Vaie

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

MAVE Varahalduse OÜ

[email protected]

Pärnu mnt 160

11317 Tallinn

Teie 30.06.2022 nr

Meie 09.08.2022 nr 1.2-2/22/14645-3

VAIDEOTSUS

1.06.2022.a korralduse nr 1.1-3/22/419 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 96 Tallinn‒

Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikse ringtee) ehitusprojekti koostamiseks“ esitatud vaide osas.

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Transpordiamet otsustab:

Jätta vaie 1.06.2022.a korralduse nr 1.1-3/22/419 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee

96 Tallinn‒Peetri alevik‒Tallinn (Tallinna väikse ringtee) ehitusprojekti

koostamiseks“ rahuldamata.

Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS § 87 lg-

st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras õigus esitada

kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaidemenetluse ese ja asjaolud

Transpordiameti projekteerimisüksuse juhataja 1.06.2022.a korraldusega väljastati

projekteerimistingimused Tallinna väikse ringtee ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse

lisale 1 (edaspidi projekteerimistingimused).

30.06.2022. a esitati Transpordiametile vaie, milles vaide esitaja on taotlenud korralduse kehtetuks

tunnistamist osas, milles kavandatav riigitee 96 Tallinn‒Peetri alevik‒Tallinn läbib Läike tee 32

kinnistut.

2. Vastustaja seisukohad ja põhjendused

2.1.Vaide esitaja on seisukohal, et vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust, teinud

kaalutlusvigu ning projekteerimistingimused ei ole proportsionaalsed.

Vastustajale jäävad arusaamatuks vaide punkides 16 ja 17 toodud etteheited, et vastustaja on

rikkunud ärakuulamiskohustust, kuna vaide esitaja ei teadnud, millised

projekteerimistingimused kehtestatakse. Vastustaja selgitab, et 16.07.2021.a kirjaga nr 8-1/21-

2 (6)

192/17539-1 esitati vaide esitajale selge ülevaade, millised projekteerimistingimused kavatseb

vastustaja väljastada ning kirjas sisaldus link, millelt oli võimalik näha planeeritavat lahendust.

Kui vaide esitajal tekkis täpsustavaid küsimusi lahenduse osas, oli vaide esitajal võimalik

pöörduda vastustaja poole ja saada selgitusi. Ärakuulamise käigus vaide esitaja poolt

seisukohti on vastustaja sisuliselt kaalunud – seda tõendab asjaolu, et korralduse lisas 2 on

esitatud vastustaja seisukoht vaide esitaja seisukoha osas. EhS § 31 lg 5 kohaselt kui

projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatakse kooskõlastamise või arvamuste avaldamise

käigus märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata

jätmist. Seega on vastustaja projekteerimistingimuste andmise menetluses täitnud HMS § 40

lg-st 1 tuleneva ärakuulamiskohustuse.

2.2.Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste andmisel teinud kaalutlusvigu ning

projekteerimistingimused on proportsionaalsed.

2.3.Planeerimisseaduse § 74 lg 5 kohaselt on üldplaneering projekteerimistingimuste andmise

alus, EhS 26 lg 3 punkti 3 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada

üldplaneeringus määratud tingimusi. Seega tuleb üldplaneeringust lähtuda

projekteerimistingimuste andmisel ehitusloa kohustuslike avaliku huviga rajatiste ehitamiseks

detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. Alal kehtib Rae valla

üldplaneering, mis on kehtestatud Rae vallavolikogu otsusega 21.05.2013 nr 462.

Üldplaneeringus on selgelt määratud Tallinn väikse ringtee asukoht ning liiklussõlme asukoht,

mis mh jääb Läike tee 32 kinnistule – üldplaneeringu jooniselt on selgelt näha, et ramp Tartu–

Lasnamäe kulgeb üle Läike 32 kinnistu ja ka üle tänase hoonestuse.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.6.1 kohaselt perspektiivsete teede kavandamisel on

lähtutud olemasolevate ja kavandatavate elamu-, äri- ning äri- ja tootmismaade paiknemisest.

Tallinna väikese ringtee trassi ei ole võimalik nihutada niivõrd palju, et see ei ulatuks Läike

tee 32 kinnistule. Varasemalt üldplaneeringus kajastatud lahendus eeldas parempöörde

rambiga üle Läike 32 hoonete sõitmist – seda vältida soovides antud lahendust ei realiseeritud.

Tallinna väikesele ringteele oli olemas ka alternatiiv, kus probleemne parempööre oli

lahendatud viadukti alt läbi sõidu ja seejärel paremale pööramisega. Selline lahendus on aga

tehniliselt teostamatu, kuna ringristmik, mis pidi piirkonda teenindama, asus liialt lähedal

kõrgele viaduktile ning ei oleks olnud võimalik viia omavahel kokku viadukti ning selle otstes

paikenvaid ringteid nõuetekohaste pikikalletega.

Eeltoodust tulenevalt töötati välja lahendus, kus ringristmikud olid paigutatud viaduktist

piisavalt kaugele. Selle lahenduse puhul aga on probleemiks, et sobivas asukohas ei olnud

olemas vaba maa-ala, kuhu planeerida ringristmikule suunduvaid harusid. Seetõttu töötati välja

uus lahendus, mille korral oleks ringiristmik asunud märkimisväärselt põhja pool. Antud

lahendusega tekkis kaks peamist probleemi:

1) Piirkonnas asuvad ettevõtted/elanikud leidsid, et antud lahendus ei teenindanud piisavalt

hästi kohalikku piirkonda (näiteks lähenedes Tartu poolt ja soovides liikuda Lepiku teele

oleks vaja läbida ca 1,7 km ring, et sinna jõuda).

2) Antud liikluskorraldus oleks suunanud transiitliikluse läbi kohaliku piirkonna, mis ei

ole mh liiklusohutuse kaalutlustest lähtudes hea lahendus.

Seetõttu otsustati lahenduse kasuks, mis tagaks liiklussõlme toimivuse nii, et kohalikku

piirkonda oleks tagatud juurdepääsud ning transiitliiklus ei läbiks kohalikke piirkondi.

3 (6)

Lähtuvalt kehtivas üldplaneeringus toodud lahendusest on lähtutud eesmärgist, et mõju Läike

tee 32 kinnistule ja seal asuvatele hoonetele oleks nii minimaalne kui võimalik. Kui Tallinna

väikese ringtee trassi nihutada Tallinna poole, siis tekiks konflikt kõikide trassist Tallinna‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme piirkonnast Tallinna

poole jäävate kinnistutega.

Seega Tallinna väikese ringtee koridori ja liiklussõlme asukohta pole võimalik muuta viisil, et

see jääks välja Läike tee 32 kinnistust ning vastaks ka kehtivates detailplaneeringutes

kajastatud liikluslahendustele.

2.4.Ei ole mõeldav, et projekteerimistingimuste menetluses hakatakse sisuliselt läbi viima

üldplaneeringu muutmise menetlust. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt üldplaneeringuga

kavandatud teede asukohad on indikatiivsed ning täpsustuvad detailplaneeringute ja

projektide koostamise käigus. Täpsustamine tähendab, et mingid planeeringuga määratud

omadused määratletakse täpsemana; täpsustamine ei saa tähendada olemuslikku muutmist,

kuna sellisel juhul kaotaks üldplaneeringus määratud lahendus sisulise tähenduse, kui edasistes

menetlustes hakataks sisuliselt uut lahendust ellu viima. Üldplaneeringuga on määratud

terviklik lahendus planeeringualale, et oleks tagatud lahenduse toimivus ja realiseerimine oleks

võimalik. Projekteerimistingimustega üldplaneeringus määratud lahenduse muutmiseks ei ole

õiguslikku alust.

Ehitusseadustiku § 32 punkti 2 tuleb jätta projekteerimistingimused väljastamata,

kui projekteerimistingimused oleksid vastuolus üldplaneeringuga. Vastustaja kohustus

projekteerimistingimuste andmisel üldplaneeringust lähtuma ja selles osas vastustajal

kaalutlusruumi ei olnud.

2.5.Lisaks tuleb arvesse võtta, et menetlemisel on uus Rae valla üldplaneering, kus on Tallinna

väikse ringtee lahendus kajastatud täpselt sellisel viisil nagu projekteerimistingimustes. HMS

§ 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega

asjaolud. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi

oluliste asjaoludega.1 Kuna menetluses olevas üldplaneeringus on piisavalt väljendatud

olulised avalikud huvid, samuti on leitud tasakaal avalike ja erahuvide vahel, kohustus

vastustaja menetluses olevas üldplaneeringus kajastatud lahendust projekteerimistingimuste

andmisel silmas pidama. Seega ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et uues Rae valla

üldplaneeringus kattub Tallinn väikse ringtee asukoht projekteerimistingimustes toodud

lahendusega.

Vaide esitaja on projekteerimistingimuste menetluses ka kinnitanud, et on teadlik, et nii 2013.

aastal kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kui alates 2017. aastast koostamisel oleva uue Rae

põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb Läike tee 32 kinnistu

perspektiivsele Tallinna väikese ringtee maa-alale, ometi ei ole koostamisel oleva

üldplaneeringu menetluses vaide esitaja Tallinna väikese ringtee asukoha osas oma seisukohti

esitanud.

2.6.Vaide esitaja õigusi ei ole rikutud, kuna projekteerimistingimused ei riku võrreldes

varasemaga vaide esitaja olukorda. Vaide lahendamisel tuleb hinnata, kas vaide esitaja

1 RKHK 3-3-1-87-13 p 12.

4 (6)

õigusi on projekteerimistingimuste andmisega rikutud. Vaide esitaja õiguste rikkumine eeldab,

et vaide esitaja olukord oma õiguste teostamisel muutus pärast projekteerimistingimuste

andmist halvemaks. Käesolevas vaidluses saab see omandiõiguse piiramise kontekstis

tähendada seda, et vaide esitaja omandiõiguse teostamine on projekteerimistingimuste

andmise tulemusena piiratum võrreldes varasemaga ning seda seonduvalt

projekteerimistingimuste andmisega. Kui aga hinnata projekteerimistingimuste andmise eelset

ja järgset olukorda, tuleb asuda seisukohale, et vaide esitaja õiguslik positsioon ei halvene

projekteerimistingimuste andmise tulemusena.

Tee trass määratakse kindlaks asjakohase planeeringu kehtestamisega; teema- või

üldplaneeringu koostamise käigus määratakse kavandatava tee lõplik asukoht, mis muutub

õiguslikult siduvaks vastava planeeringu kehtestamisel.2 Projekteerimistingimuste andmisel on

lähtutud kehtivas üldplaneeringus toodud lahendusest, mistõttu projekteerimistingimuste

andmine ei kahjusta vaide esitaja huve.

Seega puudub selline vaide esitaja õiguste riive, mis oleks seotud projekteerimistingimuste

andmisega ning halvendaks vaide esitaja kui kinnistu omaniku olukorda võrreldes varasemaga.

Ainuüksi eeltoodu on aluseks vaide rahuldamata jätmiseks. Seega ei ole

projekteerimistingimuste andmisega rikutud vaide esitaja õigust oma omandit vabalt vallata ja

kasutada.

Vaide esitaja ei saa projekteerimistingimuste vaidlustamisega vaidlustada

üldplaneeringust tulenevaid lahendusi ja põhimõtteid.

2.7.Vaide esitaja on välja toonud, et Tallinna väikese ringtee planeerimine Läike tee 32 kinnistule

riivab ebaproportsionaalselt vaide esitaja omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust tulenevalt

ringteega kaasneva müra- ja vibratsioonitaseme tõusuga, kuna vaide esitajal toimub Läike tee

32 kinnistul äritegevus ning tekib oht, et vaide esitaja töötajate töökeskkond ei vasta

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 lg-le 5.

Vastustaja selgitab, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Vabariigi Valitsuse

12.04.2007.a määruse nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud

töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 3 lg 2 kohaselt kui

töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C), tuleb rakendada

müra mõju vähendavaid abinõusid; § 4 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töökeskkonna

riskianalüüsi käigus välja selgitama olulised müraallikad ning § 5 lg 2 kohaselt kui

riskianalüüsi tulemusel selgub, et töökeskkonna müratase on 80 dB(A) või ületab selle, on

tööandja kohustatud koostama ja rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete

tegevuskava müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Samasugused kohustused

tulenevad tööandjale seoses vibratsiooniga vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.04.2007.a

määrusele 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale,

töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“. Seega kohustub vaide

esitaja kui tööandja tagama oma töötajate ohutuse.

2 RKHK 3-3-1-59-11 p 15.

5 (6)

Vaide esitajale kuuluvale hoonestatud kinnisasjale Läike tee 32 on määratud sihtotstarve 50%

tootmismaa ja 50% ärimaa. Maakasutuse juhtotstarbe järgi on tegemist tootmise maa-alaga.

AÕKS § 57 alusel V mürakategooria maa-ala, millele keskkonnaministri 16.12.2016.a

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ keskkonnamüra nõudeid määrusega nr 71 kehtestatud ei ole.

Riigil ei ole kohustust hüvitada kinnisasja omaniku õigusaktidest tulenevate kohustustega

seotud kulusid. Äritegevuse seotud kulud mahuvad tavapärase äririski raamidesse ning äririsk

ei saa jääda riigi kanda ka siis, kui äriplaani realiseerimisega tekivad täiendavad kulud seoses

riigi poolt oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisega.

Lahendis 3-3-1-59-11 (p 19) on kolleegium märkinud, et tugimaantee ümberpaigutamine

(mille korral viidi tee kaebajale kuuluvast teenindusjaamast kaugemale juhtides nii liiklusvood

eemale) ei takista kaebajal kinnistu kasutamist soovitud viisil; välistada ei saa, et maantee

ehitamise tagajärjel muutub kinnistu senine kasutus majanduslikult ebaotstarbekaks, see

olukord poleks aga võrdsustatav senise kasutuse takistamise või piiramisega. Seega on

Riigikohus olnud seisukohal, et tee ehitamise võimalik negatiivne mõju äritegevusele ei takista

või piira kinnisasja kasutamist ega piira ettevõtlusvabadust.

2.8.Tallinna väikse ringtee näol on tegemist väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega teega.

Projekteerimistingimuste eesmärk on uue Tallinna väikese ringtee projekteerimine, mis

ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, mis vähendaks liiklust Tallinna linna

(Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes) jagades liiklust

erinevalt eri suundades, muudaks Tartu maanteelt linna sisenemise ohutumaks, annaks

alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla

põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda.

Tallinna väike ringtee ja Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee liiklussõlmed on arvestanud

parimal võimalikul moel järgnevaga:

1. Tuleviku liikumisvajadused ja liiklusprognoosid.

2. Liiklussõlme kavandamisel on arvestanud võimaluse piires olemasolevate ja planeeritud

maakasutusfunktsioonidega (sh hoonestused) ning leitud on parim võimalik

kompromisslahendus, mis võtaks arvesse nii avalikke kui huve kui naaberkinnisasjade

omanike huve.

3. Liiklussõlm tuleb lahendada vastavalt teede projekteerimisele kehtestatud normidele ja

nõuetele ning nii, et tagatud oleks liiklusohutus.

Projekteerimise käigus on Transpordiamet teinud koostööd kohaliku omavalitsuse ja

puudutatud isikutega ning on jõutud keerulises situatsioonis projekteerimistingimustega

kehtestatud lahenduseni, mis tagab parima võimaliku lahenduse, võttes võimalikult suures

ulatuses arvesse erinevate osapoolte huve.

Vastustaja selgitab, et Tallinna väikese ringtee planeerimisel on kaalutud mitut erinevat

lahendust. Esimeses lahenduses nähti ette Tallinna väike ringtee viia eritasandiliselt üle

Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee. Lahenduse kõige suuremaks puuduseks oli

vasakpöörde sooritamiseks lisanduv kilometraaž. Lahenduse puhul oleks vasakpöörde

sooritamine Tallinna väikesele ringteele Taru maanteelt nõudnud liiklejatelt liiga suurt - ca 1,5

km pikkust - täiendavat ringi. Lisaks oleks lahendusega suunatud Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa maantee pöörde liiklus läbi kohaliku tänavavõrgustiku; liikluslahenduse mõttes on

6 (6)

selgem ja ohutum lahendada pöörded selleks ettenähtud liiklussõlmes, mitte kohalike

tänavavõrkude kaudu. Teine lahendus on projekteerimistingimuste menetluse olnud lahendus.

Projekteerija koostas alternatiivsete variantide võrdluse täpsustamaks ehitusmaksumuse,

maakasutuse ja sotsiaalmajanduslikku mõju analüüsi. Variantide võrdluses selgus, et esimene

on küll rahaliselt soodsam, kuid sotsiaalmajanduslik kulu on märkimisväärselt suurem teise

lahenduse omast. Võrdluste ja liikluslahenduse selguse kokkuvõttes otsustati edasi minna teise

lahendusega. Oluline on, et teise lahenduse puhul minimeeriti lahendust nii, et see oleks

pindalalt võimalikult väike. Lahenduse täiemahulisel planeerimisel oleks pidanud ette nägema

kaks lisarada ringristmikule pöörete eraldamiseks. Pöörderadasid ei kavandatud seoses suure

mõjuga külgnevatele kinnistutele. Lahendusega oleks suurenenud ka teiste Tallinna väikese

ringtee ja Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteega piirnevate kinnistute maade omandamise

vajadus seoses lisapöörderadadega. Vastavalt koostatud liiklusuuringule on prognoositud

liiklussõlme läbima suurusjärgus 70 000 sõidukit ööpäevas, s.t, et tegu on väga kõrge avaliku

huviga objektiga. Seoses suure läbiva liiklussagedusega ei ole võimalik lahendada liiklussõlme

väiksema kaherajalise ringristmikuna. Liiklussõlme kavandamisel on arvesatud nii

olemasoleva maa kasutusfunktsiooni kui perspektiivse kasutusega.

Seega on vastustaja üldplaneeringuga kehtestatud lahendust täpsustanud nii, et selle mõju

Läike tee 32 kinnistule oleks väiksem. Oluline on ka asjaolu, et Tallinna väikese ringtee mõju

Läike tee 32 kinnistule on proportsionaalselt ca 2 kuni 4 korda väiksem kui mõju teistele

naaberkinnistutele. Tallinna väikese ringtee projekteerimisel on leitud lahendus, mis mõjutaks

piirnevaid kinnistuid minimaalses mahus. Peamine rõhk on pandud arendamata aladele ning

hoonestatud alasid on mõjutatud minimaalses mahus.

Projekteerimistingimuste andmisel tuleb tagada avalike huvide ja puudutatud isikute huvide

tasakaalustatud arvestamine ning leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute vahel.

2.9.Vastustaja on kaalutulusõigust teostanud õiguspäraselt, võttes arvesse olulisi asjaolusid ja

kaalunud põhjendatud huve. Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamiskohustust.

Vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Lisaks on oluline, et projekteerimistingimused

on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga ning projekteerimistingimuste andmisel tuli viidatud

planeeringust lähtuda. Lähtumine üldplaneeringust ahendab vastustaja kaalutlusõigust

projekteerimistingimuste andmisel. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud ja jääb seadusega antud

kaalutlusõiguse piiridesse projekteerimistingimuste lahendus, mille kohaselt kulgeb Tallinna väike

ringtee väikses ulatuses ka Läike tee 32 kinnistult. Seega on projekteerimistingimustega

kehtestatud lahendus proportsionaalne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Tükk

direktor

taristu haldamise teenistus

56840511, [email protected]