Kohtla-Järve linnas Ülase tänava jalgratta- ja jalgtee (vajadusel valgustuse) põhiprojekti koostamise nõuded

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

Keskallee 19

30395, Kohtla-Järve, Ida-Viru

maakond

Teie 08.08.2022 nr 2-5.5/2517

Meie 11.08.2022 nr 7.1-2/22/17791-2

Kohtla-Järve linnas Ülase tänava jalgratta- ja

jalgtee (vajadusel valgustuse) põhiprojekti

koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõuded Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Sompa

linnaosas riigitee nr 13101 Jõhvi-Ereda ca km 6,59-9,04 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale

jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

JJT rajatakse orienteeruvalt vahemikus Ülase tänav J9 (tunnus 32101:001:0731) kinnistust kuni

Ereda tn 41 (tunnus 32101:001:0042) kinnistuni.

Vastavalt EhS § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos

liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega

KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või

detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie nõuded menetluse sisendiks.

Kohaliku teena kavandatud JJT ehituseks annab ehitusloa KOV ehitusseadustiku EhS § 39 lg 1 ja

§ 101 lg 1 alusel.

Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), esitab

Transpordiamet § 99 lg 3 alusel nõuded riigitee nr 13101 Jõhvi-Ereda ca km 6,59-9,04 jalgratta-

ja jalgtee projekti koostamiseks:

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks koostada esialgu eskiislahendus, so trassi asukoha

valik geodeetilisel alusplaanil. Palume esitada eskiislahendus meile tutvumiseks ning

seisukoha kujundamiseks.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

(ja valgustuse projekteerimise) pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest. Tiheasustusalal ja

eelneval kokkuleppel tee omanikuga võib juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2016

“Linnatänavad”.

5. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

6. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada kasutusõiguse

plaanid (IKÕ plaanid) isikliku kasutusõiguse seadmiseks (või krundijaotuskavad riigitee aluse

2 (4)

maa võõrandamiseks). Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või

tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms).

JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide

koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m

projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus,

pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud

riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32

„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,

puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt

50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m

mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +

0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja

filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate projektidega,

sh tee- ja valgustusprojektidega.

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt normide tabelile 7.5 (tase

rahuldav).

14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus), kui tagatud on liiklusohutus.

15. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

16. JJT üleviimisel teisele poole riigiteed tuleb projekteerida ohutud teeületuskohad, vajadusel

ette näha liikluse rahustamise meetmed.

17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel

7.10).

18. Projekteerida nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS §

72 lg 2).

19. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes

põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri

3 (4)

värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

20. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

21. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee välimisest servast. 22. Koostada JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigiteega moodustama terviklahenduse.

Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

23. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

suurvetega.

24. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse

liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga. 25. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.

Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Riigiteele tohib JJT valgustitest sattuda heledust kuni Lm=0,03 cd/m2 . Juhul kui JJT valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine tee/tänavavalgustusega või kombineeritult

26. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

27. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

28. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

29. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

30. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).

31. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 31.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

31.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus.

32. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad.

33. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale Normidest ptk 8 „Tehnovõrgud“ ja

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

4 (4)

34. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid vm) taastamine ja korrastamine.

35. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

36. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele.

Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT (ja valgustus) jääb KOV

omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava

JJT (ja valgustuse) projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve

teostamise kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja

taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas,

kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Transpordiameti poolt

heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]

Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]