Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Arengukava „Eesti Digiühiskond 2035“ kinnitamine“ eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Digiühiskonna arengukava aastani 2035 eelnõu Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Arengukava „Eesti Digiühiskond 2035“ kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 23.12.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu 2. Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu seletuskiri 3. Digiühiskonna arengukava lühikokkuvõte 4. Lisa 1 – Mõisted 5. Lisa 2 – Olukorra analüüs ja tegevused arengukava eesmärkide täitmiseks 6. Lisa 3 – Seonduvad arengukavad 7. Lisa 4 – Mõjuanalüüs 8. Lisa 5 – Kaasamine 9. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu

/*Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

Meie 08.12.2025 nr 1-16/9866-1

2

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Asutajate Selts Statistikaamet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Tööandjate Keskliit Andmekaitse Inspektsioon Riigikantselei Birgit Lüüs-Jakobs 58879323 [email protected]

1

LISAD

Lisa 1 – Mõisted

Digiriik - Riigi toimimise mudel, kus avalikud teenused, haldusprotsessid ja suhtlus kodanikuga toimuvad valdavalt digitaalselt. See hõlmab taristut (X-tee, eID), andmekogusid, teenuseid ja lahendusi s.h. tehisaru, algoritmi ja tegumipõhiseid teenuseid, mis töötavad sujuvalt, turvaliselt ja tõhusalt. Tegum – (ingl. k. Agentic AI) - Uue põlvkonna autonoomne tarkvaraline ning tehisarupõhine agent, mis ei tugine inimese sisendile vaid tegutseb ennetavalt eraisiku, ettevõtte või riigi nimel. Tehisaru – (ingl. k. Artificial Intelligence) - Andmetel ja algoritmidel põhinev tehnoloogia, mis suudab täita ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimmõistust (nt mustrite tuvastamine, otsustamine). Käesolevas arengukavas käsitletakse tehisaru läbiva platvormina, mis tõstab tootlikkust kõigis sektorites ja on proaktiivsete teenuste mootoriks. Personaalne riik – riigivalitsemise mudel, mille keskne eesmärk on pakkuda inimesekeskseid, proaktiivseid ja asutustevaheliselt sujuvaid avalikke teenuseid, integreerides selleks laialdaselt andmeid, tehnoloogiaid ja tehisintellekti. Sündmusteenus – otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Proaktiivne teenus – otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. EUDI digikukkur – (Euroopa digiidentiteedi tasku) Uue põlvkonna mobiilne isikutuvastusvahend (eID), mis võimaldab kodanikel tõendada oma isikut ja jagada digitaalseid dokumente (nt juhiluba, retseptid, diplomid) turvaliselt ja piirideta nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus. Kerksus – (ingl. k. resilience) Ühiskonna ja riigi vastupanuvõime küberohtudele ja kriisidele. Kerksus ei tähenda vaid tehnilist kaitset, vaid ka võimet rünnakutest kiiresti taastuda, ühiskonna teadlikkust (küberhügieen) ja valmisolekut hübriidohtudeks. Hukukindlus – taristu ja seda toetavate süsteemide võime säilitada kriitilised funktsioonid, taluda ootamatuid häireid, piirata kahjustuste ulatust ning taastuda riketest, rünnakutest või kriisidest viisil, mis tagab teenuste toimimise ning tagada vajadusel kriitiliste teenuste toimepidevus väljaspool Eesti vabariigi territooriumi.

2

Lisa 2 – Olukorra analüüs ja tegevused arengukava eesmärkide

täitmiseks

Alaeesmärk I. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus

1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused

Eesti on üks väheseid ühiskondi maailmas, kus on võimalik enam-vähem kõik oluline digitaalselt ära teha või korda

ajada. Digiühiskond on kujunenud lahutamatuks osaks Eesti igapäevasest elust, rahvusvahelisest eduloost,

identiteedist ja majanduskasvust. Senised digitaalsed lahendused teenuste osutamisel on aga ajale jalgu jäämas ja

teenuste kasutajakesksuse saavutamiseks on vaja uut tõuget. Erasektoris välja töötatud nutikate digilahenduste

eeskuju on tekitanud ühiskonnas ootuse näha samasugust arengut ka valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutuste

otseste avalike teenuste puhul. Tehnoloogia on loonud juba eelduse, et avalikud teenused ümber mõtestada ja

arendada need nutikaid lahendusi kasutades nüüdisaegseks, efektiivseks ja kasutaja vajadustest lähtuvaks.

Personaalne riik tähendab avalike teenuste ümbermõtestamist nii, et nende kasutajate jaoks jääb keskvalitsuse ja

kohaliku omavalitsuse keerukus varju. Nad saavad oma toimingud aetud võimalikult lihtsalt ja siis, kui on vaja, ning

enda jaoks sobivaimas kanalis. Selliseid teenuseid, mille abil inimene saab täita oma kohustusi või kasutada õigusi,

mille riik on talle seadusega andnud, nimetatakse otsesteks avalikeks teenusteks. Otsest avalikku teenust võib

osutada digitaalselt või vajaduse korral ka füüsilises kanalis. Ka siis, kui teenus ise ei ole digitaalselt kättesaadav,

kuulub Eestis otseste avalike teenuste juurde üldjuhul alati IT-komponent, sest asutus ise kasutab teenuse

osutamiseks infosüsteemi.

Praegu on maailmas avalikus sektoris tõusuteel pool- või täisautomaatsed otsusetoesüsteemid, mis võimaldavad

kasutada tehisaru ja masinõpet proaktiivsemaks teenuste osutamiseks. Kuigi sündmus- ja proaktiivsetest teenustest

on räägitud eesmärgina pikemalt, oleme nende loomisel veel teekonna alguses. Arengukava uuendamise seisuga on

inimeste jaoks riiklikus teabeväravas kättesaadavad kaheksa eraisiku sündmusteenust infoteenustena (sh saab

inimene esitada digitaalse avalduse abiellumiseks) ja ellu on viidud viis projekti ettevõtjate sündmusteenuste

loomiseks. Sarnane olukord on proaktiivsete teenustega, kus peale mõne automatiseeritud teenuse (nt isikukoodi

saamine lapse sündides, üksi elava pensionäri toetus) on seni loodud vaid üksikud pakkumuspõhised proaktiivsed

teenused (nt perehüvitiste pakkumine).

Teenuste kujundamisel on peamine lähtuda selle kasutajast. See tähendab, et teenused personaalses riigis on

sündmuspõhised, proaktiivsed ja inimesekesksed. Hea teenus loob kasutajale oodatavat väärtust ehk teenus teeb

seda, mida kasutaja ootab, et see teeks (mitte seda, mida me arvame, et see peaks tegema), ning on lihtsasti leitav ja

kasutatav. Selliselt arendatud ja osutatav teenus aitab ka teenuse arendamiseks ja osutamiseks vajalikke ressursse

eesmärgipäraselt ja efektiivselt kasutada.

Personaalse riigi mõtestamiseks ning konkreetsemate eesmärkide seadmiseks on välja töötatud eraldi

visioonidokument „Personaalse riigi valge raamat“.

Kasutajakesksete teenuste arendamiseks ja osutamiseks on valdkonnale seatud kolm eesmärki:

1. Otseste avalike teenuste kasutajakeskne juhtimine ja arendamine on üleriigiliselt koordineeritud. Selleks:

o Tagame ühtse kasutajakesksete teenuste standardi, mis hõlmab teenuste kujundamist, arendamist,

juhtimist ja mõõtmist, ning uuendame seda.

o Avaliku sektori asutustes tagame jätkuvalt teenuste kvaliteedi mõõtmise tava ja ühetaolise

metoodika.

o Täiendame teenuste omanike ja koordinaatorite rolli, teadmisi ja oskusi, arendame teenuste

juhtimist avaliku sektori asutustes ning koordineerime kesksete koostöökogude tööd.

o Loome ja pakume teenuste omanikele teenusehaldustööriistu, sealhulgas muudame üleriigilise

keskse teenusekataloogi kasutusmugavaks.

3

o Investeerime teenuste kasutajakesksuse ja digiligipääsetavuse parandamisse, sealhulgas

fookustatult e-residentidele mõeldud digiteenuste arendusse.

2. Avalikud teenused on lihtsalt kasutatavad: minnakse üle sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele.

Selleks:

o Arendame iga eraisiku sündmusteenuste arendusplaanis oleva elusündmuse kohta välja

sündmusteenuse ja uuendame pidevalt arendusplaani. 2025. aastal valmib elusündmusteenuste

uuendatud visioon ja uute elusündmusteenustega täiendatud tegevuskava (2025–2028).

o Toetame elusündmusteenuste proaktiivseks muutmist seal, kus asjakohane.

o Toetame keskvalitsuse ja KOVi üksuste koostööd, pakkumaks inimestele sündmusteenuste

osutamisel ühtset kasutajateekonda.

o Avame võimalusel riikliku teabevärava platvormi elusündmusteenuste osutamiseks ka erasektorile.

o Toetame sündmusteenuste väljaarendamist ettevõtjatele, sealhulgas e-residentidele (toetame

ettevõtluse arengukava sellekohast osa).

o Aitame kaasa proaktiivsete teenuste arendamisele, et muuta proaktiivseks ka sündmusteenustest

kõrvale jäävad teenused.

3. Digiriigi ühislahendused ja -platvormid toetavad kasutajakesksete teenuste osutamist. Selleks:

o Arendame edasi riiklikku teabeväravat, muu hulgas laiendades seda ka ettevõtja digiväravaks ja ELi

ühtse digivärava lüüsiks.

o Tagame kõikide avalike teenuste ja digiriigi platvormide puhul ühtse kasutajakogemuse, teenuste

kättesaadavuse ja bürokraatlike protsesside kiirendamise, rakendades tehisaru tehnoloogiat,

sealhulgas viime ellu Bürokrati kontseptsiooni.

o Arendame välja riikliku postkasti, tagame selle laialdase kasutuselevõtu ning seadustame selle

riikliku teadete ja dokumentide kättetoimetamise põhikanalina traditsioonilise postiteenuse asemel.

o Soodustame ja toetame üleriigiliselt disainisüsteemide1 eesmärgipärast kasutamist ja juhime

disainisüsteemide arendamist.

o Juhime kesksete teenuste komponentide ja platvormide üleriigilist kasutamist.

2. Andmepõhine ühiskond ja tehisaru

Andmete ja tehisaru valdkonna eesmärk on kujundada Eesti andmete väärindamise ja targa kasutamise toel juhtiva

andmemajanduse ja avaliku halduse kvaliteediga riigiks maailmas.

Eesti riigi, majanduse ja ühiskonna siht on olla uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutada uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning tagada tehnoloogia usaldusväärsus ja inimkesksus. See aitab kaasa, et hüvede saamine riigilt,

suhtlus riigiga ja avalike teenuste kasutamine on võimalikult mugav ning arvestab inimese ja ettevõtja vajadustega.

Inimeste ja ettevõtjate õigused ja huvid peavad olema tõhusalt kaitstud, samuti peab neile tagama ennast

puudutavate tegevuste ja andmete läbipaistvuse ning ulatusliku kontrolli nende tegevuste ja andmete üle. Peame

toetama, et Eesti ettevõtted oleksid nutikad ja uuendusmeelsed ning kasutaksid oma teenuste osutamisel ja väärtuse

loomisel laialdaselt ka andmeid ja tehisarul põhinevaid lahendusi. Avalik sektor peab toetama Eesti inimesi ja

ettevõtteid, lähtudes teadmis- ja andmepõhisest juhtimisloogikast, ning olema seejuures oma tegevuses avatud,

läbipaistev ja tõhus.

Eesti on seadnud eesmärgi kahekordistada majandust aastaks 20352. Selle oluliseks eelduseks on andmete ja tehisaru

kasutuselevõtt nii era- kui avalikus sektoris. Generatiivse tehisaru abil on võimalik tippajal suurendada Eesti

tööjõutootlikkust üle 8% aastas.3 Kuigi juba praegu on avaandmete valdkonna majanduslikuks mõjuks hinnatud üle

1 Nt Veera: Veera disainisüsteem 1.0.0. 2 Majandusplaan: Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3 Raport "The economic opportunity of AI in Estonia", 2024.

4

400 miljoni euro aastas, aitaks parem andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktika seda mõju veelgi kasvatada.

Inimkeskse andmekorralduse kujundamisel on näha, et inimesed tahavad andmekasutust rohkem kontrollida – üle

72% inimestest on valmis oma andmeid igal aastal kontrollima, hüppeliselt on kasvanud andmejälgija ja

andmenõusolekuteenuse kasutamine.

Seatud eesmärkide saavutamise oluline eeldus on andmepõhisus ehk oskus andmeid süsteemselt, efektiivselt ja

turvaliselt koguda, hallata, kättesaadavaks teha ning eri eesmärkidel kasutada; samuti suutlikkus rakendada tehisarul

põhinevaid lahendusi targalt ja säästlikult, tagades samal ajal isikuandmete tõhusa kaitse, küberturvalisuse,

digilahenduste õiguspärasuse ja usaldusväärsuse. Väärib eraldi rõhutamist, et need oskused ei puuduta ainult nn

andmespetsialiste – oluline on ka juhtide ja kõigi valdkondade spetsialistide oskus näha ja kasutada andmeid kui

väärtuslikku vara ehk kasutada andmeid oma juhtimisotsuste ja tegutsemise loomuliku osana.

Andmete ja tehisaru valdkonna eesmärkide ja eri valdkondade koostöö kirjeldamiseks on välja töötatud „Andmete ja

tehisintellekti valge raamat“.

Eelkirjeldatud eesmärgi saavutamist on kavandatud kolme alaeesmärgi kaudu:

1. Andmed tööle: tõhustame riiki ja majandust, sealhulgas arendame ökosüsteemi, andmehaldust, andmete

avalikustamist, teadus- ja arendustegevust, reaalajamajandust ja andmepõhist juhtimist. Selleks:

o Loome tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi kontseptsiooni ning viime ellu vajalikud

õigusmuudatused ja tegevused, sealhulgas loome valdkondlikud andmeruumid ja andmeturuplatsi,

võimaldamaks andmevahetust avalikus ja erasektoris, nende vahel ning inimestel avaliku ja

erasektoriga.

o Koostame kõigis avaliku sektori organisatsioonides pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia ja

tegevuskavad vähemalt osana organisatsioonide olemasolevast strateegiast ja tegevuskavadest ning

tagame ressursi nende tulemuslikuks rakendamiseks.

o Töötame välja asutuste andmeüksuste rolli-, kompetentsi- ja toimimismudelid ning loome nende

järjepidevat parandamist toetava küpsushindamise metoodika.

o Kehtestame põhimõtte, et avalik sektor küsib lõppkasutajalt andmeid ühe korra ning erasektor

sisestab andmed ettevõtja süsteemidesse ühe korra, lähtudes reaalsest andmevajadusest ja

standarditud asutuseülesest taksonoomiast, sealhulgas andmete ristkasutuse vajadusest.

o Tagame, et kõik riigi (ava)andmed on andmete teabeväravas leitavad ja kasutatavad, arvestades

andmete tundlikkust, kasutajate vajadusi ja ootusi ning juurdepääsupiiranguid.

o Tagame piisavad investeeringud suure arvutusvõimsusega taristu arendamiseks ja uuendamiseks,

et tagada tehnoloogilise võimekuse pidev paranemine ning võimaldada teadusasutustele, avalikule

ja erasektorile hea juurdepääs suurele arvutusjõudlusele.

o Toetame erasektori andmepõhiste teenuste arendamist kogu ettevõtte ja teenuse elukaare kestel,

pakkudes nii finants- kui ka muud tuge ning meetmeid, sealhulgas tehnilist tuge ja abi äriplaani

koostamisel, teenuste lokaliseerimisel ja äristrateegia loomisel.

2. Tehisaru riigi ja ühiskonna igas nurgas: kasutame tehisaru kõikjal, sealhulgas avalikus ja erasektoris,

keeletehnoloogias, hariduses. Panustame teadus- ja arendustegevustesse. Selleks:

o Loome kõigis avaliku sektori organisatsioonides tehisaru rakendamise plaani, vajadusel osana

senistest digipöörde- jmt plaanidest, ja toetame selle elluviimist. Selleks tagame paindlikud ja mahult

piisavad rahastusvõimalused ning toe tehisaruprojektide käivitamisel, elluviimisel ja haldamisel.

o Tehisaru laialdaseks kasutuselevõtuks pakume ettevõtetele rahastust ja tuge.

o Arendame ja võtame kasutusele keeletehnoloogilised lahendused, mis toetavad erivajadustega

inimesi ja teenuste kättesaadavust neile, kohandades sealhulgas kõnetuvastuse, viipekeele ja

kõnesünteesi tehnoloogiaid. Samuti digiteerime, märgendame ja väärindame eesti kultuuri- ja

keeleruumi allikaid.

5

o Tagame, et eesti keele andmed on lihtsasti leitavad ning kasutatavad. Arvestame kõigi osapoolte,

sealhulgas autorite ja meediamajade huvidega. Selleks loome keeleandmeruumi koos vajaliku

taristu ja tugimeetmetega.

3. Inimese heaks: kasutame andmeid ja tehisaru inimkeskselt ja usaldusväärselt, sealhulgas arendame

vastavat õigusruumi ning edendame rahvusvahelist koostööd. Selleks:

o Arendame õigusruumi, et tagada põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse, mis samal ajal looks

turuosaliste jaoks vajaliku õigusselguse.

o Arendame ja rakendame laialdaselt inimkeskset andmekorraldust toetavaid teenuste komponente

(digitaalne kaksik, andmenõusolekuteenus ja andmejälgija), tagades seeläbi inimestele ulatusliku

ülevaate isikuandmete kogumist ja töötlemist hõlmavatest toimingutest ja nende läbipaistvuse.

o Arendame välja ja võtame kasutusele privaatsust säilitavad tehnoloogiad4, vähendamaks

privaatsusriivet andmetöötlusel ja võimaldamaks laiemat andmetöötlust ning innovatsiooni.

o Rakendame ulatuslikult andmekaitse põhimõtteid. Inimkesksuse põhimõte on integreeritud

laiemalt andmehalduse korraldamisega.

o Loome inimkeskse ja usaldusväärse andmete ja tehisaru arendamist ja kasutamist toetava

kompetentsikeskuse.

o Pakume era- ja avaliku sektori asutustele tehisaru katsetuskeskkonda (nn liivakast). Eesmärk on

osutada tugiteenust, mis võimaldaks analüüsida ning testida avaliku ja erasektori tehisaruprojektide

lahendusi, tagada nende vastavus õigusruumis sätestatule ning jagada parimaid praktikaid.

3. Töökindlad digiriigi teenused ja platvormid

Digiriigi teenuste ja andmevahetuse tõrgeteta toimimine sõltub kvaliteetsest alustaristust ja pidevast arendamisest.

Eesti riigi alustaristu seisab silmitsi mitme proovikiviga, sealhulgas kasvava keerukuse, talendipuuduse ning

muutuvate ootuste ja vajadustega, mis hõlmavad turvalisust, paindlikkust ja toimepidevust. Selleks et säilitada Eesti

digiriigi kestlikkus ja võimaldada uute lahenduste kasutuselevõttu, on oluline, et üleriigiline koostöö muutuks

tõhusamaks. Ühtsete suundade ja nõuete kehtestamine aitab tagada koostalitlusvõime ning vältida lahenduste

dubleerimist, võimaldades keskenduda tehnoloogiliselt optimaalsemate lahenduste loomisele.

Eesti digiriigi alustala on olnud jõuline digitaliseerimine, mida on võimaldanud hajus toimemudel ja kesksete

taristukomponentide arendamine. Tulevikus tuleb olemasolevaid platvorme, nagu digiidentiteet ja X-tee, pidevalt

arendada, lähtudes tehnoloogia ja kasutajate vajaduste arengust. Samas peab digiriigi taristu muutuma

vastupidavamaks ning suutma toimida ka suuremate kriiside korral. Üha olulisemaks muutub üleminek

pilvelahendustele, mis tagab paindlikkuse ja kulutõhususe, ning andmesaatkondade kasutamine, mis aitab kriitilisi

andmeid turvaliselt säilitada väljaspool riiki.

Eelkirjeldatud eesmärgi saavutamine on kavandatud kahe alaeesmärgi kaudu:

1. Koostoimeline ja jätkusuutlik digiriik. Arengusuundadena tuuakse esile platvormide (nagu digiidentiteet, X- tee) arendamine, platvormteenuste arendamine, tehnoloogiliste lahenduste taaskasutus. Selleks:

o Viime ellu identiteedihalduse ja elektroonilise identiteedi valges raamatus kokkulepitut. Arendame

selle alusel pidevalt edasi riiklikku digiidentiteeti, selle kandjaid, baastarkvara ja rakendusi, et

liikuda mugava ja turvalise vahendivaba isikutuvastuse poole. Esindame jõuliselt Eesti huve ELi

tasandil uute digiidentiteediplatvormide arendamisel.

o Võtame kasutusele ELi digikukru.

o Arendame pidevalt edasi X-tee baastarkvara ja edendame X-tee kodumaist kasutamist.

4 Privaatsuskaitse tehnoloogia(d) – info- ja sidetehnoloogilised meetmed, tooted või teenused, mis kaitsevad privaatsust isikustatavate andmete välistuse või vähendamisega või isikustatavate andmete tarbetu ja/või soovimatu töötluse vältimisega, samas säilitades süsteemi võimed. Privaatsustehnika – distsipliin, mis keskendub juhistele, kuidas vähendada privaatsusriske ning põhjendada otsuseid ressursside paigutamiseks ja meetmete toimivaks rakendamiseks infosüsteemides.

6

o Võtame kasutusele ja arendame välja nüüdisaegsed taaskasutust võimendavad ja skaleerimist

toetavad arhitektuuripõhimõtted.

o Võtame kasutusele ja arendame edasi tööriistu ja platvorme taaskasutuseks ja koostööks,

sealhulgas riigi uuendatud infosüsteemi tehniliste teenuste ja andmekogude haldussüsteemi, koodi-

ja jupivaramu, koostöörakendused jm.

2. Võimendav, toimepidev ja efektiivne alustaristu. Arengusuundadena tuuakse esile alustaristu

konsolideerimine, pilvelahenduste kasutuselevõtt, digitaalne turuplats ja IKT-hanked ning ELi taristu koostöö ja taasteplaan. Selleks:

o Konsolideerime arvutitöökoha- ja servertaristuteenuse osutamise kogu avalikus sektoris ühtse

keskuse korraldada, et oleks tagatud digiriigi teenuste aluskihi parim võimalik kvaliteet ja

kulutõhusus. Selle raames läheme üle rollide ja õiguste ühtsele haldusele.

o Otsime lahendusi, mis teevad tehnoloogia ja teenusehankimise lihtsamaks, näiteks digitaalne

turuplats.

o Läheme avalikus sektoris tervikuna üle pilvelahendustele, sealhulgas kombineerides avaliku ja

erapilve võimalusi vajaduste ja võimaluste järgi.

o Arendame IT-majades pädevust pilvede kasutuselevõtuks.

o Teeme koostööd ELi tasandil ja investeerime oma digiriigi taristu ja ELi ühistaristu

koostalitlusvõimesse.

o Loome üleriigilise taasteplaani, et kriisi korral kindlustada kriitilise taristu taastamine.

o Digiriigi toimepidevuse tagamise osana viime andmesaatkonna uuele tasemele.

4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine

Selles peatükis käsitletakse digiriigi toimimise ja arendamisega seotud sihte. Eesti eesmärk on luua ühtsetel

põhimõtetel toimiv ja kestlik digiriik, kus teenused ja nende toimimiseks vajalikud infosüsteemid on pidevas arengus

ja hästi juhitud. Keskne roll on ressursside jagamisel ja pädevuse kasvatamisel, et tagada digiriigi järjepidev areng ja

kasutajakogemuse paranemine kogu riigi tasandil. Selline koordineeritud lähenemine aitab ühtlustada avaliku sektori

teenuste kvaliteeti, suurendada efektiivsust ning toetada innovatsiooni edasiseks arenguks.

Digivaldkonna rohepöörde (roheline IKT) eesmärk on suunata Eesti digiriigi areng keskkonnasäästlikule rajale, et

vähendada digiteenuste ja -taristu ökojalajälge. Selleks plaanitakse võtta kasutusele keskkonnahoidlikke lahendusi

ning edendada keskkonnasõbralikku teadlikkust kõikides riigi IKT-arendustes ja -hangetes.

Samuti on võtmetähtsusega digioskuste arendamine, et tagada vajalik kompetents kõikides sektorites. See võimaldab

edukalt nii uusi digiprojekte ellu viia kui ka olemasolevaid süsteeme tõhusalt hallata. Oskuste peatükis käsitletu

hõlmab kõiki tarvilikke oskusi ja pädevusi DÜAKi elluviimiseks vajalike valdkondade arendamiseks.

Lisaks laieneb koostöö rahvusvahelisel tasandil, keskendudes ühislahenduste loomisele ELi ja lähiriikidega, et

edendada rahvusvahelist andmevahetust ning toetada Eesti oskuste ja tehnoloogiate eksporti.

Eelkirjeldatud eesmärgi saavutamine on kavandatud viie alaeesmärgi kaudu:

1. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine ja juhtimine. Selleks: o Toetame nõustamise ja rahastusega digimuutuste elluviimist avaliku sektori asutustes. Tagame, et

digiteenuste arendusi plaanides ja teoks tehes kutsutakse kokku arutlusring äritegevuse, andmete ja

arhitektuuriga seotud teemal. Fookuses on suuremahuliste digimuutuste programmid eri

valdkondades, üleriigilised ühisarendused ning digiriigi teenuste kvaliteeti halvendavate

pärandsüsteemide värskendamine või muutmine.

o Töötame välja uue üleriigilise IKT juhtimise mudeli, maandamaks tehnoloogilisest ja tarneahelate

sõltuvusest tulenevaid riske.

7

o Juhime digiriigi arhitektuuri arengut ja korraldame kogukondlikku koostööd. Arendame välja ja

hoiame ajakohasena ühtset inforuumi digiriigi teenuste arendamise ja tehnoloogia rakendamise

põhimõtetest, sealhulgas suuniseid andvat arendus- ja koostalitlusvõime raamistikku.

o Tagame IKT-kulude läbipaistvuse (sh teenuste ja infosüsteemide kulude läbipaistvuse). Riigieelarve

infosüsteem peab andma detailse IKTga seotud üleriigiliste kulude ühtlustatud ülevaate (detailsena

tehnoloogia juhtimise kontekstis). Rahandusministeerium koostöös justiits- ja digiministeeriumiga

peab kaardistama võimalused ja leidma lahendused.

o Loome selgema ülevaate avalikus sektoris tehtavatest IKT-arendustest ja kulukohtadest.

o Kehtestame arendusprojektide määruse, mis tagab üleriigiliselt IKT ressursside mõistlikuma

ristkasutuse ning vähendab dubleerimist.

o Loome digiriigi teenuste arendamise ja tehnoloogia rakendamise põhimõtete ühtse inforuumi, mis

sisaldab suuniseid andvat arendus- ja koostalitlusvõime raamistikku. Hoiame inforuumi ja

raamistikke ajakohasena.

o Edendame erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtted) koostööd ning koostöövorme, sealhulgas tellime

rohkem lahendusi täisteenusena sisse.

2. Digivaldkonna rohepöörde elluviimine. Selleks:

o Algatame ja viime valdkonnaülesena ellu rohelise IKT tegevuskava.

o Edendame digiriigis keskkonnasäästlike tehnoloogiate hankimist, arendamist ja haldamist.

o Edendame ja toetame digiriigis keskkonnamõju vähendavate tehnoloogiate rakendamist,

sealhulgas tärkavate tehnoloogiate, nagu asjade interneti ja tehisaru rakendamist.

o Koolitame pidevalt avaliku sektori töötajaid ja juhte, et neil oleksid ajakohased teadmised, kuidas

IKT-taristut keskkonnasäästlikult hankida ning hallata, ning ka vajalikud oskused keskkonnamõju

vähendamiseks tehnoloogiate rakendamise abil.

3. IKT-oskuste arendamine. Selleks:

o Edendame digiühiskonna arenguks vajalikke alusteadmisi ja erioskusi (eelkõige, kuid mitte ainult)

valitsussektori teenistujate ja juhtide seas täienduskoolituste ning digiriigi akadeemia kui keskse

platvormi kaudu.

o Viime koostöös partneritega ellu riigi kui IT-tööandja tegevusplaani, sealhulgas katseprojekte, mis

toetavad IT-talentide arendamist ning nende mobiilsust valitsussektoris ja sektorite vahel.

o Töötame partneritega välja ühiskonnas vajalike digioskuste arendamise põhimõtted ja

koostööraamistiku. Toetame koostöös partneritega elementaarsete digioskuste omandamist

eeskätt haavatavates sihtrühmades, pakkudes kvaliteetse ja kättesaadava koolituse võimalusi.

4. Väliskoostöö arendamine. Selleks:

o Julgustame kõiki oma partnereid ja liitlasi aktiivselt panustama digiarengusse, küberturvalisuse

suurendamisse ning ühisprojektidesse.

o Osaleme ELi, Põhjala ja Balti piirkonna koostöövormides, poliitikakujundamises ning õigusloomes.

Fookuses on rahvusvahelise koostöö edendamine, Eesti ühislahenduste ja digiriigi arhitektuuri

kooskõla tagamine ning ühislahenduste loomine lähimate partneritega (sh paremaks koostööks

teiste riikidega ). Eesti on aktiivne ettepanekute tegija, projektidesse kaasaja ning avatud

tehnoloogiliseks koostööks kogu regioonis. Olulisel kohal on rahvusvahelist koostööd arendavate

organisatsioonide (nt NIIS) tegevuse propageerimine regioonis ning võimalike uute partnerite

aktiivne kaasamine nende tegevustesse.

8

o Osaleme aktiivselt Põhjamaade ministrite nõukogu koostöövormides (sh MR-Digitalis ja selle alla

kuuluvates koostöövormides), et edendada regioonis digiarengut ja rahvusvahelist koostööd.

Otsime võimalusi loomaks Põhjala-Balti tasandil ühiseid võimeid ja tehnoloogiaplatvorme.

o Osaleme teadmusvahetuse eesmärgil OECD ja Digital Nationsi koostöövormides, samuti teeme

digiriigiarengus eesliinil olevate riikidega ühisalgatusi ning taaskasutame partnerite loodud

lahendusi, kui need ühtivad Eesti digiriigi aluspõhimõtete ja arhitektuuriga. Võtame ametkondlikul

tasandil osa olulistest rahvusvahelistest kohtumistest, sealhulgas juhtivaid digiriike kaasavatest

konverentsidest teadmusvahetuse ja digiriigi põhimõtete tutvustamise eesmärgil.

o Toetame välisriikidele sisuteadmust jagades ja riiklikke eksperte kaasates Eesti IT-sektorit digiriigi

lahenduste ekspordil ning riigiasutusi äridiplomaatia vallas.

o Teeme süvendatud koostööd meie väärtusi ja tehnoloogilisi lähenemisi jagavate riikidega üldise

rahvusvahelise keskkonna kujundamiseks.

o Toetame avaliku sektori kompetentsiga Eesti algatatud initsiatiive ning Eestis paiknevaid keskusi,

sealhulgas EU-LISAt, GovStacki, NATO DIANAt ning Tallinna Mehhanismi.

5. Innovatsioon ja sektoritevaheline koostöö edendamine. Selleks:

o Algatame ja rahastame katseprojekte, edendame selleks innovatsioonikoostööd erasektoriga ning

võimaluse korral osaleme rahvusvahelistes algatustes. Käivitame uudsete lahenduste kasutuselevõtu

algatusi.

o Algatame ja viime ellu olulise mõjuga uute tehnoloogiate kasutuselevõtu programme, sealhulgas

osaleme ELi ühisalgatustes.

o Suurendame ja koordineerime digiriigiga seotud teadus- ja arendustegevuse tellimust riigis,

levitame ja võtame kasutusele selle arendustegevuse tulemusi. Sealhulgas teeme tehnoloogiaarengu

süsteemset seiret.

o Edendame koostööd ja koostöövorme erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtetega), tellime rohkem

lahendusi täisteenusena ning toetame IKT sektori ekspordivõimekust.

o Laiendame digiriigi kogukonda ehk infovälja ja arendusse kaasatud riigiväliste ekspertide ringi,

vastavat ühistegevust ja teabevahetust.

o Korraldame digivaldkonnale olulisi rahvusvahelisi kõrgetasemelisi sündmusi Eestis.

Alaeesmärk 2: IT-vaatlik, turvaline ja kaitstud küberruum

1. Juhime riikliku küberturvalisuse arengut sidusalt ja selgelt

Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis suuresti detsentraliseeritud. Digiriigi, sealhulgas elektroonilise teabe

kaitsmine eeldab sujuvat valdkondadevahelist koostööd ja võimekust. Kuna mitu küberturvalisuse valdkonna tegevust

on eri ministeeriumite vastutada, on poliitika planeerimisel oluline eesmärgid ühildada.

2024. aastal on ELi õigusaktide tõttu kasvanud kübervaldkonna standardimisega seotud teemade hulk (nt

küberturvalisuse direktiividel ja küberturvalisuse määrusel põhinevad sertifitseerimiskavad, küberkerksuse määrus,

küberturvalisuse valge raamat), mistõttu tuleb hakata riigisiseseid tegevusi laiemalt koordineerima: looma ühist

võimekust, planeerima ressursse ning kaasama seotud osapooli, partnereid ja olenevalt olukorrast ka teisi turuosalisi.

Avaliku sektori asutuste kulutused küberturvalisusele on väga erineva suurusega ning ühtset metoodikat kulude

piisavuse hindamiseks on keeruline välja töötada. Oluline on parandada avaliku sektori teadlikkust, et IT-valdkonna

eelarves peab arvestama ka küberturvalisuse kuludega. Toetused ja rahastustaotlused, mis on mõeldud

digitaliseerimisele, peavad arvestama ka küberturvalisuse komponentidega seotud kulu.

Eelkirjeldatud eesmärgi saavutamiseks:

9

o Õigusruumi arendades ja küberturvalisust mõjutavaid valikuid langetades võtame arvesse

rahvusvahelisi suundumusi, valitsevat ohupilti, julgeolekuolukorda ning teisi küberturvalisuse,

infoturbe ja andmekaitsega seotud muutusi.

o Analüüsime ideed luua küberturvalisuse pädevusi koondav asutus või keskus, millega paraneks

riiklik koordineerimine ja valdkonna ekspertide koostöö, ning teeme analüüsist lähtuva otsuse

hiljemalt 2027. aastal.

o Ühtlustame kehtivaid küberturvalisust ja andmekaitset reguleerivaid õigusakte (riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seadus, avaliku teabe seadus, elektroonilise side seadus jt). Samuti

ajakohastame küberturvalisuse seadust, mille käigus hindame ja korrastame kohustatud isikute

ringi ning kohustuste ja järelevalvemeetmete proportsionaalsust, vähendades tarneahela ja muid

asjakohaseid riske.

o Töötame välja küberturvalisuse rahastamise jätkusuutliku kulumudeli, sealhulgas riigi

küberturvalisuse komponendi sihttaseme, mille avaliku sektori asutused peavad oma IKT-eelarvesse

planeerima.

o Toetame kübervaldkonna teadus- ja arendustegevusi ning innovatsiooni ja ettevõtlust.

2. Suurendame kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt

Eesti ühiskonna, inimeste, asutuste, ettevõtete ja eluviisi kaitsmine küberohtude eest on seda edukam, mida

laiapindsemalt ja mõtestatumalt sellega tegeletakse. Küberturvalisuse meetmed peavad arvestama tuleviku ja

olemasolevate tehnoloogiliste ohtudega. Küberjulgeolek on oluline igas tehnoloogiasektoris, alates

koduelektroonikast kuni kosmosetehnoloogiani. Valdkondlik areng peab arvestama riiklikke võimeid, infoturbe

arengu seiret ja küpsushindamist, mis omakorda pakub tuge ka riiklikule kriisijuhtimisele ja riikliku julgeoleku

tagamisele. Erinevad sihtgrupid vajavad erinevat lähenemist ning vajaduse selleks tingivad ka piiratud ressursid.

Eelkirjeldatud eesmärgi saavutamiseks:

o Rakendame täiendavat kaitsekihti ehk riiklikku küberkilpi prioriseeritud valdkondadele (nt

elutähtsatele teenustele ja taristule).

o Lepime osapoolte vahel kokku, kuidas on kõige otstarbekam luua küberohupilt anonümiseeritud

kujul, arvestades isikute põhiõigusi ja ettevõtlusvabadust.

o Teadvustame ühiskonnas valitsevaid küberohte ja igaühe vastutust nende vähendamisel ning

jagame nõuandeid riskide maandamiseks.

o Loome lahendused E-ITSi meetmete rakendamise automatiseerimiseks, et hõlbustada E-ITSi

kasutuselevõttu väiksemates asutustes ja organisatsioonides.

o Seirame tehnoloogilisi suundumusi ja tulevikutehnoloogiaid ning võimalusi nende turvaliseks

kasutuselevõtuks.

o Korrastame kriisijuhtimise õigusruumi ning tagame, et kübervaldkonna kriisimeetmed oleksid

proportsionaalsed muude meetmetega.

o Lepime kokku metoodika ja kriteeriumid, mille alusel diferentseerida küberturvalisuse nõudeid,

arvestades teenuse mõju ühiskonna toimimisele. Lähtudes riiklikest võimetest ja stsenaariumitest,

täpsustame ja rakendame toimepidevuse nõudeid – kuidas tagada elutähtsate ja digiteenuste

kriisikindlus.

3. Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna

Eesti kui silmapaistva digiriigi maine on avanud meile palju uksi küberjulgeolekukoostööks teiste riikidega. Eesti

esindajatelt oodatakse rahvusvahelistes organisatsioonides kui mitte juhtrolli, siis aktiivset kaasalöömist

küberjulgeolekut puudutavates teemades.

10

Üha teravam geopoliitiline olukord ja küberrünnakute üha sagedasem kasutamine rahvusvahelistes konfliktides (eriti

just Venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu) on selgelt näidanud, et Eesti senine poliitika – olla

küberjulgeolekuga seotud teabe aktiivne pakkuja ja oma kogemuste jagaja – on tugevdanud kahepoolseid suhteid

oluliste partnerriikidega.

Kuigi inimeste arvult ja territooriumilt väike, saab Eesti riik mõtestatult tegutsedes suunata küberkeskkonda mitte

ainult kodumaal, vaid palju laiemalt. Peale osalemise ELi õigusloome, poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade

kujundamises peame proovima mõjutada olulisi arenguid ka globaalselt, ÜRO protsesside või täpselt sihitatud

arengukoostöö kaudu.

Eelkirjeldatud eesmärgi saavutamiseks:

o Keskendume prioriteetriikide puhul praktilisele koostööle: regulaarne ohupiltide vahetamine,

ühisõppuste korraldamine ning küberturvalisuse vallas parimate praktikate, tehnoloogiate ja

teadmiste jagamine, sealhulgas elutähtsa taristu küberturvalisuse suurendamine ja erasektori

kaasamine.

o Eesti kaitsemeetmete planeerimisel ja arendamisel arvestame küberdomeenis riskiriikide

ohuhinnanguid ning Ukraina kogemust ja õppetunde seoses Venemaa agressioonisõjaga.

o Parandame Eesti tehnilist ja analüütilist võimet algatada koos partneritega omistamisavaldusi.

o Tagame kübervaldkonna rahvusvaheliste meetmete riikliku koordineerimise ning koos

välisministeeriumiga osalemise liikmesriikidevahelises küberkoostöös.

o Hindame rotatsioonivõimalusi ametkondade vahel kompetentsi edendamiseks ja heade praktikate

levikuks.

o Panustame küberkogukonna eraalgatuslikesse üritustesse.

o Toetame reaalteaduste, arvutiteaduse ja küberturvalisuse valdkonna karjäärivalikute

populariseerimist, muu hulgas tüdrukute ja naiste seas, kaasates mõjuisikutena kogukonna liikmeid.

o Arendame digi- ja küberoskusi kõigis haridusastmetes.

o Panustame rahvusvaheliste arengukoostööprojektide juhtimisse, et mitmekülgsemalt ja

tõhusamalt mõjutada küberkerksuse saavutamist ning edendada ettevõtete ekspordivõimalusi.

Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti

1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine

Eesti sideturu toimimine põhineb Euroopa Liidu ühtse turu sideregulatsioonil, mis loob selged raamid

konkurentsipõhise turu arenguks ning võimaldab väga suure läbilaskevõimega sidetaristu kiiret ja tõhusat rajamist.

Eestis tegutseb mitu võrdselt tugevat kaabel- ja mobiilsideoperaatorit ning arvukalt piirkondlikke teenusepakkujaid,

mis tagab tugeva konkurentsi ja lihtsa turulepääsu uutele ettevõtjatele.

Samas on Eesti kui väikese turu puhul risk, et ebasoodsate majandus- või regulatiivsete tingimuste kokkulangemisel

võivad toimuda ootamatud ümberkorraldused või konsolideerumised, mis võivad vähendada konkurentsi. Riik on

seetõttu kujundanud regulatiivset keskkonda nii, et see toetaks stabiilset ja tasakaalustatud arengut ning soodustaks

koostööd taristute rajamisel, sh piirkondades, kus turg üksi ei toimi.

Eestis on edukalt kasutatud kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise mudeleid, mis loob head eeldused nende

rakendamiseks ka tulevikus. Mobiilsides on kasutusel kõik ELis harmoneeritud 5G-sagedusalad ning jälgitakse

täiendavate globaalsete sagedusressursside võimalusi. Vajalikud 5G sagedused on turule toodud kiiresti ja tõhusalt

ning ELi ja ITU tasandil tehtud otsused arvestavad Eesti huve.

Eelkirjeldatud eesmärgi saavutamiseks:

11

o Soodustame uudseid investeerimis- ja koostöömudeleid sidetaristu arendamiseks.

o Uuendame sidevõrkude ehitamise regulatsiooni, et sidekomponent saaks taristu loomulikuks osaks.

o Teeme järjepidevalt tõhusat järelevalvet turu toimimise üle.

o Anname turuosalistele avalike konkursside kaudu võimalikult kiiresti kasutada rahvusvaheliselt

kokku lepitud ja kodumaal vabanevad sagedusressursid.

o Kujundame ning esindame Eesti seisukohti ELi ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU)

aruteludel.

2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise kiirendamine

Eestis on sideettevõtjate rajatud võrkudele lisaks välja ehitatud ligi 7000 kilomeetri pikkune riiklik lairiba-baasvõrk,

mis katab ühtlaselt kogu riigi ning on soodsa hinnaga kättesaadav kõigile sideettevõtjatele ja riigiasutustele. See on

oluliselt parandanud sideteenuste kättesaadavust ja taskukohasust maapiirkondades. Kuigi Eesti paikneb ELi

keskmisest eespool püsivõrgu lairiba kättesaadavuse poolest maal, on endiselt märkimisväärne hulk valgeid alasid.

Kaugtöö ja -õppe levik on suurendanud kvaliteetse sidevõrgu tähtsust ning vajadus kiire ühenduse järele kasvab.

2020. aasta seisuga puudus ligikaudu 100 000 majapidamisel ja ettevõttel kiire püsiühendus. Esimese toetusmeetme

abil said 40 000 neist 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2030. aasta

gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb ligi 60 000 aadressi turutõrkepiirkondadesse, kuhu kiire interneti

jõudmiseks on vaja riigi ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid täiendavaid investeeringuid. Maapiirkondades välja

ehitatud väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrk võimaldab ettevõtetele, asutustele ja aastaringselt

kasutatavatele majapidamistele kuni 1 Gbit/s ühenduskiirust, kusjuures vähemalt 100 Mbit/s ühendus on

kättesaadav kõikidele liitunutele.

Mobiilside areng on olnud kiire: kõigis mobiilsidevõrkudes on tagatud väga head või head keskmised ja

maksimaalsed andmesidekiirused ning viimase kahe aastaga on mobiilne andmeside muutunud 70% kiiremaks.

2022.–2023. aastatel kasutusele võetud 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz 5G-sagedusalad toetavad gigabitiühiskonna

eesmärkide saavutamist ja 5G-teenuste laiendamist ka hõredamalt asustatud piirkondadesse. Olemasolev tuumvõrk

ja mastivõrk loovad tugeva aluse sidetaristu edasiseks tihendamiseks ning uute tehnoloogiate kasutamiseks.

Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt nõuab investeeringuid nii 5G/6G spetsiifilisse taristusse kui ka

tugijaamade tihedamasse paiknemisse. Eraldi tähtsust omavad servasõlmed, mis võimaldavad lühikest latentsust ja

tõhusamat andmetöötlust kohapeal. Kuigi praegu ei ole Eestis teenuseid, mis vajaksid alla 20 ms hilistust, on

piirkondade tehnoloogilise arengu toetamiseks oluline vähemalt mõne suurema servasõlme rajamine. Viie aasta

perspektiivis võib piisavaks osutuda kaks kuni kolm sõlme suuremates keskustes, kuid aastaks 2030 on sihiks võtta

kasutusele kümme servasõlme.

Kogu Eesti on praeguseks kaetud 5G-levialaga, sh turutõrkepiirkonnad, kus sidetaristu on valminud riigi ja ettevõtjate

koostöös. 5G autonoomse standardi kasutuselevõtt ning servasõlmede järkjärguline lisandumine võimaldavad

rakendada 5G täit potentsiaali – kiiremat andmesidet, madalat latentsust ja reaalaja rakendusi. Kuigi 6G

turuletulekut ei ole enne 2030. aastat ette näha, on Eesti selleks ajaks valmis järgmise põlvkonna mobiilside

kasutuselevõtuks.

Kui varasemad 4G- ja esimesed 5G-teenused keskendusid peamiselt tarbijarakendustele, siis uusimad

sidetehnoloogiad on suunatud kõrgetasemeliste side- ja äriteenuste arendamisele. 5G ja 6G edu ei mõõdeta enam

ühenduste arvuga, vaid kasutusjuhtude ja teenuste tegeliku levikuga.

12

Eestile pakuvad potentsiaali lahendused keskkonna- ja energeetikasektoris, tööstuses, targastes piirkondades,

ühendatud mobiilsuses, siseturvalisuses, tervishoius ning ka ringhäälingu vabalevi valdkonnas. Nendes valdkondades

uute teenuste arendamine looks selget majanduslikku ja sotsiaalset väärtust.

Uue põlvkonna lairibataristule tuginev innovatsioon annab Eestile võimaluse olla rahvusvahelisel tasandil teerajaja ja

toetada majanduse struktuurimuutusi just 5G äriteenuste rakendusvaldkondades. Samal ajal on oluline hoida ja

kaitsta internetivabaduse põhimõtteid, et tagada kaasaegsete sisu- ja äriteenuste kättesaadavus kõigile.

Eelkirjeldatud eesmärgi saavutamiseks:

o Toetame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendamist maapiirkondades, kus

sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee.

o Toetame Eesti peamistes transpordikoridorides sidetaristu rajamist, mis võimaldab luua seal

katkematu ja kiire 5G-leviala.

o Soodustame valitud elu- ja ettevõtluspiirkondade katmist 5G-levialaga.

o Soodustame sidevõrkudes servasõlmede kasutuselevõttu ja arendamist.

o Teeme vajalikud ettevalmistused 6G-mobiilside kasutuselevõtuks, kui see tehnoloogia turule tuleb.

o Soodustame suure avaliku huviga teenuste kavandamist, analüüsimist ja arendamist.

o Osaleme rahvusvaheliste organisatsioonide töös eesmärgiga kaitsta internetivabadust.

3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine

Eesti andmeside välisühenduste pakkujad tagavad täna hea katvuse ja mitmekesisuse, mis toetab sideteenuste

toimepidevust ja konkurentsi. Sellest hoolimata peab riik arvestama ettenägematute olukordadega, mis võivad

sideühenduste toimimist mõjutada – näiteks Läänemere piirkonnas sagenenud merealuste kaablite kahjustused või

alates 2023. aastast igapäevaseks saanud GPS-signaali häired, mille allikad asuvad Venemaal.

Telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenus on Eestis elutähtsad teenused, millele kehtivad ranged toimepidevuse

nõuded. Elutähtsa teenuse osutajad – Telia AS, Elisa AS, Tele2 AS ja AS STV – peavad täitma katkestuspiiranguid,

tagama teenuse toimimise ka elektrikatkestuse ajal ning koostama regulaarselt riskianalüüsi ja toimepidevuse

plaane.

Riigiside ja operatiivside valdkonnas on praeguseks saavutatud ühtne ja selge juhtimine, kus sihtgrupid ja nende

vajadused on täpselt määratletud ning teenuste pakkumine on konsolideeritud. Operatiivraadioside taristu on

ajakohastatud ning selle tulevikukindlus on tagatud. Samuti on ELi tasandil loodud satelliitside integreeritud Eesti

riigiside taristusse, mis tugevdab alternatiivside võimalusi ja vähendab sõltuvust üksikutest teenusepakkujatest.

Kuigi senine taristu on olnud töökindel, tuleb arvestada, et osa kasutusel olevast operatiivside tehnoloogiast on

elukaare lõppfaasis ning vajab uuendamist, et tagada sideteenuste vastupidavus ja stabiilsus ka tulevikus.

Eelkirjeldatud eesmärgi saavutamiseks:

o Soodustame uute välisühenduste rajamist.

o Osaleme rahvusvaheliste organisatsioonide töös sidejulgeoleku tagamiseks.

o Loome eeldused siseriikliku rändluse kiireks kasutuselevõtuks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.

o GPS-signaali häirimist ja merekaablite lõhkumist hoitakse teemana üleval rahvusvahelisel tasandil.

o Töötame välja sidevaldkonna valge raamatu, et luua tervikpilt sideteenuste tagamiseks vajalikest

taristukomponentidest ja teenustest.

o Töötame välja riigiside valge raamatu, et leppida kokku teenuste sihtgrupid, nende vajadused ja

nendele vastavad sidelahendused.

o Viime operatiivraadioside ühtsele juhtimisele ja võtame kasutusele uue tulevikukindla taristu.

13

o Panustame ELi IRIS2-süsteemi5 väljatöötamisse.

5 Projekt IRIS² (Infrastructure for Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite).

14

Lisa 3 – Seonduvad arengukavad

Kui peatükis „Ootused teistele valdkondadele“ selgitatakse välja hädavajalikud teemad ja suunad teisteks

arengukavadeks, et saavutada Eesti digiühiskonna 2030. aasta visioon, siis selles peatükis tehakse lisaks kindlaks

konkreetsed koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade vahel. Siinkohal on esile toodud neist kõige olulisemate

piirjoonte ja sünergiaga arengukavad.

Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise suunad on seotud iga valdkonna arengukavaga, sest igas

arengukavas kavandatakse valdkondlike digilahenduste ja -teenuste arendamist. Neid puutepunkte pole siinkohal

eraldi välja toodud, sest see poleks otstarbekas. Siinne arengukava toetab kõiki teisi sellega, et annab suuna ning

sisaldab tugitegevusi kõigi muude poliitikavaldkondade sisese digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks.

1. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel on oskused ja teadmised, mis toetavad IKT-teenuste tarbimist

ja kasutamist. Kehtivas haridusvaldkonna arengukavas on oluline roll digioskuste arendamisel kolmest aspektist:

 baastaseme digikirjaoskuse arendamine kogu elanikkonna seas;

 erialaste digioskuste arendamine;

 infotehnoloogia loomise oskuste arendamine (spetsialistide juurdekasv).

Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt igas õppeastmes ja -suunas, et

parandada õppe kättesaadavust. Lisaks on digilahenduste loomisel oluline kasutada ja arendada eesti keelt. Need on

hariduse arengukava erifookuste seas.

Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine on kaetud haridusvaldkonna arengukavas, siis avaliku sektori

töötajate digioskuste ja -teadmiste arendamiseks mõeldud tegevused on kaetud siinses arengukavas avaliku sektori

digimuutuste võimendamise suunas.

Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:

 Küberturbe pädevuse määratlemine – HTM kaasab ja MKM annab sisendi küberturbe pädevuse

määratlemisse. Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument küberturbe pädevuse määratlemiseks.

 Küberturbe õppematerjalide koostamine – HTM kaasab küberturbeeksperte õppematerjalide koostamisse.

2. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu ja arengu peamine eestvedaja on innovatsioon, eriti teadus- ja

arendustegevusel põhinev innovatsioon, ning et Eesti ettevõtluskeskkond peab olema rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline. Need sihid on sisuliselt seotud digiühiskonna arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi

arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja lahendustele (mille üks allikaid on TjaA ja vastava võimekuse

suurendamine). Seega loob TAIE arengukava alustegureid siinse arengukava edukaks rakendamiseks.

TAIE arengukava katab ka tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele teenuste arendamiseks, mida

sündmusteenuste jt digiriigi suundade vaatenurgast horisontaalselt siinses arengukavas toetatakse.

Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö arendamist IT-sektoriga (sh avatud innovatsiooni ja kogukonna

arendamine digiriigi suundades ning koostöö ettevõtetega ka küberturvalisuse suurendamise raames) ja konkreetse

valdkondliku TjaA toetamist (nii digiriigi kui ka küberturvalisuse alal). Siinne arengukava toetab seega TA ning

innovatsiooni ja ettevõtluse üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel.

Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka ühenduvuse areng osa ettevõtluskeskkonna arengust ning digiriigi

edenemine kasvatab kogu majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks on konkreetsed koostöökohad

küberturvalisuse alal:

15

 TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse valdkonnas – need tehakse kindlaks küberturbe vastutajate

ja ekspertide kaasabil. Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute määratlemiseks

küberturvalisuse valdkonnas.

 TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE kava küberturvalisuse valdkonnas.

Kava kohta küsitakse arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukoja liikmetelt.

3. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Üks tähtis teema, millesse panustavad mõlemad arengukavad, on identiteedihaldus. Siseturvalisuse arengukavas on

seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, uuenduslik ja inimkeskne identiteedihaldus. Seda aitavad saavutada nii

siseturvalisuse kui ka digiühiskonna arengukavaga ette nähtud tegevused – viimane hõlmab digiriigi platvormide

tegevussuunda, millega muu hulgas tagatakse digiidentiteedi tulevikukindlus.

Siseturvalisuse arengukavas tegeletakse ka kriiside haldusega, mida siinne arengukava aitab edendada

küberintsidentide ja -kriiside haldamise kontseptsiooni koostamisega, mis on kooskõlas üldise riikliku kriisihalduse

arendamise kontseptsiooniga. Lisaks kajastatakse siseturvalisuse arengukavas kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis

toetavad elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist.

Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase võitluse kohta esile ka see, et võitlus küberkuritegude vastu tuleb

muuta senisest tulemuslikumaks. Selleks peab koostama tervikpildi küberkuritegevuse valdkonnast ja selle

tulevikusuundumustest ning küberkuritegevuse ulatusest, samuti võtma kasutusele kestlikud lahendused, mis

suurendavad tõenäosust küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja nende toimepanija tuvastada. Lisaks

on vaja kasvatada elanike ja ettevõtete teadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise

võimalustest ning luua nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest ja küberkuriteo katsetest

politseile. Nii suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga küberruumi ohutust, mis on siinse arengukava üldeesmärgi

ja 2030. aasta digiühiskonna visiooni üks osa.

4. Riigikaitse arengukava

Siinse arengukava ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on sünkroonitud ning räägitakse vajadusel

läbi riigikaitse arengukava uuendamise käigus. Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave.

5. Välispoliitika arengukava 2030

Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid ning küberkoostöö

vajadust teiste riikidega, samuti Eesti rolli kübervaldkonna eeskõnelejana maailmas. Koostöökoht arengukavaga on

Eesti panus rahvusvahelisse küberturvalisusesse ja rahvusvaheliste kübervõimete arendamine Eestis. Arengukavas

tuuakse esile, et vaja on kohalikke eksperte ning rahalist ja organisatoorset võimet panustada rahvusvahelisse

koostöösse (seisukohtade kujundamine, koolitused, arenguabiprojektid, algatused jne). Samuti on oluline arendada

rahvusvahelise funktsiooniga organisatsioone ja üksusi (nt NATO CCDCOE, EU CyberNET) ning tuua Eestisse uusi

organisatsioone ja üksusi.

16

Lisa 4 – Mõjuanalüüs

Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:

 Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;

 erasektor;

 riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kõiki mainitud sihtrühmasid. Mõjude hindamise peatükis on välja toodud

peamised algatused, mis on alates arengukava vastuvõtmisest mõju avaldanud ning anname hinnangu, kuidas

edaspidised sihid ja suunad sihtrühmasid mõjutavad.

Digiriigi valdkonna mõjuanalüüs

Mõjuvaldkond Mõju

Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud

TEENUSED Eesti digiriigi areng on oluliselt muutnud riigi ja kodanike omavahelist suhtlust, pakkudes kiireid ja mugavaid digilahendusi. Samas toob digiteenuste laienemine esile ka sotsiaalseid väljakutseid, nagu digitaalse lõhe süvenemine ja vajadus turvaliste lahenduste järele. Kasutajakeskne teenuste arendamine on hädavajalik, et tagada kõigile elanikkonnarühmadele võrdne ligipääs ja vältida sotsiaalset tõrjutust. Digiriigi areng mõjutab ka demograafilisi protsesse, sealhulgas rändemustreid ja rahvastiku paiknemist. E-residentsuse programm meelitab välisettevõtjaid, samas kui kaugelt ligipääsetavad digiteenused võivad elavdada maapiirkondi ja tasakaalustada linnastumist. Erilist tähelepanu vajavad vanemaealised, kellele tuleb pakkuda mugavaid ja lihtsaid lahendusi, et vältida digilõhest tingitud tõrjutust. Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemine avalike teenuste pakkumisel võimaldab jõuda laiema sihtrühmani senisest lihtsamalt ja väiksema vaevaga. Automatiseeritud teenused parandavad ligipääsetavust ning vähendavad bürokraatiat, võimaldades inimestel saada vajalikke teenuseid ilma keeruliste taotlusprotsessideta. 2024. aasta lõpuks on kasutusele võetud kaheksa sündmusteenust, mis hõlmavad olulisi elusündmusi alates lapse sünnist kuni pensionini. Lisaks on teenustega rahulolu märkimisväärselt kasvanud ning 2024. aastal lansseeriti riiklik mobiilirakendus, mis parandab veelgi teenuste leitavust ja kasutusmugavust. ANDMED JA TEHISINTELLEKT Andmete ja tehisintellekti laialdasem kasutamine Eesti avalikus ja erasektoris toob kaasa olulisi sotsiaalseid muutusi, mõjutades inimeste igapäevaelu, töökorraldust ja suhtlust riigiga. Kasutajakesksete digiteenuste arendamine vähendab halduskoormust ning võimaldab inimestel kiiremat ja mugavamat ligipääsu avalikele teenustele. Samas seab see kõrgemad nõuded digikirjaoskusele ning võib süvendada digilõhet, kui osa elanikkonnast – näiteks eakad või madalama sotsiaalmajandusliku staatusega inimesed – ei suuda uute lahendustega sammu pidada. Seetõttu on oluline, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimuks kaasavalt, pakkudes toetavaid meetmeid ja digiharidust kõigile ühiskonnagruppidele. Demograafilisest vaatest võib tehisintellekti ja andmepõhiste lahenduste kasutuselevõtt toetada rahvastikuprotsesse, leevendades näiteks tööealise elanikkonna vähenemisest tingitud väljakutseid. Kuna generatiivne tehisintellekt ja automatiseeritud andmetöötlus võivad aidata tõsta tööjõutootlikkust üle 8% aastas, võib see vähendada vajadust täiendava tööjõu järele ning suurendada tööjõu efektiivsust ka vananeva rahvastiku tingimustes. Samuti loob see võimalusi paindlikumaks töökorralduseks, võimaldades inimestel töötada sõltumata

17

geograafilisest asukohast, mis omakorda võib aidata kaasa regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja elu kvaliteedi paranemisele maapiirkondades. Andmepõhine juhtimine ja tehisintellekti laialdasem rakendamine ka ühiskonna usaldust riigi vastu. Kui andmekorraldus on läbipaistev ja inimestel on kontroll oma andmete kasutamise üle, suureneb usaldus digiriigi ja uute tehnoloogiate vastu. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus, et andmejälgija rakendamine muutub kohustuslikuks, tagades kodanikele parema ülevaate nende andmete kasutamisest. Lisaks on andmenõusolekuteenust kasutatud 2024. aastaks enam kui 1 000 000 korral, võimaldades inimestel oma andmeid turvaliselt jagada erasektoriga. Samuti on märkimisväärselt paranenud avaandmete kättesaadavus, sest teabeväravas avalikustatud andmestike arv kasvas 905 võrra. See võimaldab paremat andmepõhist otsustamist ja soodustab innovatsiooni nii avalikus kui ka erasektoris. ÜHENDUVUS Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest. Kvaliteetse ühenduse tagamine maapiirkondades aitab tagada võrdseid võimalusi ja parandada tööhõivet, vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse ning soodustab tööhõivest osavõttu liikumispuudega inimestel.

Riigi julgeolek ja rahvusvahelised suhted

VÄLISKOOSTÖÖ DIGIRIIGI JA KÜBERTURVALISUSE VALDKONNAS Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud partner digiarengus ning küberkoostöö suunamisel, panustades ulatuslikult erinevatesse rahvusvahelistesse algatustesse ning tehes koostööd enam kui 130 riigiga. Eesti digitaalne infrastruktuur ja lahendused on globaalselt tunnustatud ning meie digiriik teenindab lisaks kohalikele elanikele ka üle 100 000 e-residenti ja rohkem kui 30 000 välisettevõtet. Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes digiarengu algatustes aitab kaasa nii meie majanduskasvule kui ka julgeolekule. Rahvusvaheline küberkoostöö ja julgeolek Eesti digiriigi ja tehnoloogilise innovatsiooni areng on tugevalt seotud rahvusvahelise tehnoloogiakeskkonnaga, sealhulgas suurettevõtete platvormidega. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et Eesti säilitaks paindliku ja kohanemisvõimelise digipoliitika, mis tagab meie riigi andmetöötluse, digilahenduste ja küberturvalisuse pikaaegse vastupidavuse. Eesti osaleb aktiivselt ELi, Põhjala ja Balti regiooni poliitikakujundamises, tagades rahvusvaheliste standardite ja lahenduste ühildatavuse. Globaalne koostöö ja digiriigi eksport. Eesti digilahendused on tõestatult kasulikud ka rahvusvahelisel tasandil ning väliskoostöö edendamine on jätkuvalt prioriteetne. Oluline on tagada, et Eesti elanikud ja ettevõtjad saaksid digiteenuseid kasutada ka välisriikides, vältides paberipõhist asjaajamist. Euroopa Liidus arendatavad uued platvormid, nagu Single Digital Gateway ja EU Digital Identity Wallet, võivad selles osas olulist rolli mängida, kuid nende edukus sõltub kasutajamugavusest ja laialdasest aktsepteerimisest. IKT TARISTU KESTLIKKUS Julgeoleku ja geopoliitilises kontekstis oleme arengukava uuendamise ajal uues reaalsuses. Sõda Ukrainas on näidanud digiriigi haavatavusi ning lähiaastate sihiks on tagada kogu digiriigi, sh IKT taristu hukukindlus. Riigid peavad tagama, et digitaalsed avalikud teenused ja infrastruktuur on kaitstud füüsilise hävitamise eest, mis tuleneb nende digitaalsete teenuste toimimisest piiratud füüsilises ruumis. See tähendab, et vähemalt osa infrastruktuurist paigutatakse väljaspoole oma territoriaalsetest piiridest. Oluline on suurendada teenuste pilvekõlblikkust, et tagada nende toimimine ka erinevate kriiside kontekstis.

18

ÜHENDUVUS Usaldusväärse sidetaristu rajamine võimaldab tagada Eesti ja Euroopa Liidu ning NATO liitlaste julgeoleku.

Majandus DIGIRIIK Nutikalt valitsetud riik vähendab riigi ülalpidamise kulutusi. Koostöö arendamine eraettevõtlusega digilahenduste loomisel ärgitab eraettevõtlust ja uuenduslikkust ning panustab majanduskasvu. Avatud innovatsiooni raames saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu. ANDMED JA TEHISINTELLEKT Andmepõhise ühiskonna majandusmõjude hindamisel on keskne roll andmete ja tehisintellekti laialdasel rakendamisel, mis aitab tõsta tootlikkust, vähendada halduskoormust ning luua uusi ärivõimalusi. Eesti eesmärk kahekordistada majandust aastaks 2035 eeldab andmemajanduse ja tehisintellekti kasutamist kõigis sektorites. Generatiivse tehisintellekti rakendamine võib kasvatada tööjõutootlikkust üle 8% aastas, mis tähendab märkimisväärset panust majanduskasvu. Lisaks võimaldab parem andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktika suurendada avaandmete valdkonna majanduslikku mõju, mis juba praegu ulatub üle 400 miljoni euro aastas. Samuti aitab riigi ja erasektori tõhus andmepõhine koostöö luua tugeva innovatsioonikeskkonna, mis toetab uute tehnoloogiate ja ärimudelite arendamist. Andmepõhise ühiskonna majanduslikud mõjud ilmnevad ka halduskoormuse vähenemises ja ressursside tõhusamas kasutamises. Näiteks võib andmete ühekordse küsimise ja mitmekordse kasutamise põhimõtte rakendamine vähendada ettevõtjate halduskoormust kuni 70%, mis võimaldab kokku hoida ligi 200 miljonit eurot aastas. Avaliku sektori organisatsioonide süsteemne andmehaldus ja -analüüs aitavad optimeerida teenuste osutamist ning suurendada avaliku sektori tõhusust. Lisaks loob investeeringute suurendamine arvutusvõimsuse taristusse paremad tingimused teadus- ja arendustegevuseks ning kiirendab uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu nii avalikus kui ka erasektoris. Nende tegurite koosmõju aitab kujundada Eestist juhtiva andmemajanduse ja kõrge halduskvaliteediga riigi maailmas. DIGIOSKUSED Digioskuste nappus pärsib tehnoloogilist innovatsiooni ja majanduse konkurentsivõimet, suurendades tööjõuturul palgasurvet ning piirates ettevõtete kasvu. Avalikus sektoris takistab see teenuste efektiivsust ja digipöörde elluviimist ning uute tehnoloogiate süsteemset kasutuselevõttu. Puudulikud digioskused süvendavad sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ja vähendavad tööhõivet, pidurdades maksutulusid ja majanduskasvu. Strateegiline digioskuste arendamine, koostöö ning täiend- ja ümberõppevõimalused on võtmetegurid, mis toetavad innovatsiooni ja tagavad Eesti majanduse kestliku arengu. KÜBERTURVALISUS Küberturvalisuse kõrge usaldusväärsuse tagamine on Eesti digimajanduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime jaoks kriitilise tähtsusega. Kuna järjest enam ettevõtteid ja teenuseid liigub digikeskkonda, võib küberohtude alahindamine kaasa tuua märkimisväärseid majanduslikke kahjusid, sealhulgas andmelekkeid, teenuste katkemisi ja mainekahju, mis mõjutab nii kohalikke ettevõtteid kui ka välisinvesteeringute atraktiivsust. Kui usaldus e-teenuste vastu väheneb, võivad nii kodanikud kui ka ettevõtted hakata hoiduma nende kasutamisest, mis omakorda pärsib majanduse digipööret ja innovatsiooni. Seega on küberturvalisusesse

19

investeerimine mitte pelgalt turvariskide maandamine, vaid ka strateegiline samm majanduskasvu ja -stabiilsuse tagamiseks. Kuna küberrünnakud muutuvad keerukamaks ja sihitumaks, peavad ettevõtted ja riik koos töötama tugevama küberkerksuse arendamisel. Turvalise küberkeskkonna loomine toetab nii kohalike ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet kui ka Eesti positsiooni digitaalse majandusruumi usaldusväärse partnerina. Riiklikult tuleb tagada küberturvalisuse alaste regulatsioonide selgus ja nende proportsionaalne rakendamine, et vältida liigset halduskoormust ettevõtetele, kuid samal ajal kindlustada majanduse kaitstus kasvavate ohtude eest. Pikemas perspektiivis aitab küberturvalisuse tugevdamine kaasa investeerimiskindlusele ja digitaalse innovatsiooni laiemale kasutuselevõtule, muutes Eesti veelgi atraktiivsemaks digimajanduse ja tehnoloogia arengukeskkonnaks. ÜHENDUVUS Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv. 5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike teenuste ja tootmisviiside arendamist ning kasutamist. 5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste pakkumiseks ja kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel kui ka tarbijatel. Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt maapiirkondades võimaldab uut arenguhüpet ka põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral ning võimalikult vähesel määral võimaldab säästa kulusid.

Keskkond DIGIVALDKONNA ROHEPÖÖRE Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse (nt päikeseenergial töötavaid servereid). Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks valitakse võimaluse korral keskkonnasäästlikem lahendus. See suund on seatud digiriigi arenguhüpete kavas. Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus inimeste sundliikumist ning keskkonnamõju. Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem enda servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi. Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel netomõjus.

Regionaalareng TEENUSED Tänu avalike teenuste digitaliseeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Väheneb vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks elama suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja elada väiksemates Eestimaa paikades. Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel –

20

teenused tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti. Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate teenuste väljavalimisel. ÜHENDUVUS Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G- baastaristu mõju regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime.

Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ülesanded ning töökorraldus

IKT ÜLERIIGILINE JUHTIMINE Senine IKT juhtimine on olnud hajus, kus iga valitsemisala arendab ja haldab oma digiteenuseid suure autonoomiaga. See on toonud kaasa dubleerimist, ebaühtlase kvaliteedi ja kasvanud kulud, samas kui keskselt pakutavate toetuste hulk on vähenenud. Ressursside piiratuse tõttu on vaja leida tõhusam ja jätkusuutlikum viis riigi IKT-korralduseks. Uuendatud arengukavas on prioriteedina toodud välja uue IKT üleriigilise juhtimismudeli väljatöötamine, mis parandab riigivalitsemist, muutes digiteenused tõhusamaks, läbipaistvamaks ja kuluefektiivsemaks. See võimaldab vähendada dubleerimist, suurendada andmekogude taaskasutust ning paremini suunata IKT-investeeringuid. Samuti tagab see selgema ülevaate avaliku sektori IT-kuludest ja projektidest, aidates optimeerida eelarvet ning maandada tehnoloogilisi riske. Erasektori suurem kaasamine toetab innovatsiooni ja tõstab Eesti digiriigi konkurentsivõimet, võimaldades pakkuda paremaid ning kasutajasõbralikumaid e-teenuseid. TEENUSED Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad riigiasutused ja KOVid paljuski ümber mõtestama ja kujundama senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema praegusest rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste kasutuselevõtt suurendab riigi tõhusust, kuna teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat. ÜHENDUVUS Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks baastaristuks teenuste pakkumisel ja tootmise korraldamisel tähendab vajadust tagada tõhus konkurents ja veelgi parem järelevalve sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle.

21

Lisa 5 – Kaasamine Arengukava koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. aasta septembris ning koostamine kestis kuni 2021. aasta

maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja kooskõlastus arengukava tervikeelnõule.

Arengukava muutmisvajaduse hindamise protsessi kaasati partnereid ja eksperte nii avalikust sektorist, erasektorist

kui ka kolmandast sektorist. Arengukava muutmisvajadusteks ei tellitud eraldi vahehindamist analüütilise tööna, kuid

puudused on ilmsed ning täiendavalt viidi muutmisvajaduse välja selgitamiseks läbi ekspertintervjuusid, temaatilisi

töötubasid ning küsiti tagasisidet kirjaliku küsimustiku teel.

Lisaks DÜAK2030 uuendamise ettevalmistamisele on 2023 – 2024 koostamisel erinevad valdkondlikud valged

raamatud/muud strateegilised dokumendid, mille koostamisel on tehtud kaasamist ja koostööd vastava valdkonna

partneritega. Olulised osapooled on kaastatud erinevate tasandite koostöövormides ja võrgustikes, kus arengukava

uuendamist on arutatud ühiselt ja teemapõhiselt.

Sisendi kogumiseks viidi partnerite seas läbi küsitlus, et saada tagasisidet valdkonna arengutest, nende mõjudest ning

ettepanekuid, kuidas neid teemasid arengukava tasemel kajastada ja juhtida. Täiendavalt viidi läbi neli töötuba:

personaalse riigi, digioskuste, regionaalse digivõimekuse ja side ning ettevõtluse teemadel.

Riigikantseleile esitleti arengukava uuendamise ettepanekut eelkonsultatsiooni saamiseks enne 12.04.2024

juhtkomisjoni toimumist. Samuti on Riigikantselei juhtkomisjoni liige. Riigikantselei ettepanekutega on uuendamise

ettepanekus arvestatud.

Pikemat arengukava eelnõud tutvustati juhtkomisjonile 16.12.2024 ning küsiti ka kirjalikku tagasisidet. Enne avalikku

kooskõlastust ja konsultatsiooni viidi ettepanekud eelnõusse sisse. Uuemat lühendatud eelnõu versiooni tutvustati

8.12.2025 toimunud arengukava juhtkomisjoni ja haldusalade IT juhtide võrgustiku ühisel kohtumisel. Seati tähtaeg

ka kirjaliku tagasiside esitamiseks.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu.

Kaasamise ülevaade on leitav: Arengukava uuendamine 2024 | Justiits- ja Digiministeerium

1

DÜAK 2035 eelnõu Keeletoimetatud, eelnõu seisuga 05.12.2025

Eesti digiühiskonna arengukava 2035

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 (DÜAK) on teejuht Eesti digiriigi arendamiseks ja juhtimiseks tehnoloogiliste murrangute

ning geopoliitiliste ja majanduslike väljakutsete ajastul. Arengukava toetab riikliku strateegia „Eesti 2035“ sihte ja eesmärke,

ennekõike tõhustades riigivalitsemist ning edendades majanduse konkurentsivõimet.

Digiühiskonna arengukava, mis loodi 2021. aastal ja mida uuendati 2025. aastal, seab raamistiku eesmärkidele ning tegevustele

selle visiooni saavutamiseks ja tulemuste tagamiseks.

Eesti digiühiskonna üld- ja alaeesmärgid 2035. aastaks

Praegune kontekst: murrang ja vastasseis Alates 2021. aastast oleme elanud ajajärgus, mida iseloomustab järjest süvenev geopoliitiline ja tehnoloogiline konkurents. Selles

nõudlikus olukorras vajavad Eesti digiriigi strateegilised eesmärgid kohandamist ja fookus radikaalset teravdamist. Meie

tegevuskeskkonda kujundavad neli vääramatut jõudu:

1. Globaalne tegumikonkurents, andmepõhisus ja tehisaru üldkasutatavus. Tehisaru on muutunud üldotstarbeliseks

tehnoloogiaks, mis sunnib meid uuesti defineerima kõiki majandussektoreid. Tehisaru loob väärtust alles koos kvaliteetsete,

taaskasutatavate ja turvaliselt hallatud andmetega. Siseneme kiiresti tegumite (ingl agentic AI) ajastusse, kus riigivalitsemise

järgmine paradigma tugineb automatiseeritud protsessidele ja nn virtuaalsetele agenditele, mis kasutavad reaalajas andmeid, et

tegutseda inimese ja riigi nimel. Riigiteenuste tulevik ei ole enam päringupõhine, vaid agentne ja ennetav. Andmepõhised agendid

võtavad enda kanda proaktiivse rolli: nad tuvastavad õigused, eeltäidavad otsused ja juhivad asutusteülest suhtlust, tehes reaalajas

tarku järeldusi nii andmekogude, tekstide kui ka sensorinfo põhjal. See võimaldab omakorda pretsedenditut väärtusloomet, kuid

eeldab, et andmed on masinloetavad, standarditud ja taaskasutatavad. Samal ajal muudab tehnoloogia (kvanttehnoloogia,

krüptograafia, biotehnoloogia, sünteetilised andmed) haldamise eksponentsiaalselt keerukamaks, nõudes laiapõhjalist teadlikkust

uute tehnoloogiate võimalustest ja riskidest ning suveräänset arvutusvõimsust.

2. Aktiivne geopoliitiline vastasseis. Tehnoloogia ja tarneahelad on muutunud globaalse võimuvõitluse peamiseks areeniks.

Autokraatlikud režiimid kasutavad tehnoloogiat strateegilise relvana, rünnates sihipäraselt Eesti digiriigi vundamenti ja meie

2

sõltuvust digiteenustest. Küberründed ja pahategumite (ingl rogue agents) võimendatud desinformatsioon on nii Eesti kui ka meie

rahvusvaheliste liitlaste igapäevane reaalsus. Digiriigi toimepidevus, turvaline andmehaldus ja küberturvalisus ei ole enam tehniline

haldusküsimus, vaid riikliku ellujäämise eeltingimus. Eesti peab suutma tagada suveräänse arvutusvõimsuse, turvalise andmetaristu

ja võime panna vastu hübriidrünnakutele.

3. Majanduse digitaalne lõhe ja vähearenenud andmemajandus. Vastuolu meie maailmatasemel IKT- ja idusektori ning

vähedigitaalse traditsioonilise majanduse vahel on muutunud akuutseks haavatavuseks. Ettevõtted ei kasuta süsteemselt andmeid

ega tehisaru, mis võimaldaksid parimaid teenuseid pakkuda ning otsuseid teha. Tehisaru ajastul võidavad riigid, kes rakendavad

nutikaid lahendusi kogu majanduses, mitte üksnes tehnoloogiaettevõtetes. Riigi ja erasektori koostöö fookus peab laienema

idufirmade toetamiselt kogu majanduse digitaliseerimisele ning andmetöötlus- ja tehisaru võimete parandamisele. Ainult nii tekib

laiapõhjaline andmemajandus, mis toetab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.

4. Avaliku sektori teenuste killustatus. Eesti kui digiliidri peamine siseriiklik pidur on IKT-teenuste krooniline killustatus.

Tuleviku proaktiivne riik nõuab platvormipõhist lähenemist ja radikaalset koostalitlust, mida toetavad andmete väärindamine,

privaatsuskaitse ning taaskasutatavad tarkvaralahendused ja komponendid. Praegused dubleerivad andmekorjed ja erilahendused

on ressursikulu ja julgeolekurisk.

Kuidas edasi? Eesti rahvusvaheline maine silmapaistva ja pika kogemusega digiliidrina seab meile suured ootused, kuid selline maine hajub

kiiresti, kui Eesti ei juhi järgmist murrangut digitaalses riigijuhtimises. Tulevikku vaataval Eestil on ainulaadne võimalus olla

globaalne eestvedaja tehisaru lahenduste kasutuselevõtul ning Euroopa digikukru ja privaatsuskaitsetehnoloogiate, eriti

andmekorralduse ja tehisaru eetilise ja turvalise rakendamise debatis nii lähiregioonis, Euroopa Liidus kui ka globaalselt. Sealhulgas

oleme meie lähemate liitlaste, nagu näiteks Ukraina võtmepartnerid avaliku sektori, küberkaitse ning digivõimete ajakohastamisel

ja arendamisel.

Põhimõtted Tegevustes digiühiskonna arendusteekonnal aastani 2035 juhindume selgetest ja kindlatest põhimõtetest, mis on järgnevad.

Inimkesksus ja põhiõigused Kaitseme põhiõigusi, tagame läbipaistva

andmetöötluse ja võrdse ligipääsu

digiteenustele ühiskonna kõigile

liikmetele.

Pidev uuendusmeelsus Otsime alati tõhusamaid lahendusi ja julgeme

nutikalt katsetada.

Eesti keel ja kultuur Tagame eesti keele ja kultuuri elujõu

digiruumis, sealhulgas globaalsetes

tehisarulahendustes.

Roheline fookus Tagame digitehnoloogia ja -itaristu

keskkonnasäästlikkuse ning rakendame

digilahendusi kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks.

Usaldus ja ennetus Juhime riske läbipaistvalt, eelistades

ennetust tagajärgedele.

Katkematu

toimepidevus

Tagame digitaristu ja -teenuste töökindluse ka kõige

keerulisemates oludes.

Tehnoloogianeutraalsus Keskendume parimale tulemusele,

eelistades avatud standardeid ja

innovatsiooni.

Kaasav IKT-sektor Suurendame IKT-sektori mitmekesisust, kaasates

aktiivselt nii noori, eakaid, naisi kui ka

erivajadustega inimesi.

Nutikas koostöö Ehitame digiühiskonda sektoriüleselt ja

toetame Eesti digi-innovatsiooni

rahvusvahelist eksporti.

Elukestev digipädevus Väärtustame digi- ja andmeoskusi kui tehisaru

ajastu ja küberjulgeoleku tagatist.

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Eesti on inimkeskne, usaldusväärne, nutikas ja hukukindel digiühiskond, mis töötab sujuvalt ja tõhusalt. Meie eesmärk on olla

jätkuvalt maailmas digiarengu liider, tuginedes kvaliteetsetele ja kättesaadavatele andmetele, kindlale õigusruumile, turvalistele

platvormidele, tugevale kompetentsile ja rahvusvahelisele koostööle. Selle eesmärgi saavutamiseks seame järgmised võtmesuunad:

1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused

✔ Eestis toimivad proaktiivsed ja terviklikud teenused, mis jõuavad inimeseni automaatselt ja õigel hetkel, ühendades riigi,

KOV-ide ja erasektori võimed. Selleks:

3

 arendame üleriigilist disainisüsteemi ja keskseid tööriistu, mis loovad ühtse kasutajakogemuse ja tagavad ligipääsetavuse,

kaotavad arenduste dubleerimise ning kiirendavad innovatsiooni. Kehtestame ühtse teenuste standardi ja metoodika

teenustega rahulolu mõõtmiseks;

 lähtume kasutajakeskse visiooni rakendamisel „Personaalse riigi valges raamatus“ toodud põhimõtetest.

2. Andmepõhine ühiskond ja tehisaru

✔ Eesti rakendab andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ja eluvaldkondades. Selleks:

● paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse. Tõhustame andmehaldust ja andmete taaskasutust, et

vähendada halduskoormust, vältida dubleerimist ja luua uusi innovatsioonivõimalusi ettevõtetele, teadusele ja avalikule

sektorile;

● võtame tehisintellekti kasutusele Eesti igas nurgas. Rakendame tehisaru ja tegumeid laialdaselt avalikus ja erasektoris,

et suurendada tootlikkust ning pakkuda personaalsemaid ja lisandväärtust loovaid teenuseid (siht kasvatada majandust

> 8% aastas). Tagame suveräänse arvutusvõimsuse ja suuname investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse, et tagada

eesti keele ja kultuuri püsimine tehisaru ajastul;

● lähtume põhimõttest „inimese heaks“. Tagame, et andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne ja usaldusväärne.

Loome läbipaistva regulatiivse ja tehnoloogilise raamistiku (sh tehisaru katsetuskeskkonna), mis võimaldab turvalist

innovatsiooni, kaitseb inimeste õigusi digiriigis ja annab neile kontrolli oma andmete üle. Tagame, et kõigil inimestel on

elementaarne andme- ja tehisarukirjaoskus;

● lähtume tehisaru, andmete ja tegumite arendamisel „Andmete ja tehisintellekti valges raamatus“ toodud põhimõtetest ning

suundadest.

3. Töökindlad digiriigi teenused ja platvormid

✔ Eesti digiriigi kesksete komponentide (sh eID, X-tee, riigiportaal) töökindlus, turvalisus ja toimepidevus on tagatud ka

kriisiolukordades. Selleks:

● koondame IKT-ressursse, väldime dubleerimist ja rakendame strateegiliselt pilvelahendusi;

● arendame eesti.ee ja Eesti äpi peamisteks, mugavateks digiväravateks, mis võimaldavad nii eraisikutel kui ka ettevõtetel

saada teavitusi ja riigiga sujuvalt suhelda;

● juurutame EUDI digikukru kui uue põlvkonna mobiilse eID, tagades sellega turvalise isikutuvastuse ja piirideta ligipääsu

teenustele kogu Euroopas.

4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine

✔ Tagame IKT-valdkonna tervikliku, tõhusa ja jätkusuutliku juhtimise kõige optimaalsema ressursikasutusega. Selleks:

● korrastame IT-juhtimise valitsemisalades ja konsolideerime tugitegevusi;

● juhime digivaldkonna rohepööret, eelistades keskkonnasäästlikke IKT-lahendusi;

● arendame järjepidevalt digioskusi ja -kompetentsi kogu haridusteel;

● edendame rahvusvahelist andmevahetust ja digilahenduste koosvõimet;

● kindlustame Eesti digiriigi strateegiliste huvide kaitsmise Euroopa Liidu ja globaalsel tasandil, seistes õigusruumi lihtsuse

ja väikese halduskoormuse eest. Hoiame ja arendame Eesti digiriigi rahvusvaheliselt head mainet, tehes tihedat koostööd

partneritega ning toetades Eesti tehnoloogiate ja kogemuste globaalset eksporti.

Eesmärgi saavutamise mõõdik: rahulolu avalike digiteenustega (allikas: teenuste kataloog, JDM)

Teenuse kasutaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

Eraisikud 69% 82% 90% 90%

Ettevõtjad 47% 85% 90% 90%

Tulevikustsenaarium „Nähtamatu kolimine“

Aasta 2035. Arendaja Epp teatab oma Euroopa eID-ga seotud assistendile: „Kolime perega Saaremaale.“ See üks lause käivitab

nähtamatu tegumipõhise teenuseahela, mis tugineb töökindlatele platvormidele ja strateegilisele juhtimisele. Epu ja tema pere

andmed liiguvad turvaliselt X-teel KOV-ide ja registrite vahel; info koolikohtade kohta saabub tema riiklikku postkasti. Kuna Epp

töötab välisriigi kliendile, kindlustab rahvusvaheline andmevahetus automaatselt tema sotsiaalkindlustuse ja maksude korrektse

arvestuse. Lõpuks, märgib süsteem koolipakkumise juures ära, et tema lapsele on uues koolis broneeritud koht edasijõudnute

drooni- ja robootikaringis, tagades tema huvialaõppe teekonna jätkumise.

4

Alaeesmärk 2. IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum Tagame turvalise ja usaldusväärse küberruumi, mis on meie digiühiskonna, majanduse ja riikluse toimimise vundament. Kaitseme

kogu ühiskonda ja digiriiki tingimustes, kus suure mõjuga küberintsidendid on aastaga kahekordistunud. See on tipnenud sadu

tuhandeid eestlasi puudutanud massiivsete andmeleketega ning geopoliitiliste vastaste üha agressiivsema ja varjatuma survega meie

elutähtsa taristu vastu, sest nii teadaolevad kui ka uued vaenulikud ohustajad arenevad ka ise pidevalt edasi, otsides väsimatult uusi

viise pääseda ligi Eesti ühiskonda mõjutavatele digitaalsetele teenustele ja võrkudele.1 See avaldab mõju ühiskonna usaldusele

digiteenuste suhtes.

Meie küberruumi kaitse on adaptiivne ja hõlmab kogu ühiskonda, sõltumata geopoliitilisest survest või tehnoloogia kiirest arengust.

Meie eesmärk on ennetav ja tulevikukindel küberkaitse, mis hoiab digiriigi toimivana ja tagab, et 96% elanikkonnast kasutab meie

teenuseid täie usaldusega. Selle eesmärgi saavutamiseks seame järgmised võtmesuunad:

1. Juhime riikliku küberturvalisuse arengut sidusalt ja selgelt.

✔ Tagame Eesti küberjulgeoleku sihipärase ja koordineeritud keskse juhtimise kaudu. Selleks:

● seame küberturbealased kohustused proportsionaalselt ja eesmärgipäraselt, arvestades küberohu mõju ühiskonnale;

● lähtume Eesti seadusandluses riskipõhisusest ja kasutame ressursse sihipäraselt;

● tõhustame valdkonna ekspertide vahelist koostööd ja küberturvalisuse arengu seiret.

2. Suurendame kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt.

✔ Võimestame kogu ühiskonda, et küberohte ennetada ja neile reageerida. Selleks:

● kindlustame elutähtsate teenuste ja taristu toimepidevuse igas olukorras, arvestades riikliku julgeoleku vajadusi;

● suurendame ohuteadmust ja kerksusvõimet, parandades ohtude nähtavust ja seiret;

● vähendame Eesti ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute õnnestumist ennetavate ja kesksete kaitsemeetmete

rakendamisega.

3. Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna.

✔ Kujundame turvalise küberkeskkonna rahvusvahelise koostöö ja tugeva järelkasvu kaudu. Selleks:

● osaleme aktiivselt globaalse küberjulgeoleku kujundamises poliitika, praktika ja regulatsioonide kaudu (sh EL-i, ÜRO ja

globaalse arengukoostöö kaudu);

● kasvatame teadlikult küberkogukonda ja vajalike oskustega spetsialistide arvu;

● toetame kübervaldkonna karjäärivalikuid ning arendame digi- ja küberoskusi kogu haridusteel;

● teeme koostööd tehnoloogiainnovaatorite ning erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste ja parimate praktikate

rakendamiseks.

Eesmärgi saavutamise mõõdik: usaldus digiteenuste turvalisuse vastu (allikas: Statistikaamet)

Näitaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

Protsent elanikkonnast, kes peab digiriigi teenuseid

turvalisteks ja usaldusväärseteks ning kasutab neid. 96,2% 91,8% > 96% > 96%

1 Kaitsepolitsei aastaraamat 2024–2025

5

Stsenaarium „Operatsioon „Jäämurdja““

Aastal 2027 tabab Põhjala ja Baltikumi elutähtsat taristut (energia, finants, tervis) globaalne küberrünnak „Jäämurdja“, mille siht

on rikkuda füüsiliste andmekeskuste turvalisus. Tänu Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemile ja Põhjala-Baltikumi CERT-ide koostööle

saab Eesti RIA hoiatuse enne rünnaku kohale jõudmist ning aktiveerib kaitseprotokollid. Kui rünnak tabab näiteks Tervisekassat,

lülitatakse elutähtsad registrid kohe ümber pilvepõhisele lahendusele. Inimese jaoks võib terviseandmete rakendus hetkeks tõrkuda,

kuid tema eID ja riigi tuumteenused jäävad toimima. Rünnaku teine laine – tehisintellekti loodud desinformatsioon – ebaõnnestub.

Tänu digioskuste aastatepikkusele arendamisele ja küberõppustele on ühiskond teadlikum ja ettevaatlikum: paanikat ei teki,

inimesed kontrollivad fakte ametlikest kanalitest. Samal ajal neutraliseerivad Eesti ja rahvusvahelised partnerid koos erasektoriga

pahatahtlikku ründekoodi. Pretsedenditu rünnak tõrjutakse minimaalsete kahjudega tänu rahvusvahelisele koostööle ja hoiatusele,

strateegilisele juhtimisele ja teadlikumale ühiskonnale.

Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti Toome ülikiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse kõigisse Eestimaa nurkadesse. Hüperühendatud Eesti on digiriigi

ja -majanduse vereringe, mis on vajalik meie konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ning võrdsete

võimaluste tagamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks seame järgmised võtmesuunad:

1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine

✔ Arendame välja innovatsiooni ja investeeringuid soodustava reeglistiku, mis arvestab turu stabiilset arengut. Selleks:

● tagame side toimepidevuse, luues sõltumatud välisühendused ja uuendades riiklikku operatiivsidet;

● osaleme aktiivselt Euroopa Liidu satelliitside arendamises;

● arendame ühenduste säilenõtkust koostöös samameelsete riikidega.

2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise hoogustamine

✔ Kiirendame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja 5G/6G-mobiilsidevõrkude väljaehitamist, et tagada kiire ja

usaldusväärse ühenduse kättesaadavus kogu Eestis. Selleks:

● toetame strateegiliselt ühenduste rajamist turutõrkepiirkondadesse maal ja transpordikoridorides;

● loome eeldused uute tehnoloogiate rakendamiseks suure ühiskondliku mõjuga valdkondades, nagu julgeolek, liikuvus ja

energiamajandus.

3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine

✔ Kindlustame Eesti sidevõrkude toimepidevuse ja usaldusväärsuse igas, ka erakorralises olukorras. Selleks:

● toetame uute rahvusvaheliste välisühenduste loomist, et soodustada toimepidevust ja vältida sõltuvuspunkte;

● uuendame riiklikku operatiivraadiosidet ja osaleme aktiivselt rahvusvahelises sidejulgeoleku koostöös (sh EL-i satelliitside

vallas);

● kaitseme rahvusvahelisel tasandil sideühenduste toimepidevust koostöös samameelsete riikidega.

Eesmärgi saavutamise mõõdik: väga suure läbilaskevõimega (kuni 1 Gbit/s) võrgu kättesaadavus kodumajapidamistele

üleriigiliselt (allikas: TTJA)

Näitaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

Kättesaadavus 58% 81% 100% 100%1

1 Tegemist on aadressipõhise arvestusega.

Tulevikustsenaarium „Katkematu sideühendus“

Aasta 2035. Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et isegi kriitilistes olukordades säilib ühendus. Kui torm kahjustab maapealseid

sideliinei, ei katkesta see sideteenuseid – autonoomne meditsiinidroon ja haigla tarkvõrk jätkavad tööd tänu 5G-võrgule, mis suudab

dünaamiliselt suunata liiklust ja hoida kriitilised teenused toimimas. Nutikas mitmekihiline taristu tagab, et side toimepidevus ei

sõltu enam üksikutest mastidest või kaablist, vaid hajutatud ja intelligentsetest lahendustest. Hüperühendatud Eesti tähendab, et

elutähtsa sidevõrgu tagamiseks on kasutusel tehnoloogiad ja viisid, mis hoiavad riigi toimimas ka kõige keerulisemates oludes.

6

Teiste valdkondade kaasatus ja ootused Digiühiskonna 2035. aasta visiooni ja arengukava elluviimine õnnestub vaid siis, kui kõigis poliitikavaldkondades tehakse koostööd.

See arengukava esitab teistele valdkondadele selge tellimuse ja ootused vajalike sammude astumiseks.

Tehisintellekti ja andmete

laialdane rakendamine IKT rohepöörde elluviimine Avalike teenuste kvaliteedi

ühtlustamine Erasektorile tuginemine ja koostöö

Koostada strateegilised tegevuskavad uute tehnoloogiate

(eriti tehisaru ja andmelahenduste)

kiireks ja laiaulatuslikuks skaleerimiseks.

Mõõta asutuse IKT-ökojalajälge ja viia ellu vähendamise kava.

Vähendada ja konsolideerida

dubleerivaid e-teenuseid.

Rakendada energiatõhusaid

tehnoloogiaid ning

keskkonnasäästlikku riist- ja tarkvara.

Rakendada teenuste ühtset riiklikku standardit.

Järgida infoturbestandardit teenuse

kogu elutsükli vältel.

Juhtida riske teadlikult ja rakendada

vajalikke maandamismeetmeid.

Hallata andmete elukaart süsteemselt, vältides dubleerimist ja

ühendades andmekogusid.

Delegeerida avalikke teenuseid erasektorile kõikjal, kus see on

võimalik ja strateegiliselt mõistlik.

Koostöö teiste valdkondadega

Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM)

● Tulevikuoskused hariduses: lõimime tehisintellekti, küberhügieeni ja turvalisuse teemad sujuvalt kõigisse

haridusastmetesse (alus-, põhi- ja keskharidus).

● Tipptasemel järelkasv: kindlustame IKT- ja kübertalentide uue põlvkonna, populariseerides doktoriõpet ja

karjäärivalikuid. Pöörame erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute kaasamisele tehnoloogiasektorisse.

● Suveräänne arvutusvõimsus: loome teadusele ja avalikule sektorile sõltumatu ja tulevikukindla kõrgjõudlusega riikliku

arvutusvõimsuse.

● Juhtide ja spetsialistide ümberõpe: käivitame laiaulatusliku digioskuste täiendusõppe, et võimestada juhte ja spetsialiste

digimuutusi vedama.

● Maailmatasemel digipädevus: hoiame elanikkonna digioskused maailma tipus, keskendudes turvalisele ja teadlikule

kasutusele (siht 2035. aastaks: 100% täiskasvanutest on internetikasutajad).

● Eesti keel digiruumis: investeerime keeletehnoloogia aluslahendustesse, et tagada eestikeelsed ja mugavad teenused

kõigil võtmeplatvormidel.

Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (HTM & MKM)

● Talendid: tagame tippspetsialistidele lihtsustatud, kuid turvalise ligipääsu Eestile ja toetame nende kiiret kohanemist.

● Teadusrahastus: tagame digiühiskonna arenguks vajaliku teadus- ja arendustegevuse püsiva ja kasvava rahastuse.

● Tulevikuvalmidus: rajame kriitiliste tehnoloogiate (tehisaru, kvant- ja pilvetehnoloogiad) riiklikud

kompetentsikeskused, et olla valmis järgmisteks väljakutseteks.

Koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM)

● Paindlik seadusloome: kujundame reageerimisvõimelise seadusloome, mis soodustab innovatsiooni, kaitstes samal ajal

inimeste põhiõigusi ja eetilist andmekasutust.

● Kõrgjõudlusega arvutusvõimsus: kaasame Eestisse investeeringuid arvutusvõimsuse rajamiseks selge riikliku

väärtuspakkumisega (energia, asukohad, toetused).

● Valitsemise avatus: väldime riigi võõrandumist, parandades märkimisväärselt infoteenuste kvaliteeti ja kaasates inimesi

aktiivselt otsustusprotsessidesse.

● Eesti maine ja eksport: turundame Eestit kui tarka ja inspireerivat digiühiskonda ning avame äridiplomaatia kaudu uksi

meie IT-ettevõtete ekspordile ja talentide kaasamisele.

● Kahesuunaline ettevõtluspoliitika: rakendame kaksikstrateegiat: toetame traditsioonilise tööstuse digipööret (oskused,

investeeringud) ning arendame kasvukeskkonda uute globaalsete tehnoloogiaettevõtete sünniks.

● Reaalaja majandus: arendame reaalajamajanduse lahendusi, et muuta Eesti maailma lihtsaimaks ettevõtlusega tegelemise

kohaks.

7

Digiühiskonna arengukava juhtimise ja rakendamise korraldus

Vastutus ja elluviimine

Arengukava elluviimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium (JDM), mida juhib justiits- ja digiminister.

Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu. See programm määratleb konkreetsed aastased eesmärgid, tegevused,

vastutajad, eelarved ja mõõdikud, järgides riigieelarve seadust.

Aruandlus ja ülevaatamine

Aruandlus toimub iga-aastase tulemusaruande kaudu. Arengukava aja- ja asjakohasus vaadatakse põhjalikult üle arengukava

juhtkomisjonis ning vajadusel esitatakse Vabariigi Valitsusele arengukava muutmise ettepanek. Valdkonna arengukava elluviimist

hinnatakse vähemalt üks kord hiljemalt kolm aastat enne kestuse lõppu.

Juhtimise eesmärk

Juhtimise peaeesmärk on tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide sünergia. See nõuab kooskõlastatud tegevust ja ühtset

infovälja, mida toetab tabelis 1 esitatud juhtimisstruktuur.

Arengukava täiendavad valdkonnaspetsiifilised dokumendid (nt valged raamatud), mille tegevused peavad kajastuma valdkondlikes

programmides ja toetama strateegilisi sihte.

Tabel 1. Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik

Juhtorgan / roll Ülesanded Sagedus Liikmed

Digiühiskonna arengukava juhtrühm (juhtkomisjon)

Arengukava ja muudatuste heakskiitmine (valitsusele

esitamiseks); elluviimise

jälgimine ja strateegiline suunamine; programmi fookuste

ja muudatuste heakskiitmine;

hindamise algatamine.

Vähemalt kaks korda aastas Juht: digiarengu eest vastutav minister.

Liikmed: JDM, MKM,

Riigikantselei, RIA, RIT, RIKS, TTJA, HTM, KliM, KuM, RaM,

Linnade ja Valdade Liit,

Asutajate Selts, Statistikaamet, ITL, Tööandjate Keskliit,

eksperdid.

Valdkondlikud nõukojad ja

juhtrühmad (nt küberjulgeoleku

nõukogu, avalike teenuste nõukogu, andmete juhtrühm, AI

juhtrühm, arhitektuurinõukogu,

ühenduvuse nõukoda jt)

Elluviimise jälgimine ja koostöö

suunamine töisel tasandil;

programmile ettepanekute tegemine; arengukava

muudatusettepanekute tegemine

juhtrühmale.

Vähemalt üks kord aastas Juht: vastavalt nõukogu

juhtimisstruktuurile, sh JDM-i

asjaomase valdkonna asekantsler või talituse juhataja. Liikmed: avaliku sektori

asutused, kohalikud omavalitsused, erasektori

esindajad, eksperdid.

Temaatilised juhtrühmad ja

võrgustikud (nt digiidentiteedi, elusündmusteenuste jt

juhtrühmad)

Tegevuste sisu täpsem

kavandamine ja elluviimine; koordineerimine; ettepanekute

tegemine uute tegevuste

algatamiseks.

Vajaduse järgi Olenevad rühmast.

Maksumuse prognoos ja teiste valitsemisalade kohustused Arengukava maksumuse prognoos (vt tabel 2) hõlmab kulusid (ilma KM-ta) arengukava eesmärkide saavutamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumi haldusalas. See ei sisalda teiste valitsemisalade kulusid (v.a SF-perioodi 2021–2027 digipöörete toetused). Teised

valitsemisalad peavad koostama oma prognoosid iseseisvalt.

Tabel 2. Digiühiskonna arengukava maksumuse prognoos (JDM-i haldusala)

Aasta 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU

Eelarve prognoos (€

mln)*

68,3 111,3 134,9 150,2 157,9 128,2 126,0 133,0 138,3 139,4 1287,4

8

Lõplik

eelarve (€

mln)**

55,1 77,6 110,8 150,2 159,7 553,4

* Maksumuse prognoos, tegemist ei ole juba eraldatud vahenditega. Samuti ei ole praegu teada struktuurivahendite mahtu alates 2028. aastast. ** Lõplik eelarve sisaldab algset eelarvet (v.a 2025. aasta eelarve), aasta jooksul eelarveseaduse muudatusega lisandunud või vähendatud summasid, Vabariigi Valitsuse reservist saadud vahendeid ja ka eelmisest aastast üle kantud jääke. Lisaks on välisvahendite planeeritud eelarve korrigeeritud vastavaks tegelikele kuludele.

2025. aasta eelarve sisaldab aasta alguse 2025. aasta riigieelarve seaduse vaadet.

✔ Kõik valitsemisalad planeerivad koalitsioonileppe (2025–2027) kohaselt eelarve ja tegevused järgmisteks üleriigilisteks

sammudeks:

● üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine;

● küberjuhtimiskeskuse funktsionaalsuse üleriigiline konsolideerimine;

● tehisaru laialdane kasutuselevõtt avalikus sektoris;

● suveräänse tehisarutaristu ja -võime loomine;

● andmejälgija kasutusele võtmine;

● ühekordse andmeküsimise printsiibile üleminek (andmekorje dubleerimise vähendamine), lähtudes kasutajate vajadustest;

● andmete ja andmetöötluse kvaliteedi parandamine, lähtudes kasutajate vajadustest;

● tehisaru kasutamisel Euroopa Liidu AI-määruse nõuete järgima hakkamine;

● IT-majade konsolideerimise analüüsis osalemine ja ühtse juhtimismudeli kasutusele võtmine;

● kesksetele arvutitöökohtadele üleminek tegevuskava järgi (v.a Kaitseministeerium, Siseministeerium ja

Välisministeerium);

● e-kursuste väljatöötamises osalemine ja nende kasutusele võtmine.

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 – kokkuvõte

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 (DÜAK) on teejuht Eesti digiühiskonna arendamiseks ja juhtimiseks

tehnoloogiliste murrangute ning geopoliitiliste ja majanduslike väljakutsete ajastul. Arengukava toetab riikliku

strateegia „Eesti 2035“ sihte ja eesmärke, ennekõike tõhustades riigivalitsemist ning edendades majanduse

konkurentsivõimet.

Elame ettearvamatus ning hübriidohtudest küllastunud maailmas, kus vastanduvad geopoliitilised ambitsioonid käivad

käsikäes digitaalse ja tehnoloogilise võidurelvastumisega.

Digiühiskonna arengukava 2035 seab eesmärgid ning tegevussuunad digiühiskonna visiooni saavutamiseks ja tulemuste

tagamiseks.

Eesti digiühiskond aastal 2035

Eesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus ✔ Viime Eesti digiriigi uuele tasemele, suurendades avalike digiteenustega rahulolu nii eraisikute kui ka ettevõtjate seas

90%-ni (praegu 83%).

Võtmesuunad:

 Loome nähtamatu ja proaktiivse tehisaru-riigi, mis ennetab inimeste vajadusi ja jätab neile bürokraatia arvelt

rohkem aega.

 Ehitame turvalise andmepõhise ühiskonna, mis on majanduskasvu vundament ning kus on tagatud inimeste

digioskused ja õigused.

 Kindlustame tehnoloogilise suveräänsuse, juurutades tegumipõhist riigimudelit (ingl agentic state) ja luues

riikliku kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse.

 Juhime digiarengut ühtselt, strateegiliselt ja ressursitõhusalt, välistades killustatuse.

Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“

Aastal 2035 kasutab väikeettevõtja digiriigi andme- ja tehisaruteenuseid oma äritegevuse arendamiseks reaalajas. Ta

sisestab päringu: „Soovin eksportida oma käsitööna valmistatud mööblit Euroopa Liidu riikidesse.“ Bürokratt ei anna

talle linke seadustele ja meetmetele, vaid genereerib personaalse tegevuskava: analüüsib tema toodete vastavust

nõuetele, arvutab transpordi CO2-jalajälje reaalajas eri logistikapartnerite puhul ja algatab eeltäidetud taotluse EIS-i

ekspordigarantiiks. Riigist on saanud reaalajas toimiv nähtamatu strateegiline partner.

Eesmärk 2. IT-vaatlik, turvaline ja kaitstud küberruum Hoiame vankumatult Eesti küberruumi turvalise ja usaldusväärsena. Kindlustame ühiskonna usalduse digiriigi ja

digitaalsete teenuste vastu. Vähemalt 96% elanikkonnast usaldab ja kasutab riiklikke digiteenuseid.

Võtmesuunad:

● Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna.

● Juhime riikliku küberturvalisuse arengut sidusalt ja selgelt.

● Suurendame kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt.

Tulevikustsenaarium „Automatiseeritud küberavastus“

Aastal 2035 avastatakse kriitilise taristu tarneahelas nullpäeva turvanõrkus, mis algatab võidujooksu ründajate ja

kaitsjate vahel. Riiklikul tehisarul põhinev küberjuhtimiskeskus tuvastab tavapärasest erineva rünnete liikumise mustri

ja mõjutatud teenused sekunditega, rikastab andmeid rahvusvahelise ohuteadmuse ja praktikatega ning käivitab

automatiseeritud vastumeetmed, piirates ohustatud teenuste ühendusi, enne kui rünnak jõuab eskaleeruda. Eesti

elanikud saavad elutähtsaid teenuseid kasutada katkestuseta. Usaldus digiriigi vastu ei põhine lootusel, et midagi ei

juhtu, vaid kindlal teadmisel, et oleme alati sammu võrra ees.

Eesmärk 3. Hüperühendatud Eesti ✔ Toome hüperkiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse igasse Eestimaa punkti, suurendades ülikiire interneti

kättesaadavust 58%-lt 100%-ni.

Võtmesuunad:

● Loome innovatsiooni kiirendava regulatiivse keskkonna.

● Võimendame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaehitamist.

● Edendame üleriigilise 5G- ja 6G-taristu ja -teenuste kiiret arendamist.

● Kindlustame kogu sidetaristu toimepidevuse.

Tulevikustsenaarium „Mugav ja turvaline 5G-ühenduvus“

Aastal 2035 katab 5G-võrk kõiki Eesti maanteid ja raudteid. Samal ajal, kui rongireisija peab teel Tallinnast Tartusse

või Narva katkematut töökoosolekut, töötab seesama taristu aktiivse julgeoleku tagajana. Stabiilne 5G-ühendus on

strateegiline ressurss ning vundament üleriigilise droonimüüri reaalajas töötavatele seiresüsteemidele. Turvaline 5G-

võrk võimaldab riigil tuvastada ohte ja juhtida autonoomseid kaitsesüsteeme mis tahes transpordikoridoris. Maantee

ja raudtee on muutunud tarkadeks kaitseliinideks, mis edastavad ohupildi kohe otsustajatele. Kodanikule on tagatud

mugavus töötada ja suhelda igal pool, riigile aga intelligentne taristu, mis tugevdab digitaalset kaitsevõimet.

1

4.12.2025

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Arengukava „Eesti Digiühiskond 2035“

kinnitamine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr

117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord” § 2 lg 3, teeb Justiits- ja Digiministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku

kinnitada arengukava „Eesti digiühiskond 2035“.

Arengukava „Eesti Digiühiskond 2030“ (edaspidi DÜAK) esimene versioon kiideti Vabariigi

Valitsuse poolt heaks 7. oktoobril 2021. Muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

maailmas toimuvad kiiresti, mistõttu on arengukavas ette nähtud põhjalik ülevaatamine ja

vajadusel uuendamine kahel korral kehtivusperioodi jooksul: 2024. aasta alguses ja 2027. aasta

lõpuks.

DÜAK on digiühiskonna valdkonna strateegilise planeerimise aluseks ning sisaldab visiooni

ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise

kümnendi jooksul edasi arendada.

Arengukava 2035. aasta visioon: Eesti on inimkeskne, usaldusväärne, nutikas ja

hukukindel digiühiskond. Eesti digiriigis aitavad õigusruum, tehnoloogia ja andmed muuta

inimese elu lihtsamaks, majanduse globaalselt konkurentsivõimelisemaks ning ühiskonna

toimimist sidusamaks ja kaasavamaks.

Lähtuvalt visioonist on käimasoleva kümnendi digiühiskonna arendamise eesmärk jaotunud

kolmeks alaeesmärgiks:

1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus. Loome ja tagame maailma parima

kasutajakogemuse, andmekorralduse, tehisaru ja tehnoloogiaraistuga hukukindla

digiriigi ning selle jätkusuutlikkuse.

2. IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum. Kindlustame digiriigi ja digitaalsete

teenuste usaldusväärsust Eesti ühiskonnas.

3. Hüperühendustega Eesti. Toome töökindla, taskukohase ülikiire interneti iga Eesti

inimeseni.

Meie digiriigi edu ja jätkusuutlikkuse garantiiks on tark ja digipädev inimene ning laiapõhjaline

andmekirjakoskuse ja ekspertide tippkompetents, sest just need teadmised ja oskused tagavad

võime digiriiki tulemuslikult luua ja juhtida.

Arengukava uuendamise on heaks kiitnud arengukava juhtkomisjon 12.04.2024 toimunud

kohtumisel ning Vabariigi Valitsus 23.05.2024.

1.2. Arengukava nimetus ja planeeritud kestus

Arengukava nimetus, Digiühiskonna arengukava / „Eesti Digiühiskond“ jääb samaks, kuid

arengukava kestvust pikendatakse aastani 2035.

2

1.3. Arengukava muutmise eesmärk ja vajaduse põhjendus

Strateegia “Eesti 2035”1 ja hetkel kehtiva arengukava “Eesti digiühiskond 2030”2 peamisteks

eesmärkideks on järjepidev liikumine aruka, hooliva, koostööle orienteeritud ja uuendusmeelse

ühiskonna ja tõhusa riigivalitsemise poole.

Kui varem on digiriigi arendus keskendunud eeskätt riigihalduse tõhususe tõstmisele, siis

digiriigi järgmine siht keskendub teenuste kvaliteedile ja inimkesksusele erinevates

valdkondades ning samuti digiriigi kriisikindlusele, arvestades tänast geopoliitilist ja

majanduslikku olukorda. Visioonist lähtuvalt toetab tuleviku Eesti inimest personaalne riik, kus

avalike teenuste kasutamine on võimalikult mugav ja inimese vajadusi arvestav, samuti on

inimestel igakülgne kontroll ja ülevaade endasse puutuvate tegevuste ja andmete üle. Eesti

inimesi ja ettevõtteid aitab avalik sektor, mis lähtub teadmiste- ja andmete põhisest juhtimisest

ning on oma tegevustes avatud, proaktiivne, läbipaistev ja tõhus. Eesti ettevõtted on nutikad ja

uuendusmeelsed, muuhulgas kasutatakse oma teenuste pakkumisel ja arendamisel laialdaselt

andmeid ning tehisintellektil põhinevaid lahendusi.

Loodud visioon on lai ja põhjalik, ent arengukava elluviimise reaalsus on olnud märksa

tagasihoidlikum. Mitmeid tänase arengukava tegevusi, just kõige horisontaalsemad, ei ole veel

õnnestunud töösse võtta kuna puudub trajektoor kuidas selleni jõuda: (üleriigiline IKT

juhtimine, rohedigi, innovatsioon, valdkondade ülene koostöö, digioskused).

DÜAK visiooni kohaselt soovime aastaks 2030 luua "Eestit täis digiväge", mis on endiselt

asjakohane. Soovime, et Eesti oleks täis digitaalset jõudu, ületades oma suurusest tulenevad

ootused. Seetõttu kasutame pidevalt arenevaid digitehnoloogia võimalusi Eesti jaoks parimal

viisil.

Sellest tulenevalt on DÜAK uuendamise eesmärk:

1. Tuua ühes arengukavas, ühise visiooni alla kokku uute valdkonnaspetsiifiliste

strateegiate (personaalne riik, andmed, tehisintellekt, küberturvalisus, elektrooniline

identiteet jt) eesmärgid ning siduda need arengukava tegevustega.

2. Prioriseerida uued käsitlemist vajavaid teemasid, mis on selgunud arengukava

vastuvõtmise järgselt. Teadaolevad lähiaastatel täiendamist vajavad teemad on

muuhulgas: riigi IKT taristu hukukindlus, andmed ja tehisintellekt, digioskused,

võimalused rohepöörde toetamiseks digilahendustega ning digitaalse taristu areng. 3. Sõnastada Eesti jaoks siduvad eesmärgid ja tegevuskava Eesti digiühiskonna

arendamiseks vastavalt 2021. aastal kokku lepitud Euroopa Liidu digikümnendi

eesmärkidele. 3

4. Lähtuvalt eesmärgi punktist 2. uuendada info selle kohta, milliste eesmärkide,

tegevuste, mõõdikute ja standardite täitmise kaudu 2030. aastaks seatud visiooni

suunas liigutakse; millised on verstapostid aastate lõikes ning milliseid investeeringuid

nende eesmärkide elluviimine, nõuab.

5. Uuendada DÜAK struktuuri, mis toetaks valdkonna strateegilist planeerimist ja

juhtimist, seda nii valdkonna tervikvaatest kuni allasutuste teenusteni välja. Tegemist

on horisontaalse valdkonnaga, kus erinevate eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa

erinevad valdkonnad, mille tõttu on vaja selgust, mis ootused on teistele valdkondadele.

1 Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“: https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf 2 Digiühiskonna arengukava: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 Europe’s Digital Decade: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/europes-digital-decade

3

1.4. Eelnõu ettevalmistajad

Arengukava uuendamise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi

(edaspidi JUSTDIGI) digiriigi arengu osakonna strateegiajuht Anni Lehari (5342 5363,

[email protected]) ja digiriigi poliitika ja arenduse talituse juhataja Birgit Lüüs-Jakobs

(5887 9323, [email protected]). Eelnõu valmimisse on sisuliselt panustanud

digiriigi ning digitaristu- ning küberturvalisuse osakondade talitused.

Eelnõu ja selle lühiversiooni on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (5366 8522,

[email protected]). Keeleline kontroll seletuskirjale ja lisadele teostatakse pärast

eelnõude infosüsteemi kaudu tehtud kooskõlastusringi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:

1. Eesti digiühiskond 2035 üld- ja alaeesmärgid

2. Tänane kontekst: murrang ja vastasseis

3. Põhimõtted

4. Alaeesmärk 1: Maailma parim digiriigi kasutajakogemus

5. Alaeesmärk 2: IT-vaatlik, turvaline ja kaitstud küberruum

6. Alaeesmärk 3: Hüperühendustega Eesti

7. Teiste valdkondade kaasatus ning ootused

8. Olemasolevad koostööd teiste valdkondadega

9. Digiühiskonna arengukava juhtimis- ja rakenduskorraldus

10. Maksumuse prognoos ja teiste valitsemisalade kohustused

Arengukaval on järgmised lisad:

Lisa 1. Mõisted

Lisa 2. Olukorra analüüs ja tegevused arengukava eesmärkide täitmiseks

Lisa 3. Seonduvad arengukavad

Lisa 4. Mõjuanalüüs

Lisa 5. Kaasamine

Peatükis „Eesti digiühiskond 2035 üld- ja alaeesmärgid“ kirjeldatakse lahti valdkonna

visioon aastani 2035, antakse ülevaade arengukava üld- ja alaeesmärkidest.

Peatükis „Tänane kontekst: murrang ja vastasseis“ antakse ülevaade digiühiskonna arengu

n-ö suurest pildist, sh Eesti võrdlus rahvusvahelise olukorraga. Olukorda analüüsitakse

vaadates Eesti tugevusi kui nõrkusi ja sellest tulenevalt ka võimalusi ja ohte. Võrreldes 2021.

aastal kinnitatud versiooniga on oluliselt täiendatud tehnoloogia arengust (andmed ja

tehisintellekti, kvantarvutuse jm) tulenevaid võimalusi ja ohte; olukorra kirjeldust tulenevalt

geopoliitilisest (küberturvalisus, toimepidevuse nõuded) ja majanduslikust olukorrast (uus IKT

juhtimise mudel).

Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse olulisemad põhimõtted, mida digiühiskonna arendamisel

peab alati arvesse võtma. Lisaks 2021. aastal kinnitatule on lisatud teenuste ja baastaristu

toimepidevus.

Alaeesmärkide peatükkides kirjeldatakse lahti kolme valdkonna – digiriik, küberturvalisus ja

ühenduvus – tegevussuunad ja mõõdikud. Tegevussuundade kirjelduses antakse kõigepealt

4

ülevaade hetkeolukorras konkreetses valdkonnas, seejärel võtmesuunad, mis tulemuse

saavutamiseks ellu viiakse.

Alaeesmärki „Maailma parim digiriigi kasutajakogemus“ on eelnõu uuendamise käigus

kõige enam muudetud. Varasemalt oli jaotatud digiriigi suund kaheks: Eesti digiriigi

arenguhüpped ning suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi kestlikkuse.

Taoline jaotus ei võimaldanud luua selget tervikpilti kaetud valdkondadest ning samuti oli

strateegiline planeerimine, sh ressursside jagunemine läbipaistmatu. Eelnõus koosneb digiriigi

peatükk neljast suurest alajaotusest:

1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused

2. Andmepõhine ühiskond ja tehisaru

3. Tulevikukindlad digiriigi teenused ja platvormid

4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine, mis sisaldab: digipöörded ja riigiülene IKT

juhtimine, rohedigi, oskuste arendamine, väliskoostöö ning innovatsioon ja koostöö

erinevate sektorite vahel.

Valdkonnas on ilmunud erinevaid valgeid raamatuid (Personaalse riigi valge raamat, andmete

ja tehisintellekti valge raamat, identiteedihalduse valge raamat), mis käsitlevad

tegutsemispõhimõtteid fookusesse valitud valdkondades ning lähiaastate olulisemaid tegevusi

nii digiarengu valdkonnas kui ka avalikus sektoris laiemalt.

Digiriigi mõõdikuks on jätkuvalt eraisikute ja juriidiliste isikute rahulolu avalike

digiteenustega.

Alaeesmärgi „IT-vaatlik, turvaline ja kaitstud küberruum“ eesmärk on turvaline ja

usaldusväärne Eesti küberruum. Küberturvalisuse valdkonna peatükki on uuendatud vastavalt

2024. aastal valminud küberturvalisuse valgele raamatule „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“.

Küberturvalisuse peatükk koosneb kolmest alajaotusest:

1. Juhime riikliku küberturvalisuse arengut sidusalt ja selgelt

2. Suurendame kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt

3. Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna

Alaeesmärgi „Hüperühendustega Eesti“ peatükis on seatud siht aastaks 2035, kus Eestis on

asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis

võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Eesmärki aitavad saavutada tegevused läbi

kolme suuna:

1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine

2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise kiirendamine

3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine

Digiühiskonna 2035. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades

täiendatakse siinset arengukava mitmel moel ja need seoses on kirjeldatud peatükis „Teiste

valdkondade kaasatus ning ootused“. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele

ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse arengukava raames

koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete

sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade

esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel.

5

Peatükis „Olemasolevad koostööd teiste valdkondadega“ on välja toodud peamiste ühised

tegevused teiste ministeeriumidega. Kirjeldatud projektid on oluline sisend digiühiskonna

arengukava eesmärkide täitmiseks.

Peatükis „Digiühiskonna arengukava juhtimis ja rakenduskorraldus“ kirjeldatakse lahti,

kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse, mil moel käib arengukava ülevaatamine ja

uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade ja asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste

sünergia.

Peatükist „Maksumuse prognoos ja teiste valitsemisalade kohustused“ saab ülevaate aasta

kaupa nende kulude koguhinnangust (ilma käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada

digiühiskonna arengukava eesmärkide saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna

programmis. See ei sisalda teiste valitsemisalade kulusid (v.a. SF-perioodi 2021-2027

digipöörete toetused). Teised valitsemisalad peavad koostama oma prognoosid iseseisvalt.

Lisades on lahti kirjeldatud mõisted, täpsem olukorra analüüs ja tegevused arengukava

eesmärkide täitmiseks, seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs kolme valdkonna kaupa

ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade kaasamisprotsessist arengukava uuendamisel.

Otsuse eelnõu koosneb kolmest punktist:

1. Esitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava uuendamine” arutamiseks Riigikogule.

2. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostal esindada Vabariigi Valitsust arengukava

menetlemisel Riigikogus.

3. Kaasamine

Arengukava koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. aasta septembris ning koostamine kestis

kuni 2021. aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja kooskõlastus arengukava

tervikeelnõule.

Arengukava muutmisvajaduse hindamise protsessi kaasati partnereid ja eksperte nii avalikust

sektorist, erasektorist kui ka kolmandast sektorist. Arengukava muutmisvajadusteks ei tellitud

eraldi vahehindamist analüütilise tööna, kuid puudused on ilmsed ning täiendavalt viidi

muutmisvajaduse välja selgitamiseks läbi ekspertintervjuusid, temaatilisi töötubasid ning küsiti

tagasisidet kirjaliku küsimustiku teel.

Lisaks DÜAK uuendamise ettevalmistamisele koostati 2023 – 2024 erinevad valdkondlikud

valged raamatud/muud strateegilised dokumendid, mille koostamisel on kaasatud vastava

valdkonna partnereid. Olulised osapooled on kaasatud erinevate tasandite koostöövormides ja

võrgustikes, kus arengukava uuendamist on arutatud ühiselt ja teemapõhiselt.

Sisendi kogumiseks viidi partnerite seas läbi küsitlus, et saada tagasisidet valdkonna arengutest,

nende mõjudest ning ettepanekuid, kuidas neid teemasid arengukava tasemel kajastada ja

juhtida. Täiendavalt viidi läbi neli töötuba: personaalse riigi, digioskuste, regionaalse

digivõimekuse ja side ning ettevõtluse teemadel.

Riigikantseleile esitleti arengukava uuendamise ettepanekut eelkonsultatsiooni saamiseks enne

12.04.2024 juhtkomisjoni toimumist. Samuti on Riigikantselei juhtkomisjoni liige.

Riigikantselei ettepanekutega on uuendamise ettepanekus arvestatud.

6

Pikemat arengukava eelnõud tutvustati juhtkomisjonile 16.12.2024 ning küsiti ka kirjalikku

tagasisidet. Enne avalikku kooskõlastust ja konsultatsiooni viidi ettepanekud eelnõusse sisse.

Uuemat lühendatud eelnõu versiooni tutvustati 8.12.2025 toimunud arengukava juhtkomisjoni

ja haldusalade IT juhtide võrgustiku ühisel kohtumisel. Seati tähtaeg ka kirjaliku tagasiside

esitamiseks.

Kaasamise ülevaade on leitav: Arengukava uuendamine 2024 | Justiits- ja Digiministeerium

4. Protokollilise otsuse mõjud

Arengukava elluviimisega kujundatakse eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna

valdkonna poliitikakujundamisel, mis aitab kaasa efektiivsemale riigivalitsemisele ning elanike

heaolu kasvule.

Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:

- Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;

- erasektor;

- riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

Digiriigi arendamine muudab eelkõige avaliku sektori teenused mugavamaks ja kättesaadavaks

kõigi kasutajate jaoks. Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja kõrge

kasutusmugavusega kõigile, sh väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele. Samuti

neile, kes saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja

sündmuspõhine pakkumine ning kättesaadavus olenemata seadmest, suurendavad võrdsust

ühiskonnas ning parandavad ligipääsu avalikele teenustele.

Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel oleme eeskujuks ja väärtustatud

partner rahvusvahelistes projektides ning suurenevad võimalused Eesti ettevõtetele ekspordiks.

Oleme suunanäitajad uute tehnoloogiate kasutuselevõtus. Eesti digilahendused on kooskõlas

Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas

rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt

ühekorraga korda ajada. Tehisaru laialdase kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja

konsolideerumise kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse

konkurentsivõime kasvu.

Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu ja ergutavad majandust. Näiteks standardteenuste

kesksel osutamisel toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni

raames saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka

ettevõtetel lihtsam eksportida.

Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste

kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja

füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta

kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse.

Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs

avalikele teenustele. Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu

paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal.

Tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja

tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase

7

kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse

valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja

kaasa rääkida. Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid

paremini müüa.

Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste

pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa

infoühiskonna pakutavatest teenustest. Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist

sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja

6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist

piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult

tasuv. Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju

regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade

konkurentsivõimet. Eraldi meetmed on ette nähtud ka selleks tagada toimepidevus ja

kriisikindlus.

5. Protokollilise otsuse rakendamiseks vajalikud kulud

Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on 1,3 miljardit eurot.

Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve vahenditest (sh välisvahendid).

6. Protokollilise otsuse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile, Eesti Linnade

ja Valdade Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Asutajate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule,

Statistikaametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele,

Riigi Infosüsteemi Ametile, Riigi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

ISTUNGI PROTOKOLL

2025 nr

„Digiühiskonna arengukava aastani 2035” arutamiseks Riigikogule

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel:

1. Esitada "Digiühiskonna arengukava aastani 2035" arutamiseks Riigikogule.

2. Justiits- ja digiministril esindada Vabariigi Valitsust arengukava arutlemisel

Riigikogus.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär