| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/18764-2 |
| Registreeritud | 03.12.2025 |
| Sünkroonitud | 04.12.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Anija Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Anija Vallavalitsus |
| Vastutaja | Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Anija Vallavalitsus
F. R. Kreutzwaldi tn 6
74307, Harju maakond, Anija vald,
Kehra linn
Teie 04.11.2025 nr 7-2/1491
Meie 03.12.2025 nr 7.2-2/25/18764-2
Seisukohtade väljastamine Anija vald
Kuusemäe küla Kaunismaa vkt maaüksuse
ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud meid Anija vald Kuusemäe küla Kaunismaa vkt maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest Anija Vallavalitsuse 28.10.2025 korraldusega
nr 2-3/359.
Planeeringu eesmärgiks on lahendada kuni 49 elamukrunti. Alal kehtib Kuusiku maaüksuse
planeering, millega on lahendatud 20 elamukrunti. Planeering jääb väljapoole riigitee
kaitsevööndit (vt ala skeem kirja lõpus), juurdepääs alale on tagatud Kaunismaa teelt (460 m lõik)
üle Anija metskond 24 kinnistu (14001:001:0860). Ala suurus on ca 57 ha.
Planeeritav ala külgneb riigiteega 12 Kose-Jägala tee km 31,74. Riigitee aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 3232 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja
planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääs planeeringualale on tagatud olemasoleva ristumiskohta kaudu riigiteelt 12 km
31,75 Kaunismaa teelt. Tulenevalt olukorrast, kus käesoleval hetkel pole täpselt teada
planeeringualast tulenev liiklussagedus, tuleb planeeringu koostamise käigus analüüsida
ristmiku läbilaskevõimet. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Hinnata
arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida, kas ristmikule
piisab möödumislaiendusest või on vajalik rajada vasakpöörderada. Teostada ristmike
läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava
perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Soovitame lisada riigitee ristmik
planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust
planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), võib osutuda vajalikuks kaasata
planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
2 (3)
3. Planeeringus analüüsida ka võimalikke ühistranspordi ühendamise võimalusi ning vajadusel
näha ette ühistranspordi peatused (sh ühendused ühistranspordi peatustega.
4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
5. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
7. Kergliiklusteede kavandamisel siduda kergliiklustee olemasoleva kergliiklusteevõrguga.
Riigitee äärde kergliiklustee kavandamisel tuleb kergliiklustee eraldada sõiduteest
ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.
8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
9. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
10. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus
kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda
Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud
põhimõtetest.
11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
3 (3)
17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: Planeeringuala skeem
Krista Einama
58627026, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|