Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

248-25/299816

Otsuse kuupäev 02.12.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus OÜ Warren Safety vaidlustus riigihanke

alusdokumentidele Transpordiameti riigihankes „Ida-

Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-

2031“ (viitenumber 299816)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, OÜ Warren Safety, esindaja vandeadvokaat

Kristina Uuetoa-Tepper

Hankija, Transpordiamet, esindajad Gertrud Suve ja Ege

Stiina Järvmägi

Avalik istung

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata OÜ Warren Safety vaidlustus riigihanke alusdokumentidele

Transpordiameti riigihankes „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-

2031“ (viitenumber 299816).

2. Jätta OÜ Warren Safety poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.09.2025 avaldas Transpordiamet (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega

riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031” (viitenumber

299816) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

2 (11)

alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas Hankelepingu projekti (edaspidi

Leping) ning Tehniline kirjeldus (edaspidi TK).

2. 04.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

OÜ Warren Safety (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus riigihanke alusdokumentidele. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 10.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/248 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi avalikul istungil, tegi teatavaks otsuse istungi toimumise aja ning andis

täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 12.11.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja.

Vaidlustuskomisjoni avalik istung toimus 17.11.2025 kell 11.00.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, OÜ Warren Safety, põhjendas vaidlustust järgmiselt.

4.1. RHS § 77 lg 1 kohaselt koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad

sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või

projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4).

Vaidlustatud Riigihanke liigiks on ehitustööd. RHS § 8 lg 5 p-ti 5 kohaselt tellib hankija

ehitustööde hankelepinguga ehitustöid või ehitustöid koos projekteerimisega.

RHS § 87 lg 1 p 2 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme

kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja

täpsusastet kasutades hankija kehtestatud ehitustööde hankelepingu esemeks olevate

ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum.

Riigihanke alusdokumentide tingimused peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p 2) ning tagama konkurentsi

(RHS § 3 p 3).

4.2. 17.10.2025 muutis Hankija RHAD-i ning mh lisas hankelepingu esemesse Veneküla

(Koplimetsa) ja Väo parklad. Parklates tehtavaid töid kirjeldab Lepingu lisa 26, mille kohaselt

tuleb hankelepingu täitjal Veneküla parklas teostada hoonete (söögi hoone (14 m2) ja hügieeni

hoonete (41 m2) väli- ja sisekoristust, osutada valve- ja dispetšerteenust, teostada elektrikäitu,

tühjendada reoveemahutit (sh hooldada õli- ja liivapüüdurit), hooldada parkla hoonete

ventilatsioonisüsteeme ja kliimaseadmeid. Nende teenuste tehnilised kirjeldused näevad mh

ette järgmised nõuded:

1) täitja peab omama turvaseaduse § 43 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti

väljastatud kehtivat tegevusluba turvateenuse seaduse § 4 lg 1 p-ides 1, 2, 5 märgitud

turvateenuse osutamiseks (Lepingu lisa 26 lisa 2 p 3.1);

2) täitjal peab olema oma autonoomne raadioside võrk, mis võimaldab teostada

signaaledastust (Lepingu lisa 26 lisa 2 p 5.1.1);

3) täitja peab paigaldama objektile vajalikud saatjad, mis peavad edastama objektidelt

nii sissetungi- kui ka tulekahjuhäiret täitja juhtimiskeskusesse (Lepingu lisa 26 lisa 2 p 5.1.2);

4) täitjal peab olema võimekus võtta vastu videosignaali ja teostada juhtimiskeskuses

parkla videovalvet (samas, p 5.1.2);

5) patrullekipaaži turvatöötajad peavad kandma kinnitatud vormi, omama töötõendit,

turvaseadusega lubatud erivahendeid ja olema edukalt läbinud turvaseadusega nõutud koolituse

(samas, p 5.1.3);

6) turvasüsteemide ja ATS hooldusteenus hõlmab soojakute valveseadmestiku

hooldamist seadmete töökindluse tagamiseks ning rikete esinemise ärahoidmiseks (samas, p 6);

7) täitja peab omama turvaseaduse nõuetele vastavat juhtimiskeskust ning Politsei- ja

Piirivalveameti väljastatud kehtivat tegevusluba juhtimiskeskuse pidamiseks ning tagama

3 (11)

häireteate vastuvõtu, töötlemise, edastamise ja soojak kaitse (samas, p 8.1.1);

8) töövõtja koostab objekti kohta digitaalse käidukava täitmisperioodi eel (Lepingu lisa

26 lisa 3 p 4.1);

9) töövõtja koostab digitaalse piksekaitsesüsteemi hoolduskava (samas, p 4.2), jne.

4.3. Riigihanke objektiks on riigiteede korrashoid, mille eesmärgiks on tagada tavahoolde,

perioodilise hoolde ja remonttööde tegemisega ettenähtud teede seisundinõuded. Lepingu lisa

26 kohased täiendavad ülesanded Veneküla parkla osas (hoonete sise- ja väliskoristus jt eelpool

kirjeldatud teenused) väljuvad teede korrashoiuga seotud tavapärastest ülesannetest. Hankija

nõuab tegevuslubasid, pädevusi (nt seadme ohutuse seaduse ja tuleohutuse seadusega

reguleeritud tegevustes) ja vahendeid, mida maanteede hooldustööde valdkonnas tegutsevad

ettevõtjad tavapäraselt ei oma. Kõiki Hankija kirjeldatud tegevuslubasid ka ei eksisteeri või on

nende välja selgitamine Riigihanke valdkonnas tegutsevate ettevõtjate jaoks põhjendamatult

keerukas.

4.4. Eeltoodud täiendavad ülesanded on Hankija RHAD-i lisanud 17.10.2025 ning pikendanud

pakkumuste esitamise tähtaega kuni 12.11.20251. Seega tuleb Riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtjatel omandada eespool kirjeldatud ülesannete täitmiseks, mh nõuetele vastav

personal ja vahendid või siis leida alltöövõtjad, kes on suutelised Hankija nõudeid täitma. See

mõjutab Riigihanke avatust konkurentsile, kuivõrd potentsiaalsete pakkujate ring on Hankija

täiendavate nõuete tõttu oluliselt vähenenud (RHS § 88 lg 7).

4.5. Vaidlustuse esemeks on kõik Veneküla parkla hoonete sise- ja välikoristust ning täiendavate

teenuste osaks olevad üksikud teenused (toimingud) vastavalt Lepingu lisale 26 ja selle lisadele

1-6.

4.6. 12.11.2025 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.6.1. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et 17.10.2025 Riigihanke esemesse lisatud

teenused ja ülesanded kuuluvad olemuslikult nn „kompleksteenuse“ koosseisu ning omavad

„olulist funktsiooni liiklusohutuse tagamisel“ ja „äärmiselt olulist rolli elutähtsa teenuse

tagamiseks“.

4.6.2. Vaidlustuse esemeks ei ole Veneküla parklas (nagu ka Väo parklas) väliterritooriumi ja

haljastuse heakorra tagamine (TK lisa 26 lisa 1 p 3.1–3.4). Vaidlustuse esemeks on Veneküla

parklas asuvate hoonete sisekoristus (igapäevaselt eelniisutatud koristustekstiiliga (märja

lapiga), tarnides spetsiifilistele tingimustele vastavat WC paberit, kätekuivatuspaberit, seepe

(TK lisa 26 lisa 1 p-id 1.1.11–1.1.12), teostades põrandate süvapesu ja kaitsevahatamist (p-id

2.1–2.8)) ning hoonete välikoristus (seinte puhastus, nt grafitist, akende pesemine, katuse

puhastamine (TK lisa 26 p 3.5)), samuti kohustus osutada turvateenust (TK lisa 26 lisa 2),

elektripaigaldise käidukorraldusteenust (TK lisa 26 lisa 3), tühjendada reoveemahutit (sh

hooldada õli- ja liivapüüdurit) (TK lisa 26 lisa 4), hooldada parkla hoonete

ventilatsioonisüsteeme (TK lisa 26 lisa 5) ja kliimaseadmeid (TK lisa 26 lisa 5).

4.6.3. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 92 lg 1 kohaselt on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste,

sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja

muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 2 p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või

liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad

teeosad. LS § 2 p 81 sätestab, et tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või

1 Vaidlustuskomisjon märgib, et vaidlustuse esitamise järel pikendas Hankija pakkumuse esitamise tähtaega kuni

09.12.2025.

4 (11)

maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad,

eraldus- ja haljasribad.

Riigitee nii nagu ka teiste avalikult kasutatavate teede seisundinõuded kehtestab 14.07.2015

määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi Määrus). Teedele kehtivad üldised

seisundinõuded on toodud Määruse §-is 6, mille lg 1 p-ist 1 tuleneb, et puhastatud peavad olema

tee ja tee koosseisu olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa (teemaa). Mitte ühestki

järgnevast punktist ei tulene, et tee seisundinõuete tagamiseks tuleks teostada selliseid

toiminguid, mis on vaidlustuse esemeks.

Parkla on küll teerajatiseks, kuid see ei tähenda, et parklasse mistahes ehitiste püstitamisel (WC,

duššruumi või restoran) oleks põhjendatud käsitleda „tavapärase“ teehooldustööna WC,

duššruumi või restorani igapäevast sisekoristust, nendes tarvikute vahetust, hoonete valvamist,

hoonete tehnosüsteemide hooldamist jne. On mõistetav, et riigiteedega seotult võib olla huvi

erinevateks teenusteks, kuid kõik need ei ole ainuüksi seetõttu sisuliselt osa teede hooldamisest.

4.6.4. Vaidlustajale ei ole mõistetav, kuidas veokijuhtidele avalikus parklas turvaliselt tualeti

kasutamise ja pesemisvõimaluse loomine seostub Hankija kohustustega Hankija viidatud

majandus- ja taristuministri 09.01.2018 määruse nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ alusel.

Vaidlustaja ei nõustu Hankija põhjendustega, et vaidlustuses välja toodud tööd on

„tavapärane“ ja „iseenesest mõistetav“ osa riigiteede korrashoiust. Hankija pole toonud ühtegi

näidet ühestki objektist, mille puhul nõutaks riigiteede hooldajalt sarnaseid hooldustöid nagu

on vaidlustuse esemeks seoses Veneküla parklaga. Veelgi enam, Hankija viib alates 30.09.2025

läbi riigihanget „Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus“ (viitenumber 300381), mille

raames Hankija mh tellib turvateenust Veneküla parklas, kusjuures samadel tingimustel.

Samuti korraldab Hankija alates 01.09.2025 riigihanget „Transpordiameti hoonete

elektripaigaldiste käidukorraldusteenus 2026-2028“ (viitenumber 299569), mille objektiks on

mh Veneküla veoautode parkla.

4.6.5. Ka kogu Hankija eelnev praktika (RHR-i järgi vähemalt aastast 2013) osutab sellele, et

Riigihankesse „lisatud“ teenuseid tellitakse järjepidevalt eraldi hangetega.

4.6.6. Kuivõrd vaidlusalused tööd on Riigihanke objekti lisatud alles 17.10.2025 ehk enam kui

kuu aega pärast Riigihanke avaldamist, ei ole veenvad ka Hankija põhjendused väidetavate

tehnilis-majanduslike kaalutluste kohta, kuivõrd sellised kaalutlused oleksid pidanud olema

Hankijale teada juba enne Riigihanke alustamist.

On tõenäoline, et Hankija ainsaks kaalutluseks on soov lihtsustada enda jaoks territoriaalselt

ühes piirkonnas mistahes teenuse liigi osas mistahes puuduste esinemisel pretensioonide,

kahjunõuete jne esitamist (piirduda ühe lepingupartneriga), mitte riigiteede ohutus, elutähtsa

teenusega seotud vajadused vmt.

Olukorras, kus Veneküla parklas tuleks pakkuda turvateenust, elektrikäitu jne mitte ühe osana

Hankija poolt samaliigilise teenuse ostmiseks korraldatud suurostust, on kõigi loogikareeglite

järgi teenuse osutamine Veneküla parkla osas konkreetse teenuse osas ka kallim, mitte odavam

(RHS § 3 p 5).

4.6.7. Hankija ei vaidle, et riigiteede hoolduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul ei ole

tavapärane, et nad omaksid Riigihankes nõutud tegevuslubasid, pädevusi ja vahendeid. Sellest

järeldub Hankija teadlik tegevus eesmärgiga sisuliselt sundida pakkujaid kasutama

vaidlusaluste tööde teostamiseks alltöövõttu. Tegemist on konkurentsi piirava tegevusega.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tohi hankija kehtestada tingimust, mis piirab pakkuja õigust

ise otsustada, kas ta täidab hanke omal jõul või alltöövõtjate abil.

4.6.8. RHAD-is 17.10.2025 tehtud muudatusi ei muuda õiguspäraseks asjaolud, et Hankija

pikendas pärast muudatuste tegemist pakkumuste esitamise tähtaega RHS-iga minimaalselt

5 (11)

nõutust mõne päeva enam, et Vaidlustaja töötaja osales 06.10.2025 koosolekul ega ka see,

millised avaldused konkreetne Vaidlustaja töötaja koosolekul tegi või tegemata jättis.

4.6.9. Vaidlustus ei ole esitatud pahauskselt.

5. Hankija, Transpordiamet, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

5.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Lepingu lisa 26 kohased täiendavad ülesanded

Veneküla parkla osas väljuvad teede korrashoiuga seotud tavapärastest ülesannetest. Riigihanke

objektiks on riigiteede korrashoid, mille eesmärgiks on tagada tavahoolde, perioodilise hoolde

ja remonttööde tegemisega ettenähtud teede seisundinõuded. Ka teeäärsed parklad on riigiteede

võrgu lahutamatu osa.

5.2. EhS § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras

viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks.

Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 20 lg 1 kohaselt

nähakse riigi põhimaanteedel ette puhkekoht vähemalt iga 50 kilomeetri tagant ja sellesse

kavandatakse sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala. Lisaks on Veneküla veoautode parkla

rajatud vastavalt Euroopa Komisjoni „Safe and secure truck parking“ pronkstaseme nõuetele,

mis seab täiendavalt kohustuse tagada avalikus parklas mh tualetid, pesemisvõimaluse ja muud

elementaarsed mugavused veokijuhtidele. Parklad ja nende taristu täidavad seega olulist

funktsiooni liiklusohutuse tagamisel. Autojuhtidel on parklates võimalik peatuda ja puhata, mis

aitab vähendada väsinud juhtide hulka liikluses ning raskete liiklusõnnetuste riski.

Liiklusõnnetuste tagajärjel võib olla oluliselt häiritud elutähtsa teenuse tagamine (majandus- ja

taristuministri 09.01.2018 määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

riigitee sõidetavuse tagamisel“). Seega on riigiteede võrgus teeäärsetel parklatel ja nende

taristul lisaks liiklusohutusele äärmiselt oluline roll ka elutähtsa teenuse tagamise seisukohalt.

Ka parklate hooldustööd on osa hangitavast kompleksteenusest, mille raames peab teehooldaja

tagama, et kogu hooldepiirkonna teede olem vastab kogu lepinguperioodil ja aastaringselt

nõutud tingimustele. Hankija kui parkla (sh rajatiste) omanik on kohustatud korraldama

hoolduse ja tagama heakorra kogu parkla territooriumil.

5.3. Riigihanke alusdokumendid on hankija kujundada ning RHS ei kohusta hankijat arvestama

kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega. Hankija on TK-d

koostades lähtunud määrustest, juhendmaterjalidest, riiklikust riigiteede teehoiukavast, kuid

võimalusel ka potentsiaalsete pakkujate soovidest ja ühistest kokkulepetest, mida tehakse

kvartaalsetel kohtumistel valdkonna asjatundjatega. Eelnevat arvestades on Hankijal õigus

valida, kuidas korraldada riigiteede koosseisu kuuluvate parklate korrashoidu ning Hankija

hinnangul on tehnilis-majanduslikult ning lähtuvalt kasutajate huvidest otstarbekas parkla ja

seal asuvate rajatiste hooldus ja heakord hankida kompleksteenusena ühe lepingupartneri käest.

Sellisel juhul vastutab kogu parkla eest tervikuna üks lepingupartner, kes tagab selle tõrgeteta

toimimise kasutajate jaoks koos õigeaegsete hooldustööde teostamisega.

5.4. Vaidlustaja väidab, et Hankija nõuab tegevuslubasid, pädevusi ja vahendeid, mida

maanteede hooldustööde valdkonnas tegutsevad ettevõtjad tavapäraselt ei oma, ning et

Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatel tuleb omandada erinevate ülesannete täitmiseks,

nõuetele vastav personal ja vahendid või siis leida alltöövõtjad, kes on suutelised Hankija

nõudeid täitma. Vaidlustuse kohaselt mõjutab see Riigihanke avatust konkurentsile, kuivõrd

potentsiaalsete pakkujate ring on Hankija täiendavate nõuete tõttu oluliselt vähenenud.

5.5. Hankija muutis RHAD-i 17.10.2025, lisades TK-sse Veneküla (Koplimetsa) ja Väo

parklate hooldustööd (Lepingu lisa 26). Seejuures pikendas Hankija pakkumuste esitamise

6 (11)

tähtaega kuni 12.11.2025, s.o 26 päeva võrra - rohkem kui RHS seda nõuab.

5.6. Enne RHAD-i muutmist selgitas Hankija 02.10.2025 Riigihanget tutvustaval koosolekul,

et kavatseb Ida-Harju hooldepiirkonna koosseisu lisada Veneküla (Koplimetsa) ja Väo parkla,

sh hooned ja puhkeala. Koosoleku protokoll koos tutvustavate slaididega lisati RHR-i

06.10.2025. Sellel koosolekul osales ka Vaidlustaja esindaja. Ükski potentsiaalne pakkuja ei

esitanud küsimusi seoses parkla ning selle taristu hooldustöödega. Ka pärast RHAD-i muutmist

pole Hankija saanud tagasisidet, et vaidlusalused tingimused oleks potentsiaalsete pakkujate

jaoks ebaproportsionaalsed või et nende tõttu ei ole võimalik pakkumust esitada.

5.7. Hankija hangib kompleksteenust ning ei eelda, et on olemas ettevõtja, kellel on võimekus,

pädevus, personal ja tehnika kõikide TK-s väljatoodud üksikute tööde teostamiseks. Hankija ei

nõua pakkumuste esitamise hetkel ühegi Vaidlustaja väljatoodud tegevusloa, pädevuse,

vahendi, isiku vms olemasolu. Suure tõenäosusega on kõikidel pakkujatel vajalik teatud tööde

teostamiseks küsida hinnapakkumusi ja/või konsulteerida teatud valdkonna asjatundjatega.

Hankija ei eelda, et kõik teehooldajad omavad kompetentsi ühel ajal nii asfalteerimises,

kaitsealuste puude hoolduslõikuses kui ka bussiootepaviljonide klaaside paigaldamises.

5.8. Hankija tegi 27.10.2025 RHR-is kättesaadavaks teabe tänaste

teenuseosutajate/lepingupartnerite kohta. Hankijale teadaolevalt on potentsiaalsed pakkujad

võimalikelt teenuseosutajatelt küsinud hinnapakkumusi, mis kinnitab Hankija veendumust, et

lisatud tööd on valdkonnas tegutsevate ettevõtete poolt aktsepteeritavad ning tegeletakse

pakkumuste koostamisega (või täiendamisega). Riigihange on RHR-is avaldatud 12.09.2025

ning reaalne lepingu täitmine ehk tööde teostamine algab 2026. aasta oktoobris. Riigihange on

seega avaldatud piisavalt varakult, et pärast otsuste jõustumist ning lepingu sõlmimist oleks

teehooldajal on piisavalt aega lepingu täitmisega alustamiseks ettevalmistusi teha.

5.9. Hankijale jääb arusaamatuks vaidlustuse eesmärk. Vaidlustaja ei ole Riigihankes esitanud

ühtegi küsimust, mis puudutaks käesoleva vaidluse eset.

5.10. Vaidlustus on esitatud pahatahtlikult ja selle eesmärk on pakkumuste esitamise tähtaja

edasilükkamine.

5.11. 14.11.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

5.11.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et riigiteede hooldelepinguga peaks hankima

üksnes teemaa hooldamist ja ei midagi muud. Riigiteede korrashoiu korraldamisel ei saa

lähtuda kitsalt üksnes Määrusest kui miinimumnõudeid sätestavast aktist, vaid arvesse tuleb

võtta kogu Hankijat siduvat normistikku, sh EhS-i ja LS-i sätteid, valdkondlikke juhendeid ning

Euroopa Liidu õigust. Just sellest raamistikust tulenevad lisakohustused, mille täitmiseks ongi

vaja hankelepinguid üles ehitada nii, et need hõlmaksid ka teeäärset taristut ja selle

kasutusmugavust, mitte ainult sõidutee seisundit kitsas tähenduses.

5.11.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1679 käsitleb üleeuroopalise

transpordivõrgu arendamist ja ütleb selgesõnaliselt, et maanteetransporditaristu hulka kuuluvad

ka parkimis- ja puhkealad, sh ohutud ja turvalised parkimisalad tarbesõidukitele. Preambula

p-is 57 rõhutatakse, et elukutselistel juhtidel peab olema võimalik kasutada asjakohaseid

puhkerajatisi, ning et põhivõrgus ja laiendatud põhivõrgus tuleb välja ehitada puhkealad ja

ohutud, turvalised parkimisalad. Sama määruse artikkel 30 paneb liikmesriikidele kohustuse

võtta kasutusele vahendid ohutusega seotud juhtumite avastamiseks ja liiklusohutusega seotud

teabe kogumiseks ning artikkel 31 näeb ette, et 31.12.2040. aastaks peab põhivõrgu ja

laiendatud põhivõrgu maanteede ääres olema puhkealad maksimaalselt 60 km vahedega, kus

on ohutu parkida, piisavalt ruumi ning mitmekesise tööjõu vajadustele vastavad sanitaarruumid

7 (11)

ja muud rajatised. See tähendab, et tee omanik ei saa enam käsitleda parklaid ja puhkealasid

kui „lisamugavust“, mille eest ta ei vastuta, vaid need saavad olema lahutamatuks osaks

teetaristust ja liiklusohutust tagavast süsteemist.

Sellest tulenevalt on Hankijal teeomanikuna lisaks Määruses, EhS-is ning LS-is sätestatule

kohustus tagada ka sellistes parklates nagu Veneküla turvalisus, sanitaarruumide olemasolu ja

korrashoid, rajatiste toimivus ning nende püsiv korrasolek. Hankelepingu ulatus, mis hõlmab

muu hulgas parkla taristu, sanitaarruumide ja ohutuse tagamisega seotud tegevusi, ei ole seega

meelevaldne laiendus, vaid otsene järeldus Hankijat siduvatest rahvuslikest ja EL õiguse

normidest. Vaidlustaja püüd taandada riigiteede hooldusleping ainult kitsale teemaa

hooldamisele eirab seda õiguslikku raamistikku ning ei arvesta, et Hankija peab oma hangetega

looma eeldused nende kohustuste täitmiseks nii täna kui ka pikemas perspektiivis.

5.11.3. Ka tänased korrashoiulepingud sisaldavad lisaks teemaa hooldamisele palju muid

kohustusi, mille täitmine ei pruugi igapäevaselt hooldeautojuhtide või traktoristide

tööülesannete hulka kuuluda. Vaidlustaja on sõlminud Hankijaga kolm sarnase sisuga riigiteede

hooldelepingut ning esitanud pakkumusi mitmetes sarnastes riigihangetes. Viidatud lepingutes

ja hangetes on korrashoiupiirkonna teede olemi hulka kuulunud muuhulgas nii parklad kui ka

bussiootekojad, -ooteplatvormid, -ootealad, prügikastid, müraseinad, truubid, loomarestid,

peenrad, liikluskorraldusvahendid, ohutus- ja eraldussaared jpm. Nii on nendes lepingutes

võtnud teehooldaja (sh Vaidlustaja) enda kohustuseks lisaks teemaa puhastamisele ka kattega

teede pragude täitmise, teekatte serva remondi, kergliiklusteede löökaukude parandamise,

pragude ja vuukide täitmise, teepeenarde maha lõikamiste, teede olemis nimetatud

bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate koristamise, nende koosseisu

kuuluva inventari puhastamise, parandamise ja värvimise, välis- ja siseseinte ning katuse

parandamise ja värvimise, istepinkide, klaaside ja muu ootekoja koosseisu kuuluva inventari

puhastamise, parandamise ja värvimise, vajadusel asendamise, vigastatud ja kadunud

liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ning pimestamisvastaste vahendite asendamise ning

lume ja lörtsi eemaldamise tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt,

ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormidelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest,

autobusside ümberpööramise kohtadelt, ning kasutusel olevatelt mahasõitudelt. Kõik need tööd

on olulised liiklusohutuse tagamisel, kuid mitmete nende tööde tegemiseks on vajalik erineva

kogemuse, väljaõppe ja oskustega inimeste kaasamine. Seega on Vaidlustaja varasemalt

aktsepteerinud, et teeäärsed parklad ja ka näiteks bussiootepaviljonid on riigiteede võrgu

lahutamatu osa.

Veneküla parkla ja selle taristu hooldustööde hankimine osana Ida-Harju hooldepiirkonna

korrashoiutöödest ei ole pelgalt Hankija huvi (nagu Vaidlustaja üritab väita) vaid Hankijal on

kohustus tagada kõikide hanketingimustes nimetatud tööde teostamine.

5.11.4. Vaidlustajal on õigus, et Hankijal ei ole varasemast praktikast esitada ühtegi näidet

Veneküla parklaga täpselt sarnaste tööde kohta. Selle põhjuseks on asjaolu, et Eestis ei ole täna

teisi sarnaseid parklaid ning tegemist ongi uue praktika ja riigiteede korrashoiulepingu

kontseptsiooni laiendamisega. Arvestades eeltoodud suuniseid Euroopa Liidu liikmesriikidele,

võib sarnaseid parklaid tulevikus lisanduda mitmete piirkondade hooldelepingutesse.

5.11.5. Vaidlustaja viited Hankija praktikale ei oma vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust.

Veneküla parkla avati kasutamiseks 2023. a juulis ning mitmed teenused lisandusid alles 2024.

aastal. Seega tekkis Hankijal vajadus tagada parkla hooldamine alles hiljuti.

5.11.6. Hankekorra p-ist 8.1.1 ei saa järeldada, et Hankija oleks pidanud Riigihankes toimima

teisiti või et summeerimise reegleid oleks rikutud. Vastupidi, säte kinnitab, et määrav ei ole

üksiku sõna „samaliigilised“ eraldiseisvalt esiletõstmine, vaid terviklik hinnang hangete

sisulisele ja funktsionaalsele seotusele.

8 (11)

5.11.7. Väär on Vaidlustaja etteheide, nagu sunniks Hankija RHAD-iga pakkujaid teadlikult

alltöövõtjaid kasutama. RHAD-is pole kohustust alltöövõtjate kaasamiseks ega dikteeritud,

millisel viisil peab pakkuja oma ressursid ja pädevused korraldama. See, kuidas tulevane

teehooldaja oma igapäevase teenuse korraldab – kas kasutab alltöövõtjaid, ühispakkujaid, uusi

töötajaid, koolitusi või muid lahendusi – kuulub ettevõtja äririskide ja -vabaduse sfääri. Hankija

ei piira pakkuja õigust valida, kas ta täidab lepingu üksnes oma jõududega või kaasab partnerid,

vaid peab täiesti ootuspäraseks, et kompleksete teehoolduslepingute puhul kasutatakse, kus see

on otstarbekas, pädevaid alltöövõtjaid ja muid koostöövorme.

5.11.8. Vaidlustaja etteheide ei saa tugineda asjaolule, et pakkumuse esitamise hetkel ei nõuta

tegevuslubasid ega konkreetsete alltöövõtjate nimelist esitamist. Need on lepingu täitmise

etappi kuuluvad kvaliteedi ja ohutuse tagamise vahendid, mis tuleb tagada enne teenuse

osutamise alustamist, mitte pakkumuse esitamise hetkel. Selline raamistik on kooskõlas

Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt on lubatav seada tingimusi, mis on seotud

hankelepingu esemega ja proportsionaalsed teenuse eesmärgiga (nt liiklusohutuse,

kättesaadavuse, reageerimisaegade tagamine jms), isegi juhul, kui kõigil turuosalistel ei ole

kõiki ressursse pakkumise esitamise hetkel veel endal olemas (vt nt Euroopa Kohtu otsust asjas

C-513/99 Concordia Bus p 69, samuti otsust asjas C-406/14 Wrocław p-d 30-37). Hankija ei

piira alltöövõttu vaid võimaldab ja soodustab seda seal, kus see on majanduslikult ja tehniliselt

mõistlik, tagamaks et lepingut täidab usaldusväärne teehooldaja, kes suudab tagada riigiteedel

toimepidevuse ja elutähtsa teenuse osutamise.

5.11.9. Arusaamatuks jääb etteheide, et Hankija ei viidanud Riigihanget tutvustaval koosolekul

kavatsusele nõuda parklaga seotud teenuste osutamist. Lisaks sellele, et esitatud slaididel oli

kirjas Lisandub Veneküla/Koplimetsa veoautode parkla, puhkeala, hooned, kirjeldas Hankija

esindaja, et Ida-Harju korrashoiulepingusse lisatakse Veneküla parkla ja selle hoonete

korrashoid, sealhulgas hoonete heakord ja lisateenused. Seega olid pakkujatele teada

lisanduvate tööde maht ja lisanduvad teenused.

5.11.10. Vaidlustuskomisjoni varasem praktika (vt nt otsus nr 153-23/268083) kinnitab Hankija

seisukohta, et hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes

hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib ning kui pakkujale ei

ole hanke tingimused vastuvõetavad on tal õigus jätta pakkumus esitamata.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlustuskomisjoni istungil täpsustas Vaidlustaja oma taotlust, selgitades, et Vaidlustaja

hinnangul on RHAD õigusvastane osas, mille kohaselt Riigihanke pakkumus peab sisaldama

Veneküla parklas teenuste osutamist seoses hoonete sise- ja välikoristusega ning turvateenus

(valve ja dispetšer), elektrikäidukorraldusteenus, reoveemahuti tühjendamine (sh õli ja

liivapüüduri hooldus), parklahoonete ventilatsioonisüsteemide ja kliimaseadmete hooldus

(edaspidi koos nimetatult Vaidlusalused tööd ja teenused).

Vaidlustaja taotleb Vaidlusaluste tööde ja teenuste välja jätmist RHAD-ist, seega hankelepingu

eseme muutmist.

7. Vaidlustuskomisjon leiab, et käesoleva vaidluse keskseks ning ainsaks sisuliseks küsimuseks

on see, kas Hankijal poolt 17.10.2025 Lisaga 26 Vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamine

RHAD-i on õiguspärane või mitte.

Vaidlustaja põhiväiteks on, et Vaidlusalused tööd ja teenused ei ole teehooldushanke objekti

loogiline osa ning nende lisamine RHAD-i on vastuolus RHS §-is 3 kehtestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige põhimõtetega, et isikutele seatavad piirangud peaksid

olema proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (need tingimused piiravad konkurentsi ja

9 (11)

ei ole põhjendatult vajalikud).

Hankija tugineb eelkõige seisukohale, et Hankija soovib hankida kompleksteenust, millesse

lisaks otsesele teehooldusele kuulub ka tee infrastruktuuri kuuluvate objektide (parkla)

funktsioneerimiseks vajalike teenuste osutamine.

8. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija väidetega, et Vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamine

RHAD-i on tingitud vajadusest järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)

2024/1679 või teiste õigusaktide nõudeid.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga küll selles, et parklad ja nende taristu täidavad olulist

funktsiooni autojuhtide mugavuse ning kaudselt ka liiklusohutuse tagamisel ning Hankijal võib

olla kohustus ehitada välja parklad ning tagada nende toimimine ja püsiv korrashoid (vt

käesoleva otsuse p-id 5.2 ja 5.11.2), kuid leiab, et Hankija poolt menetlusdokumentides ning

avalikul istungil esitatud argumentidest ei nähtu kuidagi, et õigusaktid kohustaksid Hankijat

korraldama riigihankeid riigiteede korrashoiuks nn „kompleksteenuste“ hankimisena, mis

sisaldavad ka Vaidlusaluseid töid ja teenuseid. Seega ei ole Hankija esitanud

vaidlustuskomisjoni arvates ühtegi põhjendust, et esineksid mingid Hankija tahtest sõltumatud

põhjused selle kohta, miks riigiteede korrashoiu nn „kompleksteenuse“ raames peaks Hankija

hankima ka Vaidlusaluseid töid ja teenuseid.

9. Hankemenetluses ei ole Hankija vaidlustuskomisjonile teadaolevalt kuidagi põhjendanud

seda, miks hankelepingu esemesse on lisatud ka Vaidlusalused tööd ja teenused, mis ei ole

otseselt seotud teehooldusega (RHR Hanke üldandmete kohaselt CPV põhikood 45233139-3

Maanteede hooldustööd, lisakoodid 45233142-6 Teeremonditööd ja 45221100-3

Sillaehitustööd). RHS § 27 lg 2 kohases põhjendus selle kohta, miks Riigihanget ei ole osadeks

jaotatud (Riigihanke alusdokument p 1.7) Hankija otsustas hanget osadeks mitte jaotada

järgmistel põhjendustel: Hankija hangib erinevatel aegadel riigiteede korrashoidu 16 erinevas

piirkonnas eraldi riigihangetena, seega hankija on jaganud hankeid osadeks, ei ole Hankija

ilmselgelt esitanud põhjendust selle kohta, miks pole Riigihanget osadeks jaotatud lähtudes

sellest, et Riigihanke esemesse on lisatud Vaidlusalused tööd ja teenused.

Samas ei ole Vaidlustaja taotlenudki Riigihanke osadeks jaotamist.

10. Hoolimata eeltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et kuna Hankijal on õigus määrata

hankelepingu ese oma vajadusest lähtuvalt, ei ole käesoleval juhul alust kohustada Hankijat

viima Riigihanke alusdokumente vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

Vaidlustusmenetluses põhjendas Hankija Vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamist RHAD-i

sellega, et soovib hankida kompleksteenust ühelt pakkujalt, kuna Hankija hinnangul on see

tehnilis-majanduslikult soodsam ning ka teede kasutajate huvides on, et teehooldaja tagab, et

kogu hooldepiirkonna teede olem, sh ka parkla ning seal asuvad rajatised, vastavad kõigile

heakorranõuetele. Vaidlustaja ei väida, et parklate korrashoiu tellimine poleks üldse Hankija

ülesanne vaid väidab, et Hankija peaks seda tellima kuidagi teisiti. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankijal on põhimõtteline õigus valida, kuidas korraldada riigiteede koosseisu

kuuluvate parklate korrashoidu.

Hankija otsuste majanduslikku põhjendatust ega otstarbekust vaidlustuskomisjon ei kontrolli.

11. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi siis, kui Hankija ei ole kohustatud kompleksteenust

hankima, ei ole tal keelatud seda teha soovi korral oma vajadustest lähtuvalt.

RHS ei sätesta reegleid, millest lähtuvalt hankelepingu ese tuleb määrata ega sea piiranguid

sellele, milliseid teenuseid võib ühe riigihanke raames hankida.

Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktikas on aktsepteeritud, et hankijal on hanketingimuste

määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes hankija enda otsustada on, mida ja millistel

tingimustel ta hankida soovib.

Nii on Tartu Ringkonnakohus 08.12.2022 otsuse 3-22-1145, p-is 13.3 välja toonud [---]

Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa käsitleda hankija kohustusena

10 (11)

koostada lepinguprojekt või tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel

seda soovivatel isikutel. Isikute võrdne kohtlemine riigihankel ei tähenda, et hankija peaks

määratlema hanke objekti ning koostama projekti ja tehnilise kirjelduse viisil, et pakkumuse

saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid. Hankedokumentide koostamisel peab hankija

lähtuma oma vajadustest. Hankija kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi konkurentsile

ning kasutada ära olemasolevat konkurentsi, ei tähenda, et hankija oleks kohustatud RHAD-i

koostamisel arvestama kõikide hankemenetluses osalemisest huvitatud isikute võimaluste ning

huvidega. Kuna hankelepingu eseme määratlemine on hankija vabadus, ei ole pakkujatel õigust

vaidlustada RHAD-is esitatud lahenduste otstarbekust. RHS-st tulenevalt ei ole alust kohustada

hankijat tellima asju või teenuseid, mis oma omadustelt hankija vajadusi ei rahulda. Ka

kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei saa tuua kaasa kohustust hankida

eset või teenust, mis hankija vajadusi ei rahulda.

Seoses vaidlusega selle üle, kuidas kohaldada hankelepingu eseme suhtes proportsionaalsuse

põhimõtet, on Tallinna Halduskohus oma 24.04.2020 otsuse 3-20-582 p-is 12 leidnud: Kohtu

hinnangul ei peeta hanketingimuste kontekstis RHS § 3 punktide 1 ja 2 tähenduses

proportsionaalsuse all silmas mitte seda, et hankes kehtestatud tingimused oleksid igal juhul

vastuvõetavad pakkujale või et hankes kehtestatud tingimustel sõlmitavas hankelepingus

oleksid hankija ning (ausa konkurentsi tingimustes edukaks osutunud) pakkuja õigused ja

kohustused mistahes hinna juures omavahel tasakaalus. Hanketingimuste proportsionaalsus

tähendab seda, et hanke eseme ja muude hanketingimuste määratlemisel ei seaks hankija

hankeeset silmas pidades põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva

konkurentsi või et tingimused oleks ilma mõistliku põhjenduseta piiravad. Samuti ei saa

RHS § 3 punktist 1 järeldada, et hankijal kui teenuse tellijal lasub kohustus luua teisele

lepingupoolele sellised tingimused, millega oleks teise lepingupoole äririsk võimalikult suures

ulatuses maandatud. Sama otsuse p-is 13 leiab kohus: Riigihankes kohaldatakse

proportsionaalsuse põhimõtet eeskätt nendel juhtumitel, kui hankija piirab pakkujal riigihanke

menetluses osaleda. Seda aga kaebaja ei väida. Kui hankija kehtestatud tingimused on sellised,

mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, siis

võivad need küll olla ebaotstarbekad, ent kui need on hanke eesmärki arvestades põhjendatud,

siis ei saa pidada neid õigusaktide nõuetega vastuolus olevaks ning potentsiaalne pakkuja ei

saa iseenda subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil nende muutmist (õigusaktidega kooskõlla

viimist) nõuda. Kui potentsiaalne pakkuja (kaebaja) leiab, et hanke tingimused (sh

hankelepingu tingimused) ei ole temale vastuvõetavad või on lepinguga kaasnev äririsk

põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata. Samuti on võimalik määrata

sõlmitavas hankelepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks pakkumuse

hind selliselt, et see oleks hanketingimustes sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav.

Eeltoodud otsustest nähtub, et kohtupraktikas on hankija õigust määrata hankelepingu ese oma

vajadusest lähtuvalt eelistatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest tulenevale kohustusele

mitte teha põhjendamatuid takistusi konkurentsile ja proportsionaalsuse põhimõttele.

Vaidlustaja tugineb vaidlustuses, väites Riigihanke alusdokumentide õigusvastasust, just neile

põhimõtetele.

12. Täiendavalt märgib vaidlustuskomisjon, et käesolevas vaidluses ei ole asjakohased

argumendid, kuidas Hankija on või ei ole varasemates riigihangetes Vaidlusaluste tööde ja

teenustega samalaadseid töid või teenuseid hankinud või millised lepingud sõlminud.

Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni pikaajalise praktika kohaselt tuleb iga riigihanget vaadelda eraldi

ning hankija ei ole hilisemas riigihankes seotud varasemates riigihangete koostatud riigihanke

alusdokumentidega ja otsustega või tõlgendusega nendest. Iga riigihanke ning selles seatud

nõuete õiguspärasust tuleb hinnata eraldi, lähtuvalt konkreetse riigihanke asjaoludest.

Käesoleval juhul on oluline ka see, et vaidlustuskomisjoni avalikul istungil selgitas Hankija, et

Riigihankes kasutusele võetud praktika ongi esmakordne ning Hankija eesmärk on sellele

üldiselt üle minna. Seega ei saa käesolevas vaidluses olla argumendiks see, et Hankija

varasemate riigihangete puhul niisugust praktikat pole rakendatud.

11 (11)

13. Vaidlustuskomisjon on samuti seisukohal, et tähelepanuta tuleb jätta Hankija väited selle

kohta, et vaidlustuse esitamine on pahatahtlik, kuna Vaidlustaja pole eelnevalt küsinud

Riigihanke teabevahetuses või 02.10.2025 toimunud Riigihanget tutvustaval koosolekul

küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta. RHS ei näe ette, et vaidlustuse esitamise eelduseks

oleks varasem küsimuste küsimine hankijalt. Vaidlustuse esitamine viisil nagu Vaidlustaja seda

tegi on igati õiguspärane.

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

14.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

14.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik