Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 25.01.2023 nr 6-3/22/13688-3

Meie 14.02.2023 nr 9.3-4/22/6116-3

Harku IV lubjakivikarjääri laienduse

rajamise ja töötamisega kaasneva KMH

programmi seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel seisukoha saamiseks Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja

töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi.

AS Harku Karjäär taotleb mäeeraldise ja teenindusmaa piiride muutmist ja loa kehtivusaja pikendamist

30 aasta võrra. Taotlev Harku IV lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Harku

lubjakivimaardlas. Mäeeraldis pindala on 48,98 ha ja teenindusmaa pindala on 51,66 ha ning mäeeraldis

hõlmab Harku maardla aktiivseid tarbevaru plokke 33, 34 ja aktiivset reservvaru plokki 28 ning

mäeeraldisel on ehituslubjakivi maavaravaru (seisuga 30.09.2021) kokku 3541,213 tuh m³. Kaevandatud

lubjakivist toodetaks killustikku, mida kasutatakse peamiselt teede- ja üldehituses ning betooni

tootmiseks.

KMH eesmärk on anda ülevaade kavandatava tegevuse kohta sobivaima lahendusvariandi, millega on

võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale.

Harku IV lubjakarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmis (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, 2023) on välja toodud järgnev:

 „Maavara kaevandamisel kasutatav tehnika ja transport põhjustab müra ning tahkete osakeste

(edaspidi ka tolm) levimist ümbruskonda. Ülenormatiivne müra ja tahkete osakeste

kontsentratsioonid võivad häirida piirkonna elanikke ja loomastikku, mistõttu tuleb kaevandajal

tagada piirnormidest kinnipidamine väljaspool tootmisterritooriumi.“

 „Müra levik sõltub eeskätt kasutatavate mäemasinate ja seadmete helivõimsustasemetest, nende

paiknemisest mäeeraldisel ja tööajast. KMH käigus tehakse modelleerimise teel kindlaks müra

ja tolmu leviku ulatus mäeeraldise toimuvatest tööprotsessidest ja väljaveoteedelt ning tuuakse

välja leevendavad keskkonnameetmed nende leviku ära hoidmiseks.“

 „Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra.

Kaevandamismasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on minimaalne (lõhatud

paekivi loodusliku niiskuse jämeda tükilisuse tõttu. Kaevise transportimisel samuti tolmu

oluliselt ei teki, kuna veokite liikumiskiirus on väike. Kui kuivemal perioodil esineb tolmuteket,

siis tuleb selle piiramiseks vajadusel teid niisutada.“

 „KMH käigus tehakse modelleerimise teel kindlaks müra ja tolmu leviku ulatus mäeeraldisel

toimuvatest tööprotsessidest ja väljaveoteedelt ning tuuakse välja leevendavad

keskkonnameetmed nende leviku ära hoidmiseks.“

 „Kavandatava tegevusega kaasnevate müratasemete vastavust lähimate tundlike objektide

juures võrreldakse keskkonnaministri määrusega nr 71 sätestatud piirväärtustega.“

Keskkonnaloa nr KMIN-096 mäeeraldise laiendamise taotluse seletuskirjas (Harku IV lubjakivikarjäär)

on välja toodud järgnev:

 „Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad

karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite

müratase jääb vahemikku 84…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100

2(2)

m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5

dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad

ja katendist vallid.“

 „Välismüra normtase III kategooria segaalal (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-,

teenindus- ja tootmisettevõtted) on päeval 65 dB ja öösel 55 dB (Keskkonnaministri 16.12.2016

määrus nr 71“ Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid”). Seega saavutatakse avamaastikul päevane normatiivne müratase

müraallikast 50 m kaugusel ja öine tase 150 m kaugusel.“

 „Oluline mõju võib tekkida kinnisvarale mäeeraldiste läheduses lõhketöödest põhjustatud

maavõngete (vibratsiooni) tõttu. Kaevandamisel tekkivaid keskkonnamõjusid saab viia

normatiivsetesse piiridesse leevendusmeetmete abil või leevendavate alternatiivide

kasutuselevõtul, rakendades aruandes väljapakutud leevendusmeetmeid.“

 „Kaevandamise tulemusel muutub jäädavalt reljeef, mis ei taastu. Kaevandatud mäeeraldis

suurendab veelkordselt juba kujunenud olukorda (nn suurt auku) selles piirkonnas. Seega seiret

ja vajadusel leevendust vajavad tegevused, mis on seotud lõhketöödega ja killustiku tootmisega

(müra, vibratsioon, tolm).“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib täiendavalt järgmist:

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud normtasemeid.

 Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra

liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

 Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

 Jälgida, et karjääri töö käigus tekkivad vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused.

 Esitada müra ja vibratsiooniuuringud ametile hindamiseks.

 Teha koostööd kavandatava karjääri ümbruse elanikega, leidmaks üheskoos parim lahendus.

Teavitada elanikke eelnevalt suurematest mürarikaste tööde teostamise ajast ning tööde

kestusest, vältimaks teadmatusest tingitud kaebusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee