Detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Rae tn 38

76806, Harju maakond, Lääne-Harju

vald, Paldiski linn

Teie 03.11.2025 nr 6-1/47-28

Meie 03.12.2025 nr 7.2-2/25/8124-5

Paldiski linn Tallinna mnt 41, 42, 44 , Jaani

1, 2 katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkusega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Paldiski linn Tallinna mnt 41 (katastritunnus

58001:001:0005), Tallinna mnt 42 (katastritunnus 58001:001:0108), Tallinna mnt 44

(katastritunnus 58001:001:0006), Jaani 1 (katastritunnus 58001:001:0106), Jaani 2 (katastritunnus

58001:001:0107) katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringule (edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused seni hoonestamata maa-alal laohoonete ja ärihoonete

püstitamiseks. Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut.

Juurdepääsud kinnistutele on kavandatud riigitee 8 Tallinn-Paldiski ja kohalike 5800004 Jaani tee

ning 5800002 Ingeri tee ristmikult km 42,764.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

märkusega seletuskirja täiendamiseks „Kui planeeringu realiseerimisel rajatakse põhijoonisel

toodud lihtristmikud, siis tuleb lihtristmike lahendust projekteerimise etapis muuta (näiteks

liiklussaarega) selliselt, et kõrvaltharult ristmiku ületamine otsesihis on välistatud.“

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS

§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: Seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkudega

Krista Einama

58627026, [email protected]

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 1

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD, PALDISKI LINN

KINNISMÄLESTIS: puudub

Plan ID

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA ja

TELLIJA: Lääne-Harju Vallavalitsus

Rae tn 38, Paldiski linn 76806

E-mail: [email protected]

Tel: 6790600

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-03/2019

2025

Tallinna mnt 41 , 42 , 44 ja Jaani tee 1, 2

katastriüksuste ning lähiala detailplaneering

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 2

SISUKORD

S E L E T U S K I R I ...................................................................................................................................................... 3 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK .....................................................3

2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA .......................................................................4

3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS ................................................4

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ........................................7

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD ..........................................................................7

5.1. ASUKOHT .............................................................................................................................7

5.2. PINNAS ................................................................................................................................7

5.3. RELJEEF JA HALJASTUS .........................................................................................................8

5.4. HOONESTUS.........................................................................................................................9

5.5. TEED ....................................................................................................................................9

5.6. TEHNOVÕRGUD ...................................................................................................................9

5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD .........................................................................................................9

6. DETAILPLANEERING ........................................................................................................... 10

6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED ....................................................................................................... 10

6.2. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED ......................................................................................... 12

6.3. TEE MAA-ALA JA LIIKLUSKORRALDUS .................................................................................. 12

6.4. VERTIKAALPLANEERING ..................................................................................................... 15

6.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS ........................................................................................... 15

6.5.1. VEEVARUSTUS .............................................................................................................. 16

6.5.2. TULETÕRJEVEE VARUSTUS ............................................................................................. 16

6.5.3. OLMEKANALISATSIOON ................................................................................................ 17

6.5.4. SADEMEVEE KANALISATSIOON ...................................................................................... 17

6.5.5. ELEKTRIVARUSTUS ........................................................................................................ 19

6.5.6. TELEKOMMUNIKATSIOON ............................................................................................. 20

6.5.7. VÄLISVALGUSTUS .......................................................................................................... 20

6.5.8. SOOJAVARUSTUS .......................................................................................................... 20

7. HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ............................................................................ 20

8. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD ............................................................................... 21

9. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD ............................................................................................ 22

10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................................... 23

11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ..................................................................... 23

12. KITSENDUSED JA SERVITUUDI VAJADUS .............................................................................. 23

13. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED ....................................................................... 24

14. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJAD .............. 25

II DETAILPLANEERINGU JOONISED .............................................................................................. 26

Joonis 1 Situatsiooni plaan A4 ..................................................................................................... 26

Joonis 2 Kontaktvööndi plaan A4 ................................................................................................ 26

Joonis 3 Tugiplaan 670x1360 ...................................................................................................... 26

Joonis 4 Detailplaneeringu põhijooni-tehnovõrkudega 690x2000 ............................................. 26

Joonis 5 8 Tallinn-Paldiski perspektiivne ristmik ......................................................................... 26

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Paldiski linna üldplaneering ( kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2005. a määrusega

nr 15);

• Paldiski Linnavalitsuse 09.02.2010 korraldus nr 63 „Paldiski linnas kinnistul Põlde IV

detailplaneeringu algatamine“;

• Lääne-Harju Vallavolikogu 16.04.2020 otsus nr 18 „Detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateerilise hindamise algatamata jätmine“. Algatati detailplaneering

Paldiski linnas Tallinna mnt 41 (katastritunnus 58001:001:0005) ja Tallinna mnt 44

(katastritunnus 58001:001:0006) kinnistutel ning lähialal;

• Lääne-Harju Vallavolikogu 29.11.2022 otsus nr 91 „Detailplaneeringu ala muutmine“;

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78)

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Lääne-Harju Vallavolikogu 30.04.2018 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud:

• Geodeetilise alusplaani töö nr. G-05-2011 (07.10.2011) on teostatud FIE TAIMI KIRS;

• Geodeetilise alusplaani töö nr. 4 (08.04.2018) on teostatud Nullpunkt Projekt OP poolt;

• OÜ Metsabüroo 23.12.2014.a. koostatus „Metsamajanduskava kümneks aastaks“, mille koosseisus on . „Metsamaa ja puistute üldiseloomustus“-Jaani tee 1, 2 ja Tallinna mnt 42 maaüksuste osas.

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja

arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Tuletõrje veevarustus;

• Eesti Standard EVS 812-7:2018 Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.

Detailplaneeringu eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala muuta riigitee 8 Tallinn Paldiski, Jaani

tee ja Ingeri tee ristmik efektiivselt toimivaks, logistiliselt sobivaks laomajanduse ja ökoloogiliselt

vähenõudliku väiketootmise arendamise piirkonnaks. Lisaks on planeeringu ülesandeks ehitusõiguse

määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste abinõude ning

vajalike kitsenduste määramine.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 4

2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/78). Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute

koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+.

Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu

suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada:

• Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi

juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on

tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Välditakse uute

arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. Tulenevalt üleriigilises planeeringus

väljendatud riiklikust huvist välditakse uute elamualade kavandamist Paldiski ja Muuga

sadamate vahetus naabruses

• Arendada edasi olemasolevaid potentsiaali omavaid tööstus- ja logistikaalasid ning piirkondi,

kus on olemas juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiitkoridoridega (maanteede ja

raudteedega), nt Muuga ja Paldiski sadamate piirkonnad, Ämari–Rummu piirkond, Loksa linna

sadama piirkond jne.

• Maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede

trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks: b) Tallinn-Paldiski (põhimaantee

nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse

suurendamiseks;

Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad. Rohelise võrgustiku alusel ei ulatu

planeeringualale. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringu 2030+.

Paldiski linna üldplaneering

Paldiski linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on algatatud planeeringu ala juhtfunktsiooniks Tallinna

mnt 42 katastriüksuse osas ettevõtluse reservmaa ning Tallinna mnt 41, Tallinna mnt 44, Jaani tee 1,

Jaani tee 2 katastriüksuste osas looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastuse maa-ala. Seega on antud

detailplaneering üldplaneeringut muutev detailplaneering Tallinna mnt 41, Tallinna mnt 44, Jaani tee 1

ja Jaani tee 2 katastriüksuste osas.

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2019-2030

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 on

kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrusega nr 16. Eelneva kohaselt ei asu ala

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas.

3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS

Arvestades Paldiski soodsat asukohta transpordisõlmena, mida läbib suures osas transiitkaubandus

Lääne-Euroopa suunal, oleks kõige otstarbekam linnas arendada lisaväärtust loovat tootmist, mis

põhineks mujalt saabuva tooraine või pooltoodete edasisel töötlemisel või pakendamisel.

Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana antakse tootmismaadele ärimaa

kõrvalfunktsioon (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide

kombinatsioonina). Detailplaneeringu raames planeeritakse perspektiivsed kergliiklusteed ning

bussipeatused, mis tuleneb Harju maakonnaplaneeringust ning Paldiski linna üldplaneeringust.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 5

Detailplaneeringus kajastatud kergliiklusteed ja bussipeatused kuuluvad arvestamisele strateegiliste

objektidena üldplaneeringus, aga ei kuulu ehitamisele antud detailplaneeringu elluviimiseks.

Detailplaneering koostatakse eelkõige konkreetse ehitussoovi realiseerimise tarbeks, sellega on

detailplaneering ühtlasi ehitise projekteerimise esimeseks tööetapiks.

Paldiski linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on algatatud planeeringu ala juhtfunktsiooniks looduslik

haljasmaa ja kaitsehaljastuse maa-ala. Seega on antud detailplaneering üldplaneeringut muutev

detailplaneering.

Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering (eelnõu 02.03.2023) toetab antud piirkonna ettevõtluse

arengut. Tööstuse olulisust rõhutab ka Lääne-Harju valla arengukava 2019-20306, mis näeb ette, et

Lääne-Harju vallas on ligitõmbav ettevõtluskeskkond, kuhu koondub kaasaegne ja kõrget

lisandväärtust loov tööstus ja teenusmajandus. Arvestades juba olemasolevaid ettevõtteid ning

Tallinna ja Keila linna suurt mõju tööjõuturule, on ettevõtlusalade arendamisel peamiseks eesmärgiks

alade ligipääsetavuse tagamine. Lisaks tööjõule, peab see turvaline ja kiire olema ka kaubavedudeks.

Planeeringuala piir

Joonis 1 Väljavõte kehtivast Paldiski linna üldplaneeringust.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 6

Planeeringuala piir

Joonis 2 Üldplaneeringu muudatuse asendiplaan

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUS

PLANEERITAVA ALA ASUKOHT

Vastavalt Paldiski linna

üldplaneeringule paikneb

planeeritav ala looduslikul

haljasmaa ja kaitsehaljastuse maa-

alal

PLANEERINGUALA JUHTOTSTARVE

TOOTMI- ja ÄRIMAA

SIHTOTSTARBEGA.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 7

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Paldiski linna sadama piirkonnas, mis hõlmab Lõunasadam

ala ja sellest idas paiknev tootmisala. Eeldada võib, et Paldiski tootmis- ja äritegevus areneb peamiselt

kaubasadamate mõjul. Ühise nimetajana on kogu piirkonnas eesmärk arendada ettevõtlust.

Paneeritav ala piirneb valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustega, mille kõlvikuline

koosseis on metsamaa. Planeeritavat maa-ala läbib põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski, 5800004 Jaani tee

ja 5800002 Ingeri tee.

Planeeringuala Tallinna mnt 42 maaüksuse lõuna-lääne piiril asub Tallinna mnt 40 kinnistu

detailplaneeringu ala (tootmismaa sihtotstarbega), mis on kehtestatud Paldiski Linnavalitsuse

korraldusega 27.10.2011 nr 345. Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneeringuga oli kavandatud

tootmismaa sihtotstarbe muutmist ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbeks kuna tegemist on ärilise

sihtotstarbe eesmärgiga, uute parklate ja laohoonete kavandamisega. Parklad on sõiduautode

parkimise eesmärgiga ja laohooned nende teenindamiseks. Kruntidele ettenähtud põhihoonete

maksimaalseks kõrguseks maapinnast on planeeritud 8,0 meetrit.

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD

5.1. ASUKOHT

Planeeritav ala asub Paldiski linna kaguserval riigitee 8 Tallinn-Paldiski 42,8 km-l.

Detailplaneeringu ala hõlmab Paldiski linnas järgmisi katastriüksuseid :

Kinnistu nimi Katastriüksuse tunnus

Registri.nr. Pindala m²

Sihtotstarve

Tallinna mnt 44 58001:001:0006 11296450 43483 maatulundusmaa

Tallinna mnt 41 58001:001:0005 11296350 8266 maatulundusmaa

Jaani tee 1 58001:001:0106 4971102 26036 maatulundusmaa

Jaani tee 2 58001:001:0107 4971102 2613 maatulundusmaa

Tallinna mnt 42 58001:001:0108 4971102 22664 maatulundusmaa

Planeeringuala piirnevad katastriüksused on alljärgnevad:

• 58001:001:0132 8 Tallinn-Paldiski tee, transpordimaa sihtotstarbega

• 43101:001:1219 Tallinna mnt 39b, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 58001:001:0318 Jaani tee 3, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 43101:001:0976 Jaani tee, transpordimaa sihtotstarbega

• 58001:001:0336 Tallinna mnt 43, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 58001:001:0069 Tallinna mnt 46, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 43101:001:1485 Ingeri tee, transpordimaa sihtotstarbega

• 58001:001:0079 Tallinna mnt 40, tootmismaa sihtotstarbega

5.2. PINNAS

Planeeringu ala mullastiku struktuuriks Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi andmetel on :

• Õhuke paepealne gleimuld (Gh“) . Mulla lõimis on 10-30sm saviliiv millele järgneb paas (sl 10-

30/p). Huumushorisondi tüsedus on 10-20 cm toorhuumus.

• Leetjas gleimuld (Gl 70%osakaaluga) ja küllastunud turvastunud muld (Go1 30%osakaaluga).

Mulla lihtlõimiseks on (pl/p) peenliiv/paas.

• Küllastunud turvastunud muld (Go1). Mulla lihtlõimiseks on (pl/p) peenliiv/paas.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 8

Planeeringuala piir

Joonis 4 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest

Piirkond on kaitsmata põhjaveega ala. Lähimad registrisse kantud puurkaevud asuvad ligikaudu 650 m

kaugusel (keskkonnaregistri kood PRK0018630 ja PRK0017268). Kõikide nimetatud puurkaevude

sanitaarkaitsealad on 50 m ning kumbki neist ei ulatu planeeringualale.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilate kaardile asub Paldiski piirkond

madala ja normaalse radooniriskiga alal.

5.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Pinnamoelt on paikkond nõrgalt lainjas tasandik. Maapinna kõrgusarvud 13,25...14,76m.

Tallinna mnt 41 pindala on 8266 m², millest 652m² on looduslik rohumaa ja 7614m² metsamaa.

Tallinna mnt 42 pindala on 22664 m², millest 1373m² on looduslik rohumaa, 21167m² metsamaa ja

124m² muu maa.

Tallinna 44 pindala on 43483 m², millest 1467m² on looduslik rohumaa, 41724m² metsamaa ja 292m²

muu maa.

Jaani tee 1 pindala on 26036 m², millest 23401m² on metsamaa ja 105m² muu maa.

Jaani tee 2 pindala on 2613 m², millest 667m² on looduslik rohumaa ja 1946m² metsamaa.

Kogu planeeringuala on hooajaliselt osaliselt liigniiskuse käes nii nagu valdavad Paldiski linna

maatulundusmaad, kuna Paldiski linnas ei ole teostatud maaparandust, kuivendust seoses sellele, et

Paldiski linn oli Nõukogude ajal kinnine territoorium. Seoses Nõukogude militaarse lähiminevikuga on

maa-alal militaar hoonete vundamendid.

2014.a. detsembril koostati Jaani tee 1, Jaani tee 2 ja Tallinna mnt 42 maaüksustele metsanduslik-

dendroloogiline ja keskkonnakaitseline hinnang Metsabüroo OÜ poolt. Oluliseks puistuks (III

väärtusklass) hinnati 0,5 ha alal, kus domineerivaks liigiks on mänd, mis on meie kodumaistest

puuliikidest pikemaealised ja hoonestusala ümbrusesse sobivaim oma vähenõudlikkuse ja

tormikindluse tõtt. III väärtusklassiga metsa osa kuulub detailplaneeringu käigus säilitamisele.

Planeeringu ala kõrghaljastus on max 50 aastane ja domineerivaks puuliigiks on sookased, mis maa-ala

kuivendades on määratud hävingule. Väljaspool hoonestusala, teid ja parklaid kõrghaljastus säilitada

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 9

maksimaalselt ning riigitee 8 Tallinn-Paldiskile poosele küljele teostada täiendavat kõrghaljastuse

rajamist.

5.4. HOONESTUS

Planeeritaval alal hoonestus puudub.

5.5. TEED

Juurdepääsud planeeringualale on riigitee 8 Tallinn-Paldiski ristmikult 5800002 Ingeri tee ja 5800004

Jaani tee kaudu.

Foto Ingeri teest Foto Jaani teest

5.6. TEHNOVÕRGUD

Antud piirkonnas puudub tsentraalne ühiskanalisatsioon ja ühisveevärgi trassid. Planeeritavat ala läbib

6kV elektri õhuliin ning riigitee 8 Tallinn-Paldiski ääres kulgeb ELA094 sideehitis.

5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.

Planeeringu ala Jaani tee 2 katastriüksuse edela piiril 8 Tallinna-Paldiski tee poolses osas asub

looduskaitsealuse III kaitsekategooria kuklaste pesa.

Pärandkultuuriobjekte pole Maa- ja Ruumiameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega

piirnevatele katastriüksustele registreeritu.

Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakendusele kohaselt ei ole antud alal ega selle läheduses

registrisse kantud maavarasid.

Ehitusseadustiku § 71 lg2 kohaselt on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit, sellest

tulenevalt on riigitee 8 Tallinn-Paldiskil 50 m kaitsevöönd.

Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71

ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning

kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.

Antud detailplaneeringuga on Ingeri teele ja Jaani teele määratud 10 m tänava kaitsevöönd.

Planeeritaval maa-alal olevate tehnovõrkude piiranguvööndi ulatused:

• Elektri õhuliini ( 6kV) kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini;

• ELA094 sideehitise kaitsevöönd 1m kaabli teljest.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 10

6. DETAILPLANEERING

6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala muuta riigitee 8 Tallinn

Paldiski, Jaani tee ja Ingeri tee ristmik efektiivselt toimivaks, logistiliselt sobivaks laomajanduse ja

ökoloogiliselt vähenõudliku arendusega piirkonnaks. Soositud on eelkõige keskkonda

mittekahjustavad kaasaegse tehnoloogiaga tootjad nagu puidu- ja mööblitööstus, postitöötlus,

pakendamine jms. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana antakse

tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või

nimetatud funktsioonide kombinatsioonina).

Detailplaneering taotleb maa-ala kruntideks jaotamise, sihtotstarvete, ehitusõiguste,

juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paigutuse määramise. Kehtestatud planeering on edaspidise

projekteerimise aluseks, luues eeldused ehitustegevuseks planeeringuga moodustatud kruntidele.

Planeeritaval alal moodustatakse 8 tootmis- ja ärimaa krunti, 1 ärimaa krunt, 1 üldmaa krunt, 5

tootmismaa krunt ja 14 transpordimaa krunti. Tootmis- ja ärimaa kruntidele on antud võimalus

kruntide liitmist/lahutamist ning hoonestamist kogu hoonestusala piires.

Planeeritavad krundid

Pos nr

Krundi planeeritud sihtotstarve vastavalt kü. sihtotstarbele

Krundi planeeritud pind m²

Moodust. katastriüksusest

Liidetavate/

lahtutavate

osade pindala m²

Osade senine sihtotstarve

1 L 100% 1775 43101:001:0976 -1775 Transpordimaa

2 Ä 100% 2594 58001:001:0107

58001:001:0005

-2262

-332

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

3 L 100% 966 58001:001:0106

43101:001:0976

58001:001:0107

58001:001:0005

-236

-326

-238

-166

Maatulundusmaa

Transpordimaa

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

4 T 50% Ä 50% 7881 58001:001:0005

58001:001:0107

-7769

-112

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

5 L 100% 770 43101:001:1486 -770 Transpordimaa

6 L 100% 3809 58001:001:0006

43101:001:1485

58001:001:0108

-2465

-322

-1022

Maatulundusmaa

Transpordimaa

Maatulundusmaa

7 L 100% 2071 58001:001:0006 -2071 Maatulundusmaa

8 L 100% 296 58001:001:0006 -296 Maatulundusmaa

9 L 100% 4386 58001:001:0006 -4386 Maatulundusmaa

10 T 100% 81 58001:001:0006 -81 Maatulundusmaa

11 T 85-100% Ä 0-15%

5917 58001:001:0006 -5917 Maatulundusmaa

12 T 85-100% Ä 0-15%

9328 58001:001:0006 -9328 Maatulundusmaa

13 T 85-100% Ä 0-15%

14103 58001:001:0006 -14103 Maatulundusmaa

14 T 100% 4835 58001:001:0006 -4835 Maatulundusmaa

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 11

15 L 100% 708 58001:001:0108 -708 Maatulundusmaa

16 T 100% 315 58001:001:0108 -315 Maatulundusmaa

17 L 100% 2125 58001:001:0108 -2125 Maatulundusmaa

18 T 100% 169 58001:001:0108 -169 Maatulundusmaa

19 T85% Ä15% 9569 58001:001:0108 -9569 Maatulundusmaa

20 T85% Ä15% 7042 58001:001:0108 -7042 Maatulundusmaa

21 L 100% 1660 58001:001:0108 -1660 Maatulundusmaa

22 T85% Ä15% 7958 58001:001:0106 -7958 Maatulundusmaa

23 T85% Ä15% 11516 58001:001:0106 -11516 Maatulundusmaa

24 100% T 211 58001:001:0106 -211 Maatulundusmaa

25 100% Üm 3262 58001:001:0106 -3262 Maatulundusmaa

26 L 100% 2405 58001:001:0106 -2405 Maatulundusmaa

27 L 100% 447 58001:001:0106 -447 Maatulundusmaa

Katastriüksuse liigi järgi: T- tootmismaa; Ä- ärimaa, L-transpordimaa, Üm- ühiskondlik maa

Krundid pos. 1 ja 5 on ajutised transpordimaa krundid mida detailplaneeringu kehtestamisel ei

moodustata.

Näitajad kruntide kohta

P o

s n

r

K ru

n d

i p

la n

e e

ri tu

d

s u

u ru

s m

²

M a k s im

a a ln

e

e h

it is

te a lu

n e p

in d

m ²

M a k s im

a a ln

e

k o

rr u

s e li s u

s

H o

o n

e te

a rv

k ru

n d

il

K ru

n d

i

k a s u

tu s o

ts ta

rv e D

P

li ig

i jä

rg i

K ru

n d

i s ih

to ts

ta rv

e

k a ta

s tr

i jä

rg i

S u

le tu

b ru

to p

in d

P a rk

im is

k o

h ta

d e

a rv

N o

rm /k

a v

a n

d a ta

v

1 1775 - - - LT 100% L 100% - -

2 2594 800 2 1 ÄK/ÄV/ÄH/ÄB 100% Ä 100% 1600 18/24

3 966 - - - LK 100% L 100% - -

4 7881 1100 2 1 TT/TL/TK 50% ÄB/ÄK/ÄV 50%

T 50% /Ä 50%

2000 15/36

5 770 - - - LT 100% L 100% - -

6 3809 - - - LT 100% L 100% - -

7 2071 - - - LK 100% L 100% - -

8 296 - - - LT 100% L 100% - -

9 4386 - - - LT 100% L 100% - -

10 81 - - - OK 100% T 100% - -

11 5917 2200 3 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100% /Ä 0-15%

4250 21/22

12 9328 3400 3 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100% /Ä 0-15%

4800 24/24

11+12 15245 5600 3 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100% /Ä 0-15%

9050 45/46

13 14103 4900 3 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100% /Ä 0-15%

6700 34/34

10+11+ 12+13

29429 10500 3 2 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

15750 79/79

14 4835 20 1 1 OV 100% T 100% 20 -

15 708 - - - LT 100% L 100% - -

16 315 - - - OK 100% T 100% - -

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 12

17 2125 - - - LT 100% L 100% - -

18 169 - - - OV 100% T 100% -

19 9569 3000 2 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

4000 21/21

20 7042 2100 2 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

2500 13/13

21 1660 - - - LK 100% L 100% - -

22 7958 800 2 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

1500 8/20

23 11516 2200 2 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

3000 15/39

24 211 - - - OV 100% T 1090% -

25 3262 - - - HP 100% Üm 100% -

26 2405 - - - LT 100% L 100% - 22+23+ 24+26

22090 6000 2 2 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

8000 23/59

27 447 - - - LT 100% L 100% -

Tootmis- ja ärimaa kruntidele on antud võimalus kruntide liitmiseks ning hoonestamist kogu hoonestusala piires.

Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi:

ÄB- kontori- ja büroohoone maa, ÄK-kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa,

ÄV-väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa,

TT- tootmishoone maa, TL- laohoone maa, TK- logistikakeskuse maa,

OV-vee tootmise ja jaotamise ehitise maa,

OK-kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa

LT-tee ja tänava maa, LK-kergliiklusmaa.

6.2. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED

Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika pandud

järgmised ehituspõhimõtted:

❖ Hoone peab olema arhitektuurselt kõrge tasemega ja kaasaegne;

❖ Hooned on lubatud rajada detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusalasse;

❖ Fassaadi lahenduses tuleb kasutada ja omavahel kombineerida vähemalt kahte erinevat

materjali.

❖ Lubatud katusekalle on 0-15°

❖ Moodustatavate äri- ja tootmismaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See

võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed,

siis on lubatud rajada kuni 2 m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel

võrk- ja metallpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid

ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad;

6.3. TEE MAA-ALA JA LIIKLUSKORRALDUS

Detailplaneeringu maa-ala asub Paldiski linna kaguserval riigitee 8 Tallinn-Paldiski 42,8 kilomeetril

maanteest mõlemal pool. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud Ingeri tee ja Jaani tee kaudu.

Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõike 2 kohaselt on riigiteel 8 Tallinn-Paldiskil 50 m kaitsevöönd.

Vastavalt ehitusseadustiku § 71 on Ingeri teele ja Jaani teele detailplaneeringus määratud 10 m tänava

kaitsevöönd.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 13

Detailplaneeringu piires kehtib riigiteel 8 Tallinn-Paldiski kiirusepiirang 90 km/h.

Liiklusruumi planeerimise aluseks on 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“.

Planeeringu ala teed detailplaneeringu raames on veotänava mõõtmetega ning planeeritud

segaliiklusega. Teede projekteerimise lähtetasemeks on rahuldav (R) ja tee projektkiiruseks 50 km/h.

Asfaltkattega kahesuunalise sõidutee laiuseks tootmisala piires on planeeritud 7 m. Sõidutee

killustikuga teepeenra osa on planeeritud 0,5 m. Tee maa-alale paigaldatakse kõik ühised

tehnovõrgud. Teedeäärsed haljasalad on vajalikud nii tehnovõrkude paigutamiseks kui ka lume

vallitamiseks.

Kõik planeeritud teed (nii sõidu- kui ka kergliiklustee) on äärekivideta, kus sajuveed suunatakse

teekalletega kõrval olevatele haljasaladele. Maaüksuste piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja

vältida vee immutamist teemaale. Mitte kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna.

Planeeritava ala kuivenduseks ja sademevee vastuvõtuks rajatakse kuivenduskraavid, mille eelvooluks

on Reinu oja (end. Laoküla peakraav).

Vastavalt Transpordiameti kaardirakenduse andmetele on olemasolev truup riigitee 8 Tallinn-Paldiski

42,808 km-l rajatud 1964.a. läbimõõduga 0,450 m ja kogupikkusega 26.8 m. Olemasolev truup pole

looduses tuvastatav ning seda pole plaanis taastada.

Parkimine toimub planeeritava ala osas oma kruntidel. Parkimine on planeeritud lähtudes kehtivast

standardist: EVS 843:2016.

Vastavalt katastriüksuste liigile on planeeritud kruntide sihtotstarbed Ä 15% ja 85%T, sellest tulenevalt

arvestatakse ka parkimisnormatiivid. Detailplaneeringus on planeeritud linna IV klassi normi, kuna

planeeritud on väikese külastajate arvuga tootmisi ning lisaks on antud piirkonda planeeritud

bussipeatused.

Tabel -1 „Parkimiskohtade arvutus“

Pos. nr Krundi

bruto pind

Maa sihtotstarve ja

osakaalu %

Brutopindade jagunemine

(m2)

Parkimiskohtade

arv

Normatiiv

KOKKU

Norm/plan.

Ärimaa Tootmis–

maa

Äripindade

pindala.

Tootmispindade

pindala

Äri

(1/90)

Tootm.

(1/250)

Pos.4 2000 50% 50% 1000 1000 11 4 15/36

Pos.11 4250 15% 85% 637,5 3612,5 7 14 21/22

Pos.12 4800 15% 85% 720 4080 8 16 24/24

Pos.13 6700 15% 85% 1005 5695 11 23 34/34

Pos.22 1500 15% 85% 225 1275 3 5 8/20

Pos.23 3000 15% 85% 450 2550 5 10 15/39

Pos.19 4000 15% 85% 600 3400 7 14 21/21

Pos.20 2500 15% 85% 375 2125 4 9 13/13

Pos.2 800 100% - 700 - 8 - 18/24

Kokku: 29450 169/233

Moodustatavate äri- ja tootmismaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See

võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on

lubatud rajada kuni 2 m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrk- ja

metallpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 14

ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad. Piirdeaedu, haljastust ja muid nähtavust piiravaid

takistusi ei tohi kavandada ristmike nähtavuskolmnurkadesse.

Detailplaneeringu teedele ristumisel Jaani tee ja Ingeri teega on kantud nähtavuskolmnurgad tee

andmise kohustusega 7 m x 105 m. Ristumisel riigiteega 8 Tallinn-Paldiski on peale kantud

nähtavuskolmnurgad tee andmise kohustusega ristmiku puhul 15 m x 230 m.

Planeeringu raames olevad ristmikud on lahendatud tee andmise kohustusega ristmik põhimõttel.

Kavandatavate teede täpsed kõrgusarvud, maha sõitude pöörderaadiused täpsustatakse

teeprojektiga. Detailplaneeringu ristmiku lõplik lahendus täpsustatakse tee ehitusprojekti käigus ning

selleks taotletakse tingimused Transpordiametilt.

Detailplaneeringule on koostatud G.E.O Grupp OÜ töö nr P19003 (lisatus DP toimiku lisadesse)

„PÕHIMAANTEE NR 8 TALLINN-PALDISKI TEE, TEE NR 5800004 JAANI TEE JA TEE NR 5800002 INGERI

TEE RISTMIKU LIIKLUSE LÄBILASKVUSE ARVUTUS“, kus on välja toodud perspektiivne prognoositud

liiklussagedus.

Läbilaskvuse arvutus on teostatud Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas asuva Jaani tee 1,

Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (endine Põlde IV kinnistu

detailplaneering) ning Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringutega seotud ristmikule, mille koostaja on Hirundo OÜ (töö nr HDP-03/11). Tänaseks

on antud detailplaneeringute alad liidetud vastavalt Lääne-Harju Vallavolikogu 29.11.2022 otsusele nr

91.

Alale saabuva ja väljuva liikluse suuna jaotuse osas on arvestatud, et 50% Jaani tee ja Ingeri teede ala

liiklusest on Tallinna ja Keila suunaline ning 50% Paldiski suunaline. Kokkuvõtteks saab öelda, et

ristmiku teenindustase on piisav ilma lisaradadeta.

Detailplaneeringu realiseerimiseks täiendava liiklusvoo teenindamiseks pole vajalik ristmiku

ümberehitamise ega lisaradade kavandamist. Kergliiklusteede ja selleks vajalik maaeraldus tuleneb

Harju maakonnaplaneeringust ning Paldiski linna üldplaneeringust mis on vajalik selleks, et

detailplaneering oleks kõrgemataseme planeeringutega kooskõlas. Detailplaneeringus kajastatud

kergliiklusteed ja bussipeatused kuuluvad arvestamisele strateegiliste objektidena üldplaneeringus,

aga ei kuulu ehitamisele antud detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeritavad teemaad jääb avalikku kasutusse ning antakse peale valmimist üle Lääne-Harju

Vallavalitsusele vastavalt enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitud kokkuleppele. Krundid pos. 7

ja 21 antakse üle Lääne-Harju Vallavalitsusele, kui perspektiivsete kergliiklusteede rajajale.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 15

Detailplaneeringu raames tehtud perspektiivse ristmiku projektlahendus (vt. joonis 5) on võetud

aluseks krundijaotuse määramisel, et oleks tagatud maa-ala ristmiku laienduseks, samuti

perspektiivsed kergliiklusteed ning bussipeatused. Perspektiivne ristmik on koostatud (Roadplan OÜ

töö 24051) juurdepääsuks Tallinna mnt 40 (43101:001:2359); Tallinna mnt 40a (43101:001:2360) ja

Tallinna mnt 40b (43101:001:2361) katastriüksustele kavandatud vesisalvesti (Paldiski

pumphüdroakumulatsioonijaama) töötamiseks vajalik taristu ja teenindava hoonetekompleksile sh

kaldtunneli käivitusšahtini (launching shaft) ning kaevise ladustusala ja killustiku tootmise alale. Seoses

perspektiivsele ristmikule on moodustatud krundid pos. 3, 6 riigitee tarbeks.

Perspektiive ristmiku rajamise korral tuleks enne ehitustööde algust teha koostööd planeeringuala

maaomanikega, täpsustades planeeringuga planeeritud tehnovõrkude seisu ja rajamise võimalusi.

Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi

maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse

maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

6.4. VERTIKAALPLANEERING

Täpsemalt lahendada vertikaalplaneerimine hoonete ja haljastuse projekti mahus. Teede

vertikaallahendus tehakse konkreetse tänava tööprojekti käigus. Teede projekteerimisel võtta aluseks

riigitee 8 Tallinn-Paldiski kõrgused, tee ehitusprojekt kooskõlastada eskiisi staadiumis Lääne-Harju

Vallavalitsusega.

Maaüksuste piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja vältida sademevee immutamist teemaale.

Mitte kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna. Katustelt ja kõvakattega pinnalt

tulev sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi õli, bensiini, liivapüüduri maaüksuste piiril

olevasse kuivenduskraavi või sadeveekanalisatsiooni.

(„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ Keskkonnaministri 08.11.2019

määrus nr 61)

Õli, bensiini ja liivapüüdurite asukoht krundil pannakse paika hooneprojekti käigus.

6.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Planeeritavate kruntide läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt

maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust

ja hooldamist.

Riigitee alusele maale riigiteega ristuvate tehnovõrkude kavandamisel lähtuda Transpordiameti

juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 16

6.5.1. VEEVARUSTUS

Antud piirkond ei kuulu AS Lahevesi vee-ettevõtlus piirkonda ning antud piirkonda pole kavandatud

Paldiski linna ÜVK torustikke, seetõttu on planeeritud krundile pos.14 puurkaev planeeringuala

veevarustuse tagamiseks.

Planeeritud tootmis- ja ärimaade veekuluks arvestatakse hinnanguliselt kokku keskmiselt 20,25 m³/d.

Tegelik veetarve personalile ning tehnoloogiline veetarve täpsustatakse järgnevate ehitusprojekti

staadiumitega iga krundi kohta eraldi.

6.5.2. TULETÕRJEVEE VARUSTUS

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“

lisa 1 alusel on detailplaneeringu kavandatud tootmis- ja laohooned VI kasutusviisiga ehitised ning

15% ärimaa osas olevad kontorid on V kasutusviisiga ehitis või väikese külastajate arvuga kaubandus-,

teenindushoone puhul IV kasutusviisiga ehitis.

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22. Tule leviku takistamine

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda,

et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui

rajatis võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks

hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete

kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul

suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele.

Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.

Planeeritavad tootmishooned on kavandatud I korruselistena max kõrgusega kuni 14m.

Tootmishoonete juurde rajatavad ärihoone osad on lubatud rajada max III korruselistena, kõrgusega

kuni 14m. Planeeritava tootmis- ja ärihooned jäävad II tuleohuklassi. Hoonete lubatud vähim

tulepüsivusklass on TP-2 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoone väliskustutusvesi AKS puhul on Q=30 l/s 2 tunni jooksul mida saadakse planeeringualale

rajatavast kolmest tuletõrjeveehoidlast (3x220m³) ning viiest tuletõrjehüdrantidest. Suurema

tuletõrjevee vajaduse korral lahendatakse tuletõrjevee vajadus omal krundil vastava tootmishoone

hooneprojekti staadiumis .

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 17

6.5.3. OLMEKANALISATSIOON

Detailplaneeringuala tootmis- ja ärimaa kruntide kanaliseeritav vooluhulk on praeguses projekti

staadiumis hinnanguliselt võrdne veekasutuse vooluhulgaga, mis on 20,25 m³/d. Kanaliseeritavat

heitvee kogust täpsustatakse iga koostatava krundi ehitusprojektiga.

Kuna antud piirkonnas tsentraalne ühiskanalisatsioon puudub, siis on planeeritud krundile pos. 4

reovee lahendus omapuhasti baasil 10m kujaga.

Kruntide pos 11, 12, 13 reoveed on juhitud krundile pos. 10 planeeritud maa-alusesse reovee

väikepuhastisse, millele on määratud 20m kuja vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise

kuja täpsustatud ulatus1.

Kruntide pos 23, 24, 2, 20, 21 reoveed on juhitud krundile pos. 17 planeeritud maa-alusesse reovee

väikepuhastisse, millele on määratud 20m kuja vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise

kuja täpsustatud ulatus1.

Puhasti tüüp täpsustatakse järgnevas tehnilise projekti staadiumis.

6.5.4. SADEMEVEE KANALISATSIOON

Antud piirkonnas sademeveekanalisatsioon puudub. Krundisiseselt sademeveest vabanemiseks

kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides

sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses.

(VeeS § 129 lg 3).

Looduslähedased süsteemid on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad

rajatised, mis võimaldavad sademevee tõhusat ja keskkonnasõbralikku käitlemist. Säästlike lahenduste

peamine eesmärk on vähendada sademevee äravoolu kogust ja voolukiirust, hajutades, immutades

ning kasutades sademevett selle tekkekohas nii palju kui võimalik. Selleks rajatakse sademevee

kogumissüsteeme, rohekatuseid ja -seinu, immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid,

parklaid jne.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 18

Planeeritava ala kuivenduseks ja sademevee vastuvõtuks rajatakse kuivenduskraavid ja

sademeveetorustikud, mille eelvooluks on Reinu oja (end. Laoküla peakraav). Jaani tee äärde on

kavandatud sademeveetorustik kuni Ingeri tee äärde planeeritud kuivenduskraavini.

Rekonstrueeritava, rajatava kuivenduskraavi osa väljaspool detailplaneeringu ala täpsustatakse

ehitusprojekti raames.

Maaüksuse piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja vältida vee immutamist teemaale. Mitte

kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna.

Vastavalt Transpordiameti kaardirakenduse andmetele on riigitee 8 Tallinn-Paldiski 42,808 km-l truup,

mis on rajatud 1964. a. läbimõõduga 0,450m ja kogupikkusega 26.8m. Antud truup ei ole tänaseks

tuvastatav ning truupi ei ole plaanis rekonstrueerida.

Joonis 5 Kuivenduskraavi asendiplaan

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 19

Katustelt ja kõvakattega pinnalt tulev sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi õli, bensiini,

liivapüüduri maaüksuse piiril olevasse, planeeritavasse kuivenduskraavi.

(„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ Keskkonnaministri 08.11.2019

määrus nr 61)

Õli, bensiini ja liivapüüdurite asukoht krundil pannakse paika hooneprojekti käigus. Konkreetsed

lahendused sadevee juhtimiseks detailplaneeringu alal lahendatakse järgnevate projektide käigus.

Paldiski linna sademeveekanalisatsiooni projekteerimine vastavalt standardile EVS 835:2014.

• Õli-, bensiini- ja liivapüüduritele tuleb tagada selline ligipääs, et neid on võimalik setetest

puhastada.

• Linna sadeveekraavid ja truubid rekonstrueerida selliselt, et need tuleksid toime maaüksustelt

ärajuhitavate vee kogustega.

• Rajatavad sademevee kaevud ja torustikud peavad olema veetihedad ning nende rajamiseks

kasutatavad torud peavad vastama standardile EN1401 või EN13476 ja kaevude rõngasjäikuse

klass peab olema vähemalt SN8 ning tõusutorul vähemalt SN2.

Sadevete ärajuhtimine (sh riigitee aluse truubi asendus) on vajalik välja ehitada enne mistahes

hoonele kasutusloa väljastamist. Ehitustööd riigitee alusel maal tuleb kooskõlastada riigitee

valdajaga.

6.5.5. ELEKTRIVARUSTUS

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu alale on väljastatud

Elektrilevi OÜ poolt tehnilised tingimused nr 352206 12.06.2020. Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt

42 maaüksuste ja lähiala (end. Põlde IV kinnistu) detailplaneeringu alale on väljastatud Elektrilevi OÜ

poolt tehnilised tingimused nr 372410 29.03.2021.

Detailplaneeringuga on planeeritud Tallinna mnt 41 ja Jaani tee 2 maaüksustel kulgev PAJ Paldiski

Peapumpla 6kV fiibri paigaldada maakaablisse alates Tallinna mnt 43 (katastritunnusega

58001:001:0336) maaüksuse õhuliini mastist nr 54 kuni planeeritava alajaamani Jaani tee ääres.

Jaani tee äärde planeeritud alajaam ( HEKA tüüpi võimsusega 1000kVA) on võimsusega 452kW/645A.

Krundid Planeeritud kogused

Tootmis- ja ärimaad

Pos. 4,11,12,13, 22,23,19,20

Ärimaa Pos. 2

Tootmismaa Pos. 10, 14, 16

8x125

1x125

3x20

Detailplaneeringus on näidatud planeeritavate 0,4 kv kaabelliini trassid ja maaüksuste piiridele jaotus-

ja liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitme kohalistena

teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ

liitumisspetsialisti poole.

Täiendava elektrienergia tootmiseks võib kasutada nii lamekatustel kui viilkatustel päikesepaneele.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 20

6.5.6. TELEKOMMUNIKATSIOON

Antud piirkonnas puudub Elioni maakaablivõrk. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski põhjapoolsel küljel kulgeb

ELA094 sideehitis. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse volitatud asutus on Connecto Eesti AS.

Sidelahendus on seega tulevikus võimalik lahendada ka ELA094 sideehitise baasi. Detailplaneeringus

on reserveeritud maa-ala võimalike sidetrasside ehituseks.

6.5.7. VÄLISVALGUSTUS

Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustuse toiteks paigaldatakse

tänavavalgustuse jaotuskapp toitega planeeritavast alajaamast. Tänavavalgustust juhitakse loomuliku

valgustugevuse järgi, kasutades valgustundlikku elemendina fotoreleed. Planeeritavate parklate ja

muu välisvalgustuse projekteerimisel arvestada, et see ei hakkaks segama maanteel liiklejaid. Kaablite

ja valgustite asukohad tuleb täpsustada tänavavalgustusprojektiga.

6.5.8. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas

elektrikütet, pelletikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele, gaasikatel vms. Rajatava hoonete

soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

7. HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Hoonetest, teedest ja parklatest vabad pinnad tuleb haljastada. Puude istutamisel tuleb järgida

tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Istutavate puude kaugus tiheasustatud teedest vastavalt

Standardist EVS 842:2003. Kuna transpordimaal paiknevad kõik tehnovõrgud haljasribal, siis

kõrghaljastuse rajamine sinna pole võimalik. Harjasribad katta muruga.

Krundile pos 23 rajatakse põhja küljele 2x kuusehekk –kaitsehaljastus.

Haljastuse kujunduslikuks ideeks võiks olla vabakujuline haljasriba, mis oleks värviküllane ja

vaheldusrikas igal aastaajal. Valida tuleks puud ja põõsad, mis oleks ühtlasi vähenõudlikud. Haljastuse

rajamist tuleks kaaluda planeeritavate parkimiskohtade lähedusse, kuna see pakuks lisaks muudele

positiivsetele külgedele ka päikesevarju parkivatele autodele. Tootmismaa krundil tuleb uue haljastuse

rajamisel arvestada ohutusnõuetega, st rajatav haljastus ei tohi hakata takistama päästetöid jms.

Jäätmed.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinerit prügimajaga, variseina või haljastuse abil nii, et see jääks külastajatele

märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjadega. Krundi valdajal lasub

kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida

nende regulaarne äravedu.

Rajatav tee rajatakse asfaltkattega. Täpsemalt lahendada kruntide haljastus, sissesõiduteed,

parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. iga hoone ja haljastuse projekti mahus.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on

kindlasti oodata hoonete, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 21

8. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Lääne-Harju Vallavalitsuses toetatakse ettevõtluspiirkonna väljakujunemist antud piirkonnas, mis

looks tootmise ja tööstuse arenguga uusi täiendavaid töökohti Paldiski linnas. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et negatiivne mõju majandusele puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoone rajamisel oleks otsene negatiivne

kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoone

rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasneb peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub uute töökohtade lisandumisel. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne

mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Keskkonnakaitseliselt negatiivse mõjuga olevaid objekte, rajatisi või muu kahjulikku detailplaneeringu

alal ei esine, keskkonda ohustavat tootmist pole kavandatud .

Summaarne mõju pinnasele on neutraalne. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele

ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt

reoveekanalisatsiooni. Planeeringu elluviimisega kaasneb paratamatult ulatuslik mõju pinnasele, kuid

hiljem tänu maapinna tasasusele ja kuivendamisele on võimalik praktiliselt täielikult vältida kahjulikke

mõjusid pinnasele ja põhjaveele. Planeeritava maa-alal mulla viljakus on madal.

Summaarne mõju veekeskkonnale on neutraalne. Kuna kraavid on puhastamata ja osaliselt ei suubu

nad kuhugi, siis on antud ala kaetud osaliselt liigveega. Seoses korrektse kraavituse ning kaasaegse

sade- ja drenaažvee süsteemi ehitamisega on tootmistegevusest tingitud pinnase ja põhjavee riskid

vähendatud miinimumini. Sadevee kanalisatsiooni eelvooluks on Reinu oja (end. Laoküla peakraav).

Suurematele asfaltplatsidele tuleb rajada sadevete lokaalsed puhastusseadmed (õli- ja liivapüüdjad).

Mõju õhukeskkonnale. Planeeritava ala põhiliseks tulevaseks õhusaaste allikateks on autoliiklus ja

hoonete soojavarustus. Suure müratasemega või keskkonnaohtlikku tootmist antud maa-alal ette

nähtud ei ole. Seetõttu puudub ka reostusoht, mis saaks seada piiranguid edaspidisele

ehitustegevusele.

Mõju taimestikule on neutraalne. Planeeritav ala taimekooslus on liigirikkuse poolest väheväärtuslik.

III väärtusklassiga puistu on planeeritud säilitada. Kavandatava tegevuse alal ega lähiümbruses ei levi

teadaolevalt ühtegi looduskaitsealust taimeliiki ega –kooslust.

Tootmismaa kruntidele ja teede äärde rajatakse ehituste vahelistele alale rohkesti uut kõrghaljastust.

Mõju loomastikule on neutraalne. Planeeritav tegevus muudab oluliselt kogu planeeritava ala

loomastiku elutingimusi. Kahepaiksete, näriliste ja põõsaslindudele elualad kitsenevad.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 22

Planeeritava maa-ala korrektne metsa ala säilitatakse nende jaoks ja uue kõrghaljastuse puud ning

põõsad on soodsaks elukohaks mitmetele linnuliigile.

Planeeringu ala Jaani tee 2 katastriüksuse edela piiril riigitee 8 Tallinna-Paldiski poolses osas asub

looduskaitsealuse III kaitsekategooria kuklaste pesa, mille ümberpaigutamine peab toimuma enne

ehitustööde algust ja parim aeg kuklaseperede ümberpaigutamiseks on varakevadel, kuklasperede nö.

“soojatuuma“ ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume

sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale.

Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „ Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise kord“

reguleerib kaitsealuse looma-, taime- ja seeneliigi isendi (sealhulgas kuklapesade) ümberasutamist

nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta.

Kuklaste ümberpaigutamise vajadus selgub riigitee 8 Tallinn-Paldiski ristmiku ehituse käigus. Tee

projektis ette näha kuklaste pesa märgistamine ehituse ajal (kui on võimalik säilitada).

9. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD

Detailplaneeringu üheks ülesandeks keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu

elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti

koostamisel on täiendavalt vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kõikide kavandatud tegevuste jaoks on vajalik taotleda vastava tegevuse realiseerimiseks kehtiva korra

kohased keskkonnaload.

Tulevase ettevõtja jaoks on oluline teadvustada, et ta osaleb ühise keskkonna loomises ka ise. Samuti

peab territooriumi omanik tagama ala korrashoiu. Selliselt on võimalik rajada ümbritsevasse

maastikku hästi sulanduvaid tootmiskomplekse detailplaneeringus esitatud kujul.

Detailplaneeringuga on arvestatud alljärgnevate seisukohtadega:

 Olenevalt planeeritavate hoonete kasutusotstarbest tuleb tagada, et siseruumide

müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed

elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid

lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

 Uue puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015. määruses nr 43

„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni

ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutuselevõtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus-või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“

toodud nõudeid.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 23

10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all

olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab

radooni imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate

välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude

läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes madala

radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti

Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja

selle allikad järgi teha hoonete pinnase mõõtmised. Ruumide ventileerimine on alati radooniohutu

ehitamise eelduseks.

11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

12. KITSENDUSED JA SERVITUUDI VAJADUS

Pos nr Kitsendused ja servituudid

1 Planeeritud tehnovõrkude servituudi ala

2 Planeeritud 6kV elektrimaakaabli servituudid (1 m kaabli teljest mõlemale poole). Juurdepääsutee servituut. Planeeritud tehnovõrkude servituudi ala Jaani tee 10 m tänava kaitsevöönd 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd

3 Jaani tee 10 m tänava kaitsevöönd 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Sidekaabli 1 m kaitsevöönd kaabli teljest

4 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Planeeritud 6kV elektrimaakaabli servituudid (1 m kaabli teljest mõlemale poole).

5 Planeeritud tehnovõrkude servituudi ala Puhastusseadme 20 m kuja

6 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Planeeritud tehnovõrkude servituudi ala

7 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd

8 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Ingeri tee 10 m tänava kaitsevöönd Planeeritud tehnovõrkude servituudi ala Puhastusseadme 20 m kuja

9 Ingeri tee 10 m tänava kaitsevöönd Planeeritud tehnovõrkude servituudi ala Puhastusseadme 20 m kuja

10 Ingeri tee 10 m tänava kaitsevöönd Puhastusseadme 20 m kuja

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 24

11 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Ingeri tee 10 m tänava kaitsevöönd Puhastusseadme 20 m kuja

12 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd

11+12 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Ingeri tee 10 m tänava kaitsevöönd Puhastusseadme 20 m kuja

13 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Puurkaevu 50 m sanitaarkaitsevöönd

10+11+12+13 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Ingeri tee 10 m tänava kaitsevöönd Puurkaevu 50 m sanitaarkaitsevöönd Puhastusseadme 20 m kuja

14 Puurkaevu 50 m sanitaarkaitsevöönd

15 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Ingeri tee 10 m tänava kaitsevöönd

16 Puhastusseadme 10 m kuja

17 Puhastusseadme 10 m kuja Planeeritud tehnovõrkude servituudi ala

18 -

19 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd

20 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Puhastusseadme 10 m kuja

21 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd

22 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd 6 kV õhuliini 10 m kaitsevöönd liini teljest

23 6 kV õhuliini 10 m kaitsevöönd liini teljest

24 6 kV õhuliini 10 m kaitsevöönd liini teljest

25 6 kV õhuliini 10 m kaitsevöönd liini teljest

26 6 kV õhuliini 10 m kaitsevöönd liini teljest Planeeritud tehnovõrkude servituudi ala

22+23+24+26 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd 6 kV õhuliini 10 m kaitsevöönd liini teljest

27 Jaani tee 10 m tänava kaitsevöönd 8 Tallinn-Paldiski 50 m tee kaitsevöönd Planeeritud tehnovõrkude servituudi ala 6 kV õhuliini 10 m kaitsevöönd liini teljest

13. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad

olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Planeeritud tootmismaa kruntide ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt.

Vastava krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

sisese haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega. Vastavad tegevused

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 25

toimuvad krundiomaniku kulul. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

Hoonete ehituslubade väljastamise eelduseks on asjaolu, et planeeringualal oleks välja ehitatud

planeeritavad (ühiskanalisatsiooni- ja veevõrk, elektrivarustus jne) tehnovõrgud ja teed ning üle antud

Lääne-Harju Vallavalitsusele ja viimane on need vastu võtnud, samuti seatud detailplaneeringuga

ettenähutud kõik servituudid. Välja arvatud krundid pos. 7 ja 21, mis antakse üle Lääne-Harju

Vallavalitsusele kui perspektiivsete kergliiklusteede rajajale perspektiivis.

Detailplaneeringus on reserveeritud maa-ala võimalike sidetrasside ehituseks hoonetesse tulevikus,

mis rajatakse Elioni maakaablivõrgu olemasolul antud piirkonnas ning eeldatavate klientide taotluse

laekumisel.

Transpordiameti nõuded detailplaneeringu realiseerimiseks:

• Enne hoonetele ehitulubade väljastamist tuleb välja ehitada riigitee ristmik terviklahendusena

kas põhijoonisel või perspektiivsel liikluskorralduse joonisel toodud mahus. Kui planeeringu

realiseerimisel rajatakse põhijoonisel toodud lihtristmikud, siis tuleb lihtristmike lahendust

projekteerimise etapis täpsustada.

• Riigitee maaüksusele tehnovõrkude projekteerimisel tuleb lähtuda Transpordiameti juhendist

"Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel". Riigitee maaüksusele

kavandatud tehnovõrkude projektid tuleb kooskõlastada riigitee valdajaga.

• Ehitustööd riigitee alusel maal tuleb kooskõlastada riigitee valdajaga.

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiametit menetlusse.

• Planeeringuala liikluslahendused tuleb rajada enne hoonetele ehitusloa väljastamist.

14. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJAD

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering 26

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

JOONIS 1 SITUATSIOONI PLAAN A4

JOONIS 2 KONTAKTVÖÖNDI PLAAN A4

JOONIS 3 TUGIPLAAN 670X1360

JOONIS 4 DETAILPLANEERINGU PÕHIJOONI -TEHNOVÕRKUDEGA 690X2000

JOONIS 5 8 TALLINN-PALDISKI PERSPEKTIIVNE RISTMIK