Seisukoha küsimine

Dokumendiregister	Terviseamet
Viit	9.3-4/22/6116-2
Registreeritud	25.01.2023
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Sissetulev dokument
Funktsioon	9.3 Teenuste terviseohutus
Sari	9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid
Toimik	9.3-4/2022
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis	Keskkonnaamet
Vastutaja	Kristina Jaroševitš (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (184103 tm).

Failid

Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi kohta seisukoha küsimine.asice

Harku IV laienduse KMH programm.pdf

Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi kohta seisukoha küsimine.pdf

Harku IV laienduse KMH programm.pdf

Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Koostajad: Aadu Niidas, Liisa Küttim, Priit Kallaste, Martin Küttim, Hanna-Liis Heinla, Valdur Lahtvee

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

SISUKORD

1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ............................................ 4

2. Kavandatava tegevuse asukoht .................................................................................... 6

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .. 12

3.1. Kavandatav tegevus .............................................................................................. 12

3.2. Alternatiivsed võimalused .................................................................................... 13

4. Keskkonnamõju hindamise sisu ................................................................................. 14

4.1. Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused .......... 14

4.2. KMH algatamine, läbivaatamine ja avalikustamine ............................................ 15

4.3. Kasutatud infoallikad ............................................................................................ 15

4.4. Kavandatava tegevuse eesmärk........................................................................... 16

4.5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............ 16

4.6. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund ................................... 20

4.7. Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus ...... 20

4.8. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid ..................................................................... 21

4.9. Keskkonnameetmed, sh keskkonnaseire ning keskkonnameetmete kasutamise eeldatav efektiivsus .............................................................................................. 26

4.10. Teiste keskkonnalubade vajadus ......................................................................... 27

4.11. Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus ................................................................................... 27

4.12. Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang ............................................................. 27

4.13. KMH aruandele lisatakse keskkonnamõju hindamise algatamise avaldus, KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja avalike arutelude protokollid ............................................................................... 27

5. Hindamismetoodika .................................................................................................... 28

6. Ajakava ......................................................................................................................... 32

7. Arendaja, otsustaja, järelevalvaja ja eksperdi andmed ............................................. 35

8. Lisad ............................................................................................................................. 36

LISAD

1. Harku IV lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotlus. 2. Keskkonnaameti 06.07.2022. a kiri nr DM-117855-28 Harku IV lubjakivikarjääri

keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotlusele KMH algatamiseks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS

Aktsiaselts Harku Karjäär (registrikood 10478760; edaspidi ka arendaja) on asutatud 1991. aastal, kes Tallinna lähedal Saue ja Harku valdades paiknevas Harku lubjakivimaardlas (registrikaart nr 161) (edaspidi ka Harku maardla) kaevandab kõrgemargilist lubjakivi erinevate fraktsioonidega killustiku tootmiseks. Ettevõte kasutab nii maavarade kaevandamisel kui ka toodangu valmistamisel keskkonnasõbralike seadmeid, mis lubavad kasutada maavara säästlikult ja valmistada kvaliteetset toodangut, vastates Euroopa standarditele ja Eesti Vabariigi seadusandlusega sätestatud nõuetele ja normidele. Ettevõttel on maavara kaevandamiseks kehtivad keskkonnalubasid Harku maardlas asuvas Harku karjääris (luba nr KMIN-038), Harku II karjääris (luba nr KMIN-086), Harku IV lubjakivikarjääris (luba nr KMIN-096) (edaspidi ka Harku IV karjäär) ja Harku VI lubjakivikarjääris (luba nr HARM-145). Arendaja kaevandab ehituslubjakivi aktiivsest reservvaru plokist nr 28 aR keskkonnaloa nr KMIN-096 alusel, mis kehtib kuni 19.05.2031. aastani. Ettevõte soovib karjääri mäeeraldist laiendada kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokkidele 33 aT ja 34 aT, millega seoses taotletakse mäeeraldise ja teenindusmaa piiride muutmist ja loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra. Maapõuseaduse (edaspidi MaaPS) § 68 lõike 1 kohaselt on keskkonnaloa omajal õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks. Seisuga 30.09.2021 on Harku IV lubjakivikarjääri ploki 28 aR kaevandatav jääkvaru 367,613 tuh m3. Viimasel viiel aastal on kaevandatud keskmiselt 178 tuh m3 aastas, seega jätkuks olemasolevast varust umbes kaheks aastaks.

Harku maardla on üks peamistest lubjakivimaardlatest, kus toodetakse kõrge kvaliteediga lubjakivikillustiku nii Tallinna kui ka laiemalt Põhja-Eesti ehitusobjektide ja betoonitootjate tarbeks. Eesti Geoloogiateenistuse ja Keskkonnaministeeriumi koostöös valminud uuringus „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ on jõutud järeldusele, et Harjumaal on maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse analüüsi seisukohast mõistlik käsitleda vaid Väo kihistu kasutusperspektiivi, mida kaevandatakse Harku, Maardu ja Väo maardlates. Mujal (v.a Väo, Harku, Jägala, Maardu) on lubjakivi väiksema külmakindlusega ja savikam ning ei pruugi vastata kõrgemargilise ehituskillustiku kvaliteedile. Samuti jõuti antud uuringus järeldusele, et Harku maardlas, kus lasub Eesti kvaliteetseim ehituslubjakivi, on maardlate nimistu varustuskindluse arvutuse järgi olemasolevate mäeeraldiste kaevandatava varu kogus kriitiline ning varu jätkub vaid kaheksaks aastaks. Uuringus toodi välja, et võimalus kaevandamisala laiendamiseks on olemasolevast Harku IV lubjakivikarjäärist põhja poole. Eelnevast tulenevalt taotletakse Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamist Harku maardla plokkidele 33 aT ja 34 aT, mis jäävad olemasolevast Harku IV mäeeraldisest vastavalt põhja ja lõuna suunas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 19,44 ha. Taotletava laienemise järgselt kujuneb mäeeraldise pindalaks 48,98 ha ja teenindusmaa pindalaks 51,66 ha. Harku IV karjääri laienduse kasuliku kihi moodustavad Uhaku lademe ning Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid ning Aseri ja Kunda lademete rauaooiide sisaldav homogeenne lubjakivi. Kasuliku kihi lubjakivi kogupaksus taotletava mäeeraldise laiendusel varieerub vahemikus 9,4–13,6 m ja kaevandatav varu kogus on 3 466,713 tuh m3. Taotletava Harku IV karjääri laienduse ehituslubjakivi aastane keskmine kaevandamismäär on 120 tuh m3, millest toodetakse killustikku, mida kasutatakse peamiselt teede- ja üldehituses ning betooni tootmiseks.

Algatatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk on hinnata olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnaamet andis oma 06.04.2022. a kirjaga nr DM-117855-15 teada, et on võtnud menetlusse arendaja esitatud keskkonnaloa muutmise taotluse ning on oma 06.07.2022. a kirjaga nr DM-117855-28 algatanud keskkonnaloa muutmise taotluse KMH. KMH algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punktid 28 ja 35, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2 ja 3 ning edaspidi MaaPS § 48 nõuetele. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb muuhulgas hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 35 kohaselt loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks sama lõike punktides 1–34 nimetatud tegevuse või käitise muutmist või ehitise laiendamist, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab samas lõikes sätestatud võimalikele künnistele. Sellisel juhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lõige 3). Varasemalt ei ole antud asukohas kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud, seetõttu tuleb KMH läbi viia (KeHJS § 11 lõige 6). KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse teeb ja tegevusloa annab Keskkonnaamet (KeHJS § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõige 2, MaaPS § 48). Keskkonnaamet lähtus KMH algatamise otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud taotluse menetlemise aja jooksul).

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa taotlejale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT

Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri laiendus, mäeeraldis pindalaga 48,98 ha ja koos mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 51,66 ha, asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Harku lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 161) katastriüksustel Harku karjäär 3 (72701:001:0012; pindala 15,11 ha; 40 % maatulundusmaa, 60 % mäetööstusmaa), Harku karjäär 4 (72701:001:0011; pindala 10,62 ha; 70 % maatulundusmaa, 30 % mäetööstusmaa), Harku karjäär 7 (72601:001:1010; pindala 6,75 ha; 100 % maatulundusmaa), Harku karjäär 8 (72701:001:0534; pindala 9,96 ha; 100 % maatulundusmaa), Harku karjäär 9 (72701:001:0535; pindala 9,80 ha; 100 % maatulundusmaa), Harku karjäär 10 (72701:001:0536; pindala 8,39 ha; 75 % mäetööstusmaa, 25 % maatulundusmaa) ja Harku karjäär 11 (72701:001:0537; pindala 6,59 ha; 75 % mäetööstusmaa, 25 % maatulundusmaa). Kõik katastriüksused on arendaja omanduses. Taotletav mäeeraldis hõlmab Harku maardla aktiivseid tarbevaru plokke 33 ja 34 ning aktiivset reservvaru plokki 28. Seejuures plokk 33 on hõlmatud osaliselt (joonis 2.1).

Taotletava mäeeraldises ja selle teenindusmaa hõlmab osaliselt põhja suunas katastriüksuseid Harku karjäär 8 (72701:001:0534) ja Harku karjäär 4 (72701:001:0011). Itta jäävad katastriüksused Laabi-Piiri (72701:001:0014), Harku karjäär (72701:001:0027) ja Tuisu-Piiri (72701:001:0013). Lõunas kattub laiendus osaliselt katastriüksusega Harku karjäär 3 (72701:001:0012). Läände jäävad katastriüksused Voolu (72701:001:0112) ja Karjääri (72701:001:1319) ning osaliselt Harku karjäär 7 (72601:001:1010).

Harku IV lubjakivikarjääri laiendusele lähimad asustusüksused on Laabi küla ~400 m kirdes, Vatsla küla ~490 m läänes ja Harku alevik ~1,5 km kagus. Kavandatava karjääri teenindusalal hooneid ei asu. Lähima majapidamise õueala on Hüüru külas.

Tabel 1. Kavandatava Harku IV lubjakivikarjääri lähimad õuealadega majapidamised

Asustus- üksus

Paikne- mine

Kaugus karjäärist

Asustuse nimetus Katastri tunnus Maakasutustüüp

Hüüru küla

Kagus ~145 m Keldri 72701:001:0320 100 % elamumaa

~700 m Paldiski mnt 432 72701:001:0085 100 % elamumaa

Lõunas

~175 m Suurekivi 72701:001:0440 100 % elamumaa

~230 m Harku tee 6 72701:001:0594 100 % elamumaa

~330 m Harku tee 4 72701:001:0128 100 % elamumaa

~350 m Harku tee 1 72701:001:0826 100 % ühiskondlike

ehitiste maa

~530 m Paldiski mnt 303 72701:001:0052 100 %

maatulundusmaa

~650 m Paldiski mnt 305 72701:001:1231 100 %

maatulundusmaa

Vatsla küla

Läänes ~390 m Mulgi 72701:001:0973

100 % maatulundusmaa

~510 m Vilja AÜ 10 72702:003:0080 100 % elamumaa

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Asustus- üksus

Paikne- mine

Kaugus karjäärist

Asustuse nimetus Katastri tunnus Maakasutustüüp

~510 m Vilja AÜ 9 72702:003:0070 100 % elamumaa

~515 m Vilja AÜ 8 72702:003:0060 100 % elamumaa

~530 m Vilja AÜ 7 72702:003:0050 100 % elamumaa

~550 m Vilja AÜ 6 72702:003:0260 100 % elamumaa

~580 m Raudrohu tee 59 72702:001:0210 100 % elamumaa

~600 m Raudrohu tee 57 72702:001:0200 100 % elamumaa

~580 m Raudrohu tee 55 72702:001:0190 100 % elamumaa

~580 m Raudrohu tee 51 72702:001:0170 100 % elamumaa

~595 m Raudrohu tee 49 72702:001:0160 100 % elamumaa

~610 m Raudrohu tee 47 72702:001:0150 100 % elamumaa

~280 m Põldmäe tee 5 72701:001:0167 100 % elamumaa

~340 m Põldmäe tee 3 72701:001:0059 100 % elamumaa

~450 m Põldmäe tee 7 78601:001:0163 100 % elamumaa

~640 m Põldmäe tee 9 72701:001:0040

100 % maatulundusmaa

Laabi küla

Kirdes

~840 m Kadaja tee 4 19801:002:6670 100 % elamumaa

~810 m Kadaja tee 1 19801:002:0942 100 %

maatulundusmaa

~810 m Kadaja tee 5 //Müürisepa

19801:002:0575 100 % elamumaa

~805 m Kadaja tee 7 19801:002:0772 100 % elamumaa

~750 m Kadaja tee 6 19801:002:0673 100 %

maatulundusmaa

~450 m Kadaja tee 12

//Jaago 19801:002:0664

100 % maatulundusmaa

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaservas (mäeeraldisest ~10 m kaugusel) kulgeb loode-kagu suunaline Tammi tee (tee nr 1980003). Taotletavast mäeeraldise lääneservast ~50–55 m kaugusel kulgeb Harku-Rannamõisa tee (tee nr 11191), mille kaitsevöönd on Ehitusseadustiku § 71 lõike 2 järgi tee äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Paralleelselt Harku-Rannamõisa teega on elektrimaakaabelliin Estlink 1 (väline tunnus 400588671, mille kaitsevööndi ulatus on 1 m). Elektrimaakaabelliin jääb Harku-Rannamõisa tee kaitsevööndisse. Teega kulgeb samas suunas ka planeeritav Juuliku-Tabasalu tee trassikoridor, millel on kattumine Harku IV laienduse lääneservadest (nii plokkide 33 kui ka 34) (joonis 2.2).

Lisaks Tammi teele asub käsitletava ala põhjapiiril Elektrilevi OÜ 1–20 kV pingega elektriõhuliin Harku-Järve: TAB (väline tunnus: K212826957; kaitsevöönd 10 m liini teljest), mille kaitsevööndiga on taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattumine ~10 m ulatuses. Elektrilevi OÜ on kaevandamisloas esitatud mäeeraldise asendiplaani järgse maavara kaevandamise kooskõlastanud. Mäeeraldisest on välja jäetud elektriõhuliini postide kaitsetervikud 5 x 5 m ulatuses.

Taotletava mäeeraldise edelanurka läbivad kaks Elektrilevi OÜ 1–20 kV pingega elektriõhuliini RESTAURAATORI:TAB (väline tunnus: K212840922; kaitsevöönd 10 m liini

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

teljest) ja Harku-Vahealajaam: HRK (väline tunnus: K111160844; kaitsevöönd 10 m liini teljest). Nimetatud elektriliinid demonteeritakse.

Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~25–50 m kaugusel lõuna suunas kulgevad ida-lääne suunalised Elering AS-i 35–110 kV elektriõhuliinid Harku–Veskimetsa (väline tunnus: L011; kaitsevöönd 25 m) ja Kadaka–Harku (väline tunnus: L012; kaitsevöönd 25 m). Nimetatud liinide kaitsevöönd ei kattu mäeeraldise ega selle teenindusmaaga, jäädes mäeeraldise ja teenindusmaa lõunaservast ~1,5 m kaugusele.

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaserv külgneb osaliselt Harku karjääriga (kaevandamisloa nr KMIN-038; kaevandaja: AS Harku Karjäär), lääneserv osaliselt Harku VI lubjakivikarjääriga (kaevandamisloa nr HARM-145; kaevandaja: AS Harku Karjäär). Lisaks jääb olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri põhja osast ~215 m itta jääb Harku V lubjakivikarjäär (kaevandamisloa nr KMIN-123; kaevandaja: Balti Kivi OÜ).

Taotletav ala on osaliselt võsastunud looduslik rohumaa. Plokil 33 on kraavitus ja seda läbi Proosoja kraav (VEE1094106). Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgustega vahemikus 28– 33 m. Olemasoleva mäeeraldise piires on kaevandamisega maapinda muudetud ning kaevandatud ala absoluutkõrgus on vahemikus 17–19 m.

Taotletava karjääri teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Lähim III kaitsekategooria taimeliik on mäeeraldisest ~110 m idas põõsasmaran (Potentilla fruticosa; KLO9341044). Lähim kaitseala on Harku mõisa park (KLO1200583), mis on taotletavast mäeeraldisest ~930 m kagus. Kirdesse (~2 km) jääb lähim kaitstav üksikobjekt Pilladu tamm (KLO4000393) oma kaitsevööndiga. Taotletava karjääri laiendusele on lähimad kaitsealused liigid on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri laienduse lähiümbruse looduskaitselised objektid

Paiknemine Kaugus karjäärist Looduskaitse

kategooria Liik EELIS kood

Kagus

~0,9 km II kaitsekategooria

loomaliik suurkõrv (Plecotus

auritus) KLO9105264

~1,1 km II kaitsekategooria

loomaliik põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii) KLO9115647

~1,1 km II kaitsekategooria

loomaliik veelendlane

(Myotis daubentonii) KLO9115768

~1,1 km II kaitsekategooria

linnuliik sarvikpütt (Podiceps

auritus)

KLO9127448

~1,1 km III kaitsekategooria

linnuliik väike pütt

(Tachybaptus ruficollis) KLO9127506

Idas

~1,4 km II kaitsekategooria

loomaliik põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii) KLO9116328

~2,1 km III kaitsekategooria

linnuliik hiireviu (Buteo buteo) KLO9108902

~2,5 km III kaitsekategooria

linnuliik raudkull (Accipiter nisus) KLO9108911

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Paiknemine Kaugus karjäärist Looduskaitse

kategooria Liik EELIS kood

Põhjas ~1,2 km III kaitsekategooria

linnuliik hoburästa (Turdus

viscivorus) KLO9123698

Loodes

~1,6 km III kaitsekategooria

linnuliik värbkakk

(Glaucidium passerinum) KLO9124614

~1,7 km

III kaitsekategooria seene- või

samblikuliik

taiga-peenpoorik (Skeletocutis odora)

KLO9600729

~1,9 km III kaitsekategooria

linnuliik väike-kärbsenäpp (Ficedula parva)

KLO9101310

~1,9 km III kaitsekategooria

linnuliik händkakk (Strix uralensis) KLO9101309

~1,9 km III kaitsekategooria

linnuliik värbkakk

(Glaucidium passerinum) KLO9124617

~1,9 km II kaitsekategooria

linnuliik kanakull (Accipiter

gentilis

KLO9125210

~2,2 km III kaitsekategooria

linnuliik hiireviu (Buteo buteo KLO9128248

~2,5 km III kaitsekategooria

linnuliik musträhn (Dryocopus

martius) KLO9124612

~2,5 km II kaitsekategooria

linnuliik karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus) KLO9124592

Läänes ~0,1 km

III kaitsekategooria taimeliik

põõsasmaran (Potentilla fruticosa)

KLO9341044

~2 km II kaitsekategooria

taimeliik madal unilook

(Sisymbrium supinum) KLO9340921

Taotletaval Harku IV lubjakivikarjääri laienduse alal ei ole riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid, kinnismälestisi ega nende kaitsevööndeid. Kaevandamise käigus juhuslike arheoloogiliste leidude korral tuleb tööd peatada ja Muinsuskaitseametit koheselt teavitada. Lähimad pärandkultuuri objektid on plokist 33 põhjast piirnev kitsarööpmelise raudtee trass (198:RTR:002) ja tänaseks hävinud Rannamõisa raudteejaam (198:RTR:003; ~30 m põhjapool), Laabi küla kiviaiad (198:AED:002; ~80 m põhjapool), Laabi talukoht (198:TAK:006; ~240 m põhjapool) ja ~170 m kirdesse jääv hoone (198:TAK:005). Harku IV karjäärist ~1,1 km itta jääb hoone (198:TAK:008) ja ~1,2 km samas suunas asub Harku raudteejaam (727:RTR:002). Harku IV karjääri laienduse plokist 34 ~320 m edelasse jäävad Harku kool (727:KOO:002) ja Harku vallamaja (727:VAL:001). Lähimad kultuurimälestised on kavandatavast lubjakivikarjääri plokist 34 ~630–680 m lõunas asuvad Peeter Suure Merekindluse sõjaväe-linnaku hooned (registrikoodid 88908894). Kavandatava Harku IV laienduse plokist 33 ~1,2 km edelasse jääb arheoloogiamälestis „asulakoht“ (kultuurimälestiste register 18946).

ASENDIPLAAN M 1 : 20 000

Joonis 2.1

Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti WMS rakendust 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.9.2 (litsents: EFL820902737)

Harku karjäär

Harku II karjäär

Harku IV karjäär

Harku IV karjääri laiendus

Taotletava laienduse mäeeraldis

Taotletava laienduse teenindusmaa

Võimalik väljaveotee

Kehtivad mäeeraldised

Harku V karjäär

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 2.2

Harku IV lubjakivikarjääri laiendus, Saue vald, Harju maakond

Mäeeraldise lähiümbruse plaan Mõõtkava 1: 8 000

Kinnitas Aadu Niidas

Koostas Liisa Küttim Kuupäev 10.10.2022

Töö nr 22/4171

Märkused 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust 2. Plaani koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid seisuga 11.07.2022. 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.9.2 (litsents: EFL820902737) 4. Piirkonnas on II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373). II kaitsekategooria loomade lähim leiukoht asub taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 930 m kaugusel kagus.

Accipiter nisus

(raudkull) Buteo buteo

(hiireviu)

Potentilla fruticosa

(põõsasmaran)

PRK0054329

PRK0000078

PRK0052368

PRK0052054

PRK0055060

PRK0051636

PRK0018855

PRK0000076

PRK0052870

PRK0051465

PRK0011509 PRK0000763

PRK0053720

PRK0053947

PRK0058177

PRK0000762

PRK0053946

PRK0055891 PRK0018150

PRK0017093

PRK0018861

PRK0018945

PRK0030564

PRK0018652

PRK0030072

PRK0000077

PRK0018910

PRK0000775

PRK0018953

PRK0018764

PRK0030929

PRK0017095

PRK0018654PRK0018621

PRK0018658

PRK0018722

PRK0024514

PRK0050479

PRK0017842

PRK0018942

PRK0018656

PRK0014693

PRK0014715

PRK0018657

PRK0000779

PRK0005027

PRK0018921

PRK0014328

PRK0017649

PRK0005982

PRK0011580

PRK0030053

PRK0017910

PRK0018982 PRK0018906PRK0018908

PRK0030035 PRK0018909

PRK0018353

PRK0018858

PRK0017096

PRK0017807

PRK0030566

PRK0018059

PRK0018108

PRK0030595PRK0020399

PRK0017238 PRK0018611PRK0018725

PRK0030219

PRK0016079

PRK0000778

PRK0002061

PRK0017806

PRK0030574

PRK0030402

PRK0018655

PRK0017756

PRK0018546 PRK0018739

PRK0018620

PRK0018472

PRK0018463

PRK0017854PRK0030428

PRK0030203

PRK0030442

PRK0030572

PRK0018610

PRK0018838

PRK0018591

PRK0030594

PRK0030563

PRK0018878

PRK0018791

PRK0018707

PRK0021513

PRK0030614

PRK0030677

PRK0018907

PRK0018763

PRK0018981

PRK0026176

PRK0030209

PRK0000826

PRK0018659 PRK0030274

PRK0002060

PRK0018660

PRK0018264

PRK0016415

PRK0018653

PRK0000769

PRK0018521

PRK0030095

PRK0018946

PRK0030298

PRK0018980

PRK0011582

PRK0017811

PRK0030271PRK0030469

PRK0030578

PRK0018174

PRK0030322

PRK0016678

PRK0030573

PRK0030565

PRK0018978

PRK0030631 PRK0030571

PRK0011383

PRK0056043

PRK0059484

PRK0059615

PRK0017681

PRK0064266PRK0064265

PRK0064267

Laabi

Harku karjäär

Harku II karjäär

Harku IV karjäär

Harku IV karjääri laiendus

Harku V karjäär

Taotletava laienduse mäeeraldis

Taotletava laienduse teenindusmaa

Kehtivad mäeeraldised

Harju roheline võrgustik

Elektriliin

Maaparandussüsteem

Keskkonnaregistrisse kantud järv

Keskkonnaregistrisse kantud puurkaev

Vooluvesi

III kaitsekategooria taimeliik

III kaitsekategooria loomaliik

JuTa eskiislahenduse trassikoridor

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

3.1. Kavandatav tegevus

Kavandatava Harku IV lubjakivikarjääri laienduse puhul on tegemist varasemast kaevandamisest puutumata, kuid olemasolevatest karjääridest mõjutatud maa-alaga. Kaevandamise tingimused kavandatavas Harku IV lubjakivikarjääris on soodsad. Kasuliku kihi keskmine paksus on taotletaval mäeeraldisel ~13,1 m. Kasulikku kihti kattev katend koosneb pehmest katendist (kasvukiht, moreen) ja kaljukatendist (murenenud ja purustatud lubjakivist). Pehme katendi keskmine paksus plokis 33 on ~0,2–0,3 m ning kaljukatendi kihi keskmine paksus plokis 33 on ~0,4–3,85 m. Olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri (plokk 28) piires on katend kogu alal eemaldatud ja ladustatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa äärealadele. Eemaldamata katendi maht kokku on ~273 000 m3. Mäeeraldistel olev katend on kavas eemaldada buldooseri ja ekskavaatoriga. Nii olemasoleval mäeeraldisel kui ka laienduse alal toimub kaevandamine väljakujunenud tehnoloogiaga, mille kohta on 2017. a koostatud nõuetekohane kaevandamise projekt. Lisaks plaanib arendaja kasutusele võtta mobiilse purustus-sorteerimissõlme, mille eeldatavad keskkonnamõjud oleksid väiksemad.

Taotletava Harku IV mäeeraldise laienduse avamiseks tehtavad esmased tööd on piiride märkimine, metsa ja võsa raadamine ning kändude juurimine. Seejärel kooritakse kattekihi ülemine ehk viljakas osa buldooseri või kopplaaduriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus. Ülejäänud katendimaterjal paigutatakse müra ja tolmu leviku tõkestamiseks vallidesse mäeeraldise teenindusmaal. Kavandatavas Harku IV lubjakivikarjääris on maavara plaanis raimata kombineeritult puur- lõhketöödega ja mehaaniliselt hüdrovasaraga. Raimatud materjal töödeldakse purustus-sorteerimissõlmes ja valmistoodang sorteeritakse erinevate fraktsioonidega killustikuks. Harku IV karjäärist saadavat killustikku kasutatakse peamiselt teede- ja üldehituses ning betooni tootmiseks.

Kavandatavas Harku IV lubjakivikarjääri laienduses on võimalik jätkata juba kasutuses oleva Harku IV mäeeraldisel kasutatavat maavara väljaveoskeemi. Maavara väljavedu Harku karjääridest toimub mööda Tammi teed (tee nr 1980003) kuni Tallinn-Paldiski põhimaanteeni (tee nr 8).

Taotletaval mäeeraldise laiendusel paikneb kaevandatav lubjakivivaru valdavalt põhjaveetasemest kõrgemal. Harku karjäärides on pikaajalise kaevandamistegevuse käigus kujunenud hüdrogeoloogilised tingimused, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16–19 m. Põhiline vee sissevool karjääridesse toimub läbi kattekivimite või otse maapinnalt. Karjääride madalamatesse osadesse koguneb aegajalt sademevesi, mis moodustab ka suurema osa karjääridest väljapumbatavast veest. Taotletava Harku IV mäeeraldise laiendusel kaevandamisel jätkatakse senise veekõrvaldusmeetodi

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

kasutamist. Laienduse aladele rajatakse karjääri põhja kraavid, mis juhivad vee olemasolevasse veekogujasse (settetiiki), kust setitatud vesi suunatakse mööda Tõnupere ja Laabi kraave Harku ojja ja sealt edasi Harku järve. Karjäärivesi ei mõjuta negatiivselt Harku järve seisundit, pigem värskendab puhtama veega. Hüdrogeoloogilised tingimused on kujundatud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas.

Taotletava ala mäenduslikud tingimused on piisavad kaevandamise järgseks nõuetekohaseks korrastamiseks. AS Harku Karjäär taotles 2021. a uute korrastamis- tingimuste väljastamist, et olemasolev Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldis korrastada täies ulatuses tagasitäitmisega inertsete püsijäätmetega kuni kaevandamiseelse absoluutkõrguseni. Sama korrastamisviisi soovitakse rakendada ka Harku IV lubjakivikarjääri laienduse puhul.

3.2. Alternatiivsed võimalused

Põhialternatiiviks ehk I-alternatiiviks on kavandatav tegevus ehk maavara keskkonnaloa taotluses esitatud informatsioon, mida on eelnevas ja käesolevas peatükis kirjeldatud. Tegevuse asukoha valikul ehk olemasoleva mäeeraldise laiendamisel alternatiive käsitleda ei saa, kuna see on seotud tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas. Erinevate alternatiivsete võimalustena saab KMH aruandes käsitleda tulevase võimaliku karjääri pindala ja kaevandatavat mahtu.

Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul, sest arendaja juba rakendab pikaajalise tegevuse käigus lubjakivi kaevandamisel välja kujunenud parimat võimalikku tehnoloogiat. Tehnoloogilisest aspektist on alternatiividena võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid, näiteks eelistada maavara raimamisel hüdrovasara kasutamist puur-lõhketööde asemel maavõngete suhtes tundlike objektide läheduses.

KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kui arendajale Harku IV mäeeraldisel lubjakivi kaevandamiseks tegevusluba ei väljastata.

Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi KMH aruandes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud välja punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse:

4.1. Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused

Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri laienduse arendaja on aktsiaselts Harku Karjäär, kes kaevandab Harjumaal Harku maardlas Harku IV lubjakivikarjääris maavara keskkonnaloa KMIN- 096 alusel.

Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH juhtekspert on Aadu Niidas.

Ekspertrühma koosseis:

Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2027) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma.

Liisa Küttim (geoökoloogia erialal (bioloogia kõrvaleriala) loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal. Ta on ka Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse nooremteadur ja keskkonnakorralduse õppekava õppejõud (keskkonnaseisundi hindamise ja seire, statistika ja andmebaaside kursused), samuti Tallinna Ülikooli doktorant ökoloogia erialal. Tema teadustöö keskendub sooökosüsteemide mikroelustikule, bioindikatsioonile ning elustiku vastastikmõjule keskkonnateguritega, olles läbi viinud mitmed rakenduslikke- ja alusuuringuid (nt kuivendamise mõju ökosüsteemide seisundile). Hindab mõju infrastruktuurile, maastikule, keskkonnaavariidele, elusloodusele, kultuuripärandile, jäätmetekkele ja koosmõjusid.

Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile, välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon) ja lõhketöödega kaasnevaid mõjusid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Martin Küttim (doktorikraad ökoloogias, magistri- ja bakalaureusekraad geoökoloogias) töötab paralleelselt keskkonnaspetsialistina Inseneribüroos Steiger ning teadurina Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuses. Teadustöös on ta keskendunud kliimamuutuste ja maakasutuse mõjule soo- ja metsaökosüsteemidele ning rakendusprojektides nende mõjude leevendamisele ökoloogilise taastamisega. Hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ja tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele. Samuti inimese tervisele, heaolule ja varale.

Hanna-Liis Heinla (bakalaureusekraad keskkonnatehnoloogia ja- juhtimise erialal; Tallinna Tehnikakõrgkool, keskkonnakorralduse ja -poliitika eriala magistrant; Eesti Maaülikool) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega alates 2021. aastast. Hindab mõju pinnaveekogudele, põhjaveele ja tarbekaevudele.

Valdur Lahtvee (metsamajanduse insener, võrdsustatud loodusteaduste magistrikraadiga) on registreeritud keskkonnaaudiitor ja tegelenud keskkonna, säästva arengu, kliima- ja energiavaldkonna strateegilise planeerimise ning poliitikameetmete kavandamise ja mõjude hindamisega enam kui 30 aastat. On Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu asutaja ja liige. Litsentseeritud keskkonnamõju hindajana on läbi viinud mitme tööstusobjekti rajamise keskkonnamõju ja riiklike arengukavade strateegilise mõju hindamisi. Hindab keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevusega kaasnevat sotsiaalmajanduslikku mõju, mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale.

Asjaomased asutused:

Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Saue Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletav mäeeraldis asub Saue vallas. Kohalikud omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. KMH menetlusse on kaasatud ka Harku vallavalitsus, Rahandusministeerium, Maa-amet, Transpordiamet, Terviseamet ja Riigimetsa Majandamise keskus.

4.2. KMH algatamine, läbivaatamine ja avalikustamine

Keskkonnahindamise aruandes tuuakse välja kõik KMH algatamisega seotud toimingud ja informatsioon.

4.3. Kasutatud infoallikad

Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised:

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

- Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050; - Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas.

Uurimistöö aruanne. Heikki Bauert. 2018. Eesti Geoloogiateenistus; - Energeetika ja maavarade programm 2022–2025; - Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030; - Eesti säästva arengu riikliku strateegia. Säästev Eesti 21, Keskkonnaministeerium; - Harju maakonnaplaneering 2030+; - Saue valla üldplaneering; - Saue valla arengukava 2022-2035; - AS Harku Karjäär taotletava Harku III ja Harku VI mäeeraldiste kavandatava

tegevuse ja Harku maardla idaosa korrastamisvõimaluste keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2010);

- OÜ Balti Kivi taotletava Harku V mäeeraldise kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0600);

- EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - asjakohased teadusartiklid ja uuringud; - kirjavahetus arendajaga; - kirjavahetus Transpordiametiga.

4.4. Kavandatava tegevuse eesmärk

Arendaja eesmärk on jätkata ehituslubjakivi kaevandamist Harku IV karjääris, millega tagada kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus Tallinnas ja Harjumaal. Harku maardlas moodustab kasuliku kivi valdavalt Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehituskivi ning kõlblik II ja III klassi ehituskillustiku tootmiseks. Põhiliselt toodetakse Harku maardla lubjakivist killustikku erinevates fraktsioonides, mida kasutatakse laialdaselt ehitustöödeks, teedeehitus- ja remonditöödeks.

4.5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 on seadnud eesmärgiks, et maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Valdkonna arendamise põhimõtete ja prioriteetsete arengusuundade all märgitakse muuhulgas, et otsuste tegemisel tuleb püüelda eri huvide tasakaalustamise ja häiringute vähendamise poole. Maapõue kasutamise lõpetamisel on oluline, et keskkonnakasutaja korrastaks alati maa ja maapõue tarbimisväärseks ning edasise kasutusotstarbega kokku sobivaks. Maapõueressursse

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse, mistõttu on tark valmistada ressursikoguse ühiku kohta võimalikult palju kõrge lisandväärtusega toodangut. Maavarade säästliku kasutamise tagamiseks eelistatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ehitistes maksimaalses võimalikus määras kohalikke maavarasid ning rakendatakse ehitustehnoloogiaid, mis kasutavad maksimaalselt ära ehitusmaterjalide tootmisprotsessis tekkinud saadusi, kaevandamise kõrvalsaadusi ja kaevandamisjäätmeid. Arendaja senine ja planeeritav tegevus vastab kõikidele eelnimetatud prioriteetidele.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonnavaldkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Maavarade valdkonnas märgitakse, et eelistada tuleks, vähemalt mineraalsete maavarade puhul (sh lubjakivi), intensiivset kaevandamistehnoloogiat, mille puhul keskkonna koormamine on lühiajaline ja kaevandatud ala korrastatakse kiirelt. Ekstensiivne kaevandamine ei ole siiski täielikult välistatud, selle eelistamine sõltub maavara liigist (näiteks, kui tegemist on turbaga), piirkondlikest tingimustest ja looduse isetaastumisvõimest. Samuti on eesmärgiks maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning kasutab efektiivselt maapõueressurssi minimaalsete kadude ja jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ei käsitle enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi, eelkõige seoses keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldise tähtsustumise ning sellega seotud uute eesmärkidega nii Euroopa Liidu üleselt kui ka Eestis. Seetõttu on algatatud ja hetkel koostamisel Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD). KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis märgitakse, et üldiselt on kaevandamise keskkonnamõju seda väiksem, mida kiiremini maavara väljatakse (pikk väike mõju vs lühike intensiivsem mõju). Kehtiv ressursitasude süsteem soosib olukorda, kus üksteise lähedal on aastaid avatud mitmed sama maavara kaevandavad karjäärid. Samuti tuleb leida võimalusi kaevandajat motiveerida võimalikult kiiresti kaevandama ja asjakohasel juhul kaevandama tsüklitena. See tähendab, et kaevandamiseks valmistatakse ette üksnes osa mäeeraldisest. Selle ammendumise eel valmistatakse ette järgmine osa, mille kaevandamise ajal korrastatakse juba kaevandatud osa.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Harju maakonnaplaneering 2030+ on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Ruumilise arengu suunamisel Harju maakonnas järgitakse põhimõtet, et maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. Maakonnaplaneeringus määratakse maavarade kaevandamise üldised tingimused, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused, sh:

- Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratletud linnade rohevööndis. Juhul kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

- Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandusloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

- Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana.

- Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvele võetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

Kavandatava Harku IV karjääri laiendus ei asu väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ega linnade puhkealadena määratletud rohevööndis. Planeeritav laiendus asub juba kasutusele võetud maardlas, mistõttu on laienduse rajamine otstarbekas, et maardlas olevad varud maksimaalselt ammendada. Maakonnaplaneeringus on karjääride korrastamise vajadus ruumilise arengu suunamise põhimõttena kirjeldatud. AS Harku Karjäär planeerib olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri ja selle laienduse mäeeraldise korrastada täies ulatuses inertsete püsijäätmetega täitmisega kuni kaevandamiseelse maapinna absoluutkõrgusteni. Korrastamisel on plaanis kasutada ka karjääri avamisel eemaldatud katendimaterjali ja lubjakivi töötlemisel tekkinud mittelikviidset materjali (sõelmed).

Rohelise võrgustiku seisukohalt on Harju maakond Eesti kontekstis üks konfliktsematest piirkondadest. Rohelise võrgustiku alad on kantud Harju maakonnaplaneeringu

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

„Asustuse suunamine“, „Ruumilised väärtused“ ja “Roheline võrgustik“ teemaplaneeringute joonistele (joonised viimati muudetud 26.03.2018). Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri laiendus ei kattu rohevõrgustiku koridoridega ega ka tugialadega. Seega kavandatava karjääri laiendusega ei kaasne konflikti Harju maakonna rohevõrgustikuga.

Harju maakonnaplaneering 2030+ eristab elukeskkonna väärtuslike maastike kategooriatena väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke ning algupäraseid ajastumaastikke. Ettevõtluskeskkonna väärtuste all eristatakse väärtuslikku põllumajandusmaad (VPM), mis on defineeritud kui haritav maa ja püsirohumaa ning püsikultuuride all olev maatulundusmaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Joonise „Ruumilised väärtused“ kohaselt Harku IV lubjakivikarjääri laiendus nende alaga ei kattu.

Harju maakonnaplaneeringus on liikuvusvajadusena välja toodud, et olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas on seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber- ja möödasõidu võimaluste kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse tagamiseks. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks. Selleks, et soodustada asustuskeskuste (Saku, Laagri, Harku, Tabasalu) arengut on maakonnaplaneeringus toodud välja Juuliku–Tabasalu (edaspidi JuTa) tee perspektiivne uus trassikoridor, mis oleks Tallinna ringtee ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna (tee nr 11390) maanteede läänepoolne ühendustee. Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserva alal on kattuvus JuTa perspektiivse trassikoridoriga.

JuTa eskiislahendus on kantud ka Saue valla üldplaneeringusse (kehtestatud 28.06.2021. aasta otsusega nr 40). Saue valla üldplaneeringus on välja toodud, et maavarade kaevandamisel tuleb uute karjääride rajamisel arvestada kaevandamise ning sellega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Sealjuures käsitletavateks teemadeks on võimalik veerežiimi muutumine, uute väljaveoteede ehitamine või olemasolevate ümberehitamine ja nende sidumise võimalikkus riigimaanteega ning tekkiva mõju, eelkõige liiklusohutuse, selgitamine jms. Valla üldplaneeringus lisatakse, et alade kaevandamisjärgne kasutamine tuleb kavandada puhkealadena, maatulundusmaana vm antud asukohta sobiva kasutusviisiga. Kaevandamise kavandamisel väiksemate mäeeraldiste kaupa tuleb arvestada sellega kaasnevaid võimalikke kumulatiivseid mõjusid, nähes keskkonnamõjude hindamise protsessis ette vastava hindamiskohustuse. Aladele, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning millele ei ole käesolevas üldplaneeringus määratud mäetööstusmaa juhtotstarvet, määratakse mäetööstusmaa sihtotstarve pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel. Taotletava Harku IV karjääri

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

laienduse juures arvestatakse ja viiakse läbi KMH, milles käsitletakse ka kõiki üldplaneeringus välja toodud punkte.

Saue valla arengukavas 2022-2035 on välja toodud, et peamised loodusvarad vallas on kruus, (lubja)kivi, paas ja turvas. 2020. aasta seisuga asub vallas kaks ettevõtet, kelle tegevusalaks on mäetööstus, ning valla territooriumist moodustab mäetööstusmaa 0,3 % ehk 181,0 ha. Tööstusega kaasnevad väljakutsed vastavalt Saue valla arengukavale on vee-, õhu- ja mürasaaste. Samuti ka kaevandusalade ja tööstuspiirkondade konflikt väljakujunenud elamupiirkondadega. Valla arengukava üks eesmärkidest on, et loodusvarad oleks majandatud kestlikult. Selle juures nähakse ette loodusvarade kaevandamisel ja kasutamisel keskkonnasäästlike meetodite rakendamise taotlemist ja müra piirnorme ületavate paikade puhul ettepanekute tegemist müra tekitajatele müraleevendusmeetmete kasutuselevõtuks. Samu eesmärke järgib arendaja nii olemasolevate lubjakivikarjääride kui ka kavandatava Harku IV karjääri laienduse juures.

4.6. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund

- Kaevandamisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud.

- Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. - Maavara kvaliteet ja varu. - Ilmastik, maastik ja mullastik. - Kaitstavad loodusobjektid mäeeraldise piirides ja selle lähiümbruses - Taimestik ja loomastik, sh linnustik.

4.7. Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus

- Kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess.

- Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. - Kaevandatud ala korrastamine.

Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

4.8. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid

- Kaevandamise mõju pinnaveekogudele

Maardlas kaevandamisega välja kujunenud veerežiimi ei muudeta, sest jätkatakse olemasoleva veekõrvaldusmeetodi kasutamist. Olemasoleval mäeeraldisel on veekõrvalduse tulemusel veetase viidud mäeeraldise põhjaga samale tasemele absoluutkõrgusel ~17 m. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääride mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest, mis juhitakse mööda Tõnupere (VEE1094104) ja Laabi kraavi (VEE1094103) ~3 km kaugusele kirdes asuvasse Harku järve (VEE2001300). Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis võib suurendada vee hägusust. Enne karjäärist vee välja juhtimist eesvoolu setitatakse vesi settebasseinides, kus suurem osa heljumist sadestub veest välja karjääri vahetus läheduses.

Kaevandamise käigus võib reostusoht pinnaveele tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu. Ettevaatusabinõude õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinnavee reostumist vältida.

- Kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele

Harku maardlas on hüdrogeoloogilised tingimused kujunenud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16–19 m. Veetase jääb karjääripõhjast allapoole.

Hüdrogeoloogiline läbilõige koosneb Ordoviitsiumi veekompleksist ja Ordoviitsiumi– Kambriumi veekihist. Ordoviitsiumi veekompleksi esindavad Lasnamäe veekihi karbonaatkivimid, mille lasumiks on kuni 1 m paksune moreen ning lamamiks Alam- Ordoviitsiumi Volhovi ja Pakerordi lademe savikas lubjakivi ning argilliit. Vettandvateks kivimiteks on vähelõhelised lubjakivid paksusega ~18 m. Regionaalselt asub Harku IV lubjakivikarjääri laienduse ala veekihi väljealal ja vesi on surveta. Regionaalselt on veekihi veeandvus väike, veejuhtivus varieerub 10-30 m2/ööpäevas, kuid vaadeldaval alal läheneb juba veepidemele, veejuhtivusega 0,4-3 m²/ööpäevas. Ala lõunaosas, mis jääb töötavast karjäärist ~150 m kaugusele, on põhjaveetase 4,5 m sügavusel maapinnast, ja ~1,0 km kaugusele jäävas põhjaosas 0,35 m sügavusele maapinnast.

Väikese veeandvuse tõttu ei tarbita veekihi põhjavett kuni 1 km kaugusel olemasolevatest Harku karjääridest. Suur osa Vatsla küla puurkaevudest, mis on puuritud Lasnamäe–Kunda veekihti, on ümber seadistatud Ordoviitsiumi–Kambriumi

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

veekihile. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht on Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ning Kambriumi Tiskre ja Pirita kihistu liivakivides laialdase levikuga. Vettandvate kivimite paksus on umbes 20 meetrit. Lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi argilliit ja savikas lubjakivi, lamamiks Alam-Kambriumi Lontova savi. Veekiht on surveline, veekihi põhjaveetase lasub 17–19 m sügavusel maapinnast, veejuhtivus muutub 17–60 m²/ööpäevas. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Cl-tüüpi, kuivjäägiga 0,3 g/l ning üksikjuhtudel suure rauasisaldusega. Veekihi põhjavett kasutatakse ulatuslikult elanikkonna ja ettevõtete veevarustuses.

Tabelis 3 on välja toodud taotletavast Harku IV mäeeraldisest lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud. Keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatakse kavandatava karjääri veealanduse võimalikku mõjuraadiuse muutumist ning määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed veealandusega kaasneva mõju minimeerimiseks. Lisaks selgitatakse KMH käigus välja hoonestatud kinnistute veevarustus ning vajadusel peab arendaja tagama veevarustuse kinnistul.

Tabel 3. Taotletavast karjääri laiendusest lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud

Paiknemine Kaugus karjäärist Keskkonnaregistrisse kantud

puurkaevu nr

Loodes

~120 m PRK0011582

~260 m PRK0000826

~290 m PRK0017649

~315 m PRK0054329

~340 m PRK0017842

~580 m PRK0055060

Põhjas

~125 m PRK0011509

~150 m PRK0000762

~150 m PRK0000763

~270 m PRK0017681

Kirdes ~370 m PRK0002061

~430 m PRK0002060

Kagus ~140 m PRK0030053

~160 m PRK0014328

Edelas ~245 m PRK0017096

~290 m PRK000079

Läänes

~620 m PRK0014693

~580 m PRK0030929

~550 m PRK0018059

~555 m PRK0018521

~520 m PRK0018657

~540 m PRK0016678

~550 m PRK0018652

~625 m PRK0030595

~640 m PRK0017811

~650 m PRK0030563

~680 m PRK0018463

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine mõju põhjaveele ja tarbekaevudele on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne vee juhtimist eesvoolu setitatakse karjääri settebasseinides. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed võivad infiltreeruvad põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette, suurendades vee hägusust. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses.

Reostusoht põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Ettevaatusabinõude õigeaegsel rakendamisel on võimalik põhjavee reostumist vältida.

Detailsem selgitus kaevandamise mõjust põhjaveele ja tarbekaevudele antakse keskkonnamõju hindamise käigus.

- Mõju infrastruktuurile

Mõju infrastruktuurile saab väljenduda liiklusintensiivsuse kasvu näol väljaveoks kasutatavatel teedel. Töötavates Harku lubjakivikarjäärides jätkatakse vähesel määral lubjakivi kaevandamist ajal, millal alustatakse kaevandamist Harku IV karjääri laiendusel. Kavandatavas Harku IV karjääri laienduses on plaanis järgida sama väljaveoskeemi, mis töötavates Harku karjäärides. Väljavedu toimuks läbi Harku karjääri, kust püsikattega tee viib püsikattega Tammi teele, mis suundub põhimaanteele Tallinn-Paldiski (nr 8).Seetõttu ei ole ette näha, et juba töötaval väljaveoskeemil liiklusintensiivsus suureneks. Antud suunal jääks liiklusintensiivsus samaks, kuna ei toimuks tootmismahu suurenemist. Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse ja hinnatakse väljaveost tulenevat mõju lähipiirkonnas paiknevatele riigi- ja kohalikele teedele, sh välisõhule (müra, tolm), teede seisukorrale, liikluskoormusele- ja ohutusele ning vajadusel pakutakse välja leevendavad keskkonnameetmed. Lisaks analüüsitakse taotletava karjääri laienduse ja planeeritava Juuliki-Tabasalu tee trassikoridori omavahelist kattuvust ja võimalikku lahendusi.

- Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müra ja tahked osakesed

Maavara kaevandamisel kasutatav tehnika ja transport põhjustab müra ning tahkete osakeste (edaspidi ka tolm) levimist ümbruskonda. Ülenormatiivne müra ja tahkete osakeste kontsentratsioonid võivad häirida piirkonna elanikke ja loomastikku, mistõttu tuleb kaevandajal tagada piirnormidest kinnipidamine väljaspool tootmisterritooriumi. Tolmu levik sõltub tööprotsessidest ja nende intensiivsusest, töödeldavast materjalist ja ilmastikutingimustest, mistõttu võib kontsentratsioonide levik suuresti varieeruda. Müra levik sõltub eeskätt kasutatavate mäemasinate ja seadmete helivõimsustasemetest, nende paiknemisest mäeeraldisel ja tööajast. KMH käigus tehakse modelleerimise teel kindlaks müra ja tolmu leviku ulatus mäeeraldisel

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

toimuvatest tööprotsessidest ja väljaveoteedelt ning tuuakse välja leevendavad keskkonnameetmed nende leviku ära hoidmiseks.

Õhukvaliteedi taseme vastavust normidele hinnatakse keskkonnaministri määrusega nr 75 sätestatud peen- ja eriti peenete osakeste (PM10, PM2,5) piirväärtuste põhjal. Kavandatava tegevusega kaasnevate müratasemete vastavust lähimate tundlike objektide juures võrreldakse keskkonnaministri määrusega nr 71 sätestatud piirväärtustega.

- Lõhketöödega kaasnevad mõjud

Lõhketööd põhjustavad maavõnkeid, mis võivad ohustada läheduses asuvate hoonete konstruktsioone. Maavõngete intensiivsus ja seega ka nende ohtlikkus sõltub lõhkamisel kasutatavast laengu massist ja lõhkamiskoha ning tundlike hoonete omavahelisest kaugusest. Lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõju hindamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri määrusest nr 49. Lisaks võivad lõhketöödega kaasneda laialipaiskuvad kivimikillud, mistõttu on lõhketööde ohutuks läbiviimiseks karjääritingimustes ette nähtud 200 m ohuala. KMH aruandes käsitletakse lõhketöödest tulenevaid keskkonnamõjusid, sh ümbruskonda levivaid maavõnkeid ja võimalikke laialipaiskuvaid kivimikilde, arvutatakse ohutud laengumassid ja kaugused ning hinnatakse lõhketööde teostamise võimalikkust. Mõju hindamisel võetakse arvesse lähimate tundlike objektide (majapidamiste, tehnorajatiste jne) paiknemist taotletava karjääri ümbruses.

KMH käigus tehakse kindlaks kui kaugel sideehitisest on ohutu lõhkamistöid läbi viia ja milliseid tehnoloogiaid on võimalik kasutada maavara kaevandamiseks nende läheduses. Lõhketööd viiakse läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiheakskiidetud projekti järgi, kus on toodud maksimaalselt korraga lõhatavad lõhkeainete kogused ja lõhketööde ohualad.

- Võimalikud jäätmed seoses kaevandamisega

Taotletaval Harku IV lubjakivikarjääri laiendusel võib lähtudes jäätmeseaduse § 71 lõikest 1 käsitleda kaevandamisjäätmena maavaral lasuvat katendit. Kuna katendit ei saa korrastamisel enne kasutada, kui mingis karjääri osas on maavara põhjani väljatud ja see osa tagasitäidetud, siis ei ole tõenäoliselt võimalik katendit kiiremini kui kolm aastat peale eemaldamist korrastamisel kasutada. Katendi ladustamise ala vastab JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine sama paragrahvi lõikes 5 (A- kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Lõhatud lubjakivi töötlemisel tekib mittelikviidne materjal (fraktsioon 0–1,4 mm), mida kasutatakse karjääri korrastamisel. Samal põhimõttel on võimalik kasutada ka maavaral lasuvat ja toodanguna mittekasutatavat katendit. Lisaks on võimalik eelnimetatud materjale kasutada müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks, nõlvade moodustamiseks jne. Keemiliselt on tegemist inertsete materjalidega, mis on keskkonnale ohutud. Mingil

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

määral võib jäätmeid tekkida ka masinate ja seadmete remondil ning hooldusel (kulunud rehvid, masinate varuosas jms), kuid need tuleb käidelda vastavalt nõuetele ja toimetatakse jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse.

- Võimalikud keskkonnaavariid

Keskkonnaavariisid võivad põhjustada karjääris masinate kasutamisel ja hooldamisel pinnasesse või suurvee ajal vette sattunud ja seeläbi põhjavette imbunud õli ja määrdeained. KMH aruandes tuuakse välja leevendavad ja ennetavad meetmed reostuse tekke ja leviku vältimiseks ning likvideerimiseks.

- Mõju maastikule

Maavara kaevandamisel muutub maastikupilt mäeeraldise piires täielikult. Kaevandamisega muudetud maa tuleb taastada hilisema korrastamisega. Geoloogilise uuringuga on tehtud kindlaks, et mäenduslikud tingimused Harku IV alal on piisavad kaevandamise järgseks nõuetekohaseks korrastamiseks. KMH aruandes hinnatakse täpsemalt karjääri nõuetekohase korrastamise võimalusi ja tingimusi. Kaevandatud maa korrastamise kohustust käsitletakse KMH aruandes maapõueseaduse alusel.

- Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele

Ressursside otstarbeka kasutamise määrab see, kui palju suudetakse ühelt konkreetselt maa-alalt maavara kaevandada ja edasiseks tootmiseks suunata. Selle näitajaks on kaevandamisel tekkiv kadu. Mida väiksem on kadu, seda otstarbekam on ressursikasutus. KMH aruandes hinnatakse lubjakivi kaevandamise ja kasutamise otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele.

- Mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele, rohevõrgustikule ja kultuuripärandile

Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi, mis võivad mõjutada piirkonna looduskeskkonda, on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm, maastiku muutmine jne). Kavandatava Harku IV laiendus ei asu rohevõrgustiku alal. Kuna mäeeraldis asub olemasolevate Harku karjääride mõjualas, võib eeldada, et Harku IV laiendus ei ole elupaigaks ulukitele. Taotletaval Harku IV karjääri laiendusel ei asu Keskkonnaregistri andmetel I, II ega III kaitsekategooria taimi, seeni ega samblikke. Harku IV karjääri laienduse plokist 33 jääb

~110 m kaugusele edelasse III kaitsekategooria taime põõsasmarani (Potentilla fruticosa) leiukoht (KLO9341044).

Samuti hinnatakse KMH käigus mõju piirkonna kultuuriväärtustele. Kultuurimälestiste registri andmetel ei ole Harku IV mäeeraldise ega selle teenindusmaa piirides teadaolevaid või riikliku kaitse all olevaid muinsuskaitseobjekte. Muinsuskaitseseaduse

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

§ 30-33 ja §443 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit. Harku IV mäeeraldisest ~630–680 m kaugusel lõunas asuvad Peeter Suure Merekindluse sõjaväe-linnaku hooned (registrikoodid 8890–8894).

Natura 2000 asjakohast hindamist läbi ei viida, sest lähima Natura 2000 alani, milleks on ~4 km kaugusel edelas asuv Vääna-Posti loodusala (EE0010175), käesolevas programmis toodud esialgsete hinnangute järgi ükski oluline mõju ei ulatu.

- Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm, veekvaliteet jne). Nende tegurite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale hinnatakse KMH käigus. Selleks võrreldakse Harku IV võimaliku lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevate mõjutegurite väärtusi (müra, tahked osakesed, veekvaliteet) õigusaktides toodud piirnormidega.

- Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega

Taotletav Harku IV mäeeraldis asub Harku maardlas, kus kaevandatakse käesoleval ajal lubjakivi viiel aktiivsel mäeeraldisel:

- Harku karjäär (Harku Karjäär AS, KMIN-038, 12.11.2002 - 03.05.2049); - Harku II kivikarjäär (Harku Karjäär AS, KMIN-086, 15.03.2006 - 21.08.2025); - Harku IV lubjakivikarjäär (Harku Karjäär AS, KMIN-096, 20.05.2008 -

19.05.2031); - Harku V lubjakivikarjäär (Balti Kivi OÜ, KMIN-123, 24.04.2014 - 24.04.2034); - Harku VI lubjakivikarjäär (Harku Karjäär AS, HARM-145, 04.09.2017 -

03.09.2032).

Koosmõju hindamisel võetakse arvesse müra, tolmu, transpordi ning kõik muud eeldatavad koosmõjud. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse seda arvesse.

4.9. Keskkonnameetmed, sh keskkonnaseire ning keskkonnameetmete kasutamise eeldatav efektiivsus

Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise keskkonnameetmed, sh seire kirjeldus ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

4.10. Teiste keskkonnalubade vajadus

Lähtuvalt KMH tulemustest käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust.

4.11. Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest.

4.12. Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang

Erinevate KMH aruandes käsitletud alternatiivide võrdlusel kujuneb koondhinnang ja antakse soovitus parima tegevuslahenduse valikuks.

4.13. KMH aruandele lisatakse keskkonnamõju hindamise algatamise avaldus, KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja avalike arutelude protokollid

Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ning avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult ning vastuste koopiad lisatakse KMH aruandele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

5. HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju, võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid.

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse KeHJS-s toodud põhimõtetest, mille põhjal:

- keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet

kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut;

- keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale;

- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), modelleerimist, hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist (tabel 5.1). Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle.

Tabelis 5.1 on toodud teemade kaupa ülevaade, milliseid metoodikaid konkreetsete

mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete

võimalustega ei kaasne keskkonnaministri 01.09.2017. a määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 6 lg 2 p 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Tabel 5.1. Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad

Hinnatav mõjukriteerium Hindamismetoodika

Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile, sh elanikkonna

veevarustusele

Välitöö - piirkonna kaevude inventariseerimine, sh kaevude fikseerimine ja veetaseme määramine.

Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist ehitust ja hinnatakse veepideme olemasolu kaevandatava maavara kihi all, millest lähtuvalt hinnatakse kaevandamisest tuleneva mõju esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele.

Mõju infrastruktuurile

Kaardianalüüs – võimalike väljaveoteede asukoht.

Vaatlus – olemasolevate teede seisukord.

Eksperthinnang – eeldatavast aastasest kaevandamismäärast ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline lisanduv liikluskoormus teedele.

Müratase

Eksperthinnang ja modelleerimine – mürataseme mõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid ning standardeid. Müratasemeid modelleeritakse tarkvaraga CadnaA 2023 Pro (DataKustik GmbH). Modelleeritud müratasemete vastavust võrreldakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud piirväärtustega.

Tahkete osakeste kontsentratsioon

Eksperthinnang ja modelleerimine – õhukvaliteedi mõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid ning standardeid. Peenosakeste (tolmu) heitkogused arvutatakse US EPA välja töötatud metoodikate põhjal ja modelleeritakse tarkvaraga AERMOD View ver 11.2 (Lakes Environmental). Modelleeritakse läbi nii alternatiiv „kavandatav tegevus“ kui ka alternatiiv „kavandatav tegevus leevendusmeetmetega“, seejuures arvestatakse erinevate võimalike ümbritsevate keskkonnatingimustega. Modelleeritud tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud piirväärtustega.

Lõhketöödest põhjustatud maavõnked

Eksperthinnang – viiakse läbi ohutute lõhkelaengute ja kauguste arvutused vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“, mõjuhinnangu andmisel kasutatakse ka varasemate rakendusuuringute tulemusi.

Jäätmete teke Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate jäätmete tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud informatsiooni, hindamisel lähtutakse jäätmeseadusest.

Keskkonnaavariid

Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (- 5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 5.2).

Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Igat kriteeriumi võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.

Hinnatav mõjukriteerium Hindamismetoodika

Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva

arengu põhimõtetele

Eksperthinnang – hinnatakse lubjakivi kaevandamise otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju vastavust säästva arengu põhimõtetele. Hindamisel lähtutakse muuhulgas säästva arengu seadusest.

Mõju maastikule

Kaardianalüüs – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine enne taotletava tegevuse alustamist.

Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele kaevandamise ajal ja pärast korrastamist.

Mõju taimedele

Eksperthinnang – kaevandamise mõju taimestikule hinnatakse varasemate teadmiste põhjal.

Mõju loomadele, sh lindudele Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid (eluslooduse mitmekesisuse seire).

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi andmeid.

Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist.

Mõju sotsiaalmajandusele, sh inimese tervisele, heaolule ja varale

Eksperthinnang – sotsiaalmajanduslik hinnang antakse tulenevalt lähimate õuealade ja elamumaade paiknemisest ning kavandatava tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende ulatustest lähtuvalt Eesti õigusaktides toodud piirnormidest.

Koosmõju teiste tegevusliikidega

Eksperthinnang – tuuakse välja kavandatava tegevusega võimalik koosmõju teiste lähimate karjääridega, seejuures arvestatakse võimalikke ühiseid väljaveoteid, kasutatavaid looduslikke vooluveekogusid jt mõjutegureid millega võib eeldatavasti kaasneda märkimisväärne koosmõju.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

Tabel 5.2. Mõjude olulisuse skaala

mõju puudub

-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju

-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju

-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju

-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju

-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

6. AJAKAVA

Tabel 6.1. KMH raames kavandatavad tegevused ja nende eeldatav menetluse ajakava

NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU

1 KMH algatamise otsus Otsustaja 06.07.2022

P R

O G

R A

M M

KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~5 kuni 6 kuu jooksul

3 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine asjaomastele asutustele + * Otsustaja 14 päeva jooksul pärast programmi

saamist (KeHJS § 151 lg 2)

4 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul

5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad + Otsustaja ja asjaomased

asutused 30 päeva jooksul pärast programmi

saamist (KeHJS § 151 lg 4)

6 KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse seisukoha

kujundamine ning edastamine arendajale ja ekspertidele + Otsustaja

14 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste seisukohtade saamist

(KeHJS § 151 lg 5)

7 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning

täiendatud programmi esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~3 nädala jooksul

8 Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi, sealhulgas asjaomaste

asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, vajadusel kaasab menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud +

Otsustaja 14 päeva jooksul pärast programmi

saamist (KeHJS § 151 lg 7)

9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja Vähemalt 14 päevase kestusega

(KeHJS § 16 lg 1)

10 KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja 14 päeva jooksul pärast programmi

KeHJS § 151 lg 7 kohase kontrolli tulemuste selgumist (KeHJS § 16 lg 2)

11 KMH programmi avalik arutelu Ekspert ja arendaja

koostöös otsustajaga Toimub pärast programmi avalikku

väljapanekut

12 Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud

küsimustele vastamine. Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale +

Ekspert ja arendaja 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu

(KeHJS § 17 lg 3)

13 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste

seisukohtadele Otsustaja

30 päeva jooksul pärast programmi saamist (KeHJS § 18 lg 2)

14 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine + ** Otsustaja 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist

(KeHJS § 18 lg 4)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

A R

U A

N N

KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH programmist ja esitamine otsustajale

Ekspert ja arendaja ~1 aasta jooksul (uuringute planeerimise

ja läbiviimisega alustatakse KMH programmi koostamise käigus)

16 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll + *** Otsustaja 21 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 201 lg 2)

17 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul

18 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad + Otsustaja ja asjaomased

asutused 30 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 201 lg 1)

19 KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse sisukoha

kujundamine ja edastamine arendajale ja ekspertidele+ Otsustaja

21 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste seisukohtade saamist

(KeHJS § 201 lg 1)

20 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning

täiendatud aruande esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja

14 päeva jooksul pärast aruande saamist (KeHJS § 21)

21 Parandatud ja täiendatud aruande ja asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamise või arvestamata jätmise kontrollimine (vajadusel kaasatakse menetlusse asutus, kelle

seisukohta ei ole arvestatud) Otsustaja

21 päeva jooksul pärast täiendatud aruande saamist (KeHJS § 201 lg-d 1 ja 2,

§ 151 lg 7)

22 KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja 21 päeva jooksul pärast KeHJS § 201 lg 2 kohase kontrolli tulemuste selgumisest

(KeHJS § 21)

23 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja Vähemalt 30 päevase kestusega

(KeHJS § 21)

24 KMH aruande avalik arutelu Ekspert ja arendaja

koostöös otsustajaga Toimub pärast aruande avalikku

väljapanekut

25 Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud

küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale

Ekspert ja arendaja 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu

(KeHJS § 21)

26 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt + Otsustaja ja asjaomased

asutused 30 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 22 lg 3)

27 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste

kooskõlastustele + Otsustaja

30 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste kooskõlastuste saamist

(KeHJS § 22 lg 5)

28 KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine **** Otsustaja 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist

(KeHJS § 22 lg 7) + Märgitud menetluse tähtaegu võib KeHJS § 24 järgi pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates

menetlustoiminguks uue tähtaja.

* Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7).

** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse

kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6).

*** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab

programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8).

**** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED

Arendaja: Otsustaja:

Aktsiaselts Harku Karjäär Keskkonnaamet

Paemurru tee 14, Laabi Ringmajanduse osakond

76922 Harju maakond Keskkonnakorralduse büroo

Registrikood 10478760 [email protected]

Kontakt: Aljona Bukaty

Tel: +372 6579959

E-post: [email protected]

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104

11216 Tallinn

Registrikood 11206437

Kontakt: Aadu Niidas

Keskkonnaekspert

Tel: 668 1013

E-post: [email protected]

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Aktsiaselts Harku Karjäär

Kontaktisik Aljona Bukaty

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Keskkonnaloa KMIN-096 mäeeraldise laiendamise taotlemine aktiivsete tarbevaru plokkidele (33 aT ja 34 aT), mis jäävad olemasolevast mäeeraldisest põhja ja lõuna suunas. Seoses mäeeraldise laienemisega muudetakse ka mäeeraldise teenindusmaa piiri ja kehtivusaega

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Vastavad andmed toodud taotluse seletuskirjas.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Vastavad andmed toodud taotluse seletuskirjas.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Harku IV lubjakivikarjäär

Aadress Harku karjäär 10, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond

Territoriaalkood 1975

Katastritunnus 72701:001:0536

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6584886, Y: 531412

Käitise territoorium

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates

Alates

Kuni 19.05.2051

1. Keskkonnaloa taotlus LISA 1

2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane

2.3. Heite piirväärtused Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

2/19

Ei ole asjakohane

2.11. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane

2.12. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane

2.13. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Käitluskoha jrk nr 1.

Nimetus Harku IV karjäär

Kood JTK0668503

Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Harku karjäär 10, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0536 X: 6584886, Y: 531412

Harku karjäär 3, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0012 X: 6584104, Y: 531847

Harku karjäär 9, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0535 X: 6585116, Y: 531352

Harku karjäär 11, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0537 X: 6584563, Y: 531502

Harku karjäär 8, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0534 X: 6585379, Y: 531313

Harku karjäär 4, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72701:001:0011 X: 6585037, Y: 531652

Harku karjäär 7, Hüüru küla, Saue vald, Harju maakond 72601:001:1010 X: 6584724, Y: 531287

Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine

Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)

Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla

3/19

Komplekstegevus

Komplekstegevuse selgitus muu korral

Asukoha üldiseloomustus Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Harjumaal Saue vallas Hüüru külas järgmistel katastriüksustel: Harku karjäär 3 (72701:001:0012; pindala 15,11 ha), Harku karjäär 4 (72701:001:0011; pindala 10,62 ha), Harku karjäär 7 (72601:001:1010; pindala 6,75 ha), Harku karjäär 8 (72701:001:0534; pindala 9,96 ha), Harku karjäär 9 (72701:001:0535; pindala 9,80 ha), Harku karjäär 10 (72701:001:0536; pindala 8,39 ha) ja Harku karjäär 11 (72701:001:0537; pindala 6,59 ha). Kõik katastriüksused on eraomandis (omanik AS Harku Karjäär). Taotletav mäeeraldis hõlmab Harku maardla (registrikaardi nr 161) aktiivseid tarbevaru plokke 33 ja 34 ning aktiivset reservvaru plokki 28. Seejuures plokk 33 on hõlmatud osaliselt.Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 51,66 ha, sh mäeeraldise pindala 48,98 ha. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaservas (mäeeraldisest ~10 m põhja pool) kulgeb loode-kagu suunaline Tammi tee (tee nr 1980003). Harku maardla aktiivse tarbevaru ploki 39 varu arvele võtmisel on Harku vallavalitsus esitanud tingimusliku nõusoleku (21.06.2018 kiri nr 11-1/2167, geoloogilise uuringu aruande lisa nr 8, EGF 8949), mille järgi peab maavaravaru piir jääma Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusele. Taotletava mäeeraldise põhjapiiri kontuurimisel on vastava tingimusega samuti arvestatud - mäeeraldise põhjapiir on Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusel. Lisaks Tammi teele asub käsitletava ala põhjapiiril Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliin Harku-Järve:TAB (väline tunnus: K212826957; kaitsevöönd 10 m liini teljest), mille kaitsevööndiga on taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattumine ca 10 m ulatuses. Elektrilevi OÜ on kaevandamisloa taotlemise kooskõlastanud (Lisa 3). Mäeeraldisest on välja jäetud elektriõhuliini postide 5 x 5 m mõõtudega kaitsetervikud. Taotletava mäeeraldise edelanurka läbivad kaks Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliini RESTAURAATORI:TAB (väline tunnus: K212840922; kaitsevöönd 10 m liini teljest) ja Harku-Vahealajaam:HRK (väline tunnus: K111160844; kaitsevöönd 10 m liini teljest). Nimetatud elektriliinid demonteeritakse (Lisa 4). Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~25…50 m kaugusel lõuna suunas kulgeb ida-lääne suunaline Elering AS-i 35- 110 kVelektriõhuliinid Harku – Veskimetsa (väline tunnus: L011; kaitsevöönd 25 m) ja Kadaka – Harku (väline tunnus: L012; kaitsevöönd 25 m). Nimetatud liinide kaitsevöönd ei ulatu mäeeraldisele ega selle teenindusmaale, jäädes ~1,5 m kaugusele mäeeraldise ja teenindusmaa lõunaservast. Taotletavast mäeeraldise lääneservast ~50…55 m kaugusel kulgeb Harku-Rannamõisa tee (tee nr 11191), mille kaitsevöönd on Ehitusseadustiku § 71 lõike 2 järgi tee äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kujutab endast võsastunud paepealset niitu. Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgusega 28…33 m. Olemasoleva mäeeraldise piires on kaevandamisega maapind rikutud, kaevandatud ala absoluutkõrgus on 17…19 m. Lähim majapidamine asub ~145 m kaugusel kagu suunas Keldri (72701:001:0320) kinnistul. Loodus- (sh Natura 2000) või muinsuskaitselisi ega muid piirangualasid käsitletaval alal ei ole. Puudub ka hoonestus.

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus

Kirjeldus Käitluskoha asendiplaan on esitatud lisas. Ülejäänud info on esitatud taotluse seletuskirjas.

Seotud failid Lisa 1: Gr._lisa_1_Harku_IV_Maeeraldise_plaan.asice

4/19

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik

(t/a) Maksimaalne (t/a)

Katendi ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.

25 000 25 000

Katendi ja juurde toodavate jäätmete taaskasutamine

R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

73 000 73 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Harku IV karjäär

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

25 000 25 000 25 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

17 01 01 - Betoon 5 200 5 200 5 200 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

5 200 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

17 01 02 - Tellised 1 700 1 700 1 700 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 1 600 1 600 1 600 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

5/19

1 600 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

1 500 1 500 1 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

1 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

5 600 5 600 5 600 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

5 600 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05*

5 600 5 600 5 600 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

32 400 32 400 32 400 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*

6 000 6 000 6 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus 6/19

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Harku IV karjäär

Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus

Lisadokumendid, joonised, skeemid

1. Taaskasutamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa- alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Kaevandamistegevuse käigus eemaldatakse paljandamata alalt katend ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale. Realiseerimata ja korrastamisel seni kasutamata sõelmed on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale. Katendit ja sõelmeid kasutatakse kaevandatud ala korrastamisel vastavalt korrastamisprojektile.

Katend eemaldatakse buldooseri või ekskavaatoriga. Katend teisaldatakse hiljem ladustamisalale kas kopplaaduriga või kalluriga. Korrastamisel kasutatakse loetletud masinaid kombineeritult.

2. Töötlemine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide, ainete või segude eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Enne ala täitmist toimub vajadusel püsijäätmete sorteerimine ja töötlemine – peamiselt purustamine. Kasutatakse järgnevate jäätmekoodide puhul: 17 01 01, 17 01 03, 17 01 07, 17 05 04. Kui tekivad sorteerimisel või purustamisel muud jäätmed, mida pole kajastatud, siis tuleb need üle anda vajalikku jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele. Jäätmed kasutatakse koheselt karjääri täitmisel peale visuaalset kontrolli, sorteerimist ja purustamist. Täitmine algab karjääri osast, kus on kaevandatud põhjani. Leevendusmeetmeid pole vaja kasutada.

Purustamine ja sorteerimine. Purustamiseks kasutatakse hüdraulilise lõuaga ekskavaatorit. Sorteerimiseks kasutatakse mobiilset trummelsõelurit.

Lisa 2: Jaatmete

_plokkskeem.jpg

Lisa 3: Jaatmeka

itluse_skeem_uu

s.pdf

Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta

7/19

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6585605, Y: 531107; X: 6585590, Y: 531136; X: 6585586, Y: 531134; X: 6585581, Y: 531143; X: 6585586, Y: 531145; X: 6585560, Y: 531196; X: 6585556, Y: 531194; X: 6585552, Y: 531203; X: 6585556, Y: 531205; X: 6585529, Y: 531260; X: 6585525, Y: 531259; X: 6585521, Y: 531268; X: 6585524, Y: 531269; X: 6585502, Y: 531314; X: 6585498, Y: 531312; X: 6585494, Y: 531321; X: 6585498, Y: 531323; X: 6585467, Y: 531386; X: 6585463, Y: 531384; X: 6585458, Y: 531393; X: 6585462, Y: 531395; X: 6585436, Y: 531449; X: 6585432, Y: 531447; X: 6585428, Y: 531456; X: 6585432, Y: 531458; X: 6585408, Y: 531506; X: 6585404, Y: 531504; X: 6585400, Y: 531513; X: 6585403, Y: 531515; X: 6585376, Y: 531570; X: 6585373, Y: 531568; X: 6585368, Y: 531577; X: 6585372, Y: 531578; X: 6585347, Y: 531629; X: 6585343, Y: 531627; X: 6585339, Y: 531636; X: 6585343, Y: 531638; X: 6585341, Y: 531641; X: 6585142, Y: 531697; X: 6584872, Y: 531771; X: 6584796, Y: 531795; X: 6584761, Y: 531565; X: 6584756, Y: 531530; X: 6584543, Y: 531629; X: 6584330, Y: 531728; X: 6584368, Y: 531956; X: 6584222, Y: 532009; X: 6584154, Y: 532033; X: 6584102, Y: 531707; X: 6584127, Y: 531703; X: 6584142, Y: 531701; X: 6584161, Y: 531777; X: 6584213, Y: 531742; X: 6584261, Y: 531707; X: 6584307, Y: 531672; X: 6584414, Y: 531652; X: 6584390, Y: 531601; X: 6584420, Y: 531574; X: 6584455, Y: 531542; X: 6584488, Y: 531512; X: 6584520, Y: 531484; X: 6584548, Y: 531460; X: 6584579, Y: 531435; X: 6584614, Y: 531408; X: 6584654, Y: 531380; X: 6584678, Y: 531364; X: 6584705, Y: 531347; X: 6584731, Y: 531331; X: 6584789, Y: 531299; X: 6584741, Y: 531275; X: 6584819, Y: 531222; X: 6584866, Y: 531197; X: 6584912, Y: 531180; X: 6584940, Y: 531173; X: 6584985, Y: 531166; X: 6585155, Y: 531144; X: 6585189, Y: 531140; X: 6585246, Y: 531132; X: 6585327, Y: 531123; X: 6585446, Y: 531108; X: 6585553, Y: 531093; X: 6585606, Y: 531084; X: 6585594, Y: 531108

Katend säilitatakse selleks ettevalmistatud teenindusmaal

Katend kasutatakse karjääri korrastamiseks kaevandamisloa kehtivusejooksul

25 000 15 500 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

Ei 25 000 15 500

Seotud failid

8/19

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade

Failid Lisa 4: Kaevandamisjaatmete_ladustamise_skeem.asice

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid

Kirjeldus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastikupildi visuaalne muutumine ja kujunenud veerežiimi rikkumine. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 84…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra. Kaevandamismasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on minimaalne (lõhatud paekivi loodusliku niiskuse jämeda tükilisuse tõttu. Kaevise transportimisel samuti tolmu oluliselt ei teki, kuna veokite liikumiskiirus on väike. Kui kuivemal perioodil esineb tolmuteket, siis tuleb selle piiramiseks vajadusel teid niisutada. Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, sest jätkatakse olemasoleva veekõrvaldusmeetodi kasutamist. Laienduse aladele rajatakse karjääri põhja kraavid, mis juhivad vee olemasolevate karjääride veekõrvaldussüsteemi. Hüdrogeoloogilised tingimused on kujundatud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Senine kaevandamine on küll muutnud looduskeskkonda, kuid keskkonna reostumist ei ole täheldatud. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde jätkamine piirkonna ökoloogilisi tingimusi.

Meetmed keskkonnariski vähendamiseks Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg

1. Seadmete ja tehnika hooldus

Ettevõtte kasutatavaid seadmeid ja tehnikat hooldatakse regulaarselt.

Seadmete (ekskavaatorid, buldooserid ja kopplaadurid) hoolduseks vajalikud käsitööriistad jm seadmed.

Pidev

9/19

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Harku IV karjäär

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Katendi käitlus Enne maavara väljamist eemaldatakse maavaralt katend Jäätmekäitluse alustamine

Katendi käitlus Katend kasutatakse ära karjääri täitmisel vastavalt korrastamisprojektile Jäätmekäitluse lõpetamine

Jäätmete koostis Visuaalne kontroll jäätmete vastuvõtmisel ning pärast sorteerimist ja purustamist Jäätmekäitluse alustamine

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Vorm ei ole asjakohane.

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane.

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel

Kaevandamisjäätmekava Lisa 5: Lisa_5._Harku_IV_lubjakivikarjaari_jaatmekava.asice

Prügila käitamine 10/19

4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane

4.3. Heitvesi Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Prügila või jäätmehoidla järelhooldus

Jäätmehoidla käitamine

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

11/19

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk 5.1. Käitise kategooria Ei ole asjakohane

5.2. Heiteallikad 12/19

5.2. Heiteallikad Ei ole asjakohane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Ei ole asjakohane

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane

13/19

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane

5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane

5.4.11. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane

5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane

5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane

5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane

5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane

5.4.16. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane

5.4.17. Lisad Ei ole asjakohane

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas14/19

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane

6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus

Registrikaardi nr 161

Maardla nimetus Harku

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Harku IV lubjakivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 48.98

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 51.66

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 467

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus, ehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 120

15/19

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

28 plokk 0803 - ehituslubjakivi aR - aktiivne reservvaru 367.613 tuh m³ 30.09.2021

33 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 2 933.60 tuh m³ 30.09.2021

34 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 240 tuh m³ 30.09.2021

Geoloogilised uuringud

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja x

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number x

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2001

Geoloogilise uuringu aruande nimetus "Aruanne karbonaatsete kivimite otsingu-uuringu tulemustest killustiku tootmiseks kombinaadile 469", (varude arvutus seisuga 1.07.1989. a, I.Barankina)

Geoloogiafondi number 3730

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK otsus nr 01-21

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.07.2001

Jrk nr 2.

Geoloogilise uuringu loa omaja x

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number x

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2007

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi tuh t 3 466.713 tuh m³

16/19

Geoloogilise uuringu aruande nimetus x

Geoloogiafondi number x

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 527

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 07.05.2007

Jrk nr 3.

Geoloogilise uuringu loa omaja x

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number x

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2009

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring (Varu seisuga 01.10.2009. a.)

Geoloogiafondi number 8162

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 370

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.03.2010

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 6: Gr._lisa_1_Harku_IV_Maeeraldise_plaan.asice

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Gr._lisa_2_Harku_IV_Geoloogilised_labiloiked.asice

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 8: Gr._lisa_3_Harku_IV_Korrastatud_ala_plaan.asice

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 9: Harku_IV_Maavara_kaevandamise_loa_seletuskiri.asice

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 10: Lisa_1._KK_07.05.2007_nr_527.pdf

Lisa 11: Lisa_2._KK_370.289394.pdf

17/19

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne

Lisa 12: E_lisa_5_Harku_V_uuringuruumi_geoloogiline_uuring.pdf

Kaevandamisjäätmekava Lisa 13: Lisa_5._Harku_IV_lubjakivikarjaari_jaatmekava.asice

GIS ja CAD failid Lisa 14: Harku_IV_RUUMIKUJU_ME.dgn

Lisa 15: Harku_IV_RUUMIKUJU_TM.dgn

Lisa 16: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn

Lisa 17: Maeeraldise_maapinna_samakorgusjooned.dgn

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Seletuskirja 1. peatükk

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Seletuskirja 2. peatükk

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Seletuskirja 7. peatükk

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Õhu heitkoguste arvutused lisatud eraldi failina. Arvutuste kohaselt ei toimu kavandatava tegevusega heitkoguste künniste ületamist.

Harku IV karjääris ei teostata kaevise töötlemist.

Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, sest jätkatakse olemasoleva veekõrvaldusmeetodi kasutamist. Harku IV karjääri mäeeraldise teenindusmaalt ei juhita vett suublasse. Laienduse aladele rajatakse karjääri põhja kraavid, mis juhivad vee olemasolevate karjääride veekõrvaldussüsteemi. Hüdrogeoloogilised tingimused on kujundatud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16…19 m. Veetase jääb karjääripõhjast allapoole. Põhiline vee sissevool karjääridesse toimub läbi kattekivimite või otse maapinnalt. Karjääride madalamatesse osadesse koguneb aegajalt sademevesi, mis moodustab ka suurema osa karjääridest väljapumbatavast veest.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Seletuskirja 7. peatükk

Muu eelhinnangu info Lisa 18: Harku_IV_laienduse_heitkoguste_arvutus_11.2021.asice

18/19

8. Taotluse lisad Nimetus Manus Harku korrastamisprojekt Lisa 19: Harku_korrastamisprojekt.zip

Harku korrastamisprojekti lisa nr 1 Lisa 20: Harku_KRP_LISA.pdf

Harku korrastamisprojekti lisa nr 2 Lisa 21: Harku_KRP_lisa_2.pdf

Eletrilevi OÜ kooskõlastus kaitsevööndis tegutsemiseks Lisa 22: Lisa_3_Harku_karjaar_8_7_4__Hyyru_kyla_maavara_kaevandamine_ELVKK.asice

Elektriliini demonteerimise kooskõlastus Lisa 23: Lisa_4._IP3465_Harku_karjaari_vahetrafo._M5000.pdf

Riigilõivu tasumise maksekorraldus Lisa 24: mk.asice

19/19

Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee

HARJU MAAKOND

SAUE VALD

HÜÜRU KÜLA

KESKKONNALOA NR KMIN-096 MÄEERALDISE

LAIENDAMISE TAOTLUS

HARKU IV LUBJAKIVIKARJÄÄR

SELETUSKIRI

Tellija: Aktsiaselts Harku Karjäär

Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo

Töö nr: 21202

Tallinn 2021

SISUKORD

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad . 3 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ......................................................... 3 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ...................................................................................... 5

4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus ............ 9 5. Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega ........................................................................................................................ 11 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ......................................... 11

5.2 Kaevandatavad varud ............................................................................................ 12

6. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle

ladustamise ja kasutamise kirjeldus ..................................................................................... 13

7. Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja

keskkonnaseire vajadus ....................................................................................................... 14

8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta ............................................................................. 16 9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine ................................................................... 16

TEKSTILISAD:

1. Keskkonnaministri 7. Mai 2007 käskkiri nr 527;

2. Keskkonnaministri 19. Märts 2010 käskkiri nr 370;

3. Elektrilevi OÜ kooskõlastus kaitsevööndis tegutsemiseks;

4. AJ 1388 10/6kV trafo ning Harku tee ääres 10kV ÕL demontaaži asendiplaan;

5. Harku IV lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava.

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan M 1:2000;

2. Geoloogilised läbilõiked I-I’–IV-IV’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200;

3. Korrastatud ala plaan M 1:2000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Mäeeraldise ruumikuju;

2. Mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju;

3. Mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina;

4. Mäeeraldise maapinna samakõrgusjooned ruumiobjektina;

5. Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring (Varu

seisuga 01.10.2009. a);

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Aktsiaselts Harku Karjäär (edaspidi AS Harku Karjäär) kaevandab Harjumaal Harku

maardlas (registrikaart nr 161) Harku IV lubjakivikarjääris maavara kaevandamise loa

KMIN-096 alusel, mis kehtib kuni 19.05.2031. a. Maavara kaevandatakse aktiivsest

reservvaru plokist nr 28. Markšeiderimõõdistamise järgi on mäeeraldise jääkvaru (seisuga

30.09.2021) 367,613 tuh m3. Maapõuseaduse § 68 lõike 1 kohaselt on kaevandamisloa

omajal õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, kui

olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks. Seisuga

30.09.2021 on Harku IV lubjakivikarjääri kaevandatava varu jääk plokis 28 aR

367,613 tuh m3. Viimasel viiel aastal on kaevandatud keskmiselt 178 tuh m3.

Harku maardla on üks peamistest lubjakivimaardlatest, kus toodetakse kõrge kvaliteediga

lubjakivikillustiku nii Tallinna kui ka laiemalt Põhja-Eesti ehitusobjektide ja

betoonitootjate tarbeks. 2019. a alguses valmis majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel töö, mille eesmärgiks oli anda ülevaade Harju

maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust

olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse

võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050

(https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja-

uuringud/projektid/harju-ehitusmaavarad). Eesti Geoloogiateenistuse ja

keskkonnaministeeriumi koostöös valminud uuringus on jõutud järeldusele, et Harku

maardlas on maardlate nimistu varustuskindluse arvutuse järgi mäeeraldistes oleva

kaevandatava varu kogus kriitiline ning varu jätkub vaid kaheksaks aastaks.

Eelnevast tulenevalt taotletakse käesolevaga ka Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise

laiendamist Harku maardla (registrikaardi nr 161) aktiivsete tarbevaru plokkidele (33 aT ja

34 aT), mis jäävad olemasolevast mäeeraldisest põhja ja lõuna suunas. Seoses mäeeraldise

laienemisega muudetakse ka mäeeraldise teenindusmaa piiri.

Harku IV karjäärist kaevandatavast ehituslubjakivist toodetakse killustikku, mida

kasutatakse peamiselt teede- ja üldehituses ning betooni tootmiseks.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Harjumaal

Saue vallas Hüüru külas järgmistel katastriüksustel: Harku karjäär 3 (72701:001:0012;

pindala 15,11 ha), Harku karjäär 4 (72701:001:0011; pindala 10,62 ha), Harku karjäär 7

(72601:001:1010; pindala 6,75 ha), Harku karjäär 8 (72701:001:0534; pindala 9,96 ha),

Harku karjäär 9 (72701:001:0535; pindala 9,80 ha), Harku karjäär 10 (72701:001:0536;

pindala 8,39 ha) ja Harku karjäär 11 (72701:001:0537; pindala 6,59 ha). Kõik

katastriüksused on eraomandis (omanik AS Harku Karjäär). Taotletav mäeeraldis hõlmab

Harku maardla (registrikaardi nr 161) aktiivseid tarbevaru plokke 33 ja 34 ning aktiivset

reservvaru plokki 28. Seejuures plokk 33 on hõlmatud osaliselt.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 51,66 ha, sh mäeeraldise pindala

48,98 ha.

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaserv külgneb osaliselt Harku karjääriga

(kaevandamisloa nr: KMIN-038; kaevandaja: AS Harku Karjäär), lääneserv osaliselt Harku

VI lubjakivikarjääriga (kaevandamisloa nr: HARM-145; kaevandaja: AS Harku Karjäär).

Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast põhja suunas jätkuvad katastriüksused

Harku karjäär 8 (72701:001:0534) ja Harku karjäär 4 (72701:001:0011). Itta jäävad

katastriüksused Laabi-Piiri (72701:001:0014), Harku karjäär (72701:001:0027) ja Tuisu-Piiri

(72701:001:0013). Lõunas jätkub katastriüksus Harku karjäär 3 (72701:001:0012). Läände

jäävad katastriüksused Voolu (72701:001:0112) ja Karjääri (72701:001:1319) ning osaliselt

Harku karjäär 7 (72601:001:1010).

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaservas (mäeeraldisest ~10 m põhja pool)

kulgeb loode-kagu suunaline Tammi tee (tee nr 1980003). Harku maardla aktiivse tarbevaru

ploki 39 varu arvele võtmisel on Harku vallavalitsus esitanud tingimusliku nõusoleku

(21.06.2018 kiri nr 11-1/2167, geoloogilise uuringu aruande lisa nr 8, EGF 8949), mille järgi

peab maavaravaru piir jääma Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusele. Taotletava

mäeeraldise põhjapiiri kontuurimisel on vastava tingimusega samuti arvestatud - mäeeraldise

põhjapiir on Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusel.

Lisaks Tammi teele asub käsitletava ala põhjapiiril Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega

elektriõhuliin Harku-Järve:TAB (väline tunnus: K212826957; kaitsevöönd 10 m liini teljest),

mille kaitsevööndiga on taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattumine ca 10 m

ulatuses. Elektrilevi OÜ on kaevandamisloa taotlemise kooskõlastanud (Lisa 3).

Mäeeraldisest on välja jäetud elektriõhuliini postide 5 x 5 m mõõtudega kaitsetervikud.

Taotletava mäeeraldise edelanurka läbivad kaks Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega

elektriõhuliini RESTAURAATORI:TAB (väline tunnus: K212840922; kaitsevöönd 10 m

liini teljest) ja Harku-Vahealajaam:HRK (väline tunnus: K111160844; kaitsevöönd 10 m

liini teljest). Nimetatud elektriliinid demonteeritakse (Lisa 4).

Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~25…50 m kaugusel lõuna suunas kulgeb

ida-lääne suunaline Elering AS-i 35-110 kVelektriõhuliinid Harku – Veskimetsa (väline

tunnus: L011; kaitsevöönd 25 m) ja Kadaka – Harku (väline tunnus: L012; kaitsevöönd

25 m). Nimetatud liinide kaitsevöönd ei ulatu mäeeraldisele ega selle teenindusmaale, jäädes

~1,5 m kaugusele mäeeraldise ja teenindusmaa lõunaservast.

Taotletavast mäeeraldise lääneservast ~50…55 m kaugusel kulgeb Harku-Rannamõisa tee

(tee nr 11191), mille kaitsevöönd on Ehitusseadustiku § 71 lõike 2 järgi tee äärmise sõiduraja

välimisest servast kuni 30 m.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kujutab endast võsastunud paepealset niitu. Maapinna

reljeef on tasane, absoluutkõrgusega 28…33 m. Olemasoleva mäeeraldise piires on

kaevandamisega maapind rikutud, kaevandatud ala absoluutkõrgus on 17…19 m.

Lähim majapidamine asub ~145 m kaugusel kagu suunas Keldri (72701:001:0320) kinnistul.

Loodus- (sh Natura 2000) või muinsuskaitselisi ega muid piirangualasid käsitletaval alal ei

ole. Puudub ka hoonestus.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus

Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta

Harku lubjakivimaardla avastati 1954. a ja selle detailne uuring jätkus 1961. a. Sellest ajast

alates on tehtud seal arvukalt uuringuid:

- „Aruanne Harku lubjakivimaardla detailsetest geoloogilistest uuringutöödest“ (Eesti NSV

MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus, I. Barankina, 1962; EGF 1949);

- „Harku lubjakivimaardla varude järeluuringu ja ümberhindamise aruanne“ (Eesti NSV

MN Geoloogia Valitsus, V. Jürgenson, 1969; EGF 3057);

- „Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde tulemustest Tallinna

ümbruses“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Mõttus, 1978; EGF 3492);

- „Aruanne karbonaatsete kivimite otsingu-uuringu tulemustest killustiku tootmiseks

kombinaadile 469 (varu arvutus seisuga 1.07.1980. a)“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, I.

Barankina, 1980; EGF 3730);

- „Aruanne lubjakivide otsingulis-hinnangulistest töödest Harju rajoonis Nabala küla

piirkonnas“ (TK Eesti Geoloogia, P. Vingisaar, 1988; EGF 4295);

- „Informatsiooniline aruanne kvaliteedi iseloomustamiseks ja varude hindamiseks Harku

karjääri põhjas ning maardlaga piirnevatel perspektiivsetel (kvaliteedi põhjal) aladel“

(Eesti NSV Geoloogia Valitsus, I. Barankina, 1989; EGF 7259);

- „Harku lubjakivikarjääri jääkvaru arvutus taotletava mäeeralduse (54,2 ha) piirides“

(Harku Karjääri AS, V. Pommik, 1994; EGF 4726);

- „Harku lubjakivimaardla Vatsa uuringuala geoloogiline uuring“ (OÜ Eesti

Geoloogiakeskus, 2004; EGF 7630);

- „Harjumaa Harku lubjakivimaardla Naistesoo uuringuala geoloogiline uuring“ (OÜ Eesti

Geoloogiakeskus, 2005; EGF 7673);

- „Harku lubjakivimaardla Põlma uuringuala geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga

01.09.2005)“ (OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER, E. Rannik, 2005; EGF 7718);

- „Harjumaa Harku lubjakivimaardla Karjavälja I uuringuruumi geoloogiline uuring (varu

seisuga 01.01.2006.a)“ (Eesti Geoloogiakeskus, S. Korbut, 2006; EGF 7772);

- „Harku lubjakivimaardlas ASi Tallegg Laabi farmi maaüksusel paikneva varu

ümberarvutus (seisuga 01.05.2007. a)“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, M. Rändur, 2007;

EGF 7856);

- „Harku lubjakivimaardla aktiivse reservvaru ploki nr 8 varu osalise ümberhindamise ja

ploki 32 varu arvutuse seletuskiri (varu seisuga 01.09.2008)“ (OÜ Inseneribüroo

STEIGER, E. Rannik, H. Vahtra, 2008, EGF 8055);

- „Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu

seisuga 01.10.2009. a)“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, S. Korbut, R. Peikre ja L. Savitski,

2009; EGF 8162);

- „Harku lubjakivimaardla plokk 9 Ra kaevandamisväärseks tunnistamine (varu seisuga

01.10.2011)“ (AS Harku Karjäär, V. Pommik, 2011; EGF 8366);

- „Seletuskiri Harku III lubjakivikarjääri aktiivse reservvaru plokkide 6, 7 ja 8 osaliselt

varu kaevandamisväärseks tunnistamise kohta (riigile kuuluva kinnistu Karjääripõhja

piires) (varu seisuga 01.07.2013)“ (OÜ Mäemees, V. Jürgenson ja V. Valling, 2013;

EGF 8491);

- „Harku lubjakivimaardla plokk 39 aT ja plokk 40 aT varu arvele võtmise seletuskiri (varu

seisuga 01.07.2018)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, C. Kaasik, H. Vahtra, 2018;

EGF 8949).

Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus

Geoloogiliselt asendilt jääb Harku lubjakivimaardla Balti kilbi lõunanõlvale ning kihid on

nõrgalt monoklinaalselt lõunasse kallutatud. Kasuliku kihi moodustavad Alam- ja

Keskordoviitsiumi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid, millede

kogupaksus on 9…14 m. Maardla tüüpläbilõige on toodud järgmises tabelis.

Tabel 1. Maardla tüüpläbilõige (maardla registrikaardi nr 161 andmetel)

Kihi paksus Strat. indeks Kivimi nimetus

Kasulik

kiht min. maks. uus vana

0,0 0,4 kasvukiht

0,0 2,3 bIV turvas +

0,0 6,0 gIII kruus, liiv, veerised

0,0 1,4 O2kkw O2kk lubjakivi, kerogeenne

0,0 7,5 O2uhkr O2uh Lubjakivi, savikas, peenekrist. +

1,2 8,5 O2lsvä O2ls lubjakivi, mikropisikrist., paksukihiline +

0,4 0,8 O2as+knkn O2as lubjakivi, savikas, oiididega +

0,1 2,4 O2knlb+pk O1kn lubjakivi, detriitne

0,9 2,2 O2vl+tl O1vl lubjakivi, glaukoniidiga

Järgnevalt on geoloogiliselt kui ka hüdrogeoloogiliselt iseloomustatud kahte ala

(olemasolev Harku IV lubjakivikarjäär ja Harku IV lubjakivikarjääri laiendus) eraldi.

Olemasolev Harku IV lubjakivikarjäär. Harku IV maavara kaevandamise loa taotluse

seletuskirja järgi on Harku IV mäeeraldisel geoloogiline ehitus suhteliselt lihtne –

karbonaatkivimid lasuvad kasvukihist ja saviliivmoreenist koosneva pinnakatte all.

Aluspõhja karbonaatkivimite läbilõikes on makrolitoloogiliselt selgelt eristatavad

järgmised kivimikompleksid (ülalt alla):

- Hall, savikas mergli vahekihtidega lubjakivi. Stratigraafiliselt kuulub uhaku

lademesse.

- Helehall pisi- ja peenkristalliline keskmisekihiline lubjakivi, milles esinevad

sagedasti pisihambulised sutuurpinnad ja suurehambulised stüloliitpinnad, mis on

markeeritud mergli kiledega. Stratigraafiliselt kuulub Lasnamäe lademe Väo

kihistu ülaossa.

- Hall, pruunika tooniga, pisikristalliline ja valdavalt keskmisekihiline lubjakivi, mis

on kohati nõrgalt poorne ja dolomiidistunud. Esinevad harvad lainjad mergli

vahekihikesed. Stratigraafiliselt kuulub Lasnamäe lademe Väo kihistu allossa.

- Kollakas/pruunikashall ja hall pisikristalliline raudooiide sisaldav lubjakivi, milles

esinevad ka harvad glaukoniiditerad. Kivim levib homogeense ja ühtlase ehitusega

kihina 0,2…1,2 m. Stratigraafiliselt kuulub tõenäoliselt Aseri + Kunda lademesse.

Täpsem määratlemine on raskendatud ühtlase litoloogilise ilme ja väikeste paksuste

tõttu.

- Rohekashall pisikristalliline, arvukate muguljate mergli vahekihtidega

glaukoniitlubjakivi, vahel karbonaatne glaukoniitlubjakivi. Sageli on kivim nõrgalt

tsementeeritud. Stratigraafiliselt kuulub Volhovi lademesse.

Volhovi lademesse kuuluvad glaukoniitkivimid on kasuliku kihi lamamiks. Kasuliku kihi

lubjakivi kogupaksus kõigub mäeeraldisel vahemikus 11,8…15,52 m ja on keskmiselt

13,14 m.

Uuritud Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe massiivsed ja vaid

kohati lõhelised lubjakivid (lasundi paksus 12,1…13,8 m) moodustavad ilma olulise

põhjaveevaruta Ordoviitsiumi veekihi. Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi on survetu ja

veetase jääb 0,5…5 m sügavusele lubjakivi pealispinnast (vabapinnalise põhjavee tase

23,2…28,2 m üle merepinna). Paiknedes kõvikul, sõltub veesisaldus täielikult sademetest.

Ordoviitsiumi veekihis formeerub mage HCO3-CA-Mg- kuni HCO3-SO4-Ca-Mg- tüüpi

vesi mineraalsusega valdavalt 0,4…0,6 g/l, karedusega 4-8 mg-ekv/l. Karjääriveed

kujunevad praktiliselt vaid sademeist ning põhjavesi (pinnavesi) ei mõjuta oluliselt

kaevandamist. Olemasoleval mäeeraldisel on veekõrvalduse tulemusel veetase viidud

mäeeraldise põhjaga samale tasemele absoluutkõrgusel ~17 m.

Harku IV lubjakivikarjääri laiendus. Laienduse alal (olemasolevast mäeeraldise põhja ja

lõuna suunas) on aluspõhja karbonaatkivimite läbilõikes makrolitoloogiliselt selgelt

eritletavad järgmised kivimikompleksid (ülalt alla):

Kukruse lademe pruunikashall kergelt savikas lubjakivi, mis sisaldab muguljaid

kerogeense lubjakivi, kukersiidi ja mergli vahekihte. Lademe paksus on käsitletaval alal

0…3,7 m, keskmiselt 2,43 m. Kukruse lade puudub puuraukudes 6-08, 9-08, 11-08,12-08

ja 13-08.

Uhaku lademe moodustab rohekashall peenekristalliline savikas lubjakivi arvukate

õhukeste mergli vahekihtidega, mida mööda kivim lõhestub õhukesteks plaatideks.

Lademe paksus puuraukudes on 0,0…4,9 m, keskmiselt 3,52 m. Uhaku lade puudub

puuraukudes 2-08 ja 10-08.

Lasnamäe lade koosneb kahest osast:

- helehall pisi- ja peenekristalliline keskmisekihiline lubjakivi, milles esinevad sagedasti

pisihambulised sutuurpinnad ja suurehambulised stüloliitpinnad, mis on markeeritud

mergli kiledega. Stratigraafiliselt kuulub Lasnamäe lademe Väo kihistu ülaossa. Kihi

paksus on 3,0…6,0 m, keskmiselt 4,71 m;

- hall, pruunika tooniga, pisikristalliline ja valdavalt keskmisekihiline lubjakivi, mis on

kohati nõrgalt poorne ja dolomiidistunud. Esinevad harvad lainjad mergli vahekihikesed.

Stratigraafiliselt kuulub Lasnamäe lademe Väo kihistu allossa. Kihi paksus on 1,1…3,4 m,

keskmiselt 2,31 m.

Iseloomulik on 3–6 terava püriidistunud katkestuspinna esinemine Uhaku ja Lasnamäe

lademe piiril.

Kollakas- või pruunikashall ja hall pisikristalliline raudooiide sisaldav lubjakivi, milles

esinevad ka harvad glaukoniiditerad, kuulub stratigraafiliselt tõenäoliselt Aseri + Kunda

lademesse. Kivim levib homogeense ja ühtlase ehitusega kihina paksusega 0,7…2,10 m,

keskmiselt 1,12 m.

Volhovi lade koosneb rohekashallist pisikristallilisest, arvukate muguljate mergli

vahekihtidega glaukoniitlubjakivist, kohati ka karbonaatsest glaukoniitliivakivist. Sageli on

kivim nõrgalt tsementeeritud. Volhovi lademesse kuuluvad glaukoniitkivimid on kasuliku

kihi lamamiks. Volhovi lademe läbilõige algab karbonaatse bretšaga.

Kasuliku kihi lubjakivi kogupaksus kõigub uuringualal vahemikus 9,4 m kuni 13,6 m.

Ploki 33 piires on kasuliku kihi keskmine paksus 10,58 m ja ploki 34 piires 13,35 m.

Läbilõikes avatud Kukruse lademe kivimid on suures ulatuses murenenud ja purustatud

(30─100%) ja sisaldavad palju risustavat kõrvalist materjali (põlevkivi, kerogeen jms.),

seepärast on nad arvatud kasuliku kihi katendi hulka. Kasuliku kihi pealispinna absoluutne

kõrgus on vahemikus 28,62…30,16 m, keskmine 29,22 m. Kasuliku kihi lamami absoluutne

kõrgus on vahemikus 16,00…19,53 m, keskmine 17,97 m.

Hüdrogeoloogiline läbilõige koosneb Ordoviitsiumi veekompleksist ja Ordoviitsiumi–

Kambriumi veekihist. Ordoviitsiumi veekompleksi esindavad kohapeal Lasnamäe veekihi

karbonaatkivimid, mille lasumiks on kuni 1 m paksune moreen ning lamamiks Alam-

Ordoviitsiumi Volhovi ja Pakerordi lademe savikas lubjakivi ning argilliit. Vettandvateks

kivimiteks on vähelõhelised lubjakivid, paksusega ~18 m. Regionaalselt asub Harku IV

lubjakivikarjääri laienduse ala veekihi väljealal ja vesi on surveta. Regionaalselt on veekihi

veeandvus väike, veejuhtivus muutub 10…30 m2/ööpäevas, kuid vaadeldaval alal läheneb juba

veepidemele, veejuhtivusega 0,4–3 m²/ööpäevas. Ala lõunaosas, mis jääb töötavast karjäärist

~150 m kaugusele, on põhjaveetase 4,5 m sügavusel maapinnast, ja 1,0 km kaugusele jäävas

põhjaosas 0,35 m maapinnast.

Väikese veeandvuse tõttu ei tarbita veekihi põhjavett kuni 1 km kaugusel karjäärist. Suur osa

Vatsla küla puurkaevudest, mis on puuritud Lasnamäe–Kunda veekihti, on ümber seadistatud

Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihile.

Keemiliselt koostiselt on veekihi põhjavesi HCO3-Ca-tüüpi, kuivjäägiga 0,4 g/l. Siiski andis

pa. 4 vee analüüs hoopis erineva tulemuse: keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-SO4-Cl-

Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 789 mg/l ja üldkaredusega 11,31 mg-ekv/l. Ei ole välistatud, et vee

kvaliteedile avaldab mõju betoonitehas, mis asub põhjaveevoolu suhtes ülesvoolu.

Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht on Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ning Kambriumi

Tiskre ja Pirita kihistu liivakivides laialdase levikuga. Vettandvate kivimite paksus on umbes

20 meetrit. Lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi argilliit ja savikas lubjakivi, lamamiks Alam-

Kambriumi Lontova savi. Veekiht on surveline, veekihi põhjaveetase lasub 17…19 m

sügavusel maapinnast, veejuhtivus kmmuutub 17–60 m²/ööpäevas, erideebit q = 0,15–0,7

l/s·m. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Cl-tüüpi, kuivjäägiga 0,3 g/l ning

üksikjuhtudel suure rauasisaldusega. Kaevandite üleujutamises veekiht ei osale. Veekihi

põhjavett kasutatakse ulatuslikult elanikkonna ja ettevõtete veevarustuses.

Töötavates Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase

püsib absoluutsel kõrgusel 16,2…18,2 m. 2010. a koostatud Harku karjääri, Harku II karjääri

ja Harku IV lubjakivikarjääri korrastamisprojektis on arvestatud, et veetase taastub peale

kaevandamise lõppu absoluutkõrgusele 22,2 m.

4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus

Maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus on toodud kahe ala (olemasolev Harku IV

lubjakivikarjäär ja Harku IV lubjakivikarjääri laiendus) kohta eraldi.

Olemasolev Harku IV lubjakivikarjäär. Järgnevas tabelis on toodud lubjakivist saadava

killustiku põhiomadused lademete lõikes.

Tabel 2. Lubjakivist saadava killustiku põhiomadused lademete lõikes (olemasoleva Harku

IV lubjakivikarjääri piires)

Killustiku

parameeter Mõõtühik Uhaku lade Lasnamäe lade

Aseri+Kunda

lade

Veeimavus % 2,8 2,2 2,4

Purustatavus

silindris Massikadu % 14,0 12,0 11,6

Kulumiskindlus Massikadu % 25,1 19,3 18,2

Külmakindlus

15 ts

25 ts

Massikadu %

6,6

10,7

2,8

4,9

Savi-ja

tolmuosakesed Sisald. % 5,3 3,8 2,9

Saagis % 73,8 73,1 74

Purunemiskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2). Kaalukadu 24-35% keskmiselt

30%, mis vastab killustiku III klassile. Külmakindlus vahetul külmutamisel (EVS-

EN 1367-1), kaalukadu oli 1,4…4,0%, keskmiselt 2,4%. Kulumiskindlus Põhjamaade

(Nordic) katsel (EVS-EN 1097-9), kaalukadu oli 32,5…56,8%, keskmiselt 44,65%, mis

vastab killustiku III klassile.

Kasuliku kihi moodustab Uhaku lademe ning Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid ja

Aseri ning Kunda lademete rauaooiide sisaldav homogeenne lubjakivi. Kasuliku kihi

keskmine paksus on 13,14 m, katendi paksus on keskmiselt 1,0 m. Olemasoleva

Harku IV lubjakivikarjääri piires on maardlate registri andmetel ehituslubjakivi

(Plokk 28 aR) varu 367,613 tuh m3 (seisuga 30.09.2021).

Harku IV lubjakivikarjääri laiendus. Järgnevates tabelites on toodud lubjakivist saadava

killustiku põhiomadused ja lubjakivi keemiline koostis lademete lõikes.

Tabel 3. Lubjakivist saadava killustiku keskmised põhiomadused lademete lõikes (Harku

IV lubjakivikarjääri laienduse piires)

Killustiku

parameeter Mõõtühik Uhaku lade Lasnamäe lade

Aseri+Kunda

lade

Veeimavus % 2,1 1,6 1,7

Purustatavus

silindris Massikadu % 13,3 11,7 12,8

Purunemiskindlus

Los Angelese

katesel EVS-EN

1097-2

Massikadu % 31 26,6 28,2

Külmakindlus

EVS-EN 1367-1

25 ts

Massikadu % 4,3 1,2

Savi-ja

tolmuosakesed Sisald. % 3,6 2,8 2,9

Saagis % 71 74,2 74,2

Tabel 4. Lubjakivi keemiline koostis lademete lõikes (Harku IV lubjakivikarjääri laienduse

piires)

Keemiline

koostis Kukruse lade Uhaku lade Lasnamäe lade

Aseri+Kunda

lade

CaO 46,52 47,78 49,35 45,57

MgO 0,93 1,33 1,56 1,27

L.j. 10,46 10,44 7,08 12,97

Kk960° 39,01 37,91 39,32 36,55

P2O5 0,20 0,31 0,46 1,12

S 0,40 0,30 0,33 0,12

Uhaku, Lasnamäe ja Kunda ning Aseri lademe kõrgemargiline lubjakivi Harku IV

lubjakivikarjääri laienduse piires on kõlbulik ehituskillustiku tootmiseks. Ehituslubjakivi

iseloomustavad järgmised keskmised kivimi füüsikalis–mehaanilised omadused: tihedus

2,72 –2,74 g/cm3; mahumass 2561–2706 kg/m3; poorsus 3,6–5,5%; veeimavus 1,1–2,3%;

survetugevus kuivalt 130–186 Mpa; survetugevus vees immutatult 72–135 Mpa;

külmakindlus 25 tsüklit.

Lubjakivist valmistatud ehitusotstarbelise killustiku oodatav saagis on 71% ja killustik on

iseloomustatav järgmiste põhiliste füüsikalis– mehaaniliste omadustega (fr. 10–20 mm):

purustatavus: massikadu keskmiselt 12,6%, garanteeritud mark “1000”; kulumiskindlus:

massikadu keskmiselt 21,8%; Los Angeles klass on III (EVS-EN 1097-2); külmakindlus

EVS-EN 1367-1 klass – II – IV.

Laienduse alal (aktiivsed tarbevaru plokid 33 ja 34) on kasulikuks kihiks Uhaku lademe

ning Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid ning Aseri ja Kunda lademete rauaooiide

sisaldav homogeenne lubjakivi. Plokk 33 aT alal on pehme katendi keskmine paksus 0,3 m

ja kaljukatendi paksus ~0,4 m. Katendi keskmine paksus kokku ~0,7 m. Kasuliku kihi

keskmine paksus on 10,58 m. Plokk 33 piires on ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru

2995 tuh m3. Taotletav mäeeraldise piir ei hõlma plokki 33 täielikult. Ploki põhjaosas

(Tammi tee ääres) on mäeeraldisest välja jäetud 0,58 ha suurune ala. Sellest tulenevalt ei

kuulu mäeeraldise varu hulka 0,58 ha x 10,58 m = 61,4 tuh m3 maavaravaru. Järelikult on

taotletaval alal ploki 33 aT ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2995 – 61,4 =

2933,6 tuh m3.

Plokk 34 aT alal on pehme katendi keskmine paksus ~0,2 m ja kaljukatendi paksus ~3,9 m.

Katendi keskmine paksus kokku 4,1 m. Kasuliku kihi keskmine paksus on 13,35 m.

Plokk 34 piires on ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 240 tuh m3. Kokkuvõtvalt on

maavaravarud seisuga 30.09.2021 olemasolevates plokkides ja taotletava Harku IV

lubjakivikarjääri mäeeraldise piires toodud järgmises tabelis.

Tabel 5. Maavaravaru seisuga 30.09.2021

Varu plokk Maavaravaru plokis, tuh m3 Maavaravaru taotletava

mäeeraldise piires, tuh m3

28 aR 367,613 367,613

33 aT 2995 2933,6

34 aT 240 240

Kokku 3602,613 3 541,213

Taotletaval mäeeraldisel on ehituslubjakivi maavaravaru (seisuga 30.09.2021) kokku

3541,213 tuh m3 (sh aktiivne reservvaru 367,613 ja aktiivne tarbevaru 3173,6).

5. Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele

kuuluvate varude määramisega

5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus

Taotletav Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 51,66 ha, sh

mäeeraldise pindala 48,98 ha.

Mäeeraldise piir on pindalaliselt määratud Harku maardla (registrikaardi nr 161) aktiivse

tarbevaru plokkide 33 ja 34 ning aktiivse reservvaru ploki 28 (olemasolev Harku IV

lubjakivikarjäär) piiride järgi. Taotletav mäeeraldise piir ei hõlma plokki 33 täielikult, vaid

ploki põhjaosas (Tammi tee ääres) on mäeeraldisest välja jäetud 0,58 ha suurune ala, sest

- mäeeraldise piir peab jääma Tammi tee äärest vähemalt 10 m kaugusele (Harku

vallavalitsuse tingimuslik nõusolek (21.06.2018 kiri nr 11-1/2167, geoloogilise

uuringu aruande lisa nr 8, EGF 8949));

- Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliini Harku-Järve:TAB (väline tunnus:

K212826957) postidele on jäetud 5 x 5 m mõõtudega kaitsetervikud.

Eelnevast tulenevalt ei kuulu mäeeraldise varu hulka 0,58 ha x 10,58 m = 61,4 tuh m3

maavaravaru. Sügavuti on mäeeraldise piiriks nimetatud plokkide lamam.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ühtib enamuses taotletava mäeeraldise piiriga, kuid

ala loodeservas ulatub ~20 m lääne suunas kuni Harku-Rannamõisa tee (tee nr 11191)

kaitsevööndini ning ala loodenurgas ulatub elektriõhuliini kaitsevööndini.

5.2 Kaevandatavad varud

Mäeeraldise piiresse jääva varu maht on 3 541,213 tuh m3, mida ei saa kogumahus

kaevandada. Mäeeraldist katab katend (kasvukiht, moreen, murenenud lubjakivi), mille

stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise külgedele jätta maavarast hoidetervik.

Hoidetervik on otstarbekas jätta mäeeraldise nendele külgedele, kus katend pole veel

mäeeraldise piirini eemaldatud ning kus mäeeraldise piir ühtib teenindusmaa piiriga.

Külgedel, mis piirnevad naabermäeeraldistega ei ole maavarast hoideterviku jätmine

otstarbekas.

Teenindusmaad kasutatakse nii katendi kui ka toodangu (killustiku) ladustamiseks. Kuna

kaevandamine ei tohi põhjustada mulla hävimist ja toodangut ei saa selle segunemise

vältimiseks ladustada katendile, siis teenindusmaalt katend eemaldatakse ning maavarast

hoideterviku jätmine pole otstarbekas nendel aladel, kus mäeeraldise ja teenindusmaa piir

ei ühti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hoidetervik jätta mäeeraldise põhja-, ida-ja lõunaküljele,

mäeeraldise piiripunktide 1-41; 46-49 vahele. Mäeeraldise lääneküljel tuleb hoideterviku

jätta piiripunktide 49-51 ja 55-57 vahele. Hoideterviku skeem on toodud järgnevalt:

Katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2). Arvestades katendi keskmisi paksusi erinevates

plokkides on hoidetervikute laiused ja pindalad järgmised: Plokk 28 aR – katendi keskmine

paksus 1,0 m, hoideterviku laius 1,0 x 2 = 2,0 m; hoideterviku pindala 813,6 m2;

Plokk 33 aT – katendi keskmine paksus 0,7 m, hoideterviku laius 0,7 x 2 = 1,4 m;

hoideterviku pindala 1637,2 m2; Plokk 34 aT – katendi keskmine paksus 4,1 m,

hoideterviku laius 4,1 x 2 = 8,2 m; hoideterviku pindala 3485,8 m2.

Arvestades kasuliku kihi keskmisi paksusi erinevates plokkides on hoidetervikute mahud

järgmised: Plokk 28 aR – 813,6 m2 x 13,14 = 10690,7 m3 = 10,7 tuh m3; Plokk 33 aT –

1637,2 m2 x 10,58 = 17321,6 m3 = 17,3 tuh m3; Plokk 34 aT – 3485,8 m2 x 13,35 =

46535,4 m3 = 46,5 tuh m3. Kokkuvõtvalt on taotletava Harku IV lubjakivikarjääri

kaevandatavad varud toodud järgmises tabelis.

Tabel 6. Mäeeraldise maavaravaru ja kaevandatav varu

Varu plokk

Maavaravaru

mäeeraldise

piires, tuh m3

Hoideterviku maht,

tuh m3

Kaevandatav varu,

tuh m3

28 aR 367,613 10,7 356,913

33 aT 2933,6 17,3 2916,3

34 aT 240 46,5 193,5

Kokku 4018,493 74,5 3466,713

Taotletaval mäeeraldisel on ehituslubjakivi kaevandatav varu 3466,713tuh m3.

6. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle

ladustamise ja kasutamise kirjeldus

Mäenduslikud tingimused taotletava Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel

kaevandamiseks on soodsad. Nii olemasoleval mäeeraldisel kui ka laienduse alal toimub

kaevandamine väljakujunenud tehnoloogiaga, mille kohta on koostatud nõuetekohane

kaevandamise projekt 2017. a. Lihtsustatult koosneb kaevandamise tehnoloogiline protsess

järgmistest etappidest:

1. Ettevalmistustööd (piiride märkimine, vajadusel kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine);

2. Maavara raimamine (puur- ja lõhketöödega või mehaaniliste meetoditega);

3. Kaevise laadimine transpordivahenditele ja vedu purustus- ja sorteerimissõlme (ei asu

Harku IV mäeeraldise teenindusmaal);

4. Kaevise töötlemine (purustamine, sõelumine);

5. Valmistoodangu laadimine kalluritele;

6. Karjääri korrastamine (teostatakse korrastamisprojekti alusel).

Kasulikku kihti kattev katend koosneb pehmest katendist (kasvukiht, moreen) ja

kaljukatendist (murenenud ja purustatud lubjakivist). Katendi maht taotletava Harku IV

lubjakivikarjääri piires on toodud järgmises tabelis.

Tabel 7. Andmed katendi kohta

Varu

plokk

Pindala,

Katendi keskmine

paksus*, m Katendi maht, tuh m3

Katendi

maht

kokku,

tuh m3 Pehme

katend Kaljukatend

Pehme

katend Kaljukatend

28 aR 19,44 0,44 0,56 85,5 108,9 ~194

33 aT 27,74 0,305 0,415 84,6 115,1 ~200

34 aT 1,8 0,225 3,85 4,1 69,3 ~73

Kokku 174,2 293,3 467 * Geoloogilise uuringu (EGF nr 8162) ja Harku IV lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotluses toodud

andmetel

Ploki 28 aR piires moodustab kasvukiht pehmest katendist 44% ehk ~38 tuh m3. Plokkide

33 ja 34 piires on kasvukihi keskmine paksus 0,25 m, seega pehmest katendist moodustab

kasvukiht ~74 tuh m3. Kasvukihi maht kokku on 112 tuh m3.

Olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri (plokk 28 aR) piires on katend kogu alal

eemaldatud ja ladustatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa äärealadele. Mäeeraldise

laienduse (plokid 33 ja 34) piires on eemaldamata katendi maht 273 tuh m3.

Katend eemaldatakse kaevandamise ettevalmistustööde käigus ja ladustatakse ajutiselt

mäeeraldisele ja/või selle teenindusmaale. Ladustatud katend kasutatakse karjääri

korrastamisel. Kasvukihti kasutatakse maapinna täitmisel pealmises kihis.

7. Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad

keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral

looduskeskkonda. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra,

tolm, maastikupildi visuaalne muutumine ja kujunenud veerežiimi rikkumine.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad

karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite

müratase jääb vahemikku 84…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal

100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on

sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Välismüra normtase III kategooria segaalal

(elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) on päeval

65 dB ja öösel 55 dB (Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71“ Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”). Seega

saavutatakse avamaastikul päevane normatiivne müratase müraallikast 50 m kaugusel ja

öine tase 150 m kaugusel (Valgma, 2009).

Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra.

Kaevandamismasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on minimaalne

(lõhatud paekivi loodusliku niiskuse jämeda tükilisuse tõttu. Kaevise transportimisel

samuti tolmu oluliselt ei teki, kuna veokite liikumiskiirus on väike. Kui kuivemal perioodil

esineb tolmuteket, siis tuleb selle piiramiseks vajadusel teid niisutada. Harku IV karjääri

mäeeraldisel ei teostata kaevise töötlemist ja seega vastava tegevuse mõju seal ei avaldu.

Lõhketöödel eralduvate saasteainete koguste kohta on esitatud taotluse juurde vastavad

arvutused. Arvutuste kohaselt ei toimu kavandatava tegevusega heitkoguste künniste

ületamist.

Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, sest jätkatakse olemasoleva

veekõrvaldusmeetodi kasutamist. Laienduse aladele rajatakse karjääri põhja kraavid, mis

juhivad vee olemasolevate karjääride veekõrvaldussüsteemi. Harku IV mäeeraldise

teenindusmaalt ei juhita vett suublasse. Hüdrogeoloogilised tingimused on kujundatud

pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid

põhjavee alanduslehtri mõjualas. Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline

veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16…19 m. Veetase jääb

karjääripõhjast allapoole. Põhiline vee sissevool karjääridesse toimub läbi kattekivimite või

otse maapinnalt. Karjääride madalamatesse osadesse koguneb aegajalt sademevesi, mis

moodustab ka suurema osa karjääridest väljapumbatavast veest.

Senine kaevandamine on küll muutnud looduskeskkonda, kuid keskkonna reostumist ei ole

täheldatud. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta

mäetööde jätkamine piirkonna ökoloogilisi tingimusi.

Kaevandamismasinatest tingitud keskkonnareostuse vältimiseks tankimise ja hoolduse

käigus tuleb välistada kütuse ja määrdeõlide sattumine karjääri põhjale ja sealtkaudu vette.

Masinate hooldamine ja remont teostatakse kohtades, kus kütte ja määrdeõlide sattumine

keskkonda on välistatud. Kõik karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud

regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui selline olukord

ikkagi tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud

viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik.

Harku karjääride alal on tehtud kaks keskkonnamõjude hindamist (KMH), mille käigus on

analüüsitud kaevandamise keskkonnatingimusi ja kaevandamisega kaasneda võivaid

keskkonnahäiringuid.

1. „AS Harku Karjäär taotletava Harku III ja Harku VI mäeeraldiste kavandatava tegevuse

ja Harku maardla idaosa korrastamisvõimaluste keskkonnamõju hindamise aruanne“

(koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2010), kiidetud heaks

Keskkonnaministeeriumi 04.04.2012 kirjaga nr 173-9.

Töö tulemusena leiti, et mäeeraldistel kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju

pinnaveele, põhjaveele ega ka ümbruskonna vesivarustusele. Ümbruskonnas paiknevad

kaitsealad, s.h. Natura alad, üksikobjektid ja kultuurimälestised jäävad väljapoole

mäetööde võimaliku negatiivse mõjuala ulatust. Mõju taimestikule ja loomastikule

mäeeraldiste ümbruses on vähe oluline. Mäetööde perioodil avaldatakse olulist mõju

välisõhule ümbruskonnas, seda müra ja tolmu kaudu, mis levivad mäeeraldistel ning

väljaveoteedelt. Oluline mõju võib tekkida kinnisvarale mäeeraldiste läheduses

lõhketöödest põhjustatud maavõngete (vibratsiooni) tõttu. Kaevandamisel tekkivaid

keskkonnamõjusid saab viia normatiivsetesse piiridesse leevendusmeetmete abil või

leevendavate alternatiivide kasutuselevõtul, rakendades aruandes väljapakutud

leevendusmeetmeid.

2. „OÜ Balti Kivi taotletava Harku V mäeeraldise kavandatava tegevusega kaasneva

keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0600),

kiidetud heaks Keskkonnaministeeriumi 04.04.2012 kirjaga nr 976-9.

KMH tulemustest selgus, et kaevandamine Harku V mäeeraldisel ei avalda olulist mõju

piirkonna põhjaveetasemele, kuna seal juba on veetaseme alandus senise ulatusliku ja

pikaajaliste mäetööde tulemusena väljakujunenud. Karjäärivett saab käidelda selliselt, et

see ei mõjuta negatiivselt Harku järve seisundit, pigem värskendab puhtama veega.

Probleemid tekivad kasuliku kihi raimamisel. Laabi broilerifarm karjääri läheduses ja AS

Harku karjääri purustus-sorteerimissõlme statsionaarne asukoht vastu Harku V mäeeraldise

edelapiiri loob olukorra, kus lõhketöödega saab raimata mäeeraldise lõuna ja keskosas,

põhja osas saab raimata ainult mehaanilisel teel. Kaevandamise tulemusel muutub

jäädavalt reljeef, mis ei taastu. Kaevandatud mäeeraldis suurendab veelkordselt juba

kujunenud olukorda (nn suurt auku) selles piirkonnas. Seega seiret ja vajadusel leevendust

vajavad tegevused, mis on seotud lõhketöödega ja killustiku tootmisega (müra, vibratsioon,

tolm).

8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta

Taotletavas Harku IV lubjakivikarjääris võib lähtudes Jäätmeseaduse (RT I, 05.05.2021, 4)

§ 71 lõikest 1 käsitleda kaevandamisjäätmena maavaral lasuvat katendit.

Katend, mis koosneb kasvukihist, moreenist ja murenenud lubjakivist on juba ladustatud ja

ladustatakse ka edaspidi mäeeraldisele ja selle teenindusmaale vallidesse ja seda

kasutatakse karjääri korrastamisel.

Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri jäätmekava on toodud käesoleva kaevandamisloa

taotluse lisas (Lisa 5).

9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine

Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega

kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele.

Kaevandatud maa korrastatakse korrastamisprojekti kohaselt. Korrastamisprojektis

määratakse tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Projektikohase korrastamisega tuleb

alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne kaevandamise

loa kehtivuse lõppu.

Harku, Harku II ja Harku IV karjääridele 2008. a. väljastatud korrastamistingimused, mille

kohaselt tuleb korrastada nimetatud karjäärid tehisveekoguks. 2010 on koostatud

korrastamistingimustest lähtuvalt Harku karjääri, Harku II karjääri ja Harku IV

lubjakivikarjääri korrastamisprojekti (OÜ Viru Mäebüroo. Töö nr 7-10).

Korrastamisprojektile on koostatud lisad aastatel 2011 ja 2012, sh arvestades muudetud

korrastamistingimusi, millega lubati Harku IV lubjakivikarjääri põhjapoolse osa täitmine

inertse täitematerjaliga. 2014 koostas OÜ Mäemees korrastamisprojekti täienduse lisa 2 (töö

nr 55-13), mille koostamise vajadus tekkis seoses Harku II karjääri laiendusega.

Keskkonnaameti 14.01.2016 korraldusega nr 1-3/16/75 anti nõusolek Harku karjääri, Harku

II karjääri, Harku IV lubjakivikarjääri korrastamisprojekti lisa 2 (töö nr 55-13)

rakendamiseks. Korrastamisprojekti kohaselt teostatakse osaliselt karjääri täitmine kuni

esialgse maapinna kõrguseni (olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri põhjaosas). 2021. a

taotles AS Harku Karjäär uute korrastamistingimuste väljastamist, et olemasolev Harku IV

lubjakivikarjääri mäeeraldis korrastada täies ulatuses täitmisega inertsete püsijäätmetega

kuni esialgse maapinnani. Ka Harku IV lubjakivikarjääri laienduse korrastamine soovitakse

teostada samal viisil. Korrastamistööde maksumuseks on olemasolevas

korrastamisprojektis kalkuleeritud 2600 eurot mäeeraldise teenindusmaa hektari kohta.

Seletuskirja koostas: Tauri Põldema

OÜ J.Viru Markšeideribüroo

/allkirjastatud digitaalselt/

29.10.2021

P ro

o s o ja

k ra a v

18. 0

19.0 19.0

18 .0

17 .0

18.0

Saue vald

Harku vald

32.38

33.48

33.37 32.78

32.57

32.43

31.86

33.29

33.25

33.32

33.27

34.42

36.12

18.87

16.87

18.80

19.1319.23

18.70

18.23

18.08

18.87

19.09

19.08

18.89

18.82

18.47

18.15

19.18

19.03

17.01

17.06

16.92

17.00

32.91

32.84

33.16

31.31

32.71

33.26

32.87

32.90

32.94

33.35

17.00

16.99

19.47

19.36

19.59 19.63

17.08

17.02

17.26

16.96

17.08

16.92

18.59

18.68

18.85

19.00

19.15

19.13

19.17

19.2119.53

19.3719.2419.11

19.14

19.09

18.84

19.29

18.88

16.93

16.96

16.94

17.0217.03

16.83

17.00

17.11

17.13

17.27

17.92

18.02

18.30

18.42

18.44

18.79

18.76

17.02

19.14

17.13

17.04

16.94

18.88

18.62

30.93

31.20

30.60

30.59

30.80

31.12

31.03

31.18

30.71

31.14

31.03

30.31

30.66

30.52

30.71

31.01

30.68

30.59

30.39

30,66

30,63

30,69

30,79

30.93

30.57

32.06

32.48

32.12

33.42

33.30

31.59

32.29

30.50

30.86

31.34

31.26

17.11

17.40

17.12

17.32

17.1

33.14

33.07

33.08

32.98 33.35

33.41

33.43

33.14

33.23 33.24

33.64

33.41

33.35

36.65

35.62

33.12

32.87

32.54

35.93

32.53

31.29

3 3 .0 0

16.98

17.29

17.07

19.45

19.50 19.49

17.92

18.20

19.49

19.61

19.51

19.26

19.08

19.19

19.08

19.06

18.93

18.84

19.35

19.30

19.40

19.63

30.87

19.83

19.54

19.41

19.19

19.17

19.19

19.39

19.40

19.08

18.96

17.08

17.12

17.04

33.21

33.26

31.70

30.56

31.06

30.77

30.41

31.50

32.45

17.42

17.29

17.21

16.98

17.01

17.03

17.12

18.47

18.66

18.62

18.65

17.85

30.75

30.83

30.02

30.35

paljandatud

ka tt e p in n a s

katepinnas

k a tte

p in n a s

k a tt e p in n a s

k a tte

p in n a s

k a tte

p in n a s

ka tte

p in n a s

katepinn as

10kv

1 0 k v

35kv

kattepinnas

k a tte

p in n a s

k a tte

p in n a s

katepinnas

paljandatud

29.75

29.29

29.34

18.30

17.81

17.17

18.66

18.72

18.73

17.51

17.06

17.03

16.89

17.06

17.19

17.44

17.13

17.29

17.37

17.02

17.15

17.29

32.90

32.39

17.38

17.20

29.25

katepinn as

32.52

32.58

32.65

33.41

32.81

32.86

33.54

34.62

34.31

32.74

17.12

33.42

33.27

33.32

33.35

3 0 .0

30.0

30 .0

3 0 .0

30.0

3 1.0

3 1. 0

3 1.0

3 1. 0

3 1.0

31.0

32.0

33.0

33. 0

19.44

19.62

X=6584600

Y =5

3 18

0 0

X=6584600

Y =5

3 12

0 0

X=6585600

Y =5

3 14

0 0

parkla

T a b a s a lu

H a rk u

30.60

30.44

30.09

30.37

30.64

31.10

31.50

31.18

31.33

30.52

30.61

30.83

29.41

30.77

30.82 30.61

30.68

30.73

30.65

30.62

30.49

30.28

29.52

29.60

29.36

29.31

29.40 29.31

29.31

29.90

29.77

29.71

29.63

29.25

29.35

29.23

29.27

29.28

29.24

29.19

29.18

29.19

29.29 29.30

29.33

29.27 29.26

29.31

29.44 29.22

29.18

29.20

29.24

29.22

29.27

29.20

29.18

29.19

29.24

29.25

29.27

29.21

29.27

29.24

29.30

29.27

29.20

29.24

29.40

29.41

29.78 29.40

29.21

29.22

29.23

29.28

29.34

29.59

29.68

29.30

29.25

29.30

29.46

29.26

29.27

29.40

29.52

29.33

29.92

30.18 30.12

30.44

31.02

29.32

29.46

29.52

29.70

29.56

29.86

29.81

30.22

30.05

30.25

30.65

30.40

30.75

30.87

31.24

31.10 30.73

30.81

31.04

30.71

29.21

31.04

31.87

31.10

30.92

30.98

30.96 30.98

30.88

32.02

31.97

31.70

31.22

31.44

31.38

31.18

32.11

30.73

30.54

31.29

31.86

32.65

32.25

32.24

32.22

32.62

33.35

33.34

33.43

33.40

33.49

33.44

33.48

33.66

33.53

33.27

33.33

33.63

33.57

33.51

33.38

33.35

33.37

33.27

32.30

32.56

30.78

30.69

30.82

30.89

30.97

30.92

30.98

30.95

29.26

29.24

29.25

29.22

29.25

29.24 29.26

29.24

29.23

29.28

29.22

29.21

29.25

29.26

29.23 29.29

29.16

29.14

29.21

29.20

29.16

29.45

29.21

29.16

29.13

29.22

29.14

29.17

29.25

29.23

29.21

29.19

29.21

29.19

29.23

29.18

29.20

29.21

29.19

29.23

29.22

29.23

29.24

29.23

29.22

29.27

29.20

29.24

29.22

29.24

29.25

29.23

29.09

29.01

29.04

29.27

30.22

30.12

30.61

30.35

30.24

30.14

30.25

30.38

30.71

3 0 .9

3 0 .8

1 3 0 .7

3 0 .7

3 0 .6

3 0 .8

3 1.0

3 1.2

31.00

3 1.7

3 1.9

3 2 .0

3 1.9

3 1.8

3 1.7

3 1.8

3 1.7

29.16

29.31

72701:001:0012

Harku karjäär 3

72701:001:1319

Karjääri

72701:001:0013

Tuisu-Piiri

72701:001:0027

Harku karjäär

72701:001:0537

Harku karjäär 11

7 2 7 0 1 :0

0 1 :0

0 6 5

1 1 1 9 1 H

a rk

u -R

a n n a

m ı is a te

7 2 6 0 1 :0 0 1 :1 0 1 0

H a rk u k a rjä

ä r 7

72701:001:0536

Harku karjäär 10

72701:001:0535

Harku karjäär 9

72701:001:0534

Harku karjäär 8

72701:001:0011

Harku karjäär 4 72701:001:0014

Laabi-Piiri

72701:001:0112 Voolu

19814:001:0581

Tammi tee

19801:001:3282

Tammi tee 26b

19801:001:3281 Tammi tee 26a

19801:002:2377

Tammi tee 28

19801:002:2376

Tammi tee 30

19801:001:3737

Mündi

72701:001:0536

Harku karjäär 10

7 2 6 0 1 :0

0 1 :1

0 1 1

1 1 1 9 1 H

a rk

u -R

a n n a

m ı is a te

e L

19801:001:4028 Tammi tee 26a

19801:001:3737

Mündi

H a rk

u k a rjä

ä r 7

7 2 6 0 1 :0

0 1 :1

0 1 0

PLOKK 33 aT

PLOKK 34 aT

PLOKK 35 aR

PLOKK 30 aR

PLOKK 35 aR

PLOKK 30 aR

P L O

K K 3 8 a

PLOKK 8 aR

PLOKK 33 aT

PLOKK 1 aT

PLOKK 35 aR

PLOKK 28 aR

81 10

46 56

Harku IV lubjakivikarjäär

Harku karjäär

lubjakivikarjäär

Harku VI

lubjakivikarjäär

Harku VI

7 8

Pa.1-08 0.7

0.5Pa.4-08

Pa.4H-08 0.5

Pa.2-08

0.6

Pa.3-08 0.6

0.2

Pa.5-08

Pa.7-08

0.8

Pa.8-08 0.6

Pa.6-08 0.6

Pa.6a-08

Pa.9-08

2.4

Pa.10-08

0.4

Pa.11-08 3.9

4.1

Pa.13-08

Pa.12H-08

4.1

4.2

Pa.12-08

33.50 13.6

13.1

33.67

33.77

13.4

13.3

33.73

30.56

12.7

31.45

9.9

29.37

10.429.37

10.429.82

11.7

30.78

10.6

29.28

29.74 10.1

29.22

9.8

29.19 10.6

10.629.19

9.429.63

16.00

16.47

16.27

16.23

19.15

17.46

18.28

18.82

18.37

19.04

18.48

18.09

18.82

19.53

Pa.2-04V 30.81

1.3 12.2

31.14 12.2 0.4Pa.126-78 18.54

Pa-15

0.50

Pa-6

0.50

Pa-23

0.10

Pa-16

0.20

Pa-11

0.40

15.60

32.00

15.60

32.01

15.90

32.09

13.10

30.72

31.21

12.30

16.00

18.41

Pa.3-05P 1.8 13.832.23

17.31

17.12

16.09

16.21

16.63

I’

II’

33.17 3.7 13.7

Pa.5-05

15.77

11.8 0.5 18.33

30.63 Pa.3-04P

/allkirjastatud digitaalselt/

Mııtkava:

Tellija:

Kinnitas

Joonestas

HARJU MAAKOND SAUE VALD

HARKU IV LUBJAKIVIKARJ˜˜R

M˜EERALDISE PLAAN

Koostas Tauri Pıldema

Tauri Pıldema

Tınis Kattel

Gr lisa 1

Töö nr 21202

594mm x 891mm Formaat

29.10.2021

Koostatud:

Harku vald, Harju maakond

Paemurru tee 14, Laabi küla, 76922

HARKU KARJ˜˜R AS

punkti

Piiri-

M˜EERALDISE PIIRIANDMED

Koordinaadid

X Y nr

punkti

Piiri- Koordinaadid

X Y

6585351.000

6585210.630

6585035.510

6584789.210

6584731.460

6584705.900

6584678.240

6584654.660

6584614.770

6584579.000

6584548.010

6584520.590

6584488.580

6584455.580

6584420.520

6584390.420

6584414.780

6584307.210

6584261.400

6584213.760

6584161.890

6584142.360

6584127.620

6584102.990

6584154.620

6584222.460

6584368.220

6584330.310

6584543.550

6584756.550

6584761.710

6584796.380

6584872.760

6585142.190

6585341.823

6585343.055

6585339.247

6585343.691

6585347.478

6585372.427

6585368.763

6585373.208

6585376.849

6585403.912

6585400.420

6585404.792

6585408.334

6585432.035

6585428.225

6585432.597

6585436.458

6585462.930

6585458.760

6585463.167

6585467.353

6585498.443

6585494.125

6585498.622

6585502.866

6585524.849

6585521.020

6585525.351

6585529.272

6585556.526

6585552.043

6585556.375

6585560.949

6585586.013

6585581.644

6585586.111

6585590.435

6585605.139

531141.330

531160.290

531183.900

531299.700

531331.740

531347.130

531364.650

531380.310

531408.480

531435.630

531460.680

531484.140

531512.700

531542.580

531574.320

531601.410

531652.800

531672.000

531707.670

531742.170

531777.180

531701.400

531703.620

531707.280

532033.770

532009.230

531956.490

531728.760

531629.820

531530.970

531565.830

531795.300

531771.570

531697.020

531641.052

531638.553

531636.663

531627.705

531629.584

531578.986

531577.169

531568.210

531570.017

531515.133

531513.436

531504.442

531506.164

531458.098

531456.246

531447.252

531449.129

531395.442

531393.395

531384.418

531386.473

531323.420

531321.246

531312.314

531314.451

531269.867

531268.027

531259.014

531260.898

531205.627

531203.472

531194.459

531196.657

531145.826

531143.644

531134.698

531136.857

531107.037

Mäeeraldise pindala 48.98 ha

6585594.939

6585606.707

6585553.158

6585446.747

6585327.435

6585246.140

6585189.618

6585155.711

6584985.343

6584940.172

6584912.567

6584866.346

6584819.775

6584741.000

6584789.210

6584731.460

6584705.900

6584678.240

6584654.660

6584614.770

6584579.000

6584548.010

6584520.590

6584488.580

6584455.580

6584420.520

6584390.420

6584414.780

6584307.210

6584261.400

6584213.760

6584161.890

6584142.360

6584127.620

6584102.990

6584154.620

6584222.460

6584368.220

6584330.310

6584543.550

6584756.550

6584761.710

6584796.380

6584872.760

6585142.190

6585341.823

6585343.055

6585339.247

6585343.691

6585347.478

6585372.427

6585368.763

6585373.208

6585376.849

6585403.912

6585400.420

6585404.792

6585408.334

6585432.035

6585428.225

6585432.597

6585436.458

6585462.930

6585458.760

6585463.167

6585467.353

6585498.443

6585494.125

6585498.622

6585502.866

6585524.849

6585521.020

6585525.351

6585529.272

6585556.526

6585552.043

6585556.375

6585560.949

6585586.013

6585581.644

6585586.111

6585590.435

6585605.139

531108.413

531084.592

531093.511

531108.345

531123.377

531132.928

531140.960

531144.818

531166.720

531173.558

531180.219

531197.222

531222.093

531275.651

531299.700

531331.740

531347.130

531364.650

531380.310

531408.480

531435.630

531460.680

531484.140

531512.700

531542.580

531574.320

531601.410

531652.800

531672.000

531707.670

531742.170

531777.180

531701.400

531703.620

531707.280

532033.770

532009.230

531956.490

531728.760

531629.820

531530.970

531565.830

531795.300

531771.570

531697.020

531641.052

531638.553

531636.663

531627.705

531629.584

531578.986

531577.169

531568.210

531570.017

531515.133

531513.436

531504.442

531506.164

531458.098

531456.246

531447.252

531449.129

531395.442

531393.395

531384.418

531386.473

531323.420

531321.246

531312.314

531314.451

531269.867

531268.027

531259.014

531260.898

531205.627

531203.472

531194.459

531196.657

531145.826

531143.644

531134.698

531136.857

531107.037

TEENINDUSMAA PIIRIANDMED M˜EERALDISE

E-post: [email protected]

Tel: 634 4552

OÜ J.Viru Markðeideribüroo

10112 Tallinn

Tartu mnt 84a-50

www.vmb.ee

W E

Joonmııtkava:

0 20 50 100 m

1:2000

LEPPEM˜RGID:

Naabermäeeraldise piir

Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus

Tee kaitsevöönd

Pa-6

30.72

0.50

13.10 17.12

Geoloogiline puurauk

Puuraugu nr Kattekihi paksus, m

Lubjakivi paksus, m

(aR - aktiivne reservvaru) (aT - aktiivne tarbevaru)

Tarbevaru ploki piir, number ja varu kategooria

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Sideehitise kaitsevöönd

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

Maapinna samakırgusjoon, abs m

Omavalitsuse piir

kaardilehe nr 6334 Tallinn

ASENDISKEEM M 1:50 000

Harku IV lubjakivikarjäär

maardla

Harku

T a lli n n

K e ila

Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja number

Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number

Kehtiva Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (kaevandamisloa nr KMIN-096)

Mäeeraldise lamami samakırgusjoon, abs m

5.5. Maa-ameti digitaalsed avaandemed seisuga 05.08.2019. a.

5.4. Tammi tee gaasitrassi teostusjoonis, AS Kommunaalprojekt, töö nr 73-03GD;

5.3. Juuliku-Tabasalu proj.tee maa-ala geodeetilised uurimustööd, AS Teede Tehnokeskus, töö nr 2008-045;

5.2. Harku V uuringuruumi topo- ja varuarvutuse plaan, nov.2009, OÜ Eesti Geoloogiakeskus;

5.1. Harku IV kaevevälja plaan seisuga 01.07.2019. a, OÜ Geoekspert, töö nr T-1040;

5. Kasutatud:

4. Mäeraldise lamam on moodustatud vastavalt geoloogiliste puuraukude andmestikule;

3. Maardla plokkide piirid väljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 29.03.2019. a (plaanil skemaatilised);

2. Katastriüksuste ja kaitsevööndite piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.10.2021. a (plaanil skemaatiliselt);

1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis (BK77+0.24m);

M˜RKUSED:

pindala 51.66 ha Mäeeraldise teenindusmaa

(mııtkavatu, plaani selgema loetavuse eesmärgil)

Hoidetervik mäeeraldise piiripunktide 1-41, 46-51 ja 55-57 vahel

Suudme kırgus, abs m Mäeeraldise lamami kırgus, abs m

18.0

33.0

2.5

v.t. 1.7

v.t. 1.9

v.t.

1.9

v.t.

3.4

v.t.

2.5

v.t.

3.8

v.t.

1.8

v.t.

kattepinnas

19814:001:0581

Tammi tee 72701:001:0534

Harku karjäär 8

72701:001:0535

Harku karjäär 9

72701:001:0536

Harku karjäär 10

72701:001:0027

Harku karjäär

72701:001:0536

Harku karjäär 10

72601:001:1010

Harku karjäär 7 Harku karjäär 9

72701:001:0535

72701:001:0536

Harku karjäär 10 72701:001:0011

Harku karjäär 4 72701:001:0014

Laabi-Piiri

Voolu 72701:001:0112 72701:001:0012

Harku karjäär 3 Tuisu-Piiri

72701:001:0013

PLOKK 33 aT PLOKK 28 aR

PLOKK 33 aT

PLOKK 34 aT

Harku karjäär

Harku IV lubjakivikarjäär

29.22 Pa.2-08

10.4

12.3

29.28 Pa.5-08

Pa.8-08 29.82

12.8

12.0

10.8 11.0

N S

12.8

10.8

29.28 Pa.5-08

w E

Pa.7-08 30.78 Pa.8-08

29.82

Pa.9-08 31.45

12.5

12.3

14.8

12.013.2

w E

18.6

17.5 17.5

18.7

33.50 Pa.11-08 33.77

Pa.12H-08

0.6 9.8 0.2

10.6

0.6 10.4

0.8 11.7 0.6

10.4

2.4 9.9

3.9 13.6

4.1 13.4

/allkirjastatud digitaalselt/

Mııtkava:

Tellija:

Kinnitas

Joonestas

Koostas

GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE I - I’

GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE II - II’

GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE III - III’

L˜BILÕIKED I-I’ ... III-III’

GEOLOOGILISED

Formaat A2

M vert 1:200 M hor 1:2000

Tauri Pıldema

Tınis Kattel

HARJU MAAKOND SAUE VALD

HARKU IV LUBJAKIVIKARJ˜˜R

Gr lisa 2

Töö nr 21202

29.10.2021

Koostatud:

Harku vald, Harju maakond

Paemurru tee 14, Laabi küla, 76922

HARKU KARJ˜˜R AS

Kasvukiht

Moreen

Murenenud lubjakivi

pılevkivi vahekihtidega Lubjakivi, pruunikas-helehall,

Lubjakivi, hall ja pruunikas

peene-pisikristalliline Lubjakivi, helehall,

kollakashall, mergli vahekihtidega Lubjakivi, raudoksiididega, hall ja

Glaukoniitlubjakivi

Naabermäeeraldise piir

(aR - aktiivne reservvaru) (aT - aktiivne tarbevaru)

Tarbevaru ploki piir, number ja varu kategooria

Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus

mergli vahekihtidega Lubjakivi, hall, savikas,

LEPPEM˜RGID:

E-post: [email protected]

Tel: 634 4552

OÜ J.Viru Markðeideribüroo

10112 Tallinn

Tartu mnt 84a-50

www.vmb.ee

Geoloogiline puurauk

Keskmine kaevandamise järgne veetase

Puuraugu sügavus, m

g III

kk 2

uh 2

ls 2

as+kn 2

vl 1

as+kn 2

ls 2

uh 2

vl 1

as+kn 2

ls 2

uh 2

O uh

2 O

kk 2

Uuringuaegne veetase suudmest ja kırgusjoon

mäeeraldise piir Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri

mäeeraldise teenindusmaa piir Taotletava Harku IV lubjakivikarjääri

(kaevandamisloa nr KMIN-096) Kehtiva Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise piir

vl 1

as+kn 2

ls 2

uh 2

kk 2

Joonmııtkava:

0 20 50 100 m

5.2. Maa-ameti digitaalsed avaandemed seisuga 05.08.2019. a.

5.1. Harku V uuringuruumi geoloogiline uuring geoloogilised läbilıiked, nov.2009, OÜ Eesti Geoloogiakeskus;

5. Kasutatud:

4. Mäeraldise lamam on moodustatud vastavalt geoloogiliste puuraukude andmestikule;

3. Maardla plokkide piirid väljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 29.03.2019. a (plaanil skemaatilised);

2. Katastriüksuste piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.10.2021. a (plaanil skemaatiliselt);

1. Kırgused EH2000 süsteemis (BK77+0.24m);

M˜RKUSED:

Mäeeraldise lamami sügavus, m

1 :2

1:2

1 :2

Hoidetervik (mııtkavatu, läbilıike selgema loetavuse eesmärgil)

Nılvus 1:2 vastab kaldele 26°

Katendi nılvakalle maavarst hoideterviku peal (mııtkavatu)

Kattekihi paksus, m

Lubjakivi paksus, m

Puuraugu nr

Suudme kırgus, abs m

2.5

v.t.

P ro

o s o ja

vt 22.2m

33.48

33.29

33.25

33.32

33.27

32.38

32.91

32.84

33.16

32.71

33.26

32.87

32.90

32.94

33.35

17.02

30.31

30.66

30,66

30,63

30,69

30.93

30.57

32.06

32.48

32.12

33.42

33.30

31.59

32.29

33.14

33.23 33.24

35kv

32.90

32.39

33.42

33.27

33.32

33.35

17.87

30.24

30.39

30.43

30.21

30.73

30.75

30.50

30.67

30.48 30.58

30.62

30.48

30.35

tra n ð e e

X=6584600

Y =5

3 18

0 0

X=6584600

Y =5

3 12

0 0

X=6585600

Y =5

3 14

0 0

30.42

30.54

30.60

31.30

31.44

32.11

31.76

32.20

31.91

31.76

31.87

33.07

33.03

33.55

33.20

33.09

33.25

33.23

33.15

32.94 33.03

33.19

30.71

30.62

31.10

31.02

28.97

31.05

29.29

31.18

3 1

3 3

3 2

3 3

33 33

3 2

3 1

3 2

3 0

3 1.0

3 1. 0

3 3

3 0

18.62

18.73

18.65 18.72

18.66

18.47

17.85

18.30

17.81

17.51

17.03

17.01

16.98

17.21

17.29

17.42

28 27

2 7

2 8

2 7

2 6

2 7

3 1

3 0

3 2

3 1

3 0

2 9

3 0

2 9

2 4

2 5

2 4 2 3

2 3

2 4

2 3

parkla

T a b a s a lu

H a rk u

29.90

29.77

29.71

29.63

29.23

29.59

29.68

29.30

29.25

29.26

29.27

29.52

29.33

30.18

31.02

31.29

31.86

32.65

32.25

32.24

32.22

32.62

33.35

33.34

33.40

33.49

33.44

33.48

33.66

33.53

33.27

33.33

33.63

33.57

33.51

33.38

33.37

33.27

32.30

32.56

30.78

30.69

30.95

29.22

29.27

29.20

29.24

29.09

29.01

29.04

29.27

30.22

30.12

30.61

30.35

30.24

30.14

30.25

30.38

30.71

3 0 .9

3 0 .8

1 3 0 .7

3 0 .7

3 0 .6

3 0 .8

3 1.0

3 1.2

3 1.7

3 1.9

3 2 .0

3 1.9

3 1.8

3 1.7

3 1.8

3 1.7

31.10

30.71

30.75

30.65

29.70

29.23

29.41

29.40

29.16

29.21 30.22

29.46

29.86

29.21

29.16

29.14

29.27

29.23

29.22

29.24

29.18

29.19

29.25

29.23

29.25

29.28

29.22

29.28

29.44

29.29 29.30

29.20

29.26

29.24

29.19

29.23

29.21

29.23

29.19

29.22

29.30

29.27

29.20

29.24

31.38

29.31

29.40

29.25

29.22

29.52

72701:001:0536

Harku karjäär 10

72701:001:0012

Harku karjäär 3

72701:001:1319

Karjääri

72701:001:0013

Tuisu-Piiri

72701:001:0027

Harku karjäär

72701:001:0537

Harku karjäär 11

7 2 7 0 1 :0

0 1 :0

0 6 5

1 1 1 9 1 H

a rk

u -R

a n n a

m ı is a te

7 2 6 0 1 :0 0 1 :1 0 1 0

H a rk u k a rjä

ä r 7

72701:001:0536

Harku karjäär 10

72701:001:0535

Harku karjäär 9

72701:001:0534

Harku karjäär 8

72701:001:0011

Harku karjäär 4 72701:001:0014

Laabi-Piiri

72701:001:0112 Voolu

19814:001:0581

Tammi tee

19801:001:3282

Tammi tee 26b

19801:001:3281 Tammi tee 26a

19801:002:2377

Tammi tee 28

19801:002:2376

Tammi tee 30

19801:001:3737

Mündi

19801:001:4028 Tammi tee 26a

7 2 6 0 1 :0

0 1 :1

0 1 1

1 1 1 9 1 H

a rk

u -R

a n n a

m ı is a te

e L

19801:001:3737

Mündi

lubjakivikarjäär

Harku VI

lubjakivikarjäär

Harku VI

Mııtkava:

Tellija:

Kinnitas

Joonestas

HARJU MAAKOND SAUE VALD

HARKU IV LUBJAKIVIKARJ˜˜R

Koostas Tauri Pıldema

Tauri Pıldema

Tınis Kattel

Gr lisa 3

Töö nr 21202

594mm x 891mm Formaat

29.10.2021

Koostatud:

PLAAN

KORRASTATUD ALA

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Harku vald, Harju maakond

Paemurru tee 14, Laabi küla, 76922

HARKU KARJ˜˜R AS

Saue vald

Harku vald

punkti

Piiri- Koordinaadid

X Y

6585594.939

6585606.707

6585553.158

6585446.747

6585327.435

6585246.140

6585189.618

6585155.711

6584985.343

6584940.172

6584912.567

6584866.346

6584819.775

6584741.000

6584789.210

6584731.460

6584705.900

6584678.240

6584654.660

6584614.770

6584579.000

6584548.010

6584520.590

6584488.580

6584455.580

6584420.520

6584390.420

6584414.780

6584307.210

6584261.400

6584213.760

6584161.890

6584142.360

6584127.620

6584102.990

6584154.620

6584222.460

6584368.220

6584330.310

6584543.550

6584756.550

6584761.710

6584796.380

6584872.760

6585142.190

6585341.823

6585343.055

6585339.247

6585343.691

6585347.478

6585372.427

6585368.763

6585373.208

6585376.849

6585403.912

6585400.420

6585404.792

6585408.334

6585432.035

6585428.225

6585432.597

6585436.458

6585462.930

6585458.760

6585463.167

6585467.353

6585498.443

6585494.125

6585498.622

6585502.866

6585524.849

6585521.020

6585525.351

6585529.272

6585556.526

6585552.043

6585556.375

6585560.949

6585586.013

6585581.644

6585586.111

6585590.435

6585605.139

531108.413

531084.592

531093.511

531108.345

531123.377

531132.928

531140.960

531144.818

531166.720

531173.558

531180.219

531197.222

531222.093

531275.651

531299.700

531331.740

531347.130

531364.650

531380.310

531408.480

531435.630

531460.680

531484.140

531512.700

531542.580

531574.320

531601.410

531652.800

531672.000

531707.670

531742.170

531777.180

531701.400

531703.620

531707.280

532033.770

532009.230

531956.490

531728.760

531629.820

531530.970

531565.830

531795.300

531771.570

531697.020

531641.052

531638.553

531636.663

531627.705

531629.584

531578.986

531577.169

531568.210

531570.017

531515.133

531513.436

531504.442

531506.164

531458.098

531456.246

531447.252

531449.129

531395.442

531393.395

531384.418

531386.473

531323.420

531321.246

531312.314

531314.451

531269.867

531268.027

531259.014

531260.898

531205.627

531203.472

531194.459

531196.657

531145.826

531143.644

531134.698

531136.857

531107.037

Mäeeraldise pindala 51.66 ha

E-post: [email protected]

Tel: 634 4552

OÜ J.Viru Markðeideribüroo

10112 Tallinn

Tartu mnt 84a-50

www.vmb.ee

W E

Joonmııtkava:

0 20 50 100 m

1:2000

LEPPEM˜RGID:

Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus

Tee kaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Sideehitise kaitsevöönd

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

Maapinna samakırgusjoon, abs m

Omavalitsuse piir

kaardilehe nr 6334 Tallinn

ASENDISKEEM M 1:50 000

maardla

Harku

T a lli n n

K e ila

Korrastatud Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja number

Korrastatud naabermäeeraldise piir

PIIRIANDMED HARKU IV LUBJAKIVIKARJ˜˜RI

KORRASTATUD

4.1. Harku, Harku II ja Harku IV korrastatud mäeeraldiste plaan, 02.2010, OÜ Viru Mäebüroo, töö nr 7-10.

3. Kasutatud:

2. Katastriüksuste ja kaitsevööndite piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.10.2021. a (plaanil skemaatiliselt);

1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis (BK77+0.24m);

M˜RKUSED:

Harku IV lubjakivikarjäär

Korrastatud

Korrastatud rohumaaks

Korrastatud ala veekogu veetaseme absoluutne kırgus, m

33.0

Aktsiaselts Harku Karjäär [email protected]

Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamine

2. ARENDAJA KOHUSTUSED 2.1. Aktsiaseltsil Harku Karjäär (registrikood 10478760, aadress Vae tn 2, Laagri alevik, Saue

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

1. OTSUS Lähtudes Aktsiaseltsi Harku Karjäär 17.12.2021 esitatud Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punktid 28 ja 35, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2 ja 3 ning maapõueseaduse § 48, otsustab Keskkonnaamet: 1.1.Algatada Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine (KMH). 1.2. Keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus. 1.3. KMH käigus tuleb hinnata ka kaevandamise mõjusid kavandatavale riigiteele (Juuliku-Tabasalu ühendustee) ja selle rajamisele. 1.4. KMH menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi. 1.5. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 11 kohaselt Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmise taotluse menetlus peatub, kuni on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded või ilmnenud KeHJSi § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolud. Keskkonnaamet teavitab KMH algatamise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJSi § 12 lõige 1).

06.07.2022 nr DM-117855-28

LISA 2

vald, Harju maakond) tuleb kavandatava tegevuse (Harku IV lubjakivikarjääri laiendamise) keskkonnamõju hindamiseks leida KMH juhtekspert, kes koostöös Aktsiaseltsiga Harku Karjäär koostab KMH programmi (KeHJS § 13) ja KMH aruande (KeHJS § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama eksperdirühma (KeHJS § 14 lõiked 3 ja 4, § 13, § 17 lõige 2, § 20). 2.2. Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et kontrollida nõuetele vastavust, siis Keskkonnaamet jätab taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Aktsiaseltsile Harku Karjäär (KeHJS § 18 lõige 7). Enne KMH programmi esitamist tuleb küsida asjaomaste asutuste seisukohta, korraldada programmi avalik väljapanek ja arutelu ning arvestada nende tulemusi KMH programmis (KeHJS § 15¹–17). 2.3. Aktsiaselts Harku Karjäär kannab KMH-ga seotud kulud (KeHJS § 8 lõige 2).

3. ASJAOLUD 3.1. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas 17.12.2021 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud KOTKAS-s 17.12.2021 menetluse nr M-117855 juurde) Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-096 muutmiseks. Esitatud taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada Harku maardla (registrikaardi nr 0161) kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokkidele 33 aT ja 34 aT, seonduvalt soovitakse muuta mäeeraldise ja teenindusmaa piiri ning pikendada loa kehtivusaega 30 aastat. Samuti taotletakse luba jäätmete taaskasutamiseks ja kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks (jäätmeseadus § 73 lg 2 p 2, p 8). Olemasoleva Harku IV lubjakivikarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 19,44 ha, mäeeraldise laiendamisel kujuneb mäeeraldise pindalaks 48,98 ha ja teenindusmaa pindalaks 51,66 ha. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas katastriüksustel Harku karjäär 8 (katastritunnus 72701:001:0534), Harku karjäär 9 (katastritunnus 72701:001:0535), Harku karjäär 10 (katastritunnus 72701:001:0536), Harku karjäär 11 (katastritunnus 72701:001:0537), Harku karjäär 3 (katastritunnus 72701:001:0012), Harku karjäär 4 (katastritunnus 72701:001:0011) ja Harku karjäär 7 (katastritunnus 72601:001:1010). Tegemist on pealmaakaevandamisega, karjääri laiendamist taotletakse 32,22 ha võrra. 3.2. Keskkonnaamet võttis 06.04.2022 keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse (registreeritud KOTKAS-s 06.04.2022 nr DM-117855-15 all). 3.3. Maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lõike 6 alusel edastas Keskkonnaamet 06.04.2022 kirjaga nr DM-117855-16 taotluse Saue Vallavalitsusele arvamuse saamiseks. Saue Vallavolikogu nõustus 26.05.2022 otsusega nr 21 (registreeritud KOTKAS-s 31.05.2022 nr DM-117855-25 all) tingimuslikult keskkonnaloa muutmisega.

4. KAALUTLUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISEL 4.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

2(4)

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1). Olemasoleva mäeeraldise laiendamist (kehtiva loa muutmisega) taotletakse 32,22 ha võrra. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Lisaks sätestab KeHJS § 6 lõige 1 punkt 35, et olulise keskkonnamõjuga on sama lõike punktides 1 kuni 34¹ nimetatud tegevuse või käitise muutmine. Sellisel juhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lõige 3). Varem ei ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud, seetõttu tuleb KMH läbi viia (KeHJS § 11 lõige 6). 4.2. KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse teeb ja tegevusloa annab Keskkonnaamet (KeHJS § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõige 2, MaaPS § 48). Amet lähtus otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud taotluse menetlemise aja jooksul). 4.3. Keskkonnauuringute vajalikkus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus (KeHJSi § 11 lõige 8 punkt 6). 4.4. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserva alale on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud kaardirakenduses „Ministeeriumite huvid“ huvi nimetusega „T11 Tallinna ringtee ja T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteede ühendustee eelprojekt“ (Juuliku-Tabasalu ühendustee). KMH käigus tuleb välja selgitada kaevandamise ja hilisema korrastamise võimalikkus puutumist omaval alal. 4.5. Piiriülese keskkonnamõju hindamise vajadus puudub, kuna kavandatav tegevus asub riigipiirist ca 40 km kaugusel (KeHJSi § 11 lõige 8 punkt 4). 4.6. KMH algatamise otsuse eelnõud ei edastatud Aktsiaseltsile Harku Karjäär arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuna taotluses esitatud andmed on piisavad (haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2). Kavandatud tegevuse puhul on KMH kohustuslik.

Lugupidamisega

3(4)

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Saue Vallavalitsus, Transpordiamet

Marin Varblane 5692 7090 [email protected]

4(4)

Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi kohta seisukoha küsimine.pdf

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Saue Vallavalitsus

[email protected]

25.01.2023 nr 6-3/22/13688-3

Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja

töötamisega kaasneva KMH programmi kohta

seisukoha küsimine

OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Keskkonnaametile arendaja (AS Harku Karjäär) 18.01.2023 kirja nr

2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 151 kohase menetluse

läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi1 „Harku IV lubjakivikarjääri

laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm“2.

KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast

avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda

kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

KeHJS §151 lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates

seisukohad selle asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma

koosseisulist piisavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Harku IV laienduse KMH programm.pdf

Sama: Harku Vallavalitsus ([email protected]), Rahandusministeerium

([email protected]), Transpordiamet ([email protected]), Põllumajandus- ja

Toiduamet ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Maa-amet ([email protected]),

Muinsuskaitseamet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]),

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]).

Karin Sisask 5193 1960

[email protected]

1 Registreeritud Keskkonnameti dokumendihaldussüsteemis 19.01.2023 nr 6-3/22/13688-2 all. 2 Koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2023.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Teade	23.05.2024	1	9.3-4/22/6116-6	Sissetulev dokument	ta	Keskkonnaamet
Teade	01.03.2024	25	9.3-4/22/8790-4	Sissetulev dokument	ta	Keskkonnaamet
Edastuskiri	18.12.2023	99	9.3-4/22/6116-5	Sissetulev dokument	ta	Keskkonnaamet
Taotlus	11.08.2023	228	9.3-4/22/8790-3	Sissetulev dokument	ta	Keskkonnaamet
Kiri	26.04.2023	335	9.3-4/23/8790-3 🔒	Sissetulev dokument	ta	Keskkonnaamet
Kiri	16.02.2023	404	9.3-4/22/6116-3	Väljaminev dokument	ta	Keskkonnaamet
Kiri	24.11.2022	488	9.3-4/22/8790-2 🔒	Väljaminev dokument	ta	Keskkonnaamet
Edastuskiri	28.10.2022	515	9.3-4/22/8790-1 🔒	Sissetulev dokument	ta	Keskkonnaamet
Teade	12.07.2022	623	9.3-4/22/6116-1	Sissetulev dokument	ta	Keskkonnaamet

Seisukoha küsimine

Failid

Digiallkirjad

Seosed