Kiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Martin Noorsalu

MTÜ Eesti kiirabikopter [email protected]

Teie 07.11.2025

Meie 21.11.2025 nr 19-5/25/4664-4

Vastus selgitustaotlusele seoses kopteri

kiirabilendudega

Lugupeetud Martin Noorsalu

Olete esitanud täpsustavad küsimused Kliimaministeeriumi poolt Teile 07.11.2025 edastatud vastusele (19-5/25/4664-2), millele esitame vastused alljärgnevalt:

1. Kas Kliimaministeerium on saanud Transpordiametilt päringuid, teateid või tähelepanekuid

seoses järelevalve teostamisega meditsiinilendude üle ning nende lennutegevuse õiguspärasuse

ja ohutusega? Kui sellised pöördumised on olnud, palume esitada nende sisu või kokkuvõtte.

2. Kas Kliimaminister või ministeeriumi juhtkond on andnud Transpordiametile konkreetseid

juhiseid või suuniseid meditsiinilendude järelevalve, menetluste või õigusliku tõlgenduse osas,

arvestades, et teenust osutab riigiasutus väljaspool tavapärast lennundusteenuse mudelit?

Kliimaministeerium ei ole saanud päringuid ega andnud ka Transpordiametile eraldiseisvaid juhiseid lennundusseadusest (LennS) tuleneva järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Nagu eelnevas

vastuskirjas selgitasime, on Tarnspordiamet oma järelevalvemenetluse läbiviimisel sõltumatu ja erapooletu. Ministeerium ei sekku sisulisse järelevalvemenetlusse. Kõnealust teemat puudutavate

õigusnormide osas on ministeeriumi selgitused leitavad seaduseelnõu muutmise menetlusest (Lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu - menetluskäik–Riigi Teataja), mis vaieldamatult sai ettevalmistatud koostöös Transpordiameti, kui

ka teiste puutumust omavate asutustega.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et LennS ei erista kopteri kiirabilende teistest Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt teostavatest lendudest ehk regulatiivselt räägib norm PPA lennutegevusest ning selle üle teostavast järelevalvest.

Märgime juurde, et hetkel on toimumas lennundusõiguse revisjon (olete olnud ka kaasatud

ettevalmistavasse etappi) ning kõnealuse protsessi ettevalmistamisel sai suuremahuliselt kaardistatud LennS-i rakendamisel esinevad probleemkohad. Kinnitame, et hetkeseisuga omame väga head ülevaadet LennS-i (sh selle alusel antavate rakendusaktide) kitsaskohtadest ning

muutmisvajadustest. Kuna lahendamist vajavate küsimuste maht on ulatuslik, näeme probleemide

lahendamist vaid tervikliku ja süsteemse lennundusseaduse analüüsimise tulemusena, mistõttu on

ka ministeeriumi peamine fookus selle protsessi kiirel menetlemisel.

Mis puudutab kitsalt Teie poolt tõstatatud kopteri kiirabilende küsimust, siis soovitame tutvuda revisjoni töörühma tegevuskavaga (leitav: https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/lennundus/lennundusoiguse-revisjon), millest nähtub

punkti 13 analüüsitav teema „Tervishoiuteenuse valdkonnas osutatavate lendude õigusliku regulatsiooni korrastamine“. Selle analüüsi valmimise tähtaeg on 27.02.2026 ning koostaja

Sotsiaalministeerium. Seega lähikuudel saab analüüsitud ka Teile huvi pakkuva valdkonna regulatsiooni muutmise vajadused.

3. Arvestades asjaolu, et meditsiinilendude õiguslik regulatsioon põhineb Tervishoiuteenuste

korraldamise seadusel, mitte Lennundusseadusel, palume selgitada:

a) kas Kliimaministeerium peab sellist regulatsiooni piisavaks ja kooskõlas rahvusvaheliste

nõuetega

b) kas ministeerium on hinnanud riski, et see võib tekitada halli ala järelevalves ning praktikas

viia olukorrani, kus lennutegevuse üle teostab järelevalvet tervishoiuvaldkonna regulatsioon,

millele Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) inspektoritel ei pruugi olla otsest

juurdepääsu

c) millised meetmed on planeeritud või rakendamisel, et vältida õigus vaakumit ja tagada ühtne

lennundusohutuse järelevalve raamistik.

Kuniks kopteri kiirabilende tagatakse tervishoiuteenuse osutamise raames või selle toetamiseks, peame kohaseks PPA poolt lendude tagamise normi kehtestamist just tervishoiuteenuse

korraldamise seaduses (TTKS § 16). Lennundusõiguse reguleerimisalasse jäävad küsimused on kehtestatud LennS-is. Seega ei ole korrektne väita, et PPA poolt teostatavad lennud on reguleeritud

vaid TTKS-is. Viimane sätestab vaid õigusliku aluse lendude tagamiseks, kõik lennundusõigust puudutavad küsimused on aga sätestatud LennS-is endas.

Tervishoiuvaldkond ei teosta lennundusõiguse alusel kehtestatud nõuete üle järelevalvet . Lennundusõigust puudutav järelevalve pädevus kõnealuses küsimuses on selgelt reguleeritud

LennS § 601 lõike 2 punktis 15, mille kohaselt on Transpordiameti pädevuses teostada järelevalvet PPA lennutegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 ning komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 põhimõtteid järgides.

Ühtlasi ei ole asjakohane PPA lennutegevuse osas rääkida EASA puutumusest ja pädevusest, kuna

PPA poolt kõnealuses küsimuses teostatavad lennud on riiklikud lennud ehk siseriiklikult reguleerida ning EASA alusmääruse kohaldamisalast väljas. Soovitame Teil sisuliselt tutvuda 2024.a jõustunud LennS muudatustega kõnealuses teemas, mille eelnõu seletuskirjast on leitavad

ministeeriumi selgitused ehk milliste valdkondade nõuete osas on tehtud PPA tegevuses opt-in (EASA alusmääruse kohaldamisalaotsus) ning millistes mitte (lennutegevus). Nagu ülal mainitud,

on Kliimaministeerium algatanud lennundusõiguse revisjoni ning moodaustanud selleks töörühma ja komisjoni. Tegemist on meetmega tagamaks terviklikult korrektne lennundusõiguse rakendamine.

4. Palume täpsustada, kas Kliimaministeerium on teadlik Tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse ja Lennundusseaduse regulatsiooni erinevustest meditsiinilendude käsitlemisel ning

kas ministeerium on nende lahendamiseks astunud samme või algatanud

muudatusettepanekuid.

Kuna küsimuses ei ole avatud erineva käsitluse sisu, ei ole püstitatud küsimusele võimalik sisulist

vastust anda. Kordame siinkohal varasemalt mainitut – Sotsiaalministeeriumil on analüüsimisel tervishoiuteenuse valdkonnas osutavate lendude regulatiivsed vajadused, seega kõik Teiepoolsed ettepanekud ja murekohad on Teil võimalik edastada Sotsiaalministeeriumile.

5. Kas Kliimaministeerium on teavitanud Euroopa Lennundusohutusametit (EASA), et Eestis

reguleeritakse meditsiinilend osaliselt tervishoiu seadustiku kaudu ning kas on hinnatud, kas

see vastab EASA ootustele läbipaistvuse ja järelevalve ühtsuse osas?

Nagu ülal minitud, et puutu PPA lennutegevus EASA alusmääruse kohaldamisalasse, mistõttu on asjakohatu viidata ka EASA puutumusele ja pädevusele. Palume tutvuda LennS § 2 lõikega 22,

millest nähtub PPA seotus tsiviillennundusnõuete järgmisega (selle normiga ei ole hõlmatud PPA lennutegevusega seotud küsimused).

6. Palume selgitust, miks on meditsiinilentude õigusraamistik seatud Tervishoiuteenuste

korraldamise seadusesse, mitte Lennundusseadusesse, mis on Euroopa Liidu riikides

standardne praktika. Kas sellise lahendusega on soovitud lahendada erakorralise meditsiini

logistilisi küsimusi, või kas ministeerium näeb selles ka ohtu, et lennundus järelevalve võiks

muutuda killustatuks ja ebapiisavaks?

Vastus on leitav punktis 3 esitatud selgitustest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Taivo Linnamägi

lennundusosakonna juhataja

Lisaadressaadid: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet

Tairi Tonkson, 625 6454

[email protected]