Kiri

Töö number 24000032

Tellija AS Saarte Liinid

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 17.10.2025

ROHUKÜLA SADAMA

LÕUNABASSEINI SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Aruanne

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

2 / 109

Versioon 5 – kooskõlastamisele ja nõuetele vastavaks tunnistamisele

Kuupäev 17.10.2025

Koostanud: Aide Kaar, Eike Riis, Kaarel Karolin, Marko Lauri, Raimo Pajula, Camilla Kastein

(Skepast&Puhkim OÜ); Renno Nellis (OÜ Clanga).

Esikaane foto: Rohuküla sadam. AS Saarte Liinid

Projekti nr 24000032

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

3 / 109

Sisukord

KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 5

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 14

2. KMH OSAPOOLED ............................................................................................ 15

3. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................... 17

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 17 3.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................... 17 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 18

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 22

4.1. Olemasolev Rohuküla sadam ............................................................................... 22 4.2. Mõjutatav keskkond ........................................................................................... 23

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 25

5.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ...................................................... 25 5.2. Eesti mereala planeering ..................................................................................... 25 5.3. Eesti merestrateegia ........................................................................................... 26 5.4. Lääne maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................... 26 5.5. Haapsalu linna üldplaneering ............................................................................... 27 5.6. Rohuküla sadama detailplaneering ....................................................................... 27

6. NATURA 2000 ASJAKOHANE HINDAMINE ........................................................ 29

6.1. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 29 6.2. Teave kavandatava tegevuse kohta ja selle seos Natura ala kaitsekorraldusega ......... 29 6.3. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 30 6.3.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 30 6.3.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 31 6.4. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele .......................................................... 32 6.4.1. Mõju Väinamere loodusalale ................................................................................ 32 6.4.2. Mõju Väinamere linnualale................................................................................... 43 6.5. Mõju väljaspool Natura ala asuvatele elupaigatüüpidele .......................................... 47 6.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega

ning võimalik koosmõju kavandatava tegevusega .................................................. 50 6.7. Leevendus- ja seiremeetmed ............................................................................... 51 6.8. Natura asjakohase hindamise kokkuvõte ja järeldused ............................................ 52 6.8.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 52 6.8.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 54

7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 55

7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 55 7.1.1. Mõju Väinamere hoiualale ................................................................................... 55 7.1.2. Mõju kaitstavatele liikidele .................................................................................. 55 7.2. Mõju taimestikule ja loomastikule ......................................................................... 56 7.2.1. Mõju maismaataimestikule ja -loomastikule ........................................................... 56 7.2.2. Mõju meretaimestikule ja -loomastikule ................................................................ 57 7.3. Mõju rannikumere veekeskkonnale ....................................................................... 60 7.3.1. Heljumi teke ja levik ........................................................................................... 60 7.3.2. Mõju rannaprotsessidele ..................................................................................... 74 7.3.3. Mõju merevee kvaliteedile ................................................................................... 74 7.4. Mõju pinnaveerežiimile ....................................................................................... 77 7.5. Jäätmekäitluse korraldamine ............................................................................... 77

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

4 / 109

7.6. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine .............................................................. 79 7.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ............................................................. 80 7.7.1. Mõju välisõhu kvaliteedile.................................................................................... 81 7.7.2. Mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ............................................................... 82 7.7.3. Mõju varale ....................................................................................................... 83 7.8. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 84 7.9. Mõju kliimamuutustele ........................................................................................ 85 7.9.1. Praegune ja tuleviku kliima ................................................................................. 85 7.9.2. Kliimapoliitika põhialused .................................................................................... 88 7.9.3. Kliimamõju hindamine ........................................................................................ 89 7.9.4. Süvendamine ja kaadamine ................................................................................. 89 7.9.5. Ehitamise kliimamõju ......................................................................................... 91 7.9.6. Kogu kliimamõju ................................................................................................ 91 7.10. Mereveetaseme tõusust tingitud üleujutusalad ....................................................... 92 7.11. Avariiolukordade võimalikkus ............................................................................... 95 7.12. Kumulatiivse mõju võimalikkus ............................................................................ 95

8. LEEVENDUSMEETMED ...................................................................................... 96

8.1. Leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate loodusobjektide ja elustiku kaitseks .... 96 8.2. Leevendusmeetmed merekeskkonna kaitseks ........................................................ 97 8.3. Leevendusmeetmed (nõuded) müra mõju ohjamiseks ............................................. 98 8.4. Leevendusmeetmed põhjavee kvaliteedi kaitseks ................................................... 98 8.5. Leevendusmeetmed kultuuripärandi kaitseks ......................................................... 99 8.6. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine .................................................................... 99 8.7. Korralduslikud meetmed ................................................................................... 100

9. ETTEPANEKUD SEIREMEETMETE RAKENDAMISEKS ....................................... 102

9.1. Seiremeetmed seoses Väinamerre kavandatava kaadamisalaga ............................. 102

10. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

VÕRDLUS....................................................................................................... 103

11. ÜLEVAADE KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISEST JA LAEKUNUD SEISUKOHTADEST

..................................................................................................................... 106

12. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................. 107

Lisad

Lisa 1. KMH programm koos lisadega

Lisa 2. Haapsalu Linnavalitsuse 25.09.2024 korraldus nr 772 „Rohuküla sadama lõunabasseini

sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele

vastavaks tunnistamine“

Lisa 3. Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasetete reostusuuringu

aruanne. OÜ REI Geotehnika töö nr 5491-24

Lisa 4. Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ

Corson töö nr 2412

Lisa 5. Keskkonnaameti 07.03.2025 kiri nr 6-3/24/10944-4

Lisa 6. AS Saarte Liinid vastus Keskkonnaameti kirjale

Lisa 7. Avaliku arutelu protokoll

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

5 / 109

Kokkuvõte

AS Saarte Liinid arendajana kavandab Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate

kaitserajatiste, mis kaitsevad lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu, rekonstrueerimist. Rohuküla

sadama rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja saarte

vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks

kasutamiseks ning kala-, väike- ja muude laevade mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste

pakkumiseks. Kavandatud on mittetaastatavate muulide lammutamine, nõlvakindlustuse tugimüüri

rajamine, betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht) ning

sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rekonstrueerimine. Lisaks

kavandatakse akvatooriumi süvendamist vajaliku sügavuseni mahus kuni 210 000 m3 ja

hooldussüvendustöid iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3. Arendaja plaanis kaadata süvenduspinnase

merre Heinlaiu kaadamisaladel, sadama Põhjabasseini kirde- ja kagunurgas ja/või ladustatakse

maismaale Kemo ja Kapteni kinnistul. Kinnistute omanikega sõlmib AS Saarte Liinid vajalikud

kokkulepped KMH menetlusest sõltumatult. Veel on arendaja plaaninud süvenduspinnase

stabiliseerimist põlevkivituhaga, kuid KMH koostamise ajal ei ole teada selle tegevuse eesmärk, mis

vahekorras põlevkivituhka süvenduspinnasega segada plaanitakse ega kasutatava põlevkivituha

tõendamisdokumendid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata saadud segu saasteainete sisalduse

või nende leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja

teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud nõuetele. Kuna KMH aruande

koostamise ajal ei ole teavet põlevkivituha kasutamise osas, siis selles osas ei ole mõju hinnatud.

KMH mahus viidi läbi Natura asjakohane hindamine Väinamere loodus- ja linnualale. Asjakohase

hindamise kokkuvõttena selgus, et arvestades Väinamere loodus- ja linnuala suurust ja ulatust ning

loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda

kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodus- ega linnuala terviklikkusele. Väinamere loodusala

kaitse-eesmärgiks olevatele sadamast põhja ja lõuna pool paiknevatele maismaa ja ranniku

elupaigatüüpidele rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) otsene

ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh rannikut ei puuduta.

Samuti ei avalda kavandatav tegevus kaudset ebasoodsat mõju loodusala nimetatud

elupaigatüüpidele, sest kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja

rannaprotsessides ning sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele.

EELIS-e andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid

(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud

muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha. Lähtudes elupaigatüübi karid (1170)

kirjeldusest ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende jäänused)

nimetatud elupaigatüübi hulka. Kuna elupaigatüüp on määratud lagunenud inimtekkelisele rajatisele,

on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel (modelleerimisel) tekkinud veaga, mis tuleks

EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest sõltumatult.

Elupaigatüübi karid (1170) definitsioonist tulenevalt seda elupaigatüüpi kavandatava tegevuse alal

ja selle mõjualas ei esine, mistõttu lagunenud muuli lammutamisega elupaigatüübi kadu ei kaasne.

Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal

elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110) ei esine. Isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb

kaugemal sadama piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju

sellele elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on

marginaalsed ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne. Kaadamisel

Väinamerre kavandatavale kaadamisalale tuleb elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)

kaitseks rakendada leevendusmeetmeid.

Kavandatava tegevusega kaasnev süvendamine ja kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas

nähtavuse halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see

hüljeste elutegevust, eelkõige toitumist. Rohuküla sadama ja Väinamerre kavandatava kaadamisala

piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei ole tõenäoline, et muulide

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

6 / 109

rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju väga lühiajaline ja mööduv,

st ebaoluline. Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-

eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad, mistõttu on kavandatava tegevuse

ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.

Väljaspool Väinamere loodusala sadama piirkonnas registreeritud/modelleeritud kaks elupaigatüüpi

– mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ja rannaniidud (1630*) –

moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas loodusliku koostoimiva terviku, mis suurendab nende

väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama tehislikus keskkonnas. Kaadamine ja

süvenduspinnase ladustamine nendele aladele toob kaasa olulise pöördumatu ebasoodsa mõju

nendele elupaigatüüpidele. Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline seisund loodusaladel

on hinnatud ebapiisavaks, siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu elupaigatüübiks

inventeeritud kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi parandamisel, kui

see liita Väinamere loodusalaga.

Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud

tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused

on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.

Mõningased, väikese ulatusega häiringud kaitse-eesmärgiks olevale väikeluigele võivad kaasneda

seoses süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas. Kuna luikedele sobiv

mereala on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei põhjusta need liigile

negatiivset mõju. Mujal sadama akvatooriumis tehtavad süvendustööd kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele ebasoodsat mõju ei avalda.

Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere

loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid

ning nendega piirneva laevaliikluseks kasutatava ala Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse

tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised

vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele.

Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed

häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma.

Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.

Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid

kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem

lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.

Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu

KSH käigus (Lemma OÜ 2025). Kui Rohuküla sadamast süvendatud materjali kaadamisel jälgitakse

KSH aruandes toodud piiranguid ja soovitusi, siis on võimalik ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks

olevatele veelindudele vältida ja leevendada.

Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere

linnuala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid ning

nendega piirneva laevaliikluseks kasutatava ala Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse

tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised

vastaksid Natura linnuala kriteeriumidele.

Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere

linnualaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.

Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere linnuala terviklikkusele ja kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.

Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele on arvestatud Väinamere

hoiuala/loodusala/linnuala paiknemise ning nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja

elupaigatüüpidega, samuti kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju

kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele on hinnatud kogu käsitlusala maa-alal,

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

7 / 109

sadamarajatiste rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele meres

ning sadama edasisele kasutamisele.

Kõik kavandatava tegevuse piirkonnas registreeritud kaitstavate liikide elupaigad paiknevad

Väinamere loodusalal/linnualal/hoiualal ning valdav osa nendest liikidest on ka kaitse-eesmärkideks.

Mõju kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele hinnati Natura eelhindamise käigus ning jõuti

järeldusele, et peale kahe hülgeliigi puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis teiste

loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad. Sellest tulenevalt

on kavandatava tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.

Kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal maismaal registreeritud.

Kuna sadama territoorium (sh sadamakaid jms) on kaetud tehispinnaga, siis ei leidu seal kaitstavate

taime- ja loomaliikide jaoks sobilikke elupaiku. Väinamere loodusalal/hoiualal kavandatava tegevuse

alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad: balti

sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja kahkjaspunane-

sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III kaitsekategooria liigi

lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik. Nimetatud liigid ei ole loodusala ja hoiuala kaitse-

eesmärkideks. Vaatamata sellele on nende liikide elupaigad kaitstud, sest Natura asjakohase

hindamise käigus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju loodusalal

esinevatele elupaigatüüpidele, kus eelnimetatud taimeliigid kasvavad.

Hindamisel jõuti üldisele järeldusele, et kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord

ning ehitusprojektiga kavandatavad tegevused ei ole omavahel vastuolus.

Sadama maa-alal maismaa linnuliikide pesitsuse kohta täpsed andmed puuduvad, kuid muulide

maismaa poolne osa ja rannikualad selle läheduses sobivad pesitsemiseks järgmistele piirkonnas

vaadeldud linnuliikidele: rand-, jõgi- ja väiketiir, liivatüll ja väiketüll. Võimaliku pesitsuse korral, kui

see toimub muuli alal või läheduses, võib kaitstavatele linnuliikidele avalduda oluline negatiivne mõju

häiringute (mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos

munade või poegadega) otsese hävimise näol.

Kapteni maaüksusel on teada kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide roo-loorkull, rästas-roolind,

tuttvart, kalakajakaks, lauk, punapea-vart, hüüp ja rooruik esinemine. Võimaliku pesitsuse korral

võib mõju linnuliikidele avalduda häiringute (mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna

hukkumise) ning pesade (sh koos munade või poegadega) otsese hävimise näol. Selle vältimiseks

tuleb alustada pinnase paigutamiseks tehtavate töödega Kapteni kinnistul enne lindude

pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagatakse pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini.

Merepõhjaelustikku peamiselt mõjutav tegur on heljumi poolt põhjustatud vee hägustumine ning

selle sadenemine merepõhjataimestikule ja -loomastikule. Seetõttu on KMH koostamisel muuhulgas

pööratud olulist tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele.

Seoses tiheda laevaliiklusega seotud häiringutega merepõhjale ning korduvate süvendustööde tõttu

ei ole Rohuküla sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku ja -loomastikku. Rohuküla sadama

muulide rekonstrueerimise ja süvendustööde piirkonnas kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas

ei ole registreeritud väärtuslikke põhjataimestiku ja -loomastiku kooslusi ega esine väärtuslikke

merepõhja elupaiku. Lõunabasseini süvendusala ja rekonstrueeritavate muulide piirkonna näol on

tegemist ajalooliselt ja olemasoleva sadama tegevuse poolt oluliselt mõjutatud mere-alaga.

Kavandatav tegevus selles osas olulisi muudatusi positiivses või negatiivses suunas kaasa ei too.

Ehitus- ja süvendustööde tagajärjel merepõhjaelustik tegevuse otseses mõjualas hukkub.

Sadamas toimuva süvendamise käigus paisatakse heljum veesambasse. Heljumi levik sõltub

süvendatava pinnase mahust, struktuurist ja süvendustööde kestusest, samuti valitsevatest tuulte

(lainetuse) ja hoovuste suundadest. Teatud aja pärast hakkab heljum mere põhja tagasi settima ning

katab seal oleva merepõhjaelustiku settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku,

eelkõige vetikate elutegevust ning vähendada nende biomassi ja katvust. Merepõhjaelustiku kaitseks

on piisavad leevendusmeetmed, mille rakendamisel sadamas toimuva süvendamise ja täitmise

käigus tekkiv heljum ei leviks sadamast väljapoole.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

8 / 109

Süvendatava pinnase võimalike kaadamisaladena on kaalumisel kaks piirkonda sadama akvatooriumi

Põhjabasseinis – kirdeosas ja kaguosas. Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise

andmetel on Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga, võimalik elupaigatüübi

mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) esinemine. Oluline ja pöördumatu

mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Põhjabasseini kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala

hakatakse kasutama kaadamiseks. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal esineva

võimaliku elupaigatüübi kao. Kaadamine Põhjabasseini kaguossa merepõhjaelustikku, sh võimalikku

elupaigatüüpi, ei kahjusta, kui rakendatakse heljumi leviku tõkestamise meetmeid, et see ei leviks

Põhjabasseini veekeskkonnas. Põhjabasseini kagunurka kavandatud kaadamisalal pole ühegi

linnuliigi pesitsemist registreeritud, mistõttu sinna pinnase kaadamine lindudele mõju ei avalda.

Sellest tulenevalt ei ole Põhjabasseini kagunurka pinnase kaadamisele linnustikust tulenevaid

piiranguid.

Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on

arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH tulemustega. Kaadamisalale avalduva mõju

hinnangus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus avaldab lokaalset mõju põhjaelustikule,

põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku kao, sest kaadatava materjaliga maetakse

senine põhjaelustik ja see hukkub. Olemasolevate kaadamisalade seirete alusel taastub põhjaelustik

ligi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja

iseloomu. Rohuküla sadama puhul on kaadatavaks materjaliks savised pinnased, mis ei muuda

oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus muutub merepõhja substraat

(kaadatakse kõvemat materjali), on oodatud mõju suurem – tekib võimalus selliste liikide piirkonda

levikuks, mida seal varem ei olnud.

Kalastiku seisukohast on oluline arvestamist vajav aspekt merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja

selle levik, mis võib ka mõjutatavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade

järelkasvu tappa.

Sadama akvatooriumis toimub tihe graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja

väljumine ning vajadusel kai ääres käiturite töös hoidmine. Selle käigus tõstavad laevade käiturid

pidevalt üles suure hulga peeneteralisi setteid. Selle tõttu ei ole sadama vee-alal kalakoelmuid ega

arvestatavat kalastikku. Heljumi leviku matemaatiline modelleerimine näitas, et süvendamise ja

sadama akvatooriumisse kaadamise korral ei levi ümbritsevale merealale heljumit

kontsentratsioonis, mis piirkonna kalastikku mõjutada. Seetõttu ei avalda sadama akvatooriumi

süvendamine ega süvenduspinnase kaadamine Põhjabasseini kagunurka kalastikule olulist mõju.

KMH käigus läbi viidud heljumi tekke ja leviku matemaatilise modelleerimise tulemustest selgus,

et loodetuule korral jääb heljumilaik mõlema sadamas asuva kaadamiskoha korral akvatooriumi

piiridesse, läänetuule korral on vee liikumiskiirus suurem ja heljum jõuab sadama suudmealale.

Tahke ainese kontsentratsioon on looduslikust foonist kõrgem orienteeruvalt 100 meetri ületusel

põhjamuuli ja 8. kai vahelisel alal. Põhjamuuli tagant hajub laik ümbritsevasse keskkonda.

Muulide rajamisel on loodetuule korral heljumi laik nähtav orienteerivalt 300 m kaugusele

uputuskohast, läänetuule korral orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast.

Modelleerimisel on arvestatud koppsüvendaja kasutamisega, sest see on niisuguse töö tegemiseks

parim võimalik tehnika. Juhul, kui soovitakse kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid

kavandatud muulid valmis ehitada.

Muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama

ümbruses. Töö tsüklilisust arvestada jäävad heljumi kontsentratsioonid madalaks ka töötsooni

vahetus läheduses. Oodatav looduslikust foonist kõrgema heljumi pilve suurus jääb vahemikku 100

- 300 meetrit.

Hoovuste modelleerimise tulemusi analüüsides on hinnatud ka hoovuse käitumist pärast uute

muulide rajamist, et hinnata tegevuse mõju rannaprotsessidele. Kavandatud muulide asend on

hoovuse suhtes hästi valitud, kuna olemasoleva olukorra puhul tekkiv hoovus jälgib läänemuuli

suunda. See on tõenäoliselt seetõttu, et läänemuul on kavandatud rajada vana muulivare peale, kus

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

9 / 109

juba hetkel on väiksemad sügavused kui ümbritsevas meres. Selline lahendus tagab, et

hüdrodünaamiline pilt ja uhtumise-settimise tasakaal sadama lähistel pärast muulide välja ehitamist

oluliselt ei muutu. Seega saab eeldada, et uute muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti

ega sellest tulenevalt ka uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel.

Vastavalt HELCOM-i juhendile võeti süvendusalalt, Rohuküla sadama akvatooriumist 7

uuringupunktist põhjasette proovid, millest määrati järgmiste saastekomponentide sisaldused:

naftasaadused, raskmetallid, Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn ja As ning tributüültina (TBT). HELCOM

juhendi kohaselt tuleb igakordselt kaaluda ka ΣPCB ja ΣPAH sisalduse määramist. Eestis reguleerivad

saasteainete sisalduse piir- ja sihtväärtusi pinnases ja settes kaks õigusakti - keskkonnaministri

28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja keskkonnaministri

24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete

ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna

kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kumbagi õigusaktiga ei ole

ΣPCB-le ega ΣPAH-le piir- ega sihtväärtusi kehtestatud.

Võetud proovide analüüsimise tulemusel leiti, et ühes puuraugus ületab TBT-katiooni sisaldus

põhjasettes piirväärtuse 80 korda, seega on põhjasete siin TBT osas saastunud. Ülejäänud proovide

osas ei saa saastet tõestada ega kummutada kehtestatud normi ja analüüsi määramistäpsuse

mittevastavuse tõttu. Vaikimisi võib eeldada, et ülejäänud alal TBT-saastet ei esine. Uuringu

tulemuste kohaselt on TBT-ga saastunud alal PA6 ümbruses sadama Lõunabasseinis, saastekehandi

pindala on ca 43 800 m2. Võttes TBT-ga saastunud mudase põhjasette paksuseks 0,5 m, saame

saastekehandi ruumala 21 900 m3. Reostuskehandi kuivmahukaal on ca 19 710 t, milles leidub TBT-

katiooni ca 32 g.

TBT sisaldust Eesti merealade põhjasettes on analüüsitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt

koostatud töös „Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023.“ Töös võrreldi

kogutud setteproovide analüüsi tulemusi nii keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 toodud

piirväärtusega kui ka HELCOM-i indikaatori läviväärtusega. HELCOM-i juhendis on toodud TBT

tuumindikaatori piirväärtuseks 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö kohaselt on keskkonnaministri

24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud piirväärtus 0,02 µg/kg KA vanemate andmete alusel ja

läheb lähiajal ühtlustamisele piirkondliku merekonventsiooni nõuetega. HELCOM CORE TBT

tuumindikaatori piirväärtuseks on 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö tulemuste kohaselt ületasid

tinaorgaaniliste ühendite kontsentratsioonid põhjasettes kehtivat piirväärtust (0,02 µg/kg KA)

kaheteistkümnel ankrualal uuritud kuueteistkümnest.

Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on 2015. aastal koostanud juhendi „Süvendamise

ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi

koostamine.“ Juhendi lisas 9 on toodud andmed Soome süvendamise ja kaadamise juhendist.

Saasteainete sisaldusele on Soome juhendis kehtestatud kvaliteedikriteeriumid 1 ja 2 ja sinna vahele

jäävale alale vahetasemed 1A, 1B ja 1C. Tase 1A on seatud nii, et vastav kontsentratsioon ei peaks

kujutama ohtu keskkonnale, 2 ja 1B/1C kohta on toodud, et need on seatud halduslike kriteeriumide

alusel, võttes arvesse ka aine esinemist ja heitkoguste piirmäärasid. Taseme 1 kohaselt peab TBT

sisaldus süvenduspinnases olema ‹5 μg/kg KA ja taseme 1A kohaselt 5-30 μg/kg KA. Soome juhendi

kohaselt oleks Rohuküla sadama süvenduspinnas (TBT-katiooni sisaldus 1,6 μg/kg KA) puhas.

HELCOM-i juhendi punkt 7.65. rõhutab, et reostunud pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on

keelatud, ning praegu kehtiva õigusakti kohaselt on osa Rohuküla sadama settest reostunud.

Seetõttu tuleb selle kaadamiseks rakendada lisameetmeid. Juhul, kui reostunud süvenduspinnast on

vaja kaadata Heinlaiu kaadamisalale, siis võib seda kaadata ainult kaadamisala K1 keskpunkti

soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3 m/s. Reostunud pinnas tuleb võimalikult

kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga. HELCOM-i juhendi ja Eesti mereala planeeringus toodud

tingimuste kohaselt ei ole reostunud pinnase madalmerre (sadamas asuvatele kaadamisaladele)

kaadamine võimalik. Selle põhjuseks on, et madalad kaadamisalad on lainetuse mõjualas, mille tõttu

kandub reostus uuesti keskkonda.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

10 / 109

Võimalik on ka reostunud süvenduspinnase ladustamine maismaale Kapteni kinnistule. Kui

saastumata mineraalse süvenduspinnase edasine kasutus on kindel, ei loeta süvenduspinnast

jäätmeks. Jäätmeks tuleb lugeda saastunud pinnast. Jäätmete liigitamisel kas ohtlikeks või

tavajäätmeteks lähtume keskkonnaministri 14.12.2015 määrusest nr 70 „Jäätmete liigitamise kord

ja jäätmenimistu“ (määrus nr 70). Määruses nr 70 käsitlevad ohtlike jäätmete liigitamist § 7 ja § 8.

Jäätmete liigitamisel arvestatakse jäätmete omadustega (sh raskemetalli sisaldusega). Tributüültina

(TBT) on klassifitseeritud ohulause koodiga H410, millele on loetletud ohtlik omadus HP14. Nõukogu

määrus (EL) 2017/997 sätestab, et kui ohtliku omadusega HP14 aine sisaldus ületab massist 0,1%,

on tegemist ohtlike jäätmetega. Põhjasette (mahuga 19 710 t) TBT sisaldus puuraugu PA6 proovis

on 32 g. See jääb proovi võetud massist alla 0,1%, seega pole tegemist ohtliku pinnasega.

Süvenduspinnase sadama territooriumil vertikaalplaneerimiseks kasutamise korral on tegemist

kaevisega maapõuseaduse § 6 ja § 96 mõttes. Maapõueseaduse § 97 lg 1 kohaselt ehitamisel

maapõues tehtavate tööde ja ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool

kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit,

on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.

Kapteni kinnistul asuva tehisveekogu täitmisel süvenduspinnasega ei avaldu mõju piirkonna

veerežiimile, sest sellel puudub ühendus mere ja maismaaveekogudega. Tegevuseks on vajalik

taotleda keskkonnaluba VeeS § 187 p 16 alusel (likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga

seisuveekogu või märgala). Otsuse tegevuse lubamiseks langetab Keskkonnaamet loa andjana

sõltuvalt sellest, millised on sette paigutamise alternatiivsed kohad ja kas sellest tulenev sotsiaal-

majanduslik kasu kompenseerib elupaiga kadumise või mitte. Mandri- ja saarevahelised

transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama sadamarajatiste heast seisukorrast

sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine.

Seega on Rohuküla sadama toimimisel ja arenemisel oluline sotsiaal-majanduslik vajadus ja kasu.

Alternatiiv oleks vedada süvenduspinnas 15 km kaugusele, Natura 2000 alal asuvale Heinlaiu

kaadamisalale. Kliima mõjude hindamine on välja toonud, et mõjude vältimise seisukohalt on

eelistatud süvenduspinnase paigutamine selle tekkekohale võimalikult lähedale. Pinnase vedamisest

tekkivate CO2 emisioonide vahe on ca 8,5 kordne.

KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena

kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset (välisõhu kvaliteet), joogivee kvaliteedi

mõjutamist ning füüsilist mõju inimeste varale (ehitistele ja maale). Käsitlusalasse (eeldatavasse

mõjualasse) on arvestatud sadama piirkonna püsiasustus. Välisõhk on inimese tervise seisukohast

üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse

seadus (AÕKS), mis sätestab välisõhu mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu

kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. AÕKS-i alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi:

saasteainete heiteid, lõhnaaineid ning välisõhus levivat müra.

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud

müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt

klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu

pidevalt muutuv. Mõju on ajutine, pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab. Kõikide hinnatud

saasteainete (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad allapoole

kehtestatud piirväärtusi.

Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevadele ja neilt maha sõitvate

sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest

tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud

sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad

nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala

lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal,

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

11 / 109

ajavahemikus 7.00-21.00 tuleb ehitusmüra taluda. Ehitusaegne müra on ajutine, tööde lõppedes

selle mõju lakkab.

Kavandatava tegevuse mõjualas ja Rohuküla sadama territooriumil ei ole registreeritud puurkaeve.

Kapteni maaüksusega piirnevatel Häärberi tee 4, 4a ja 8 elamumaa maaüksustel asuvad

registreeritud puurkaevud. Nimetatud puurkaevude sügavused jäävad vahemikku 25–36 m, vett

võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist (11§2019). Kaevude hooldusala ulatus on

10 m. Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama maa-alaga piirnev

Kapteni kinnistu. Rohuküla sadama akvatooriumi reostusuuring tuvastas, et põhjasete on osaliselt

saastunud tributüültina (TBT) osas. Kuna TBT normi maismaal kehtestatud ei ole ning selle

sisaldusele meresettes on võrreldes teiste Läänemere äärsete riikidega kehtestatud oluliselt rangem

norm, siis võib eeldada, et süvenduspinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei avalda põhjavee

kvaliteedile mõju. Selle kindlaks vältimiseks tuleb alumistes kihtideks ladustada puhas, väljaspoolt

reostuskehandit süvendatud pinnas. Veeseadus § 127 lg 1 sätestab, et heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50

meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Kuigi pinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei

ole otseselt heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine võib saastunud pinnasest saasteaineid

eralduda. Seega peab pinnase paigutamisel lähtuma sellest, et saastunud pinnase paigutamine ei ole

lubatud kaevudest 10 m + 50 m kaugusel. Arendajal on olnud plaan segada süvenduspinnast

põlevkivituhaga. Sellise tegevuse võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada, et piirkonna

põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Kuna KMH aruande koostamise ajal ei ole teavet põlevkivituha

kasutamise osas, siis selles osas ei ole mõju ka hinnatud. Kui soovitakse põlevkivituhka kasutada,

on vajalik projekti koosseisu lisada ka eksperthinnang, et hinnata saadud segu saasteainete sisalduse

või nende leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja

teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud nõuetele ning tegevuse mõju

veekeskkonnale ja elustikule.

Kavandatava tegevuse mõjualas ei ole eraisikutele kuuluvat vara, mistõttu mõju sellele ei avaldu.

Sadama lõunaosaga piirnev Kapteni maaüksus (67401:001:0872) on munitsipaalomandisse kuuluv

üldkasutatav maa, mille kasutuse, sh sinna süvenduspinnase võimaliku paigaldamise, üle otsustab

kohalik omavalitsus. Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama

Põhjabasseiniga piirneva eraomandis oleva Kemo kinnistu (67401:002:0881, maatulundusmaa,

pindala ca 4,7 ha) merepoolne osa. Maaüksust läbivast teest mere poole jääb üle poole maaüksuse

pindalast (ca 2,6 ha), mis tähendab, et sinna süvenduspinnase paigutamise korral mõjutatakse olulist

osa maaüksusest. Ühes süvendusalal olevast proovipunktis tuvastati tributüültina reostus.

Reostunud pinnase paigutamine vahetult merega piirnevale maaüksusele ilma spetsiaalseid

reostustõkkeid rakendamata ei ole aktsepteeritav, sest reostus levib sealt põhjavette ja tagasi

akvatooriumisse. Reostuse leviku vältimiseks igal konkreetsel juhul sobiva reostustõkke valib

projekteerija põhi- või tööprojekti koostamise käigus.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX

sajandi arhitektuuripärandi objekti - Ohvitseride klubi, Rohuküla sadama elektrijaam ja Rohuküla

sadama veemahuti. Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju

piirkonnas olevatele XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele välistada. Juhul, kui süvenduspinnast

on kavas paigutada Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse käigus leida lahendus, mis tagab

väärtuslikuks tunnistatud kunagise Rohuküla sadama elektrijaama varemete säilimise. Tegevuse

läbimõeldud kavandamisel on muuhulgas võimalik luua soodsad tingimused arhitektuuripärandi

objektile juurdepääsuks ja selle eksponeerimiseks, mida saab lugeda positiivseks mõjuks.

Ohvitseride klubi ja Rohuküla sadama elektrijaam on objektidena ka pärandkultuuriobjektide registris

(vastavalt ohvitseride kasiino ja Rohuküla ladude nime all). Samuti on pärandkultuuriobjektina kirjas

Rohuküla sõjasadam, mis pigem kajastab teavet sadama ajaloolise seisu kohta. Arvestades

kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju piirkonnas olevatele

pärandkultuuriobjektidele välistada.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

12 / 109

Süvendamise, kaadamise, sette transportimise ja selle paigutamisega kaadamisaladele või

ladustuspaika tekib kliimamuutusi põhjustavaid CO2 heiteid. KMH käigus arvutati kõigi nende

tegevuste heited välja. Arvutuste tulemusena selgus, et suurimat mõju põhjustab süvenduspinnase

transportimine. Aastase heite võrdluses on kõikide variantide puhul kliima kogumõju samas

suurusjärgus. See tähendab, et enim oleks võimalik vähendada heidet kaadamisel transpordiheidet

vähendades, ehitustegevuste poolelt aga võimalikult väikese heitega materjale kasutades.

Eestis puuduvad piir- ja sihtarvud kliimamõju olulisuse hindamiseks. EK kliimakindluse juhendis on

toodud olulise mõju soovituslikuks määraks taristuprojekti eluea kohta keskmiselt 20 000 CO2ekv t

heidet aastas. Sellega võrreldes on mõju kliimale kõikide variantide puhul väga väike. Kokkuvõtvalt

võib eeldada, et kavandatud tegevus ei põhjusta olulist kliimamõju.

Maa-ameti andmete kohaselt asub Rohuküla sadam 1 meetri korduva üleujutusohuga alal ning

ohtliku üleujutuse piiriks on ca 140 cm. Korduva üleujutusohuga aladele jäävad osaliselt ka

võimalikud kaadamisalad sadama akvatooriumis ning mõned rekonstrueeritavad rajatised.

Arvestades kavandatava tegevuse eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb praeguste üleujutusohuga

alade puhul arvestada ka kliimamuutustest tulenevat mereveetaseme tõusu Lääne-Eesti rannikul.

Praegusele korduva üleujutusohuga alade üleujutuse ulatusele võib tinglikult juurde lisada ca 20 cm

kuni 60 cm. Korduv üleujutustase tõuseks sellisel juhul ca 140 - 150 cm juurde ning ohtliku

üleujutuspiir 200 cm juurde. See tähendab muuhulgas, et sadama projekteerimisel tuleb arvestada

mereveetaseme olulise tõusuga lähima 100 aasta jooksul ehk projekteerimisel tuleb arvesse võtta,

et 100 aasta kontekstis on äärmuslikemate kliimamuutuste stsenaariumite puhul ohtlikud

üleujutusalad 200 cm kõrgemal võrreldes praeguse mereveetasemega. Võimalik pinnase

ladustamisala jääb nii korduva üleujutusohuga kui ka tuleviku kontekstis kliimamuutustest tuleneva

mereveetaseme tõusuga üleujutustega aladele. See tähendab, et arendajal tuleb kindlustada, et

välditakse mereveetaseme tõusu ja üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.

Mandri- ja saartevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama

sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste

transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige

tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi

saarega. Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja

sellega piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii

keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.

Avariiolukordade tekkimine ei ole välistatud ka ehitustegevuse käigus. Selle vältimise peamine

meede on tööprojektis toodud ehitusoperatsioonide ja – võtete täpne jälgimine, tegevuste ja logistika

läbimõtlemine ja töötajate piisav instrueerimine. Rohuküla sadamas on olemas tehnilised vahendid

reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks ning toimiv reostustõrjeplaan.

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil

kavandatava tegevuse ainsaks mõjuriks on ehitusaegsed häiringud ning olulist mõju ei avaldu, siis

saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd

toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli

ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.

Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud Heinlaiu

kaadamisalale järgitakse leevendusmeetmeid, siis seoses Heltermaa sadama süvendustöödega

olulist negatiivset koosmõju ei avaldu.

Mõjude hindamise käigus on välja pakutud leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate

loodusobjektide ja elustiku kaitseks, merekeskkonna kaitseks, müra mõju ohjamiseks, põhjavee

kvaliteedi kaitseks, kultuuripärandi kaitseks, kliimamõjudega kohanemiseks ja korralduslikud

meetmed ehitustööde keskkonnasäästlikuks korraldamiseks ja läbiviimiseks. Seiremeetmete

seadmisel on arvestatud juba toimuva riikliku seirega. Täiendavalt tuleb rakendada seiret kaadamisel

Heinlaiu kaadamisalale, nagu see on toodud Heltermaa sadama DP KSH-s.

Alternatiivide võrdlemisel selgub, et pinnase ladustamine Kemo kinnistule ja Põhjabasseini

kirdenurka avaldaks olulist negatiivset mõju nii Väinamere loodusalale kui ka hoiualale, merevee

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

13 / 109

kvaliteedile ja ka taimestikule ja loomastikule. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka avaldaks samuti

olulist negatiivset mõju Väinamere loodusalale ja -hoiualale ning taimestikule ja loomastikule, kuid

oleks kliimamuutuste vältimise seisukohalt eelistatud. Pinnase paigutamine Kapteni kinnistule on

eelistatud merevee kvaliteedi tagamise seisukohalt ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise

seisukohalt.

KeHJS § 29 lg 3 kohaselt võib Natura 2000 alasid ebasoodsat tegevust läbi viia ainult siis, kui see on

alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt

tungivatel põhjustel. Käesoleval juhul on süvenduspinnasest vabanemiseks olemas alternatiivsed

lahendused ning seetõttu ei võimalda KeHJS sätted anda otsustajal tegevusluba(sid)

süvenduspinnase kaadamiseks sadama Põhjabasseini kirdenurka ega selle ladustamiseks Kemo

kinnistule.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

14 / 109

1. Sissejuhatus

AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress: Rohu tn 5, 93819 Kuressaare linn, Saaremaa vald

Saare maakond) on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõtte

põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. AS-i Saarte Liinid koosseisu

kuulub 18 sadamat seitsmes maakonnas, nende hulgas ka Rohuküla sadam Lääne maakonnas.

Rohuküla sadama kaudu korraldatakse regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega,

kaubavedu ning kala-, väike- ja muude laevade sildumist.

Olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks esitas AS Saarte Liinid

ehitusregistri rakenduse kaudu Haapsalu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse (vt KMH programmi lisa

1). Haapsalu Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega (vt KMH programmi lisa 2) esitatud

taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise (KMH) Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste

kompleksi rekonstrueerimise eelprojektiga kavandatud tegevustele. Projekti eesmärk on

rekonstrueerida Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad

lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt

tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju. Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise puhul

on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba.

Kavandatava tegevusena, mis nõuab keskkonnamõju hindamist nähakse ette kuni 180 000

kuupmeetri tahkete ainete uputamine merepõhja, akvatooriumi süvendamine mahus kuni 210 000

kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos kaadamisega mahus

kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS-e § 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on olulise

keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS-e § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud

tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg

2 kohaselt keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe

põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Lisaks keskkonnamõju hindamist nõudvatele tegevustele nähakse Lõunabasseini rajatiste

rekonstrueerimistööde teostamisel ette nõlvakindlustuse tugimüüri rajamist, betoonist kaldteede

rekonstrueerimist (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht) ning sadama veevarustuse,

kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rekonstrueerimist.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks

tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada

ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH viiakse läbi eelprojekti koostamise etapis. KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel lähtutakse

nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist (Lisa 1). Haapsalu Linnavalitsus tunnistas KMH

programmi nõuetele vastavaks 25.09.2024 korraldusega nr 772 (Lisa 2). KMH programm on

lähteülesandeks edasisel keskkonnamõju hindamisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes.

KMH aruande sisu ja mahu määrab KeHJS-e § 20 ning selle alusel vastu võetud keskkonnaministri

01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud

nõuded“1.

Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) Haapsalu Linnavalitsus ja arendaja (isik, kes

kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) AS Saarte Liinid. KMH läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ.

1 RT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106092017001

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

15 / 109

2. KMH osapooled

KMH osapooled on nimetatud allolevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. KMH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja Haapsalu Linnavalitsus

Posti 34, 90504 Haapsalu

Tel: 372 472530

[email protected]

Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik,

ehituse projektijuht

Rohu tn 5, 93819 Kuressaare linn,

Saaremaa vald, Saare maakond

Tel: 372 507 9875

[email protected]

Konsultant (KMH läbiviija)

Skepast&Puhkim OÜ

Aide Kaar, projektijuht-

keskkonnaspetsialist

Laki 34, 12915 Tallinn

Tel: 372 698 8365

[email protected]

KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni

03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt

nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.

Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.

KMH eksperdirühma liikmed on:

− Aide Kaar – valdkonnad: Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus,

merekeskkond, jäätmeteke ja käitlus, avariiolukorrad ja ohutus;

− Eike Riis – valdkonnad: seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, Natura

asjakohane hindamine, kaitstav loodus, mere- ja maismaaelustik, kultuuriline keskkond,

mõju inimese tervisele, heaolule ja varale;

− Kaarel Karolin – valdkonnad: mõju kliimale ja kliimamuutustega kohanemine;

− Raimo Pajula – valdkond: Natura eelhindamine;

− Renno Nellis (OÜ Clanga) valdkond:– mõjud linnustikule;

− Camilla Kastein – valdkond: - mõjud linnustikule;

− Marko Lauri – GIS analüüs;

KMH koostamiseks vajalikud alusuuringud tegid:

− Corson OÜ, vastutav täitja Toomas Liiv – hüdrotehniliste töödega tekkiva heljumi leviku,

lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;

− OÜ Rei Geotehnika, vastutav täitja Kristjan-Henn Riet – setteproovide võtmine, analüüsimine

ja tõlgendamine.

KMH menetlus programmi koostamisest kuni aruande valmimiseni on pikk protsess, mille jooksul

võib mõni eksperdigruppi arvatud liige vahetada töökohta või -positsiooni, mõni töötaja võib minna

lapsehoolduspuhkusele või tulla lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, ettevõttesse võib tööle tulla uute

pädevuste ja kogemustega töötajaid, eksperdi töökoormus võib muutuda, ekspert võib mõnes

valdkonnas olla tõstnud oma pädevust või pädevusi, mõju hindamise käigus võib ilmneda vajadus

käsitleda täiendavaid, KMH programmis välja toomata valdkondi või ilmneb, et mõni teemakäsitlus

on arvatust keerukam või mahukam. Kõik see võib kaasa tuua muutusi KMH programmis toodud

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

16 / 109

eksperdirühma koosseisus ja/või hinnatavates valdkondades. Võrreldes KMH programmiga on KMH

eksperdirühmas ja tööjaotuses toimunud järgmised muudatused:

− Valdkondi Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus hindasid

töökoormuse paremaks jaotamiseks eksperdid Eike Riis ja Aide Kaar. KMH programmis olid

valdkonnad määratud Raimo Pajulale.

− Valdkonda kultuuriline keskkond hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Eike Riis.

KMH programmis olid valdkonnad määratud Vivika Väizenele.

− Valdkondi geoloogia ja hüdroloogia hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Aide

Kaar. KMH programmis olid valdkonnad määratud Vivika Väizenele.

KMH juhtekspert kinnitab, et eksperdirühmas tehtud muudatused on asjakohased ja põhjendatud

ning on tulnud kasuks töö parema kvaliteedi saavutamisele.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

17 / 109

3. Kavandatav tegevus

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama Lõunabasseini

olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu. Kavandatud

on mittetaastatavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise eesmärk

on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks

toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning kala-, väike- ja

muude laevade mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks.

3.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise

(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas

Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84

ha) – vt Joonis 1.

Kavandatav tegevus näeb ette:

− lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning ristmuuli

rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine merepõhja;

− kaide nr 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr 6 ja 7 pikendamine;

− kaldakindlustus 5. kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest. Maakividest

kaldakindlustuse hinnanguline maht on 27 000 m3;

− nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738 lõunapiiril;

− betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);

− sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile

ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;

− sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse

rekonstrueerimine;

− hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3. Eelprojekti kohaselt

käsitletakse süvendusalana kogu Rohuküla sadama akvatooriumi.

Kui akvatoorium on süvendatud vajaliku sügavuseni (kaetud süvendamisega mahus kuni 210 000

m3) eeldab arendaja hooldussüvendustööde mahtudeks iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3.

Kavandatud tööde tegemiseks on koostatud kolm ehitusprojekti:

1) Rohuküla sadama kai nr 1 ja lõunamuuli rekonstrueerimise ehitusprojekt. EstKonsult OÜ töö

nr B132;

2) Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekt. AS

Saarte Liinid töö nr SL2227;

3) Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitusprojekt Mativesi OÜ töö nr 1/6 –

4/221.

Kõik ehitus- ja lammutustööd ning süvendustööd toimuvad parimal tehnoloogilisel ja

keskkonnasäästlikul viisil. Tööde teostamiseks kasutatakse sobivat ja töökorras tehnikat, mis ei

ohusta keskkonda.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

18 / 109

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukohad Rohuküla sadamas

3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja

majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja

vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.

Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon

(edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel

rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid

võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema

viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid.

Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda

kaadamisele alternatiivseid võimalusi.

HELCOM-i2 juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse

ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt

on otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli

läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase

lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel

olevate huvialadele mõjutamist.

Alternatiivsete kaadamisaladena käsitletakse – vt Joonis 2:

2 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

19 / 109

− sadama Põhjabasseini kirdenurka ca 45 000 m3;

− sadama Põhjabasseini kagunurka ca 20 000 m3;

− Heltermaa sadama kinnistute DP KSH käigus hinnatavat Heinlaiu kaadamisala. Arendaja

kinnitusel on Heltermaa sadama DP KSH3 koostamisel arvestatud ka Rohuküla sadama

süvenduspinnase kaadamise mahuga. Mõjude hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et

kaadamisalana tuleb eelistada K1 asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma

oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada ka kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud

liivamadalatest kaugemale kui 500 m – vt Joonis 3.

Vette kaadamiseks on arendajal vaja taotleda veeluba, mille väljaandmisel arvestab otsustaja

(Keskkonnaamet) käesoleva KMH tulemustega.

Arendaja kaalub ka võimalust kasutada süvenduspinnast maismaal Kapteni ja Kemo kinnistu

vertikaalpaneerimiseks – vt Joonis 2. KMH koostamise ajal ei ole ekspertidel infot kui palju

süvenduspinnast arendaja kinnistutele ladustada plaanib, seda peab ta täpsustama tegevusloa

taotlemise käigus. KMH koostamisel on seetõttu arvestatud halvima võimaliku olukorraga, st kui

maismaale ladustatakse kogu süvenduspinnase maht.

AS Saarte Liinid suhtleb kinnistute omanikuga eesmärgiga sõlmida kokkulepe kinnistu kasutamiseks

KMH menetlusest sõltumatult.

AS Saarte Liinid kaalub võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas selle

stabiliseerimise eesmärgil põlevkivituhaga. KMH koostamise ajal ei ole ekspertidel infot milline on

stabiliseerimise eesmärk, kasutatava põlevkivituha kogus, selle osakaal ladustatavas

süvenduspinnases ja põlevkivituha omadused. Seda peab arendaja soovi korral täpsustama

tegevusloa taotlemise käigus.

Süvenduspinnase ladustamiseks maismaale on arendajal vaja taotleda jäätmeluba, mille

väljaandmisel arvestab otsustaja (Keskkonnaamet) samuti käesoleva KMH tulemustega.

3 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon märts

2025). Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

20 / 109

Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise võimalikud asukohad Rohuküla sadama

piirkonnas

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

21 / 109

Joonis 3. Kaadamisalade asukohad Väinameres. Väljavõte Heltermaa sadama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust (LEMMA OÜ

2025)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

22 / 109

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Olemasolev Rohuküla sadam

Rohuküla kaubasadam on samas asukohas tegutsenud vähemalt 20. sajandi algusest saati. Esimese

maailmasõja tulekul kujundati varasemast Rohuküla sadamast Läänemaa mandriosa ainuke

süvaveesadam ja keiserliku Balti laevastiku baas. Sadama põhiplaan on oma praegusel kujul olemas

olnud vähemalt 1915. aastast – vt Joonis 4. Sadam ühendati raudteede võrguga ning ehitati

raudteejaam. 1918. aastal lasid taganevad Vene väed sadama suures osas õhku. II maailmasõja

järgselt läks sadam NSV Liidu mereväe alluvusse.

Joonis 4. Rohuküla sadama süvendamise erinevate etappide plaan ajavahemikus 1915–

1917. Allikas: „Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud

arhitektuuripärlid“. Oliver Orro, Monika Eensalu, 2013

Tänapäeval on Rohuküla sadam riigile kuuluva AS-i Saarte Liinid haldusalas, sealt korraldatakse

regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega, kaubavedu ja kala-, väike- ja muude

laevade sildumist. Sadama plaan on toodud alloleval joonisel (Joonis 5).

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

23 / 109

Joonis 5. Rohuküla sadama plaan. Allikas: AS Saarte Liinid

Keskkonnaotsuste Infosüsteemi KOTKAS andmetel (14.11.2024 seisuga) on Keskkonnaamet AS-ile

Saarte Liinid Rohuküla sadamas tegevuste korraldamiseks väljastanud kaks keskkonnaluba:

− jäätmeluba nr JÄ/334973 jäätmete kogumiseks kehtivusega kuni 28.08.2028;

− tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/324700 vee võtuks põhjaveehaaretest ja heitvee

suublasse juhtimiseks.

Vee erikasutusluba nr L.VV/332529 Rohuküla sadama kai nr 7 rekonstrueerimiseks kehtis kuni

01.09.2024.

AS-il Saarte Liinid on sertifitseeritud juhtimissüsteemid ISO 9001 ja ISO 14001, Rohuküla sadamal

on kehtiv sadama eeskiri ja reostustõrjeplaan – vt täpsemalt ettevõtte veebilehelt:

https://saarteliinid.ee.

4.2. Mõjutatav keskkond

Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on toodud KMH programmis (ptk 4.2 kuni 4.10) – vt Lisa

1. Alljärgnevalt on toodud lühikokkuvõte sellest.

Kavandatava tegevuse ala kattub väikeses osas Väinamere loodusalaga, Väinamere linnualaga

(Natura alad) ning Väinamere hoiualaga (ulatudes kuni ca 0,5 km sügavuselt kaitstava ala sisse),

mis kavandatava tegevuse piirkonnas on samades piirides. Loodusalale/linnualale/hoiualale jäävad

suuremas osas kavandatav Lõunamuul, Läänemuul ja Ristmuul ning osaliselt sadama akvatoorium.

Kaitstavale alale jäävad ka lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused, mis on kavas merepõhjast

eemaldada. Väinamere loodusala/linnuala/hoiuala on ainus kaitstav ala, mis paikneb piirkonnas ja

jääb kavandatava tegevuse mõjualale.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

24 / 109

Kavandatav tegevuse ala lääneosas on registreeritud II kategooria loomaliigi viigerhülge elupaik,

samuti on tõenäoline III kategooria loomaliigi hallhülge esinemine. Sadama piirkonnas Väinamere

linnualal/hoiualal on registreeritud II kategooria linnuliigi väikeluige elupaik ja nelja III kategooria

kaitstava linnuliigi elupaigad. Tehtud on rea linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi.

Kaitstavate taimeliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal registreeritud. Sadamast lõuna pool

Väinamere loodusala/hoiuala rannikul on registreeritud üks II kategooria ja mitu III kategooria

kaitstavat taimeliiki.

Kuna kavandatava tegevuse ala hõlmab valdavalt mereala ja sadamarajatisi, puuduvad alal looduslik

taimestik ja looduslikud elupaigad loomastiku jaoks. Kaid ja sadama alal olevad platsid pakuvad

lindudele peatuspaiku. Sadama alal viibiv ja tegutsev linnustik on inimmõjuga hästi kohanenud.

Sadama Põhja- ja Lõunabasseini akvatoorium on füüsiliselt piiritletud mereala, kui toimub tihe

graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja väljumine. Selle käigus tõstavad laevade

käiturid pidevalt üles suure hulga peeneteralisi setteid. Akvatooriumi on korduvalt süvendatud.

Seetõttu ei ole sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku, -loomastikku ega kalakoelmuid.

Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on kesine, keemiline seisund halb ja

koondseisund halb. Veekogumite koondseisund 20234 kohaselt on Väinamere rannikuveekogumi

halva keemilise seisundi näitajaks Hg kalas, kesise ökoloogilise seisundi näitajad on P-üld, Secchi,

Chl_a, FP_biom, ZKI2. Väinamere kalavaru olukord on viimasel kümnendil oluliselt paranenud.

Sadama maa-alal on toimunud erinevatel aegadel ja materjaliga ulatuslikud täitetööd. Enamasti

katab moreeni pinda voolava konsistentsiga Balti jääjärve viirsavi paksusega enamasti 1-3 m, kohati

kuni 5 m. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei esine. Kõige ülemine on settekompleks, kus on

segunenud aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiv, kruus ja muda. Rohuküla sadama vee-alal

on tehtud hulgaliselt ehitusgeoloogilisi uuringuid, kuid nende käigus ei ole võetud pinnaseproove

saasteainete sisalduse määramiseks. Vee-alal on paekivi piirkonnas 10-15 m sügavusel. Moreeni

pealispind on 5-10 m sügavusel.

Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks Rohuküla piirkonnas on maapinnalt lähtuva reostuse

suhtes kaitsmata. Pinnaveekogusid Rohuküla sadama territooriumil ja selle lähipiirkonnas ei ole.

Kavandatava tegevuse ning Rohuküla sadama ala paikneb üleujutusalal, kuid Rohuküla sadama alad

ei jää üleujutuse riskipiirkonda. Arvestada tuleb üleujutusohuga 1,58 m absoluutkõrgust tihedusega

korra 10-aasta jooksul.

Rohuküla sadama piirkonnas ei ole registreeritud paikseid välisõhu saasteallikaid. Kõikide hinnatud

saasteainete kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad allapoole kehtestatud piirväärtusi.

Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevade ja neilt maha sõitvate

sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja

väljakujunenud sadamaalaga ning müratase ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.

Lääne-Eesti rannikul valitseb tugeva merelise mõjuga kliima, st talved on keskmiselt soojemad ja

suved jahedamad võrreldes Eesti sisemaa aladega. Sügis-talvisel perioodil tuleb arvestada merejää

tekkega, kuid kliimamuutuste tingimustes on prognoositav merejää vähenemine tulevikus.

Rohuküla sadama piirkonnas on registreeritud kolm XX sajandi arhitektuuripärandi objekti, millest

kaks on kirjas ka pärandkultuuriobjektidena. Kultuurimälestisi registreeritud ei ole.

4 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (vaadatud 26.03.2025)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

25 / 109

5. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

5.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035

Transpordi ja liikuvuse arengukava5 eesmärgiks merenduse valdkonnas on muuta

meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.

Enamus sadamatest (sh Rohuküla) asub rannikumeres ning madalad veeolud, liikuvad setted ja

vahelduv ilmastik loovad iga sadama asukohale oma eripära ning tehnilised nõudmised. Ohutuse

tagamise seisukohalt teeb muret kaitserajatiste nagu lainemurdjate või muulide ning kaldarampide

osaline puudumine, sh Rohuküla sadamas. Muus osas on sadama hetkeolukord hinnatud väga heaks.

Arengukava peab oluliseks ohutu veeliikluse tagamist, mis tugineb paljude näitajate koostoimele, sh

näiteks hüdrograafiliste mõõdistustööde usaldusväärsed andmed, taristu, liikluskorraldus, ohutud

laevad jne.

Arengukava juhib tähelepanu, et taristuehituses tuleb vähendada keskkonnaalast jalajälge ning

alternatiivide valikul seda arvestada. See tähendab, et taristu ehituses kasutatakse sekundaarseid

materjale, nt ehitus- ja lammutusjäätmeid, kus see on mõistlik ja sobilik, et suurendada nende

kasutamise osakaalu riigi taristuobjektidel ja seeläbi suurendada ringmajanduse põhimõtete

rakendamist.

Arengukava kohaselt tuleb pöörata tähelepanu ka kliimamuutustega kohanemisele taristu

arendamisel. See tähendab muuhulgas, et sadamate ehitus peab tagama turvalise sildumise ja

viibimise sadamas ka ekstreemsete ilmaolude korral. Arengukava KSH aruandes on välja toodud, et

enamik Eesti sadamatest on avatud või poolavatud veelade/akvatooriumidega. Arvestades

kliimamuutustega, amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini. Kliimamuutuste mõjudega

kohanemiseks tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste väljaarendamiseks ja vastavate

projektide rahastamiseks.

Kavandatav tegevus on arengukavaga kooskõlas.

5.2. Eesti mereala planeering6

Mereala planeerimise eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et

edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja

säilitamisse. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab

merealal tegevusi ellu viia.

Mereala planeering tõdeb, et Eesti rannikumeri on enamasti madal ja ohtuderohke. See seab

muuhulgas piiranguid sadamate rajamisele. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige

suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama

navigatsioonimärgistuse järele vms). Oluline on tagada väljakujunenud sadamavõrgustiku toimimine

ning jätkuv tähelepanu meresõiduohutusele.

Peamine Eesti vetes toimuv süvendamine on sadamate ja laevakanalite hooldussüvendamine, kus

süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja peeneteraline sete. Kaadamise maht varieerub aastate

lõikes oluliselt, sõltudes eelkõige suuremate sadamate süvendustöödest. Süvenduspinnase

5 https://www.mkm.ee/en/media/5393/download 6 Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering

(lühemalt Eesti mereala planeering); kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146;

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

26 / 109

regulaarseks suuremahuliseks kaadamiseks on varasemalt (mereala planeeringust eraldiseisvalt)

määratud kaadamisalad.

Planeering seab suunise, et uute kaadamisalade määramisel vältida võimalusel väga madalaid

merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust ja vältida erosiooni rannikupiirkonnas. Üldpõhimõttena

tuleb vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil (nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-

majanduslikult võimalik. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutusele

võtmine täpsustatakse veekogu süvendamiseks ja kaadamiseks taotletava keskkonnaloa (vee

erikasutusloa) menetlemise käigus. Kaadamisel lähtutakse keskkonnaloas määratletud tingimustest.

Tegevuse kavandamisel lähtutakse Eesti merealade planeeringus sätestatust.

5.3. Eesti merestrateegia

Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; lüh. MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada

hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või

saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil tuleb välja töötada ja

rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada

mereökosüsteeme. Merestrateegiat kohaldatakse kogu Eesti mereala suhtes ning selle eesmärgid on

järgmised (Keskkonnaministri 25.09.2020 määrus nr 46):

− kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada

võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;

− hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist

ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust,

mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.

Eesti merestrateegia rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest

põhietapist: 1. etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, 2. etapp - mereala

seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3. etapp - mere meetmekava koostamine ja

rakendamine. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 uuendamiseks ja kehtestamiseks

analüüsiti Eesti mereala keskkonnaseisundi hetkeseisu, Eesti mereala keskkonnaseisundit

mõjutavaid survetegureid ja inimtegevuse valdkondi, survetegurite tulevikuprognoosi ning

olemasolevate meetmete tõhusust ja piisavust. Teostatud analüüsi põhjal koostati nimekiri

merestrateegia uutest meetmetest rakendamisperioodiga 2022-2027. Meetmete hulgas on ka

kohustus tagada laevadega seotud keskkonnaohutus merel (BALEE-M079). Rohuküla sadama

rekonstrueerimiseks tehtavad tööd aitavad kaasa laevadega seotud keskkonnaohutuse tagamisele.

5.4. Lääne maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 on kehtestatud „Lääne

maakonnaplaneering 2030+“, kus on toodud, et Rohuküla sadama tähtsus seisneb eelkõige

reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on sadamal olemas

tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Üldise

põhimõttena on välja toodud vajadus soodustada riikliku tähtsusega Virtsu ja Rohuküla

reisisadamate arengut. Maakonnaplaneering näeb ette reserveerida täiendavalt maa-alasid

sadamate laiendamiseks, sh arendamaks sadamate perspektiivi jahi- ja kaubasadamana ning

perspektiivset raudteeühendust Rohuküla sadamas.

Maakonnaplaneering seab põhimõtted, kuidas üldplaneeringute koostamisel arvestada sadamate

toimimise ja arendamise vajadusega.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

27 / 109

5.5. Haapsalu linna üldplaneering

Haapsalu linna üldplaneering 2030+7 on kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024 otsusega

nr 162. Üldplaneeringu kohaselt on Rohuküla sadam riiklikult oluline reisisadam, mis omab

strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga. Rohuküla sadam omab

suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel, ennekõike koosmõjus

kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega. Üldplaneering arvestab

olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala ning seal pakutavate

teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama

kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust (vt Joonis 6). Planeeringu tingimuste

kohaselt tuleb Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju

leevendamise ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või

vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-alaga

külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut

takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale, v.a juhul kui

häiringut põhjustav objekt rajati varem.

Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringuga.

Joonis 6. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh avalikud

funktsioonid. Allikas: Haapsalu linna üldplaneering

5.6. Rohuküla sadama detailplaneering

Kavandatava tegevuse maa-alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud

Rohuküla sadama detailplaneering (DP 3055). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Rohuküla

7 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

28 / 109

sadama maa-ala laiendamine ja rekonstrueerimine, määrates ehitusõigused ja hoonestusalad ning

vajaliku infrastruktuuri seoses uue liikluskorralduse planeerimisega.

Detailplaneeringu alale kuuluvad kinnistud:

− Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738), millest 65% on transpordimaa ja 35% ärimaa;

− Rohuküla sadam 8 (67401:001:0739), mis on 100% tootmismaa;

− Rohuküla sadam 4 (67401:002:0093), mis on 100% ärimaa;

− Rohuküla sadam 5 (67401:002:0092), mis on 100% ärimaa.

Kehtiv sadama DP ei hõlma Põhjabasseini kirdenurka uue ala moodustamist ega näe ette

akvatooriumi täitmist.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

29 / 109

6. Natura 2000 asjakohane hindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja

linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja

2009/147/EÜ (linnudirektiiv). Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikku otsest ja kaudset mõju

Natura aladele arvesse võtta.

Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat

negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt

majanduslikke, sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõju loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei

ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)8, „Natura 2000 alade

kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)9 ja „Natura 2000 alasid

oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)10.

6.1. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

KMH programmi etapis läbi viidud Natura eelhindamise käigus tuvastati, et kavandatava tegevusega

avaldub negatiivne mõju Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale (alad on Rohuküla sadama

piirkonnas samades piirides), sest Natura alale11 on kavandatud muulide ehitamine, süvendustööd

ning lagunenud muulide jäänuste eemaldamine mere põhjast.

Seoses kavandatava tegevusega avaldub negatiivne mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks

olevale elupaigatüübile karid (1170), sest toimub elupaigatüübi kadu. Välistatud ei ole negatiivse

mõju avaldumine elupaigatüüpidele mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (ehk

liivased ja mudased pagurannad; 1140) ning rannaniidud (*1630) võimalike muutuste tõttu

hüdrodünaamikas ja rannaprotsessides. Seega ei saa välistada ebasoodsa mõju avaldumist

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Eelhinnangu käigus jõuti

järeldusele, et mõju väljaselgitamiseks tuleb KMH raames läbi viia Natura asjakohane hindamine,

millega täpsustatakse mõju olulisust ja leevendamise võimalusi.

6.2. Teave kavandatava tegevuse kohta ja selle seos Natura ala

kaitsekorraldusega

Kavandatavaks tegevuseks on Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate sadamarajatise

(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimine, mis jäävad valdavas osas Natura alale või

selle piirile. Natura ala piiresse jääb ka kahe vana muuli (lainemurdja) lammutamine. Vt Joonis 7.

8 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis 9 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 10 Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (2021). 11 Mõistet „Natura ala“ kasutatakse käesolevas Natura hinnangus juhul, kui on mõeldud korraga nii Väinamere

loodusala kui ka Väinamere linnuala.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

30 / 109

Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ning tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste

kirjeldus vt ptk 3.

Kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide

saavutamisele.

Joonis 7. Kavandatava tegevuse ala paiknemine Väinamere linnuala ja Väinamere

loodusala suhtes. Aluskaart: Maa-ameti fotokaart, 2024

6.3. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

6.3.1. Väinamere loodusala

Väinamere loodusala (RAH0000605) pindala on 253 958,9 ha, millest maismaa pindala on 42 442,5

ha ja veeosa pindala 211 516,7 ha. Loodusala piirneb sadama olemasoleva akvatooriumiga

ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt)

kavandatava tegevuse alaga.

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid

(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda-

ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270), lood (alvarid *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

31 / 109

allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

Ala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus

gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica

palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp.

arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas

(Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik

keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Siseriiklikul tasandil on Väinamere loodusala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere

hoiualana (Läänemaa; KLO2000241), vt ptk 7.1.1.

Väljaspool Väinamere loodusala piire Kemo maaüksusel (67401:002:0881) paikneb kavandatava

tegevuse mõjualas looduslik rannikutaimede kooslus, mis on klassifitseeritud elupaigatüübiks

rannaniidud (*1630). Sadama akvatooriumi Põhjabasseini kirdeosas Kemo maaüksusega külgnevalt,

samuti väljaspool loodusala piire, on merepõhjakoosluste modelleerimisel määratud võimalik

elupaigatüüp liivased ja mudased pagurannad (1140). Mõju nendele elupaigatüüpidele on käsitletud

ptk-s 6.5.

6.3.2. Väinamere linnuala

Väinamere linnuala (RAH0000133) pindala on 273 217 ha, millest maismaaosa pindala on 46 799,3

ha ja veeosa pindala 226 417,7 ha. Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis. See on suur mere-

ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa

läänerannikuid ja vahepealset mereala. Muuhulgas hõlmab see linnuala mitmeid kaitsealasid, millest

üks tähtsamaid on Matsalu rahvuspark. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala

(Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning

Haapsalu-Noarootsi ala).

Rohuküla sadama piirkonnas paikneb Väinamere linnuala Väinamere loodusalaga samades piirides.

Linnuala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas

ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt) kavandatava tegevuse alaga.

Ala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio

flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp

(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk

(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),

rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas

(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

32 / 109

nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps

cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna

caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Väinamere linnualal tehti haude- ja rändelinnustiku inventuur 2017. aastal (Nellis jt 201712), kui

Väinamere rannikul loendati ja kaardistati kõik kaitsekorralduslikult olulised linnud, sh kaitsealused

liigid. Rohuküla sadamaalal linde ei loendatud, sest see asub väljaspool Väinamere linnuala, aga

Kapteni maaüksuse rannikulõukalt saadi juhuvaatluseid. Rändeloendused tehti 2017. aastal

Rohuküla sadamast, kust loendati linnuala merealal peatuvad veelinnud.

Rohuküla sadamale lähimad kaitsealused ja pesitsevad linnud on EELISs registreeritud Väinamere

hoiualal, sadama maa-ala lõunaservast vähemalt 400 meetri kaugusel Pusku lahe põhjaservas.

Sadama lõunaservast kuni 1 km kaugusel on registreeritud järgmised III kaitsekategooria liikide

leiukohad: vööt-põõsalind (neli vaatlust/punkti), punaselg-õgija (kolm), liivatüll (üks) ja punajalg-

tilder (üks).

Siseriiklikul tasandil on Väinamere linnuala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere

hoiualana (Läänemaa; KLO2000241), vt ptk 7.1.1.

6.4. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele

6.4.1. Mõju Väinamere loodusalale

Mõju Väinamere loodusala terviklikkusele

Väinamere loodusala paikneb Rohuküla sadamas kavandatava tegevuse piirkonnas valdavalt

merealal, kuid sadamast vahetult kagu pool ning enam kui 300 m kaugusel põhja pool hõlmab

loodusala ka rannikuala. Otsene mõju loodusala maismaaosale seoses kavandatava tegevusega

puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa ei puuduta (loodusala maismaaosale ei ole

ehitisi kavandatud).

Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)

rekonstrueerimise ala kattub Väinamere linnualaga ja Väinamere loodusalaga osaliselt, kuni ca 0,5

km ulatuses Natura ala sisse – vt Joonis 7. Kavandatav tegevusega kaasnevad tööd toimuvad

osaliselt Natura ala veekeskkonnas. Natura alal on kavas eemaldada kahe lagunenud ja veepinnast

madalamaks jäänud muuli jäänused. Samuti jääb pea kogu ulatuses Natura alale kavandatav

Ristmuul ning suurem osa kavandatavast Lõunamuulist. Natura ala piirile või naabrusesse jäävad

osaliselt ka rekonstrueeritavad kaid. Natura alaga kattub osaliselt kavandatav süvendusala sadama

akvatooriumi Lõunabasseinis. Seega on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus

Väinamere loodusalaga.

Kavandatava tegevuse objektidest jäävad püsivalt Natura ala olemasolevatesse piiridesse

rekonstrueeritavad Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul ning osa sadama akvatooriumi

Lõunabasseinist (otsene ja pöördumatu mõju). Need objektid hõlmavad kokku ca 4,4 ha suuruse ala,

mis moodustab 0,0017% Väinamere loodusala kogupindalast ja 0,0021% veeosast13.

Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib kaasneda mõju hüdrodünaamikale, st lainetusele ja hoovuste

liikumisele, kuid see mõju on lokaalne ning jääb rajatiste lähedusse. Samuti on lokaalne mõju setete

12 https://eoy.ee/pics/1311_Vainamere_linnuala_aruanne_2017_Laanemaa_Parnumaa.pdf 13 Väinamere loodusala pindala on 253 958,9 ha, millest veeosa pindala moodustab 211 516,7 ha.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

33 / 109

liikumisele. Nimetatud mõjud ei too endaga kaasa muutusi rannikuprotsessides sadamast põhja ja

lõuna poole jäävatel rannikualadel (vt ptk 7.3.2), sh Väinamere loodusalal.

Ehitusaegne mõju, sh vanade muulijäänuste eemaldamine ja akvatooriumi süvendamine, on ajutine.

See avaldub peamiselt kaudselt heljumi leviku kaudu, kui merre uputatakse tahkeid aineid (muulide

ehitusmaterjali), eemaldatakse vanade muulide jäänuseid ning kaadatakse süvendatavat pinnast.

See mõju on ajutine ning ehitustööde lõppemisel mõju kaob (heljumi leviku kohta vt ptk 7.3.1).

Tõenäoline on, et sadama Lõunabassein vajab ka edaspidi teatud perioodide järel

hooldussüvendamist, millega kaasneb ajutine mõju heljumi leviku kaudu.

Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja piirdub ruumis piiratud alaga. Arvestades Väinamere

loodusala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist

kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodusala

terviklikkusele. Ülevaade võimalikust mõjust loodusala terviklikkusele on esitatud alljärgnevas

tabelis (Tabel 2).

Tabel 2. Mõju Väinamere loodusala terviklikkusele

Kas kavandatav tegevus võib: Hinnang

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased

üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei

Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele otsene

ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh rannikut ei puuduta.

Kavandatava tegevuse mõjualas paiknevate Väinamere hoiuala14 mereliste elupaigatüüpide kaitse-

eesmärgiks seatud pindalad on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3).

14 Käsitletavas piirkonnas on Väinamere loodusala ja Väinamere hoiuala samades piirides.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

34 / 109

Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõjualas paiknevate Väinamere hoiuala mereliste

elupaigatüüpide kaitse-eesmärgiks seatud pindalad15

Elupaigatüüp Kood

Inventee- ritud pindala

hoiualal, km2

% hoiuala

merealast

Väinamere hoiuala

eesmärgiks seatud

pindala, km2*

Eesmärgiks seatud

pindalade täitmise % Väinamere hoiualal**

Liivamadalad 1110 656,65 39,68 146,24 449,02

Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased

laugmadalikud (ehk pagurannad)

1140 53,88 3,26 35,30 152,63

Karid 1170 31,07 1,88 22,69 136,93

* Kuna Väinamere loodusala hõlmab rohkem kaitstavaid alasid kui ainult Väinamere hoiuala, siis eesmärgiks

seatud pindalale lisanduvad veel teiste kaitstavate alade elupaigatüübid ja nende pindalad.

** Väinamere loodusala eesmärgiks seatud elupaigatüüpide 1110, 1140 ja 1170 pindalad ületavad suuresti

seatud kaitse-eesmärke ainuüksi Väinamere hoiuala elupaigatüüpe arvesse võttes.

Natura aladel kaitstavate elupaigatüüpide üleriigilise seisundi 2019. aasta hinnangu16 järgi on

Väinamere loodusalal kavandatava tegevuse mõjualas inventeeritud elupaigatüüpidest pindalaliselt

ebapiisavalt kaitse all esmatähtis elupaigatüüp rannaniidud (1630*) – vt Tabel 4. Sama hinnangu

andmetel on struktuuri ja funktsioonide, tuleviku ning üldhinnangu järgi ebapiisavas seisundis

esmatähtsad elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).

Nimetatud elupaigatüübid on Väinamere loodusalal inventeeritud sadamast lõuna pool asuval

rannikualal (vt Joonis 8).

Tabel 4. Väinamere loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide üleriigiline seisund 2019. aasta

andmetel. Allikas: Elupaigatüüpide seisund 2019, Kliimaministeerium

Elupaigatüüp* Levila Pindala Struktuur ja funkt- sioonid

Tulevik Üld- hinnang 2019

Trend 2019

Veealused liivamadalad (1110)

Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne

Pagurannad (1140) Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne

Karid (1170) Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne

Rannaniidud (1630*) Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Paranev

Liigirikkad niidud lubja- vaesel mullal (6270*)

Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Stabiilne

*Loetelus on esitatud kavandatava tegevuse mõjualas inventeeritud/modelleeritud elupaigatüübid.

15 Allikas: Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge

püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 16 Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (vaadatud 10.11.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

35 / 109

Elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110)

Tuginedes Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringule Natura ja HELCOM-i elupaigatüüpide leviku

hindamiseks17 juhtis Keskkonnaamet programmi koostamise etapis tähelepanu18, et Väinamere

loodusalal on kavandatava tegevuse alal kaardistatud mereelupaigatüüp veealused liivamadalad

(1110) ning et elupaigatüübi levikualale jääb likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega

lõunamuul ning võib olla puutumus ka alternatiivse kaadamisalaga Väinameres.

Kuna eelviidatud uuring on Rohuküla sadamas kavandatud tegevuse seisukohast liiga üldine, kasutati

merepõhja struktuuri täpsustamiseks sadama piirkonnas tehtud geofüüsikalist uuringut19, mis on ka

lõunamuuli rekonstrueerimise eelprojekti koostamise aluseks. Selle järgi levib kavandatava tegevuse

alal paekivist aluspõhjal moreen, mis akvatooriumi lõunaosas rannajoone lähedal on 6-10 m

sügavusel. Sadamast lõunas on moreeni pind rannast umbes 250 m kaugusel juba 8–10 meetri

sügavusel, üksikud nukkide tipud ulatuvad veidi kaugemal meres ka 6 m sügavusjooneni. Moreeni

pinda katab enamasti omakorda Balti jääjärve viirsavi. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei olnud,

kuid mitmeid meetreid paks viirsavi on rannajoonest 50–70 m mere suunas liikudes. Viirsavi paksus

lagunenud muulide piirkonnas on enamasti 1–3 m, kohati kuni 5 m. Kõige ülemise kihina on eristatud

settekompleks, kus on segunenud aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiva, kruusa ja vahel ka

mudaga. Selle settekihi tüsedus on üldjuhul 1 meetri ümber, üksikutes kohtades 1–3 meetrit, näiteks

sadama keskosast mere poole jääval alal (kaist nr 8 läänes ja kaist nr 5 edelas).

Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal

elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110)20 ei esine.

Heljumi leviku modelleerimine21 näitas, et muulide rekonstrueerimistöödega ei levi heljum

veekeskkonnas kaugele ja ulatuslikule alale. Arvestada tuleb ka seda, et heljumi fooniline tase

piirkonnas on suhteliselt kõrge, sest tegemist on tegutseva sadamaga, kus parvlaevade jm

veesõidukite sõukruvide poolt tekitatud vee liikumine tõstab mere põhjast pidevalt kergeid setteid

(muda) üles ning suhteliselt madalas meres soodustavad heljumi teket ja levikut ka tuulte poolt

tekitatud hoovused ja lainetus. Seega isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb kaugemal sadama

piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju sellele

elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on marginaalsed (vt

ptk 7.3.1) ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne.

Alternatiivse, Väinamerre kavandatava kaadamisala osas on Heltermaa sadama kinnistute DP KSH22

käigus mõjude hindamise tulemusena jõutud järeldusele, et kaadamisalana tuleb eelistada K1

asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada ka

kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m.

Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõus on Väinamerre kavandatava kaadamisalaga

seoses esitatud leevendusmeetmed Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi

veealused liivamadalad (1110) kaitseks (vt ptk 6.7).

17 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020 18 Keskkonnaameti 18.06.2024 kiri nr 6-3/24/10944-2 19 Kirjeldus põhineb uuringul: TLÜ Ökoloogia keskus ja Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Rohuküla

sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. Koostajad: Hannes Tõnisson ja Sten Suuroja 20 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170 (vaadatud

12.11.2024): See elupaigatüüp hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud madalaid pikliku kuju ning

ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd

kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse

toimel tugevasti liigub, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja

mändvetikatega. Üksnes liivast koosnevate leetseljakute kõrval leidub, olenevalt piirkonna aluspõhjast, ka

erisuguse koostisega segapõhjasid (näiteks liiva, kruusa ja kivide segu). 21 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024 22 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Lemma OÜ

2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

36 / 109

Elupaigatüüp karid (1170)

EELIS-e andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid

(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud

muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha (vt Joonis 8). Lähtudes elupaigatüübi karid

(1170) kirjeldusest23 ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende

jäänused) nimetatud elupaigatüübi hulka. Kuna elupaigatüüp on määratud lagunenud inimtekkelisele

rajatisele, on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel (modelleerimisel) tekkinud veaga,

mis tuleks EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest

sõltumatult.

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 2016)

kohaselt esineb loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal elupaigatüüp karid (1170)

tõenäoliselt veel kahes kohas. Modelleeritud ehk võimalikud karid on näidatud suhteliselt väikesel

alal sadama akvatooriumis ning rekonstrueeritava Lõunamuuli alal. Kuna Rohuküla sadama

akvatooriumis ja Lõunamuuli alal ei ole looduslikest geoloogilistest tingimustest lähtuvalt eeldusi

karide elupaigatüübi olemasoluks24, siis tõenäoliselt on seal samuti tegemist inimtekkeliste veealuste

rajatistega, mis definitsiooni järgi ei klassifitseeru karide elupaigatüübiks.

Seega kavandatav tegevus ei avalda mõju elupaigatüübile karid (1170), sest seda elupaigatüüpi

kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas ei esine ning lagunenud muuli lammutamisega

elupaigatüübi kadu ei kaasne.

Elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

EELIS-e andmetel (12.11.2024 seisuga) on Väinamere loodusalal sadama-ala lõunapiiri läheduses

rannikul kaardistatud Natura elupaigatüübid rannaniidud (1630*)25 ja liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*), vt Joonis 8.

Hoovuste ja lainetuse modelleerimine26 tuvastas, et kavandatav muulide rekonstrueerimine ei

mõjuta hüdrodünaamilist pilti ja uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel. See

tähendab, et kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja rannaprotsessides ning

sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele. Seega ei avalda kavandatav tegevus

ebasoodsat mõju sadamast põhja ja lõuna pool olevatele loodusala elupaigatüüpidele rannaniidud

(1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).

23 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170 (vaadatud

07.11.2024): Karidena käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid veealuseid, paiguti mõõnaga

paljanduvaid kaljusid ja moreense või bioloogilise tekkega moodustisi. Karide elustik on väga mitmekesine,

taimestiku moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikate kooslused. Eriti liigirikkad on põisadru kooslused.

Eestis kaljuseid karisid ei ole, ent siin mahuvad selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist

merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke leidub moreensete

merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja kivide kuhjatistest. Karide hulka

arvatakse ka astmeliselt sügavamale laskuvad aluspõhja kivimeist paerannakud mõnede saarte ümbruses

(Vaika, Pakri, Osmussaar). 24 Vt geoloogilise ehituse kirjeldus eespool elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) juures ning

Lõunabasseini rajatiste rekonstrueerimise eelprojekti seletuskirjas. 25 Sadama akvatooriumi Põhjabasseiniga külgnev elupaigatüüp rannaniidud (1630*) paikneb väljaspool

Väinamere loodusala ning seda käsitletakse peatükis 6.5. 26 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

37 / 109

Joonis 8. Natura elupaigatüüpide paiknemine Rohuküla sadama piirkonnas.27 Allikas:

EELIS

Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes mõlemad

võivad elupaigana kasutada kavandatava tegevuse alale jäävat loodusala mereala.

Hallhüljes on kogu Läänemeres, sh Eesti rannikumeres, vabalt liikuv, kuid on jäävabal perioodil ja

üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt

kaetud olemasolevate kaitsealadega, kus viiakse läbi regulaarset seiret. Tegemist on väga

kohanemisvõimelise liigiga, kes sisemeres harjub inimtegevusega, ning erinevalt viigrist isegi

kasutab seda ära, tulles saaki püüdma nt sadamatesse või kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste

lähedusse.28 2023. aasta Eesti loendusandmete ja trendi võrdlus terve Läänemere arvukuse ja selle

muutustega näitab Läänemere hallhülge asurkonna jätkuvat kasvu nii Eestis kui ka terves

Läänemeres.29

27 Sadama akvatooriumi Põhjabasseiniga külgnev elupaigatüüp rannaniidud (1630*) paikneb väljaspool

Väinamere loodusala piire ning seda käsitletakse peatükis 6.5. 28 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-

1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019 29 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd

2023“, nr 261698 hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4-3/23/17)“ teostamise aruanne. Koostaja: Ivar

Jüssi, MTÜ Pro Mare

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

38 / 109

Hallhülge elupaiku kavandatava tegevuse piirkonnas pole EELIS-es registreeritud, kuid liik kasutab

ulatuslikke merealasid30, sealhulgas tõenäoliselt ka kavandatava tegevuse ala. eElurikkuse

andmebaasi on kantud hallhülge vaatlus kavandatavast Lõunamuulist ca 100 m lõuna pool. Kuna

hallhülged võivad kasutada kogu Eesti mereala, siis võib neid kavandatava tegevuse piirkonnas

kindlasti esineda, kuid sadama akvatooriumi piirkond ja Väinamerre kavandatav kaadamisala ei ole

hüljeste jaoks esmatähtis piirkond.31 Hülged ei kasuta kavandatava tegevuse piirkonda jääl

poegimiseks, samuti pole läheduses hüljeste lesilaid ega hallhülgele maismaal poegimiseks sobivaid

paiku. Hallhüljeste suurimad lesilad paiknevad Väinamere loodusala põhjapoolses osas (Selgrahul ja

Hari kurgu karidel). Loodusala teistes osades arvukaid loomade kogumeid ei ole, kuid kogu piirkond

on liigi toitumisala ja rändekoridor, kus üksikuid isendeid võib näha kogu jäävaba perioodi jooksul.

Hallhülge peamine poegimispiirkond on Hiiumaast põhja poole paiknevad ajujääväljad. Soojadel

talvedel, kui jääd pole, on hülged poeginud Selgrahul ja võimalik, et ka Eerikulaiul Hari kurgu

lõunaosas.32 2023. aastal Eesti rannikul loendatud hüljeste arv oli seniste seireloenduste käigus

registreeritud kõrgeim tulemus. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Soome lahe seirealadel. Hallhülge

üldist seisundit nii Eestis kui ka Läänemeres võib pidada väga heaks.33

Hallhülge kaitse tegevuskava34 kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja

inimtekkelisteks. Looduslikud on valdavalt näiteks Läänemere geograafiast ja kliimast tulenevad

tegurid ning liikidevahelised suhted. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada, muutes

näiteks erinevate omavahelistes ökoloogilistes sidemetes olevate liikide osakaalu süsteemis.

Kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta looduslikke ohutegureid ja seetõttu neid käesoleva töö

käigus sügavamalt ei analüüsita. Alltoodud tabelis (Tabel 5) on analüüsitud kavandatava tegevuse

inimtekkelist mõju hallhülge seisundile Väinamere loodusalal hallhülge kaitse tegevuskava (KTK)

põhjal.

Tabel 5. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hinnang hallhülge seisundile Väinamere

loodusalal lähtuvalt inimtekkelistest ohuteguritest

Ohutegur Mõju olulisus KTK põhjal

Mõju liigile

Põhjendus

Kalapüük (hukkumine kalapüünistes/ toidubaasi muutused)

suur/väike puudub Kalapüük on reguleeritud kalapüügiõiguse alusel. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta kalapüügiõigust sõltumata püügivahendist.

Salaküttimine väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju salaküttimise ilmingute esinemissagedusele.

Häirimine (ohustav on häirimine lesilates)

keskmine puudub Sadama piirkonnas lesilaid ei ole.

Vee- ja õhuliiklus

Laevaliiklus Hiiumaa ja Vormsi laevateede piirkonnas

väike puudub Sadama rekonstrueerimine on suunatud olemasoleva laevaliikluse navigatsiooniohutuse tagamiseks. Mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Vormsi vahelise laevaliikluse intensiivistumist ei ole ette näha. KTK põhjal on ujuvvahendi poolt tekitatava müra häirimiskaugus kuni 2 km, kuid hallhülged on tihti uudishimulikud ja julgete loomadena lähenevad veesõidukitele ise.

30 Hallhüljes on kogu Läänemere alal vabalt liikuv hülgeliik, kelle leviku tuumikalad paiknevad Läänemere

keskosas. Valdavalt asustab see liik saarestike avamerega piirnevaid alasid, kasutades lesilatena nii

meremadalikke kui ka veepinnast kõrgemale ulatuvaid, reeglina taimkatteta saari. Eestis on hallhülged suhteliselt

harvad Väinameres Heltermaa ja Rohuküla vahelisest laevaliinist lõuna pool ning Muhust põhja pool. Ka mujal

Läänemeres on nad sisesaarestikus ja merekitsustes vähearvukamad ning avamerelistes piirkondades ohtramad.

Allikas: Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava 31 Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare. Rakendusliku uuringu

lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne, 2019 32 Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade

(osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 33 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2023“,

nr 261698 hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4-3/23/17)“ teostamise aruanne. MTÜ Pro Mare 34 Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

39 / 109

Ohutegur Mõju olulisus KTK põhjal

Mõju liigile

Põhjendus

Veeturism keskmine puudub Rohuküla sadam teenindab ka hobialuseid, peamiselt jahte. Meretee Väinamerest Rohuküla sadamasse sissesõiduks kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueerimine seda olukorda ei muuda. Väikelaevaliiklus on reguleeritav järelevalvega. KTK põhjal on hallhülged tihti uudishimulikud ja lähenevad ujuvvahenditele ise.

Õhuliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju õhuliikluse intensiivsusele. KTK põhjal ei kuulu Läänemaa rannikuala õhuliikluse aspektist tähelepanu vajavate piirkondade hulka.

Keskkonnareostus

Keskkonnamürgid

väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei ole seotud keskkonnamürkide kasutamisega.

Õlireostus avamerega piirnevatel aladel

väike, lokaalselt suur

puudub Vastavalt ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Kuna Rohuküla sadamas silduvate aluste kütusepaagid on oluliselt väiksema mahuga ning fossiilkütuste kasutamist järk-järgult vähendatakse, siis ei saa sadama ekspluateerimine põhjustada olulise mõjuga rannikureostust, mis mõjutaks hallhülge elupaiku. Sadamas väikeses koguses vette sattunud laevakütus lokaliseeritakse ja koristatakse lekkekohas.

Militaartegevus merel väike puudub Tegemist ei ole militaarotstarbel kasutatava sadamaga ja seega ei too sadama rekonstrueerimine kaasa militaartegevuse intensiivistumist merealadel.

Eeltoodud tabelist järeldub, et Rohuküla sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud

hallhülge ohuteguritega, mistõttu kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda

mõju hallhülge seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.

Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade

peamised puhkealad, ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel esinevad regulaarsed

ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks vältimatut merejääd,

mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Viigerhüljeste peamine toitumisala Väinameres

asub Hiiumaa laidude piirkonnas, mis jääb Rohuküla sadamast ca 17 km kaugusele ning Rohuküla

sadama piirkond ei kuulu liigi jaoks olulisemate toitumisalade hulka (Joonis 9). Viigerhülged vajavad

edukaks sigimiseks stabiilset ja lumikattega merejääd ja rüsijääd, mis asub rannikust piisaval

kaugusel. Viigerhüljeste rändealad hõlmavad suurema mereala, millel esineb nii ebaregulaarseid

otsingu-liikumisi kui regulaarseid rändeid nt. puhke ja toitumisalade vahel. Rändealad on seotud

intensiivse toitumise perioodiga ning põhiline rändetee (läbi Suure väina Liivi lahte ja tagasi) on

ajaliselt oluline maist novembrini. Levila piires liikumine on seotud toidu otsinguga, mis toimub kogu

levila piires. Sel perioodil võivad loomad sattuda ka Rohuküla sadama piirkonda. Siiski kujunevad

välja konkreetsed alad, kus meres saakliikide tihedus on suurem ning kus toitumine on energiatõhus.

Sadama piirkond nende hulka ei kuulu.35

35 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-

1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

40 / 109

Joonis 9. Viigerhüljeste olulisemad toitumisalad Lääne-Eestis väljendatuna toitumisega

seotavate hüljeste asukohtade jaotusena 5x5 km ruudustikus. Punase täpiga on tähistatud

Rohuküla sadama asukoht. Allikas: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Pro Mare

MTÜ, 2019

Viigerhülge elupaigana (leiukohana; (KLO9123890) on EELIS-esse kantud ulatuslik mereala (2645

ha) Väinameres, sh Rohuküla sadama naabruses ja Topu lahes, mis kattub eemaldatavate

muulijäänuste alaga ja väga vähesel määral Lõunamuuli lääneosaga. On väga tõenäoline, et

viigerhülged liiguvad ka elupaigana registreeritud alast väljaspool ehk kogu loodusalaga kattuval alal.

Viigerhülge modelleeritud toitumisalad jäävad Rohuküla sadama akvatooriumist väljapoole ca 1 km

kaugusele lõuna suunas (lähimas modelleeritud 5×5 km ruudus on hüljeste arvukus ruudu kohta 8

ehk väga madal). Väinamerre kavandatava kaadamispiirkonna36 põhjapoolses osas on hüljeste

arvukus 5×5 km ruudu kohta 154 ja lõunapoolses osas 521 (madal kuni keskmine). Sadama

akvatooriumi ala on väljaspool viigerhüljeste modelleeritud talvitus- ja sigimisala ning Väinamerre

kavandatav kaadamispiirkond on väga madala tähtsusega talvitus- ja sigimisalal. Viigerhüljeste

rändealade seisukohast on Rohuküla sadama akvatoorium ja lähiümbrus väljaspool modelleeritud

rändeala, Väinamerre kavandatava kaadamispiirkonna põhjapoolses osas on hüljeste arvukus 5×5

km ruudu kohta 121 ja lõunapoolses 206 (madal).37

Viigerhülge kaitse tegevuskava38 kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja

inimtekkelisteks. Looduslikud ohutegurid on kiskjad, epideemiad, vetikamürgid ning kliima

soojenemine. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada, kuid kavandatava tegevuse

elluviimine ei mõjuta looduslikke ohutegureid ja seetõttu neid käesoleva töö käigus sügavamalt ei

36 Kavandatakse Heltermaa sadama kinnistute DP-ga. Vt Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH

aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025 37 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus: https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html 38 Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

41 / 109

analüüsita. Alltoodud tabelis (Tabel 6) on analüüsitud kavandatava tegevuse inimtekkelist mõju

hallhülge seisundile Väinamere loodusalal hallhülge kaitse tegevuskava (KTK) põhjal.

Tabel 6. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hinnang viigerhülge seisundile

Väinamere loodusalal lähtuvalt inimtekkelistest ohuteguritest

Ohutegur Mõju tähtsus KTK põhjal

Mõju liigile

Põhjendus

Kalapüük, muutused toidubaasis ja salaküttimine

Kalapüük (hukkumine kalapüünistes; Väinameri)

suur puudub Kalapüük on reguleeritud kalapüügiõiguse alusel. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta kalapüügiõigust sõltumata püügivahendist.

Muutused toidubaasis väike puudub KTK andmetel on peamised saakliigid on heas seisus, hüljes on plastiline toituja. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta liigi toidubaasi.

Salaküttimine võimalik,

teadmata

puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju salaküttimise ilmingute esinemissagedusele.

Vee-, õhu- ja muu liiklus

Jäämurdmine keskmine puudub Sadamast lähtuvad püsivad laevateed hoitakse jäävabad. Sadama piirkonnas liik ei poegi.

Laevaliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine on suunatud olemasoleva laevaliikluse navigatsiooniohutuse tagamiseks. Mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Vormsi vahelise laevaliikluse intensiivistumist ei ole ette näha. Liigi peamisi puhkealasid sadama

piirkonnas ei ole.

Veeturism keskmine puudub Rohuküla sadam teenindab ka hobialuseid, peamiselt jahte. Meretee Väinamerest Rohuküla sadamasse sissesõiduks kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueeri- mine seda olukorda ei muuda. Väikelaevaliiklus on reguleeritav järelevalvega. Liigi peamisi puhkealasid sadama piirkonnas ei ole.

Jääliiklus (mootorsõidukid)

suur puudub Jääliiklus on ohutegur poegimisaladel, kuid sadama piirkonnas poegimisalasid ei ole.

Lennuliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju lennuliikluse intensiivsusele. KTK põhjal võib mõju avalduda liigi puhkealadel, kuid sadama piirkonnas puhkealasid ei ole.

Keskkonnareostus

Keskkonnamürgid suur puudub Sadama rekonstrueerimine ei ole seotud keskkonnamürkide kasutamisega.

Õlireostus suur puudub KTK järgi ohustab Liivi lahes toimuv ulatuslik

naftaõnnetus olulisi toitumisalasid, kuid Väinameres on suurõnnetuse risk madalam. Vastavalt ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Kuna Rohuküla sadamas silduvate aluste kütusepaagid on oluliselt väiksema mahuga ning fossiilkütuste kasutamist järk-järgult vähendatakse, siis ei saa sadama ekspluateerimine põhjustada olulise mõjuga rannikureostust, mis mõjutaks hallhülge elupaiku. Sadamas väikeses koguses vette sattunud laevakütus lokaliseeritakse ja koristatakse lekkekohas.

Militaarmürgid suur puudub KTK järgi seisneb oht uputatud keemiarelvades. Töötava sadama akvatooriumis ja lähiümbruse merekeskkonnas on aastakümneid tehtud uuringuid, ehitus- ja süvendustöid ning uputatud keemiarelvi ei ole teadaolevalt leitud.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

42 / 109

Ohutegur Mõju tähtsus KTK põhjal

Mõju liigile

Põhjendus

Müra- ja valgusreostus väike puudub KTK järgi on oht rändeteedel ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi rändeteid ja toitumisalasid ei ole.

Militaartegevus (merel) keskmine puudub Tegemist ei ole militaarotstarbel kasutatava sadamaga ja seega ei too sadama rekonstrueerimine kaasa militaartegevuse intensiivistumist merealadel. KTK järgi on oht puhke- ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi puhke- ja toitumisalasid ei ole.

Taristu (sh sadamad jm rannikumere kasutust oluliselt muutvad rajatised)

teadmata puudub Sadama rajatiste rekonstrueerimine ei muuda oluliselt rannikumere kasutust.

Süvendamine ja kaadamine

väike mitte- oluline

Süvendamise ja kaadamisega ei kaasne heljumi ulatuslikku levikut. Vähesel määral võivad mõju avaldada ehitusmasinate poolt tekitatavad häiringud.

Eeltoodud tabelist järeldub, et Rohuküla sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud

viigerhülge ohuteguritega, mistõttu kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda

mõju viigerhülge seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.

Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada viiger- ja hallhülgele mõningasi

häiringuid, mille tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist mõnevõrra eemale. Siinkohal tuleb arvestada,

et Rohuküla sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus pidevalt

toimub laevade liiklus ning sadama maismaa-alal ka muud tegevused. Kuna hülged on harjunud

sadamas toimuva laevaliiklusega, on häiringute ulatus suhteliselt väike, piirdudes tõenäoliselt

maksimaalselt paarisaja meetriga. Ehitustöödega kaasnevad häiringud on ajutised ja suhteliselt

lühiajalised ega põhjusta viigerhülgele ja hallhülgele olulist negatiivset mõju, sest hüljestele

toitumiseks sobivad merealad on väga suure ulatusega.

Hülgeliikidele võib avalduda ajutine negatiivne mõju veekeskkonna kvaliteedi kaudu, mis on tingitud

süvendamise ja kaadamisega kaasnevast heljumi levikust. Heljumi tekke ja leviku hindamiseks on

KMH käigus tehtud setete leviku matemaatiline modelleerimine39 (vt ka ptk 7.3.1). Selle tulemused

näitavad järgmist:

− süvendatava materjali kaadamisel sadama Põhjabasseini kaadamisaladele ei levi heljum

sadama akvatooriumist väljapoole;

− lõuna- ja läänemuuli ehitamise käigus tahke aine uputamisel ulatub nähtav heljumi laik

loodetuule korral uputuskohast orienteerivalt 300 m kaugusele lõuna suunas ning läänetuule

korral orienteerivalt 500 m kaugusele kagu suunas;

− mere põhja süvendamisel (koppsüvendajaga) sadama Lõunabasseinis kaide 1–4 esisel alal

jäävad kontsentratsioonid loodetuulega madalaks ning heljumi pilv praktiliselt ei eristu

ümbritsevast foonist, loodetuulega tekib heljumit samuti vähe ja kontsentratsioonid on

foonilähedased;

− muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama

ümbruses; heljumi kontsentratsioonid jäävad madalaks ka töötsooni vahetus läheduses,

oodatav heljumipilve suurus on ca 50 m.

Heltermaa sadama KSH40 käigus on modelleeritud heljumi levikut Väinamerre kavandatud

kaadamisalal ning jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta veekogumi seisundi

hindamisel kasutatavaid indikaatoreid määral, mis muudaks veekogumi seisundi hinnangut.

39 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024 40 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

43 / 109

Leevendusmeetmena tuleb jälgida ilmaolusid (tuule kiirust ja suunda). Kuna Väinamere kaadamisala

ei ole hüljeste seisukohast oluline piirkond, siis kaadamine sinna hüljeste seisundit ei mõjuta.

Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas nähtavuse

halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see hüljestel

kalade püüdmist toiduks. Rohuküla sadama piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei

ole tõenäoline, et muulide rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju

väga lühiajaline ja mööduv, st ebaoluline.

Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide (harilik hink, harilik võldas, jõesilm, harilik vingerjas) elupaiku

Rohuküla sadama piirkonnas teada ei ole. 2015. aastal Rohuküla sadama kalastiku seire41 käigus

õnnestus kaitstavatest liikidest tabada üks hink sadamast põhja pool. Väinamerre kavandatava

kaadamisala piirkonnas ei saadud juulis 2023 seirepüükide tulemusena ühtegi loodusala kaitse-

eesmärgiks olevat kalaliiki. Samuti ei leitud hinku ega võldast ahvena ja teiste röövkalade maosisude

analüüsi käigus. Jõesilmu ja vingerja elupaigaeelistustele vastavad elupaigad tegevuste võimalikus

mõjualas puuduvad.42

Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide oluliste elupaikade esinemine kavandatava tegevuse

võimalikus mõjupiirkonnas ei ole kinnitust leidnud. Kui rakendatakse KMH aruande peatükis 8.2

toodud meetmeid merekeskkonna kaitseks, siis võib ebasoodsa mõju avaldumise välistada ka

loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele.

Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-eesmärgiks

olevate liikide (vt ptk 6.3.1) registreeritud ja võimalikud elupaigad. Sellest tulenevalt on kavandatava

tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.

6.4.2. Mõju Väinamere linnualale

Mõju Väinamere linnuala terviklikkusele

Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks

kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirdenurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu

kaadamisala.

Väinamere linnuala piirneb analoogselt loodusalaga olemasoleva sadama akvatooriumiga

ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,

Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimise ala kattub osaliselt linnualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km

sügavuselt selle sisse. Kõige sügavamal linnuala sees asuvad vanad muulijäänused, mis on kavas

eemaldada. Linnualale jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka

kavandatav Lõunamuul. Ala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid.

Lõunamuuli Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus linnuala

merekeskkonnas, mille tagajärjel asendub ala merepõhi ja veeala muulide alal tehisrajatistega.

Muulid toovad kaasa ka muutused hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval sadama

akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt linnualaga. Süvendamine toob kaasa mõjud

merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb

lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud linnuala

merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumise näol.

Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse linnualalt inimtekkelised rajatised. Antud

tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused

on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.

Ehitusaegne mõju, sh vanade muulijäänuste eemaldamine ja akvatooriumi süvendamine, on ajutine.

Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus

41 Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande

koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015 42 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

44 / 109

kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik linnualal ning settimine linnuala

merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid

teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad

ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi

levik piiratud ning selle mõju pole pikaajaline ning see ei põhjusta kauakestvaid ega pöördumatuid

muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.

Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid

linnuala elustikule, sh ka linnustikule. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on

tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama

maismaa-aladel ka muud tegevused. Seega on piirkonna linnustik sadama mõjudega kohanenud.

Kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud ulatuvad tööde alalt kuni ca paarsada meetrit

väljapoole, kuid enamuse tegevuste puhul on häiringute tsoon ilmselt väiksem. Häiringute näol on

tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta liikidele pöördumatuid muutusi.

Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii

ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani

ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning linnualal levimise võimalus suhteliselt väike.

Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja piirdub ruumis piiratud alaga. Mereliste elupaikade kadu

toimub linnuala merealade mastaapi arvestades väga väikesel alal ning ei avalda linnustikule

ebasoodsat mõju. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi, siis on need peatuspaigaks lindudele ning

võivad sadama atraktiivsust mitmete linnuliikide jaoks hoopis suurendada. Arvestades Väinamere

linnuala suurust ja ulatust ning kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist kavandatava

tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodusala terviklikkusele.

Ülevaade võimalikust mõjust loodusala terviklikkusele on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 7).

Tabel 7. Mõju Väinamere linnuala terviklikkusele

Kas kavandatav tegevus võib: Hinnang

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist

tasakaalu või asustustihedust?

Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala

piirkonnas?

Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei

Põhjustada peamiste tunnuste vähenemist või hävimist? Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu,

levikut ja asustustihedust?

Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt

toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või

ökosüsteemina?

Ei

Mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele

EELIS andmebaasi on kantud linnuala kaitse-eesmärgiks oleva väikeluige elupaik, mis piirneb

Põhjamuuli maapoolse osa ja keskosaga. Väikeluige elupaigana on kaardistatud 19 ha suurune ja

1,8 km pikkuselt piki rannikut kulgev madal mereala, mis piirneb muuli maapoolse osaga 240 m

pikkusel lõigul. Tegu on rannikumeres oleva elupaigaga, kus rändel olevad luiged peatuvad ja

toituvad. Elupaiga alal loendati 2021. aastal 50 sügisrändel peatuvat luike. Väikeluik on arktiline

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

45 / 109

linnuliik, kes Eestis ei pesitse. Väikeluige kaitse tegevuskava kohaselt on liigi puhul suure mõjuga

ohuteguriks rändel peatuvate isendite häirimine.

Kavandatav tegevuse ala on elupaigast eraldatud Põhjamuuliga. Siiski võivad seoses kaadamisega,

mille üheks alternatiivseks alaks on sadama Põhjabasseini kirdenurk ja Kemo kinnistu, kaasneda

häiringud väikeluikedele, kes viibivad Põhjamuuli läheduses. Häiringud tulenevad tehnika liikumisega

kaasnevast visuaalsest mõjust ning vähemal määral ka mürast. Samuti pole välistatud kaadamise ja

hiljem lainetuse ja erosiooni tõttu vabaneva heljumi kandumine linnualale, kuid antud mõju on

eeldatavalt ebaoluline kuna kaadamisala eraldab loodusalast Põhjamuul.

Mõningased, kuid tõenäoliselt väiksema ulatusega häiringud võivad kaasneda ka seoses

süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas. Kuna luikedele sobiv mereala

on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei põhjusta need liigile ebasoodsat

mõju. Mujal sadama akvatooriumis tehtavad süvendustööd kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele

ebasoodsat mõju ei avalda.

Tehtud modelleerimiste järgi (vt ptk 7.3.1) ei jõua heljum ranniku äärde ning liivatüll ja punajalg-

tilder toituvad väga madalas rannaäärses vees, seega ei jõua heljum nendeni ega sega nende

toitumist.

Eelnimetatud lindude kohta on olemas vaid üle 10 aasta vanused andmed, mis ei anna

usaldusväärset informatsiooni, kas need linnud endiselt samas kohas võivad pesitseda või paikneda.

Liivatülli vaatlus on aastast 2014 ja punajalg-tildri vaatlus on aastast 2008. Rohuküla sadama

akvatooriumis toimuv süvendamine ei tekita sellist heljumit ega selle liikumist, mis jõuaks Pusku

viigi põhjakaldale, kus on nähtud punajalg-tildrit. Punajalg-tilder on kahlaja, kes pesitseb ning

elutseb maapinnal ning vees käib vaid toitumas. Punajalg-tilder toitub mudast oma pika nokaga

selgrootuid otsides. Kui ka mingisugune heljum peaks tema toitumisaladeni ulatuma, pole see

asjaolu, mis takistaks punajalg-tildri toitumist.

Liivatüll on väike kahlaja, kes tegutseb rannikul, toitub veepiiril märjas liivas ja madalas vees

erinevatest selgrootutest loomadest. Rannikul, kus meresügavus jääb alla paarikümne sentimeetri,

ei ole võimalik selline heljumi kontsentratsioon ega settimine, mis häiriks liivatülli toitumast.

Mõlemad linnud pesitsevad rannaniitudel, kuid mitte vahetult veepiiril või vees roostikus. Võimalik

heljumi levik ei mõjuta nende pesitsemist. Modelleerimise järgi võib ranniku lähedale jõuda heljum

sadama kirdenurgas asuvalt kaadamisalalt läänetuulega ja 7. kai kõrval asuvalt kaadamisalalt

loodetuulega. Mõlemal puhul jääb fooni ületav heljumi osa alla 0,5 g/m3 kohta. Vees käivad mõlemad

linnuliigid vaid toitumas. Kuna nad toituvad niivõrd madalas vees, ei saa võimalik heljumi levik olla

selline, mis madalas kaldavees muudaks nende toitumist oluliselt keerukamaks või halvendaks

üleüldiseid toitumistingimusi vee kvaliteedi muutuse tõttu. Heljum levib küll kagu suunas, kuid ei

jõua sellisel hulgal rannikuvette, vahetult veepiirile, kus linnud toituvad. Linnud võivad rannikul

liikuda ning mitte olla EELIS-es märgitud punktides, kuid see ei muuda see nende elupaigaeelistusi.

Käesolevas töös on looduslikuks heljumi fooniks võetud 5 g/m3. Selle tõusmisel rannikul 5,5 g/m3

jääb see tugevasti alla kriitilist fooni 15 mg/l.

Modelleerimise tulemusena ei ületa heljumi levik kriitilise foonina toodud 15 mg/l (Nord Stream 2009.

– Nord Stream Environmental Impact Assessment Documentation for Consultation under the Espoo

Convention. Nord Stream Espoo Report.). Kõige kõrgem on heljumi kontsentratsioon merel

Lõunamuuli juures, ranniku lähedale jõudes on heljumi kontsentratsioon juba madalam. Arvestades

juurde loodusliku fooni, ei ole siiski võimalik nende kahe fooni liitumisel tõus üle 15 mg/l kohta, mis

võiks rannikumeres toituvaid linde negatiivselt mõjutada.

EELIS andmebaasis pole muulide piirkonnas registreeritud teiste kaitse-eesmärgiks olevate

linnuliikide elupaiku, aga sadama piirkonna merealadel võivad siiski pesitseda, peatuda ja toituda

mitmed eesmärgiks olevad linnuliigid. PlutoF andmebaasi on kantud piirkonnas järgmiste kaitse-

eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi: järvekaur, kormoran, aul, jääkoskel, väikekoskel, sõtkas,

hahk, merivart, tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, mustlagle, valgepõsk-lagle, kühmnokk-luik,

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

46 / 109

väiketiir, tutt-tiir, randtiir, jõgitiir, liivatüll, meriski, kalakajakas, naerukajakas, randtiir, räusk,

hallhaigur, mudatilder, heletilder, suurkoovitaja ja merikotkas.

2017. aastal tehtud Väinamere linnuala linnustiku inventuuril (Nellis jt 201743) loendati kevad- ja

sügisrände perioodil merealal peatuvad veelinnud (vaatlused tehti rannikult, sh Rohuküla sadamast).

Kevadel tehti kolmekordne ja sügisel viiekordne rändel peatuvate veelindude loendus. Rohuküla

sadamast kuni 3 km kaugusel merealal loendati peatumas järgmiseid liike (sulgudes maksimaalne

loendatud isendite arv): merivart (2450 is), aul (820 is), sõtkas (80 is), jääkoskel (52 is), valgepõsk-

lagle (45 is), kühmnokk-luik (32 is), tuttvart (27 is), väikeluik (16 is), kormoran (8 is), tõmmuvaeras

(7 is), väikekoskel (6 is), viupart (4 is), sinikael-part (4 is), rääkspart (3 is), laululuik (2 is), ristpart

(2 is), luitsnokk-part (1 is) ja merikotkas (1 is). Rohuküla sadama akvatooriumis peatuvad ja toituvad

tavaliselt kuni mõnikümmend veelindu, peamiselt sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, sinikael-pardid ja

kormoranid. Nimetatud liikide jaoks on muuli piirkonna merealad toitumis- ja puhkealadeks või olid

linnud läbirändel. Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised

ehitusaegsed häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra

eemalduma. Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.

Looduslikust foonist kõrgemas kontsentratsioonis heljumi levik väljapoole sadama akvatooriumi on

piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid kalast toituvatele liikidele. Ei

saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem lühiajaliste üksikjuhtumitena,

mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.

Ehitustööde järgselt ei avaldu rekonstrueeritud muuliga seoses linnustikule mõjusid. Seoses

Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega linnualale väheneb väikesel alal veeala pindala, kuid sellega ei

kaasne olulist mõju mereliste elupaikade hulgale linnualal. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi,

siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mõnede liikide jaoks hoopis

suurendada.

Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Heltermaa sadama kinnistute

detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ 2025). Alljärgnev, Heinlaiu kaadamisalale kaadamist

käsitlev lõik on väljavõte Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruandest.

Kaadamispiirkond oluline eeskätt kevadisel perioodil mustvaera jaoks. Piirkond on kasutatav

kevadisel perioodil ka auli, haha ja merivardi poolt44. Vee läbipaistvus on väga oluline kala- ja

limusetoidulistele veelindudele. Halva läbipaistvusega vees on toit vaid osaliselt kättesaadav. Kogu

Läänemeres on vee läbipaistvus kahanenud, põhjuseks vee eutrofeerumine viimase 30–40 aasta

jooksul. Kaadamisega kaasnev täiendav veeliiklus (kaadamisel kasutatava pargase liikumine) võib

põhjustada häiringuid. Samuti kaasneb kaadamisega mõju põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on

oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.

Mereelupaikade kahjustamine ja lindude toidubaasi hävimine pinnase ladustamise käigus

kaadamispaikades on olnud alati potentsiaalselt riskiteguriks. Teostatavad tööd on eriti ohtlikud

(kahjustab otseselt paljude ohustatud linnuliikide taastootmist) juhul, kui neid viiakse läbi lindude

pesitsusajal (aprill-juuli). Paljude saartel pesitsevate lindude (tiirud, kajakad, kormoranid)

toitumisalad asuvad tihti kümneid kilomeetreid eemal kodusaarest ja seetõttu on kaadamistööde

läbiviimine kevadkuudel saarterohkes Väinameres mittesoovitatav, sest sellega võib kaasneda

ebasoodne mõju mitmete Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.

Kaudsetest ja järelmõjudest on olulisim vee hägustumine ja toiduobjektide kättesaadavuse

vähenemine lindudele. Riskifaktorina tuleb arvestada vee võimaliku reostamisega õli ja naftaga ja

sellest tulenevatest täiendavatest ohtudest veelindudele. Antud juhul võib ohtu pidada pigem

väikeseks.

Kaadamistöid Heinlaiu kaadamisalale tuleb vältida 1. aprillist kuni 31 juulini, sest sellel ajavahemikul

kasutavad kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud ajavahemikul võib kaadamine

43 https://eoy.ee/pics/1311_Vainamere_linnuala_aruanne_2017_Laanemaa_Parnumaa.pdf 44 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Lemma OÜ,

2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

47 / 109

põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile ebasoodsat mõju. Kuna veelindude poolne intensiivne

mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb

kaadamisel pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega

(millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude

lähipiirkonda. Kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid

põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.

Kokkuvõttes ei põhjusta ehitustöödega kaasnevad ajutised ja piiratud ulatusega häiringud

leevendusmeetmete rakendamisel linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsat

mõju.

6.5. Mõju väljaspool Natura ala asuvatele elupaigatüüpidele

Rohuküla sadama piirkonnas väljaspool Väinamere loodusala piiri on modelleeritud mereline

elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ning kaardistatud

ranniku elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja rannikulõukad (1150*).

Elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140)

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel esineb sadama veeala

maismaapoolses servas – väljaspool Väinamere loodusala piiri – mitmes paigas elupaigatüüp

mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140). Tegelikkuses on modelleeritud ala

lõunapoolses osas (sadama Lõunabasseinis) kaide äärne sügav akvatoorium, kus nimetatud

elupaigatüüpi esineda ei saa. Elupaigatüübi esinemine on võimalik sadama akvatooriumi, täpsemalt

Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga. Nimetatud alale rajatisi ei

kavandata, Lõunamuuli ehitusest tingitud võimalikud hüdrodünaamika ja setete liikumise muutused

Põhjabasseini kirdeossa ei ulatu ning seetõttu elupaigatüübile mõju puudub.

Sadama Põhjabasseinis on kaks süvenduspinnase paigutamise alternatiivi – kirdeosas (põhjamuuli

jalamil vahetult elupaigatüübi 1630* kõrval) ning kaguosas (kai nr 7 ja sõiduautode parkla

läheduses); vt Joonis 8. Oluline ja pöördumatu mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Kemo kinnistul

ja Põhjabasseini kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala hakatakse kasutama kaadamiseks.

See toob kaasa seal esineva võimaliku elupaigatüübi kao.

Kaadamine Põhjabasseini kaguossa võimalikku elupaigatüüpi ei kahjusta, kui rakendatakse heljumi

leviku tõkestamise meetmeid (vt ptk 8.2), et see ei leviks Põhjabasseini veekeskkonnas.

Elupaigatüüp rannaniidud (1630*)

EELIS-e andmetel on põhjamuuli maismaapoolse otsa läheduses, väljaspool Väinamere loodusala

piiri, kaardistatud Natura elupaigatüüp rannaniidud (1630*), vt Joonis 8. Elupaigatüüp pindalaga ca

5,6 ha hõlmab Kemo maaüksuse (67401:002:0881) merepoolse osa, mis jääb sadama akvatooriumi

Põhjabasseini ja maaüksust läbiva tee vahele.

Süvendusmaterjali kaadamine Põhjabasseini kirdenurka võib endaga tõenäoliselt kaasa tuua ranniku

elupaigatüübi mõningase füüsilise kahjustamise, sest kaadamisalale on vaja juurdepääsu ning

suurtele veokitele manööverdamisruumi. Süvenduspinnase ladustamisel Kemo kinnistule

elupaigatüüp hävineb olenemata sellest kas sinna ladustatakse osa süvenduspinnasest või kogu

süvenduspinnase maht 210 000 m3.

Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline seisund loodusaladel on pindala, struktuuri ja

funktsioonide, tuleviku ning 2019. aasta üldhinnangu järgi hinnatud ebapiisavaks45 (vt ptk 6.4.1

Tabel 4), siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu elupaigatüübiks inventeeritud

45 Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (vaadatud 10.11.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

48 / 109

kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi parandamisel, kui see liita

Väinamere loodusalaga.

Kaks eelnimetatud elupaigatüüpi moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas loodusliku

koostoimiva terviku, mis suurendab nende väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama

tehislikus keskkonnas. Kemo maaüksuse rannik on PlutoF vaatluste põhjal Väinamere linnuala kaitse-

eesmärgiks olevate väike- ja liivatülli pesitsusala. Eeldada võib, et ala sobib ka elupaigatüübi

tunnusliikideks olevatele niidurislale, tutkastele ja lambahänilasele.

Elupaigatüüp rannikulõukad (1150*)

Elupaigatüübiks rannikulõukad (1150*) loetakse madalaid, merega veel ajuti ühenduses olevaid

rannikujärvi, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede (1160) eraldumisel merest.46 EL

definitsiooni kohaselt on rannikulõukad ehk laguunid madalad, merest klibuse maasääre, luidete,

harvem ka kaljudega täielikult või osaliselt eraldatud rannikuveekogud. Vee soolsus ja hulk võib olla

muutlik, sõltudes sademetest, aurumisest, merevee lisandumisest tormiga, mereveega

üleujutatusest talveperioodil, aga ka loodetest. Taimkate puudub, või selle moodustavad heinmuda-

(Ruppietea maritima), penikeelte- (Potametea), meriheina- (Zosteretea) või mändvetikakooslused

(Charetea). Läänemere rannikulõukad on väikesed, harilikult madalad, osaliselt merega ühenduses

olevad või maakerke tagajärjel sellest suhteliselt hiljuti eraldunud veekogud. Neile on iseloomulik

ulatuslike roostike esinemine ning teised vohava kasvuga madalvee-taimekooslused.

Maastumisprotsessiga seoses on täheldatav rida omavahel morfoloogiliselt ning strukturaalselt

eristuvaid taimkattestaadiume (DG Environment, 2013). Eestis on elupaigatüüp senini defineeritud

kui madalad, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ajutiselt ühenduses olevad

rannikujärved ja rannikulõukad, mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Põhja katab tüse

mändvetikatega (Chara spp.) kaetud mudakiht (Paal, 2007).47

Eeltoodust tulenevalt tekib (või on tekkinud) elupaigatüüp rannikulõukad (1150*) looduslike

protsesside tulemusena. Tegemist on rannikujärvedega, st veekogudega. Ükski selle elupaigatüübi

definitsioon ei ütle, et selleks elupaigatüübiks klassifitseeruksid inimese poolt merest eraldatud

(tehislikud) veekogud/tiigid.

Elupaigatüüp rannikulõukad (1150*) on kaardistatud48 Kapteni kinnistul (katastritunnus

67401:001:0872), kuhu arendaja kaalub süvenduspinnase paigutamist. Antud juhul tuleb selle tiigi

klassifitseerimine Natura elupaigatüübiks seada kahtluse alla, sest tegemist ei ole looduslike

protsesside tulemusena tekkinud veekoguga49 (rannikujärvega), vaid sadamaala täitmise tulemusena

moodustatud inimtekkelise veega täitunud alaga. Rohuküla sadama põhiplaan on oma praegusel

kujul olemas olnud vähemalt 1915. aastast – vt Joonis 4. Enam kui 100 aastat tagasi olnud olukorda

Rohuküla sadama piirkonnas iseloomustab allolev joonis (Joonis 10). Kõnealusest veega täitunud

alast lääne ja lõuna pool olev sadama territoorium on rajatud täitepinnase ladustamise teel, mitte

maakerke või mõne muu loodusliku protsessi tulemusena. Sadamat arendanud tsaaririigi väed

taganesid seoses esimese maailmasõjaga ja sadama rekonstrueerimise tööd jäid pooleli. Selle tõttu

on kõnealune veega täidetud ala jäänud täitmata ja ootab järgmisi rekonstrueerimistöid. Eeltoodust

tulenevalt on ekspert seisukohal, et nimetatud elupaigatüüp Kapteni kinnistul on kaardistatud

ekslikult, sest see ei ole tekkinud looduslike protsesside tulemusena, vaid inimtegevuse tulemusena

(tehislikult). Antud tiik ei ole ka veeseaduse § 3 kohaselt veekogu, sest sellel puudub väljavool merre

ning tema veepeegli pindala on 0,9 ha. Keskkonnaamet on oma 09.05.2025 kirjas nr 6-3/25/8574-

3 avaldanud vastupidise seisukoha – ameti poolse veeseaduse tõlgenduse kohaselt on tegemist

loodusliku järvega ja selle tõttu ei ole määratud elupaigatüüp ekslik.

46 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/rannikuloukad-1150

(vaadatud 21.03.2025) 47 Loodusdirektiivi elupaigatüübi rannikulõukad (1150*) looduskaitseline seisund. TÜ Eesti mereinstituut. KIK

projekt nr 18518, Tallinn 2023 48 Inventeerimise aeg: 02.07.2021. Info keskkonnaportaalist: https://register.keskkonnaportaal.ee/register

(vaadatud 21.03.2025) 49 Veeseaduse § 3 lg 4 p 7: veekoguks ei peeta väljavooluta tehisjärve veepeegli pindalaga alla ühe hektari.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

49 / 109

Joonis 10. Natura elupaigatüübid Rohuküla sadama piirkonnas. Aluskaart: 1895-1918

kaheverstane kaart (MaRu ajalooliste kaartide rakendus)

Elupaigatüübi rannikulõukad (1150*) üleriigiline seisund loodusaladel on levila, pindala, tuleviku ning

2019. aasta üldhinnangu järgi hinnatud soodsaks, elupaigatüübi struktuur ja funktsioonid ning trend

2019.a seisuga on teadmata.50 2021-2022 viidi läbi uuring51 elupaigatüübi rannikulõukad (1150*)

looduskaitselise seisundi täpsustamiseks. Uuringu tulemusena rannikulõugaste arv peaaegu

kahekordistus52. Uuringus on märgitud, et lõukaliste veekogude pindala ja struktuur on pikemas

perspektiivis ajas muutuv. Lõugastest võib ajapikku kujuneda järv->soo->mets/põld/rohumaa.

Enam on maakerkest mõjutatud väiksemad ja madalamad lõukad. Samas aga tekib nii maakerke kui

ka kuhjunud settebarjääride tõttu uusi lõukaid juurde. Üldiselt on lõuka eluiga Eestis 50–500 aastat,

kuid väikesed lõukad võivad kaduda paarikümne aasta jooksul. Arvestades Eesti ranniku

geomorfoloogilisi protsesse, ei mõjuta lõugaste pikaajaline muutumine ajas oluliselt elupaigatüübi

üle-eestilist levikut ja pindala järgneva kahe hindamisperioodi jooksul. Üleriigiliselt on uuringus kõigi

kolme parameetri (levila, pindala ning struktuur ja funktsioonid) tulevikuväljavaated hinnatud

soodsaks, sest peamised surve- ja ohutegurid ei avalda pikemas perspektiivis elupaigatüübi

seisundile olulist mõju. Eeltoodust tulenevalt – isegi kui kaardistatud elupaigatüübi ala vastaks

määratlusele (st oleks looduslikku päritolu) – ei avaldaks selle täitmine elupaigatüübi rannikulõukad

(1150*) üleriigilisele seisundile ebasoodsat mõju, sest käsitletav ala ei ole hinnatud esinduslikuks

elupaigatüübiks. Samuti puudub lähtuvalt Rohuküla sadama arenguvajadustest ja -plaanidest (ptk

50 Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (vaadatud 21.03.2025) 51 Loodusdirektiivi elupaigatüübi rannikulõukad (1150*) looduskaitseline seisund. TÜ Eesti mereinstituut. KIK

projekt nr 18518, Tallinn 2023 52 Rannikulõugaste arv EELIS-e andmekihil oli 17. aprilli 2023 seisuga 311 (enne uuringutulemusi), projekti

tulemusena esineb Eestis 579 rannikulõugast, neist 492 Natura 2000 kaitsealadel. Rannikulõugaste kogupindala

Eestis on 42 km2, millest 50% moodustavad 11 suuremat lõugast.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

50 / 109

5) selle kaitsmisel perspektiiv. Soovitav on elupaigatüübi kaitsmise ressursid vajadusel suunata

määratlusele vastavate looduslike rannikulõugaste seisundi parandamisele.

Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus loodusdirektiivis mainitud

elupaigatüüpe esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava elupaigatüübi

säilitamiseks.53 Kavandatava tegevuse mõjualas paikneva loodusliku taimekoosluse kaitsmise

vajadust Natura 2000 võrgustiku ala elupaigatüübina hindab riik (vastutavad ametiasutused

Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet) lähtuvalt Natura elupaigatüüpide üleriigilisest seisundist.

Põhjendatud vajadusel (eelkõige pindala vähesuse tõttu) on kaitse tagamiseks vajalik uue Natura ala

(loodusala) moodustamine või olemasoleva laiendamine. Kas seda peetakse vajalikuks teha

kavandatava tegevuse mõjualas sadama Põhjabasseini ääres asuva või mujal Eestis väljaspool

loodusalasid inventeeritud elupaigatüübi arvel, tuleb vastutavatel ametiasutustel analüüsida, kaaluda

ja otsustada KMH menetlusest sõltumatult. Natura elupaigatüüpide seisundi parandamine toimub

Natura 2000 võrgustiku aladel lähtuvalt kaitsekorralduskavast.

Keskkonnaamet toob oma 09.05.2025 kirjas nr 6-3/25/8574-3 välja, et tegemist on kinnikasvava

rannikulõukaga, mille üldine looduskaitseline väärtus on hinnatud keskmiseks (C). Viimase 20 aasta

jooksul toimunud kinnikasvamist on näha, kui võrrelda 2005 aasta ja 2024 aasta ortofotosid. Üldiselt

on lõuka eluiga Eestis 50-500 aastat, kuid väikesed lõukad võivad kaduda paarikümne aasta jooksul

(Suursaar jt., 2023). 2021. aastal tehtud inventuuri käigus54 leiti sealt taimestikust ainult laialt

levinud liike - pilliroog, hundinui, kaks liiki mändvetikaid, kamm-penikeel ja liigina määramata

vesihernes. Kõnealune rannikulõugas ei jää ühelegi kaitstavale alale. Selle lõuka ei kahjusta täitmine

setetega ja kadumine ühegi kaitstava ala kaitse-eesmärkide saavutamist ega eeldatavalt ei kahjusta

ka muid olulisi loodusväärtusi.

6.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000

võrgustiku aladega ning võimalik koosmõju kavandatava tegevusega

Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole seoses Natura 2000 võrgustiku aladega teada teisi olulise

mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil

kavandatava tegevuse ainsaks Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala mõjutavaks teguriks on

ehitusaegsed häiringud ning ebasoodsat mõju loodusalale ja linnualale ning nende kaitse-eesmärgiks

olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei avaldu, siis saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid

juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju

kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude

rajatiste ehitustööd.

Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud kaadamisalale

järgitakse leevendusmeetmeid (ptk 6.7), siis seoses Heltermaa sadama süvendustöödega

ebasoodsat koosmõju Väinamere loodusalale ei avaldu.

AS Saarte Liinid esitas KMH aruande koostamise ajal (20.11.2024) Keskkonnaametile taotluse

Rohuküla sadama põhjapoolse akvatooriumi hooldussüvendamiseks merelisest setendist

puhastamise eesmärgil. Taotluse kohaselt pumbatakse eemaldatavad setted piki toruliinisid sadama

põhjaküljes paiknevale madalale merealale – vt Joonis 11. Keskkonnaamet on esitatud taotluse

põhjal algatanud loamenetluse ning koostab kavandatava tegevuse KMH eelhinnangu KeHJS-s

sätestatud korras võttes muuhulgas arvesse käesoleva KMH tulemused. Keskkonnaamet andis

53 Kliimaministeeriumi veebileht (Natura 2000): https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-

keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000 (vaadatud 10.11.2024) 54 Loodusdirektiivi elupaigatüübi rannikulõukad (1150*) looduskaitseline seisund. TÜ Eesti mereinstituut. KIK

projekt nr 18518, Tallinn 2023

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

51 / 109

23.05.2025 välja keskkonnaloa nr KL-523040, mille kohaselt on lubatud kaadamine Põhjabasseini

kagunurka.

Joonis 11. Väljavõte esitatud keskkonnaloa taotlusmaterjalidest

6.7. Leevendus- ja seiremeetmed

Väinamere loodusala

Leevendusmeetmed seoses kaadamisega

• Leevendusmeetmed kaadamisel Väinamerre kavandatavale Heinlaiu kaadamisalale

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)

kaitseks:55

• Heljumi leviku lokaliseerimiseks kaadamisala piiresse, tuleb kaadata võimalikult tuulevaikse

ilmaga. Kaadamisala siseselt täpsema asukoha valik sõltub kõige enam töö teostamise hetkel

valitsevatest ilmastikuoludest. Soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3m/s

tuleks kaadamise punkt valida võimalikul kaadamisala keskel. Kui tuule kiirus on kuni 5 m/s,

tuleks kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida kaadamisala lõunapoolses osas ning

edela- ja loodetuulte korral kaadamisala põhjapoolses osas.

• Kaadamistöid Heinlaiu kaadamisalale tuleb vältida 1. aprillist kuni 31 juulini, sest sellel

ajavahemikul kasutavad kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud kõige intensiivsemalt.

55 Kehtivad samad leevendusmeetmed, mis Heltermaa sadamaga seotud kaadamise korral. Heltermaa sadama

kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

52 / 109

Antud ajavahemikul võivad kaadamistööd põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile

ebasoodsat mõju.

Meetmed on hinnatud tõhusateks, sest sellega on välditud kaadamisala piirkonnas kaardistatud

liivamadalate mattumine süvendatava materjaliga.

• Kaadamisel Rohuküla sadama Põhjabasseini kaguossa vältida setete kandumist kogu

Põhjabasseini alale, sh võimalikule paguranna elupaigatüübile (1140) Põhjabasseini

kirdeosas – vt ka ptk 8.2.

Leevendusmeede seoses lagunenud muulide lammutamisega

• Soovitav on kaaluda lagunenud muulide asukohas jätta mere põhja looduslikud kivid sellise

kõrguseni, kus need ei ole takistuseks veeliiklusele. See võimaldaks luua eeldused merepõhja

elupaikade56 mitmekesistamiseks.

Ettepanek seiremeetme rakendamiseks

• Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamisala kaadamisalana kasutusele võtmisel on

vajalik vähemalt esimese hooaja jooksul kaadamisele järgneval ajal läbi viia seire reaalsest

kaadamiskohast kuni 1 km raadiuses, tuvastamaks võimalikku negatiivset mõju kaadamisala

ümbritsevale merepõhjale, sh elupaigatüübile veealused liivamadalad (1110). Seiratavateks

parameetriteks peaksid olema merepõhja koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused.

Väinamere linnuala

Süvendustöid ega tahke ainese uputamist ei tehta tuulega üle 15 m/s. Tahke ainese uputamisel

muulide rajamiseks tuleb läänetuule korral tuule kiirusega 10 m/s ja enam kasutada heljumi levikut

tõkestavaid ekraane.

.Leevendusmeetmed seoses süvendamise ja kaadamisega Heinlaiu kaadamisalale (Lemma

OÜ, 2025)

• Kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid põhjaloomastikule

ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.

• Kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 31 juulini, sest sellel ajavahemikul kasutavad

kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud ajavahemikul võib kaadamistööd

põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile ebasoodsat mõju.

• Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal

perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida

maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on

piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda.

• Linnuparvede esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal.

Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju Väinamere loodus- ja

linnuala kaitse-eesmärkidele.

6.8. Natura asjakohase hindamise kokkuvõte ja järeldused

6.8.1. Väinamere loodusala

Arvestades Väinamere loodusala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate

väärtuste puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat

mõju loodusala terviklikkusele.

56 Kuna tegemist on inimtekkelise rajatisega, siis Natura elupaigatüübiks karid (1170) see ei klassifitseeruks.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

53 / 109

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele sadamast põhja ja lõuna pool paiknevatele

maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*) otsene ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh

rannikut ei puuduta. Samuti ei avalda kavandatav tegevus kaudset ebasoodsat mõju loodusala

nimetatud elupaigatüüpidele, sest kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja

rannaprotsessides ning sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele.

Elupaigatüübi karid (1170) definitsioonist tulenevalt seda elupaigatüüpi kavandatava tegevuse alal

ja selle mõjualas ei esine, mistõttu lagunenud muuli lammutamisega elupaigatüübi kadu ei kaasne.

Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal

elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110) ei esine. Isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb

kaugemal sadama piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju

sellele elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on

marginaalsed ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne. Kaadamisel

Väinamerre kavandatavale kaadamisalale tuleb elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)

kaitseks rakendada leevendusmeetmeid.

Kavandatava tegevusega kaasnev süvendamine ja kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas

nähtavuse halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see

hüljeste elutegevust, eelkõige toitumist. Rohuküla sadama ja Väinamerre kavandatava

kaadamisala57 piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei ole tõenäoline, et muulide

rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju väga lühiajaline ja mööduv,

st ebaoluline. Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-

eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad, mistõttu on kavandatava tegevuse

ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.

Väljaspool Väinamere loodusala sadama piirkonnas registreeritud/modelleeritud elupaigatüübid

mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ja rannaniidud (1630*), mis

moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas ja Kemo kinnistul loodusliku koostoimiva terviku. See

suurendab nende väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama tehislikus keskkonnas.

Kaadamine ja süvenduspinnase ladustamine nendele aladele toob kaasa olulise pöördumatu

ebasoodsa mõju nendele elupaigatüüpidele. Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline

seisund loodusaladel on hinnatud ebapiisavaks, siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu

elupaigatüübiks inventeeritud kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi

parandamisel, kui see liita Väinamere loodusalaga.

Väljaspool Väinamere loodusala Kapteni kinnistule määratud elupaigatüübi rannikulõukad (1150*)

osas puudub veendumus, et elupaigatüüp õigesti määratud on, sest on üheselt selge, et tegemist ei

ole loodusliku veekoguga. Rannikulõukana on elupaiga looduskaitseline väärtus hinnatud keskmiseks

ning seal on inventeeritud ainult laialt levinud taimeliike. Selle veekogu täitmine setetega ja

kadumine ei kahjusta ühegi kaitstava ala kaitse-eesmärkide saavutamist ega kahjusta ka muid olulisi

loodusväärtusi.

Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud

tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused

on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.

Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere

loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid

Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis

kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele. Arendaja

on piiride korrigeerimiseks pakkunud välja järgmised koordinaadid:

57 Kavandatakse Heltermaa sadama kinnistute DP-ga.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

54 / 109

Id; lat; lon

1 6529498.01 467113.56

2 6529484.29 467128.11

3 6529450.46 467060.16

4 6529435.03 466848.24

5 6529425.16 466412.43

6 6529590.38 466092.56

7 6529947.60 465520.70

8 6530047.60 465520.70

9 6530274.92 466778.20

Punktide 1 ja 9 vahel mööda AS-i Saarte Liinid kinnistute piire ja rannajoont (Kemo kinnistu ulatuses)

katastriandmete alusel.

Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere

loodusalaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.

Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere loodusala terviklikkusele ja kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.

6.8.2. Väinamere linnuala

Arvestades Väinamere linnuala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste

puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju linnuala

terviklikkusele.

Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed

häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma.

Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.

Mõningased, väikese ulatusega häiringud kaitse-eesmärgiks olevale väikeluigele võivad kaasneda ka

seoses süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas. Kuna luikedele sobiv

mereala on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei põhjusta need liigile

negatiivset mõju. Mujal sadama akvatooriumis tehtavad süvendustööd kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele ebasoodsat mõju ei avalda.

Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid

kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem

lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.

Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu

KSH käigus (Lemma OÜ 2025). Kui Rohuküla sadamast süvendatud materjali kaadamisel jälgitakse

KSH aruandes toodud piiranguid ja soovitusi, siis on võimalik ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks

olevatele veelindudele vältida ja leevendada.

Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere

linnusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid

Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis

kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele.

Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere

linnualaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.

Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere linnuala terviklikkusele ja kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

55 / 109

7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele on arvestatud Väinamere hoiuala/loodusala/linnuala

paiknemise ning nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpidega, samuti kaitstavate

liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende

kaitse-eesmärkidele on hinnatud kogu käsitlusala maa-alal, sadamarajatiste rekonstrueerimiseks,

süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele meres ning sadama edasisele kasutamisele.

Hindamisel jõuti üldisele järeldusele, et kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord

ning ehitusprojektiga kavandatavad tegevused ei ole omavahel vastuolus.

7.1.1. Mõju Väinamere hoiualale

Kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Väinamere hoiualaga, ulatudes kuni ca 0,5 km sügavuselt

hoiuala piiridesse. Hoiualale jäävad suuremas osas kavandatav Lõunamuul, Läänemuul ja Ristmuul

ning osaliselt sadama akvatoorium. Hoiualale jäävad lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused,

mis on kavas merepõhjast eemaldada. Väinamere hoiuala on piirkonnas ainus kaitstav ala, mis jääb

kavandatava tegevuse mõjualale.

Väinamere hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Väinamere loodusalaga ja Väinamere

linnualaga ning asetseb sellega samades piirides, samuti on hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad

elupaigatüübid ja liigid ühtlasi ka Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks. Seetõttu kehtib

Väinamere hoiuala kohta Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kohta läbi viidud Natura

asjakohane hindamine – vt ptk 6.

7.1.2. Mõju kaitstavatele liikidele

Kõik kavandatava tegevuse piirkonnas registreeritud kaitstavate liikide elupaigad paiknevad

Väinamere loodusalal/linnualal/hoiualal ning valdav osa nendest liikidest on ka kaitse-eesmärkideks.

Mõju kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele hinnati Natura eelhindamise käigus (vt KMH programm)

ning jõuti järeldusele, et peale kahe hülgeliigi puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas ja

mõjutsoonis teiste loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad.

Sellest tulenevalt on kavandatava tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.

Mõju Väinamere loodusala/hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele hülgeliikidele on hinnatud Natura

asjakohase hindamise käigus – vt ptk 6.4.1. Mõju Väinamere linnuala/hoiuala kaitse-eesmärgiks

olevatele linnuliikidele on hinnatud Natura asjakohase hindamise käigus – vt ptk 6.4.2.

Kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal maismaal registreeritud.

Kuna sadama territoorium (sh sadamakaid jms) on kaetud tehispinnaga, siis ei leidu seal kaitstavate

taime- ja loomaliikide jaoks sobilikke elupaiku. Väinamere loodusalal/hoiualal kavandatava tegevuse

alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad: balti

sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja kahkjaspunane-

sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III kaitsekategooria liigi

lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik. Nimetatud liigid ei ole loodusala ja hoiuala kaitse-

eesmärkideks. Vaatamata sellele on nende liikide elupaigad kaitstud, sest Natura asjakohase

hindamise käigus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju loodusalal

esinevatele elupaigatüüpidele, kus eelnimetatud taimeliigid kasvavad. Vt ptk 6.4.1.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

56 / 109

7.2. Mõju taimestikule ja loomastikule

7.2.1. Mõju maismaataimestikule ja -loomastikule

Kavandatava tegevuse alaks on merekeskkond, olemasolevad kaid ja muulid ning tehislikud

rannikualad. Maismaataimestik valdavaval osal kavandatava tegevuse maismaa-alast puudub. Väga

vähesel määral leidub maismaataimestikku sadamaala koosseisu kuuluva maaüksuse Rohuküla

sadam 1 (67401:001:0738) lõunapiiril, kuhu on kavas rajada nõlvakindlustuse tugimüür. Kuna

sadamaala on täidetud ning puudub looduslik rannik, pole antud asukohas tegemist loodusliku

taimkattega. Looduslikku väärtust omavaid taimekooslusi kavandatava tegevuse alal ja

mõjupiirkonnas ei leidu, samuti pole kavandatava tegevuse alal registreeritud kaitstavate taimeliikide

elupaiku.

Taimekooslused

EELIS-e andmetel (18.03.2025 seisuga) on sadama-ala lõunapiiri läheduses Väinamere loodusala

piirides kaardistatud elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*) ning väljaspool loodusala Põhjamuuli maismaapoolse otsa läheduses Kemo maaüksusel

(elupaigatüüp rannaniidud (1630*) ja Kapteni kinnistul elupaigatüüp rannikulõukad (1150*) – vt

Joonis 8. Võimalikku mõju nimetatud elupaigatüüpidele on käsitletud ptk-s 6.

Kokkuvõttes võib järeldada, et kui välditakse süvenduspinnase paigutamist Kemo maaüksusel

asuvale rannaniidu taimekooslusele, siis ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju

maismaataimestikule. Kapteni kinnistul inventeeritud veekogu täitmine setetega ja kadumine ei

kahjusta olulisi loodusväärtusi, sest 2021. aastal tehtud inventuuri andmete kohaselt leidub seal

ainult laialt levinud (generalistlikke) taimeliike - pilliroog, hundinui, kaks liiki mändvetikaid, kamm-

penikeel ja liigina määramata vesihernes58.

Loomastik

Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole looduslikke elupaiku maismaaloomastiku jaoks ning alal

puudub arvestatav imetajafauna. Erandiks on tõenäoliselt sadama alal elutseda võivad pisiimetajad,

näiteks närilised. Alale võib sattuda ka väikeimetajaid, näiteks rebaseid ja jäneseid. Kavandatava

tegevusega ei kaasne neile olulist negatiivset mõju.

Linnustik

Sadama maa-alal linnuliikide pesitsuse kohta täpsed andmed puuduvad, kuid muulide maismaa

poolne osa ja rannikualad selle läheduses sobivad pesitsemiseks järgmistele piirkonnas vaadeldud

linnuliikidele: rand-, jõgi- ja väiketiir, liivatüll ja väiketüll. Võimaliku pesitsuse korral, kui see toimub

muuli alal või läheduses, võib kaitstavatele linnuliikidele avalduda oluline negatiivne mõju häiringute

(mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos munade või

poegadega) otsese hävimise näol.

Kapteni maaüksuselt leiti 2017. aastal pesitsemas kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid rästas-

roolind (2 paari) ja tuttvart (1-2 paari), lisaks kalakajakas (2 paari) sadama elektrijaama varemetel

(Väinamere linnuala inventuur 2017). Need liigid ei ole kaitsealused liigid. Varem on Kapteni

maaüksusel pesitsenud III kaitsekategooriasse kuuluv roo-loorkull, kelle kohta on samast ka 2023.

aastal vaatlus (PlutoF). Liik on Eestis soodsas seisundis. LKS kohaselt tagatakse III kaitsekategooria

liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade

esinduslikkusest. Kapteni kinnistu kaitse- ega hoiualade koosseisu ei kuulu. Piiritlemata III

kategooria kaitsealuse liigi elupaigale rakendub isendi kaitse – vt leevendusmeetmed ptk 8.1.

Lisaks on seal registreeritud kaitsealuste ja kaitsekorralduslikult oluliste liikide vaatlusi PlutoF

andmebaasis: lauk, tuttvart, punapea-vart, rästas-roolind, kalakajakas, hüüp ja rooruik. Võimaliku

58 Keskkonnaameti 09.05.2025 kiri nr 6-3/25/8574-3

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

57 / 109

pesitsuse korral võib mõju linnuliikidele avalduda häiringute (mis võivad põhjustada pesade

hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos munade või poegadega) otsese hävimise näol.

Kapteni kinnistul oleva veekogu struktuur ja omadused muudavad selle sobivaks elu- ja

pesitsuspaigaks ka eelnimetatud linnuliikidele nagu tuttvart, punapea-vart, kalakajakas, roo-loorkull

ja lauk. Kuna kinnistul rannikul leidub ka pilliroogu, on see sobiv elu- ja pesitsuspaik ka rooruigule,

hüübile, rästas-roolinnule ja roo-loorkullile. Seetõttu on oluline ehitustöödega alustada enne

nimetatud liikide pesitsusperioodi algust või tagada pesitsust alustanud lindudele pesitsusrahu.

Veekogu täitmisel süvenduspinnasega elupaik kaob, kuid kuna piirkonnas on piisavalt samalaadseid

ja juba kaitse all olevaid elupaiku, siis ei saa seda pidada oluliseks keskkonnamõjuks.

Kokkuvõttes, kui muulide ehitustöödega ja pinnase paigutamisega Kapteni kinnistule alustatakse

enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagatakse pesitsusrahu perioodil 1. aprillist

kuni 31. juulini, siis ei avaldu linnustikule olulist keskkonnamõju.

7.2.2. Mõju meretaimestikule ja -loomastikule

Merepõhjaelustik

Merepõhjaelustikku peamiselt mõjutav tegur on heljumi poolt põhjustatud vee hägustumine ning

selle sadenemine merepõhjataimestikule ja -loomastikule. Seetõttu on KMH koostamisel muuhulgas

pööratud olulist tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele (vt ptk 7.3.1).

Seoses tiheda laevaliiklusega seotud häiringutega merepõhjale ning korduvate süvendustööde tõttu

ei ole Rohuküla sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku ja -loomastikku. Rohuküla sadama

muulide rekonstrueerimise ja süvendustööde piirkonnas kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas

ei ole registreeritud väärtuslikke põhjataimestiku ja -loomastiku kooslusi ega esine väärtuslikke

merepõhja elupaiku. Lõunabasseini süvendusala ja rekonstrueeritavate muulide piirkonna näol on

tegemist ajalooliselt ja olemasoleva sadama tegevuse poolt oluliselt mõjutatud mere-alaga.

Kavandatav tegevus selles osas olulisi muudatusi positiivses või negatiivses suunas kaasa ei too.

Ehitus- ja süvendustööde tagajärjel merepõhjaelustik tegevuse otseses mõjualas hukkub.

Sadamas toimuva süvendamise käigus paisatakse heljum veesambasse. Heljumi levik sõltub

süvendatava pinnase mahust, struktuurist ja süvendustööde kestvusest, samuti valitsevatest tuulte

(lainetuse) ja hoovuste suundadest. Teatud aja pärast hakkab heljum mere põhja tagasi settima ning

katab seal oleva merepõhjaelustiku settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku,

eelkõige vetikate elutegevust ning vähendada nende biomassi ja katvust. Sadama akvatooriumis

toimuvate töödega kaasneva heljumi leviku hinnang vt ptk 7.3.1. Merepõhjaelustiku kaitseks on

piisavad leevendusmeetmed, mille rakendamisel sadamas toimuva süvendamise ja täitmise käigus

tekkiv heljum ei leviks sadamast väljapoole (vt ptk 7.3.1).

Pärast ehitus- ja süvendustööde lõppu merepõhja olukord mõne aasta jooksul stabiliseerub, kuid

sadama igapäevategevusega seotud häiringud jätkuvad. Kokkuvõttes ehitus- ja süvendustööd

sadama piirkonna merepõhjaelustikule olulist negatiivset mõju ei avalda.

Süvendatava pinnase võimalike kaadamisaladena on kaalumisel kaks piirkonda sadama akvatooriumi

Põhjabasseinis – kirdeosas ja kaguosas (vt Joonis 2). Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide

modelleerimise andmetel on Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga,

võimalik elupaigatüübi mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) esinemine

(vt ka ptk 6.5). Oluline ja pöördumatu mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Põhjabasseini

kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala hakatakse kasutama kaadamiseks. Kaadamine

Põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal esineva võimaliku elupaigatüübi kao. Kaadamine

Põhjabasseini kaguossa merepõhjaelustikku, sh võimalikku elupaigatüüpi, ei kahjusta, kui

rakendatakse heljumi leviku tõkestamise meetmeid, et see ei leviks Põhjabasseini veekeskkonnas.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

58 / 109

Mõju hinnang kaadamisele Väinamerre kavandatavale kaadamisalale

Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on

arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH59 tulemustega. Nimetatud kaadamispiirkonna

põhjaelustiku kohta teostas uuringu Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut.

Biomassiproovidest leiti kokku 26 erinevat põhjaelustiku taksonit, millest seitse olid taime- ja 19

loomataksonid. Kõige sagedamini esinevateks liikidest (sagedus >30%) olid tavaline harjasliimukas

(Hediste diversicolor), lamekeermene vesitigu (Peringia ulvae), balti lamekarp (Macoma balthica),

liiva-uurikkarp (Mya arenaria) ja väheharjasussid (Oligochaeta). Kõrgeimate maksimaalsete

biomassidega liigid olid loomastikust söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja balti lamekarp (Macoma

balthica) ning taimestikust agarik (Furcellaria lumbricalis) ja niitjas punavetikas Vertebrata fucoides.

Mitte ükski leitud liikidest ei kuulu HELCOM-i punase raamatu (Red List) põhjaloomastiku60 ega

põhjataimestiku61 ohustatud liikide nimekirja (kategooriad CR, NE, VU, NT). Kogu uuringuala

merepõhi asus footilises tsoonis ehk sobiva subsraadi olemasolul võib kõikjal esineda

põhjataimestikku. Vaatamata footilisele põhjale on sügavus uuringualal enamiku taimeliikide jaoks

siiski liiga suur. Lisaks sügavusele piirab uuringualal taimestiku levikut pehmete põhjasetete

domineerimine: pehmel substraadil kasvavate taimede (õistaimed, mändvetikad) jaoks on piirkonna

vee sügavus liiga suur, samas kui suurema sügavuslevikuga puna- ja pruunvetikate kinnitumiseks

vajalikku kõva põhjasubstraati on väga vähe. Seetõttu oli põhjataimestiku ohtrust näitav üldkatvus

uuringualal madal.

Kaadamisalale avalduva mõju hinnangus62 on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus avaldab

lokaalset mõju põhjaelustikule, põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku kao, sest

kaadatava materjaliga maetakse senine põhjaelustik ja see hukkub. Olemasolevate kaadamisalade

seirete alusel taastub põhjaelustik ligi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, kui kaadatav materjal ei

muuda olemuslikult merepõhja iseloomu. Rohuküla sadama puhul on kaadatavaks materjaliks

savised pinnased, mis ei muuda oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus

muutub merepõhja substraat (kaadatakse kõvemat materjali), on oodatud mõju suurem – tekib

võimalus selliste liikide piirkonda levikuks, mida seal varem ei olnud.

Kaadamisel Väinamerre kavandatavale kaadamisalale ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju

mereelupaikadele ning kaitseväärtusega põhjaloomastikule ja põhjataimestikule. Väinamerre

kavandatava kaasamisala alternatiivide seisukohalt võib vähesel määral pidada eelistatuks

kaadamisala K1, mille korral alal ei esine loodusdirektiivi elupaigatüüpe ning nii põhjataimestiku kui

ka -loomastiku katvus on tunduvalt väiksem kui K2 puhul.

Kalastik

Kalastiku seisukohast on oluline arvestamist vajav aspekt merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja

selle levik, mis võib ka manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides

kalade järelkasvu tappa. Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni

5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid

magevette kudema suunduvad liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise

seisukohalt oluline nende alade säästmine.63

Vahetult peale süvendamist 2014. aasta detsembris teostatud kalastiku uuring64 Rohuküla sadama

lähistel näitas, et süvendamine ei ole statistiliselt usaldusväärsel määral mõjutanud kalakoosluste

koosseisu piirkonnas, sest statistiliselt olulisi erinevusi kalakoosluste struktuuris ei täheldatud

süvendusest mõjutatud ja mõjutamata piirkondade vahel. Aruandes märgiti veel, et süvendustööd

59 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025 60 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-baltic-species/red-list-of-benthic-invertebrates/ 61 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-baltic-species/red-list-of-macrophytes/ 62 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025 63 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 64 Seire teostamine 2014. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega. Aruanne. Eschbaum, R.;

Põllumäe, A.; Saks L. 2014

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

59 / 109

toimusid väljaspool kalade kudeperioodi, mistõttu ei ole alust eeldada ka märkimisväärset otsest

kahjulikku mõju piirkonna ja Väinamere kalastikule. 2015. aasta uuringu65 tulemused kinnitavad

olukorda, kus kõige suuremad muutused kalastiku koosseisus, liikide vahekorras nii arvukuselt kui

ka biomassilt on esmalt tingitud aastaajast, kusjuures kevadised saagid on kõige väiksemad ja

arvukuselt on valdavad ogalik ja räim ning karplased on vähemarvukad kui suvel ja sügisel. Suve

keskel on valdavad särg ja nurg, arvukamalt esineb ka vimba. Kõige kalarikkam piirkond asus

Rohuküla sadamast põhja suunas. Eesti rannikumere kalavaru uurimise 2021. aasta aruande66

kohaselt on Väinamere kalavaru olukord viimasel kümnendil oluliselt paranenud. Töönduslikud

kalasaagid on aastatel 2013-2021 püsinud keskmisest kõrgemad ja paljude liikide saagid suurenesid.

KMH käigus tehtud heljumi leviku matemaatilise modelleerimise tulemustest (vt ptk 7.3.1) nähtub,

et looduslikku fooni ületav heljumilaik võib olenevalt tuule suunast levida merealale muulide

rajamisel ja muulivarede lammutamisel. Kui heljumilaik levib koelmutele, siis kalamari hukkub.

Seetõttu on oluline, et muulide ehitamine ja muulivarede lammutamine toimuks väljaspool kalade

kudemisaega.

Sadama akvatooriumis toimub tihe graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja

väljumine ning vajadusel kai ääres käiturite töös hoidmine. Selle käigus tõstavad laevade käiturid

pidevalt üles suure hulga peeneteralisi setteid (vt ka ptk 4). Selle tõttu ei ole sadama vee-alal

kalakoelmuid ega arvestatavat kalastikku. Heljumi leviku matemaatiline modeleerimine näitas, et

süvendamise ja sadama akvatooriumisse kaadamise korral ei levi ümbritsevale merealale looduslikku

fooni ületavat heljumit. Seetõttu ei avalda sadama akvatooriumi süvendamine ega süvenduspinnase

kaadamine Põhjabasseini kagunurka kalastikule olulist mõju.

Mõju hinnang kaadamisele Väinamerre kavandatavale kaadamisalale

Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on

arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH67 tulemustega. Nimetatud kaadamispiirkonna

kalastiku kohta teostas uuringu Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Kaadamisalal oli ülekaalukalt

saagikaimaks liigiks demersaalse68 eluviisiga mageveeliik nurg, moodustades nii arvuliselt kui

kaaluliselt ca 2/3 saagist. Saagikuselt järgmine liik oli ümarmudil, kes isendite arvu järgi moodustas

20% saagist. Bentopelaagilistest69 merekaladest oli esindatud räim, pelaagilistest70 merekaladest

kilu ja demersaalsetest liikidest lisaks ümarmudilale ka lest. Suuremamõõtmelistest

mageveekaladest esines saagis koha, siirdekaladest oli esindatud meritint. Looduskaitse seisukohalt

olulisi kalaliike kaadamispiirkonnas ei tabatud.

Uuringust järeldus, et nii püügis esinenud kui ka piirkonda asustavad ülejäänud kalaliigid võivad

kevadperioodil teoreetiliselt kudeda ka kavandataval kaadamisalal, kuigi koelmute esinemine

planeeritaval kaadamisalal on seal valitsevate looduslike tingimuste tõttu väga vähe tõenäoline.

Kaadamisala piirkond asub ka kalade potentsiaalsetel rändeteedel koelmutele.

Uuringu käigus tabatud ja teiste piirkonda asustada võivate kalaliikide potentsiaalsed koelmu- ja

rändealad asuvad kaadamisala piirkonnas, kuigi nimetatud alad ei ole ühegi kalaliigi jaoks olulise

tähtsusega.

Kavandatava tegevuse mõju kalastikule on eelkõige ehitusaegne. Kuna uuringu käigus tabatud

kalaliigid koevad kevadperioodil, kaasneb kaadamisega oluline negatiivne mõju kalastikule aprillist

juunini. Juulist märtsini on mõju kalastikule neutraalne või väheoluline negatiivne. Seega tuleks

olulise negatiivse mõju leevendamiseks süvendus- ja kaadamistööd läbi viia väljaspool kevadperioodi

65 Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande

koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015 66 Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022. Leitav:

https://kliimaministeerium.ee/kalanduse-uuringud-ja-aruanded (vaadatud 11.04.2024) 67 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025 68 Demersaalsete kalaliikide elutegevus on seotud mere või mõne muu veekogu põhjaga. 69 Bentopelaagilised kalaliigid viibivad peamiselt veekogu põhja kohal. 70 Pelaagilised kalaliigid on avaveelise eluviisiga, pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

60 / 109

ehk vältida tuleks töid aprillis, mais ja juunis. Kaadamisalade alternatiividel oluline mõju erinevus

puudub. Katsepüügi andmetel on siiski kalade arvukus suurem K2 alal. Seega vähesel määral

eelistatuks võib kalastiku vaatest pidada K1 ala.

Hülged ja merelinnustik

Mõju hüljestele ja kaitse-eesmärgiks olevatele merelinnuliikidele on käsitletud Natura asjakohases

hindamises (mõju Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele; vt ptk 6) ja

kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hinnangus (mõju Väinamere hoiualale ja kaitstavatele

liikidele; vt ptk 7.1).

Põhjabasseini kagunurka kavandatud kaadamisalal pole ühegi linnuliigi pesitsemist registreeritud,

mistõttu sinna pinnase kaadamine lindudele mõju ei avalda. Sellest tulenevalt ei ole Põhjabasseini

kagunurka pinnase kaadamisele linnustikust tulenevaid piiranguid.

7.3. Mõju rannikumere veekeskkonnale

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 seisundihinnangu71 kohaselt on Väinamere

rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja koondseisund halb. Eesti

mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt Väinamere

veekvaliteedi seisundihinnang Rohuküla piirkonnas üldlämmastiku alusel hea, üldfosfori, fosfaatide

ja anorgaanilise lämmastiku alusel väga halb. Selle põhjuseks on hinnatud maismaalt tulenev

saastekoormus. Veekogumite koondseisund 202372 kohaselt on Väinamere rannikuveekogumi halva

keemilise seisundi näitajaks Hg kalas, kesise ökoloogilise seisundi näitajad on P-üld, Secchi, Chl_a,

FP_biom, ZKI2.

7.3.1. Heljumi teke ja levik

KMH koostamise käigus viidi läbi heljumi tekke ja leviku matemaatiline modelleerimine73 - vt Lisa 4.

Rohuküla sadama piirkonnas domineerivad aastaringselt lääne-, edela- ja põhjatuuled – vt täpsemalt

ptk 7.9.1. Kuna põhja suunast piirab lainetuse arengut Vormsi saar ja sadam on kaitstud

põhjamuuliga, siis modelleeriti töö käigus loode ja lääne suunast 15 m/s puhuva tuulega esineva

lainetuste korral tekkivat heljumipilve. 15 m/s puhuv tuul halvim võimalik olukord, sest selle

tuulekiiruse juures süvendusmasinad peatavad tavapäraselt oma töö. Madalamate tuulekiiruste

korral on kaasnev hoovusekiirus madalam ning heljumipilve levikuala väiksem.

Heljumi looduslik foon on Väinameres muutlik (Raag 2014). Vastavalt töös välja toodud 2006 – 2011

kuu keskmistele foonikaartidele varieerub heljumi kontsentratsioon vahemikus 3 – 9 g/m3. Osaühing

E-Konsult on oma ekspertarvamuses (Töö nr. E1251) välja pakkunud Rohuküla fooniks 5 g/m3.

Käesolevas töös on samuti looduslikuks heljumi fooniks võetud 5 g/m3. Arvestama peab, et tugevate

tormidega on Väinameres madalamates osades mõõdetud heljumi kontsentratsiooni kuni 24 g/m3.

Kuna käesolevas töös hinnatakse halvimat võimalikku olukorda, siis 15 m/s puhuva tuule korral on

looduslik foon tõenäoliselt oluliselt kõrgem kui 5 g/m3 ning töös antud hinnangud loodusliku fooni

ületamise kohta on pigem konservatiivsed. Seega on heljumi leviku seisukohalt Rohuküla sadama

akvatooriumis süvendus- ja kaadamistööd lubatud tuulekiirusega kuni 15 m/s.

7.3.1.1. Heljumi levik kaadamisel sadamas asuvatele kaadamiskohtadele

Kaadamist on modelleeritud kui pidevat protsessi, mille käigus satub vette süvendatud materjal.

Modelleerimise tegemiseks ei olnud eksperdil kasutada kaadamistööde kirjeldust ega -projekti, kuid

71 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do (vaadatud

11.04.2024) 72 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 73 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

61 / 109

kuna mõlemad kaadamisalad on madalad, siis on tehtud eeldus, et pinnas pumbatakse otse tammiga

eraldatud settebasseini kaadamiskohal.

Loodetuule korral on valdav hoovuse suund sadama esisel alal piki rannikut lõunasse. Hoovus

genereerib Rohuküla sadama akvatooriumis kellaosuti suunas liikuva hoovuse. Vesi siseneb

akvatooriumisse ümber põhjamuuli otsa ning väljub sadamast ümber 8. kai otsa. Vee liikumise kiirus

sadamas on kuni 15 cm/s.

Sadama kirdenurgas asuval kaadamisalal kaadatud pinnas satub osaliselt heljumisse ja liigub veega

kaasa (Joonis 12). Samas toimub ainese settimine. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide

väärtused, on näha, et foonist (5 g/m3) kõrgema kontsentratsiooniga heljumi laik jääb 15 m/s

puhuva loodetuule korral sadama akvatooriumisse. Joonisel näidatud heleoranžil alal on

kontsentratsioon madalam, kui looduslik foon ja see ei ole meres nähtav.

Joonis 12. Heljumi levik sadama kirdenurgas asuvalt kaadamisalalt loodetuulega

7. kai kõrval asuvale alale kaadatud pinnas satub osaliselt heljumisse ja liigub veega kaasa (Joonis

13). Enamus heljumist settib kaadamisalal, kuid osa liigub 7. kai esisele alale. Võttes aluseks

arvutatud kontsentratsioonide väärtused, on näha, et looduslikku fooni ületav heljumi laik jääb 15

m/s puhuva loodetuule korral orienteeruvalt 8. kai joonele ja ei välju sadama akvatooriumist. Selleks,

et vähendada potentsiaalset sette kandumist 7. kai esisele alale on mõistlik kasutada sette liikumist

takistavaid varjusid. Joonisel näidatud heleoranžil alal on kontsentratsioon madalam, kui looduslik

foon ja see ei ole meres nähtav.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

62 / 109

Joonis 13. Heljumi levik 7. kai kõrval asuvalt kaadamisalalt loodetuulega

Läänetuule korral tekitab sadama kirdenurka kaadatud pinnas heljumi, mis liigub veega kaasa (Joonis

14). Samas toimub ainese settimine. Vee liikumiskiirus sadamaalal on läänetuule korral suurem ja

heljum jõuab loodetuulega võrreldes kaugemale. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide

väärtused, saab hinnata, et looduslikku fooni ületav kontsentratsiooni laik jääb 15 m/s puhuva

läänetuule korral orienteeruvalt 8. kai ja põhjamuuli tipu vahelisele joonele. Joonisel näidatud

heleoranžil alal on kontsentratsioon madalam, kui looduslik foon ja see ei ole meres nähtav.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

63 / 109

Joonis 14. Heljumi levik sadama kirdenurgas asuvalt kaadamisalalt läänetuulega

7. kai kõrval asuvale alale kaadatud pinnas satub osaliselt heljumisse ja liigub veega kaasa (Joonis

15). Enamus selles settib kaadamisalal, kuid märkimisväärne osa liigub 7 kai esisele alale. Vee

liikumiskiirus sadamaalal on läänetuule korral suurem ja heljum jõuab loodetuulega võrreldes

kaugemale. Võttes aluseks arvutatud kontsentratsioonide väärtused, saab hinnata, et looduslikku

fooni ületav kontsentratsiooni laik 15 m/s puhuva läänetuule korral väljub muulide vahel ja on nähtav

umbes 100 meetrisel alal sadama suudme ümbruses. Selleks, et vähendada potentsiaalset sette

kandumist 7 kai esisele alale on mõistlik kasutada sette liikumist takistavaid varjusid.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

64 / 109

Joonis 15. Heljumi levik 7. kai kõrval asuvalt kaadamisalalt läänetuulega

7.3.1.2. Heljumi levik kaadamisel Heinlaiu kaadamisaladele

Kaadamisest tekkiva heljumi levikut Heinlaiu kaadamisaladel on hinnatud Heltermaa sadama DP KSH

käigus74. Mõju hinnang heljumi tekkele ja levikule põhineb KSH raames teostatud heljumi

kontsentratsioonide leviku matemaatilisel modelleerimisel. Modelleerimise tulemused näitasid, et

heljum on 2 tundi pärast kaadamist kuni 1 km võrra kaadamisalast välja liikunud. Aja möödudes see

suureneb kuni 2 km.

Simulatsioonide võrdlemisel toodi välja, et 10 tundi pärast kaadamist on heljumi kontsentratsioon

kõikjal vähem kui 3 g/m³. Heljumi leviku pindala (läbimõõt ca 2 km) on jäänud sisuliselt samaks

kõikidel tuule kiirustel. Seega mõjutab tuule kiirus vaid heljumi leviku kaugust algsest

kaadamispunktist.

KSH aruandes on toodud, et kui on oluline, et heljum ei leviks kaadamisel välja kaadamisalast, tuleb

kaadata võimalikult tuulevaikse ilmaga. On antud soovituslik tuulekiiruse ülemine piir 3 m/s. Sellise

kiiruse puhul ei ole tuule suund oluline. Kui tuule kiirus on kuni 5 m/s, tuleks kirde- ja kagutuule

korral kaadamispunkt valida ca 200 m rohkem lõunas ning edela- ja loodetuulte korral ca 200 m

põhja pool.

7.3.1.3. Heljumi levik muulide rajamisel

Eeldatud on, et muuli kehandi rajamine on tsükliline protsess, mis toimub tavapäraselt

kallurautodega, mis kallavad koormatäie karjäärimurdu merre. Seejärel sõidavad nad piki kehandit

74 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon märts

2025). Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

65 / 109

töötsoonist välja ja teevad ruumi järgmisele autole. Tahke aine uputamist on modelleeritud sarnaselt.

Iga 8 minuti tagant uputatakse 20 sekundi jooksul merre 18 m3 paekivist karjäärimurdu.

Hinnanguliselt läheb sellest heljumisse 1% ainest.

Joonis 16. Tahke ainese uputamine loodetuulega

Lõuna- ja läänemuuli alal genereerib loodetuul hoovuse mis on suunatud SSW. Hoovuse kiirus on

kuni 35 cm/s.

Joonis 16 kirjeldab tahke ainese uputusprotsessi loodetuule korral. Joonisel on näha hetk, kui uus

veoautokoorem karjäärimurdu on just vette uputatud. Uputuskohas on kontsentratsioon kõrge – kuni

10 g/m3. Eelmisest koormast tekkinud heljum on jõudnud hoovusega kagu suunas liikuda ja hajuda

nn, et selle keskmes on kontsentratsioon 0,7 g/m3. Üle-eelmise koorma poolt tekitatud heljumi laik

on joonisel tajutav. Selles on kontsentratsioon 0,1-0,2 g/m3. Selline kontsentratsioon on loodusliku

fooni taustal vähesel määral tajutav. Tahke ainese uputamisel ulatub looduslikku fooni ületav

kontsentratsiooni laik orienteerivalt 300 m kaugusele uputuskohast.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

66 / 109

Joonis 17. Tahke ainese uputamine läänetuule korral

Lõuna- ja Läänemuuli alal genereerib läänetuul hoovuse mis on suunatud kagusse. Hoovuse kiirus

on kuni 20 cm/s.

Joonis 17 kirjeldab tahke ainese uputusprotsessi läänetuule korral. Joonisel märgatavad kahe tsükli

laigud. Esimeses on kontsentratsioon kuni 1,7 g/m3 ja teine, varem vette jõudnud materjalikogus,

mille keskmes on kontsentratsioon 0,8 g/m3. Kuna vee voolamise kiirus läänetuule korral on alal

suurem, siis ulatub tahke ainese uputamisel looduslikku fooni ületav kontsentratsiooni laik

orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast.

7.3.1.4. Heljumi levik sadama akvatooriumi süvendamisel

Eeldatud on, et mere põhja süvendamine on tsükliline protsess, mis toimub koppekskavaatoriga, mis

ammutab mere põhjast materjali ning tõstab selle pargasele. Käesolevas töös on modelleeritud 3

minutit kestvat kopa tõstetsüklit, millest materjali tõste kestab 1 minut. Kopa mahtuvuseks on

valitud 10 m3 ja eeldatud on, et 5% materjalist läheb tõstetsükli (1 minut) jooksul heljumisse.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

67 / 109

Joonis 18. Sadama akvatooriumi süvendamine loodetuulega

Loodetuulega tekib 1 – 4 kaide esisel alal pööris, mis hoiab vett ringluses 3 ja 4 kai esisel alal. Vee

voolamise kiirus pöörises on 5-10 cm/s. Heljumisse pääseva materjali kogus on madal, mistõttu

kontsentratsioonid jäävad madalaks ning heljumi pilv praktiliselt ei eristu ümbritsevast foonist.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

68 / 109

Joonis 19. Sadama akvatooriumi süvendamine läänetuulega

Läänetuule korral liigub hoovus ümber 8. kai nurga ja sealt otse kagusse. Loodetuule korral tekkinud

pööris läänetuulega ei formeeru. Vee voolamise kiirus hoovuses on 10-15 cm/s. Sellest tulenevalt

kantakse vähene heljum, mis kopa tööst tekib, vooluga kaasa loodesuunas. Heljumit tekib vähe ja

kontsentratsioonid on foonilähedased. Looduslikku fooni ületav kontsentratsiooni ala ulatub 500

meetri kaugusele tööde tsoonist.

KMH koostamise ajal ei olnud teada milliseid tehnilisi võtteid ja tehnikat arendaja kavatseb sadama

süvendamisel kasutada. Modelleeritud on süvendusprotsessi koppsüvendajaga, mis on süvendustöö

mõistes parim võimalik tehnoloogia. Tehniliselt on võimalik, et sadama alal lasuvat savikat

liivapinnast saaks süvendada ka pumpamise teel. Sellisel juhul peab jälgima, et pumpsüvendajaga

ei kobestataks veejoaga mere põhjal asuvaid savikaid pinnaseid. Sellisel juhul on heljumisse sattuva

pinnase kogus kümneid kordi suurem. Alustel, mille pumpsüvendajal on võimekus vee tagurpidi mere

põhjale pumpamiseks, peab tegema tõhusat järelevalvet, et nad seda võimalust ei kasutaks. Kui

süvendamine toimub ainult mere põhjast pinnase välja pumpamise teel, siis on heljumi teke sarnane

koppsüvendaja tööga.

Heljumi levik muulivarede eemaldamisel

Sarnaselt mere põhja süvendamisele on muulivarede lammutamine tsükliline protsess, mis toimub

koppekskavaatoriga, mis ammutab mere põhjast materjali ning tõstab selle pargasele. Kuna

lammutamise käigus (enne projektsügavuse saavutamist) ei pea täpselt jälgima kopa paigutust

merepõhjal, on lammutamisel töötsükli pikkust vähendatud. Töös on modelleeritud 2 minutit kestvat

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

69 / 109

kopa tõstetsüklit, millest materjali tõste kestab 1 minut. Kopa mahtuvuseks on valitud 10 m3 ja

eeldatud on, et 5% materjalist läheb tõstetsükli (1 minut) jooksul heljumisse.

Loodetuule korral on valdav hoovuse suund sadama esisel alal piki rannikut lõunasse. Vee liikumise

kiirus varede alal on 15 m/s puhuva loodetuule korral 30 cm/s. Läänetuul genereerib Rohuküla

sadama lähistel hoovuse, mis on suunatud sadama põhjaküljel piki kallast kirdesse ja lõunaküljel

kagusse. Vee liikumise kiirus varede alal on 15 m/s puhuva läänetuule korral 10-20 cm/s.

Joonis 20. Ida poolse muulivare lammutamine loodetuulega

Joonis 20 on lammutamisel tekkiv heljumilaik ida poolse muulivare lammutamisel loodetuule korral.

Joonise kontsentratsiooniväärtuste uurimisel selgub, et foonist märkimisväärselt erinev heljumi

kogus vees on ainult väga lähedal tööfrondile. 150 meetrit kaevetöödest eemal on heljumi

kontsentratsioon jõudnud loodusliku fooni tasemini 5 g/m3.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

70 / 109

Joonis 21. Ida poolse muuli vare lammutamine läänetuulega

Joonis 21 on lammutamisel tekkiv heljumilaik ida poolse muulivare lammutamisel läänetuule korral.

Heljumisse sattuv materjali kogus liigub koos hoovusega kagusuunas ja settib ning hajub. 250

meetrit kaevetöödest eemal on heljumi kontsentratsioon alla 5 g/m3.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

71 / 109

Joonis 22. Lääne poolse muulivarre lammutamine loodetuulega

Joonis 22 on lammutamisel tekkiv heljumilaik lääne poolse muulivare lammutamisel loodetuule

korral. Heljumisse sattuv materjali kogus liigub koos hoovusega lõunasse settib ning hajub. 200

meetrit kaevetöödest eemal on heljumi kontsentratsioon alla 5 g/m3.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

72 / 109

Joonis 23. Lääne poolse muulivarre lammutamine läänetuulega

Joonis 23 on lammutamisel tekkiv heljumilaik lääne poolse muulivare lammutamisel läänetuule

korral. Heljumisse sattuv materjali kogus liigub koos hoovusega kagusse settib ning hajub. 350

meetrit kaevetöödest eemal on heljumi kontsentratsioon alla 5 g/m3.

7.3.1.5. Kokkuvõte heljumi leviku kohta

1. Loodetuule korral jääb heljumilaik mõlema kaadamiskoha korral sadama akvatooriumi

piiridesse.

2. Läänetuule korral on vee liikumiskiirus sadamaalal suurem ja heljumi laik jõuab sadama

suudmealale. Tahke ainese kontsentratsioon on looduslikust foonist kõrgem orienteeruvalt

100 meetri ületusel põhjamuuli ja 8. kai vahelisel alal. Põhjamuuli tagant hajub laik

ümbritsevasse keskkonda.

3. 7. kai kõrvale kaadamisel on oht, et kaadamine võib põhjustada settimist 7. kai esisel.

Selleks, et vähendada potentsiaalset sette kandumist 7. kai esisele alale tuleb rajada enne

kaadamist ala ümber kaitsetamm või kasutada sette liikumist takistavaid varjusid.

4. Loodetuule korral ulatub muulide rajamise kohas tahke ainese uputamisel nähtav heljumi

laik orienteerivalt 300 m kaugusele uputuskohast.

5. Muulide rajamise kohas on hoovuse kiirus läänetuule korral suurem kui loodetuule puhul ning

tahke ainese uputamisel nähtav heljumi laik orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast.

6. Juhul, kui soovitakse kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid kavandatud

muulid valmis ehitada.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

73 / 109

7. TalTech-i poolt koostatud juhendi „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee

omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“75 kohaselt oleks 25 000 m3

süvendusmahu puhul heljumi sisaldus veemassis 10 mg/l, st. ca kümnekordne võrreldes

loodusliku fooniga avamerel. Selle eeldus on, et süvendusmahust 10% pääseb veesambasse

ja jaotub keerises ühtlaselt. Sadama akvatooriumis toimuva süvendamise kohaselt on

eeldatud, et veesambasse pääseb 5% süvendusmahust, kuid enne muulide valmimist võivad

keerised siiski tekkida. Juhendi kohaselt on tegelik heljumi jaotus looduses märksa

ebaühtlasem, st. veemassi mingites osades esinevad ka tunduvalt kõrgemad väärtused.

Käesolevas töös on võetud looduslikuks fooniks heljumi kogus 5 mg/l kohta ning lindudele

kriitiliseks fooniks on 15 mg/l kohta. See tähendab, et süvendades 50 000 m3 pinnast, kui

keerisesse võib jõuda 5% süvendamismahust, võib heljumi kontsentratsioon tõusta samuti

10 mg/l-ni. Selleks, et vältida võimalikke kõrgemaid väärtusi, mis võiksid linde mõjutada

ning et tagada lindude pesitsusaegsele tundlikkusele vastav veekvaliteet, on juhul, kui

aastane süvendamise maht on kavandatud suuremaks kui 50 000 m3 enne muulide valmimist

lindude pesitsusajal 1.04-31.07 keelatud väljaspool kaide 2 ja 3 läänepoolset tippu

süvendamine ka koppsüvendajaga.

Joonis 24. Keelatud süvendamisala väljaspool kaide 2 ja 3 läänepoolset tippu

lindude pesitsusajal.

8. Muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama

ümbruses. Töö tsüklilisust arvestada jäävad heljumi kontsentratsioonid madalaks ka

töötsooni vahetus läheduses. Oodatav looduslikust foonist kõrgema heljumi pilve suurus jääb

vahemikku 100 - 300 meetrit.

75Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (vaadatud 14.10.2025)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

74 / 109

7.3.2. Mõju rannaprotsessidele

Hoovuste modelleerimise tulemusi analüüsides on hinnatud ka hoovuse käitumist pärast uute

muulide rajamist.

Lõunabasseini alal on hoovus suunatud ümber 5. ja 8. kai nurga kagusse. Hoovuse kiirus alal on

vahemikus 0,1 – 0,15 m/s. Kavandatud muulide asend on hoovuse suhtes hästi valitud, kuna

olemasoleva olukorra puhul tekkiv hoovus jälgib läänemuuli suunda. See on tõenäoliselt seetõttu, et

läänemuul on kavandatud rajada vana muulivare peale, kus juba hetkel on väiksemad sügavused

kui ümbritsevas meres. Selline lahendus tagab, et hüdrodünaamiline pilt ja uhtumise-settimise

tasakaal sadama lähistel pärast muulide välja ehitamist oluliselt ei muutu.

Seega saab eeldada, et uute muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti ega sellest tulenevalt

ka uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel.

7.3.3. Mõju merevee kvaliteedile

KMH käigus võeti Rohuküla sadama akvatooriumist 7 uuringupunktist põhjasette (mudane peenliiv

ja mudane möllsavi) proovid, millest määrati järgmiste saastekomponentide sisaldused:

naftasaadused, raskmetallid, Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn ja As ning tributüültina (TBT).76

Uuringupunktide asukohas on toodud Joonis 24 ning uuringu aruanne Lisa 3.

HELCOM77 juhendi Guidelines for Management of Dredged Material at Sea kohaselt tuleb igakordselt

kaaluda ka ΣPCB ja ΣPAH sisalduse määramist. Analüüsid võib jätte tegemata, kui objektiivse teabe

põhjal ei saa eeldada ΣPCB ega ΣPAH reostuse esinemist78. PAH-id võivad vabaneda fossiilkütuste

põletamine, jäätmete põletamine, nafta rafineerimine, naftareostused ning tööstuslike ja

põllumajanduslike väljavooludega. PCB-sid kasutati jahutusvedelike, plastifikaatoritena ja

määrdeainetena79. Viimased suuremad süvendustööd Rohuküla sadamas toimusid aastal 2010

Põhjabasseinis ja aastal 2014 Lõunabasseinis. Pärast nende süvenduste tegemist ei ole sadamas

PAH-ide ega PCB reostust põhjustada võivaid tegevusi tehtud ega aineid keskkonda sattunud. Seega

puuduvad ajaloolised ja olemasolevad PAH ja PCB reostuse allikad ning põhjust nende

saastekomponentide analüüsimiseks ei olnud.

Eestis reguleerivad saasteainete sisalduse piir- ja sihtväärtusi pinnases ja settes kaks õigusakti -

keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja

keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete

nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete

keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste

saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“.

Võetud proovide analüüsimise tulemusel leiti, et naftasaaduste, 7 raskmetalli ja arseeni osas pole

põhjasete saastunud. TBT sisaldus on alla määramistäpsuse <1 μg/kg KA puuraukude PA1-PA5 ja

PA7 proovides, vaid PA6 põhjasette proovis on TBT-katiooni sisaldus 1,6 μg/kg KA. PA6 proovis on

suurim ka naftasaaduste ja rea raskmetallide sisaldus. Kuna keskkonnaministri 24.07.2019 määruse

nr 28 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtusest põhjasettes 0,02 μg/kg KA, ületab TBT-katiooni

sisaldus PA6 põhjasettes piirväärtuse 80 korda, seega on põhjasete siin TBT osas saastunud.

Ülejäänud proovide osas ei saa saastet tõestada ega kummutada kehtestatud normi ja analüüsi

76 Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika, töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024

77 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon) 78 HELCOM süvendamise ja kaadamise juhis lk 30. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf. 79 Vanavermaete, D., Hostens, K., Le, H.M., Lessuise, A., Ruttens, A., Waegeneers, N. and De Witte, B., 2023.

Short-and long-term assessment of PAH, PCB, and metal contamination in the Belgian part of the North Sea.

Chemosphere, 310, p.136905

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

75 / 109

määramistäpsuse mittevastavuse tõttu. Vaikimisi võib eeldada, et ülejäänud alal TBT-saastet ei

esine.

Uuringu tulemuste kohaselt on TBT-ga saastunud alal PA6 ümbruses sadama Lõunabasseinis,

saastekehandi pindala on ca 43 800 m2. Võttes TBT-ga saastunud mudase põhjasette paksuseks 0,5

m, saame saastekehandi ruumala 21 900 m3. Eeldades mudase põhjasette mahukaaluks ca 1,8

g/cm3 ja pinnase looduslikuks veesisalduseks ca 50%, on reostuskehandi kuivmahukaal ca 19 710 t,

milles leidub TBT-katiooni ca 32 g. Reostuskehandi asukoht ja piirid on toodud Joonis 24.

Joonis 24. Reostuskehandi asukoht ja piirid Rohuküla sadama Lõunabasseinis. Väljavõte

reostusuuringust (OÜ Rei Geotehnika 2024)

Tinaorgaanilised ühendid olid laevanduses pikalt kasutuses kattumisvastastes värvides. Need

keelustati alates 2003. aastast. Omadustelt on TBT setetes väga püsiv.

TBT sisaldust Eesti merealade põhjasettes on analüüsitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt

koostatud töös „Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023.“ Töös võrreldi

kogutud setteproovide analüüsi tulemusi nii keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 toodud

piirväärtusega kui ka HELCOM-i indikaatori läviväärtusega. HELCOM-i juhendis on toodud TBT

tuumindikaatori piirväärtuseks 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö kohaselt on keskkonnaministri

24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud piirväärtus 0,02 µg/kg KA vanemate andmete alusel ja

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

76 / 109

läheb lähiajal ühtlustamisele piirkondliku merekonventsiooni nõuetega. HELCOM CORE80 TBT

tuumindikaatori piirväärtuseks on 1,3 µg/kg KA (5% TOC), ehk 65 korda kõrgem. Töö tulemuste

kohaselt ületasid tinaorgaaniliste ühendite kontsentratsioonid põhjasettes kehtivat piirväärtust (0,02

µg/kg KA) kaheteistkümnel ankrualal uuritud kuueteistkümnest.

Töös on toodud ka, et ajaloolisi võrdlusi ajaga, kui tributüültina oli veel lubatud kasutada (kuni 2003)

ei ole võimalik teha, sest tributüültina võeti keskkonnas täpsema jälgimise alla alates 2008. aastast

(hakkas kehtima Veepoliitika raamdirektiivi lisa) ning riikliku keskkonnaseire mereseire allprogrammi

lisati TBT alles 2018. aastast. Varasemast ajast on andmeid üksikute kohtade kohta ja pigem

uuringutest.

Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on 2015. aastal koostanud juhendi „Süvendamise

ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi

koostamine.“ Juhendi lisas 9 on toodud andmed Soome süvendamise ja kaadamise juhendist.

Saasteainete sisaldusele on on Soome juhendis kehtestatud kvaliteedikriteeriumid 1 ja 2 ja sinna

vahele jäävale alale vahetasemed 1A, 1B ja 1C. Tase 1A on seatud nii, et vastav kontsentratsioon ei

peaks kujutama ohtu keskkonnale, 2 ja 1B/1C kohta on toodud, et need on seatud halduslike

kriteeriumide alusel, võttes arvesse ka aine esinemist ja heitkoguste piirmäärasid. Taseme 1

kohaselt peab TBT sisaldus süvenduspinnases olema ‹5 μg/kg KA ja taseme 1A kohaselt 5-30 μg/kg

KA. Soome juhendi kohaselt oleks Rohuküla sadama süvenduspinnas (TBT-katiooni sisaldus 1,6

μg/kg KA) puhas.

HELCOM-i juhendi punkt 7.65. rõhutab, et reostunud pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on

keelatud, ning praegu kehtiva õigusakti kohaselt on osa Rohuküla sadama settest reostunud.

Seetõttu tuleb selle kaadamiseks rakendada lisameetmeid. Juhul, kui reostunud süvenduspinnast on

vaja kaadata Heinlaiu kaadamisalale, siis võib seda kaadata ainult kaadamisala K1 keskpunkti

soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3m/s. Reostunud pinnas tuleb võimalikult

kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga.

HELCOM-i juhendi ja Eesti mereala planeeringus (vt ptk 5.2) toodud tingimuste kohaselt ei ole

reostunud pinnase madalmerre (sadamas asuvatele kaadamisaladele) kaadamine võimalik. Selle

põhjuseks on, et madalad kaadamisalad on lainetuse mõjualas, mille tõttu kandub reostus uuesti

keskkonda.

Võimalik on ka reostunud süvenduspinnase ladustamine maismaale - vt ptk 7.4.

Süvendamisel ja kaadamisel paisatakse vette toitaineid. Merekeskkonna seisundit hinnatakse

lähtudes keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri,

pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite

ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata

veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Lisas 6 toodud kvaliteedikriteeriumitele ning HELCOM

koostöö raames kokku lepitud hea seisundi indikaatoritele ja nende läviväärtustele. Väinamere

rannikuveekogumi kesise ökoloogilise seisundi näitajad on P-üld, Secchi, Chl_a, FP_biom, ZKI2.

Arvestades toitainete ja üldainete ajalise ja ruumilise muutlikkusega, mis on seotud loodusliku

varieeruvuse ning süvendamise ja kaadamise mõju lokaalsusega ei ole mõju veekvaliteedile oluline.

Kuna süvendamine ja kaadamine Rohuküla sadamas toimuvad madalmeres, siis ei ole alust arvata,

et põhjakihi hapniku kontsentratsioon langeks. Heltermaa sadama DP KSH aruandes (Lemma 2025)

on toodud hinnang, mille kohaselt kavandav tegevus ei mõjuta veekogu seisundi hindamisel

kasutatavaid indikaatoreid määral, mis mudaks veekogumi seisundi hinnangut. Kaadamisala

alternatiividel mõju erinevus puudub (ptk 6.2.3).

80 https://indicators.helcom.fi/

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

77 / 109

7.4. Mõju pinnaveerežiimile

Kapteni kinnistul on seisuveekogu, kuhu arendaja kaalub süvenduspinnase paigutamist. Tegemist on

sadamaala täitmise tulemusena mere ja täidetud ala vahele sadama haldaja poolt moodustatud

veega täitunud alaga. Rohuküla sadama põhiplaan on oma praegusel kujul olemas olnud vähemalt

1915. aastast – vt Joonis 4. Enam kui 100 aastat tagasi olnud olukorda Rohuküla sadama piirkonnas

iseloomustab Joonis 10. Veekogu moodustati praegusesse asukohta kuna sadamarajatiste

rekonstrueerimisel jäid tööd pooleli ja seetõttu otsustati osa alast täitmata jätta. Veeseaduse § 10

kohaselt on inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu tehisveekogu.

Eksperdi hinnangul ei ole antud tiik veeseaduse § 3 kohaselt veekogu, sest sellel puudub väljavool

merre ning tema veepeegli pindala on Keskkonnaportaali andmete kohaselt 0,9 ha. Nii ekspert kui

Haapsalu Linnavalitsus on eraldiseisvate paikvaatlustega kindlaks teinud, et veekogul puudub

ühendus merega. Keskkonnaamet on oma 09.05.2025 kirjas nr 6-3/25/8574-3 avaldanud

vastupidise seisukoha – ameti poolse veeseaduse tõlgenduse kohaselt on tegemist loodusliku

järvega.

Asjaolu, et AS Saarte Liinid ega kinnistu omanik Haapsalu linn ei ole ala pärast selle merest tahtlikku

ja projektikohast eraldamist kasutanud, nii nagu Rohuküla sadama arendamise plaan seda ette nägi,

tuleneb ajaloolisest paratamatusest. AS Saarte Liinid on Rohuküla sadamat arendanud pidevalt ja

etapiviisiliselt, arvestades Kapteni kinnistu kasutamise võimalusega. Ka kehtivas Haapsalu linna

üldplaneeringus (vt ptk 5.5) on Kapteni kinnistu lauspinnaliselt määratletud Rohuküla sadama alana

ilma looduslikust veekogust tulenevate piiranguteta.

Veekogu täitmisel süvenduspinnasega ei avaldu mõju piirkonna veerežiimile, sest sellel puudub

ühendus mere ja maismaaveekogudega. Tegevuseks on vajalik taotleda keskkonnaluba VeeS § 187

p 16 alusel (likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala). Otsuse

tegevuse lubamiseks langetab Keskkonnaamet loa andjana sõltuvalt sellest, millised on sette

paigutamise alternatiivsed kohad ja kas lõuka settega täitmisest tulenev sotsiaal-majanduslik kasu

kompenseerib elupaiga kadumise või mitte.

Peatükis 7.11 on toodud, et mandri- ja saarevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus.

Rohuküla sadama sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare

vaheliste transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on Rohuküla sadama toimimisel ja

arenemisel oluline sotsiaal-majanduslik vajadus ja kasu. Alternatiiv oleks vedada süvenduspinnas 15

km kaugusele, Natura 2000 alal asuvale Heinlaiu kaadamisalale. Lisaks on kliima mõjude hindamine

välja toonud, et mõjude vältimise seisukohalt on eelistatud süvenduspinnase paigutamine selle

tekkekohale võimalikult lähedale. Pinnase vedamisest tekkivate CO2 emisioonide vahe on ca 8,5

kordne (ptk 7.9).

7.5. Jäätmekäitluse korraldamine

Jäätmehooldust tervikuna reguleerib jäätmeseadus, kohalike omavalitsuste territooriumil

jäätmehoolduseeskirjad ning sadama poolt teenindavatel laevadel tekkivate jäätmete käitlemist

sadamaseadus81. Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri on vastu võetud 03.06.2019 Haapsalu

Linnavolikogu määrusega nr 45. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib muuhulgas ka ehitusjäätmete

käitlemise nõudeid. Ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda eelnimetatud

õigusaktidest.

Sadamaseaduse kohasel peab sadama pidaja korraldama laevaheitmete vastuvõtmise laevadelt,

mida see sadam teenindab. Sadamarajatiste rekonstrueerimine ei põhjusta teenindavate laevade

arvu, neilt vastu võetavate jäätmete hulga ega liikide muutumist.

81 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020033?leiaKehtiv

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

78 / 109

Jäätmeseaduse kohaselt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise

võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega

keskkonnale. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel

tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast.

Nii jäätmeseaduse kui ka omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade kohaselt tuleb tekkivad jäätmed

koguda liigiti. Liigiti kogutud jäätmeid ei ole lubatud segada teiste jäätmete ega muude

materjalidega, millel on erinevad omadused (JäätS § 14 lg 12). Jäätmete liigiti kogumise eesmärk

on võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist

võimalikult suures ulatuses. Seega tuleb ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel tagada, et kõik

tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ja ladustatakse eraldi, et vältida nende omavahelist segamist.

Jäätmete kogumiseks tuleb valida kogumisviis, mis on sobiv jäätmeliigile ning millega on välistatud

jäätmete keskkonda sattumine ja seeläbi oht keskkonnale. Kui jäätmed kogutakse

kogumisvahendisse, peab see olema vastupidav jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele. Nii

kogumisvahenditesse kui lahtiselt hoitavate jäätmete kogumisel peab olema välistatud jäätmete

keskkonda sattumine kokkupuutel sademetega, tuulega või jäätmetes toimuvate reaktsioonide

tulemusena. Jäätmete kogumisel lahtisena tuleb eelistada kõvakattega pinda. Vajadusel tuleb

maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist

leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist.

Lisaks ehitusjäätmete (sh ka lammutusjäätmed) käitlemise käsitlemisele tuleb ehitusprojektiga ette

näha sobivad kohad ka teiste tekkivate jäätmete kogumiseks ja ajutiseks ladustamiseks. Vastavate

kohtade määramisel tuleb silmas pidada, et jäätmete ajutine ladustamine väljaspool tegevust

hõlmavaid kinnistuid ei ole lubatud.

Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:

− jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;

− pinnasetööde mahtude bilanss;

− selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;

− jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.

Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise

dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Tekkivate jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal tuleb vältida. See tähendab, et

kogumiskonteinerite täitumisel/koormatäie kogunemisel tuleb jäätmed suunata käitlusesse.

Jäätmete pikaajalise ladustamise vältimise põhimõtet tuleb rakendada ka nende jäätmete puhul, mis

taaskasutatakse objektil kohapeal. Selliselt välditakse/vähendatakse jäätmetest tuleneda võivat ohtu

keskkonnale. Arvestada tuleb, et maksimaalselt on jäätmeid enne taaskasutusse suunamist lubatud

ladustada kolm aastat ning enne kõrvaldamist aasta (JäätS § 28 lg 7). Kui jäätmeid on kavas

taaskasutada nende tekkekohal ning ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem

kui 9 kuud, peab jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri

21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11).

Jäätmehierarhia kohaselt tuleb jäätmetekke vältimise järgselt eelistada jäätmete korduskasutuseks

ettevalmistamist, seejärel ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on

lubatud suunata jäätmed viimases järjekorras. Arvestades nii tekkivate jäätmete teadaolevat

olemust kui ka käesoleva aruande koostamise ajal Eestis olevaid jäätmekäitluse võimalusi, siis

enamuse tekkivatest jäätmetest saab suunata taaskasutusse, osa ka korduskasutusse. Nt pakendid

saab suunata osaliselt korduskasutusse ning osaliselt taaskasutusse uute toodete valmistamise

eesmärgil, ehitamisel tekkiv puhas puit puiduhakke valmistamiseks jne. Seega tuleb jäätmed, millele

on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse

suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu. Vastavaid põhimõtteid tuleb rakendada nii kasutus- kui ka

ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

79 / 109

Kui ehitustöödel tekib materjali, mis ei ole loodusomane või tekib objektil ehitusmaterjalide jääke

(nt betoon, kruus vms), mida on samuti võimalik taaskasutada tekkekohal, tuleb need eelistatult

mujale käitlusesse suunamise asemel kasutada objektil. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on

jäätmetega. Jäätmete tekkekohal kasutamine peab toimuma kooskõlas jäätmeseadusega. Kui

tekkekohal kasutatav jäätmete kogus ületab 5 tonni aastas, on tegevuseks vajalik taotleda

jäätmeluba. Allapoole jäävate koguste taaskasutamine peab vastama keskkonnaministri 21.04.2004

määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ . Nimetatud

määrusele vastamine tähendab jäätmekäitleja registreeringu alusel toimetamist. Keskkonnaministri

21.04.2004 määruse nr 21 lisas 1 nimetatud tegevuste ja jäätmeliikide korral ei ole jäätmeloa

omamine vajalik ka sellisel juhul, kui jäätmeid taaskasutatakse üle 5 tonni aastas. Sellisel juhul on

vajalik jäätmekäitleja registreering (sarnaselt määruse lisas 1 nimetamata jäätmete

taaskasutamisele alla 5 tonni aastas).

Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete

transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmete üleandmisel tuleb veenduda, et

käitleja omab üleantavate jäätmete käitlemiseks vajalikku keskkonnakaitseluba.

Sadamarajatiste rekonstrueerimise käigus on peamine tekkiv jäätmeliik süvenduspinnas, selle

omadusi on käsitletud ptk.-s 7.3. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna

merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsiooni kohaselt on lubatud kaadata ainult merepõhjast

väljakaevatud ainet ja haldusorgan peab kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke

vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Merre

kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid

ebamõistlikult kallid.

Käesolevas KMH-s on kaadamise alternatiivina käsitletud ja hinnatud süvenduspinnase osalist

paigutamist Kemo ja Kapteni kinnistutele. Kui saastumata mineraalse süvenduspinnase edasine

kasutus on kindel, ei loeta süvenduspinnast jäätmeks. Jäätmeks tuleb lugeda saastunud pinnast.

Jäätmete liigitamisel kas ohtlikeks või tavajäätmeteks lähtume keskkonnaministri 14.12.2015

määrusest nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ (määrus nr 70). Määruses nr 70

käsitlevad ohtlike jäätmete liigitamist § 7 ja § 8. Jäätmete liigitamisel arvestatakse jäätmete

omadustega (sh raskemetalli sisaldusega). Tributüültina (TBT) on klassifitseeritud ohulause koodiga

H410, millele on loetletud ohtlik omadus HP14. Nõukogu määrus (EL) 2017/997 sätestab, et kui

ohtliku omadusega HP14 aine sisaldus ületab massist 0,1%, on tegemist ohtlike jäätmetega.

Põhjasette (mahuga 19 710 t) TBT sisaldus puuraugu PA6 proovis on 32 g. See jääb proovi võetud

massist alla 0,1%, seega pole tegemist ohtliku pinnasega.

Süvenduspinnase sadama territooriumil vertikaalplaneerimiseks kasutamise korral on tegemist

kaevisega maapõuseaduse § 6 ja § 96 mõttes. Maapõueseaduse § 97 lg 1 kohaselt ehitamisel

maapõues tehtavate tööde ja ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool

kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit,

on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.

Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama Põhjabasseiniga piirneva

eraomandis oleva Kemo kinnistu merepoolne osa. Reostunud pinnase paigutamine vahetult merega

piirnevale maaüksusele ilma spetsiaalseid reostustõkkeid rakendamata ei ole aktsepteeritav, sest

reostus levib sealt sademeveega tagasi akvatooriumisse. Sobiva reostustõkke tüübi ja asukoha

konkreetsel juhul määrab pädev projekteerija edasise projekteerimise käigus.

7.6. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine

Arendaja kaalub võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas

stabiliseerimise eesmärgil põlevkivituhaga. KMH koostamise ajal ei ole teada kas stablilseerida oleks

vaja Kemo või Kapteni kinnistule ladustatavat pinnast, mis vahekorras põlevkivituhka

süvenduspinnasega segada plaanitakse ega kasutatava põlevkivituha tõendamisdokumendid (vt

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

80 / 109

allpool). Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata saadud segu saasteainete sisalduse või nende

leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud

koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud nõuetele.

Põlevkivi arengukava eesmärgiks on, et alates 2020. aastast tuleb põlevkivituhka taaskasutada

vähemalt 4,5%. 2020. aastaks keskmine põlevkivituha taaskasutamismäär 1,8%. Seega ollakse

antud eesmärgi saavutamisest kaugel. Seetõttu väärib süvenduspinnase põlevkivituhaga

stabliliseerimise kava edasist analüüsimist käesolevast KMH-st sõltumatult. Kui arendaja esitab

selleks jäätmeloa taotluse (vt ptk 7.4), siis saab otsustaja esitatud materjalide põhjal hinnata kas

tegevusel võib olla KeHJS § 6 või 61 põhjal oluline keskkonnamõju.

Põlevkivituhale laialdasemate taaskasutusvõimaluste leidmist lihtsustab asjaolu, et alates 1.

jaanuaris 2020 käsitletakse põlevkivituhka tavajäätmena. Varem liigitati põlevkivituhk ohtlike

jäätmete hulka, kuid Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli

poolt läbi viidud uuringust „Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring 201982“ selgus, et põlevkivituhad on

samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu ei ole põhjust neid ohtlikeks jäätmeteks

liigitada.

Ringlussevõtuks sobilikest jäätmetest uute toodete valmistamine võiks olla prioriteediks, ent

puuduvad enamasti kriteeriumid otsustamaks, millal ja kuidas saab jäätmetest toode. Jäätmetest

toote saamiseks on kaks võimalust, kas läbi jäätmeseaduse § 2¹ lg-es 1 sätestatud jäätmete

lakkamise või läbi jäätmeseaduse § 15 lg-es 4 defineeritud jäätmete ringlussevõtu. Mõlemal juhul

tuleb Keskkonnaametile koos keskkonnaloa taotlusega esitada jäätmete lakkamist või tooteks

saamist tõendavad dokumendid, milleks saavad olla vastavusdeklaratsioon, toimivusdeklaratsioon,

tootesertifikaat või tootmisohje-sertifikaat. Peamiselt saab jäätmete lakkamine toimuda sellise

materjali osas, mille puhul on nähtavalt endiselt tegemist jäätmetega, kuid kui see materjal vastab

teatud kriteeriumidele, siis võib seda lugeda tooteks ja mitte käsitleda enam jäätmetena.

Asjakohased kriteeriumid kehtestatakse õigusaktiga kas Euroopa Liidu tasemel või riigisiseselt.

Jäätmeseaduse § 2¹ lg-te 1 ja 2 järgi saavad Eestis jäätmed saavutada jäätmete lakkamise staatuse

vaid Euroopa Liidu tasemel ja keskkonnaministri poolt kehtestatud õigusaktide alusel. Kui jäätmetele

Euroopa Liidu tasemel vastavat määrust kehtestatud ei ole ja puudub ka riigisisene

keskkonnaministri määrus, mis jäätmete lakkamist võimaldaks, siis selliste jäätmete puhul jäätmete

lakkamist toimuda ei saa. Sellisel juhul ainus võimalus jäätmetest valmistatud ehitusmaterjal tooteks

saada jäätmete ringlussevõtu kaudu. Jäätmete ringlussevõttu on võimalik tõendada mitmel viisil.

Tõenduseks võib esitada asjakohase tootestandardi või teatud õigusakti tingimustele vastamist

tõendavad analüüsid ja muud tõendamisdokumendid, mis on nõutud standardis või õigusaktis, nt

tootesertifikaat, toimivusdeklaratsioon või tootmisohjesertifikaat. Olenevalt toodetavast materjalist

on tõendamisvõimalused erinevad, näiteks, kui jäätmetest soovitakse toota ehitusmaterjale või

tooteid, peavad need vastama majandus-ja taristuministri 22.09.2014 määrusele nr 74 „Tee-

ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“

ja/või majandus-ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrusele nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -

toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Kokkuvõtteks, juhul,

kui põlevkivituha valdaja soovib jäätmeteks liigituvat materjali kvalifitseerida tootena, siis tuleb tal

täita jäätmete ringlussevõtu tingimusi ning tõendada saadava materjali toote staatust, esitades

vastavad tõendamisdokumendid Keskkonnaametile ja AS-ile Saarte Liinid.

7.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena

kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset (välisõhu kvaliteet), joogivee kvaliteedi

82 Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring. TalTech Energiatehnoloogia instituut ja Tartu Ülikooli Geoloogia osakond,

2019

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

81 / 109

mõjutamist ning füüsilist mõju inimeste varale (ehitistele ja maale). Käsitlusalasse (eeldatavasse

mõjualasse) on arvestatud sadama piirkonna püsiasustus.

7.7.1. Mõju välisõhu kvaliteedile

Välisõhk on inimese tervise seisukohast üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu kvaliteeti

reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis sätestab välisõhu mõjutamise

kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. AÕKS-i

alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid, lõhnaaineid ning välisõhus levivat

müra.83

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud

müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt

klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu

pidevalt muutuv. Mõju on ajutine, pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab.

Kõikide hinnatud84 saasteainete (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kontsentratsioonid projektiala

piirkonnas jäävad allapoole kehtestatud piirväärtusi (vt täpsemalt KMH programmi ptk 4.8).

Keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri ja keskkonnaportaali andmetel (seisuga

20.11.2024) ei ole Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud paikseid saasteallikaid.

Muulide rekonstrueerimisel kasutatavad ehitusmasinad ja veokid eritavad välisõhku heitgaase. Kui

töödel kasutatakse tehniliselt korras masinaid, siis olulist negatiivset mõju sellega ei kaasne. Samuti

on rannikupiirkonnas reeglina tuuline, mistõttu saaste hajub kiiresti ning norme ületavate

kontsentratsioonide teke on ebatõenäoline. Kuna töid teostatakse valdavalt veekeskkonnas, ei ole

tõenäoline ka tolmu levik. Tolmavate ehitusmaterjalide veol tuleb rakendada lihtsaid

leevendusmeetmeid: katta koormad ning vajadusel tolmavat materjali niisutada.

Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevade ja neilt maha sõitvate

sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest

tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud

sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad

nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala

lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal,

ajavahemikus 7.00-21.00 tuleb ehitusmüra taluda. Ehitusaegne müra on ajutine, tööde lõppedes

selle mõju lakkab.

Ehitusaegselt ei kaasne kavandatava tegevusega välisõhu kvaliteedi (müra ja õhusaaste) osas olulist

negatiivset keskkonnamõju, kui järgitakse õigusaktides sätestatud nõudeid.

Kasutusaegselt taastub välisõhu kvaliteedi (müra ja õhusaaste) osas praegune olukord, sest

sadamarajatiste hea tehniline seisukord ei mõjuta oluliselt silduvate aluste arvu, suurust, laaditavate

kaupade omadusi ega hulka. Laevaliikluse intensiivsust ja kaubakäivet sadamas mõjutavad enam

üldine majandusolukord, aastaaeg, riigi poliitika parvlaevaliikluse toetamisel ja muud sadama

valdajast sõltumatud asjaolud.

83 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 84 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II.

Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,

2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

82 / 109

7.7.2. Mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile

Kavandatava tegevuse (muulide rekonstrueerimise) mõjualas ja Rohuküla sadama territooriumil ei

ole registreeritud puurkaeve. Rohuküla sadam saab oma joogivee Tuule tee lõpus Rohuküla sadam

7 maaüksusel (67401:002:1763) paiknevast 280 m sügavusest puurkaevust (vt Joonis 256 ). Kaevu

sanitaarkaitseala ulatus 30 m. Vett võetakse Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist (03§2019).

Rohuküla sadama vana, 210 m sügavune puurkaev (saab vee Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019)) asub Tuule tee alguse lähedal Rohuküla

sadam 6 maaüksusel (67401:002:0682).85 Arendaja sõnul seda puurkaevu hetkel ei kasutata. AS

Saarte Liinid puurkaevud asuvad ca 400–450 m kaugusel sadama akvatooriumi Lõunabasseinist ja

ca 600 m kaugusel Lõunamuuli jalamist.

Kapteni maaüksusega piirnevatel Häärberi tee 4, 4a ja 8 elamumaa maaüksustel asuvad

registreeritud puurkaevud (vt Joonis 256). Nimetatud puurkaevude sügavused jäävad vahemikku

25–36 m, vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist (11§2019). Kaevude

hooldusala ulatus on 10 m.

Registreeritud puurkaevud ei asu kavandatava tegevuse (muulide rekonstrueerimise) mõjualas, sest

kavandatav tegevus toimub valdavalt merekeskkonnas ning mõju maismaale, eriti väljapoole

sadama territooriumi, ei ulatu.

Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama maa-alaga piirnev

Kapteni kinnistu (67401:001:0872, üldkasutatav maa, pindala ca 6,8 ha).

Rohuküla sadama akvatooriumi reostusuuring86 tuvastas, et põhjasete on osaliselt saastunud

tributüültina (TBT) osas. Kuna TBT normi maismaal kehtestatud ei ole ning selle sisaldusele

meresettes on võrreldes teiste Läänemere äärsete riikidega kehtestatud oluliselt rangem norm (vt

ptk-d 7.3.3 ja 7.4), siis võib eeldada, et süvenduspinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei avalda

põhjavee kvaliteedile mõju. Selle kindlaks vältimiseks tuleb alumistes kihtideks ladustada puhas,

väljastpoolt reostuskehandit süvendatud pinnas.

Veeseadus § 127 lg 1 sätestab, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud

veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või

hooldusala välispiirist. Kuigi pinnase paigutamine ei ole otseselt heitvee ja saasteainete pinnasesse

juhtimine võib saastunud pinnasest saasteaineid eralduda. Seega peaks pinnase paigutamisel

lähtuda sellest, et saastunud pinnase paigutamine ei ole lubatud kaevudest 10 m + 50 m kaugusel.

Selline keeld rakendub Kapteni kinnistu põhjanurgas – vt Joonis 25.

Arendajal on olnud plaan segada süvenduspinnast põlevkivituhaga. Kuna KMH koostamise ajal ei ole

teada selle tegevuse asjaolud, mis võimaldaksid keskkonnamõju hinnata (vt täpsemalt ptk 7.6), siis

ei saa käesolevas peatükis anda hinnangut kas põlevkivituhk võiks leostuda ning seeläbi põhjavett

ja joogivee kvaliteeti mõjutada. Sellise tegevuse võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada, et

piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud.

85 Puurkaevude andmed on saadud keskkonnaportaalist (seisuga 13.11.2024) 86 Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika,

töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

83 / 109

Joonis 25. Registreeritud puurkaevud Rohuküla sadama piirkonnas ning 50 meetrine ala

hooldus- või sanitaarkaitsealast . Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, seisuga

13.11.2024

7.7.3. Mõju varale

Kavandatava tegevuse (muulide rekonstrueerimise) mõjualas ei ole eraisikutele kuuluvat vara,

mistõttu mõju sellele ei avaldu. Sadama lõunaosaga piirnev Kapteni maaüksus (67401:001:0872)

on munitsipaalomandisse kuuluv üldkasutatav maa, mille kasutuse, sh sinna süvenduspinnase

võimaliku paigaldamise, üle otsustab kohalik omavalitsus.

Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama Põhjabasseiniga piirneva

eraomandis oleva Kemo kinnistu (67401:002:0881, maatulundusmaa, pindala ca 4,7 ha)

merepoolne osa. Maaüksust läbivast teest mere poole jääb üle poole maaüksuse pindalast (ca 2,6

ha), mis tähendab, et sinna süvenduspinnase paigutamise korral mõjutatakse olulist osa

maaüksusest. Selline tegevus on võimalik ainult maaomaniku loal. Loa andmisega võtab maaomanik

endale kohustuse vastutada võimaliku tekkiva keskkonnakahju eest.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

84 / 109

7.8. Mõju kultuuripärandile

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX

sajandi arhitektuuripärandi objekti – vt Tabel 8.

Tabel 8. Rohukülas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid. Allikas:

Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.11.2024

Reg nr Nimi Aadress Dateeringu periood ja aasta

Kasutus*

589 Ohvitseride klubi Rohuküla, Häärberi tee 10

tsaariaeg, 1917 ei kasutata (territoorium on suletud ja valvatav)

590 Rohuküla sadama elektrijaam

Rohuküla, Kapteni maaüksus

tsaariaeg, 1914 ei kasutata (varemetes)

591 Rohuküla sadama veemahuti

Rohuküla, Häärberi tee 2

tsaariaeg, 1916 ei kasutata (varemetes)

* Sulgudes on märgitud objekti seis KMH koostamise ajal. Rohuküla sadama elektrijaam ja veemahuti on Maa-

ameti kaardirakenduses kajastatud varemetena.

XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates

tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on XX sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud.

Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid ehitustavad. Eriti

mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.87 XX

sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel kujul

ja neid on hiljem vähe muudetud.

Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju piirkonnas olevatele

XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele välistada. Juhul, kui süvenduspinnast on kavas paigutada

Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse käigus leida lahendus, mis tagab väärtuslikuks

tunnistatud kunagise Rohuküla sadama elektrijaama varemete säilimise. Tegevuse läbimõeldud

kavandamisel on muuhulgas võimalik luua soodsad tingimused arhitektuuripärandi objektile

juurdepääsuks ja selle eksponeerimiseks, mida saab lugeda positiivseks mõjuks.

Ohvitseride klubi ja Rohuküla sadama elektrijaam on objektidena ka pärandkultuuriobjektide registris

(vastavalt ohvitseride kasiino ja Rohuküla ladude nime all). Samuti on pärandkultuuriobjektina kirjas

Rohuküla sõjasadam, mis pigem kajastab teavet sadama ajaloolise seisu kohta (vt ka KMH

programmi ptk 4.1). Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju

piirkonnas olevatele pärandkultuuriobjektidele välistada. Süvenduspinnase paigutamisel Kapteni

kinnistule vt eelmises lõigus ohvitseride klubi kohta soovitatud meetmed.

Arvestades, et Rohuküla sadama kaide ala on 20. sajandil oluliselt täidetud ning sadama vee-alal on

regulaarselt tehtud vajalikke süvendustöid, ei ole alust eeldada, et seal võiks olla allveearheoloogilisi

objekte. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus allvee- ja arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks.

Ehitus- ja kaevetöödel ning süvendamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Rohuküla piirkonnas ei ole registreeritud kultuurimälestisi, maaehituspärandi ja militaarpärandi

objekte, muistiseid ja pärimuspaiku.

87 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti

Kunstiakadeemia, 2012

https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud

09.04.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

85 / 109

7.9. Mõju kliimamuutustele

Kliima muutumise põhjusteks loetakse eelkõige inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (KHG) hulga

suurenemist atmosfääris. Kliimamuutuste tagajärgedeks on keskmise temperatuuri kasv,

ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine (tormid, põuad, kuumalained, üleujutused jne),

mereveetaseme tõus, veepuudus, bioloogilise mitmekesisuse hävimine, maakasutuse muutused,

elupaikadade hävimine ja ressursside nappus. Kliimamuutuste ohjamiseks peetakse oluliseks

eelkõige fossiilsete kütuste põletamise vähendamist ning keskkonda säästva taastuvenergia

kasutamist.

7.9.1. Praegune ja tuleviku kliima

Asukoht Lääne-Eesti rannikul põhjustab Rohuküla sadamas tugeva merelise mõjuga kliima, mis

tähendab keskmiselt soojemaid talvesid ning jahedamaid suvesid võrreldes Eesti sisemaa aladega.

Lisaks tuleb talvisel perioodil arvestada mere jäätumisega ehk merejääga, kuid kliimamuutuste

tingimustes on prognoositav merejää vähenemine tulevikus.88

Kliimamuutused põhjustavad keskmise temperatuuri tõusu ning sademete hulga kasvu. Kuna

tuleviku kliimaprojektsioonid89 on hinnangulised ning need põhinevad hetkel juba olemasolevatel

kliimaandmetel, siis ajalooliste kliimamustrite iseloomustamiseks ning illustreerimiseks on käesoleva

töö kontekstis on kasutatud kliima kirjeldamiseks referentsjaamadena sademete ning temperatuuri

puhul Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade kliimanormide andmeid (põhinevad Eesti

Keskkonnaagentuuri andmetel). Kuigi geograafilise asukoha poolest on kavandatava tegevuse

asukohale ilmavaatlusjaamasid lähemal, on sademete ning temperatuuride trendide kirjeldamiseks

aluseks võetud jaamad, millel on pikem andmerida ning kus on võimalik võrrelda viimaste

kümnendite ning kliimanormide andmeid pikemal aegreal.

Eestis kasutatakse 30-aastaseid kliimanorme pikemaajaliste temperatuuri ning sademete trendide

arvutamiseks ning näitamiseks, mis on kooskõlas ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO)

praktikaga90. Kliimamuutusi viimaste kümnendite jooksul on võimalik hinnata just taoliste kogutud

andmete põhjal. Temperatuuri ja sademete puhul on kasutatud Lääne-Nigula ja Virtsu jaamade

andmeid, kuna puuduvad pikaajalised andmeread teistest lähedalasuvatest ilmavaatlusjaamadest

(hüdroloogia-, ranniku- ja meteoroloogiajaamad). Lääne-Nigula ning Virtsu kliimanormide andmed

näitavad kasvavat temperatuuri trendi alates 1960. aastast ning kliimanormide aastate keskmine

1961-1990 normist kuni viimase 1991-2020 normini on tõusnud vastavalt 1.2 °C Lääne-Nigula ning

1.3 °C Virtsu näitel. See viitab aastate lõikes kõrgematele temperatuuridele ning kliima

soojenemisele. Sademete hulga kasv on stabiilselt tõusnud kuni 1981-2010 keskmise aastase

normini, viimane 30-aastane kliimanorm näitab aga mõningast langust võrreldes 1981-2010 normiga

mõlema jaama puhul (Joonis 27). Lisaks on joonistel toodud välja Eesti keskmised temperatuurid ja

sademed vastavate kliimanormide kohta.

88 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal 89 Kliimaprojektsioonid on maa tulevase kliima simulatsioonid (tavaliselt kuni aastani 2100), mis põhinevad

oletatavatel stsenaariumidel kasvuhoonegaaside, aerosoolide ja teiste atmosfääri koostisosade

kontsentratsioonide kohta, mis mõjutavad planeedi kiirgusbilanssi. Allikas:

https://climate.copernicus.eu/climate-projections#:~:text=soon%20as%20possible.-

,Climate%20projections,affect%20the%20planet's%20radiative%20balance (vaadatud 01.11.2024) 90 Updated 30-year reference period reflects changing climate. 2021. World Meteorological Association (WMO).

Leitav siit: https://wmo.int/media/news/updated-30-year-reference-period-reflects-changing-climate (Vaadatud

30.10.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

86 / 109

Joonis 26. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade temperatuuride kliimanormid alates

1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini

Joonis 27. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade sademete kliimanormid alates

1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini

Sarnaseid tõusvaid trende näeb tulevikus ette ka Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC)

kuues raport (AR6)91, mille alusel Põhja-Euroopas (kuhu kuulub IPCC klassifikatsiooni järgi ka Eesti)

91 IPCC, 2023: Sections. In: Climate Change 2023: Synthesis Report. Contribution of Working Groups I, II and

III to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change [Core Writing Team, H.

Lee and J. Romero (eds.)]. IPCC, Geneva, Switzerland, pp. 35-115, doi: 10.59327/IPCC/AR6-9789291691647

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

87 / 109

on väga suur tõenäosus (>95%), et keskmised temperatuurid tõusevad, mis toob kaasa suurema

riski ekstreemsete kuumalainete tekkeks. Sademete hulga kasv tulevikus Eesti kontekstis on samuti

hinnatud tõenäoliseks.

Geograafiliselt asuvad Rohuküla sadama lähedal Haapsalu linna, Haapsalu sadama ning merelist

kliimat iseloomustab ka Heltermaa sadama mõõtejaam ning selle andmed Hiiumaa idarannikul.

Nimetatud mõõtejaamade puhul on kasutatud 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2023 vahemiku

andmeid92. Haapsalu linnas on keskmine temperatuur 7,7 °C, mis viitab linna soojemale kliimale,

samas kui Haapsalu sadama veidi jahedam keskmine, 7,2 °C, võib kajastada sadama mõju.

Heltermaa sadama keskmine temperatuur on 7,6 °C, sarnanedes Haapsalu linna omaga ja viidates

rannikulisele pehmenemisele. Kõikide mõõtejaamade puhul on selgelt näha ka viimase ca 14 aasta

kõrgem temperatuur võrreldes 1991-2020 kliimanormidega Lääne-Nigula ja Virtsu mõõtejaamadega.

Kliimamuutused toovad endaga kaasa ka lume ja jääkatte vähenemise tulevikus soojema kliima

tõttu, mida on ajalooliselt täheldatud ka lääne Eesti rannikumeres93.

Tuulte tugevuse ning suuna olude kirjeldamiseks on kasutatud Haapsalu linna, Haapsalu sadama ja

Heltermaa sadama Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusjaamade andmeid94 ning sarnase võrdluse

tegemiseks on kasutatud 1. jaanuar 2011 kuni 31.detsember 2023 vahemikku.

Keskmiste hooajaliste tuulekiiruste poolest on Haapsalu linn kõige tuulisem, eriti talvel, kus kiirus on

4,1 m/s, millele järgnevad kevad 4,0 m/s, sügis 3,6 m/s ja suvi 3,5 m/s. Haapsalu sadama keskmised

hooajalised kiirused on veidi madalamad, talvel 3,7 m/s ja suvel 3,2 m/s. Heltermaa sadamas on

aastaringselt rahulikumad olud, talvel keskmiselt 3,2 m/s ja suvel 2,6 m/s, mis võib viidata

mõõtejaama varjulisemale asukohale.

Kokkuvõtlikult puhuvad Haapsalu linna, Haapsalu sadama ja Heltermaa sadama piirkonnas tuuled

kõige sagedamini edela- ja põhjakaarest. Sügiseti ja talviti on tuuled tugevamad, keskmiste

kiirustega 3,2–4,1 m/s, ulatudes maksimaalselt 13–17 m/s, eriti Haapsalu linnas ja sadamas. Suvel

on tuulekiirused rahulikumad, jäädes keskmiselt vahemikku 2,6–3,5 m/s, tuulte suund on valdavalt

lääne-edela vahemikus. Kevadel pöörduvad tuuled sageli loodesse, kus maksimaalsed kiirused

ulatuvad 13–15 m/s. Üldiselt on piirkond tuuline, kus lääne-, edela- ja põhjatuuled domineerivad

aastaringselt ning talvised ja kevadised tuuled on kõige tugevamad. Sarnased tuuleolud on selle

baasil ka Rohuküla sadama piirkonnas. Haapsalu linna jaama andmete põhjal on koostatud üldine ja

aastaaegade põhised tuulteroosid (Joonis 28), et kirjeldada ja visualiseerida tuulte mustrit

piirkonnas.

92 Ajaloolised ilmaandmed, Keskkonnaagentuur. Leitav siit: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/ajaloolised-

ilmaandmed/ (Vaadatud 05.11.2024.) 93 Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul. Bakalaureusetöö. K. Mahla. 2015. Tartu Ülikool 94 Ajaloolised ilmaandmed, Keskkonnaagentuur. Leitav siit: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/ajaloolised-

ilmaandmed/ (Vaadatud 05.11.2024.)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

88 / 109

Joonis 28. Tuuleroosid aastaringse keskmise ning aastaaegadena Haapsalu linna

ilmavaatlusjaama andmete põhjal

7.9.2. Kliimapoliitika põhialused

Euroopa Ülemkogu leppis oma 12. detsembri 2019. aasta järeldustes kokku eesmärgi saavutada

2050. aastaks Euroopa Liidus kliimaneutraalsus, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

Tegemist on netoheite eesmärgiga, mis tähendab, et inimtekkeline KHG heide ja sidumine on

tasakaalus. EL-ülene kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks KHG heidet -55% võrreldes 1990.

aastaga lepiti riigijuhtide poolt kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus ja on sätestatud

ELi kliimamääruses95.

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-

järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks. Selleks kiitis Riigikogu aprillis 2017. aastal heaks dokumendi „Kliimapoliitika

põhialused aastani 2050“. Selles dokumendis lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika

pikaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel96:

− Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega

kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja

võime kliimamuutustega kohaneda, et kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid

vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Tagatud on riigi valmisolek ja

võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete

mõjude parimaks ärakasutamiseks.

− Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt

2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

95 Eesti kavad. Kliimapoliitika põhialused. https://www.kliimamuutused.ee/lahendused/poliitika/eesti (Vaadatud

14.11.2024) 96 Riigiteataja. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001

N

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

89 / 109

Mõjude hinnangu kohaselt on 2050 eesmärk täidetav ja sellega kaasneb tõenäoliselt positiivne mõju

majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide tänaselt

21 miljonilt tonnilt ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini (CO2ekv) 2050. aastaks.

7.9.3. Kliimamõju hindamine

Kavandatava tegevuse kliimamõju hindamisel on alusdokumendina kasutatud Euroopa Komisjoni

2021. a kehtestatud Kliimakindluse teatist (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise

tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ (edaspidi EK teatis 2021/C 373/01)97. Taristu

Kliimakindluse tagamise juhend on võetud aluseks kuna see tagab raamistiku leevendamise ja

kohanemise hindamiseks. Lisaks on kasutatud Euroopa keskkonnaagentuuri 2024. a kliimariskide

raportit98, Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raporteid ning teisi asjakohaseid

teadusartikleid.

Hindamise kontekstis kuuluvad kasvuhoonegaaside määratluse alla süsinikdioksiid (CO2), metaan

(CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ning flourosüsivesinikud (F-gaasid)99. Lihtsustamaks KHG mõju

hindamist, kasutatakse mõõtühikuna CO2 ekvivalenti (edaspidi CO2ekv), mis aitab mõju

standardiseerida. CO2ekv hindamiseks kasutatakse erinevate KHG-de kvantifitseerimist (nt metaan,

lämmastikdioksiid jt), globaalse soojenemise potentsiaali ning teisendustegureid erinevate gaaside

puhul CO2 suhtes. CO2ekv võtab seega arvesse kõikide KHG-de mõju, mitte ainult CO2 mõju100.

Läänemere setetest eralduvad peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan

(CH4). Need gaasid eralduvad orgaanilise aine remineraliseerimise ja lagunemise käigus anoksilistes

või hüpoksilistes tingimustes, mis on sageli levinud Läänemere süvaveekihis, eriti aladel, kus esineb

märkimisväärne eutrofeerumine. Lisaks võib mikrobiaalsete protsesside kaudu eralduda ka

naerugaasi (N2O)101.

7.9.4. Süvendamine ja kaadamine

Kliimamõju hindamisel on aluseks võetud uuringud Rootsis Läänemere põhjal102 ning USAst103, kus

on hinnatud kaadamistegevuste elutsükli heidet (LCA). LCA hõlmab kõiki etappe alates

kaevandamisest (süvendamistegevused), kaadamisest, transportimisest, töötlusest kuni lõpliku

paigutamiseni kaadamisaladel. Mõlemas artiklis võrreldakse erinevaid paigutusstrateegiaid —

kaadamisalad merel, maismaal ning alternatiivide nende heitkoguseid energiatarbimise osas. Kuigi

aluseks võetud uuringutes ei ole välja toodud varianti, kus kaadamisala paikneb osaliselt vees ja

osaliselt maismaal, on käesolevas analüüsis kasutatud mediaanväärtuseid merre kaadamise ja

maismaa variandi vahel, mis annab ligikaudse hinnangu heite koguse kohta.

Rootsi LCA analüüsi puhul on CO2ekv heide välja toodud ühikuna kg/100 m3 kohta, USA teadustöö

puhul on see kg CO2ekv ühe tonni materjali kilomeetri kohta, arvestatud on materjalitihedusega 1500

97 Komisjoni teatis – Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027 (OJ C, C/373,

16.09.2021, p. 1, CELEX: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03) 98 Euroopa kliimariskide raport 2024. Euroopa Keskkonnaagentuur. Leitav:

https://www.eea.europa.eu/publications/european-climate-risk-assessment (vaadatud 14.11.2024) 99Kasvuhoonegaasid. Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/rohereform-

kliima/kliimapoliitika/kasvuhoonegaaside-heitkogused (vaadatud 01.11.2024) 100 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. 2024. Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/eesti-

kliimaseadus (vaadatud 12.11.2024) 101 Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O., Humborg, C.,

Jilbert, T., Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022. Biogeochemical functioning of the Baltic Sea. Earth System

Dynamics, 13(1), pp.633-685. 102 Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022.

Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Waste

Management, 138, pp.30-40. 103 Bates, M.E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B.A. and Linkov, I., 2015. Life cycle assessment for dredged

sediment placement strategies. Science of the Total Environment, 511, pp.309-318.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

90 / 109

kg/m3 kohta. Käesoleva KMH juures on alternatiividena kaalumisel 3 kaadamisala erinevate

kaugustega sadamast (merel olev kaadamisala ca 10 km, maismaa- ja mere piiril kaadamisala 0,5

km, 7. kai läheduses olev mere kaadamisala 0,5 km) ja Kapteni kinnistut maismaal ca 0,5 km

kaugusel. Seega on antud töös alternatiivide kliimamõju võrdlemiseks kasutatud ühikuna samuti kg

CO2ekv ühe tonni materjali kilomeetri kohta. Teisendamiseks vajalik kaadatava materjali tihedus

põhineb Eesti mereala materjalide uuringutel ja tihedustel Paldiski vesisalvesti104 näitel ning

Rohuküla geofüüsika aruande105 andmetel Rohuküla sadama geoloogilisest ehitusest, mille alusel on

võetud ligikaudne keskmine kaadatava materjali tihedus 2200 kg/m3 (moreeni(liivakivi ja setted,

savi) ja lubjakivi kohta).

CO2ekv heite arvutuste puhul on kasutatud USA näite metoodikat, kus arvutused põhinevad samal

distantsil, ehk tulenevalt kaadamisalade kaugusest on võimalik välja arvutada vastav heide. Selle

alusel on välja arvutatud emissioonifaktor meres asuvatele kaadamisaladele, milleks on ligi

0,0001177 CO2ekv t m3 km (kuupmeetrit kilomeetri kohta) ning maismaal asuvate emissioonifaktoriks

(EF) 0,0004212 CO2ekv t m3 km. Kemo kinnistu puhul on tinglikult kasutatud kahe näite keskmist

emissioonifaktorit ehk 0.00026945 t m3 km. Allpool on toodud arvutuskäigud KHG heite kohta

vastavalt kolmele kaadamisala variandile:

(2 ) = × ℎ (100 000 3) × () × ℎ

Kaadamisala meres 15 km kaugusel:

0,0001177 x 210 000 x 15 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3) = 543,8 CO2ekv t

Kaadamisala meres 7.kai juures (0,5 km distants)

0,0001177 x 210 000 x 0,5 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3 = 18,0 CO2ekv t

Kemo kinnistu (maa ja mere piiril):

0,00026945 x 210 000 x 0,5 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3) = 41,5 CO2ekv t

Kapteni kinnistu (maal):

0,0004212 x 210 000 x 0,5 km x (2200 kg/m3 / 1500 kg/m3) = 64,9 CO2ekv t

Arvestama peab, et kaadatava materjalide tihedused on ligikaudsed ning nende muutumisel võivad

koguheite suurusjärgud veidi muutuda, kuid omavahelised suurusjärgud erinevate alade puhul

jäävad sellisel juhul siiski samaks. Lisaks tuleb märkida, et suurim muutuja on kaugus kaadatava ala

sihtkohast ning kaadamisaladest ning üldiselt on samade kauguste juures kuupmeetri kohta heide

väiksem merre kaadamise puhul, seda kinnitab ka Rootsi analüüs106.

Kaadamisalade võrdluses on kõige väiksema heitega 7.kai vahetus-läheduses olev mere kaadamisala

(18 CO2ekv t), seejärel Kemo kinnistu (41, 5 CO2ekv t) ja Kapteni kinnistu (64,9 CO2ekv t). Suurima

heitega kaadamisalade võrdluses on ca 15 km kaugusel rannikust olev mere kaadamisala (543,8

CO2ekv t). Peab aga märkima, et tegu on ühekordse heitega ning arvestades kavandatava tegevuse

104 Energiasalv Pakri OÜ Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump-hüdrosalvesti (PHS)

geoloogiliste uuringute ja projekteerimistööde osas Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringute

aruanne. 2019. Koostaja: Fichtner (Saksamaa) 105 Rohuküla sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. 2022. Koostajad PhD Hannes Tõnisson ja

PhD Sten Suuroja. Tallinna Ülikool. Eesti Geoloogiateenistus. 106 Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022.

Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Waste

Management, 138, pp.30-40.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

91 / 109

eluiga 100 aastat, siis on keskmine aastane heide tulenevalt kaadamise seotud tegevustest vastavalt

0,18; 0,4; 0,6; ning 5,4 CO2ekv t heidet aastas.

Lisaks tuleb arvesse võtta, et juhul kui kaadamisalad eraldi ei ole piisavalt suured kogu kaadamist

vajava materjali mahutamiseks, on kliima mõjude seisukohalt eelistatud järjekord esmalt 7. kai

lähedusse jääv mere kaadamisala, seejärel Kemo kinnistu ja kaadamisala ning siis Kapteni kinnistu.

Kliimamõjude poolest suurim ning järjekorras viimane on kavandatava tegevuse kontekstis ca 15 km

kaugusel rannikust asuv kaadamisala.

7.9.5. Ehitamise kliimamõju

Sadamakaide ja muulide ehitustegevuse heite hindamiseks on kasutatud sarnaste struktuuride ja

muulide süsiniku eluea heite (LCA) hinnangut Hollandi107 ning Rootsi108 uuringute näitel. Hollandi

uuringu näitel on arvestatud kaide ja muulide ehitusel ühe ruutmeetri keskmiseks eluea heiteks 50

kg CO2ekv/m2 kohta peamisel betoonkonstruktsiooni puhul. Tegu on ligikaudse suurusjärguga ning

kindlasti esineb erinevusi muulide, kindlustuste ning kaide vahel kuid tegu on ligikaudse

suurusjärguga. LCA hindamisel on arvestatud ehitustöid (transporti, materjalidest tulenevat heidet,

hooldustöid ning lammutamistöid ning jäätmeid eluea lõpus; arvestuseks on võetud 100 aastane

sadamaehitis).

Kasutades ArcGIS Pro mõõtmisi projekteeritavate kindlustuste, kaide ning muulide kohta on kogu

keskmine struktuuride pindala ligi 22 000 m2, seega ligikaudne heide ehitustegevuse tagajärjel

Rohuküla sadamas on ligi 1 100 000 kg CO2ekv ehk 1100 t CO2ekv heidet.

7.9.6. Kogu kliimamõju

Kogu kliimamõju hõlmab endas kaadamisalade ning ehitustegevuste kliimamõju. Sõltuvalt

kaadamisalade alternatiividest on projekti kogu kliimamõju:

a) Mere kaadamisala puhul 10 km kaugusel rannikust: 1100 CO2ekv t + 543,8 CO2ekv t = 1643,7

CO2ekv t

b) Kaadamisala puhul 7.kai külje all: 1100 CO2ekv t + 18,0 CO2ekv t = 1118,0 CO2ekv t

c) Kemo kinnistu kaadamisala puhul: 1100 CO2ekv t + 41,5 CO2ekv t = 1141,5 CO2ekv t

d) Kapteni kinnistu puhul: 1100 CO2ekv t + 68,9 CO2ekv t = 1164,9 CO2ekv t

Kogu kliimamõju puhul on kaadamisega seotud kliimamõju võrdlemisi väike võrreldes ehitusega

seotud kliimamõjuga.

Eestis puuduvad piir- ja sihtarvud kliimamõju olulisuse hindamiseks. EK kliimakindluse juhendis on

toodud olulise mõju soovituslikuks määraks taristuprojekti eluea kohta keskmiselt 20 000 CO2ekv t

heidet aastas. Sellega võrreldes on mõju kliimale kõikide variantide puhul väga väike. Arvestades

Eesti kliimaeesmärke (pt. 7.9.2), on oluline heite vähendamine aastaks 2050.

Kliimamõju kontekstis siiski soovitav võimalikult väikese mõjuga alternatiivi eelistamine, siis aastase

heite võrdluses on kõikide variantide puhul kliima kogumõju samas suurusjärgus, vastavalt 7. kai

ääres mere kaadamisala variandi puhul 11,2; Kemo kinnistu kaadamisala puhul 11,4, Kapteni

kinnistu puhul 11,6 ning 15 km kaugusel oleva kaadamisala puhul 16,4 CO2ekv t. Kaadamistegevuste

juures on suurim transpordi heitega seonduv, ehitamise juures aga ehitusmaterjalide tootmisega

107 VAN HEEL, D.D., Trude, M.A.A.S., Jarit, D.E. and Mozafar, S.A.I.D., 2011, August. Comparison of infrastructure

designs for quay wall and small bridges in concrete, steel, wood and composites with regard to the co2-emission

and the life cycle analysis. In EACEF-International Conference of Civil Engineering (Vol. 1, pp. 041-041) 108 Stripple, H., Fridell, E. and Winnes, H., 2016. Port infrastructures in a system perspective

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

92 / 109

seonduv heide109. See tähendab, et enim oleks võimalik vähendada heidet kaadamisel

transpordiheidet vähendades, ehitustegevuste poolelt aga võimalikult väikese heitega materjale

kasutades. Kokkuvõtvalt võib eeldada, et kavandatud tegevus ei põhjusta olulist kliimamõju.

7.10. Mereveetaseme tõusust tingitud üleujutusalad

Globaalse kliimasoojenemise ja kliimamuutustega kaasneb ka globaalse mereveetaseme tõus.

Globaalne mereveetaseme tõus 2100 aastaks jääb tõenäoliselt vahemikku 0,7-1,2 meetrit110.

Joonis 30. Fennoskandia kilbi asukoht ning sellega kaasnev maakoore ja maapinna taseme

tõus millimeetrites aastas Läänemere piirkonnas111

Mereveetaseme varieerumised Läänemeres on peamiselt põhjustatud veevahetusprotsessist Taani

väinade kaudu112, mille tulemusena on veevahetusprotsess ookeaniga aeglane, sest Taani väinad on

kitsad ja vähese vee läbilaskmisvõimega Läänemere ja Atlandi Ookeani vahel, on Läänemeres mere

tõusulaine (tõus ja mõõn) suhteliselt väikesed – harva ületavad 10 cm väärtust113. Kui mitte

arvestada mereveetasemete lühiajalist muutlikkust, siis Läänemeres on tõusulaine (tõus-mõõn)

mereveepinna tõusule väiksem mõju ja võimalike tormilainete ja üleujutuste mõjud on väiksemad,

109 Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022.

Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Waste

Management, 138, pp.30-40. 110 NASA. https://earthobservatory.nasa.gov/images/148494/anticipating-future-sea-levels (vaadatud 27.08.2024) 111 Ågren, J., Svensson, R., (2007) Postglacial Land Uplift Model and System Definition for the New Swedish

Height System RH 2000 (LMV-Rapport 2007:4). Lantmäteriet. Leitav:

https://www.lantmateriet.se/contentassets/4a728c7e9f0145569edd5eb81fececa7/lmv-rapport_2007_4.pdf

(vaadatud 27.08.2024) 112 Suursaar, Ü. and Kall, T. (2018) Decomposition of Relative Sea Level Variations at Tide Gauges Using Results

from Four Estonian Precise Levelings and Uplift Models. IEEE Journal of Selected Topics in Applied Earth

Observations and Remote Sensing, vol. 11, no. 6, pp. 1966-1974

DOI: 10.1109/JSTARS.2018.2805833

113 Mälkki, P. and Tamsalu, R. (1985) Physical feature of the Baltic Sea, Finnish Marine Research, Helsinki, p86-

87. http://hdl.handle.net/10138/167788 (vaadatud 27.08.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

93 / 109

kui globaalselt. Lisaks asub Eesti Fennoskandia kilbil, kus viimase jääaja järgse jäämasside kadumise

järel maakoor ja maapind tõusevad (Joonis 30)114. Seega prognoositav veetaseme tõus Läänemeres

ning Eesti rannikualadel jääb madalamaks kui globaalne mereveetaseme tõus aastaks 2100.

Hinnanguliselt on see ca 87% globaalsest mereveetaseme tõusust, jäädes aastaks 2100 vahemikku

61-104 cm115. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030116 kohaselt jääb Eesti

rannikualadel 2100 aastaks mereveetaseme tõus aga erinevate stsenaariumite kohaselt vahemikku

20-60 cm.

Üleujutusohuga seonduvalt loetakse eriti ohtlikuks merevee tasemeks Pärnus vähemalt 160 cm,

Haapsalus 140 cm, Narva-Jõesuus 160 cm, Tallinnas Koplis, Pirital 80 cm ja kesklinna sadamas 120

cm ning Kuressaares 150 cm üle pikaajalise keskmise. Planeeringutes ja päästesüsteemide

väljatöötamisel tuleb arvestada, et tulevikus paiknevad vastavad üleujutusohuga ala

samakõrgusjooned meretaseme tõusu tõttu senisest sisemaa pool. Kavandatava tegevuse ning

Rohuküla sadama kontekstis võib hinnanguliselt ohtliku taseme piir olla vastavalt Haapsalu

andmetele ca 140 cm juures.

Maa-ameti andmete kohaselt asub Rohuküla sadam 1 meetri korduva üleujutusohuga alal. Korduva

üleujutusohuga aladele jäävad osaliselt ka võimalikud kaadamisalad sadama akvatooriumis ning

mõned rekonstrueeritavad rajatised ( Vt ptk 3.2).

Joonis 29. Rohuküla sadam ning kavandatavad tegevused koos korduva üleujutusohuga

aladega Maa- ja Ruumiameti andmetel

114 Ågren, J., Svensson, R., (2007) Postglacial Land Uplift Model and System Definition for the New Swedish

Height System RH 2000 (LMV-Rapport 2007:4). Lantmäteriet. Leitav:

https://www.lantmateriet.se/contentassets/4a728c7e9f0145569edd5eb81fececa7/lmv-rapport_2007_4.pdf

(vaadatud 27.08.2024) 115 Meier, H.M., Dieterich, C., Gröger, M., Dutheil, C., Börgel, F., Safonova, K., Christensen, O.B. and

Kjellström, E., 2022. Oceanographic regional climate projections for the Baltic Sea until 2100. Earth System

Dynamics, 13(1), pp.159-199. Leitav: https://esd.copernicus.org/articles/13/159/2022/ (vaadatud 27.08.2024)

116 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kliimaministeerium. Leitav siit:

https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine (vaadatud

31.10.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

94 / 109

Arvestades kavandatava tegevuse eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb praeguste üleujutusohuga

alade puhul arvestada ka kliimamuutustest tulenevat mereveetaseme tõusu Lääne-Eesti rannikul.

Praegusele korduva üleujutusohuga alade üleujutuse ulatusele võib tinglikult juurde lisada ca 60 kuni

100 cm117 118. Eesti läänerannikul on Haapsalu näitel ohtlik mereveetasemetõus 140 cm. Seega, ca

100 aasta pärast on korduva üleujutusohuga aladel mereveetaseme tõus 160 kuni 200 cm, ületades

tuntavalt praeguste analüüside põhjal leitud ohtlikke mereveetasemetõusu piire. See tähendab, et

sadama projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et 100 aasta kontekstis on äärmuslikemate

kliimamuutuste stsenaariumite puhul üleujutusalad 200 cm kõrgemal võrreldes praeguse

mereveetasemega. Joonis 30 on näha võimalikud korduva ohtliku piiriga üleujutusohuga alad 150

cm ning 200 cm mereveetaseme tõusu korral (150 cm on kasutatud illustreerimaks alumist piiri;

andmekihid on kättesaadavad 25 cm sammuga, seetõttu on kasutatud siin 150 cm mereveetaseme

tõusu 160 cm asemel).

Joonis 30. Võimalik korduva üleujutusohuga ala mereveetaseme 150 cm ja 200 cm tõusu

korral Rohuküla sadamas

Nii 150 kui 200 cm mereveetaseme tõusu puhul jääb Kapteni kinnistu üleujutusohuga alale, Kemo

kinnistul üleujutusohuga ala suureneb.

Kapteni ja Kemo kinnistutel jäävad võimalikud pinnase ladustamisalad nii korduva üleujutusohuga

kui ka tuleviku kontekstis kliimamuutustest tuleneva mereveetaseme tõusuga korduva üleujutustega

aladele. See tähendab, et projekteerimise käigus tuleb kindlustada, et välditakse mereveetaseme

tõusu ja üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.

117 Meier, H.M., Dieterich, C., Gröger, M., Dutheil, C., Börgel, F., Safonova, K., Christensen, O.B. and Kjellström,

E., 2022. Oceanographic regional climate projections for the Baltic Sea until 2100. Earth System Dynamics, 13(1),

pp.159-199. Leitav: https://esd.copernicus.org/articles/13/159/2022/ (vaadatud 07.11.2024)

118 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kliimaministeerium. Leitav siit:

https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine (vaadatud

31.10.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

95 / 109

7.11. Avariiolukordade võimalikkus

Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja sellega

piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii

keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.

Mandri- ja saarevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama

sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste

transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige

tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi

saarega.

Sadamate ehitus peab arvestama turvalise sildumise ja viibimise vajadusega sadamas ka

ekstreemsete ilmaolude korral. See tähendab muuhulgas, et sadama projekteerimisel tuleb

arvestada mereveetaseme olulise tõusuga lähima 100 aasta jooksul – vt ka ptk 8.6.

Avariiolukordade tekkimine ei ole välistatud ka ehitustegevuse käigus. Selle vältimise peamine

meede on tööprojektis toodud ehitusoperatsioonide ja –võtete täpne jälgimine, tegevuste ja logistika

läbimõtlemine ja töötajate piisav instrueerimine. Rohuküla sadamas on olemas tehnilised vahendid

reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks ning toimiv reostustõrjeplaan.

7.12. Kumulatiivse mõju võimalikkus

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil

kavandatava tegevuse ainsaks mõjuriks on ehitusaegsed häiringud ning olulist mõju ei avaldu, siis

saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd

toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli

ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.

Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud Heinlaiu

kaadamisalale järgitakse leevendusmeetmeid (ptk 8), siis seoses Heltermaa sadama

süvendustöödega olulist negatiivset koosmõju ei avaldu.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

96 / 109

8. Leevendusmeetmed

Käesolevas peatükis esitatakse leevendusmeetmete kirjeldus ja hinnang nende kasutamise

eeldatava efektiivsusele.

KMH käigus on arvestatud piisavas täpsuses lahendustega ja nendega kaasnevate võimalike

mõjudega. Kõik KMH aruande leevendusmeetmete peatükis kirjeldatud meetmed on saavutatud KMH

analüüsi tulemusena.

Kõigi keskkonnameetmete ellurakendamine on arendaja ülesanne läbi põhi- ja tööprojekti

koostamise ja peatükis 8.7 toodud korralduslike tegevuste. Meetmete väljatöötamisel on KMH

eksperdid lähtunud KeHJS § 31 sätestatud KMH eesmärgist – anda tegevusloa andjale (andjatele)

teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega

on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Keskkonnameetmed võivad olla arendajale rakendamiseks vabatahtlikud (nt ekspertide soovitused)

või otsustaja poolt seatult kohustuslikud läbi erinevate tegevuslubade kohustuslike tingimuste.

Käesoleva projekti puhul on otsustajaid eeldatavalt mitu. Erinevate lubade väljaandmisel ei ole seost

leevendusmeetme sisulise efektiivsuse tagamisega.

Keskkonnameetmetega arvestamine või arvestamata jätmine tegevusloa väljaandmise käigus on

otsustaja/otsustajate kaalutlusotsus (KeHJS § 24 lg 2). Eeltoodust lähtuvalt ei ole erinevate lubade

tingimuste ja meetmete täitmise eest vastutajate määramine KMH ekspertide õigus ega pädevus.

8.1. Leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate loodusobjektide ja elustiku

kaitseks

Leevendusmeetmed seoses kaadamisega Heinlaiu kaadamisalale119

− Kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid põhjaloomastikule

ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.

− Mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatele

lähemale kui 500 m.

− Kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 31 juulini, sest sellel ajavahemikul kasutavad Heinlaiu

kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud kõige intensiivsemalt. Sarnaselt alal hetkel

kehtivale keskkonnaloale L.VV/332512 võib kaadamist aprillikuus lubada järgmistel

tingimustel: Kaadamise ajal alates 01. aprillist tuleb igapäevaselt mõõta veetemperatuuri.

Temperatuuri tõusmisel +6℃-ni tuleb kaadamistööd koheselt peatada. Seega, aprillis on

kaadamine Heinlaiu kaadamisalale lubatud, kui vee temperatuur on alla 6 ℃.

− Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal

perioodil (u aprillist - augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida

maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on

piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda.

Linnuparvede esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal.

Leevendusmeetmed seoses muulide ehitus- ja lammutustöödega

− Soovitav on kaaluda lagunenud muulide asukohas jätta mere põhja looduslikud kivid sellise

kõrguseni, kus need ei ole takistuseks veeliiklusele. See võimaldaks luua eeldused merepõhja

elupaikade mitmekesistamiseks.

−

119 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

97 / 109

− Ehitustöödega tuleb alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagada

lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini.

− Muulide ehitamise ja lammutamisega allpool veepiiri seotud tööd tuleb läbi viia väljapool

kalade kevadist kudeperioodi 1. aprillist kuni 30. juunini.

− Kaadamisel Rohuküla sadama Põhjabasseini tuleb vältida setete kandumist kogu

Põhjabasseini alale, sh võimalikule paguranna elupaigatüübile (1140) Põhjabasseini

kaguosas – vt ka ptk 8.2.

Üldine meede

− Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda

Väinamere loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja

rekonstrueeritud muulid Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse tegevuse tõttu ei ole

tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised vastaksid

Natura loodusala kriteeriumidele. Arendaja on piiride korrigeerimiseks pakkunud välja

järgmised koordinaadid:

id lat lon

1 6529498.01 467113.56

2 6529484.29 467128.11

3 6529450.46 467060.16

4 6529435.03 466848.24

5 6529425.16 466412.43

6 6529590.38 466092.56

7 6529947.60 465520.70

8 6530047.60 465520.70

9 6530274.92 466778.20

Punktide 1 ja 9 vahel mööda AS-i Saarte Liinid kinnistute piire ja rannajoont (Kemo kinnistu

ulatuses) katastriandmete alusel.

Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju Väinamere loodus-

ja linnuala kaitse-eesmärkidele.

8.2. Leevendusmeetmed merekeskkonna kaitseks

− Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida selle

mõjusid.

− Süvendustöid ja tahke ainese uputamist ei tehta tuulega üle 15 m/s. Tahke ainese uputamisel

muulide rajamiseks tuleb läänetuule korral tuule kiirusega 10 m/s ja enam kasutada heljumi

levikut tõkestavaid ekraane.

− Heljumi leviku lokaliseerimiseks Heinlaiu kaadamisalade piiresse, tuleb kaadata võimalikult

tuulevaikse ilmaga. Kaadamisala siseselt täpsema asukoha valik sõltub kõige enam töö

teostamise hetkel valitsevatest ilmastikuoludest. Soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse

juures kuni 3m/s tuleks kaadamise punkt valida võimalikul kaadamisala keskel. Kui tuule

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

98 / 109

kiirus on kuni 5 m/s, tuleks kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida kaadamisala

lõunapoolses osas ning edela- ja loodetuulte korral kaadamisala põhjapoolses osas120.

− Juhul, kui reostunud süvenduspinnast on vaja kaadata Heinlaiu kaadamisalale, siis võib seda

kaadata ainult kaadamisala K1 keskpunkti soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures

kuni 3m/s. Reostunud pinnas tuleb võimalikult kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga.

− Kui soovitakse kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid kavandatud muulid

valmis ehitada. Enne muulide valmimist ja juhul kui aastane süvendamise maht on

kavandatud suuremaks kui 50 000 m3, on lindude pesitsusajal 01.04-31.07 keelatud

süvendamine väljaspool kaide 2 ja 3 läänepoolset tippu ka koppsüvendajaga.

− 7. kai kõrvale kaadamisel on oht, et kaadamine võib põhjustada settimist 7. kai esisel.

Selleks, et vähendada potentsiaalset sette kandumist 7. kai esisele alale tuleb rajada enne

kaadamist ala ümber kaitsetamm või kasutada sette liikumist takistavaid varjusid.

− Alustel, mille pumpsüvendajal on võimekus vee tagurpidi mere põhjale pumpamiseks, peab

tegema tõhusat järelevalvet, et nad seda võimalust ei kasutaks.

− Reostunud pinnase paigutamine vahetult merega piirnevale maaüksusele ilma spetsiaalseid

reostustõkkeid rakendamata ei ole aktsepteeritav, sest reostus levib sealt põhjavette ja

tagasi akvatooriumisse. Reostuse leviku vältimiseks igal konkreetsel juhul sobiva

reostustõkke valib projekteerija põhi- või tööprojekti koostamise käigus.

− Kapteni kinnistul jääb pinnase ladustamisala nii korduva üleujutusohuga kui ka tuleviku

kontekstis kliimamuutustest tuleneva mereveetaseme tõusuga korduva üleujutustega

aladele. See tähendab, et projekteerimise käigus tuleb kindlustada, et välditakse

mereveetaseme tõusu ja üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.

Meetmeid on tõhusad, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju merekeskkonnale ja selle

kvaliteedile strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkidele.

8.3. Leevendusmeetmed (nõuded) müra mõju ohjamiseks

− Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus

21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

− Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel

kella 7.00–19.00.

Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ehitustööde käigus tekkivat

ülemäärast müra ja levikut.

8.4. Leevendusmeetmed põhjavee kvaliteedi kaitseks

− Juhul, kui arendaja soovib edasi minna plaaniga segada süvenduspinnast selle

stabiliseerimiseks põlevkivituhaga, siis tuleb koostada vastav projekt, milles muuhulgas

võetakse arvesse konkreetse põlevkivituha omadused ning hinnatakse kas saadud segu

saasteainete sisaldus ja nende leostuvusnäitaja vastab keskkonnaministri 21.04.2004

määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuetele. Arvestada tuleb, et piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Kui soovitakse

põlevkivituhka kasutada, on vajalik projekti koosseisu lisada ka eksperthinnang, et hinnata

120 ja 120 Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

99 / 109

saadud segu saasteainete sisalduse või nende leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri

21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud nõuetele ning tegevuse mõju veekeskkonnale ja

elustikule.

− Pinnase paigutamisel Kapteni kinnistule, tuleb eelnevalt alumistes kihtides ladustada puhas,

väljastpoolt reostuskehandit süvendatud pinnas.

− Veeseadus § 127 lg 1 sätestab, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud

veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või

hooldusala välispiirist. Kuigi pinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei ole otseselt heitvee ja

saasteainete pinnasesse juhtimine võib saastunud pinnasest saasteaineid eralduda. Seega

peaks pinnase paigutamisel lähtuda sellest, et saastunud pinnase paigutamine ei ole lubatud

kaevudest 10 m + 50 m kaugusel.

8.5. Leevendusmeetmed kultuuripärandi kaitseks

− Ehitus- ja kaevetöödel ning süvendamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

− Juhul, kui süvenduspinnast on kavas paigaldada Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse

käigus leida lahendus, mis tagab väärtuslikuks tunnistatud kunagise Rohuküla sadama

elektrijaama varemete säilimise.

Meetmeid võib lugeda tõhusateks, sest need aitavad vältida ebasoodsat mõju kultuuripärandile ja

väärtustada piirkonnas olevat XX sajandi arhitektuuripärandi objekti.

8.6. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine

Tulevase kliima kirjeldamise aluseks on Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030121,

Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100122 ja Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035

(vt ka ptk 5.1). Täpsemalt on nendes lähtutud kliimaprojektsioonist, mis on koostatud globaalse

kliimastsenaariumi RCP8.5 põhjal.

Kuigi RCP8.5 projektsioon on koostatud tähistamaks „business as usual“ stsenaariumit, kus

kasvuhoonegaaside heide jääb edasi sarnaseks, nagu see oli 2014. a seisuga, siis tõenäoliselt

ülehindab RCP8.5 stsenaarium kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris 2070 ja 2100 aastateks, seega

tegelikud muutused võrreldes 1971-2000 perioodi baastasemega jäävad ilmselt mõnevõrra

väiksemaks. Siiski peab arvestama, et mida pikem on kavandatava tegevuse eluiga ning mida

kaugemale on kasutada kliimaprojektsioonide andmeid, siis kõige äärmuslikuma RCP8.5 kasutamine

on õigustatud näitamaks väga äärmuslike projektsioone ning kui on tagatud kliimamuutuste

tagajärjel ekstreemsete ilmastikunähtuste ning üldise muutuva kliimaga kohanemine, on tagatud ka

vastupanu hetkel prognoositavatele kõige äärmuslikemale nähtustele. Antud projektsiooni kohaselt

muutub Eesti kliima 2041-2070. a järgnevalt (võrreldes kontrollperioodiga 1971-2000):

− tuule kiiruse (keskmine) kasv talvel ja kevadel 3-18%;

− õhutemperatuur (keskmine, 2 m kõrguselt) tõuseb 2,6 °C;

− sademe hulk (keskmine) suureneb 14%;

− sademete hulk (ööpäevas üle 30 mm, suvi) 137%;

121 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal (vaadatud 27.08.2024) 122 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal (vaadatud 27.08.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

100 / 109

− lumikattega päevade arv väheneb oluliselt (jaanuaris-veebruaris lumikatte kestus <10

päeva).

Kuigi välja on toodud keskmised muutused, siis peab arvestama, et tulevikus seonduvalt kliima-

muutustega hinnatakse tõenäoliseks äärmuste suurenemist.

Ekstreemseim tormi tagajärjel mereveetaseme tõusu näide pärineb 2005. a jaanuaritormist

(09.01.2005), kui öösel ulatus Kihnu saarel tuule kiirus iiliti 38 m/s, Pärnus tõusis vesi 295 cm üle

Kroonlinna nulli. Pärnu lahes tekitas torm oletatavasti üle kahemeetriseid laineid, keskmiseks tuule

kiiruseks mõõdeti 25 m/s ning tormituuled ei laastanud ainult rannikuala, vaid ulatusid ka sisemaale.

Jaanuaritorm tekitas Läänemeres veetaseme tõusu Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades, suuremad

üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ning rannikul, sealhulgas kahes suuremas rannikuäärses linnas

ehk Pärnus ja Haapsalus.

Transpordi ja liikuvuse arengukava kohaselt tuleb pöörata tähelepanu ka kliimamuutustega

kohanemisele taristu arendamisel. See tähendab muuhulgas, et sadamate ehitus peab tagama

turvalise sildumise ja viibimise sadamas ka ekstreemsete ilmaolude korral, ning arvestama võimaliku

üleujutuse ja mereveetaseme tõusuga (vt ptk 7.10). Arengukava KSH aruandes on välja toodud, et

kliima muutumine mõjutab transpordisektorit ennekõike läbi äärmuslike ilmastikunähtuste, nt

tormide ja hoogsadude sagenemise kaudu, mis avaldavad mõju transporditaristu vastupidavusele ja

tormi tagajärgede likvideerimise võimele. Samuti on oluline kliimamuutuse mõju jäitepäevade arvu

kasv, mis mõjutab otseselt liikuvust ning suurendab transporditaristu hooldus- ja remondikulusid ja

mõjutab liiklusohutust. Enamik Eesti sadamatest on avatud või poolavatud

veelade/akvatooriumidega.

Kliimamuutuste tagajärjel esinevad suure tõenäosusega tulevikus Eestis intensiivsemad ning

pikaajalisemad kuumalained. Lisaks soojeneva sessoonselt enim talve- ja kevadeperioodid, mis toob

endaga kaasa pehmemad talved, kuid ei välista ekstreemseid külmi perioode123.

Rohuküla sadama alal asuvad asfalteeritud alad ning tumedad pinnad võivad tulevikus soosida ka

lokaalsete kuumasaarte teket, seda eriti maatuule (ida tuulte) puhul. Lääne tuultega on tõenäoline

meretuulte jahutav efekt ning seeläbi jahedam tajutav temperatuur. Kuumasaarte puhul peab silmas

pidama ohtu inimeste tervisele. Ekstreemsed sademete hulgad võivad põhjustada aga lokaalseid

üleujutusi, seda eriti asfalteeritud tehispindadel.

Nii kuumasaarte kui valingvihmadest tingitud üleujutuste mõjude leevendamiseks on Rohuküla

sadamaalale soovituslik nii kõrg- kui madalhaljastuse lisamine. Haljastuse olemasolu vähendab

kuumasaarte efekti tekkimist. Lisaks aitab haljastus, rohealad ja rohepeenrad kaasa pinnase

imamisvõime suurendamisele, mis on üleujutuste korral sadama kiire töövõime taastamiseks

äärmiselt oluline. Selle meetme rakendamisel tuleb arvesse võtta sadama iseärasusi ning erisusi.

Arvestades taristu valdkonna ehitusprojektide eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb juba praegu

Rohuküla sadama sadamarajatiste rekonstrueerimiseks koostatavates ehitusprojektides arvestada

mereveetaseme tõusuga 60 kuni 100 cm võrreldes praeguse mereveetasemega, seega tuleb tuleviku

kontekstis arvesse võtta 150 ning 200 cm üleujutuspiire vastavalt p.t 7.10 toodule.

Meetmed on tõhusad, sest nendega mittearvestamise korral võib sadama töö ekstreemsete

ilmaolude esinemisel katkeda.

8.7. Korralduslikud meetmed

On rida meetmeid, mis tagavad Rohuküla sadama sadamarajatiste rekonstrueerimise aegse

keskkonnanõuetest kinnipidamise pärast ehitusloa ja veeloa väljaandmist.

123 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/ilm_kliima/2016-04-07-KAUR_Lopparuanne.pdf (vaadatud

27.08.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

101 / 109

Oluline on keskkonnahoiu tagamine kogu sadama rekonstrueerimiseks tehtavate ehitustööde vältel.

Parim võimalus selleks on keskkonnahoidliku riigihanke korraldamine ehitusettevõtja(te) leidmiseks.

Keskkonnahoidlikke tingimusi saab kasutada kõikides riigihanke etappides. Keskkonnahoidlikke

tingimusi saab lisada hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse, kvalifitseerimistingimustesse,

hindamiskriteeriumitesse ning hankelepingu tingimustesse124. Oluline on tähelepanu pöörata

ringmajanduse võimaluste väljaselgitamisele ja rakendamisele riigihanke tingimuste seadmisel.

Materjalikasutuse osas on arendajal soovituslik sõlmida kokkuleppeid enne ehitusloa väljastamist,

kuid kohustuseks seda lugeda ei saa. Sellisel juhul ei saa pakkujad eelistada kedagi/midagi oma

ärihuvidest lähtuvalt, vaid peavad pakkumise tegema vastavalt etteantud tingimustele. See

võimaldab arendajal suunata materjalikasutust, sh ehitusmaavarade kasutust, lähtuvalt materjalide

säästliku kasutamise ja ning ringmajanduse vajadustest ning vastavalt keskkonnahoidlike

riigihangete põhimõtetele.

Ehitustööde tegemise ajal tuleb ehitusettevõtjal koostada iga ehitusobjekti kohta

keskkonnajuhtimiskava, määrata vastutavad isikud ning tagada kõigi töötajate ja alltöövõtjate

teavitamine ning kavast kinnipidamine. Keskkonnajuhtimiskavaga reguleeritakse muuhulgas kütuste

ja muude kemikaalide hoidmise ja ehitusmasinate tankimine ehitusobjektil, jäätmete liigiti kogumine

ja nende ladustuskohad, ehitusmaterjalide ladustamine ja nende segunemise vältimine, öistest

müranormidest kinnipidamine ja optimaalne valgustuslahendus, mis tagab ohutuse ehitusobjektil,

kuid ei ole piirkonna elanikke ega elusloodust häiriv ning muud konkreetset lahendamist vajavad

asjaolud.

Korralduslike meetmete eesmärk seisneb selles, et need võimaldavad luua struktuuri ja kokkulepped

ehitustööde läbiviimiseks viisil, mis maksimaalselt arvestab ümbritseva keskkonna ja selle

vajadustega. Meetmete tõhusus sõltub nende rakendamise professionaalsusest.

Kokkuvõte peatükkides 8.1 - 8.6 toodud ajalistest piirangutest tööde tegemiseks on toodud Tabel

9.

Tabel 9. Piirangud erinevate tööde tegemisel Rohuküla sadamas

Tegevus Ajaline piirang

Kaadamine Heinlaiu

kaadamisalal

Tagada lindude pesitsusrahu 1. aprillist kuni 31. juulini.

Aprillis on kaadamine Heinlaiu kaadamisalale lubatud, kui vee temperatuur on alla 6℃.

Pinnase paigutamine

Kapteni kinnistule

Töödega tuleb alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi

alguses või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31.

juulini.

Muulide ehitus- ja

lammutustööd

Ehitustöödega tuleb alustada enne lindude pesitsusperioodi algust

märtsi alguses või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini.

Muulide ehitamise ja lammutamisega allpool veepiiri seotud tööd tuleb läbi viia väljapool kalade kevadist kudeperioodi 1. aprillist kuni 30. juunini.

124 Vt täpsemalt Kliimaministeeriumi kodulehelt: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked

(vaadatud 25.11.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

102 / 109

9. Ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks

Käesolevas peatükis esitatakse kavandatava tegevuse seiremeetmete kirjeldus. Seiremeetmete

väljatöötamisel on arvestatud, et keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, oleksid

proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire meetmete kirjelduse koostamisel on arvestatud ka olemasoleva

keskkonnaseirega.125

9.1. Seiremeetmed seoses Väinamerre kavandatava kaadamisalaga126

− Kaadamise mahtude kohta tuleb pidada arvestust. Vastav ülevaade tuleb esitada

keskkonnaloa veekasutuse aastaaruande raames vastavalt kehtivale korrale.

− Heinlaiu kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu

kohta igasse ruutu.

− Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamisala kaadamisalana kasutusele võtmisel on

vajalik vähemalt esimese hooaja jooksul kaadamisele järgneval ajal läbi viia seire reaalsest

kaadamiskohast kuni 1 km raadiuses, tuvastamaks võimalikku negatiivset mõju kaadamisala

ümbritsevale merepõhjale. Seiratavateks parameetriteks peaksid olema merepõhja

koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused.

125 KeHJS § 33 lg 2; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046?leiaKehtiv 126 Allikas: Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

(versioon märts 2025). Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

103 / 109

10. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimaluste võrdlus

KMH-s käsitletud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimaluste kirjeldused vt ptk 3.

0-alternatiivi, ehk sadamarajatiste rekonstrueerimisest loobumist ei saa lugeda reaalseks

alternatiiviks seetõttu, et Rohuküla sadama näol on tegemist eksisteeriva sadamaga, mis osutab

laialdast avalikku huvi pakkuvat teenust - parvlaevaühenduse võimaldamist Hiiumaa ja Vormsi

saartega. Sadamarajatiste rekonstrueerimisest loobumine tooks kaasa sadamarajatiste lagunemise

ja seeläbi navigatsiooniohutuse alase olukorra halvenemise. See ei ole kooskõlas valdkonda

reguleerivates arengukavades toodud eesmärkidega (vt. ptk. 5) ega sadama omaniku – Eesti

Vabariigi, ootustega.

Käesolevas KMH-s seisnesid reaalsed ja hinnatud alternatiivid erinevates võimalustes käidelda

sadama akvatooriumi süvendamisel tekkinud pinnast. Alternatiividena hinnati:

− süvenduspinnase kaadamist Rohuküla sadama Põhjabasseini kirdenurka;

− süvenduspinnase kaadamist Rohuküla sadama Põhjabasseini kagunurka, 7. kai kõrvale;

− süvenduspinnase kaadamist Heinlaiu kaadamisaladele;

− süvenduspinnase ladustamist maismaale Kapteni kinnistul;

− süvenduspinnase ladustamist maismaale Kemo kinnistul.

Alljärgnevas tabelis (Tabel 10) on toodud ülevaade alternatiivide võrdlusest mõjuvaldkondade kaupa

lähtuvalt keskkonnamõju hindamise tulemustest. Mõju olulise hindamisel kasutati järgmist skaalat:

- oluline negatiivne mõju; 0 mõju puudub/neutraalne; + eelistus. Alternatiivide hindamisel on

arvestatud väljapakutud leevendusmeetmete rakendamisega.

Tabelist selgub, et pinnase ladustamine Kemo kinnistule ja Põhjabasseini kirdenurka avaldaks olulist

negatiivset mõju nii Väinamere loodusalale kui Väinamere hoiualale, merevee kvaliteedile ja ka

taimestikule ja loomastikule. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka avaldaks samuti olulist negatiivset

mõju Väinamere loodusalale ja -hoiualale ning taimestikule ja loomastikule, kuid oleks

kliimamuutuste vältimise seisukohalt eelistatud. Pinnase paigutamine Kapteni kinnistule on

eelistatud merevee kvaliteedi tagamise seisukohalt ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise

seisukohalt.

KeHJS § 29 lg 3 kohaselt võib Natura 2000 aladele ebasoodsat tegevust läbi viia ainult siis, kui see

on alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt

tungivatel põhjustel. Käesoleval juhul on süvenduspinnasest vabanemiseks olemas alternatiivsed

lahendused ning seetõttu ei võimalda KeHJS sätted anda otsustajal tegevusluba(sid)

süvenduspinnase kaadamiseks sadama Põhjabasseini kirdenurka ega selle ladustamiseks Kemo

kinnistule.

Tabel 10. Alternatiivide võrdlus mõjuvaldkondade kaupa

Mõjuvaldkond Kaadamine

sadama Põhjabassein i kirdenurka

Kaadamine

sadama Põhjabassein i kagunurka

Kaadamine

Heinlaiu kaadamisaldel e

Pinnase

ladustamin e Kapteni kinnistule

Pinnase

ladustamin e Kemo kinnistule

Mõju Väinamere loodusalale

- 0 0 0 -

Mõju Väinamere linnualale

0 0 0 0 -

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

104 / 109

Mõju Väinamere hoiualale

- 0 0 0 -

Mõju kaitstavatele liikidele

0 0 0 0 -

Mõju taimestikule

ja loomastikule

- 0 0 0 -

Heljumi teke ja levik

0 0 0 0 0

Mõju merevee kvaliteedile

0 0 0 + -

Mõju

rannaprotsessidel e

0 0 0 0 0

Jäätmekäitlus ja ringmajandus

0 0 0 0 0

Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

0 0 0 0 0

Mõju

kultuuripärandile

0 0 0 + 0

Avariiolukordade võimalikkus

0 0 0 0 0

Mõju kliimamuutustele

+ + - + +

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

105 / 109

Kumulatiivse mõju võimalikkus

0 0 0 0 0

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruande eelnõu

106 / 109

11. Ülevaade KMH aruande avalikustamisest ja laekunud

seisukohtadest

Haapsalu Linnavalitsus korraldas KMH aruande avaliku väljapaneku perioodil 07.02-08.03.2025.

Aruandega sai tutvuda Haapsalu Linnavalitsuse veebilehel toodud linkide kaudu ja Haapsalu

Linnavalitsuse hoone fuajees. Avaliku väljapaneku jooksul esitas oma kirjalikud ettepanekud ja

küsimused KMH aruande kohta Keskkonnaamet. Keskkonnaameti kiri ja AS Saarte Liinide vastus

sellele on KMH aruandele lisatud – vt Lisa 5 ja Lisa 6.

KMH aruande avalik arutelu toimus 10.03.2025 algusega kell 15.00 Rohuküla sadamahoone II

korrusel. Kõigile avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati avaliku arutelu käigus suuliselt. Avaliku

arutelu koosoleku protokoll on KMH aruandele lisatud – vt. Lisa 7.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruande eelnõu

107 / 109

12. Kasutatud materjalid

− Ajaloolised ilmaandmed, Keskkonnaagentuur

− Biogeochemical functioning of the Baltic Sea. Kuliński, K., Rehder, G., Asmala, E., Bartosova, A., Carstensen, J., Gustafsson, B., Hall, P.O., Humborg, C., Jilbert, T., Jürgens, K. and Meier, H.M., 2022

− Comparison of infrastructure designs for quay wall and small bridges in concrete, steel, wood and composites with regard to the co2-emission and the life cycle analysis. Van

Heel, D.D., Trude, M.A.A.S., Jarit, D.E. and Mozafar, S.A.I.D., 2011, August

− Decomposition of Relative Sea Level Variations at Tide Gauges Using Results from Four Estonian Precise Levelings and Uplift Models. Suursaar, Ü. and Kall, T. (2018)

− eElurikkuse andmebaas (PlutoF), https://elurikkus.ee/

− Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022

− Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas

− Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare.

Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne, 2019

− Eesti mereala planeeringu kaardirakendus: https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html

− Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021

− Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2015

− Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012

− Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf

− Energiasalv Pakri OÜ Konsultatsioon Eesti Vabariigis asuva Paldiski 500 MW pump- hüdrosalvesti (PHS) geoloogiliste uuringute ja projekteerimistööde osas Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringute aruanne. Koostaja: Fichtner (Saksamaa), 2019

− Euroopa kliimariskide raport 2024. Euroopa Keskkonnaagentuur

− Euroopa Komisjoni 2021. a kehtestatud Kliimakindluse teatis (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ (EK teatis 2021/C 373/01)

− Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the Environment

− Haapsalu linna üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047

− Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava

− Hallhülge lennuloendused 2023. Pro Mare MTÜ

− HELCOM-i (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, Helsingi komisjon) juhismaterjalid

− Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu (versioon märts 2025). Lemma OÜ, 2025

− Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku

uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019

− Integrated cost and environmental impact assessment of management options for dredged sediment. Svensson, N., Norén, A., Modin, O., Fedje, K.K., Rauch, S., Strömvall, A.M. and Andersson-Sköld, Y., 2022

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruande eelnõu

108 / 109

− IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture, Forestry and Other Land Use, 2006

− Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019

− Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Kliimaministeerium

− Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja

keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015

− Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/

− Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee

− Kesktalvine veelinnuloendus. Eesti Ornitoloogiaühing

− Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. 2024. Kliimaministeerium

− Kliimaministeeriumi veebileht (Natura 2000): https://kliimaministeerium.ee/elurikkus- keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000

− Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

− Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

− Life cycle assessment for dredged sediment placement strategies. Bates, M.E., Fox-Lent, C., Seymour, L., Wender, B.A. and Linkov, I., 2015

− Lindude rändekogumid (haned). Ivar Ojaste

− Loodusdirektiivi elupaigatüübi rannikulõukad (1150*) looduskaitseline seisund. TÜ Eesti

mereinstituut. KIK projekt nr 18518, Tallinn 2023

− Lääne maakonnaplaneering 2030+

− Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

− Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel. TalTech 2025

− Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul. Bakalaureusetöö. K. Mahla. 2015. Tartu Ülikool

− Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOM-i elupaigatüüpide leviku hindamiseks. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020

− NASA: https://earthobservatory.nasa.gov/images/148494/anticipating-future-sea-

levels

− Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01)

− Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (2021)

− Nord Stream 2009. – Nord Stream Environmental Impact Assessment Documentation for Consultation under the Espoo Convention. Nord Stream Espoo Report.

− Oceanographic regional climate projections for the Baltic Sea until 2100. Meier, H.M., Dieterich, C., Gröger, M., Dutheil, C., Börgel, F., Safonova, K., Christensen, O.B. and Kjellström, E., 2022

− Physical feature of the Baltic Sea. Mälkki, P. and Tamsalu, R. (1985)

− Port infrastructures in a system perspective. Stripple, H., Fridell, E. and Winnes, H., 2016

− Postglacial Land Uplift Model and System Definition for the New Swedish Height System RH 2000 (LMV-Rapport 2007:4). Lantmäteriet. Ågren, J., Svensson, R. (2007)

− Riigi Teataja (asjakohased õigusaktid)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruande eelnõu

109 / 109

− Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid. Oliver Orro, Monika Eensalu, 2013

− Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasette reostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika, töö nr 5491-24. Tallinn, september 2024

− Rohuküla sadama detailplaneering (2010)

− Rohuküla sadama ehitusgeoloogilised uuringud aastatest 1952-2008

− Rohuküla sadama plaanilahenduste lainetuse modelleerimine. Tallinna Tehnikaülikool.

2023. Käsikiri. Koostanud Rain Männikus

− Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ

Corson, Tallinn 2024

− Rohuküla sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. TLÜ Ökoloogia keskus ja Eesti Geoloogiateenistus; koostajad: Hannes Tõnisson ja Sten Suuroja, 2022

− Saarte Liinid AS koduleht: https://saarteliinid.ee/

− Sea Level Rise and Future Projections in the Baltic Sea. Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A.,

2023. Journal of Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514

− Seire teostamine 2014. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega. Aruanne. Eschbaum, R.; Põllumäe, A.; Saks L. 2014

− Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a

käskkirjaga nr 1-2/19/276

− Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035

− Updated 30-year reference period reflects changing climate. 2021. World Meteorological Association (WMO)

− Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) kuues raport (AR6). IPCC, 2023

− Veelindude arvukus pesitsusperioodil, Haudelindude kooslused (väikesed meresaared). Eesti Ornitoloogiaühing

− Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava

− Viigerhülge seire 2023. Pro Mare MTÜ

− Viigerhülge seire 2024. Pro Mare MTÜ

− World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals

− Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava

− Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava

2013-2022

− Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering (lühemalt Eesti mereala planeering)

− Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, 2015

− Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2023

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Teie 28.10.2025 nr 5-5/31/25-3

Meie 11.11.2025 nr 6-3/25/8574-10

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste

rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise

aruande kooskõlastamine

Edastasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 1 alusel2 korduvaks kooskõlastamiseks Rohuküla sadama

lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande3 koos lisadega.

AS Saarte Liinid (arendaja) kavandab Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas

Rohukülas Rohuküla sadam 1 maaüksusel4. Rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja saarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks toimimiseks,

Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning kala-, väike- ja muude laevade mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks. Kavandatud on mittetaastatavate muulide lammutamine, nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine, betoonist

kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht) ning sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rekonstrueerimine. Lisaks

kavandatakse akvatooriumi süvendamist vajaliku sügavuseni mahus kuni 210 000 m3 ja hooldussüvendustöid iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3. KMH raames viidi läbi Natura asjakohane hindamine Väinamere loodus- ja linnualale.

Keskkonnaamet jättis oma 30.05.2025 kirjaga nr 6-3/25/8574-4 Rohuküla sadama

lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise KMH aruande kooskõlastamata ja tagastas selle kirjas toodud märkuste alusel täiendamiseks. Seejärel jättis Keskkonnaamet oma 05.08.2025 kirjaga nr 6-3/25/8574-8 korduvaks kooskõlastamiseks saadetud Rohuküla sadama

lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise KMH aruande taaskord kooskõlastamata, kuna KMH aruannet ei täiendatud vastavalt 30.05.2025 kirjas toodud märkustele.

Keskkonnaamet, olles tutvunud kooskõlastamiseks saadetud materjalidega ja lähtudes

oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste

rekonstrueerimise KMH aruande.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2025 nr 6 -3/25/8574-9 all. 2 KeHJS § 29 lg 1 p 2 kohaselt saadab otsustaja enne käesoleva seaduse § 22 kohast nõuetele vastavuse

kontrollimist kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise aruande 3 „Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine“, konsultant

Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 24000032, kuupäev 17.10.2025. 4 Katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84 ha.

2 (2)

Põhjamuuli ja lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimine on kavandatud ühise ehitusprojektiga, kuid neile on esitatud erinevad ehitusloa taotlused. Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimine on kavandatud ehitusloa eelnõuga (ehitusloa

taotlus nr 2311271/07298), ehitisregistris menetlus nr 365624. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p-de 6 ja 8 kohaselt ei või hoiualal ilma kaitstava

loodusobjekti valitseja5 nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist ning anda ehitusluba.

Süvendustöödeks ja tahkete ainete paigutamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt keskkonnaluba vee erikasutuseks (veeseadus § 187 p 8 ja 10).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 [email protected]

5 LKS § 21 lg 1 alusel on kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja

Keskkonnaamet.

Töö number 24000032

Tellija AS Saarte Liinid

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 17.10.2025

ROHUKÜLA SADAMA

LÕUNABASSEINI SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Aruanne

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

2 / 109

Versioon 5 – kooskõlastamisele ja nõuetele vastavaks tunnistamisele

Kuupäev 17.10.2025

Koostanud: Aide Kaar, Eike Riis, Kaarel Karolin, Marko Lauri, Raimo Pajula, Camilla Kastein

(Skepast&Puhkim OÜ); Renno Nellis (OÜ Clanga).

Esikaane foto: Rohuküla sadam. AS Saarte Liinid

Projekti nr 24000032

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

3 / 109

Sisukord

KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 5

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 14

2. KMH OSAPOOLED ............................................................................................ 15

3. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................... 17

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 17 3.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................... 17 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 18

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 22

4.1. Olemasolev Rohuküla sadam ............................................................................... 22 4.2. Mõjutatav keskkond ........................................................................................... 23

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 25

5.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ...................................................... 25 5.2. Eesti mereala planeering ..................................................................................... 25 5.3. Eesti merestrateegia ........................................................................................... 26 5.4. Lääne maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................... 26 5.5. Haapsalu linna üldplaneering ............................................................................... 27 5.6. Rohuküla sadama detailplaneering ....................................................................... 27

6. NATURA 2000 ASJAKOHANE HINDAMINE ........................................................ 29

6.1. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 29 6.2. Teave kavandatava tegevuse kohta ja selle seos Natura ala kaitsekorraldusega ......... 29 6.3. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 30 6.3.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 30 6.3.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 31 6.4. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele .......................................................... 32 6.4.1. Mõju Väinamere loodusalale ................................................................................ 32 6.4.2. Mõju Väinamere linnualale................................................................................... 43 6.5. Mõju väljaspool Natura ala asuvatele elupaigatüüpidele .......................................... 47 6.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega

ning võimalik koosmõju kavandatava tegevusega .................................................. 50 6.7. Leevendus- ja seiremeetmed ............................................................................... 51 6.8. Natura asjakohase hindamise kokkuvõte ja järeldused ............................................ 52 6.8.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 52 6.8.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 54

7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 55

7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 55 7.1.1. Mõju Väinamere hoiualale ................................................................................... 55 7.1.2. Mõju kaitstavatele liikidele .................................................................................. 55 7.2. Mõju taimestikule ja loomastikule ......................................................................... 56 7.2.1. Mõju maismaataimestikule ja -loomastikule ........................................................... 56 7.2.2. Mõju meretaimestikule ja -loomastikule ................................................................ 57 7.3. Mõju rannikumere veekeskkonnale ....................................................................... 60 7.3.1. Heljumi teke ja levik ........................................................................................... 60 7.3.2. Mõju rannaprotsessidele ..................................................................................... 74 7.3.3. Mõju merevee kvaliteedile ................................................................................... 74 7.4. Mõju pinnaveerežiimile ....................................................................................... 77 7.5. Jäätmekäitluse korraldamine ............................................................................... 77

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

4 / 109

7.6. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine .............................................................. 79 7.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ............................................................. 80 7.7.1. Mõju välisõhu kvaliteedile.................................................................................... 81 7.7.2. Mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ............................................................... 82 7.7.3. Mõju varale ....................................................................................................... 83 7.8. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 84 7.9. Mõju kliimamuutustele ........................................................................................ 85 7.9.1. Praegune ja tuleviku kliima ................................................................................. 85 7.9.2. Kliimapoliitika põhialused .................................................................................... 88 7.9.3. Kliimamõju hindamine ........................................................................................ 89 7.9.4. Süvendamine ja kaadamine ................................................................................. 89 7.9.5. Ehitamise kliimamõju ......................................................................................... 91 7.9.6. Kogu kliimamõju ................................................................................................ 91 7.10. Mereveetaseme tõusust tingitud üleujutusalad ....................................................... 92 7.11. Avariiolukordade võimalikkus ............................................................................... 95 7.12. Kumulatiivse mõju võimalikkus ............................................................................ 95

8. LEEVENDUSMEETMED ...................................................................................... 96

8.1. Leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate loodusobjektide ja elustiku kaitseks .... 96 8.2. Leevendusmeetmed merekeskkonna kaitseks ........................................................ 97 8.3. Leevendusmeetmed (nõuded) müra mõju ohjamiseks ............................................. 98 8.4. Leevendusmeetmed põhjavee kvaliteedi kaitseks ................................................... 98 8.5. Leevendusmeetmed kultuuripärandi kaitseks ......................................................... 99 8.6. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine .................................................................... 99 8.7. Korralduslikud meetmed ................................................................................... 100

9. ETTEPANEKUD SEIREMEETMETE RAKENDAMISEKS ....................................... 102

9.1. Seiremeetmed seoses Väinamerre kavandatava kaadamisalaga ............................. 102

10. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

VÕRDLUS....................................................................................................... 103

11. ÜLEVAADE KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISEST JA LAEKUNUD SEISUKOHTADEST

..................................................................................................................... 106

12. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................. 107

Lisad

Lisa 1. KMH programm koos lisadega

Lisa 2. Haapsalu Linnavalitsuse 25.09.2024 korraldus nr 772 „Rohuküla sadama lõunabasseini

sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele

vastavaks tunnistamine“

Lisa 3. Rohuküla sadama akvatooriumi reostustingimused. Põhjasetete reostusuuringu

aruanne. OÜ REI Geotehnika töö nr 5491-24

Lisa 4. Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ

Corson töö nr 2412

Lisa 5. Keskkonnaameti 07.03.2025 kiri nr 6-3/24/10944-4

Lisa 6. AS Saarte Liinid vastus Keskkonnaameti kirjale

Lisa 7. Avaliku arutelu protokoll

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

5 / 109

Kokkuvõte

AS Saarte Liinid arendajana kavandab Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate

kaitserajatiste, mis kaitsevad lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu, rekonstrueerimist. Rohuküla

sadama rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja saarte

vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks

kasutamiseks ning kala-, väike- ja muude laevade mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste

pakkumiseks. Kavandatud on mittetaastatavate muulide lammutamine, nõlvakindlustuse tugimüüri

rajamine, betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht) ning

sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rekonstrueerimine. Lisaks

kavandatakse akvatooriumi süvendamist vajaliku sügavuseni mahus kuni 210 000 m3 ja

hooldussüvendustöid iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3. Arendaja plaanis kaadata süvenduspinnase

merre Heinlaiu kaadamisaladel, sadama Põhjabasseini kirde- ja kagunurgas ja/või ladustatakse

maismaale Kemo ja Kapteni kinnistul. Kinnistute omanikega sõlmib AS Saarte Liinid vajalikud

kokkulepped KMH menetlusest sõltumatult. Veel on arendaja plaaninud süvenduspinnase

stabiliseerimist põlevkivituhaga, kuid KMH koostamise ajal ei ole teada selle tegevuse eesmärk, mis

vahekorras põlevkivituhka süvenduspinnasega segada plaanitakse ega kasutatava põlevkivituha

tõendamisdokumendid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata saadud segu saasteainete sisalduse

või nende leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja

teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud nõuetele. Kuna KMH aruande

koostamise ajal ei ole teavet põlevkivituha kasutamise osas, siis selles osas ei ole mõju hinnatud.

KMH mahus viidi läbi Natura asjakohane hindamine Väinamere loodus- ja linnualale. Asjakohase

hindamise kokkuvõttena selgus, et arvestades Väinamere loodus- ja linnuala suurust ja ulatust ning

loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda

kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodus- ega linnuala terviklikkusele. Väinamere loodusala

kaitse-eesmärgiks olevatele sadamast põhja ja lõuna pool paiknevatele maismaa ja ranniku

elupaigatüüpidele rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) otsene

ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh rannikut ei puuduta.

Samuti ei avalda kavandatav tegevus kaudset ebasoodsat mõju loodusala nimetatud

elupaigatüüpidele, sest kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja

rannaprotsessides ning sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele.

EELIS-e andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid

(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud

muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha. Lähtudes elupaigatüübi karid (1170)

kirjeldusest ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende jäänused)

nimetatud elupaigatüübi hulka. Kuna elupaigatüüp on määratud lagunenud inimtekkelisele rajatisele,

on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel (modelleerimisel) tekkinud veaga, mis tuleks

EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest sõltumatult.

Elupaigatüübi karid (1170) definitsioonist tulenevalt seda elupaigatüüpi kavandatava tegevuse alal

ja selle mõjualas ei esine, mistõttu lagunenud muuli lammutamisega elupaigatüübi kadu ei kaasne.

Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal

elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110) ei esine. Isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb

kaugemal sadama piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju

sellele elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on

marginaalsed ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne. Kaadamisel

Väinamerre kavandatavale kaadamisalale tuleb elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110)

kaitseks rakendada leevendusmeetmeid.

Kavandatava tegevusega kaasnev süvendamine ja kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas

nähtavuse halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see

hüljeste elutegevust, eelkõige toitumist. Rohuküla sadama ja Väinamerre kavandatava kaadamisala

piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei ole tõenäoline, et muulide

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

6 / 109

rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju väga lühiajaline ja mööduv,

st ebaoluline. Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-

eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad, mistõttu on kavandatava tegevuse

ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.

Väljaspool Väinamere loodusala sadama piirkonnas registreeritud/modelleeritud kaks elupaigatüüpi

– mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ja rannaniidud (1630*) –

moodustavad sadama Põhjabasseini kirdeosas loodusliku koostoimiva terviku, mis suurendab nende

väärtust elustiku mitmekesisuse säilitajana sadama tehislikus keskkonnas. Kaadamine ja

süvenduspinnase ladustamine nendele aladele toob kaasa olulise pöördumatu ebasoodsa mõju

nendele elupaigatüüpidele. Kuna elupaigatüübi rannaniidud (1630*) üleriigiline seisund loodusaladel

on hinnatud ebapiisavaks, siis on sadama Põhjabasseiniga külgneval rannaniidu elupaigatüübiks

inventeeritud kooslusel arvestatav potentsiaal elupaigatüübi üleriigilise seisundi parandamisel, kui

see liita Väinamere loodusalaga.

Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud

tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused

on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.

Mõningased, väikese ulatusega häiringud kaitse-eesmärgiks olevale väikeluigele võivad kaasneda

seoses süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas. Kuna luikedele sobiv

mereala on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei põhjusta need liigile

negatiivset mõju. Mujal sadama akvatooriumis tehtavad süvendustööd kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele ebasoodsat mõju ei avalda.

Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere

loodusala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid

ning nendega piirneva laevaliikluseks kasutatava ala Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse

tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised

vastaksid Natura loodusala kriteeriumidele.

Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed

häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma.

Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.

Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid

kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem

lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.

Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu

KSH käigus (Lemma OÜ 2025). Kui Rohuküla sadamast süvendatud materjali kaadamisel jälgitakse

KSH aruandes toodud piiranguid ja soovitusi, siis on võimalik ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks

olevatele veelindudele vältida ja leevendada.

Sadama Lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise järgselt on soovitav kaaluda Väinamere

linnuala piiride täpsustamist, jättes Rohuküla sadama Lõunabasseini ja rekonstrueeritud muulid ning

nendega piirneva laevaliikluseks kasutatava ala Natura ala piiridest välja, sest sadama aktiivse

tegevuse tõttu ei ole tõenäoline, et Lõunabasseinis kujunev veekeskkond ja seda piiravad rajatised

vastaksid Natura linnuala kriteeriumidele.

Tuginedes teadaolevatele andmetele ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas seoses Väinamere

linnualaga teada teisi olulise mõjuga tegevusi, millel võiks olla koosmõju kavandatava tegevusega.

Leevendusmeetmete rakendamisel ebasoodsat mõju Väinamere linnuala terviklikkusele ja kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ei avaldu.

Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele on arvestatud Väinamere

hoiuala/loodusala/linnuala paiknemise ning nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja

elupaigatüüpidega, samuti kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju

kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele on hinnatud kogu käsitlusala maa-alal,

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

7 / 109

sadamarajatiste rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele meres

ning sadama edasisele kasutamisele.

Kõik kavandatava tegevuse piirkonnas registreeritud kaitstavate liikide elupaigad paiknevad

Väinamere loodusalal/linnualal/hoiualal ning valdav osa nendest liikidest on ka kaitse-eesmärkideks.

Mõju kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele hinnati Natura eelhindamise käigus ning jõuti

järeldusele, et peale kahe hülgeliigi puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis teiste

loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud ja võimalikud elupaigad. Sellest tulenevalt

on kavandatava tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.

Kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal maismaal registreeritud.

Kuna sadama territoorium (sh sadamakaid jms) on kaetud tehispinnaga, siis ei leidu seal kaitstavate

taime- ja loomaliikide jaoks sobilikke elupaiku. Väinamere loodusalal/hoiualal kavandatava tegevuse

alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad: balti

sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja kahkjaspunane-

sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III kaitsekategooria liigi

lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik. Nimetatud liigid ei ole loodusala ja hoiuala kaitse-

eesmärkideks. Vaatamata sellele on nende liikide elupaigad kaitstud, sest Natura asjakohase

hindamise käigus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju loodusalal

esinevatele elupaigatüüpidele, kus eelnimetatud taimeliigid kasvavad.

Hindamisel jõuti üldisele järeldusele, et kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord

ning ehitusprojektiga kavandatavad tegevused ei ole omavahel vastuolus.

Sadama maa-alal maismaa linnuliikide pesitsuse kohta täpsed andmed puuduvad, kuid muulide

maismaa poolne osa ja rannikualad selle läheduses sobivad pesitsemiseks järgmistele piirkonnas

vaadeldud linnuliikidele: rand-, jõgi- ja väiketiir, liivatüll ja väiketüll. Võimaliku pesitsuse korral, kui

see toimub muuli alal või läheduses, võib kaitstavatele linnuliikidele avalduda oluline negatiivne mõju

häiringute (mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna hukkumise) ning pesade (sh koos

munade või poegadega) otsese hävimise näol.

Kapteni maaüksusel on teada kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide roo-loorkull, rästas-roolind,

tuttvart, kalakajakaks, lauk, punapea-vart, hüüp ja rooruik esinemine. Võimaliku pesitsuse korral

võib mõju linnuliikidele avalduda häiringute (mis võivad põhjustada pesade hülgamise ja kurna

hukkumise) ning pesade (sh koos munade või poegadega) otsese hävimise näol. Selle vältimiseks

tuleb alustada pinnase paigutamiseks tehtavate töödega Kapteni kinnistul enne lindude

pesitsusperioodi algust märtsi alguses või tagatakse pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini.

Merepõhjaelustikku peamiselt mõjutav tegur on heljumi poolt põhjustatud vee hägustumine ning

selle sadenemine merepõhjataimestikule ja -loomastikule. Seetõttu on KMH koostamisel muuhulgas

pööratud olulist tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele.

Seoses tiheda laevaliiklusega seotud häiringutega merepõhjale ning korduvate süvendustööde tõttu

ei ole Rohuküla sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku ja -loomastikku. Rohuküla sadama

muulide rekonstrueerimise ja süvendustööde piirkonnas kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas

ei ole registreeritud väärtuslikke põhjataimestiku ja -loomastiku kooslusi ega esine väärtuslikke

merepõhja elupaiku. Lõunabasseini süvendusala ja rekonstrueeritavate muulide piirkonna näol on

tegemist ajalooliselt ja olemasoleva sadama tegevuse poolt oluliselt mõjutatud mere-alaga.

Kavandatav tegevus selles osas olulisi muudatusi positiivses või negatiivses suunas kaasa ei too.

Ehitus- ja süvendustööde tagajärjel merepõhjaelustik tegevuse otseses mõjualas hukkub.

Sadamas toimuva süvendamise käigus paisatakse heljum veesambasse. Heljumi levik sõltub

süvendatava pinnase mahust, struktuurist ja süvendustööde kestusest, samuti valitsevatest tuulte

(lainetuse) ja hoovuste suundadest. Teatud aja pärast hakkab heljum mere põhja tagasi settima ning

katab seal oleva merepõhjaelustiku settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku,

eelkõige vetikate elutegevust ning vähendada nende biomassi ja katvust. Merepõhjaelustiku kaitseks

on piisavad leevendusmeetmed, mille rakendamisel sadamas toimuva süvendamise ja täitmise

käigus tekkiv heljum ei leviks sadamast väljapoole.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

8 / 109

Süvendatava pinnase võimalike kaadamisaladena on kaalumisel kaks piirkonda sadama akvatooriumi

Põhjabasseinis – kirdeosas ja kaguosas. Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise

andmetel on Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga, võimalik elupaigatüübi

mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) esinemine. Oluline ja pöördumatu

mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Põhjabasseini kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala

hakatakse kasutama kaadamiseks. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal esineva

võimaliku elupaigatüübi kao. Kaadamine Põhjabasseini kaguossa merepõhjaelustikku, sh võimalikku

elupaigatüüpi, ei kahjusta, kui rakendatakse heljumi leviku tõkestamise meetmeid, et see ei leviks

Põhjabasseini veekeskkonnas. Põhjabasseini kagunurka kavandatud kaadamisalal pole ühegi

linnuliigi pesitsemist registreeritud, mistõttu sinna pinnase kaadamine lindudele mõju ei avalda.

Sellest tulenevalt ei ole Põhjabasseini kagunurka pinnase kaadamisele linnustikust tulenevaid

piiranguid.

Kaadamise mõju hindamisel Väinamerre kavandatava perspektiivse kaadamispiirkonna osas on

arvestatud Heltermaa sadama kinnistute DP KSH tulemustega. Kaadamisalale avalduva mõju

hinnangus on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus avaldab lokaalset mõju põhjaelustikule,

põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku kao, sest kaadatava materjaliga maetakse

senine põhjaelustik ja see hukkub. Olemasolevate kaadamisalade seirete alusel taastub põhjaelustik

ligi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja

iseloomu. Rohuküla sadama puhul on kaadatavaks materjaliks savised pinnased, mis ei muuda

oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus muutub merepõhja substraat

(kaadatakse kõvemat materjali), on oodatud mõju suurem – tekib võimalus selliste liikide piirkonda

levikuks, mida seal varem ei olnud.

Kalastiku seisukohast on oluline arvestamist vajav aspekt merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja

selle levik, mis võib ka mõjutatavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade

järelkasvu tappa.

Sadama akvatooriumis toimub tihe graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja

väljumine ning vajadusel kai ääres käiturite töös hoidmine. Selle käigus tõstavad laevade käiturid

pidevalt üles suure hulga peeneteralisi setteid. Selle tõttu ei ole sadama vee-alal kalakoelmuid ega

arvestatavat kalastikku. Heljumi leviku matemaatiline modelleerimine näitas, et süvendamise ja

sadama akvatooriumisse kaadamise korral ei levi ümbritsevale merealale heljumit

kontsentratsioonis, mis piirkonna kalastikku mõjutada. Seetõttu ei avalda sadama akvatooriumi

süvendamine ega süvenduspinnase kaadamine Põhjabasseini kagunurka kalastikule olulist mõju.

KMH käigus läbi viidud heljumi tekke ja leviku matemaatilise modelleerimise tulemustest selgus,

et loodetuule korral jääb heljumilaik mõlema sadamas asuva kaadamiskoha korral akvatooriumi

piiridesse, läänetuule korral on vee liikumiskiirus suurem ja heljum jõuab sadama suudmealale.

Tahke ainese kontsentratsioon on looduslikust foonist kõrgem orienteeruvalt 100 meetri ületusel

põhjamuuli ja 8. kai vahelisel alal. Põhjamuuli tagant hajub laik ümbritsevasse keskkonda.

Muulide rajamisel on loodetuule korral heljumi laik nähtav orienteerivalt 300 m kaugusele

uputuskohast, läänetuule korral orienteerivalt 500 m kaugusele uputuskohast.

Modelleerimisel on arvestatud koppsüvendaja kasutamisega, sest see on niisuguse töö tegemiseks

parim võimalik tehnika. Juhul, kui soovitakse kasutada pumpsüvendajat, tuleb enne süvendustöid

kavandatud muulid valmis ehitada.

Muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama

ümbruses. Töö tsüklilisust arvestada jäävad heljumi kontsentratsioonid madalaks ka töötsooni

vahetus läheduses. Oodatav looduslikust foonist kõrgema heljumi pilve suurus jääb vahemikku 100

- 300 meetrit.

Hoovuste modelleerimise tulemusi analüüsides on hinnatud ka hoovuse käitumist pärast uute

muulide rajamist, et hinnata tegevuse mõju rannaprotsessidele. Kavandatud muulide asend on

hoovuse suhtes hästi valitud, kuna olemasoleva olukorra puhul tekkiv hoovus jälgib läänemuuli

suunda. See on tõenäoliselt seetõttu, et läänemuul on kavandatud rajada vana muulivare peale, kus

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

9 / 109

juba hetkel on väiksemad sügavused kui ümbritsevas meres. Selline lahendus tagab, et

hüdrodünaamiline pilt ja uhtumise-settimise tasakaal sadama lähistel pärast muulide välja ehitamist

oluliselt ei muutu. Seega saab eeldada, et uute muulide rajamine ei mõjuta hüdrodünaamilist pilti

ega sellest tulenevalt ka uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel.

Vastavalt HELCOM-i juhendile võeti süvendusalalt, Rohuküla sadama akvatooriumist 7

uuringupunktist põhjasette proovid, millest määrati järgmiste saastekomponentide sisaldused:

naftasaadused, raskmetallid, Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn ja As ning tributüültina (TBT). HELCOM

juhendi kohaselt tuleb igakordselt kaaluda ka ΣPCB ja ΣPAH sisalduse määramist. Eestis reguleerivad

saasteainete sisalduse piir- ja sihtväärtusi pinnases ja settes kaks õigusakti - keskkonnaministri

28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja keskkonnaministri

24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete

ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna

kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kumbagi õigusaktiga ei ole

ΣPCB-le ega ΣPAH-le piir- ega sihtväärtusi kehtestatud.

Võetud proovide analüüsimise tulemusel leiti, et ühes puuraugus ületab TBT-katiooni sisaldus

põhjasettes piirväärtuse 80 korda, seega on põhjasete siin TBT osas saastunud. Ülejäänud proovide

osas ei saa saastet tõestada ega kummutada kehtestatud normi ja analüüsi määramistäpsuse

mittevastavuse tõttu. Vaikimisi võib eeldada, et ülejäänud alal TBT-saastet ei esine. Uuringu

tulemuste kohaselt on TBT-ga saastunud alal PA6 ümbruses sadama Lõunabasseinis, saastekehandi

pindala on ca 43 800 m2. Võttes TBT-ga saastunud mudase põhjasette paksuseks 0,5 m, saame

saastekehandi ruumala 21 900 m3. Reostuskehandi kuivmahukaal on ca 19 710 t, milles leidub TBT-

katiooni ca 32 g.

TBT sisaldust Eesti merealade põhjasettes on analüüsitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt

koostatud töös „Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring 2023.“ Töös võrreldi

kogutud setteproovide analüüsi tulemusi nii keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 toodud

piirväärtusega kui ka HELCOM-i indikaatori läviväärtusega. HELCOM-i juhendis on toodud TBT

tuumindikaatori piirväärtuseks 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö kohaselt on keskkonnaministri

24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud piirväärtus 0,02 µg/kg KA vanemate andmete alusel ja

läheb lähiajal ühtlustamisele piirkondliku merekonventsiooni nõuetega. HELCOM CORE TBT

tuumindikaatori piirväärtuseks on 1,3 µg/kg KA (5% TOC). Töö tulemuste kohaselt ületasid

tinaorgaaniliste ühendite kontsentratsioonid põhjasettes kehtivat piirväärtust (0,02 µg/kg KA)

kaheteistkümnel ankrualal uuritud kuueteistkümnest.

Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on 2015. aastal koostanud juhendi „Süvendamise

ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi

koostamine.“ Juhendi lisas 9 on toodud andmed Soome süvendamise ja kaadamise juhendist.

Saasteainete sisaldusele on Soome juhendis kehtestatud kvaliteedikriteeriumid 1 ja 2 ja sinna vahele

jäävale alale vahetasemed 1A, 1B ja 1C. Tase 1A on seatud nii, et vastav kontsentratsioon ei peaks

kujutama ohtu keskkonnale, 2 ja 1B/1C kohta on toodud, et need on seatud halduslike kriteeriumide

alusel, võttes arvesse ka aine esinemist ja heitkoguste piirmäärasid. Taseme 1 kohaselt peab TBT

sisaldus süvenduspinnases olema ‹5 μg/kg KA ja taseme 1A kohaselt 5-30 μg/kg KA. Soome juhendi

kohaselt oleks Rohuküla sadama süvenduspinnas (TBT-katiooni sisaldus 1,6 μg/kg KA) puhas.

HELCOM-i juhendi punkt 7.65. rõhutab, et reostunud pinnase kaadamine ilma lisameetmeteta on

keelatud, ning praegu kehtiva õigusakti kohaselt on osa Rohuküla sadama settest reostunud.

Seetõttu tuleb selle kaadamiseks rakendada lisameetmeid. Juhul, kui reostunud süvenduspinnast on

vaja kaadata Heinlaiu kaadamisalale, siis võib seda kaadata ainult kaadamisala K1 keskpunkti

soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3 m/s. Reostunud pinnas tuleb võimalikult

kiiresti matta puhta süvenduspinnase kihiga. HELCOM-i juhendi ja Eesti mereala planeeringus toodud

tingimuste kohaselt ei ole reostunud pinnase madalmerre (sadamas asuvatele kaadamisaladele)

kaadamine võimalik. Selle põhjuseks on, et madalad kaadamisalad on lainetuse mõjualas, mille tõttu

kandub reostus uuesti keskkonda.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

10 / 109

Võimalik on ka reostunud süvenduspinnase ladustamine maismaale Kapteni kinnistule. Kui

saastumata mineraalse süvenduspinnase edasine kasutus on kindel, ei loeta süvenduspinnast

jäätmeks. Jäätmeks tuleb lugeda saastunud pinnast. Jäätmete liigitamisel kas ohtlikeks või

tavajäätmeteks lähtume keskkonnaministri 14.12.2015 määrusest nr 70 „Jäätmete liigitamise kord

ja jäätmenimistu“ (määrus nr 70). Määruses nr 70 käsitlevad ohtlike jäätmete liigitamist § 7 ja § 8.

Jäätmete liigitamisel arvestatakse jäätmete omadustega (sh raskemetalli sisaldusega). Tributüültina

(TBT) on klassifitseeritud ohulause koodiga H410, millele on loetletud ohtlik omadus HP14. Nõukogu

määrus (EL) 2017/997 sätestab, et kui ohtliku omadusega HP14 aine sisaldus ületab massist 0,1%,

on tegemist ohtlike jäätmetega. Põhjasette (mahuga 19 710 t) TBT sisaldus puuraugu PA6 proovis

on 32 g. See jääb proovi võetud massist alla 0,1%, seega pole tegemist ohtliku pinnasega.

Süvenduspinnase sadama territooriumil vertikaalplaneerimiseks kasutamise korral on tegemist

kaevisega maapõuseaduse § 6 ja § 96 mõttes. Maapõueseaduse § 97 lg 1 kohaselt ehitamisel

maapõues tehtavate tööde ja ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool

kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit,

on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.

Kapteni kinnistul asuva tehisveekogu täitmisel süvenduspinnasega ei avaldu mõju piirkonna

veerežiimile, sest sellel puudub ühendus mere ja maismaaveekogudega. Tegevuseks on vajalik

taotleda keskkonnaluba VeeS § 187 p 16 alusel (likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga

seisuveekogu või märgala). Otsuse tegevuse lubamiseks langetab Keskkonnaamet loa andjana

sõltuvalt sellest, millised on sette paigutamise alternatiivsed kohad ja kas sellest tulenev sotsiaal-

majanduslik kasu kompenseerib elupaiga kadumise või mitte. Mandri- ja saarevahelised

transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama sadamarajatiste heast seisukorrast

sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine.

Seega on Rohuküla sadama toimimisel ja arenemisel oluline sotsiaal-majanduslik vajadus ja kasu.

Alternatiiv oleks vedada süvenduspinnas 15 km kaugusele, Natura 2000 alal asuvale Heinlaiu

kaadamisalale. Kliima mõjude hindamine on välja toonud, et mõjude vältimise seisukohalt on

eelistatud süvenduspinnase paigutamine selle tekkekohale võimalikult lähedale. Pinnase vedamisest

tekkivate CO2 emisioonide vahe on ca 8,5 kordne.

KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena

kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset (välisõhu kvaliteet), joogivee kvaliteedi

mõjutamist ning füüsilist mõju inimeste varale (ehitistele ja maale). Käsitlusalasse (eeldatavasse

mõjualasse) on arvestatud sadama piirkonna püsiasustus. Välisõhk on inimese tervise seisukohast

üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse

seadus (AÕKS), mis sätestab välisõhu mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu

kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. AÕKS-i alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi:

saasteainete heiteid, lõhnaaineid ning välisõhus levivat müra.

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud

müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt

klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu

pidevalt muutuv. Mõju on ajutine, pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab. Kõikide hinnatud

saasteainete (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad allapoole

kehtestatud piirväärtusi.

Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevadele ja neilt maha sõitvate

sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest

tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud

sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad

nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala

lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal,

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

11 / 109

ajavahemikus 7.00-21.00 tuleb ehitusmüra taluda. Ehitusaegne müra on ajutine, tööde lõppedes

selle mõju lakkab.

Kavandatava tegevuse mõjualas ja Rohuküla sadama territooriumil ei ole registreeritud puurkaeve.

Kapteni maaüksusega piirnevatel Häärberi tee 4, 4a ja 8 elamumaa maaüksustel asuvad

registreeritud puurkaevud. Nimetatud puurkaevude sügavused jäävad vahemikku 25–36 m, vett

võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist (11§2019). Kaevude hooldusala ulatus on

10 m. Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama maa-alaga piirnev

Kapteni kinnistu. Rohuküla sadama akvatooriumi reostusuuring tuvastas, et põhjasete on osaliselt

saastunud tributüültina (TBT) osas. Kuna TBT normi maismaal kehtestatud ei ole ning selle

sisaldusele meresettes on võrreldes teiste Läänemere äärsete riikidega kehtestatud oluliselt rangem

norm, siis võib eeldada, et süvenduspinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei avalda põhjavee

kvaliteedile mõju. Selle kindlaks vältimiseks tuleb alumistes kihtideks ladustada puhas, väljaspoolt

reostuskehandit süvendatud pinnas. Veeseadus § 127 lg 1 sätestab, et heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50

meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Kuigi pinnase paigutamine Kapteni kinnistule ei

ole otseselt heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine võib saastunud pinnasest saasteaineid

eralduda. Seega peab pinnase paigutamisel lähtuma sellest, et saastunud pinnase paigutamine ei ole

lubatud kaevudest 10 m + 50 m kaugusel. Arendajal on olnud plaan segada süvenduspinnast

põlevkivituhaga. Sellise tegevuse võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada, et piirkonna

põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Kuna KMH aruande koostamise ajal ei ole teavet põlevkivituha

kasutamise osas, siis selles osas ei ole mõju ka hinnatud. Kui soovitakse põlevkivituhka kasutada,

on vajalik projekti koosseisu lisada ka eksperthinnang, et hinnata saadud segu saasteainete sisalduse

või nende leostuvusnäitaja vastavust keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja

teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 toodud nõuetele ning tegevuse mõju

veekeskkonnale ja elustikule.

Kavandatava tegevuse mõjualas ei ole eraisikutele kuuluvat vara, mistõttu mõju sellele ei avaldu.

Sadama lõunaosaga piirnev Kapteni maaüksus (67401:001:0872) on munitsipaalomandisse kuuluv

üldkasutatav maa, mille kasutuse, sh sinna süvenduspinnase võimaliku paigaldamise, üle otsustab

kohalik omavalitsus. Süvendatava pinnase paigutamise ühe alternatiivina on kaalumisel sadama

Põhjabasseiniga piirneva eraomandis oleva Kemo kinnistu (67401:002:0881, maatulundusmaa,

pindala ca 4,7 ha) merepoolne osa. Maaüksust läbivast teest mere poole jääb üle poole maaüksuse

pindalast (ca 2,6 ha), mis tähendab, et sinna süvenduspinnase paigutamise korral mõjutatakse olulist

osa maaüksusest. Ühes süvendusalal olevast proovipunktis tuvastati tributüültina reostus.

Reostunud pinnase paigutamine vahetult merega piirnevale maaüksusele ilma spetsiaalseid

reostustõkkeid rakendamata ei ole aktsepteeritav, sest reostus levib sealt põhjavette ja tagasi

akvatooriumisse. Reostuse leviku vältimiseks igal konkreetsel juhul sobiva reostustõkke valib

projekteerija põhi- või tööprojekti koostamise käigus.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX

sajandi arhitektuuripärandi objekti - Ohvitseride klubi, Rohuküla sadama elektrijaam ja Rohuküla

sadama veemahuti. Arvestades kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju

piirkonnas olevatele XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele välistada. Juhul, kui süvenduspinnast

on kavas paigutada Kapteni maaüksusele, tuleb selle tegevuse käigus leida lahendus, mis tagab

väärtuslikuks tunnistatud kunagise Rohuküla sadama elektrijaama varemete säilimise. Tegevuse

läbimõeldud kavandamisel on muuhulgas võimalik luua soodsad tingimused arhitektuuripärandi

objektile juurdepääsuks ja selle eksponeerimiseks, mida saab lugeda positiivseks mõjuks.

Ohvitseride klubi ja Rohuküla sadama elektrijaam on objektidena ka pärandkultuuriobjektide registris

(vastavalt ohvitseride kasiino ja Rohuküla ladude nime all). Samuti on pärandkultuuriobjektina kirjas

Rohuküla sõjasadam, mis pigem kajastab teavet sadama ajaloolise seisu kohta. Arvestades

kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomuga võib negatiivse mõju piirkonnas olevatele

pärandkultuuriobjektidele välistada.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

12 / 109

Süvendamise, kaadamise, sette transportimise ja selle paigutamisega kaadamisaladele või

ladustuspaika tekib kliimamuutusi põhjustavaid CO2 heiteid. KMH käigus arvutati kõigi nende

tegevuste heited välja. Arvutuste tulemusena selgus, et suurimat mõju põhjustab süvenduspinnase

transportimine. Aastase heite võrdluses on kõikide variantide puhul kliima kogumõju samas

suurusjärgus. See tähendab, et enim oleks võimalik vähendada heidet kaadamisel transpordiheidet

vähendades, ehitustegevuste poolelt aga võimalikult väikese heitega materjale kasutades.

Eestis puuduvad piir- ja sihtarvud kliimamõju olulisuse hindamiseks. EK kliimakindluse juhendis on

toodud olulise mõju soovituslikuks määraks taristuprojekti eluea kohta keskmiselt 20 000 CO2ekv t

heidet aastas. Sellega võrreldes on mõju kliimale kõikide variantide puhul väga väike. Kokkuvõtvalt

võib eeldada, et kavandatud tegevus ei põhjusta olulist kliimamõju.

Maa-ameti andmete kohaselt asub Rohuküla sadam 1 meetri korduva üleujutusohuga alal ning

ohtliku üleujutuse piiriks on ca 140 cm. Korduva üleujutusohuga aladele jäävad osaliselt ka

võimalikud kaadamisalad sadama akvatooriumis ning mõned rekonstrueeritavad rajatised.

Arvestades kavandatava tegevuse eeldatavat eluiga 100 aastat, tuleb praeguste üleujutusohuga

alade puhul arvestada ka kliimamuutustest tulenevat mereveetaseme tõusu Lääne-Eesti rannikul.

Praegusele korduva üleujutusohuga alade üleujutuse ulatusele võib tinglikult juurde lisada ca 20 cm

kuni 60 cm. Korduv üleujutustase tõuseks sellisel juhul ca 140 - 150 cm juurde ning ohtliku

üleujutuspiir 200 cm juurde. See tähendab muuhulgas, et sadama projekteerimisel tuleb arvestada

mereveetaseme olulise tõusuga lähima 100 aasta jooksul ehk projekteerimisel tuleb arvesse võtta,

et 100 aasta kontekstis on äärmuslikemate kliimamuutuste stsenaariumite puhul ohtlikud

üleujutusalad 200 cm kõrgemal võrreldes praeguse mereveetasemega. Võimalik pinnase

ladustamisala jääb nii korduva üleujutusohuga kui ka tuleviku kontekstis kliimamuutustest tuleneva

mereveetaseme tõusuga üleujutustega aladele. See tähendab, et arendajal tuleb kindlustada, et

välditakse mereveetaseme tõusu ja üleujutustega pinnase uhtumist tagasi merre.

Mandri- ja saartevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama

sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste

transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige

tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi

saarega. Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja

sellega piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii

keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.

Avariiolukordade tekkimine ei ole välistatud ka ehitustegevuse käigus. Selle vältimise peamine

meede on tööprojektis toodud ehitusoperatsioonide ja – võtete täpne jälgimine, tegevuste ja logistika

läbimõtlemine ja töötajate piisav instrueerimine. Rohuküla sadamas on olemas tehnilised vahendid

reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks ning toimiv reostustõrjeplaan.

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Põhjamuuli rekonstrueerimist. Kuna Põhjamuulil

kavandatava tegevuse ainsaks mõjuriks on ehitusaegsed häiringud ning olulist mõju ei avaldu, siis

saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude rajatiste ehitustööd

toimuksid samaaegselt. Häiringute mõju kumuleerumist reaalselt ei toimu, sest Põhjamuuli

ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.

Kui Rohuküla sadamast süvendatava pinnase kaadamisel Väinamerre kavandatud Heinlaiu

kaadamisalale järgitakse leevendusmeetmeid, siis seoses Heltermaa sadama süvendustöödega

olulist negatiivset koosmõju ei avaldu.

Mõjude hindamise käigus on välja pakutud leevendusmeetmed Natura alade, kaitstavate

loodusobjektide ja elustiku kaitseks, merekeskkonna kaitseks, müra mõju ohjamiseks, põhjavee

kvaliteedi kaitseks, kultuuripärandi kaitseks, kliimamõjudega kohanemiseks ja korralduslikud

meetmed ehitustööde keskkonnasäästlikuks korraldamiseks ja läbiviimiseks. Seiremeetmete

seadmisel on arvestatud juba toimuva riikliku seirega. Täiendavalt tuleb rakendada seiret kaadamisel

Heinlaiu kaadamisalale, nagu see on toodud Heltermaa sadama DP KSH-s.

Alternatiivide võrdlemisel selgub, et pinnase ladustamine Kemo kinnistule ja Põhjabasseini

kirdenurka avaldaks olulist negatiivset mõju nii Väinamere loodusalale kui ka hoiualale, merevee

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

13 / 109

kvaliteedile ja ka taimestikule ja loomastikule. Kaadamine Põhjabasseini kirdenurka avaldaks samuti

olulist negatiivset mõju Väinamere loodusalale ja -hoiualale ning taimestikule ja loomastikule, kuid

oleks kliimamuutuste vältimise seisukohalt eelistatud. Pinnase paigutamine Kapteni kinnistule on

eelistatud merevee kvaliteedi tagamise seisukohalt ja kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise

seisukohalt.

KeHJS § 29 lg 3 kohaselt võib Natura 2000 alasid ebasoodsat tegevust läbi viia ainult siis, kui see on

alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt

tungivatel põhjustel. Käesoleval juhul on süvenduspinnasest vabanemiseks olemas alternatiivsed

lahendused ning seetõttu ei võimalda KeHJS sätted anda otsustajal tegevusluba(sid)

süvenduspinnase kaadamiseks sadama Põhjabasseini kirdenurka ega selle ladustamiseks Kemo

kinnistule.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

14 / 109

1. Sissejuhatus

AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress: Rohu tn 5, 93819 Kuressaare linn, Saaremaa vald

Saare maakond) on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõtte

põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. AS-i Saarte Liinid koosseisu

kuulub 18 sadamat seitsmes maakonnas, nende hulgas ka Rohuküla sadam Lääne maakonnas.

Rohuküla sadama kaudu korraldatakse regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega,

kaubavedu ning kala-, väike- ja muude laevade sildumist.

Olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks esitas AS Saarte Liinid

ehitusregistri rakenduse kaudu Haapsalu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse (vt KMH programmi lisa

1). Haapsalu Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega (vt KMH programmi lisa 2) esitatud

taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise (KMH) Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste

kompleksi rekonstrueerimise eelprojektiga kavandatud tegevustele. Projekti eesmärk on

rekonstrueerida Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad

lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt

tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju. Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise puhul

on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba.

Kavandatava tegevusena, mis nõuab keskkonnamõju hindamist nähakse ette kuni 180 000

kuupmeetri tahkete ainete uputamine merepõhja, akvatooriumi süvendamine mahus kuni 210 000

kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos kaadamisega mahus

kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS-e § 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on olulise

keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS-e § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud

tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg

2 kohaselt keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe

põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Lisaks keskkonnamõju hindamist nõudvatele tegevustele nähakse Lõunabasseini rajatiste

rekonstrueerimistööde teostamisel ette nõlvakindlustuse tugimüüri rajamist, betoonist kaldteede

rekonstrueerimist (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht) ning sadama veevarustuse,

kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rekonstrueerimist.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks

tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada

ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH viiakse läbi eelprojekti koostamise etapis. KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel lähtutakse

nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist (Lisa 1). Haapsalu Linnavalitsus tunnistas KMH

programmi nõuetele vastavaks 25.09.2024 korraldusega nr 772 (Lisa 2). KMH programm on

lähteülesandeks edasisel keskkonnamõju hindamisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes.

KMH aruande sisu ja mahu määrab KeHJS-e § 20 ning selle alusel vastu võetud keskkonnaministri

01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud

nõuded“1.

Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) Haapsalu Linnavalitsus ja arendaja (isik, kes

kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) AS Saarte Liinid. KMH läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ.

1 RT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106092017001

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

15 / 109

2. KMH osapooled

KMH osapooled on nimetatud allolevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. KMH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja Haapsalu Linnavalitsus

Posti 34, 90504 Haapsalu

Tel: 372 472530

[email protected]

Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik,

ehituse projektijuht

Rohu tn 5, 93819 Kuressaare linn,

Saaremaa vald, Saare maakond

Tel: 372 507 9875

[email protected]

Konsultant (KMH läbiviija)

Skepast&Puhkim OÜ

Aide Kaar, projektijuht-

keskkonnaspetsialist

Laki 34, 12915 Tallinn

Tel: 372 698 8365

[email protected]

KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni

03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt

nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.

Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.

KMH eksperdirühma liikmed on:

− Aide Kaar – valdkonnad: Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus,

merekeskkond, jäätmeteke ja käitlus, avariiolukorrad ja ohutus;

− Eike Riis – valdkonnad: seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, Natura

asjakohane hindamine, kaitstav loodus, mere- ja maismaaelustik, kultuuriline keskkond,

mõju inimese tervisele, heaolule ja varale;

− Kaarel Karolin – valdkonnad: mõju kliimale ja kliimamuutustega kohanemine;

− Raimo Pajula – valdkond: Natura eelhindamine;

− Renno Nellis (OÜ Clanga) valdkond:– mõjud linnustikule;

− Camilla Kastein – valdkond: - mõjud linnustikule;

− Marko Lauri – GIS analüüs;

KMH koostamiseks vajalikud alusuuringud tegid:

− Corson OÜ, vastutav täitja Toomas Liiv – hüdrotehniliste töödega tekkiva heljumi leviku,

lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;

− OÜ Rei Geotehnika, vastutav täitja Kristjan-Henn Riet – setteproovide võtmine, analüüsimine

ja tõlgendamine.

KMH menetlus programmi koostamisest kuni aruande valmimiseni on pikk protsess, mille jooksul

võib mõni eksperdigruppi arvatud liige vahetada töökohta või -positsiooni, mõni töötaja võib minna

lapsehoolduspuhkusele või tulla lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, ettevõttesse võib tööle tulla uute

pädevuste ja kogemustega töötajaid, eksperdi töökoormus võib muutuda, ekspert võib mõnes

valdkonnas olla tõstnud oma pädevust või pädevusi, mõju hindamise käigus võib ilmneda vajadus

käsitleda täiendavaid, KMH programmis välja toomata valdkondi või ilmneb, et mõni teemakäsitlus

on arvatust keerukam või mahukam. Kõik see võib kaasa tuua muutusi KMH programmis toodud

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

16 / 109

eksperdirühma koosseisus ja/või hinnatavates valdkondades. Võrreldes KMH programmiga on KMH

eksperdirühmas ja tööjaotuses toimunud järgmised muudatused:

− Valdkondi Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus hindasid

töökoormuse paremaks jaotamiseks eksperdid Eike Riis ja Aide Kaar. KMH programmis olid

valdkonnad määratud Raimo Pajulale.

− Valdkonda kultuuriline keskkond hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Eike Riis.

KMH programmis olid valdkonnad määratud Vivika Väizenele.

− Valdkondi geoloogia ja hüdroloogia hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Aide

Kaar. KMH programmis olid valdkonnad määratud Vivika Väizenele.

KMH juhtekspert kinnitab, et eksperdirühmas tehtud muudatused on asjakohased ja põhjendatud

ning on tulnud kasuks töö parema kvaliteedi saavutamisele.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

17 / 109

3. Kavandatav tegevus

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama Lõunabasseini

olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad lainetuse eest sadamat kasutavaid laevu. Kavandatud

on mittetaastatavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise eesmärk

on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks

toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning kala-, väike- ja

muude laevade mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks.

3.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise

(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas

Rohuküla sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84

ha) – vt Joonis 1.

Kavandatav tegevus näeb ette:

− lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning ristmuuli

rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine merepõhja;

− kaide nr 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr 6 ja 7 pikendamine;

− kaldakindlustus 5. kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest. Maakividest

kaldakindlustuse hinnanguline maht on 27 000 m3;

− nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738 lõunapiiril;

− betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);

− sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile

ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;

− sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse

rekonstrueerimine;

− hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3. Eelprojekti kohaselt

käsitletakse süvendusalana kogu Rohuküla sadama akvatooriumi.

Kui akvatoorium on süvendatud vajaliku sügavuseni (kaetud süvendamisega mahus kuni 210 000

m3) eeldab arendaja hooldussüvendustööde mahtudeks iga 3 aasta järel kuni 10 000 m3.

Kavandatud tööde tegemiseks on koostatud kolm ehitusprojekti:

1) Rohuküla sadama kai nr 1 ja lõunamuuli rekonstrueerimise ehitusprojekt. EstKonsult OÜ töö

nr B132;

2) Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekt. AS

Saarte Liinid töö nr SL2227;

3) Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitusprojekt Mativesi OÜ töö nr 1/6 –

4/221.

Kõik ehitus- ja lammutustööd ning süvendustööd toimuvad parimal tehnoloogilisel ja

keskkonnasäästlikul viisil. Tööde teostamiseks kasutatakse sobivat ja töökorras tehnikat, mis ei

ohusta keskkonda.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

18 / 109

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukohad Rohuküla sadamas

3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja

majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja

vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.

Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon

(edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel

rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid

võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema

viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid.

Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda

kaadamisele alternatiivseid võimalusi.

HELCOM-i2 juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse

ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt

on otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli

läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase

lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel

olevate huvialadele mõjutamist.

Alternatiivsete kaadamisaladena käsitletakse – vt Joonis 2:

2 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

19 / 109

− sadama Põhjabasseini kirdenurka ca 45 000 m3;

− sadama Põhjabasseini kagunurka ca 20 000 m3;

− Heltermaa sadama kinnistute DP KSH käigus hinnatavat Heinlaiu kaadamisala. Arendaja

kinnitusel on Heltermaa sadama DP KSH3 koostamisel arvestatud ka Rohuküla sadama

süvenduspinnase kaadamise mahuga. Mõjude hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et

kaadamisalana tuleb eelistada K1 asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma

oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada ka kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud

liivamadalatest kaugemale kui 500 m – vt Joonis 3.

Vette kaadamiseks on arendajal vaja taotleda veeluba, mille väljaandmisel arvestab otsustaja

(Keskkonnaamet) käesoleva KMH tulemustega.

Arendaja kaalub ka võimalust kasutada süvenduspinnast maismaal Kapteni ja Kemo kinnistu

vertikaalpaneerimiseks – vt Joonis 2. KMH koostamise ajal ei ole ekspertidel infot kui palju

süvenduspinnast arendaja kinnistutele ladustada plaanib, seda peab ta täpsustama tegevusloa

taotlemise käigus. KMH koostamisel on seetõttu arvestatud halvima võimaliku olukorraga, st kui

maismaale ladustatakse kogu süvenduspinnase maht.

AS Saarte Liinid suhtleb kinnistute omanikuga eesmärgiga sõlmida kokkulepe kinnistu kasutamiseks

KMH menetlusest sõltumatult.

AS Saarte Liinid kaalub võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas selle

stabiliseerimise eesmärgil põlevkivituhaga. KMH koostamise ajal ei ole ekspertidel infot milline on

stabiliseerimise eesmärk, kasutatava põlevkivituha kogus, selle osakaal ladustatavas

süvenduspinnases ja põlevkivituha omadused. Seda peab arendaja soovi korral täpsustama

tegevusloa taotlemise käigus.

Süvenduspinnase ladustamiseks maismaale on arendajal vaja taotleda jäätmeluba, mille

väljaandmisel arvestab otsustaja (Keskkonnaamet) samuti käesoleva KMH tulemustega.

3 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon märts

2025). Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

20 / 109

Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise võimalikud asukohad Rohuküla sadama

piirkonnas

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

21 / 109

Joonis 3. Kaadamisalade asukohad Väinameres. Väljavõte Heltermaa sadama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust (LEMMA OÜ

2025)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

22 / 109

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Olemasolev Rohuküla sadam

Rohuküla kaubasadam on samas asukohas tegutsenud vähemalt 20. sajandi algusest saati. Esimese

maailmasõja tulekul kujundati varasemast Rohuküla sadamast Läänemaa mandriosa ainuke

süvaveesadam ja keiserliku Balti laevastiku baas. Sadama põhiplaan on oma praegusel kujul olemas

olnud vähemalt 1915. aastast – vt Joonis 4. Sadam ühendati raudteede võrguga ning ehitati

raudteejaam. 1918. aastal lasid taganevad Vene väed sadama suures osas õhku. II maailmasõja

järgselt läks sadam NSV Liidu mereväe alluvusse.

Joonis 4. Rohuküla sadama süvendamise erinevate etappide plaan ajavahemikus 1915–

1917. Allikas: „Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud

arhitektuuripärlid“. Oliver Orro, Monika Eensalu, 2013

Tänapäeval on Rohuküla sadam riigile kuuluva AS-i Saarte Liinid haldusalas, sealt korraldatakse

regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega, kaubavedu ja kala-, väike- ja muude

laevade sildumist. Sadama plaan on toodud alloleval joonisel (Joonis 5).

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

23 / 109

Joonis 5. Rohuküla sadama plaan. Allikas: AS Saarte Liinid

Keskkonnaotsuste Infosüsteemi KOTKAS andmetel (14.11.2024 seisuga) on Keskkonnaamet AS-ile

Saarte Liinid Rohuküla sadamas tegevuste korraldamiseks väljastanud kaks keskkonnaluba:

− jäätmeluba nr JÄ/334973 jäätmete kogumiseks kehtivusega kuni 28.08.2028;

− tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/324700 vee võtuks põhjaveehaaretest ja heitvee

suublasse juhtimiseks.

Vee erikasutusluba nr L.VV/332529 Rohuküla sadama kai nr 7 rekonstrueerimiseks kehtis kuni

01.09.2024.

AS-il Saarte Liinid on sertifitseeritud juhtimissüsteemid ISO 9001 ja ISO 14001, Rohuküla sadamal

on kehtiv sadama eeskiri ja reostustõrjeplaan – vt täpsemalt ettevõtte veebilehelt:

https://saarteliinid.ee.

4.2. Mõjutatav keskkond

Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on toodud KMH programmis (ptk 4.2 kuni 4.10) – vt Lisa

1. Alljärgnevalt on toodud lühikokkuvõte sellest.

Kavandatava tegevuse ala kattub väikeses osas Väinamere loodusalaga, Väinamere linnualaga

(Natura alad) ning Väinamere hoiualaga (ulatudes kuni ca 0,5 km sügavuselt kaitstava ala sisse),

mis kavandatava tegevuse piirkonnas on samades piirides. Loodusalale/linnualale/hoiualale jäävad

suuremas osas kavandatav Lõunamuul, Läänemuul ja Ristmuul ning osaliselt sadama akvatoorium.

Kaitstavale alale jäävad ka lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused, mis on kavas merepõhjast

eemaldada. Väinamere loodusala/linnuala/hoiuala on ainus kaitstav ala, mis paikneb piirkonnas ja

jääb kavandatava tegevuse mõjualale.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

24 / 109

Kavandatav tegevuse ala lääneosas on registreeritud II kategooria loomaliigi viigerhülge elupaik,

samuti on tõenäoline III kategooria loomaliigi hallhülge esinemine. Sadama piirkonnas Väinamere

linnualal/hoiualal on registreeritud II kategooria linnuliigi väikeluige elupaik ja nelja III kategooria

kaitstava linnuliigi elupaigad. Tehtud on rea linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi.

Kaitstavate taimeliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal registreeritud. Sadamast lõuna pool

Väinamere loodusala/hoiuala rannikul on registreeritud üks II kategooria ja mitu III kategooria

kaitstavat taimeliiki.

Kuna kavandatava tegevuse ala hõlmab valdavalt mereala ja sadamarajatisi, puuduvad alal looduslik

taimestik ja looduslikud elupaigad loomastiku jaoks. Kaid ja sadama alal olevad platsid pakuvad

lindudele peatuspaiku. Sadama alal viibiv ja tegutsev linnustik on inimmõjuga hästi kohanenud.

Sadama Põhja- ja Lõunabasseini akvatoorium on füüsiliselt piiritletud mereala, kui toimub tihe

graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja väljumine. Selle käigus tõstavad laevade

käiturid pidevalt üles suure hulga peeneteralisi setteid. Akvatooriumi on korduvalt süvendatud.

Seetõttu ei ole sadama vee-alal arvestatavat põhjataimestikku, -loomastikku ega kalakoelmuid.

Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on kesine, keemiline seisund halb ja

koondseisund halb. Veekogumite koondseisund 20234 kohaselt on Väinamere rannikuveekogumi

halva keemilise seisundi näitajaks Hg kalas, kesise ökoloogilise seisundi näitajad on P-üld, Secchi,

Chl_a, FP_biom, ZKI2. Väinamere kalavaru olukord on viimasel kümnendil oluliselt paranenud.

Sadama maa-alal on toimunud erinevatel aegadel ja materjaliga ulatuslikud täitetööd. Enamasti

katab moreeni pinda voolava konsistentsiga Balti jääjärve viirsavi paksusega enamasti 1-3 m, kohati

kuni 5 m. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei esine. Kõige ülemine on settekompleks, kus on

segunenud aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiv, kruus ja muda. Rohuküla sadama vee-alal

on tehtud hulgaliselt ehitusgeoloogilisi uuringuid, kuid nende käigus ei ole võetud pinnaseproove

saasteainete sisalduse määramiseks. Vee-alal on paekivi piirkonnas 10-15 m sügavusel. Moreeni

pealispind on 5-10 m sügavusel.

Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks Rohuküla piirkonnas on maapinnalt lähtuva reostuse

suhtes kaitsmata. Pinnaveekogusid Rohuküla sadama territooriumil ja selle lähipiirkonnas ei ole.

Kavandatava tegevuse ning Rohuküla sadama ala paikneb üleujutusalal, kuid Rohuküla sadama alad

ei jää üleujutuse riskipiirkonda. Arvestada tuleb üleujutusohuga 1,58 m absoluutkõrgust tihedusega

korra 10-aasta jooksul.

Rohuküla sadama piirkonnas ei ole registreeritud paikseid välisõhu saasteallikaid. Kõikide hinnatud

saasteainete kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad allapoole kehtestatud piirväärtusi.

Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevade ja neilt maha sõitvate

sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja

väljakujunenud sadamaalaga ning müratase ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.

Lääne-Eesti rannikul valitseb tugeva merelise mõjuga kliima, st talved on keskmiselt soojemad ja

suved jahedamad võrreldes Eesti sisemaa aladega. Sügis-talvisel perioodil tuleb arvestada merejää

tekkega, kuid kliimamuutuste tingimustes on prognoositav merejää vähenemine tulevikus.

Rohuküla sadama piirkonnas on registreeritud kolm XX sajandi arhitektuuripärandi objekti, millest

kaks on kirjas ka pärandkultuuriobjektidena. Kultuurimälestisi registreeritud ei ole.

4 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (vaadatud 26.03.2025)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

25 / 109

5. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

5.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035

Transpordi ja liikuvuse arengukava5 eesmärgiks merenduse valdkonnas on muuta

meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.

Enamus sadamatest (sh Rohuküla) asub rannikumeres ning madalad veeolud, liikuvad setted ja

vahelduv ilmastik loovad iga sadama asukohale oma eripära ning tehnilised nõudmised. Ohutuse

tagamise seisukohalt teeb muret kaitserajatiste nagu lainemurdjate või muulide ning kaldarampide

osaline puudumine, sh Rohuküla sadamas. Muus osas on sadama hetkeolukord hinnatud väga heaks.

Arengukava peab oluliseks ohutu veeliikluse tagamist, mis tugineb paljude näitajate koostoimele, sh

näiteks hüdrograafiliste mõõdistustööde usaldusväärsed andmed, taristu, liikluskorraldus, ohutud

laevad jne.

Arengukava juhib tähelepanu, et taristuehituses tuleb vähendada keskkonnaalast jalajälge ning

alternatiivide valikul seda arvestada. See tähendab, et taristu ehituses kasutatakse sekundaarseid

materjale, nt ehitus- ja lammutusjäätmeid, kus see on mõistlik ja sobilik, et suurendada nende

kasutamise osakaalu riigi taristuobjektidel ja seeläbi suurendada ringmajanduse põhimõtete

rakendamist.

Arengukava kohaselt tuleb pöörata tähelepanu ka kliimamuutustega kohanemisele taristu

arendamisel. See tähendab muuhulgas, et sadamate ehitus peab tagama turvalise sildumise ja

viibimise sadamas ka ekstreemsete ilmaolude korral. Arengukava KSH aruandes on välja toodud, et

enamik Eesti sadamatest on avatud või poolavatud veelade/akvatooriumidega. Arvestades

kliimamuutustega, amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini. Kliimamuutuste mõjudega

kohanemiseks tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste väljaarendamiseks ja vastavate

projektide rahastamiseks.

Kavandatav tegevus on arengukavaga kooskõlas.

5.2. Eesti mereala planeering6

Mereala planeerimise eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et

edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja

säilitamisse. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab

merealal tegevusi ellu viia.

Mereala planeering tõdeb, et Eesti rannikumeri on enamasti madal ja ohtuderohke. See seab

muuhulgas piiranguid sadamate rajamisele. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige

suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama

navigatsioonimärgistuse järele vms). Oluline on tagada väljakujunenud sadamavõrgustiku toimimine

ning jätkuv tähelepanu meresõiduohutusele.

Peamine Eesti vetes toimuv süvendamine on sadamate ja laevakanalite hooldussüvendamine, kus

süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja peeneteraline sete. Kaadamise maht varieerub aastate

lõikes oluliselt, sõltudes eelkõige suuremate sadamate süvendustöödest. Süvenduspinnase

5 https://www.mkm.ee/en/media/5393/download 6 Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering

(lühemalt Eesti mereala planeering); kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146;

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

26 / 109

regulaarseks suuremahuliseks kaadamiseks on varasemalt (mereala planeeringust eraldiseisvalt)

määratud kaadamisalad.

Planeering seab suunise, et uute kaadamisalade määramisel vältida võimalusel väga madalaid

merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust ja vältida erosiooni rannikupiirkonnas. Üldpõhimõttena

tuleb vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil (nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-

majanduslikult võimalik. Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutusele

võtmine täpsustatakse veekogu süvendamiseks ja kaadamiseks taotletava keskkonnaloa (vee

erikasutusloa) menetlemise käigus. Kaadamisel lähtutakse keskkonnaloas määratletud tingimustest.

Tegevuse kavandamisel lähtutakse Eesti merealade planeeringus sätestatust.

5.3. Eesti merestrateegia

Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; lüh. MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada

hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või

saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil tuleb välja töötada ja

rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada

mereökosüsteeme. Merestrateegiat kohaldatakse kogu Eesti mereala suhtes ning selle eesmärgid on

järgmised (Keskkonnaministri 25.09.2020 määrus nr 46):

− kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada

võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;

− hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist

ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust,

mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.

Eesti merestrateegia rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest

põhietapist: 1. etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, 2. etapp - mereala

seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3. etapp - mere meetmekava koostamine ja

rakendamine. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 uuendamiseks ja kehtestamiseks

analüüsiti Eesti mereala keskkonnaseisundi hetkeseisu, Eesti mereala keskkonnaseisundit

mõjutavaid survetegureid ja inimtegevuse valdkondi, survetegurite tulevikuprognoosi ning

olemasolevate meetmete tõhusust ja piisavust. Teostatud analüüsi põhjal koostati nimekiri

merestrateegia uutest meetmetest rakendamisperioodiga 2022-2027. Meetmete hulgas on ka

kohustus tagada laevadega seotud keskkonnaohutus merel (BALEE-M079). Rohuküla sadama

rekonstrueerimiseks tehtavad tööd aitavad kaasa laevadega seotud keskkonnaohutuse tagamisele.

5.4. Lääne maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 on kehtestatud „Lääne

maakonnaplaneering 2030+“, kus on toodud, et Rohuküla sadama tähtsus seisneb eelkõige

reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on sadamal olemas

tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Üldise

põhimõttena on välja toodud vajadus soodustada riikliku tähtsusega Virtsu ja Rohuküla

reisisadamate arengut. Maakonnaplaneering näeb ette reserveerida täiendavalt maa-alasid

sadamate laiendamiseks, sh arendamaks sadamate perspektiivi jahi- ja kaubasadamana ning

perspektiivset raudteeühendust Rohuküla sadamas.

Maakonnaplaneering seab põhimõtted, kuidas üldplaneeringute koostamisel arvestada sadamate

toimimise ja arendamise vajadusega.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

27 / 109

5.5. Haapsalu linna üldplaneering

Haapsalu linna üldplaneering 2030+7 on kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024 otsusega

nr 162. Üldplaneeringu kohaselt on Rohuküla sadam riiklikult oluline reisisadam, mis omab

strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga. Rohuküla sadam omab

suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel, ennekõike koosmõjus

kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega. Üldplaneering arvestab

olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala ning seal pakutavate

teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama

kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust (vt Joonis 6). Planeeringu tingimuste

kohaselt tuleb Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju

leevendamise ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või

vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-alaga

külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut

takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale, v.a juhul kui

häiringut põhjustav objekt rajati varem.

Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringuga.

Joonis 6. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh avalikud

funktsioonid. Allikas: Haapsalu linna üldplaneering

5.6. Rohuküla sadama detailplaneering

Kavandatava tegevuse maa-alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud

Rohuküla sadama detailplaneering (DP 3055). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Rohuküla

7 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

28 / 109

sadama maa-ala laiendamine ja rekonstrueerimine, määrates ehitusõigused ja hoonestusalad ning

vajaliku infrastruktuuri seoses uue liikluskorralduse planeerimisega.

Detailplaneeringu alale kuuluvad kinnistud:

− Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738), millest 65% on transpordimaa ja 35% ärimaa;

− Rohuküla sadam 8 (67401:001:0739), mis on 100% tootmismaa;

− Rohuküla sadam 4 (67401:002:0093), mis on 100% ärimaa;

− Rohuküla sadam 5 (67401:002:0092), mis on 100% ärimaa.

Kehtiv sadama DP ei hõlma Põhjabasseini kirdenurka uue ala moodustamist ega näe ette

akvatooriumi täitmist.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

29 / 109

6. Natura 2000 asjakohane hindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja

linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja

2009/147/EÜ (linnudirektiiv). Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikku otsest ja kaudset mõju

Natura aladele arvesse võtta.

Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat

negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt

majanduslikke, sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõju loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei

ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)8, „Natura 2000 alade

kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)9 ja „Natura 2000 alasid

oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)10.

6.1. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

KMH programmi etapis läbi viidud Natura eelhindamise käigus tuvastati, et kavandatava tegevusega

avaldub negatiivne mõju Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale (alad on Rohuküla sadama

piirkonnas samades piirides), sest Natura alale11 on kavandatud muulide ehitamine, süvendustööd

ning lagunenud muulide jäänuste eemaldamine mere põhjast.

Seoses kavandatava tegevusega avaldub negatiivne mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks

olevale elupaigatüübile karid (1170), sest toimub elupaigatüübi kadu. Välistatud ei ole negatiivse

mõju avaldumine elupaigatüüpidele mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (ehk

liivased ja mudased pagurannad; 1140) ning rannaniidud (*1630) võimalike muutuste tõttu

hüdrodünaamikas ja rannaprotsessides. Seega ei saa välistada ebasoodsa mõju avaldumist

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Eelhinnangu käigus jõuti

järeldusele, et mõju väljaselgitamiseks tuleb KMH raames läbi viia Natura asjakohane hindamine,

millega täpsustatakse mõju olulisust ja leevendamise võimalusi.

6.2. Teave kavandatava tegevuse kohta ja selle seos Natura ala

kaitsekorraldusega

Kavandatavaks tegevuseks on Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate sadamarajatise

(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimine, mis jäävad valdavas osas Natura alale või

selle piirile. Natura ala piiresse jääb ka kahe vana muuli (lainemurdja) lammutamine. Vt Joonis 7.

8 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis 9 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 10 Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (2021). 11 Mõistet „Natura ala“ kasutatakse käesolevas Natura hinnangus juhul, kui on mõeldud korraga nii Väinamere

loodusala kui ka Väinamere linnuala.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

30 / 109

Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ning tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste

kirjeldus vt ptk 3.

Kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide

saavutamisele.

Joonis 7. Kavandatava tegevuse ala paiknemine Väinamere linnuala ja Väinamere

loodusala suhtes. Aluskaart: Maa-ameti fotokaart, 2024

6.3. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

6.3.1. Väinamere loodusala

Väinamere loodusala (RAH0000605) pindala on 253 958,9 ha, millest maismaa pindala on 42 442,5

ha ja veeosa pindala 211 516,7 ha. Loodusala piirneb sadama olemasoleva akvatooriumiga

ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt)

kavandatava tegevuse alaga.

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid

(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda-

ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270), lood (alvarid *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

31 / 109

allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

Ala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus

gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica

palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp.

arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas

(Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik

keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Siseriiklikul tasandil on Väinamere loodusala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere

hoiualana (Läänemaa; KLO2000241), vt ptk 7.1.1.

Väljaspool Väinamere loodusala piire Kemo maaüksusel (67401:002:0881) paikneb kavandatava

tegevuse mõjualas looduslik rannikutaimede kooslus, mis on klassifitseeritud elupaigatüübiks

rannaniidud (*1630). Sadama akvatooriumi Põhjabasseini kirdeosas Kemo maaüksusega külgnevalt,

samuti väljaspool loodusala piire, on merepõhjakoosluste modelleerimisel määratud võimalik

elupaigatüüp liivased ja mudased pagurannad (1140). Mõju nendele elupaigatüüpidele on käsitletud

ptk-s 6.5.

6.3.2. Väinamere linnuala

Väinamere linnuala (RAH0000133) pindala on 273 217 ha, millest maismaaosa pindala on 46 799,3

ha ja veeosa pindala 226 417,7 ha. Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis. See on suur mere-

ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa

läänerannikuid ja vahepealset mereala. Muuhulgas hõlmab see linnuala mitmeid kaitsealasid, millest

üks tähtsamaid on Matsalu rahvuspark. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala

(Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning

Haapsalu-Noarootsi ala).

Rohuküla sadama piirkonnas paikneb Väinamere linnuala Väinamere loodusalaga samades piirides.

Linnuala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas

ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt) kavandatava tegevuse alaga.

Ala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio

flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp

(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk

(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),

rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas

(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

32 / 109

nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps

cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna

caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Väinamere linnualal tehti haude- ja rändelinnustiku inventuur 2017. aastal (Nellis jt 201712), kui

Väinamere rannikul loendati ja kaardistati kõik kaitsekorralduslikult olulised linnud, sh kaitsealused

liigid. Rohuküla sadamaalal linde ei loendatud, sest see asub väljaspool Väinamere linnuala, aga

Kapteni maaüksuse rannikulõukalt saadi juhuvaatluseid. Rändeloendused tehti 2017. aastal

Rohuküla sadamast, kust loendati linnuala merealal peatuvad veelinnud.

Rohuküla sadamale lähimad kaitsealused ja pesitsevad linnud on EELISs registreeritud Väinamere

hoiualal, sadama maa-ala lõunaservast vähemalt 400 meetri kaugusel Pusku lahe põhjaservas.

Sadama lõunaservast kuni 1 km kaugusel on registreeritud järgmised III kaitsekategooria liikide

leiukohad: vööt-põõsalind (neli vaatlust/punkti), punaselg-õgija (kolm), liivatüll (üks) ja punajalg-

tilder (üks).

Siseriiklikul tasandil on Väinamere linnuala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere

hoiualana (Läänemaa; KLO2000241), vt ptk 7.1.1.

6.4. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele

6.4.1. Mõju Väinamere loodusalale

Mõju Väinamere loodusala terviklikkusele

Väinamere loodusala paikneb Rohuküla sadamas kavandatava tegevuse piirkonnas valdavalt

merealal, kuid sadamast vahetult kagu pool ning enam kui 300 m kaugusel põhja pool hõlmab

loodusala ka rannikuala. Otsene mõju loodusala maismaaosale seoses kavandatava tegevusega

puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa ei puuduta (loodusala maismaaosale ei ole

ehitisi kavandatud).

Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)

rekonstrueerimise ala kattub Väinamere linnualaga ja Väinamere loodusalaga osaliselt, kuni ca 0,5

km ulatuses Natura ala sisse – vt Joonis 7. Kavandatav tegevusega kaasnevad tööd toimuvad

osaliselt Natura ala veekeskkonnas. Natura alal on kavas eemaldada kahe lagunenud ja veepinnast

madalamaks jäänud muuli jäänused. Samuti jääb pea kogu ulatuses Natura alale kavandatav

Ristmuul ning suurem osa kavandatavast Lõunamuulist. Natura ala piirile või naabrusesse jäävad

osaliselt ka rekonstrueeritavad kaid. Natura alaga kattub osaliselt kavandatav süvendusala sadama

akvatooriumi Lõunabasseinis. Seega on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus

Väinamere loodusalaga.

Kavandatava tegevuse objektidest jäävad püsivalt Natura ala olemasolevatesse piiridesse

rekonstrueeritavad Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul ning osa sadama akvatooriumi

Lõunabasseinist (otsene ja pöördumatu mõju). Need objektid hõlmavad kokku ca 4,4 ha suuruse ala,

mis moodustab 0,0017% Väinamere loodusala kogupindalast ja 0,0021% veeosast13.

Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib kaasneda mõju hüdrodünaamikale, st lainetusele ja hoovuste

liikumisele, kuid see mõju on lokaalne ning jääb rajatiste lähedusse. Samuti on lokaalne mõju setete

12 https://eoy.ee/pics/1311_Vainamere_linnuala_aruanne_2017_Laanemaa_Parnumaa.pdf 13 Väinamere loodusala pindala on 253 958,9 ha, millest veeosa pindala moodustab 211 516,7 ha.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

33 / 109

liikumisele. Nimetatud mõjud ei too endaga kaasa muutusi rannikuprotsessides sadamast põhja ja

lõuna poole jäävatel rannikualadel (vt ptk 7.3.2), sh Väinamere loodusalal.

Ehitusaegne mõju, sh vanade muulijäänuste eemaldamine ja akvatooriumi süvendamine, on ajutine.

See avaldub peamiselt kaudselt heljumi leviku kaudu, kui merre uputatakse tahkeid aineid (muulide

ehitusmaterjali), eemaldatakse vanade muulide jäänuseid ning kaadatakse süvendatavat pinnast.

See mõju on ajutine ning ehitustööde lõppemisel mõju kaob (heljumi leviku kohta vt ptk 7.3.1).

Tõenäoline on, et sadama Lõunabassein vajab ka edaspidi teatud perioodide järel

hooldussüvendamist, millega kaasneb ajutine mõju heljumi leviku kaudu.

Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja piirdub ruumis piiratud alaga. Arvestades Väinamere

loodusala suurust ja ulatust ning loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist

kavandatava tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodusala

terviklikkusele. Ülevaade võimalikust mõjust loodusala terviklikkusele on esitatud alljärgnevas

tabelis (Tabel 2).

Tabel 2. Mõju Väinamere loodusala terviklikkusele

Kas kavandatav tegevus võib: Hinnang

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased

üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei

Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele otsene

ebasoodne mõju puudub, sest kavandatav tegevus loodusala maismaaosa, sh rannikut ei puuduta.

Kavandatava tegevuse mõjualas paiknevate Väinamere hoiuala14 mereliste elupaigatüüpide kaitse-

eesmärgiks seatud pindalad on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3).

14 Käsitletavas piirkonnas on Väinamere loodusala ja Väinamere hoiuala samades piirides.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

34 / 109

Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõjualas paiknevate Väinamere hoiuala mereliste

elupaigatüüpide kaitse-eesmärgiks seatud pindalad15

Elupaigatüüp Kood

Inventee- ritud pindala

hoiualal, km2

% hoiuala

merealast

Väinamere hoiuala

eesmärgiks seatud

pindala, km2*

Eesmärgiks seatud

pindalade täitmise % Väinamere hoiualal**

Liivamadalad 1110 656,65 39,68 146,24 449,02

Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased

laugmadalikud (ehk pagurannad)

1140 53,88 3,26 35,30 152,63

Karid 1170 31,07 1,88 22,69 136,93

* Kuna Väinamere loodusala hõlmab rohkem kaitstavaid alasid kui ainult Väinamere hoiuala, siis eesmärgiks

seatud pindalale lisanduvad veel teiste kaitstavate alade elupaigatüübid ja nende pindalad.

** Väinamere loodusala eesmärgiks seatud elupaigatüüpide 1110, 1140 ja 1170 pindalad ületavad suuresti

seatud kaitse-eesmärke ainuüksi Väinamere hoiuala elupaigatüüpe arvesse võttes.

Natura aladel kaitstavate elupaigatüüpide üleriigilise seisundi 2019. aasta hinnangu16 järgi on

Väinamere loodusalal kavandatava tegevuse mõjualas inventeeritud elupaigatüüpidest pindalaliselt

ebapiisavalt kaitse all esmatähtis elupaigatüüp rannaniidud (1630*) – vt Tabel 4. Sama hinnangu

andmetel on struktuuri ja funktsioonide, tuleviku ning üldhinnangu järgi ebapiisavas seisundis

esmatähtsad elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).

Nimetatud elupaigatüübid on Väinamere loodusalal inventeeritud sadamast lõuna pool asuval

rannikualal (vt Joonis 8).

Tabel 4. Väinamere loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide üleriigiline seisund 2019. aasta

andmetel. Allikas: Elupaigatüüpide seisund 2019, Kliimaministeerium

Elupaigatüüp* Levila Pindala Struktuur ja funkt- sioonid

Tulevik Üld- hinnang 2019

Trend 2019

Veealused liivamadalad (1110)

Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne

Pagurannad (1140) Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne

Karid (1170) Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne Stabiilne

Rannaniidud (1630*) Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Paranev

Liigirikkad niidud lubja- vaesel mullal (6270*)

Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Stabiilne

*Loetelus on esitatud kavandatava tegevuse mõjualas inventeeritud/modelleeritud elupaigatüübid.

15 Allikas: Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge

püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 16 Elupaigatüüpide seisund 2019: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (vaadatud 10.11.2024)

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

35 / 109

Elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110)

Tuginedes Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringule Natura ja HELCOM-i elupaigatüüpide leviku

hindamiseks17 juhtis Keskkonnaamet programmi koostamise etapis tähelepanu18, et Väinamere

loodusalal on kavandatava tegevuse alal kaardistatud mereelupaigatüüp veealused liivamadalad

(1110) ning et elupaigatüübi levikualale jääb likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega

lõunamuul ning võib olla puutumus ka alternatiivse kaadamisalaga Väinameres.

Kuna eelviidatud uuring on Rohuküla sadamas kavandatud tegevuse seisukohast liiga üldine, kasutati

merepõhja struktuuri täpsustamiseks sadama piirkonnas tehtud geofüüsikalist uuringut19, mis on ka

lõunamuuli rekonstrueerimise eelprojekti koostamise aluseks. Selle järgi levib kavandatava tegevuse

alal paekivist aluspõhjal moreen, mis akvatooriumi lõunaosas rannajoone lähedal on 6-10 m

sügavusel. Sadamast lõunas on moreeni pind rannast umbes 250 m kaugusel juba 8–10 meetri

sügavusel, üksikud nukkide tipud ulatuvad veidi kaugemal meres ka 6 m sügavusjooneni. Moreeni

pinda katab enamasti omakorda Balti jääjärve viirsavi. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei olnud,

kuid mitmeid meetreid paks viirsavi on rannajoonest 50–70 m mere suunas liikudes. Viirsavi paksus

lagunenud muulide piirkonnas on enamasti 1–3 m, kohati kuni 5 m. Kõige ülemise kihina on eristatud

settekompleks, kus on segunenud aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiva, kruusa ja vahel ka

mudaga. Selle settekihi tüsedus on üldjuhul 1 meetri ümber, üksikutes kohtades 1–3 meetrit, näiteks

sadama keskosast mere poole jääval alal (kaist nr 8 läänes ja kaist nr 5 edelas).

Geofüüsikalisest uuringust tulenevalt Rohuküla sadama piirkonnas kavandatava tegevuse alal

elupaigatüüpi veealused liivamadalad (1110)20 ei esine.

Heljumi leviku modelleerimine21 näitas, et muulide rekonstrueerimistöödega ei levi heljum

veekeskkonnas kaugele ja ulatuslikule alale. Arvestada tuleb ka seda, et heljumi fooniline tase

piirkonnas on suhteliselt kõrge, sest tegemist on tegutseva sadamaga, kus parvlaevade jm

veesõidukite sõukruvide poolt tekitatud vee liikumine tõstab mere põhjast pidevalt kergeid setteid

(muda) üles ning suhteliselt madalas meres soodustavad heljumi teket ja levikut ka tuulte poolt

tekitatud hoovused ja lainetus. Seega isegi, kui veealuseid liivamadalaid esineb kaugemal sadama

piirkonna ümbruse meres, siis süvendamise ja muulide rekonstrueerimise mõju sellele

elupaigatüübile puudub, sest töödega veesambasse lisanduva heljumi kogused on marginaalsed (vt

ptk 7.3.1) ning muud ehitustegevusest tulenevat mõju elupaigatüübile ei kaasne.

Alternatiivse, Väinamerre kavandatava kaadamisala osas on Heltermaa sadama kinnistute DP KSH22

käigus mõjude hindamise tulemusena jõutud järeldusele, et kaadamisalana tuleb eelistada K1

asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada ka

kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m.

Heltermaa sadama kinnistute DP KSH aruande eelnõus on Väinamerre kavandatava kaadamisalaga

seoses esitatud leevendusmeetmed Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi

veealused liivamadalad (1110) kaitseks (vt ptk 6.7).

17 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020 18 Keskkonnaameti 18.06.2024 kiri nr 6-3/24/10944-2 19 Kirjeldus põhineb uuringul: TLÜ Ökoloogia keskus ja Eesti Geoloogiateenistus. 2022. Rohuküla

sadamapiirkonna merepõhja geofüüsikalised uuringud. Koostajad: Hannes Tõnisson ja Sten Suuroja 20 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170 (vaadatud

12.11.2024): See elupaigatüüp hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud madalaid pikliku kuju ning

ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd

kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse

toimel tugevasti liigub, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja

mändvetikatega. Üksnes liivast koosnevate leetseljakute kõrval leidub, olenevalt piirkonna aluspõhjast, ka

erisuguse koostisega segapõhjasid (näiteks liiva, kruusa ja kivide segu). 21 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024 22 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Lemma OÜ

2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

36 / 109

Elupaigatüüp karid (1170)

EELIS-e andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid

(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud

muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha (vt Joonis 8). Lähtudes elupaigatüübi karid

(1170) kirjeldusest23 ei kuulu inimtekkelised veealused rajatised (sh vanad muulid ja nende

jäänused) nimetatud elupaigatüübi hulka. Kuna elupaigatüüp on määratud lagunenud inimtekkelisele

rajatisele, on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel (modelleerimisel) tekkinud veaga,

mis tuleks EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest

sõltumatult.

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 2016)

kohaselt esineb loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal elupaigatüüp karid (1170)

tõenäoliselt veel kahes kohas. Modelleeritud ehk võimalikud karid on näidatud suhteliselt väikesel

alal sadama akvatooriumis ning rekonstrueeritava Lõunamuuli alal. Kuna Rohuküla sadama

akvatooriumis ja Lõunamuuli alal ei ole looduslikest geoloogilistest tingimustest lähtuvalt eeldusi

karide elupaigatüübi olemasoluks24, siis tõenäoliselt on seal samuti tegemist inimtekkeliste veealuste

rajatistega, mis definitsiooni järgi ei klassifitseeru karide elupaigatüübiks.

Seega kavandatav tegevus ei avalda mõju elupaigatüübile karid (1170), sest seda elupaigatüüpi

kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas ei esine ning lagunenud muuli lammutamisega

elupaigatüübi kadu ei kaasne.

Elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

EELIS-e andmetel (12.11.2024 seisuga) on Väinamere loodusalal sadama-ala lõunapiiri läheduses

rannikul kaardistatud Natura elupaigatüübid rannaniidud (1630*)25 ja liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*), vt Joonis 8.

Hoovuste ja lainetuse modelleerimine26 tuvastas, et kavandatav muulide rekonstrueerimine ei

mõjuta hüdrodünaamilist pilti ja uhtumise-settimise tasakaalu Rohuküla sadama lähistel. See

tähendab, et kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi setete liikumises ja rannaprotsessides ning

sellega seotud ebasoodsat mõju piirnevatele rannaaladele. Seega ei avalda kavandatav tegevus

ebasoodsat mõju sadamast põhja ja lõuna pool olevatele loodusala elupaigatüüpidele rannaniidud

(1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).

23 Keskkonnaportaali loodusveeb: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/karid-1170 (vaadatud

07.11.2024): Karidena käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid veealuseid, paiguti mõõnaga

paljanduvaid kaljusid ja moreense või bioloogilise tekkega moodustisi. Karide elustik on väga mitmekesine,

taimestiku moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikate kooslused. Eriti liigirikkad on põisadru kooslused.

Eestis kaljuseid karisid ei ole, ent siin mahuvad selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist

merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke leidub moreensete

merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja kivide kuhjatistest. Karide hulka

arvatakse ka astmeliselt sügavamale laskuvad aluspõhja kivimeist paerannakud mõnede saarte ümbruses

(Vaika, Pakri, Osmussaar). 24 Vt geoloogilise ehituse kirjeldus eespool elupaigatüübi veealused liivamadalad (1110) juures ning

Lõunabasseini rajatiste rekonstrueerimise eelprojekti seletuskirjas. 25 Sadama akvatooriumi Põhjabasseiniga külgnev elupaigatüüp rannaniidud (1630*) paikneb väljaspool

Väinamere loodusala ning seda käsitletakse peatükis 6.5. 26 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

37 / 109

Joonis 8. Natura elupaigatüüpide paiknemine Rohuküla sadama piirkonnas.27 Allikas:

EELIS

Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes mõlemad

võivad elupaigana kasutada kavandatava tegevuse alale jäävat loodusala mereala.

Hallhüljes on kogu Läänemeres, sh Eesti rannikumeres, vabalt liikuv, kuid on jäävabal perioodil ja

üle aastate seotud kindlate lesilate ja merepiirkondadega. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt

kaetud olemasolevate kaitsealadega, kus viiakse läbi regulaarset seiret. Tegemist on väga

kohanemisvõimelise liigiga, kes sisemeres harjub inimtegevusega, ning erinevalt viigrist isegi

kasutab seda ära, tulles saaki püüdma nt sadamatesse või kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste

lähedusse.28 2023. aasta Eesti loendusandmete ja trendi võrdlus terve Läänemere arvukuse ja selle

muutustega näitab Läänemere hallhülge asurkonna jätkuvat kasvu nii Eestis kui ka terves

Läänemeres.29

27 Sadama akvatooriumi Põhjabasseiniga külgnev elupaigatüüp rannaniidud (1630*) paikneb väljaspool

Väinamere loodusala piire ning seda käsitletakse peatükis 6.5. 28 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-

1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019 29 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd

2023“, nr 261698 hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4-3/23/17)“ teostamise aruanne. Koostaja: Ivar

Jüssi, MTÜ Pro Mare

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

38 / 109

Hallhülge elupaiku kavandatava tegevuse piirkonnas pole EELIS-es registreeritud, kuid liik kasutab

ulatuslikke merealasid30, sealhulgas tõenäoliselt ka kavandatava tegevuse ala. eElurikkuse

andmebaasi on kantud hallhülge vaatlus kavandatavast Lõunamuulist ca 100 m lõuna pool. Kuna

hallhülged võivad kasutada kogu Eesti mereala, siis võib neid kavandatava tegevuse piirkonnas

kindlasti esineda, kuid sadama akvatooriumi piirkond ja Väinamerre kavandatav kaadamisala ei ole

hüljeste jaoks esmatähtis piirkond.31 Hülged ei kasuta kavandatava tegevuse piirkonda jääl

poegimiseks, samuti pole läheduses hüljeste lesilaid ega hallhülgele maismaal poegimiseks sobivaid

paiku. Hallhüljeste suurimad lesilad paiknevad Väinamere loodusala põhjapoolses osas (Selgrahul ja

Hari kurgu karidel). Loodusala teistes osades arvukaid loomade kogumeid ei ole, kuid kogu piirkond

on liigi toitumisala ja rändekoridor, kus üksikuid isendeid võib näha kogu jäävaba perioodi jooksul.

Hallhülge peamine poegimispiirkond on Hiiumaast põhja poole paiknevad ajujääväljad. Soojadel

talvedel, kui jääd pole, on hülged poeginud Selgrahul ja võimalik, et ka Eerikulaiul Hari kurgu

lõunaosas.32 2023. aastal Eesti rannikul loendatud hüljeste arv oli seniste seireloenduste käigus

registreeritud kõrgeim tulemus. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Soome lahe seirealadel. Hallhülge

üldist seisundit nii Eestis kui ka Läänemeres võib pidada väga heaks.33

Hallhülge kaitse tegevuskava34 kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja

inimtekkelisteks. Looduslikud on valdavalt näiteks Läänemere geograafiast ja kliimast tulenevad

tegurid ning liikidevahelised suhted. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada, muutes

näiteks erinevate omavahelistes ökoloogilistes sidemetes olevate liikide osakaalu süsteemis.

Kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta looduslikke ohutegureid ja seetõttu neid käesoleva töö

käigus sügavamalt ei analüüsita. Alltoodud tabelis (Tabel 5) on analüüsitud kavandatava tegevuse

inimtekkelist mõju hallhülge seisundile Väinamere loodusalal hallhülge kaitse tegevuskava (KTK)

põhjal.

Tabel 5. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hinnang hallhülge seisundile Väinamere

loodusalal lähtuvalt inimtekkelistest ohuteguritest

Ohutegur Mõju olulisus KTK põhjal

Mõju liigile

Põhjendus

Kalapüük (hukkumine kalapüünistes/ toidubaasi muutused)

suur/väike puudub Kalapüük on reguleeritud kalapüügiõiguse alusel. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta kalapüügiõigust sõltumata püügivahendist.

Salaküttimine väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju salaküttimise ilmingute esinemissagedusele.

Häirimine (ohustav on häirimine lesilates)

keskmine puudub Sadama piirkonnas lesilaid ei ole.

Vee- ja õhuliiklus

Laevaliiklus Hiiumaa ja Vormsi laevateede piirkonnas

väike puudub Sadama rekonstrueerimine on suunatud olemasoleva laevaliikluse navigatsiooniohutuse tagamiseks. Mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Vormsi vahelise laevaliikluse intensiivistumist ei ole ette näha. KTK põhjal on ujuvvahendi poolt tekitatava müra häirimiskaugus kuni 2 km, kuid hallhülged on tihti uudishimulikud ja julgete loomadena lähenevad veesõidukitele ise.

30 Hallhüljes on kogu Läänemere alal vabalt liikuv hülgeliik, kelle leviku tuumikalad paiknevad Läänemere

keskosas. Valdavalt asustab see liik saarestike avamerega piirnevaid alasid, kasutades lesilatena nii

meremadalikke kui ka veepinnast kõrgemale ulatuvaid, reeglina taimkatteta saari. Eestis on hallhülged suhteliselt

harvad Väinameres Heltermaa ja Rohuküla vahelisest laevaliinist lõuna pool ning Muhust põhja pool. Ka mujal

Läänemeres on nad sisesaarestikus ja merekitsustes vähearvukamad ning avamerelistes piirkondades ohtramad.

Allikas: Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava 31 Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare. Rakendusliku uuringu

lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne, 2019 32 Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade

(osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 33 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2023“,

nr 261698 hankeosa nr: „hallhülge lennuloendused (4-3/23/17)“ teostamise aruanne. MTÜ Pro Mare 34 Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

39 / 109

Ohutegur Mõju olulisus KTK põhjal

Mõju liigile

Põhjendus

Veeturism keskmine puudub Rohuküla sadam teenindab ka hobialuseid, peamiselt jahte. Meretee Väinamerest Rohuküla sadamasse sissesõiduks kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueerimine seda olukorda ei muuda. Väikelaevaliiklus on reguleeritav järelevalvega. KTK põhjal on hallhülged tihti uudishimulikud ja lähenevad ujuvvahenditele ise.

Õhuliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju õhuliikluse intensiivsusele. KTK põhjal ei kuulu Läänemaa rannikuala õhuliikluse aspektist tähelepanu vajavate piirkondade hulka.

Keskkonnareostus

Keskkonnamürgid

väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei ole seotud keskkonnamürkide kasutamisega.

Õlireostus avamerega piirnevatel aladel

väike, lokaalselt suur

puudub Vastavalt ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Kuna Rohuküla sadamas silduvate aluste kütusepaagid on oluliselt väiksema mahuga ning fossiilkütuste kasutamist järk-järgult vähendatakse, siis ei saa sadama ekspluateerimine põhjustada olulise mõjuga rannikureostust, mis mõjutaks hallhülge elupaiku. Sadamas väikeses koguses vette sattunud laevakütus lokaliseeritakse ja koristatakse lekkekohas.

Militaartegevus merel väike puudub Tegemist ei ole militaarotstarbel kasutatava sadamaga ja seega ei too sadama rekonstrueerimine kaasa militaartegevuse intensiivistumist merealadel.

Eeltoodud tabelist järeldub, et Rohuküla sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud

hallhülge ohuteguritega, mistõttu kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda

mõju hallhülge seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.

Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade

peamised puhkealad, ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel esinevad regulaarsed

ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks vältimatut merejääd,

mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Viigerhüljeste peamine toitumisala Väinameres

asub Hiiumaa laidude piirkonnas, mis jääb Rohuküla sadamast ca 17 km kaugusele ning Rohuküla

sadama piirkond ei kuulu liigi jaoks olulisemate toitumisalade hulka (Joonis 9). Viigerhülged vajavad

edukaks sigimiseks stabiilset ja lumikattega merejääd ja rüsijääd, mis asub rannikust piisaval

kaugusel. Viigerhüljeste rändealad hõlmavad suurema mereala, millel esineb nii ebaregulaarseid

otsingu-liikumisi kui regulaarseid rändeid nt. puhke ja toitumisalade vahel. Rändealad on seotud

intensiivse toitumise perioodiga ning põhiline rändetee (läbi Suure väina Liivi lahte ja tagasi) on

ajaliselt oluline maist novembrini. Levila piires liikumine on seotud toidu otsinguga, mis toimub kogu

levila piires. Sel perioodil võivad loomad sattuda ka Rohuküla sadama piirkonda. Siiski kujunevad

välja konkreetsed alad, kus meres saakliikide tihedus on suurem ning kus toitumine on energiatõhus.

Sadama piirkond nende hulka ei kuulu.35

35 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Eesti mereala planeering: Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-

1/404-1 aruanne. Pro Mare MTÜ, 2019

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

40 / 109

Joonis 9. Viigerhüljeste olulisemad toitumisalad Lääne-Eestis väljendatuna toitumisega

seotavate hüljeste asukohtade jaotusena 5x5 km ruudustikus. Punase täpiga on tähistatud

Rohuküla sadama asukoht. Allikas: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Pro Mare

MTÜ, 2019

Viigerhülge elupaigana (leiukohana; (KLO9123890) on EELIS-esse kantud ulatuslik mereala (2645

ha) Väinameres, sh Rohuküla sadama naabruses ja Topu lahes, mis kattub eemaldatavate

muulijäänuste alaga ja väga vähesel määral Lõunamuuli lääneosaga. On väga tõenäoline, et

viigerhülged liiguvad ka elupaigana registreeritud alast väljaspool ehk kogu loodusalaga kattuval alal.

Viigerhülge modelleeritud toitumisalad jäävad Rohuküla sadama akvatooriumist väljapoole ca 1 km

kaugusele lõuna suunas (lähimas modelleeritud 5×5 km ruudus on hüljeste arvukus ruudu kohta 8

ehk väga madal). Väinamerre kavandatava kaadamispiirkonna36 põhjapoolses osas on hüljeste

arvukus 5×5 km ruudu kohta 154 ja lõunapoolses osas 521 (madal kuni keskmine). Sadama

akvatooriumi ala on väljaspool viigerhüljeste modelleeritud talvitus- ja sigimisala ning Väinamerre

kavandatav kaadamispiirkond on väga madala tähtsusega talvitus- ja sigimisalal. Viigerhüljeste

rändealade seisukohast on Rohuküla sadama akvatoorium ja lähiümbrus väljaspool modelleeritud

rändeala, Väinamerre kavandatava kaadamispiirkonna põhjapoolses osas on hüljeste arvukus 5×5

km ruudu kohta 121 ja lõunapoolses 206 (madal).37

Viigerhülge kaitse tegevuskava38 kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja

inimtekkelisteks. Looduslikud ohutegurid on kiskjad, epideemiad, vetikamürgid ning kliima

soojenemine. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada, kuid kavandatava tegevuse

elluviimine ei mõjuta looduslikke ohutegureid ja seetõttu neid käesoleva töö käigus sügavamalt ei

36 Kavandatakse Heltermaa sadama kinnistute DP-ga. Vt Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH

aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025 37 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus: https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html 38 Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

41 / 109

analüüsita. Alltoodud tabelis (Tabel 6) on analüüsitud kavandatava tegevuse inimtekkelist mõju

hallhülge seisundile Väinamere loodusalal hallhülge kaitse tegevuskava (KTK) põhjal.

Tabel 6. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hinnang viigerhülge seisundile

Väinamere loodusalal lähtuvalt inimtekkelistest ohuteguritest

Ohutegur Mõju tähtsus KTK põhjal

Mõju liigile

Põhjendus

Kalapüük, muutused toidubaasis ja salaküttimine

Kalapüük (hukkumine kalapüünistes; Väinameri)

suur puudub Kalapüük on reguleeritud kalapüügiõiguse alusel. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta kalapüügiõigust sõltumata püügivahendist.

Muutused toidubaasis väike puudub KTK andmetel on peamised saakliigid on heas seisus, hüljes on plastiline toituja. Sadama rekonstrueerimine ei mõjuta liigi toidubaasi.

Salaküttimine võimalik,

teadmata

puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju salaküttimise ilmingute esinemissagedusele.

Vee-, õhu- ja muu liiklus

Jäämurdmine keskmine puudub Sadamast lähtuvad püsivad laevateed hoitakse jäävabad. Sadama piirkonnas liik ei poegi.

Laevaliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine on suunatud olemasoleva laevaliikluse navigatsiooniohutuse tagamiseks. Mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Vormsi vahelise laevaliikluse intensiivistumist ei ole ette näha. Liigi peamisi puhkealasid sadama

piirkonnas ei ole.

Veeturism keskmine puudub Rohuküla sadam teenindab ka hobialuseid, peamiselt jahte. Meretee Väinamerest Rohuküla sadamasse sissesõiduks kulgeb igast suunast läbi Väinamere loodusala ning sadama rekonstrueeri- mine seda olukorda ei muuda. Väikelaevaliiklus on reguleeritav järelevalvega. Liigi peamisi puhkealasid sadama piirkonnas ei ole.

Jääliiklus (mootorsõidukid)

suur puudub Jääliiklus on ohutegur poegimisaladel, kuid sadama piirkonnas poegimisalasid ei ole.

Lennuliiklus väike puudub Sadama rekonstrueerimine ei avalda mõju lennuliikluse intensiivsusele. KTK põhjal võib mõju avalduda liigi puhkealadel, kuid sadama piirkonnas puhkealasid ei ole.

Keskkonnareostus

Keskkonnamürgid suur puudub Sadama rekonstrueerimine ei ole seotud keskkonnamürkide kasutamisega.

Õlireostus suur puudub KTK järgi ohustab Liivi lahes toimuv ulatuslik

naftaõnnetus olulisi toitumisalasid, kuid Väinameres on suurõnnetuse risk madalam. Vastavalt ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Kuna Rohuküla sadamas silduvate aluste kütusepaagid on oluliselt väiksema mahuga ning fossiilkütuste kasutamist järk-järgult vähendatakse, siis ei saa sadama ekspluateerimine põhjustada olulise mõjuga rannikureostust, mis mõjutaks hallhülge elupaiku. Sadamas väikeses koguses vette sattunud laevakütus lokaliseeritakse ja koristatakse lekkekohas.

Militaarmürgid suur puudub KTK järgi seisneb oht uputatud keemiarelvades. Töötava sadama akvatooriumis ja lähiümbruse merekeskkonnas on aastakümneid tehtud uuringuid, ehitus- ja süvendustöid ning uputatud keemiarelvi ei ole teadaolevalt leitud.

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

42 / 109

Ohutegur Mõju tähtsus KTK põhjal

Mõju liigile

Põhjendus

Müra- ja valgusreostus väike puudub KTK järgi on oht rändeteedel ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi rändeteid ja toitumisalasid ei ole.

Militaartegevus (merel) keskmine puudub Tegemist ei ole militaarotstarbel kasutatava sadamaga ja seega ei too sadama rekonstrueerimine kaasa militaartegevuse intensiivistumist merealadel. KTK järgi on oht puhke- ja toitumisaladel. Sadama piirkonnas liigi puhke- ja toitumisalasid ei ole.

Taristu (sh sadamad jm rannikumere kasutust oluliselt muutvad rajatised)

teadmata puudub Sadama rajatiste rekonstrueerimine ei muuda oluliselt rannikumere kasutust.

Süvendamine ja kaadamine

väike mitte- oluline

Süvendamise ja kaadamisega ei kaasne heljumi ulatuslikku levikut. Vähesel määral võivad mõju avaldada ehitusmasinate poolt tekitatavad häiringud.

Eeltoodud tabelist järeldub, et Rohuküla sadama rekonstrueerimiseks tehtavad tööd ei ole seotud

viigerhülge ohuteguritega, mistõttu kavandatav tegevus sadamas ja sadama opereerimine ei avalda

mõju viigerhülge seisundile ja elupaigale Väinamere loodusalal.

Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada viiger- ja hallhülgele mõningasi

häiringuid, mille tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist mõnevõrra eemale. Siinkohal tuleb arvestada,

et Rohuküla sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus pidevalt

toimub laevade liiklus ning sadama maismaa-alal ka muud tegevused. Kuna hülged on harjunud

sadamas toimuva laevaliiklusega, on häiringute ulatus suhteliselt väike, piirdudes tõenäoliselt

maksimaalselt paarisaja meetriga. Ehitustöödega kaasnevad häiringud on ajutised ja suhteliselt

lühiajalised ega põhjusta viigerhülgele ja hallhülgele olulist negatiivset mõju, sest hüljestele

toitumiseks sobivad merealad on väga suure ulatusega.

Hülgeliikidele võib avalduda ajutine negatiivne mõju veekeskkonna kvaliteedi kaudu, mis on tingitud

süvendamise ja kaadamisega kaasnevast heljumi levikust. Heljumi tekke ja leviku hindamiseks on

KMH käigus tehtud setete leviku matemaatiline modelleerimine39 (vt ka ptk 7.3.1). Selle tulemused

näitavad järgmist:

− süvendatava materjali kaadamisel sadama Põhjabasseini kaadamisaladele ei levi heljum

sadama akvatooriumist väljapoole;

− lõuna- ja läänemuuli ehitamise käigus tahke aine uputamisel ulatub nähtav heljumi laik

loodetuule korral uputuskohast orienteerivalt 300 m kaugusele lõuna suunas ning läänetuule

korral orienteerivalt 500 m kaugusele kagu suunas;

− mere põhja süvendamisel (koppsüvendajaga) sadama Lõunabasseinis kaide 1–4 esisel alal

jäävad kontsentratsioonid loodetuulega madalaks ning heljumi pilv praktiliselt ei eristu

ümbritsevast foonist, loodetuulega tekib heljumit samuti vähe ja kontsentratsioonid on

foonilähedased;

− muulivarede eemaldamisel ei teki olulist heljumi kontsentratsiooni tõusu Rohuküla sadama

ümbruses; heljumi kontsentratsioonid jäävad madalaks ka töötsooni vahetus läheduses,

oodatav heljumipilve suurus on ca 50 m.

Heltermaa sadama KSH40 käigus on modelleeritud heljumi levikut Väinamerre kavandatud

kaadamisalal ning jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta veekogumi seisundi

hindamisel kasutatavaid indikaatoreid määral, mis muudaks veekogumi seisundi hinnangut.

39 Rohuküla sadama rekonstrueerimistööde heljumi matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson, Tallinn 2024 40 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

43 / 109

Leevendusmeetmena tuleb jälgida ilmaolusid (tuule kiirust ja suunda). Kuna Väinamere kaadamisala

ei ole hüljeste seisukohast oluline piirkond, siis kaadamine sinna hüljeste seisundit ei mõjuta.

Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et kaadamine ei põhjusta hüljeste elupaigas nähtavuse

halvenemist vees või on tegemist piiratud alaga. Kuna hülged on liikuvad, siis ei häiri see hüljestel

kalade püüdmist toiduks. Rohuküla sadama piirkond ei ole hüljeste jaoks oluline elupaik, mistõttu ei

ole tõenäoline, et muulide rekonstrueerimisega kaasneks liigile ebasoodne mõju, või on see mõju

väga lühiajaline ja mööduv, st ebaoluline.

Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide (harilik hink, harilik võldas, jõesilm, harilik vingerjas) elupaiku

Rohuküla sadama piirkonnas teada ei ole. 2015. aastal Rohuküla sadama kalastiku seire41 käigus

õnnestus kaitstavatest liikidest tabada üks hink sadamast põhja pool. Väinamerre kavandatava

kaadamisala piirkonnas ei saadud juulis 2023 seirepüükide tulemusena ühtegi loodusala kaitse-

eesmärgiks olevat kalaliiki. Samuti ei leitud hinku ega võldast ahvena ja teiste röövkalade maosisude

analüüsi käigus. Jõesilmu ja vingerja elupaigaeelistustele vastavad elupaigad tegevuste võimalikus

mõjualas puuduvad.42

Kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide oluliste elupaikade esinemine kavandatava tegevuse

võimalikus mõjupiirkonnas ei ole kinnitust leidnud. Kui rakendatakse KMH aruande peatükis 8.2

toodud meetmeid merekeskkonna kaitseks, siis võib ebasoodsa mõju avaldumise välistada ka

loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele.

Kavandatava tegevuse piirkonnas ja mõjutsoonis puuduvad teiste loodusala kaitse-eesmärgiks

olevate liikide (vt ptk 6.3.1) registreeritud ja võimalikud elupaigad. Sellest tulenevalt on kavandatava

tegevuse ebasoodne mõju nende liikide seisundile välistatud.

6.4.2. Mõju Väinamere linnualale

Mõju Väinamere linnuala terviklikkusele

Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks

kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirdenurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu

kaadamisala.

Väinamere linnuala piirneb analoogselt loodusalaga olemasoleva sadama akvatooriumiga

ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,

Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimise ala kattub osaliselt linnualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km

sügavuselt selle sisse. Kõige sügavamal linnuala sees asuvad vanad muulijäänused, mis on kavas

eemaldada. Linnualale jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka

kavandatav Lõunamuul. Ala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid.

Lõunamuuli Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus linnuala

merekeskkonnas, mille tagajärjel asendub ala merepõhi ja veeala muulide alal tehisrajatistega.

Muulid toovad kaasa ka muutused hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval sadama

akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt linnualaga. Süvendamine toob kaasa mõjud

merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb

lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud linnuala

merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumise näol.

Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse linnualalt inimtekkelised rajatised. Antud

tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused

on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.

Ehitusaegne mõju, sh vanade muulijäänuste eemaldamine ja akvatooriumi süvendamine, on ajutine.

Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus

41 Kalastiku seire teostamine 2015. aastal seoses Rohuküla sadama süvendustöödega ja kalastiku seire aruande

koostamine. Aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu 2015 42 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Lemma OÜ, 2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

44 / 109

kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik linnualal ning settimine linnuala

merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid

teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad

ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi

levik piiratud ning selle mõju pole pikaajaline ning see ei põhjusta kauakestvaid ega pöördumatuid

muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.

Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid

linnuala elustikule, sh ka linnustikule. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on

tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama

maismaa-aladel ka muud tegevused. Seega on piirkonna linnustik sadama mõjudega kohanenud.

Kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud ulatuvad tööde alalt kuni ca paarsada meetrit

väljapoole, kuid enamuse tegevuste puhul on häiringute tsoon ilmselt väiksem. Häiringute näol on

tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta liikidele pöördumatuid muutusi.

Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii

ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani

ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning linnualal levimise võimalus suhteliselt väike.

Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja piirdub ruumis piiratud alaga. Mereliste elupaikade kadu

toimub linnuala merealade mastaapi arvestades väga väikesel alal ning ei avalda linnustikule

ebasoodsat mõju. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi, siis on need peatuspaigaks lindudele ning

võivad sadama atraktiivsust mitmete linnuliikide jaoks hoopis suurendada. Arvestades Väinamere

linnuala suurust ja ulatust ning kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste puudumist kavandatava

tegevuse mõjualas, ei avalda kavandatav tegevus ebasoodsat mõju loodusala terviklikkusele.

Ülevaade võimalikust mõjust loodusala terviklikkusele on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 7).

Tabel 7. Mõju Väinamere linnuala terviklikkusele

Kas kavandatav tegevus võib: Hinnang

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist

tasakaalu või asustustihedust?

Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala

piirkonnas?

Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei

Põhjustada peamiste tunnuste vähenemist või hävimist? Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu,

levikut ja asustustihedust?

Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt

toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või

ökosüsteemina?

Ei

Mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele

EELIS andmebaasi on kantud linnuala kaitse-eesmärgiks oleva väikeluige elupaik, mis piirneb

Põhjamuuli maapoolse osa ja keskosaga. Väikeluige elupaigana on kaardistatud 19 ha suurune ja

1,8 km pikkuselt piki rannikut kulgev madal mereala, mis piirneb muuli maapoolse osaga 240 m

pikkusel lõigul. Tegu on rannikumeres oleva elupaigaga, kus rändel olevad luiged peatuvad ja

toituvad. Elupaiga alal loendati 2021. aastal 50 sügisrändel peatuvat luike. Väikeluik on arktiline

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

45 / 109

linnuliik, kes Eestis ei pesitse. Väikeluige kaitse tegevuskava kohaselt on liigi puhul suure mõjuga

ohuteguriks rändel peatuvate isendite häirimine.

Kavandatav tegevuse ala on elupaigast eraldatud Põhjamuuliga. Siiski võivad seoses kaadamisega,

mille üheks alternatiivseks alaks on sadama Põhjabasseini kirdenurk ja Kemo kinnistu, kaasneda

häiringud väikeluikedele, kes viibivad Põhjamuuli läheduses. Häiringud tulenevad tehnika liikumisega

kaasnevast visuaalsest mõjust ning vähemal määral ka mürast. Samuti pole välistatud kaadamise ja

hiljem lainetuse ja erosiooni tõttu vabaneva heljumi kandumine linnualale, kuid antud mõju on

eeldatavalt ebaoluline kuna kaadamisala eraldab loodusalast Põhjamuul.

Mõningased, kuid tõenäoliselt väiksema ulatusega häiringud võivad kaasneda ka seoses

süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas. Kuna luikedele sobiv mereala

on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei põhjusta need liigile ebasoodsat

mõju. Mujal sadama akvatooriumis tehtavad süvendustööd kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele

ebasoodsat mõju ei avalda.

Tehtud modelleerimiste järgi (vt ptk 7.3.1) ei jõua heljum ranniku äärde ning liivatüll ja punajalg-

tilder toituvad väga madalas rannaäärses vees, seega ei jõua heljum nendeni ega sega nende

toitumist.

Eelnimetatud lindude kohta on olemas vaid üle 10 aasta vanused andmed, mis ei anna

usaldusväärset informatsiooni, kas need linnud endiselt samas kohas võivad pesitseda või paikneda.

Liivatülli vaatlus on aastast 2014 ja punajalg-tildri vaatlus on aastast 2008. Rohuküla sadama

akvatooriumis toimuv süvendamine ei tekita sellist heljumit ega selle liikumist, mis jõuaks Pusku

viigi põhjakaldale, kus on nähtud punajalg-tildrit. Punajalg-tilder on kahlaja, kes pesitseb ning

elutseb maapinnal ning vees käib vaid toitumas. Punajalg-tilder toitub mudast oma pika nokaga

selgrootuid otsides. Kui ka mingisugune heljum peaks tema toitumisaladeni ulatuma, pole see

asjaolu, mis takistaks punajalg-tildri toitumist.

Liivatüll on väike kahlaja, kes tegutseb rannikul, toitub veepiiril märjas liivas ja madalas vees

erinevatest selgrootutest loomadest. Rannikul, kus meresügavus jääb alla paarikümne sentimeetri,

ei ole võimalik selline heljumi kontsentratsioon ega settimine, mis häiriks liivatülli toitumast.

Mõlemad linnud pesitsevad rannaniitudel, kuid mitte vahetult veepiiril või vees roostikus. Võimalik

heljumi levik ei mõjuta nende pesitsemist. Modelleerimise järgi võib ranniku lähedale jõuda heljum

sadama kirdenurgas asuvalt kaadamisalalt läänetuulega ja 7. kai kõrval asuvalt kaadamisalalt

loodetuulega. Mõlemal puhul jääb fooni ületav heljumi osa alla 0,5 g/m3 kohta. Vees käivad mõlemad

linnuliigid vaid toitumas. Kuna nad toituvad niivõrd madalas vees, ei saa võimalik heljumi levik olla

selline, mis madalas kaldavees muudaks nende toitumist oluliselt keerukamaks või halvendaks

üleüldiseid toitumistingimusi vee kvaliteedi muutuse tõttu. Heljum levib küll kagu suunas, kuid ei

jõua sellisel hulgal rannikuvette, vahetult veepiirile, kus linnud toituvad. Linnud võivad rannikul

liikuda ning mitte olla EELIS-es märgitud punktides, kuid see ei muuda see nende elupaigaeelistusi.

Käesolevas töös on looduslikuks heljumi fooniks võetud 5 g/m3. Selle tõusmisel rannikul 5,5 g/m3

jääb see tugevasti alla kriitilist fooni 15 mg/l.

Modelleerimise tulemusena ei ületa heljumi levik kriitilise foonina toodud 15 mg/l (Nord Stream 2009.

– Nord Stream Environmental Impact Assessment Documentation for Consultation under the Espoo

Convention. Nord Stream Espoo Report.). Kõige kõrgem on heljumi kontsentratsioon merel

Lõunamuuli juures, ranniku lähedale jõudes on heljumi kontsentratsioon juba madalam. Arvestades

juurde loodusliku fooni, ei ole siiski võimalik nende kahe fooni liitumisel tõus üle 15 mg/l kohta, mis

võiks rannikumeres toituvaid linde negatiivselt mõjutada.

EELIS andmebaasis pole muulide piirkonnas registreeritud teiste kaitse-eesmärgiks olevate

linnuliikide elupaiku, aga sadama piirkonna merealadel võivad siiski pesitseda, peatuda ja toituda

mitmed eesmärgiks olevad linnuliigid. PlutoF andmebaasi on kantud piirkonnas järgmiste kaitse-

eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi: järvekaur, kormoran, aul, jääkoskel, väikekoskel, sõtkas,

hahk, merivart, tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, mustlagle, valgepõsk-lagle, kühmnokk-luik,

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

46 / 109

väiketiir, tutt-tiir, randtiir, jõgitiir, liivatüll, meriski, kalakajakas, naerukajakas, randtiir, räusk,

hallhaigur, mudatilder, heletilder, suurkoovitaja ja merikotkas.

2017. aastal tehtud Väinamere linnuala linnustiku inventuuril (Nellis jt 201743) loendati kevad- ja

sügisrände perioodil merealal peatuvad veelinnud (vaatlused tehti rannikult, sh Rohuküla sadamast).

Kevadel tehti kolmekordne ja sügisel viiekordne rändel peatuvate veelindude loendus. Rohuküla

sadamast kuni 3 km kaugusel merealal loendati peatumas järgmiseid liike (sulgudes maksimaalne

loendatud isendite arv): merivart (2450 is), aul (820 is), sõtkas (80 is), jääkoskel (52 is), valgepõsk-

lagle (45 is), kühmnokk-luik (32 is), tuttvart (27 is), väikeluik (16 is), kormoran (8 is), tõmmuvaeras

(7 is), väikekoskel (6 is), viupart (4 is), sinikael-part (4 is), rääkspart (3 is), laululuik (2 is), ristpart

(2 is), luitsnokk-part (1 is) ja merikotkas (1 is). Rohuküla sadama akvatooriumis peatuvad ja toituvad

tavaliselt kuni mõnikümmend veelindu, peamiselt sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, sinikael-pardid ja

kormoranid. Nimetatud liikide jaoks on muuli piirkonna merealad toitumis- ja puhkealadeks või olid

linnud läbirändel. Piirkonnas viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised

ehitusaegsed häiringud, mis sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra

eemalduma. Antud mõju on suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa ebasoodsaid mõjusid.

Looduslikust foonist kõrgemas kontsentratsioonis heljumi levik väljapoole sadama akvatooriumi on

piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid kalast toituvatele liikidele. Ei

saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem lühiajaliste üksikjuhtumitena,

mis linnustikule ebasoodsat mõju ei avalda.

Ehitustööde järgselt ei avaldu rekonstrueeritud muuliga seoses linnustikule mõjusid. Seoses

Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega linnualale väheneb väikesel alal veeala pindala, kuid sellega ei

kaasne olulist mõju mereliste elupaikade hulgale linnualal. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi,

siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mõnede liikide jaoks hoopis

suurendada.

Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Heltermaa sadama kinnistute

detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ 2025). Alljärgnev, Heinlaiu kaadamisalale kaadamist

käsitlev lõik on väljavõte Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH aruandest.

Kaadamispiirkond oluline eeskätt kevadisel perioodil mustvaera jaoks. Piirkond on kasutatav

kevadisel perioodil ka auli, haha ja merivardi poolt44. Vee läbipaistvus on väga oluline kala- ja

limusetoidulistele veelindudele. Halva läbipaistvusega vees on toit vaid osaliselt kättesaadav. Kogu

Läänemeres on vee läbipaistvus kahanenud, põhjuseks vee eutrofeerumine viimase 30–40 aasta

jooksul. Kaadamisega kaasnev täiendav veeliiklus (kaadamisel kasutatava pargase liikumine) võib

põhjustada häiringuid. Samuti kaasneb kaadamisega mõju põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on

oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.

Mereelupaikade kahjustamine ja lindude toidubaasi hävimine pinnase ladustamise käigus

kaadamispaikades on olnud alati potentsiaalselt riskiteguriks. Teostatavad tööd on eriti ohtlikud

(kahjustab otseselt paljude ohustatud linnuliikide taastootmist) juhul, kui neid viiakse läbi lindude

pesitsusajal (aprill-juuli). Paljude saartel pesitsevate lindude (tiirud, kajakad, kormoranid)

toitumisalad asuvad tihti kümneid kilomeetreid eemal kodusaarest ja seetõttu on kaadamistööde

läbiviimine kevadkuudel saarterohkes Väinameres mittesoovitatav, sest sellega võib kaasneda

ebasoodne mõju mitmete Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.

Kaudsetest ja järelmõjudest on olulisim vee hägustumine ja toiduobjektide kättesaadavuse

vähenemine lindudele. Riskifaktorina tuleb arvestada vee võimaliku reostamisega õli ja naftaga ja

sellest tulenevatest täiendavatest ohtudest veelindudele. Antud juhul võib ohtu pidada pigem

väikeseks.

Kaadamistöid Heinlaiu kaadamisalale tuleb vältida 1. aprillist kuni 31 juulini, sest sellel ajavahemikul

kasutavad kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud ajavahemikul võib kaadamine

43 https://eoy.ee/pics/1311_Vainamere_linnuala_aruanne_2017_Laanemaa_Parnumaa.pdf 44 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Lemma OÜ,

2025

Rohuküla sadama Lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Aruanne

47 / 109

põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile ebasoodsat mõju. Kuna veelindude poolne intensiivne

mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb

kaadamisel pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega

(millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude

lähipiirkonda. Kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid

põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.

Kokkuvõttes ei põhjusta ehitustöödega kaasnevad ajutised ja piiratud ulatusega häiringud

leevendusmeetmete rakendamisel linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsat

mõju.

6.5. Mõju väljaspool Natura ala asuvatele elupaigatüüpidele

Rohuküla sadama piirkonnas väljaspool Väinamere loodusala piiri on modelleeritud mereline

elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140) ning kaardistatud

ranniku elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja rannikulõukad (1150*).

Elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140)

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel esineb sadama veeala

maismaapoolses servas – väljaspool Väinamere loodusala piiri – mitmes paigas elupaigatüüp

mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140). Tegelikkuses on modelleeritud ala

lõunapoolses osas (sadama Lõunabasseinis) kaide äärne sügav akvatoorium, kus nimetatud

elupaigatüüpi esineda ei saa. Elupaigatüübi esinemine on võimalik sadama akvatooriumi, täpsemalt

Põhjabasseini kirdeservas, kus on tegemist loodusliku rannikuga. Nimetatud alale rajatisi ei

kavandata, Lõunamuuli ehitusest tingitud võimalikud hüdrodünaamika ja setete liikumise muutused

Põhjabasseini kirdeossa ei ulatu ning seetõttu elupaigatüübile mõju puudub.

Sadama Põhjabasseinis on kaks süvenduspinnase paigutamise alternatiivi – kirdeosas (põhjamuuli

jalamil vahetult elupaigatüübi 1630* kõrval) ning kaguosas (kai nr 7 ja sõiduautode parkla

läheduses); vt Joonis 8. Oluline ja pöördumatu mõju võimalikule elupaigatüübile 1140 Kemo kinnistul

ja Põhjabasseini kirdenurgas kaasneb juhul, kui seda mereala hakatakse kasutama kaadamiseks.

See toob kaasa seal esineva võimaliku elupaigatüübi kao.

Kaadamine Põhjabasseini kaguossa võimalikku elupaigatüüpi ei kahjusta, kui rakendatakse heljumi

leviku tõkestamise meetmeid (vt ptk 8.2), et see ei leviks Põhjabasseini veekeskkonnas.

Elupaigatüüp rannaniidud (1630*)

EELIS-e andmetel on põhjamuuli maismaapoolse otsa läheduses, väljaspool Väinamere loodusala

piiri, kaardistatud Natura elupaigatüüp rannaniidud (1630*), vt Joonis 8. Elupaigatüüp pindalaga ca

5,6 ha hõlmab Kemo maaüksuse (67401:002:0881) merepoolse osa, mis jääb sadama akvatooriumi