel tagada liiklusohutus, järgides MTM määrust nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“.
8. Ristumiskoha ehitamise kulud kannab huvitatud isik.
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad”
normidele.
Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojektiga. Elektriautode
laadimistaristuga varustatavate parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektiga, vastavalt EhS § 65¹.
Jalgrataste parkimine
Planeeritud on 15 jalgratta parkimiskohta. Rattaparkla täpne asukoht lahendatakse hoone
ehitusprojektiga.
Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus
Elamu liik
Normatiivne
parkimiskohtade arvutus
Planeeritud
parkimiskohtade arv
Planeeritav korterelamu
1-2 toaline
9 korterit = 9x1,5=14
14
3-5 toaline 8 korterit = 8x1,7=14 14
Jalgrataste parkimine 1/100 = 1408:100 15
Planeeritaval maa-alal kokku 28 28
6.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Olemasolevat kõrghaljastust tuleb maksimaalselt säilitada. Likvideeritava haljastuse täpne lahendus
antakse ehitusprojektiga.
Lahenduse koostamisel tuleb arvestada dendrouuringuga ja lähtuda tingimusest, et kõvakattega alad
krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastusega osa. Staadionipoolne kõrghaljastusega puhverala
14
säilitada. Korterelamu õueala kavandada kaasaegsete ruumielementidega ning funktsionaalne
(viibimiskohad, mänguala, jms) ja esteetiline. Uushaljastuse kavandamisel tuleb arvestada taimede
sobivust piirkonda. Võidu tänava äärse piirdena eelistada lehtpõõsahekki ja/või muud piirkonnale omast
lahendust. Parklaala(d) liigendada või piiritleda haljastusega. Sadevee ja liigniiskuse juhtimine
kombineerida loodussäästlike lahendustega.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad. Ehitustingimused ja projekteerimisjuhised“
nõuetele.
Korrastus- või ehitustöödel tuleb arvestada eelkõige säilitatavate puude juurestikega. Puude
kaitsemeetmete planeerimisel tuleb juhinduda EVS 939-3:2020 (Puittaimed haljastuses, osa 3:
Ehitusaegne puude kaitse) soovitustest.
Katastriüksuse Koidu tänava poolsel küljel olev kuklase pesa tuleb ümber kolida. Pesa kolimiseks on parim
aeg märtsis ja aprillis.
6.9. Tuleohutusnõuded
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Tuletõrje veevõtukoht tuleb lahendada vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812- 6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.
Planeeringuga on elamu hoonestusala kavandatud vähemalt 10 meetri kaugusele ja abihoonete
hoonestusalad üksteisest vähemalt 8 meetri kaugusele. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui
8 meetrit ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse tagamiseks vajadus rajada tulemüür. Ehitades
abihoonet naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 meetrit tuleb rajada vastava piiri poolne hoone sein
tulemüürina või sõlmida naabriga kokkulepe, et naaber võib hoonet ilma tulemüürita ehitada 8 meetri
kaugusele olevast hoonest.
Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahenditega. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Koidu (siirdekatend2x
pindamisega) ja Võidu tänavalt. Koidu tänava laius on 4,1 meetrit ja juurdepääs on 5,5 meetrit lai (vt joonis
AS-04 Põhijoonis ja AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Täpne juurdepääs lahendatakse ehitusprojekti
koostamise staadiumis.
Lähim hüdrant (VID 5726, nr 8) asub põhjasuunal Kuivastu mnt 29 maaüksusel.
15
6.10. Jäätmete prognoos ja käitlemine
Jäätmete käitlemisel juhindutakse Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine
toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukoht määratakse
konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib
mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et
võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava
ettevõtte poolt, kellega korteriühistu sõlmib vastava lepingu.
Vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi-
või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Iga jäätmevaldaja peab olema liidetud
korraldatud jäätmeveoga.
Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaber katastriüksuse piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.
Prügimaja projekteerimisel võtta arvesse, et see mahutaks piisava varu ja suurusega liigiti kogumise
konteinereid.
Prügimajale tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs jäätmeveokiga, järgides Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.
6.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires,
rakendatavad võimalused on järgmised:
- nähtavus,
- juurdepääsuvõimalus,
- territoriaalsus,
- vastupidavus,
- valgustatus.
Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine.
6.12. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kasutusõiguse ja
servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Tabel 4. Servituutide seadmine.
Teeniv
kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituudi seadmise vajadus
Võidu tn 22 Elektrilevi OÜ Elektri maakaabelliin 2 m laiuselt
16
TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
Tehnovõrkude täpne lahendus antakse järgnevas projekteerimise etapis. Selle koostamisel arvestatakse
olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate
või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud esmane lahendus, mis täpsustub hoone ehitusprojektiga.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Kuressaare Veevärk poolt 28.02.2025. a
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 3158.
Veevarustusega liitumine on planeeritud krundil asuva veetorustiku (De 32) baasil.
Vajadusel asendada olemasolev liitumistorustik ja tõsta liitumispunktiks olev maakraan krundi piirist ca 1
m avalikule maale.
Krundi liitumispunktiks on krundil asuv kanalisatsioonikaev K189. Vajadusel asendada olemasolev
liitumiskaev ja paigaldada krundi piirist ca 1 m avalikule maale.
Täpne lahendus antakse järgneva projekteerimise käigus ja vajadusel asendatakse või tõstetakse
olemasolevad liitumispunktid avalikule maale.
Krundil asuv kaev likvideeritakse.
7.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Krundil kogutav sademevesi immutada oma krundil.
Vertikaalplaneerimise täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.
7.3 Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 490693,
19.02.2025 a.
Võidu tn 22 kinnistu liitumine elektrivõrguga lahendatakse olemasoleva 0,4 kV maakaabelliini baasil.
Objekti elektrivarustuseks planeerida krundi piirile olemasoleva kilbi kõrvale 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp
planeerida tarbija krundi piirile soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
7.4 Soojavarustus
Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Planeeritava elamu soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki
küttesüsteeme, nt maakütet, õhk-vesi soojuspumpasid.
Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi.
Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
17
8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
8.1 Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik.
Kavandatav tegevus oma iseloomult (üksikelamu planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta
keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
8.2 Kavandatava tegevusega kaasnev oht
Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse
puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis.
Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine,
kütuseleke vm). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates
dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning
ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad
olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust ei ole
täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha.
Avariiohtlike olukordade vältimiseks:
• territooriumi korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust,
vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
8.3 Müra ja vibratsioon
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-
nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid” nõudeid.
18
8.4 Põhjavee kaitse
Detailplaneeringu ala on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Püstitava hoone veevarustus ja
kanalisatsioon on lahendatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks
on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et
ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval
territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette
nähtud.
8.5 Radooniriski vähendamise võimalused
Planeeritav ala jääb keskmise- või madala radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase
radoonisisaldus on 10 – 50 kBq/m3 (Eesti pinnase radooniriski kaart).
8.6 Võimaliku keskkonnamõju hindamine
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda
olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala vahetus
läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju strateegilise
hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.
8.7 Krundi ehitusõigus
Krundi suurus 5166 m²
Krundi kasutamise sihtotstarve EEk 100%
Hoonete arv 3 – 1 põhihoone, 2 abihoonet
19
Ehitisealune pind 850 m²
Korruselisus 2k / -1k
Kõrgus 9,0 m / 5 m
9. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritava ühe kortermaja rajamisega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju
väljendub uute kogukonnaelanike näol. Orissaare alevikus paiknevad algkool, lasteaed, raamatukogu vms
asutused. Samuti asuvad antud alevikus mitmed elukondlikke teenuseid pakkuvad ettevõtted. Negatiivne
mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest
põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib
eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete
lisandumise näol. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei
ole alust eeldada, et üksikelamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju.
Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete
rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud. Planeeringulahendus näeb alale
ette ühe kortermaja rajamise, kus on lubatud rajada kokku koos abihoonetega kolm hoonet. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju
ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,
looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole
ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline
keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on
kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate
avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise
ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates
dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning
ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad
olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida,
kui töötajad ei ole kompetentsed.
20
10. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal teostatavatele ehitiste projektidele.
Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Kõik projekteerimisega ning ehitamisega seotud kulud tasub planeeringu elluviimisest huvitatud isik.
Krundisisesed trassid ning teed ja platsid lahendatakse koos hoonete ehitusprojektidega.
1) Servituutide seadmine
2) Hoonete projekteerimine ja ehituslubade taotlemine. Hoonete ehitus ning kasutuslubade taotlemine.
Hooneid teenindavad tehnorajatised ja -trassid tuleb võtta kasutusele hiljemalt koos hoonete
kasutuslubade taotlemise või kasutusteatiste esitamisega – tehnorajatiste isiklikud kasutusõigused
peavad olema seatud enne neid tehnorajatisi tarbiva hoone või rajatise kasutusloa väljastamist.
Koostas
Ive Punger
Arhitekt
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Päästeamet
Raua 2
10124, Tallinn
19.11.2025 nr 5-2/6425-1
Orissaare alevikus Võidu tn 22 detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitame kooskõlastamiseks Orissaare alevikus
Võidu tn 22 detailplaneeringu (vt Lisa). Detailplaneering algatati Saaremaa Vallavalitsuse
14.01.2025 korraldusega nr 2-3/28.
Planeeringuala suurusega ca 0,5 ha hõlmab Orissaare alevikus Võidu tn 22 katastriüksust
(katastritunnus 55001:008:0020, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 5166 m 2 ).
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine kuni kahekorruselise korterelamu
ehitamiseks.
Detailplaneeringu eskiislahendus ja senise menetluse materjalid on
kättesaadavad https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-24-030/.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad:
1. DP AS-01 Asukohaskeem
2. DP AS-02 Ruumilise keskkonna analüüs
3. DP AS-03 Tugiplaan
4. DP AS-04 Põhijoonis
5. DP AS-05 Tehnovõrkude koondplaan
6. DP_Võidu 22 seletuskiri
Liina Järveots, 514 1686
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|