Detailplaneeringu kooskõlastamine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/24/5732-6
Registreeritud	18.03.2024
Sünkroonitud	30.03.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	EP Majaprojekt OÜ, Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	EP Majaprojekt OÜ, Rae Vallavalitsus
Vastutaja	Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (49351 tm).

Failid

7.2-2245732-6 18.03.2024 Valjaminev kiri.asice

27-2022 Seletuskiri (1).pdf

DP-04 Põhijoonis (1).pdf

DP-05 Tehnovõrgud (1).pdf

Harjumaa Rae vald Rae küla Rae tee 16b ja Rae tee 16a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine.pdf

27-2022 Seletuskiri (1).pdf

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Rae küla Rae tee 16a ja 16b detailplaneering Projekti staadium: Detailplaneering, Kuupäev 08.08.2023, Töö nr. 27-2023 kovID DP1243 Aadress: Rae tee 16a ja 16b kinnistu, Rae küla, Rae vald, Harjumaa

SISUKORD Seletuskiri I Üldosa

1.1. Lähteandmed 3 1.2. Detailplaneeringu üldeesmärgid 4

II Olemasolev olukord 2.1. Asukoht, kontaktala ja asendiplaan 5 2.2. Keskkonnatingimused 6 2.3. Veevarustus ja kanalisatsioon 6

2.4. Elektrivarustus 6 2.5. Sidevarustus 6 2.6. Soojavarustus 6 2.7. Sadevete ärajuhtimine 6

2.8. Õhu saaste 7 2.9. Müra 7

III Planeerimislahendus 3.1. Asendiplaaniline lahendus 8

3.2. Arhitektuurne lahendus 8 3.3. Haljastus, heakord, keskkonnakaitse 9 3.4. Teed ja liikluskorraldus 14 3.5. Tuleohutusnõuded 14 3.6. Kuritegevuse ennetamine 15 3.7. Planeeringu elluviimise tegevuskava 15

IV Insener-tehniline lahendus 4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 16 4.2. Elektrivarustus 16

4.3. Sidevarustus 17 4.4. Soojavarustus 17 4.5. Sademevesi ja drenaaž 17

V Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringuga

2 | 18

VI Joonised OÜ SBB poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr T-64-22) M 1:500 DP-01 Situatsiooniskeem DP-02 Kontaktvööndi skeem DP-03 Tugiplaan M 1:500 DP-04 Põhijoonis M 1:500 DP-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 DP-06 Illustratiivne joonis 3D DP-07 Teede lõiked M 1:100 DP-08 Nähtavuskolmnurk

VII Detailplaneeringu koostamise lähteandmed 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks 2. Rae küla Rae tee 16b ja Rae tee 16a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koos-

tamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine 3. Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase

taristu väljaehitamiseks 4. Detailplaneeringu algatamisest informeerimise väljavõte 5. Detailplaneeringu kehtestamise informeerimise väljavõte 6. Detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise korraldus koos dokumentidega 7. Planeerimis- ja maakorralduskomisjoni koosoleku protokollid 8. Üldplaneerigu seletuskirja väljavõte 9. Elveso AS poolt väljastatud tehnilised tingimused

Elveso AS poolt väljastatud tehniliste tingimuste Lisa 1 10. Elektrilevi tehnilised tingimused 11. AS KH Energia- Konsult elektri joonis 12. Dendroloogiline hinnang AB Artes Terrae OÜ töö nr 23106HI2 13. Kahepaiksete rändetingimused Rae tee 16a ja 16b detailplaneeringu alal 14. Transpordiameti seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 15. Rail Baltic trassi eeldatavalt oluliselt mõjutatavad keskkonnad

VIII Kooskõlastused ametkondadega Kooskõlastuste koondtabel Kooskõlastatud joonised

3 | 18

I ÜLDOSA 1.1. LÄHTEANDMED Antud planeeringu koostamisel on aluseks võetud:

 Planeerimisseadus;

 Ehitusseadustik;

 Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplanee- ring;

 Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151 vastu võetud Rae Valla põhjapiir- konna üldplaneering;

 Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11);

 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18);

 Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitata- vad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);

 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (riigihalduse mi- nistri 17.10.2019 määrus nr 50);

 Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrus nr 58);

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendami- sekava aastateks 2017 – 2028;

 Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73);

 Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23);

 Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13);

 Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14);

 Rail Baltica raudteetrass, mis on kehtestatud Rahandusministeeriumi 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41;

 Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud;

 Muud asjakohased õigusaktid, standardid, normatiivid.

 Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ SBB poolt koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr T-64-22)

 Võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused ja liitumislepingud.

 Kahepaiksete rändetingimused Rae tee 16a ja 16b detailplaneeringu alal

4 | 18

Arvestatud on tellija soovidega ning kehtiva seadusandluse ja normidega. Detailplaneering on koostatud vastavalt planeerimisseaduses sätestatud nõuetele.

1.2. DETAILPLANEERINGU ÜLDEESMÄRGID  Kruntide ehitusõiguse määramine

 Arhitektuurinõuete seadmine

 Haljastuse ja heakorra lahendamine

 Servituutide vajaduse määramine

 Tehnovõrkude lahendamine

 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

 Sadevete äravoolu lahendamine

 Tuleohutusnõuete tagamine

5 | 18

II OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT, KONTAKTALA, ASENDIPLAAN JA KITSENDUSED Asukoht Planeeringuala asub Harju maakonnas, Rae vallas, Rae külas, Rae tee 16a ja 16b kinnis- tul. Kinnistute andmed: Rae tee 16a- katastritunnuseks on 65301:001:5000, pindala on 4758 m² ning sihtotstarve on 100% elamumaa. Rae tee 16b- katastritunnuseks on 65301:001:6087, pindala on 4551 m² ning sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,9 ha. Kontaktala Tegemist on Rae külas paikeva kinnistuga, mis on ümbritsetud maatulundusmaade ning elamumaadega. Tegemist on kiiresti areneva keskkonnaga kus käimas elamispindade arendamine. Asustus on valdavalt koondunud teede lähistele. Lähedal asuvasse Lehmja

külasse on koondunud äri ja tootmistegevus. Planeeritavad kinnistud paiknevad Rae valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas. Olemasolev ja kavandatav tegevus vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Antud piirkonnas on teede võrk hästi välja ehitatud ning hõlpsasti pääseb mööda teid Tallinna ringteele. Lähim alaline bussipeatus asub 11330

Järveküla-Jüri teel (kaugus planeeringualast ca 800m, vt joonis DP-02). Transport toimub 11113 Assaku-Jüri tee ning 11330 Järveküla-Jüri tee kaudu. Lähim lasteaed asub 800 m kaugusel (vt joonis DP-02). Poed, kool ning muud asutused on valla keskuses Jüris, kuhu on planeeringualalt ca 3,5 km. Lähim kool asub Järvekülas, kuhu on planeeringualalt ca 2,8 km. Rae külas on üldvõrgud enamjaolt väljaehitatud. Planeeringualal vahetus lähedu- ses on olemas elekter, kanalisatsioon ning vesi. Rae tee 16a ja 16b detailplaneeringu ala asub kaitsealuste kahepaiksete (rohukonna, harilikukärnkonna, rabakonna ja tähnikvesili- ku) rändeteel, kuna kahepaiksetele olulised sigimis-, toitumis- ja talvitusalad paiknevad mõlemal pool Rae teed.

Asendiplaan

Juurdepääs on tagatud asfalteeritud 11113 Assaku-Jüri teelt. Ehitisregistri andmetel on Rae tee 16a kinnistu hoonestamata. Kinnistul on rajatisena päi- keseelektrijaam (EHR kood 221356925). Ehitisregistri andmetel on Rae tee 16b kinnistu hoonestamata. Kitsendused Krunt 1 Elektrimaakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit Elektriõhuliini all 1kV kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit 11113 Assaku- Jüri tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja katendi servast

6 | 18

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2m mõlemale poole torustikku Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit Kõrgepinge õhuliini kaitsevööndi laius on 25m mõlemale poole kaablit

Hoone tuleohutuskuja 8m Tee servituudi vajadus krundi 2 kasuks Tehnovõrkude servituudi vajadus krundi 2 kasuks Rail Baltic trassist tulenevad piirangud

Kaitsealuste kahepaiksete (rohukonna, harilikukärnkonna, rabakonna ja tähnikvesiliku) rändetee ala Krunt 2 Hoone tuleohutuskuja 8m

Rail Baltic trassist tulenevad piirangud Puurkaevu (katastri nr 18835) sanitaarkaitseala 50m Kõrgepinge õhuliini kaitsevööndi laius on 25m mõlemale poole kaablit Kaitsealuste kahepaiksete (rohukonna, harilikukärnkonna, rabakonna ja tähnikvesiliku) rändetee ala 2.2. KESKKONNATINGIMUSED Kinnistu on kaetud puude ja madalhaljastusega. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada võimalikukult suures mahus. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis.

2.3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustus ja kanalisatioon puudub.

2.4. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustus puudub. 2.5. SIDEVARUSTUS Sidevarustus puudub. 2.6. SOOJAVARUSTUS Tsentraalne soojavarustus puudub. 2.7. SADEVETE ÄRAJUHTIMINE Sadevesi hajutatakse kinnistu siseselt haljasalal.

7 | 18

2.8. ÕHU SAASTE Õhu saaste allikateks on liikuvtranspordist ning läheduses asuvate hoonete kütmisest põhjustatud õhu saaste.

2.9. MÜRA Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra 11113 Assaku-Jüri- ning 11330 Järveküla-Jüri teel.

8 | 18

III PLANEERIMISLAHENDUS 3.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatele elamumaa kruntidele ehitu-

sõiguse andmine eramute ja abihoonete püstitamiseks ning määrata ehitus- ja hoonestus- tingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,9 ha. Käsitletav planeeringuala koosneb 2 kinnistust: Krunt 1- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa. Krundi suuruseks on 4551m², mil-

lele võib rajada üksikelamu ja 2 abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku 682m². Lubatud suurim täisehituse % on 15% krundi pinnast. Ehitusala on näidatud detailplaneeringu põ- hijoonisel. Krunt 2- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa. Krundi suuruseks on 4758m², mil- lele võib rajada üksikelamu ja 2 abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku 713m². Lubatud suurim täisehituse % on 15% krundi pinnast. Ehitusala on näidatud detailplaneeringu põ- hijoonisel.

3.2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Hoonete paigutus: perspektiivse üksikelamu ning abihoonete asukoht on näidatud jooni- sel DP-04 (soovituslikult risti- või paralleelne kinnistu piiriga). Eramu suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8m. Eramu max. korruselisus on 2 maapealset ja 1 maa-alune. Abihoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 5m. Abihoone max. korruselisus on 1 maapealne. Abihoonete ehitisealune pind kokku max. 80 m². Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naabriga ning tagada tuleohutus. Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone.

Lubatud katusekalle: 15-40. Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun).

Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast. Üksikelamu soovituslik  0,00 vt. Joon- iselt DP-04. Lubatud piirded: puidust lattaed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Maksimaalne piirdeaja kõrgus maapinnast võib olla 1,5m. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Abihoone ja piire peavad kokku sobima elamu arhitektuuriga.

Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae Vallavalitsuse arhitektiga. Päikesepaneelide kasutamine on lubatud hoone katusel ja maapinnal kinnistu lõuna kül- jel. Päikesepaneelid paigaldada katusele metallraamil piisava õhuvahega fassaadi ja katu- se suhtes, arvestades kõiki kehtivaid norme ja standardeid. Päikesepaneelid ei kujuta ohtu

9 | 18

peegelduse mõttes, sest päikesepaneelile langevast päikesekiirgusest absorbeerib päike- sepaneeli pind 90%. Visuaalne reostus ümbrusesse puudub. Tagada insolatsioonitingimused vastavalt standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021

"Päevavalgus hoonetes". Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja info- tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63).

3.3. HALJASTUS JA HEAKORD, KESKKONNAKAITSE Haljastus Kinnistutele on koostatud dendroloogiline hinnang AB Artes Terrae OÜ poolt töö nr 23106HI2. Kõrghaljastuse planeerimisel lähtuda kõrghaljastuse mürakaitselisest ja puh-

verdavast mõjust ning Riinu Rannap poolt koostatud Kahepaiksete rändlustingimuste uuringust. Likvideeritakse 3 puud kuna need jäävad ette krundi 2 sissepääsuteele. Soovi- tav on rajada asendusistikud ja kõrghaljastus lõuna poolsele alale kuna sinna tuleb Rail Baltic trass. Ehitiste ja kommunikatsioonide projekteerimisel lähtuda olemasolevast kõrghaljastusest ja selle säilitamise vajadusest. Vajadusel puude eemaldamisel arvestada asjaoluga, et metsatingimustes kasvanud puud on kohastunud kasvama grupis, mitte ük- sikult. See tingib puude maha võtmise suuremate gruppidena, mitte üksikult. Üksikuna kasvama jäetud puud võivad kergesti tuule käes murduda. Krundid on kaetud kõrg- ja madalhaljastusega. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb

säilitada võimalikukult suures mahus. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis. Iga likvideeritava puu kohta tuleb ette näha asendusistikud. Krundi iga 300 m² kohta tuleb istutada vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on min. 6m.

Müra Alus: Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puh-

kealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid

(RTL 2002, 38, 511);

Välismüra ja ruumides lubatud müra osas tuleb lähtuda Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusest nr 42, toodud arvulistest suurustest. Hoonete omanik või valdaja on kohustatud tagama müranormide täitmise arvestades olemasolevaid ja projekteeritud või projekteeri- tavaid teid. Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra 11113 Assaku-Jüri- ning 11330 Järveküla-Jüri teel. Õhu saaste Õhu saaste allikateks on liikuvtranspordist ning hoonete kütmisest põhjustatud õhu saas- te. Soovitatav on vältida hoonete kütmisel kivisöe kasutamist. Koha peal seisva auto mootor tuleks välja lülitada.

10 | 18

Jäätmekäitlus Hoonetele on ette nähtud prügikonteinerid, kuhu paigutatakse sorteeritud prügi liigiti ning mis peavad olema sulguva kaanega. Soovitavalt varjata konteiner haljastuse abil, et

see jääks varjatuks nii elanikele kui külastajatele. Prügikonteinerite tühjendamise ja jäät- mete äraveo eest vastutab hoone haldaja. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naa- berkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätme-

vedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Valgustus Hooned ja krundisisesed jalgteed on soovitatav varustada õuevalgustitega. Lisaks on pla- neeritud planeeritavale tänavale tänavavalgustuspostid. Assaku-Jüri teel on tänavavalgus-

tus osaliselt olemas. Kahepaiksete rändetingimused Rae tee 16a ja 16b detailplaneeringu alal Rae tee 16a ja 16b detailplaneeringu ala asub kaitsealuste kahepaiksete (rohukonna, hari- liku kärnkonna, rabakonna ja tähnikvesiliku) rändeteel, kuna kahepaiksetele olulised si- gimis-, toitumis- ja talvitusalad paiknevad mõlemal pool Rae teed. Kevadel toimub kahe- paiksete massränne üle Rae tee talvituspaikadest sigimis- ja toitumisaladele ning sügisel rändavad kahepaiksed toitumisaladelt tagasi talvituspaikadesse. Lisaks piirnevad mõle- mad krundid lõunas niidu- ja metsaalaga, mis on kahepaiksetele oluliseks elupaigaks. Kuna Rae tee 16a ja 16b krundid jäävad kahepaiksete rändeteele, siis tuleb detailplanee-

ringu alal, nii piirdetarade/-aedade rajamisel kui ka haljastuse planeerimisel, sellega ar- vestada. Selleks, et tagada kahepaiksete vaba liikumine läbi Rae tee 16a ja 16b kruntide ei tohi krundi piirile rajada betoontõkkeid sh kasutada kõrgeid äärekive sissesõidutee, kivisilluti-

se või asfaltplatside ääristamiseks. Näiteks 20 cm kõrgust äärekivi kahepaiksed üldjuhul ületada ei suuda. Kruntide piirdeaiad peavad olema maapinnast vähemalt 10 cm kõrgusel, nii et aia ja maapinna vahele jääks vaba läbipääs, mida kahepaiksed saavad liikumiseks kasutada. 10 cm kõrgune aiaalune vaba ruum on piisav, et aiad ei kujuneks kahepaiksete-

le liikumistakistuseks. Selleks, et kahepaiksed saaksid krunte vabalt läbida peaks mõlemal krundil olema kõr- gema taimestikuga (nt põõsaste, õis-, roht- ja/või ilutaimedega) alasid, mida ei niideta või kus niitmine ei toimu sagedamini kui 2-3x kasvuperioodi jooksul. Ideaalis võiksid kõr- gema taimestikuga alad paikneda põhja-lõunasuunaliselt läbi krundi (nt hekina mööda krundi piiri), nii et kahepaiksed saaksid kõrgema taimestikuga ala mööda liikuda. Suuri madala taimestikuga igapäevaselt (nt robotmuruniidukiga) või ka iganädalaselt niideta- vaid kuivi alasid kahepaiksed üldjuhul väldivad, mistõttu on sellised suured ühetüübilised muruplatsid kahepaiksetele rändetakistuseks. Samas on kahepaiksete olemasolu aias aiaomanikule väga kasulik, kuna kahepaiksed toituvad väikestest selgrootutest (putukad,

11 | 18

ämblikud, nälkjad jne), kelle hulgas on nii aiakahjureid kui ka haigustekitajaid (nt puu- gid). Rail Baltic trassi eeldatavalt oluliselt mõjutatavad keskkonnad Välja on toodud Rail Baltic raudteetrassi Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande punktid. Täpsemalt vt. seletuskirja lähteandetest KMH väljavõtet. 5.1 Asustus ja maakasutus, 5.2 Maakasutus ja co2 bilanss,

5.3 Kaitstavad loodusobjektid 5.3.1 Kaitstavad alad 5.3.2Kkaitstavad taimeliigid 5.3.3 Kaitsealused imetajad

5.3.4 Kaitsealused linnud 5.3.5 Kaitsealused roomajad 5.3.6 Kaitsealused kahepaiksed käsitletaval trassilõigul 5.3.7 Kaitsealused kalad käsitletaval trassilõigul 5.3.8 Kaitsealused selgrootud käsitletaval trassilõigul 5.4 Kultuuriväärtused 5.5 Geoloogia ja maavarad 5.6 Pinna- ja põhjavesi 5.6.1 Pinnavesi

5.6.2 Põhjavesi 5.7 Rohevõrgustik 5.8 Vääriselupaigad 5.9 Piirkonna välisõhu seisund ja saasteallikad

5.10 Müra- ja vibratsiooni tase 5.10.1 Eesti raudtee as ja eesti liinirongid as (elron) 5.10.2 Maanteeliiklus 5.10.3 Kumulatiivne müra

5.11 Keskkonnaseisundi tõenäoline areng juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering Rae valla kontekstis olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Strateegiline valik ala kasutamiseks elamualana on juba tehtud üldplaneeringu koostamise ajal. Algatatav detailplaneering võimaldab viia selle varasema strateegilise valiku ellu. Ala on elamuehituseks sobilik, sest alal puuduvad olulised ehituslikud piirangud, väärtuslik kõrghaljastus ja see asub olemasolevate elamute läheduses. Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks Käesoleva planeeringu elluviimisel tuleb täita järgmiseid keskkonnatingimusi:

12 | 18

 Selleks, et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaal- selt, tuleb järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringua- la sisesed teed koos tehnovõrkudega (enne teede ja tehnovõrkude rajamist ei ole ala hoonestamine lubatud);

 Ehitustööde ajal tuleb arvestada, et naabruses asuvad elamud. Seetõttu tuleb ar- vesse võtta öösel kehtivaid rangemaid müranorme ja vältida müra põhjustavaid töid kella 21.00 ja 8.00 vahelisel ajal, mil see häiriks kõige enam naabreid. Nii ehitamise ajal kui ka hoonete projekteerimisel ja kasutamisel kuuluvad arvestami- sele müra piirtasemed, mida reguleerib Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid. Samuti tuleb hoonete projekteerimisel raken- dada Eesti standard EVS 84-2:2003 ,,Hoonete heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü- ra eest.” nõudeid ning tagada, et siseruumides ei ületata sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 § 6 sätestatud müra normtasemeid.

 Pärast uusehitise valmimist tuleb krundid hiljemalt 1 aasta jooksul heakorrastada ja rajada vähemalt madalhaljastus (hoovimuru, ilutaimed);

 Säästva arengu põhimõtete järgimise ning keskkonnasõbralike lahenduste kasu- tamise eesmärgil ei ole planeeritud elamute kütmiseks lubatud kivisöekütte kasu- tamine; Alal on soovituslik kasutada passiivkütet ja energiatõhusaid ehituslike konstruktsioone;

 Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses jäätmesea- duses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja sõlmida prügi regulaarse äraveo leping (sagedusega vähemalt üks kord kuus) keh- tivat jäätmeluba omava firma poolt – vastava lepingu olemasolu on hoonele kasu- tusloa saamise eelduseks;

 Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Rae Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemi- se vältimiseks nende tekkekohas ja organiseerima liigiti kogutud jäätmete (sh ehitusaegsete ehitusjäätmete) viimise selleks ettenähtud mahutitesse või vallava- litsuse poolt määratud kogumispunktidesse (sh ohtlike jäätmete kogumispunkti). Ohtlikud jäätmed ja ehitusjäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Jäätmesea- dust ning Rae valla heakorra- ja jäätmehoolduseeskirja järgides on tagatud kesk- konnahäiringute mitteesinemine planeeritaval maa-alal;

 Kui on vaja rajada kraave, tuleb need rajada nii, et need kaitseks naabreid üle piiri valguva sademevee eest. Kraave tuleb edaspidi perioodiliselt puhastada. Kraavi- pervede korrashoiu eest oma krundil ja sellega piirneval alal vastutav krundi omanik. Kraave on keelatud sulgeda või panna torusse ilma Rae Vallavalitsuse kirjaliku loata;

 Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge ra- doonisisaldusega pinnas (50-150 kBq/m³). Tagada hoone vundamendi tuulutus nii, et radoon ei pääseks siseruumidesse. Samuti tuleb kasutada põrandaaluse ehi-

tuskile asemel radoonitõket. Täpsem radoonikaitse lahendus anda eramu ehitusloa projektis. Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada Eesti standardi EVS

13 | 18

840:2017 ,,Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ nõudeid ning tagatakse radooni sisaldus siseõhus ei ületa 200 Bq/m³.  Kõigi eeltoodud keskkonnatingimuste ja planeeringuga kehtestatavate nõuete

täitmisel käesoleva detailplaneeringu elluviimine eeldatavalt olulist mõju kaasa ei

too. Siiski muudab ala arendamine piirkonna üldilmet ja loob naabruses elavatele elanikele teistsuguse keskkonna. Vältimaks ebameeldivusi naabritele tuleb ala arendamise alustamisest, ja müra tekitavatest ehitustöödest naaberkruntidel oleva- te elamute läheduses naabreid teavitada.

Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed Avariiohtlikku olukorda on võimalik vältida vaadeldava ala korrashoiuga ja planeeringus kavandatud tegevuse elluviimisega:

 teede planeeringujärgne ja õigeaegne rajamine, territooriumi korrashoid, mille ra- kendumisel on territooriumi eri osadele juurdepääs tagatud:

 lahendatud on tuletõrjeveevarustus – olemasolev maapeale hüdrant (asukohta vt. jooniselt DP-01).

 liiklusohutuse tagavad väljaehitatud juurdepääsuteed  normatiivsete parkimiskohtade väljaehitamine  radooniriski ennetamine. Kasutusele võetavad meetmed peavad olema nii tehnili-

selt kui majanduslikult teostatavad.  vältida tuleb võimalikke ehitusaegseid araviiohlikke olukordi:  arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida ma-

sinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev korista- mine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süs- teem (kaasarvatud vajalike san-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele).

 Mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jm.), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jääätmete ladustamispai- ka.

 maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis omakorda võib põhjustada täiendavaid sotsiaalseid konflikte, so. ohustada naa- beraladel elavate inimest heaolu (müra), vara jm.

 oluline osa on järelvalvel ja koostööl erinevate osapoolte vahel. 3.4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS Juurdepääs on tagatud asfalteeritud 11113 Assaku-Jüri teelt. Parkimine toimub omal krundil (ette on nähtud 3 parkimiskohta). Juurdepääsutee on planeeritud freesasfalt katte- ga. Kinnistu sisene parkimisala kaetakse kivisillutisega. Rae tee 20 kinnistul on 11113 Assaku-Jüri teel 2 juurdepääsu kinnistule. Rae tee 20 lähi- ma ristumiskoha kaugus on 10m alates pöörderaadiuse lõpust (olemasolevat mahasõitu on nihutatud 2m lääne poole).

14 | 18

Kinnistu väljasõidu nähtavuskolmnurk on näidatud joonisel DP-05 ja DP-08. Olemasole- vad puud sissesõidu juures tuleb osaliselt likvideerida. Planeeringuala ühendamisel riigi- teega 11113 tuleb riigitee ristumiskoht rekonstrueerida ja tagada normidele vastav nähta-

vuskolmnurk. Ristumiskoht vajab rekonstrueerimist ning selleks tuleb taotleda Trans- pordiametilt nõuded. Nähtavuskolmnurga suurus on 3m x100 m kiirusel 60 km/h. Transport toimub 11113 Assaku-Jüri tee ning 11330 Järveküla-Jüri tee kaudu. Lähim lasteaed asub 800 m kaugusel (vt joonis DP-02). Poed, kool ning muud asutused on valla

keskuses Jüris, kuhu on planeeringualalt ca 3,5 km. Lähim kool asub Järvekülas, kuhu on planeeringualalt ca 2,8 km. Rae külas on üldvõrgud enamjaolt väljaehitatud. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vib-

ratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vasta- valt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu keh- testaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmi- se, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

3.5. TULEOHUTUSNÕUDED Alus Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja taristuministri määrus nr 97

EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010) EVS 812-2:2014+AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018+AC:2018 Küttesüsteemid

812-6:2012+A2:2017 Ehitise tuleohutus. Tuletõrje veevarustus Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (vastu võetud 30.03.2017 nr 17). Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.02.2021. Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord Planeeringuala Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on tuldkartev e. TP-3. Hoonestusala kõige väiksem vahemaa peab olema 8m. Hooneväliseks tulekustutuseks vajalik kustutusvesi saadakse olemasolevast hüdrandist (asukohta vt. jooniselt DP-01). Vastavalt standardile 812-6:2012+A2:2017 peab tuletõrje veevõtukohtade (hüdrantide) vahemaa olema maksimaalselt 200 m arvestusega, et kõik hooned ja rajatised ei tohi jääda kaugemale kui 100 m kasutatavast tuletõrje

15 | 18

veevõtukohast; kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib vahemaa olla kuni 150m. Tuleohutusabinõude projekteerimisel võtta aluseks kehtivad projekteerimisnormid. Hoonete kustutamiseks vajaliku veevoolu hulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Päästetehnika

juurdepääs on tagatud mööda olemasolevaid ja planeeritavaid sõiduteid. 3.6. KURITEGEVUSE ENNETAMINE Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi rajatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud Eesti Standardikeskuses välja töötatud

kuritegevuse ennetamise standardiga. *Autode parkimine hoonete ees tõstavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega autodega seotud probleeme. *Tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine krundi kujunduses vähendab sissemurdmiste riski. *Turvauste ja -suluste kasutamine vähendab sissemurdmiste riski. *Elava kasutusega ala vähendab kuriteohirmu. *Läbipääsu tõkestamine piirete rajamise näol vähendab soovimatute isikute viibimist krundil. Piirdeaed annab ka võimaluse valvekoera pidamiseks aia sees. *Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piirkonnas teretulnud, suurendavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohir- mu. *Atraktiivne kujundus, materjal ja värvid vähendavad kuriteohirmu ja vandalismiaktide

ning grafiti ohtu, *Korrashoid vähendab kuriteohirmu. *Jälgitavus vähendab kuriteohirmu. Väga tõhus on toimiv naabrivalve.

3.7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 1. Kruntide moodustamine 2. Vajalike servituutide seadmine 3. Tehnovõrkude ja rajatiste tehniliste tingimiste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega 4. Ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude ja muude rajatiste ehitamiseks 5. Riigiteega 11113 ristumiskoha rekonstrueerimine ja nähtavuse tagamine on eelduseks hoonetele ehitusloa saamisel

6. Tehnovõrkudele kasutusloa väljastamine enne hoonetele ehitusloa väljastamist 7. Moodustatud kruntidele hoonete ehituslubade ja kasutuslubade väljastamine

16 | 18

IV INSENER-TEHNILINE LAHENDUS 4.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga. Detailp- laneeringu alale lubatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise mahud on võimalik tagada peale Rae valla ÜVK arengukavaga planeeritud rajatiste ehitamist. Kinnistute liitumis- punktid on planeeritud 1m kinnistu piirist. ÜPVK suunas tuleb ÜVK planeerida vastavalt Elveso AS nõuetele kuni olemasolevate rajatisteni 11113 Assaku-Jüri. Kanalisatsioonito- rustikule tuleks soovitavalt iga 50m tagant lisada kaev. ÜVK torustikud minimaalselt 2m kaugusel tee servast. Veevarustuse ja kanalisatsiooni ristumine riigiteega tuleb teostada kinnisel meetodil.

Planeeritavate kinnistute veevarustus on lahedatud üldvõrkude baasil. Üldtrassidega lii- tumine on kohustuslik ning veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt Elveso AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Servituudi kehtestamise vajadus olema- solevatele ja planeeritavatele torustikele on näidatud joonisel DP-05. Servituudi laius on 2m mõlemale poole trassi. Kruntide liitumispunktid on planeeritud kinnistu piirile. Lii- tumispunkti paigaldatakse veevarustuse maakraan (kummikiilsiiber) ning reoveekanali-

satsiooni vaatluskaev. Tsentraalse vee ja kanalisatsiooni tarbimiseks tuleb sõlmida liitu- misleping Elveso AS-ga.

Olmereovee- ja majapidamisjoogivee vooluhulk ühel kinnistul on 0,40 m³/d ja kahel kinnistul kokku 0,80 m³/d. Kinnistule on planeeritud üksikelamu ning 2 abihoonet. Hooneväliseks tulekustutuseks vajalik kustutusvesi saadakse olemasolevast hüdrandist

(asukohta vt. jooniselt DP-01). Vastavalt standardile 812-6:2012+A2:2017 peab tuletõrje veevõtukohtade (hüdrantide) vahemaa olema maksimaalselt 200 m arvestusega, et kõik hooned ja rajatised ei tohi jääda kaugemale kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast; kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib vahemaa olla kuni

150m. Tuleohutusabinõude projekteerimisel võtta aluseks kehtivad projekteerimisnormid. Hoonete kustutamiseks vajaliku veevoolu hulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Päästetehnika juurdepääs on tagatud mööda olemasolevaid ja planeeritavaid sõiduteid. 4.2. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr. 454070. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja planeeritavatele kaablitele vt. jooniselt DP-05. Elektri maakaabli 11113 Assaku-Jüri teelt kuni krundi 2 sissesõiduni on projekteerinud AS KH Energia- Konsult projekteerija Olari Sõermäe (joonist vt Lähteandmed). Olemasolevast õhukaablist nähakse planeeringualale ette eraldi fiidrina 0,4 kV maakaa- belliin. Kruntide elektrivarustuseks on 0,4 kV liitumiskilbid, mis on projekteeritud tarbi-

17 | 18

jate kruntide piirile mitmekohalisena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teeninda- tavad. Võrguettevõttele kuuluvast liitumis-mõõtekeskusest kuni hoone sisestus-

peajaotuskeskuseni paigaldada uus 0,4 kV alumiiniumsoontega (Al) maakaabelliin AXPK 4G25. Planeeritud maakaabelliin paigaldada 0,3 m liivapadjas, kõnnitee ja haljasala osas vähemalt 0,7 m sügavusele pinnasesse ning sõiduteede ja platsidega ristumisel vähemalt 1,0 m sügavusele. Kaitseks mehhaaniliste vigastuste eest

paigaldatakse kaabel kogu ulatuses kollase kestaga Ø 50 mm PEH kaablikaitsetorus. Sõiduteede, platside ning tehnokommunikatsioonidega ristumisel peab kaablikaitsetoru olema vähemalt 750N survetugevusega (A tugevusklassiga), muudes kohtades võib kaablikaitsetoru olla ka 450N survetugevusega (B tugevusklassiga). Kaablitrassi

paigaldamisel arvestada tehnovõrgu koondplaanil antud sidumismõõte ja normdokumentides toodud minimaalselt lubatavaid vahekaugusi teiste kommunikatsioonidega. Kaabelliini kohale, 0,3 m kõrgusele asetada kollane hoiatuslint. Ülejäänud kraav täita pinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive. Krundi 1 ja 2 peakaitse suuruseks on planeeritud 3x16A. 4.3. SIDEVARUSTUS Sidevarustus kaabliga puudub ja see lahendatakse ruuteriga läbi õhu.

4.4. SOOJAVARUSTUS Hoonete soojavarustus lahendada energiasäästliku lokaalküttena (maaküte, õhk-vesi soo- juspump, pelleti või puuküttel katel). Elektrist mittesõltuva lisa küttesüsteemina võib ka- sutada puuküttel kerist või kaminat. Kuna peapinnas on sügaval, siis maakütte välisosa

rajada horisontaalse või spiraalse süsteemina. Küttesüsteem peab olema naaberkinnistu- test, kõrghaljastusest ja hoonetest min. 2m kaugusel. Maakütte alale mitte ehitada hoo- neid, rajatisi ega kõrghaljastust. Kinnistud on piisava suurusega, et rajada horisontaalne või spiraalne maakütte süsteem. Välise horisontaalse maakontuuri vajaminev pindala on

arvestatakse ühe hoone köetava m² kohta 3 m² kinnistu pinda. Õhk- vesi soojuspumba välisosa müra ei tohi ületada normdokumentides sätestatud piire. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt rakendatakse tehnoseadmete müra piir/ sihtväärtusena tööstusmüra piirväärtust. Ala kuulub II mürakategooriasse, kus kehtib päeval piirväärtus 50dB ja öösel 40 dB.

4.5. SADEMEVESI JA DRENAAŽ Kruntide sadevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Sademevett ei tohi juhtida naaber kinnistule ega kanalisatsioonitorustikku. Hoonete katuselt tulev sademevesi kogu-

18 | 18

takse pinnasesse paigaldatavasse mahutisse ning üle jääv vesi immutatakse drenaažitoru- dega pinnasesse.

Projekti koostamisel osalesid: Koostas: Ermo Pais Arhitekt: Andrei Pleskatšjov

DP-04 Põhijoonis (1).pdf

50.8

8. 00

8.0 0

8.00

8.0 0

8.00

8.0 0

50.4

30.00

5.00 3.00

14.05

4.00

4.65

4.00 7.65

4.00

13.85

8.20

4.45

19.85

61.50

11 12

puudub

puudub puudubpuudub

puudub puudub puudub

puudub

puud ümberistutatud

23 24

puudub

32 33

Eraldis 1

puudub

puudub puudub

puudub

100. 00

3.00

4.00

R3 .0 0

R3.00

- Planeritava lpirca 0,9 ha

- Olemasolev katstriüksuse pir

- Planeritav katstriüksuse pir

Märkused: Arhitektuurinõudeid vt. seltuskirjast. Vaata lähteandmetst Transpordiameti seisukohti detailplaneeringu koostamiseks Dendroloogilne uuring on kantud joonisel vastavalt AB Artes Terae OÜ tööle nr 23106HI2 Tehnovõrkude lahendust ja servituute vt. jooniselt DP-05. Koordinaadid l-est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

2 - Perspektivne üksielamu asukoht

- Perspektivne abihone asukoht

- Planeritav honestusal

- Planeritav parkimiskoht

- Planeritav jurdepäs kinistule

Pos. nr Krundi ares või adresi tepanek

Andmed kruntide moodustamiseks: Ma sihtorve vastvalt (kri- üksuse ligle)

Krundi planeritud surus m²

Modustakse inistue võkrntides

Nimi / katsrn

Lidetavate-lhutavate osade surused m²

Osade snie shtoarv vastvalt (kriüksuse ligle)

1 451 m²Etepanek: Rae t16b E 10 % EE Rae t16b /5301:01:6087 0 m² E

- Krundi positsni umber

- Planeritav parkimiskohtade arvõues - Planeritav parkimiskohtade arvhones

- E;lamuma / (Täpsust: EE; Üksielamu)

- Krundi ehtusõigus (elamu + abihoned) KÕRGUS (m)

SURIM KORUSELI

KINISTU RUS m²

EHITISEALUNE PINDALA m²

SIHTOTSARVE %DT. PLN. IKDES

SIHTOTSARVE SELGITUS

HONET ARV KUNDIL

Pn Pn

- Olemasolev haljsal

- Olemasolev kõrgusmärk

- Planeritavad sorteritud jätmetga prügikonteierid betonalusel

- Olemasolev pu

- Olemasolev põsas

- Olemasolev mets

- Planeritav fesasfalt

- Olemasolev õrkaed

Tingmärgid:

- Planeritav auto- jalgvärav

- Planeritav metalis postidel võrkpire

- Planeritav metalis postidel puitpre

- Planeritav kõrgusjon44.00

Kosta :

Objekt :

Kosta :

Põhijoonis Jonis :

Mõtkav :

Huvitad isik :

Jonise r :

Kontrllis :

DP-04 1:500

Ermo Pais

Andrei Pleskatšjov

Projekti stadium :

Kupäev :

Detailplaneering Tö nr :

Allkiri :

Allkiri : 08.08.2023 27-2022

Erkki Aliksoo

Rae küla Rae tee 16a ja 16b kinnistu detaiplaneering

Rae vald, Harju maakond kovID DP1243

Järve põik 2c, Asakulevik, 75301Raevald MTR EP02936

Reg. kod: 1230715 www.e-majaprojekt.eu

[email protected]

EP MAJAPROJEKT OÜ

- Olemasolev krusate

- Planeritav kivislut

+-- 0,=51.

- Te kaitsevönd 30m teärmise õiduraj välimisest rvast

2 4758 m²Etepanek: Rae t16a E 10 % EE Rae t16a /5301:01:500 0 m² E

- Planertiav kõrghaljstus

m² P P

E 100% EE 8m 2 682 1+2

4551 n 3

m² P P

E 100% EE 8m 2 713 1+2

4758 n 3

- Planeritav parkimiskohtP P

+-- 0,=5.6

- Olemasolev asfaltkatega sõidute

- Olemasolev kilustust katega te

- Te servitudi vajdus

Rail Baltic trassi nihutamisruum

Kõrghaljastus planeerida Rail Baltic trassist tuleva müra vähendamiseks kinnistu lõuna küljele

Olemasolev päikeseelektrijaam (EHR kood 221356925)

- Likvideritav pu 3tk

Rekonstrueritav sumiskoht rigtega

Nähtavuskolmnurk

DP-05 Tehnovõrgud (1).pdf

W1.1 W1.1

W 1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W 1.1

L 1-1.............L 1-1

L 2-2.................. ..................

...L 2-2

2.00

1.80

4.00

Märkused: Vaata lähteandmetst Transpordiameti seisukohti detailplaneeringu koostamiseks Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi laus on 2m mõlemale poole torustikku Madalpinge maakaabli kaitsevööndi laus on 1m mõlemale poole kaablit Kõrgepinge maakaabli kaitsevööndi laus on 1m mõlemale poole kaablit Kõrgepinge õhulini kaitsevööndi laus on 25m mõlemale poole kaablit Madapinge õhulini kaitsevööndi laus on 2m mõlemale poole kaablit Koordinaadid l-est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Tehnovõrkude koondplaan

Planeritav evaruste ühenduspunkt olemasoleva trsiga

Kosta :

DP-05

Krundi 1ja2plneritav kanalistoni litumispunkt as 50.90, mapind 50.90

Krundi 1ja2plneritav elktriitumisilp

m² P P

E 100% EE 8m 2 683 1+2

4551 n 3

m² P P

E 100% EE 8m 2 713 1+2

4758 n 3

Krundi 2knistunene kanalistonitorustik piendada vstavalt honet hitusloa projektidel

Krundi 2knistunene vetorustik piendada vstavalt honet hitusloa projektidel

Planeritav kanalistoni ühenduspunkt olemasoleva trsiga

- Planeritava lpirca 0,9 ha

- Olemasolev katstriüksuse pir

- Planeritav katstriüksuse pir

1 2

- Perspektivne üksielamu asukoht

- Perspektivne abihone asukoht

- Planeritav honestusal

- Planeritav parkimiskoht

- Olemasolev haljsal

- Olemasolev kõrgusmärk

- Olemasolev pu

- Olemasolev põsas

- Olemasolev mets

- Planeritav fesasfalt

- Olemasolev õrkaed

Tingmärgid:

- Planeritav auto- jalgvärav

- Planeritav metalis postidel võrkpire

- Planeritav metalis postidel puitpre

- Olemasolev krusate

- Planeritav kivislut

- Te kaitsevönd 30m teärmise õiduraj välimisest rvast

- Planertiav kõrghaljstus

- Planeritav parkimiskohtP

- Olemasolev isevolne kanalistionitorusik

- Olemasolev maalune vetorustikorusik

- Olemasolev kanalistionikaev

- Olemasolev õhulin

- Planeritav kinistu ene kanalistionitorustik

- Planeritav kinistu ene maalune vetorustik

- Planeritav 0,4 kV makabelin hülsi

- Planeritav elktri iumiskilp

- Tehnovõrkude kaitsevönd

- Olemasolev kõrgepinge makabel

- Olemasolev purkaev

Kosta :

Objekt : Jonis :

Mõtkav :

Huvitad isik :

Jonise r :

Kontrllis :

1:500

Ermo Pais

Andrei Pleskatšjov

Projekti stadium :

Kupäev :

Detailplaneering Tö nr :

Allkiri :

Allkiri : 08.08.2023 27-2022

Erkki Aliksoo

Rae küla Rae tee 16a ja 16b kinnistu detaiplaneering

Rae vald, Harju maakond kovID DP1243

Järve põik 2c, Asakulevik, 75301Raevald MTR EP02936

Reg. kod: 1230715 www.e-majaprojekt.eu

[email protected]

EP MAJAPROJEKT OÜ

- Olemasolev asfaltkatega sõidute

- Olemasolev kilustust katega te

Kinistu pir Kinistu pir

Kõris elktabel

Kanalistonitoru Vetoru

Haljs

Haljs Fresasfltit t

i= 0.25 i= 0.25

4,45

1,5 1,0

TEE LÕIGE 1- 1:0

0,50,95

Kinistu pir

Kõris elktabel

Kanalistonitoru Vetoru

Haljs HaljsFresasfltit t

i= 0.25 i= 0.25

4,0 1,51,0

TEE LÕIGE 2- 1:0

0,5 5,2 2,1 2,1

8,2

- Planeritav ühisvevärgi kanalistionitorustik

- Planeritav maalune ühisvevärgi vetorustik

Krundi 2planeritav evaruste litmispunkt kas 50.90, mapind 50.90

Krundi 1planeritav evaruste litmispunkt kas 50.90, mapind 50.90

Krundi 1knistunene kanalistonitorustik pikendada vstavalt honet hitusloa projektidel

Krundi 1knistunene vetorustik pikendada vstavalt honet hitusloa projektidel

0,5

Olemasolev päikeseelektrijaam (EHR kood 221356925)

Puurkaevu (katastri nr 18835) sanitaarkaitseala 50m

Rekonstrueritav sumiskoht rigtega

Vevaruste jaknalistoni ristumine tega teostda kinisel metodil

Harjumaa Rae vald Rae küla Rae tee 16b ja Rae tee 16a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Ermo Pais

EP Majaprojekt OÜ

[email protected]

Teie 13.03.2024

Meie 18.03.2024 nr 7.2-2/24/5732-6

Rae vald Rae küla Rae tee 16b ja 16a kinnistute

ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rae vald Rae küla Rae tee 16b (katastritunnus

65301:001:6087) ja 16a (katastritunnus 65301:001:5000) kinnistute ja lähiala detailplaneeringule

(edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused kahe elamu ja seotud taristu

rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame EP

Majaprojekt OÜ töö nt 27-2022 „Rae vald Rae küla Rae tee 16b ja Rae tee 16a kinnistute ja lähiala

detailplaneering“ märkustega seletuskirja täiendamiseks:

- Ristumiskoha asukoht ja gabariidid täpsustada projekti koostamise käigus.

- Tehnovõrkude planeerimine riigitee maaüksusele on lubatud vaid juhul, kui juhindutakse

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise

kavandamisel“ ning planeeringulahendust korrigeeritakse vastavalt juhendis toodud

nõuetele.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Seletuskiri, põhijoonis, tehnovõrgud

Koopia: Rae Vallavalitsus

Krista Einama

58627026, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Harjumaa Rae vald Rae küla Rae tee 16b ja Rae tee 16a kinnistute ja lähiala detailplaneeringust	13.03.2024	17	7.2-2/24/5732-5	Sissetulev kiri	transpordiamet	EP Majaprojekt OÜ
Harjumaa Rae vald Rae küla Rae tee 16b ja Rae tee 16a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks	06.03.2024	24	7.2-2/24/5732-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	EP Majaprojekt OÜ
Harjumaa Rae vald Rae küla Rae tee 16b ja Rae tee 16a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks	29.02.2024	30	7.2-2/24/5732-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Harjumaa Rae vald Rae küla Rae tee 16b ja Rae tee 16a kinnistute ja lähiala detailplaneering	08.04.2023	357	7.2-2/23/5732-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Harjumaa Rae vald Rae küla Rae tee 16b ja Rae tee 16a kinnistute ja lähiala detailplaneering	13.03.2023	383	7.2-2/23/5732-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Failid

Digiallkirjad

Seosed