Vastus pöördumisele

Tere!

Täname asjakohaste küsimuste eest.

Ehitustöödega seotud aruandluse loomisel pidas ehitussektor oluliseks hõlmata aruandlusega võimalikult suurt hulka ehitusettevõtjatest, et tagada ehitusturul võimalikult võrdne kohtlemine. Samas peeti piisavalt tõenäoliseks, et kokkulepitud aruandluslävend katab ära vähemalt keskmise suurusega elumaja ehituse. Seega eelkõige jääb aruandlusest välja keskmisest väiksemate hoonete ehitus (väikesed suvilad, saunad, garaažid jne).

Rõhutame, et ehitustööde aruandluse lävend lähtub seaduses kitsalt ehitustööde mahust. Ehitusluba maksualase aruandluse kontekstis ei ole kuigi oluline.

Teie viidatud selgitused ehitusloa kohta puudutasid kitsalt teede ehituses kasutatavaid pikaajalisi hoolduslepinguid, mille maht tervikuna kindlasti ületaks aruandluslävendi. Samas ei ole seaduse eesmärk hõlmata aruandlusega lihtsustatult öeldes iga teeaugu lappimist ega kanakuudi ehitamist. Ehitusloa olemasolu teehoiutööde jaoks on lihtsalt üheks indikaatoriks, mille järgi ära tunda võimalikku suurema ehitusmahuga ja seega aruandekohustusega ehitustööd.

Teie küsimused on siiski täiesti asjakohased, kuna ehitustööde aruandluse optimaalse taseme hindamiseks oleme võtnud kohustuse hinnata 2027. aastal kehtiva lävendi piisavust. Juhul, kui olemasolev lävend praktikas ei hõlma vähemalt keskmise elumaja ehitust, siis peame lävendi reegleid uuendama.

Ehitustööde aruandluse lävendi hindamise kohustus on märgitud seadusemuudatuste seletuskirjas (lk 41): Aruandekohustusega hõlmatud ehitusplatside valimi optimaalsuse tagamiseks pikemas ajaplaanis kohustuvad Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse mõjusid ning aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt kolme aasta möödumisel muudatuste rakendumisest. Seaduse mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA.

Teie küsimustele suudab kindlasti üksikasjalikuma vastuse anda maksu- ja tolliamet või ka tööinspektsioon, kes omavahelises koostöös ehitustööde üle järele valvavad, kuid soovitaksime igaks juhuks veel üle kontrollida, kas olete ehitustööde mahu korrektselt arvutanud.

Paarismaja on suure tõenäosusega vähemalt keskmise elumaja mahuga, mistõttu ei saa välistada, et ehitustegevuse maht ühe hoone piires jääb siiski seaduses sätestatud aruandluslävendi sisse. Arvutused peavad hõlmama hoone ehitust alates labida maasse löömisest kuni hoone võtmed-kätte valmisolekuni. See tähendab, et  ehitustööde mahu hulka tuleb lisaks üldehitustöödele arvestada ka ventilatsioonitööd, elektritööd, küttesüsteemide ehituse ja muud tööd, mis on vajalikud selleks, et hoone oleks elamiseks sobilik (nt hoonele on võimalik väljastada kasutusluba).

Maksukorralduse seaduse § 25.10 lõike 3 kohaselt on aruandluskohustuse tekkimise hindamiseks oluline üksnes ehitustööde maht: aruandluskohustus hõlmab ehitustöid, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva. Juhime veel tähelepanu, et termin inimtööpäev hõlmab kõigi tööd tegevate inimeste tööaega. Seega, kui kaks inimest töötavad 10 tööpäeva, siis inimtööpäevades on kokku töötatud 20 inimtööpäeva.

Loodetavasti oli neist selgitustest abi.

Parimate soovidega

Erle Kõomets

Osakonnajuhataja

Maksu- ja tollipoliitika

Rahandusministeerium

Selgitustaotluse täiendus.

11.11.2025 edastas PolarSol oü ministeeriumile järgneva selgitustaotluse:

Rahandusministri 14.11.2023 määruse nr 41 §1 lg 3 kohaselt: „Töövõtuahelast teavitatakse ja ehitusplatsil viibimise andmeid kogutakse ehitustöö kohta, mille kohta tuleb esitada Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” § 2 lõikes 1 nimetatud ehitustööde alustamise eelteade.

Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” § 2 lõikes 1 nimetatud ehitustööde alustamise eelteade tuleb esitada juhul kui :

  1) tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või

  2) eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva.

Meie arusaama kohaselt üks ehitusluba või ehitusteatis vastab ühele objektile TTKI mõistes. Erandiks on juhtumid, kus ühe ehitusloaga ehitatakse mitu maja. Seda pooldab ka maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu seletuskiri -mille kohaselt: Kui töid ei loeta ehitusloal või -teatisel üheks objektiks, siis ka siinse aruandluse puhul ei loeta neid üheks objektiks.

Palume anda teada, kas ministeeriumi seisukoha kohaselt üks ehitusluba (ehitusteatis) vastab ühele objektile? Sest võib tulla arusaamatusi, näiteks ehitatakse ühes arenduses erinevatel kinnistutel (mis ei oma ühist piiri, lisaks erinevad ehitusload) maja, mille puhul eeldatav töömaht ei ületa 500 inimtööpäeva ja tööd ei tee rohkem kui 5 inimest, kuid kui võtta kõiki maju koos siis töömaht hakkabki ületama 500 inimtööpäeva.

Juhul kui ministeeriumil ei ole kujundatud seisukohta selle kohta, kas üks ehitusluba/ehitusteatis = üks ehitusobjekt määruse nr 41 § 1 lõike 3 mõttes, palume täpsustada, millist tegevust peetakse vajalikuks selleks, et oleks ühiselt mõistetav ja ühtselt kohaldatav põhimõte, et üks ehitusluba (ehitusteatis) vastab ühele ehitusobjektile. Täiendav selgitus on vajalik, et vältida olukordi, kus sama arendusprojekti nt kolmel kinnistutel (millele on väljastatud eraldi ehitusload ja mis ei oma ühist piiri) toimuvaid töid (paariselamu ehitamine) käsitatakse kas ühe või mitme eraldiseisva objektina, mis võib oluliselt mõjutada ka kohustuse TKKI-s registreerimiseks.

вторник, 11 ноября 2025 г. пользователь PolarSol Eesti <[email protected]> написал:

Lugupeetud Rahandusministeerium

Rahandusministri 14.11.2023. a määruse nr 41 § 1 lõike 3 kohaselt: „Töövõtuahelast teavitatakse ja
ehitusplatsil viibimise andmeid kogutakse ehitustöö kohta, mille kohta tuleb esitada Vabariigi Valitsuse
8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” § 2 lõikes 1
nimetatud ehitustööde alustamise eelteade.“
Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 § 2 lõike 1 kohaselt tuleb ehitustööde
alustamise eelteade esitada juhul, kui:
· tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut,
või
· eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva.

Meie arusaama kohaselt vastab üks ehitusluba või ehitusteatis ühele objektile TTKI mõistes. Erandiks on
juhtumid, kus ühe ehitusloaga rajatakse mitu maju (hoonet). Seda käsitlust toetab ka maksukorralduse
seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu seletuskiri, mille kohaselt: „Kui
töid ei loeta ehitusloal või -teatisel üheks objektiks, siis ka siinse aruandluse puhul ei loeta neid üheks
objektiks.“
Palume täpsustada, kas Rahandusministeeriumi seisukoha kohaselt loetakse üks ehitusluba (või
ehitusteatis) üheks objektiks TTKI aruandluse mõistes?
Selgitus on oluline, et vältida võimalikke arusaamatusi olukordades, kus näiteks ühes arenduses
ehitatakse kolmel kinnistutel (mis ei oma ühist piiri ja millele on väljastatud eraldi ehitusload) maju. Iga
maja puhul ei ületata eraldi võetuna 500 inimtööpäeva ega tööta üle 4 isiku, kuid kui käsitleda kõik kolm
kinnistud tervikuna, võib töömaht kokkuvõttes ületada 500 inimtööpäeva.

Lugupidamisega,

 

 

 

Parimate soovidega

Best regards,

 

Ivan Kolesnikov 

CEO PolarSol Eesti 

 

PolarSol Eesti OÜ

Visase tn.8

11415 Tallinn, Estonia

[email protected]

www.polarsol.ee 

 

--