„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ kinnitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Meie 04.05.2021 nr 2-4/20-0422/2893

Eesti digiühiskond 2030 arengukava

Austatud

Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise

otsuse „„Eesti digiühiskond 2030“ kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik

tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie

kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad:

1. Protokolliline otsus.pdf;

2. Eesti digiühiskond 2030.pdf;

4. Eesti digiühiskond 2030_seletuskiri.pdf

/*Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Keskkonnaministeerium

Kultuuriministeerium

Kaitseministeerium

2 (2)

Maaeluministeerium

Rahandusministeerium

Välisministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Kaidi-Kerli Kärner

625 6348 [email protected]

1

EESTI DIGIÜHISKOND 2030

VALDKONNA ARENGUKAVA

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2021

2

SISUKORD

Ülevaade arengukavast ........................................................................................................................... 4

Digiühiskonna arengu hetkeolukord ....................................................................................................... 6

Visioon: Eesti täis digiväge ...................................................................................................................... 9

Põhimõtted ............................................................................................................................................ 11

Üldeesmärk ja mõõdik ........................................................................................................................... 12

I valdkond. Digiriik ................................................................................................................................. 13

Digiriigi järgmised arenguhüpped ..................................................................................................... 15

1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele ...................................................... 15

2. Krativäeline riik .......................................................................................................................... 16

3. Võim oma andmete üle ............................................................................................................. 17

4. Roheline digiriik ......................................................................................................................... 18

Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse ........................................... 19

1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine ................................................... 19

2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus ........................................................... 20

3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid .......................................................................................... 22

4. Keskselt osutatud IT-alusteenused ............................................................................................ 24

5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine ................................................................................. 25

6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine .......................................................... 26

7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine ............................................................................ 28

8. Sihitud väliskoostöö ................................................................................................................... 29

II valdkond. Ühenduvus ......................................................................................................................... 31

Ühenduvuse suunad .......................................................................................................................... 32

1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum .......................................................................................... 32

2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine ..................................................................................... 33

3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ............................................................................................ 34

4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus ........................................................................................ 35

III valdkond. Küberturvalisus ................................................................................................................. 36

Küberturvalisuse valdkonna suunad ................................................................................................. 37

1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus ........................................................................ 37

2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime .................................................................. 38

3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus ....................................................................... 39

Visiooni elluviimiseks ootused teistele arengukavadele ....................................................................... 42

Juhtimiskorraldus .................................................................................................................................. 44

Maksumusprognoos .............................................................................................................................. 48

Lisad ....................................................................................................................................................... 49

3

Lisa 1. Seonduvad arengukavad ........................................................................................................ 49

1. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 ............................................................................... 49

2. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 .... 50

3. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 .................................................................................... 50

4. Riigikaitse arengukava ............................................................................................................... 51

5. Välispoliitika arengukava 2030 .................................................................................................. 51

Lisa 2. Mõjuanalüüs ........................................................................................................................... 52

Digiriigi valdkonna mõjuanalüüs ................................................................................................... 52

Ühenduvuse valdkonna mõjuanalüüs ........................................................................................... 55

Küberturvalisuse valdkonna mõjuanalüüs .................................................................................... 57

Lisa 3. Kaasamine .............................................................................................................................. 58

4

ÜLEVAADE ARENGUKAVAST

Eesti digiühiskonna arengukava 2030 sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti

majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi

arendada.

Digiühiskonna alal on endiselt ambitsioon kasutada info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiat ehk

digilahendusi võimalikult nutikalt ja rohkelt ära, et seeläbi saavutada „Eesti 2035“1 sihid:

edendada majanduse ja riigi konkurentsivõimet, inimeste ja ühiskonna heaolu ning elukeskkonna

kvaliteeti.

Digiühiskonna 2030. aasta visioon on lihtne: et Eesti oleks täis digiväge. See kätkeb

järgnevat:

• meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;

• oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;

• meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;

• Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.

Visiooni elluviimiseks on siinses arengukavas seatud täpsemad eesmärgid ja kavandatud

tegevussuunad kolmel alal:

• arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris, sest digiriigi

üldist arendamist ei hõlma ükski teine arengukava ning lisaks on avalik sektor Eesti

digiühiskonna arengu eestvedaja ja suunanäitaja. Põhieesmärk on saada avalike teenuste

kasutamisel parim kogemus, et meie elukorraldus olekski vägev, nagu visioonis on esile

toodud. Selle nimel on kavas teha järgmised digiriigi arenguhüpped ja tagada seni loodud

digiriigi kestlikkus.

• arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust, sest piisav ühenduse kättesaadavus on

digilahenduste kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu või ettevõtlusega.

Põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis.

• arendada riiklikku küberturvalisust, sest juhul, kui on tagatud vajalik usaldus, saame

visioonis sõnastatult digiarengu teel julgelt edasi minna. See ala hõlmab küberturvalisuse

tagamist nii avalikus sektoris kui ka majanduses laiemalt. Põhieesmärk on hoida Eesti

küberruum usaldusväärne ja turvaline. Arvestades kasvavaid riske ja senist baasi, on see

iseenesest juba parajalt ambitsioonikas siht.

Digiühiskonna visiooni elluviimine sõltub aga veel paljudest muudest valdkondadest ja

poliitikasuundadest, mis on kaetud teiste arengukavadega. Seepärast on siinses arengukavas

sõnastatud eraldi ka ootused teistele poliitikavaldkondadele. Tegemist on digiühiskonna

1 Eesti 2035 - https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

5

visioonist tuleneva n-ö tellimusega, et panna selgelt paika vajadused ja alus, mille järgi kavandada

tugitegevust teiste arengukavade elluviimisel või suunata arengukavade kooskõla. Siinne

arengukava ise ei hõlma konkreetseid sihte ega tegevusi IKT kasutuselevõtu edendamiseks eri

elu- ja ettevõtlusaladel, sest neid plaane peavad sisaldama kõik arengukavad enda valdkonna

kohta.

Visiooni elluviimisel on kõigis tegevussuundades oluline järgida läbivalt põhimõtteid, mis on

samuti siin arengukavas esile toodud.

Arengukava elluviimine, ajakohasena hoidmine ja kooskõla teiste arengukavadega tagatakse

juhtimiskorraldusega, mille keskmes on arengukava juhtrühm, mida juhib digiühiskonna

arengu eest vastutav minister. Iga siinse arengukava alavaldkonna arengut suunab riigiasutusi ja

muid partnereid hõlmav nõukoda. Küberturvalisuse alal tegutseb lisaks Küberjulgeoleku

Nõukogu, mis on valitsuskomisjoni alarühma staatuses. Töisel ehk rakenduslikul tasandil

kasutatakse eri formaate koostöö korraldamiseks, tegevuste kavandamiseks ja seireks.

Arengukava ülesehitus joonisena:

Eesti digiühiskonna visioon 2030

Põhimõtted visiooni elluviimisel

Digiriigi

tegevussuunad

Ühenduvuse

tegevussuunad

Küberturvalisuse

tegevussuunad

Ootused teistele valdkonna

arengukavadele

Juhtimiskorraldus

Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis koostatakse neljaks aastaks

ja mida uuendatakse koos riigi eelarvestrateegiaga kord aastas. Programm sisaldab

konkreetseid meetmeid, mõõdikuid, vastutajaid, eelarvet jms, mida on vaja lähiaastate

tegevusplaani arengukava sihtide ja suundade elluviimiseks. Programmi uuendamises ja täitmise

seires osalevad nii valdkondlikud nõukojad kui ka loomulikult arengukava juhtrühm.

Programmi ja seega arengukava elluviimise üldvastutaja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, konkreetsete tegevuste puhul ka MKMi allasutused ja/või

teised riigiasutused või osalised.

Arengukava elluviimise hinnanguline kogumaksumus ehk rahastamise koguvajadus on

kümne aasta peale kokku u 1,2 miljardit eurot.

6

DIGIÜHISKONNA ARENGU HETKEOLUKORD

Hetkeolukorra täpsem analüüs ja põhjendused valitud tegevussuundadele on toodud arengukava

sisupeatükkides siinses arengukavas. Toome siinkohal aga ära Eesti digiühiskonna arengu

hetkeolukorra n-ö suure pildi ehk siinse arengukava tegemise lähteanalüüsi põhijäreldused, sh

võimalusel rahvusvahelisest võrdlusest lähtuvalt.

Eesti digiühiskonna põhitunnused ja proovikivid käesolevalt on järgnevad:

1) Eesti on digiriigi arengus palju saavutanud, aga tegemist jagub: korraga on vaja nii

uuele tasemele jõuda kui seni loodut kestmas hoida

Eesti on paljudes rahvusvahelistes võrdlustes esimeste seas (nt EL riikide võrdlus DESI 20202 või

eGovernment Benchmark 20203 järgi, United Nations E-Government Survey 20204, jm). Meid

eristab see, et meil on tõesti töötav ehk laialdaselt kasutatav digiriik.

Nii riigihalduse tagatoas ametnikud kui ka eraisikud ja ettevõtjad kasutavad riigiga asjaajamises

digiteenuseid ja -lahendusi ulatuslikult. Digiriigi kasutajate osakaal on üks EL suuremaid (93%)

(DESI 2020). Nüüdseks on pea kõik otsesed avalikud teenused viisil või teisel digiteeritud ehk

digikanalis kättesaadavaks tehtud. Eesti digiriik on olnud rajatud tugevatele alusplatvormidele

nagu riiklik digitaalne identiteet ja X-tee, mis on teinud eri valdkondades digiteenuste arenduse

turvalisemaks, kiiremaks, odavamaks.

Siiski on murekohti ka:

• teenuste kasutusmugavus ei vasta ei kasutajate ootustele ega nõuetele või parimatele

tavadele – isegi kui digiteenuseid kasutatakse, on protsessid pahatihti kohmakad ja seega

neist saadav väärtus piiratud;

• teenuste kestlikkus ehk pidev uuenemine ja vajalikul tasemel ülalhoid ei ole tagatud, ei

tehnoloogiliselt, protsessiliselt ega ka ressursi poolest;

• digiriigi uute suuremate uuenduste pealetulek pole olnud piisavalt teada või pole olnud

piisavalt kiire ja ulatuslik.

Seejuures tasub arvestada, et riigid konkureerivad paratamatult teineteisega nt talentide,

ekspordi või investeeringute nimel. Ärikeskkonna ja teenuste kvaliteet on selles üha olulisem

tegur, mis seni on Eestit soosinud. Kui me ei lahenda digiriigi murekohti, jääme konkurentsis

maha – paljud EL ja maailma riigid on viimastel aastatel võtnud tugevalt oma avaliku sektori

digipöörde käsile, veelgi enam COVID-19 pandeemiast tõukuvalt.

2 Digital Economy and Society Index 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-economy-and-society-index-desi 3 eGovernment Benchmark 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/egovernment-benchmark-2020- egovernment-works-people 4 2020 United Nations E-Government Survey, https://www.un.org/development/desa/publications/publication/2020-united- nations-e-government-survey

7

2) Eestis on arenenud sideturg, kuid kiire internet ei jõua veel riigis kaugeltki kõigini

ja kõikjale

Vaatamata väiksele turule, on siin side alal turul tihe konkurents. Eriti on see paista mobiiliside

alal, kus on Euroopa ühed madalaimad hinnad ja rohkelt kasutajaid (mobiilse lairibaühenduse

kasutajaid on poolteist korda nii palju kui EL-is keskmiselt - DESI 2020). 4G kasutuselevõtul oli

Eesti üks esimesi, 5G kasutuselevõtt on küll mõnevõrra õiguslikel põhjustel viibinud, aga

käivitumas.

Kiire interneti kättesaadavuselt üldiselt oleme EL keskmike seas – 57% majapidamisi omab

ligipääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele (DESI 2020), kuigi vastavasse baasvõrku on

rohkelt investeeritud ja 7000+ km viimase kümnendiga riigi toel seda juurde rajatud. Väljaspool

suuremaid asulaid on turutõrge ehk hajaasustuse ja väikse rahvaarvu tõttu riigi toeta sinna taristu

ei laiene. Ka tarbijad ise kasutavad kiire interneti võimalusi veel vähe. Vähemalt 100 Mbit/s

kiirusega püsivõrgu lairibaühenduse liitumisleping on vaid 14% majapidamistel (DESI 2020).

3) Eesti on oskuslikult küberturvalisust taganud, aga riskid kasvavad ja alusvõimeid

on vaja tuntavalt suurendada

Eesti digiriigis ja -ühiskonnas kasutatakse digiteenuseid agaralt, sest usaldus nende ja

teenusepakkujate vastu on suur. Seda on tekitanud muu hulgas Eesti turvaline digiriigi ülesehitus,

terviklik lähenemisviis küberturvalisusele, riskide ennetamise ja vähendamise olulisuse

teadvustamine ja nende jõudu mööda arendamine.

Küberturvalisuse korralduses ja baasvõimetes on siiski olulisi lünki, võttes arvesse, et riskid

samas kasvavad. Nii küberkuritegevus kui ka küberruumis geopoliitikast kantud rünnakud on

tõusuteel – tehnoloogiat kasutatakse üha enam poliitiliste huvide saavutamiseks. Samas toetume

olulises osas väliste tehnoloogia loojate ja pakkujate lahendustest. Kui meil pole võimet seejuures

riske ette näha ja juhtida, oleme haavatavad nende pakkujate haavatavuste kaudu. Paratamatult

kõike ise teha ja kontrollida ei saa ka, mistõttu on oluline suuta valida usaldusväärseid partnereid

ja lahendusi.

Küberturvalisuse alusvõimekuse tugeval tasemel kindlustamine on Eesti jaoks möödapääsmatu,

sest vastasel juhul ei saa me senisel määral toetuda digilahendustele. Eesti on kõrgelt arenenud

digiühiskond, mis erinevalt paljudest teistest riikidest juba sõltub igapäevaselt eluliselt

digiteenustest ja neid võimaldavast taristust – võrgu- ja infosüsteemidest, riist- ja tarkvarast,

tavakasutaja seadmetest ning muust tehnoloogiast. Digisõltuvus puudutab ka elutähtsa teenuse

osutajaid, kellest suur osa hindab oma teenuse sõltuvust kriitiliseks. Lisaks on eri infosüsteemid

omavahel seotud, kasutades üksteise andmeid.

4) Eesti majandus pole suurema digipöördeni veel jõudnud, kuid meil on tugev IT-

sektor ja tehnoloogiapõhiste idufirmade kogukond

8

Eesti digiühiskonda on pikalt ilmestanud vastuolu – kuigi meil on väga arenenud digiriik ehk

avalikus sektoris on laialtlevinud digilahenduste kasutamine, ei ole sama toimunud majanduses

laiemalt. EL mastaabis on Eesti erasektor nii üldiselt digiarengult kui nt e-kaubanduse

rakendamiselt tagaotsas (DESI 2020). Samas on märke, et see on muutumas. Näiteks on

digipöörde toetusmeetmete järgi nõudlus kasvanud.

Vähedigitaalse traditsioonilise majanduse kõrval on Eestis tugev, rahvusvaheliselt silmapaistev ja

jõudsalt kasvav IT-sektor ja sh idufirmade kogukond. IT-sektor on olnud kogu majanduse üheks

kasvumootoriks viimase kümnendi jooksul ja iduettevõtted on kasvanud nüüdseks

põllumajandusest mahult suuremaks valdkonnaks.

5) Suurim arengupidur on IT-pädevuste ja -spetsialistide puudus

EL mastaabis oleme elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas (DESI

2020). Siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu, mis pärsib nii majanduse digipööret,

tehnoloogiaettevõtete arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse taseme tõstmist. Mida rohkem

kogu majandus ja maailm digiteed edasi läheb, seda rohkem neid puudu on ka edaspidi. Lühidalt

– meil on rohkem ideid ja arenguvõimalusi, kui inimesi ja IT-oskusi, et neid võimalusi kasutada ja

ideid teenusteks või toodeteks teha.

Elanikkonna baasteadmised digi alal on piisavalt head, et interneti kasutamine oleks kõrge. Samas

ei ole see enam viimastel aastatel enam olulisel määral tõusnud, olles stabiliseerunud 90% peal

ning lisaks näitavad rahvusvahelised uuringud (nt PIIAC), et kõrgemad digioskused on

murekohaks. See pärsib näiteks töökohal digipöördega kaasamineku võimalusi või uuemate

tehnoloogiate kasutuselevõttu eri sektorist, või võib põhjustada nende korral struktuurset

tööpuudust. Digioskuste nappus ja mittevastavus on üks suuremaid takistusi ettevõtetes

digiinvesteeringute tegemisel (DESI 2020).

6) Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab uusi võimalusi kui ka ohte

Üks megatrend on maailmas vääramatu – digitehnoloogia võidukäik jätkub. Uute lahenduste ja

tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui kiireneb ja eksponentsiaalselt. See tähendab

ühtpidi võimalust ka Eestile digiarengus muudkui edasi minna, sest uus tehnoloogia loob uusi

kasutusalasid või võimalust seni digitaalseks tehtu uuel kujul luua ja veel paremana.

Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte. Tähele tasub panna seejuures, et digilahendused

muutuvad üha keerukamaks ja spetsialiseerituks. Seotud ohtude nägemine, ennetamine ja

maandamine vajab seega üha suuremat (eri)pädevust. Universaalsete ekspertide abil ei saa enam

piisavalt lahendada kompleksseid riske, mida tekitab pilveandmetöötluse, tehisintellekt,

krüptograafia, kvantarvutite, asjade interneti, liitreaalsuse, robootika jne võidukäik.

9

VISIOON: EESTI TÄIS DIGIVÄGE

„Vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks kolmesajast vanimast eesti keele sõnast. See

sobib väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: tahame hoida seni ehitatud väärtuslikku,

kuid usume, et Eesti digiühiskonda saab ehitada veelgi paremaks. Eesti on maailmas juba tuntud

kui tugev digiühiskond, kuid me suudame enamat.

Tahame, et Eesti oleks digiväge täis – võimekas ja suurema jõuga, kui meie väiksuse tõttu muidu

loota võiks. Nii kasutame üha arenevad digitehnoloogiavõimalused alati parimal moel ära.

Digiväeline Eesti näeb välja järgmine.

Meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame

• Teenused toimivad täpselt minu vajaduste järgi ning jõuavad ise minuni siis, kui mul neid

vaja, ja viisil, nagu mina soovin.

• Tarbetu asjaajamine on möödanik nii era- kui ka avalikus sektoris, mistõttu mul on

rohkem aega teha väärtuslikumat tööd või nautida mõnusamat igapäevaelu. Riigi

toimimise keerukus on eraisiku ja ettevõtja jaoks nähtamatu.

• Majanduses tehakse tehinguid, makstakse arveid ja koostatakse aruandeid

täisdigitaalsena, automaatselt ning silmapilkselt – see hoiab kokku raha ja aega.

• Ma pääsen igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele hea ühenduvusega ligi, olgu ma

Tallinnas, Obinitsas või laias ilmas rändamas.

Oleme digiväega kaitstud – me digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi

• Mu andmed on kindlalt hoitud, samas saab vabalt kasutada andmeid uute nutikate

lahenduste loomiseks.

• Mul on digiruumis ohutu toimetada, kartmata väärinfot, küberkiusu või -kuritegevust. Ma

käitun nii, et ei sea end digiohtu, samas kaitstakse mind üha enam tagaplaanil nähtamatult.

• Eesti riik ja olulised teenused on küberruumis alati kaitstud. See loob meie majandusele

ka konkurentsieelist.

Meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor

• Kõigi sektorite tuumikettevõtted on läbinud oma toimimises digipöörde või pakuvad

digitooteid ja -teenuseid. Digilahenduste abil oleme ka majanduse keskkonnahoidlikuks

muutnud.

• Me ei tunne enam muret, kas tervise- ja hoolekandeteenuste jaoks tulevikus raha jagub.

Inimesed püsivad nutikate lahenduste abil tervemana pikemalt ja saavad vajaduse korral

heal tasemel tuge.

• Oleme tehnoloogiarahvas: igati ja alati valmis looma uusi lahendusi ning neid kõikjal

kasutama. Omandame kogu elu agaralt ja kiirelt uusi teadmisi ja oskusi.

10

• Tänu mugavale asjaajamisele on mujalt pärit inimestel ja ettevõtetel Eestis lihtne oma äri

ajada. Aktiivseid e-residente on Eestil rohkem kui püsielanikke.

Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks

• Eestis on suurepärased tingimused uudsete lahenduste loomiseks, katsetamiseks ja

maailma viimiseks – siin on justkui maailma nutiküla. Siia tullakse tulevikulahendusi

looma mujalt maailmast, siin võrsub suureks uusi tegijaid ja toimetavad agaralt edasi

senised tegijad.

11

PÕHIMÕTTED

Digiühiskonna arendamisel ning siinse arengukava raames tegevuste kavandamisel ja elluviimisel

järgime alati alltoodud põhimõtteid:

• Kaitseme inimeste põhiõigusi. Tagame, et kõigil on võrdsed võimalused digiühiskonnast

osa saada, hoiame digiühiskonna toimimiseks vältimatuid vabadusi alates

internetivabadusest. Tagame inimestele võimaluse oma õigusi teostada ja nende tagamist

kontrollida, sh isikuandmete ja privaatsuse kaitsel.

• Hoiame eesti keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust

digiühiskonnas ja -ruumis. Eriti oluline on see, et igapäevaseadmeid ja -teenuseid saaks

kasutada heas eesti keeles.

• Hoiame usaldusväärsust. Algatusi ja arendusi tehes mõtleme kohe nendega seotud

riskidele ning kavandame ja viime ellu riskide vähendamise tegevusi – just nii saame

digiühiskonna arenguteel julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles, kuidas muresid

ennetame ja lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui tegeleda tagajärgedega.

• Oleme tehnoloogianeutraalsed. Algatustes ja arendustes keskendume tulemustele,

mille saavutamiseks valime elluviimise käigus parima tehnoloogia. Kui vähegi võimalik,

eelistame avatud standardeid ja neil põhinevaid lahendusi. Loome ühtsed

poliitikavahendid (toetused, õigusaktid jm), mis kehtivad kõigi sobivate lahenduste kohta.

• Ehitame digiühiskonda koostöös. Ühendame võimalikult varakult jõu ja nõu, et ühiste

teadmiste, ressursside ja pingutuste abil teha parimad otsused ning leida sobivaimad

lahendused. Olgu tegu koostööga kodu- ja välismaa tehnoloogiaettevõtete ja ülikoolide,

avaliku sektori asutuste, eri valitsustasandite ning laiemalt era- ja kolmanda sektoriga või

suisa rahvusvaheliselt. Taaskasutame häid lahendusi ja jagame omi.

• Oleme uuendusmeelsed. Proovikivide lahendamisel mõtleme alati, kas ja kuidas saaks

senisest teisiti teha. Võimaluse korral katsetame uutmoodi lähenemisviisi, sest see võib

tuua hiljem rohkem tagasi.

• Oleme keskkonnahoidlikud. Teeme asju digitaalselt sel moel, mis edendab

keskkonnahoidu.

12

ÜLDEESMÄRK JA MÕÕDIK

Lähtuvalt visioonist on järgmise kümnendi digiühiskonna arendamise eesmärk suurendada Eesti

digiväge: digiriigis on tagatud parim kogemus, Eesti on ülikiire internet kõigile internet ning meie

küberruum turvaline ja usaldusväärne.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdame nelja mõõdiku arenguga järgnevalt:

Avalike digiteenustega rahulolu eraisikute ja ettevõtjate seas + ülikiire interneti kättesaadavus +

küberturvalisuse turvalisus ja usaldusväärsus / 4 = X

2020. aasta seis: 69% + 47% + 58% + 96% = 67,5

2030. aasta eesmärk: 90% + 90% + 100% + 96% = 94

13

I VALDKOND. DIGIRIIK5

Üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. aastaks parim digiriigi kogemus.

See siht on otseselt seotud 2030. aasta digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega – saavutada

digilahenduste abil vägev Eesti elukorraldus. Kui varem on olnud digiriigi arengu siht eeskätt

suurendada riigihalduse tõhusust, siis teenuste kvaliteet ja kogemuspõhisus on järgmine digiriigi

küpsustase. See ei tähenda, et asju ei tuleks ega saaks teha riigis endiselt tõhusamalt, vaid seda

tuleb lihtsalt teha teenuste kvaliteedi parandamise kõrval ja raames.

Lisaks edendab selle sihi elluviimine visiooni teisi telgi. Avalike teenuste parim kogemus ja

kvaliteet aitab muuta majandust digiväelisemaks, sest nii on asjaajamine kõigile ettevõtjatele üha

lihtsam – muu hulgas toetab see e-residentide lisandumist. Parima digiriigi kogemuse tagamiseks

tuleb samuti astuda samme, et Eestis oleks väetatud pind kogemust parandavate

tulevikulahenduste loomiseks, nagu visioonis rõhutatud.

Mõõdik:

Avalike digiteenustega6 rahulolu

• eraisikute seas:

2019. aasta seis: 69%;

2030. aasta eesmärk: 90%;

• ettevõtjate seas:

2019. aasta seis: 47%;

2030. aasta eesmärk: 90%.

Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka juriidiliste isikute rahulolu avalike teenustega, mida

on tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus,

sotsiaalmeedia).7 Tulemus saadakse väljavõttena avalike teenuste kataloogist8 ja seda

mõõdetakse kord aastas.

Sihi saavutamiseks vajalikud tegevussuunad jagunevad kaheks, sest meil on korraga käsil

kaks proovikivi: viia digiriik uute lahendustega järgmisele arengutasemele ning ühtlasi hoida seni

loodud lahendusi kestliku ja ajakohasena.

5 Digiriik tähendab avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamiseks, avaliku halduse ja riigivalitsemise korraldamiseks. 6 Avalik digiteenus on otsene avalik teenus või tugiteenus, mida osutatakse elektroonilise kanali, nagu nt e-iseteeninduse, teabevärava eesti.ee, veebilehe/portaali, nutirakenduse või e-posti kaudu. 7 Plaanis on hakata mõõtma ka avaliku sektorite töötajate rahulolu e-teenustega. 8 https://www.riigiteenused.ee/et/user

14

1. Eesti digiriigi arenguhüpped

Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt 2030. aastaks Tegevussuund

• Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just siis, kui sul

on neid vaja ja saad asjad korraga aetud.

• Üleminek sündmuspõhistele ja

proaktiivsetele teenustele

• Eestis saab riigiga asjad aetud vestluskrati abil • Krativäeline riik

• Krattide abil on tehtud riigisektoris uus tõhusushüpe • Krativäeline riik

• Sul on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt

jagada

• Võim oma andmete üle

• Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik • Roheline digiriik

2. Suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi kestlikkuse

Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt 2030.

aastaks

Tegevussuund

• Kõiki avalikke teenuseid kujundatakse, juhitakse ja

mõõdetakse ühtsetel alustel

• Avalike teenuste juhtimise ja

kasutajakesksuse juurutamine

• Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil • Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete

taaskasutus

• Digiriigi ühislahendused9 on tulevikukindlad • Tulevikukindlad digiriigi platvormid

• Digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed • Keskselt osutatud IT-baasteenused

• Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja • Uute lähenemisviiside pidev katsetamine

• Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja

lahendused saab maailma viia

• Avatud innovatsioon

• Julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas teadmised,

oskused ning raha

• Avaliku sektori digimuutuste

võimendamine

•Aina enam on piiriüleseid teenuseid. •Sihitud väliskoostöö

9 Digiriigi ühislahendused on tehnilised lahendused, mida kasutavad mitu haldusala või asutust (või ka erasektor) ning mis võtavad arvesse laiemaid riigiüleseid vajadusi.

15

Digiriigi järgmised arenguhüpped

1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele

Hetkeolukord:

• Teenused ei näi ega toimi inimese jaoks tema elu- või ärisündmusest (nt lapsesaamine,

abiellumine, ettevõtte asutamine) lähtuvalt ühe sujuva teenusena, vaid on nii riigi-,

KOVide kui ka erateenuste vaates killustunud. Avalike teenuste teavet leiab ja teenuseid

pakutakse eri kanalites ning puudub kasutaja vaatest ühtne lähenemisviis. Tihti on raske

mõista, kust infot mingi teenuse kohta leida või kuidas mingit teenust kasutada.

• Avalikke teenuseid osutatakse üldjuhul kasutaja algatusel ning samu andmeid küsitakse

jätkuvalt ja asjatult mitu korda. Samas on riigil tihti kõik vajalikud andmed teenuse, nt

mõne toetuse proaktiivseks pakkumiseks olemas.

• Kuigi sündmus10- ja proaktiivsetest11 teenustest on räägitud eesmärgina juba mõned

aastad, oleme nende loomisel alles teekonna alguses. Sarnane olukord on proaktiivsete

teenustega, kus peale mõne automatiseeritud teenuse (nt üksi elava pensionäri toetus) on

seni loodud vaid üks pakkumuspõhine proaktiivne teenus (perehüvitiste pakkumine).

Tulemus:

• Eestis tulevad avalikud teenused tulevad ise sinu juurde, kui sul on neid vaja. Alati kui

võimalik, annab riik ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kui neil on õigus

saada mõnda hüvet või täita mõni kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt

või isiku nõusolekul, andes inimesele võimaluse teenusest loobuda.

• Avalikke teenuseid pakutakse inimesele ja ettevõtjale tema elu- või ärisündmusest

lähtuvalt ühe sujuva teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite

koostöö) on teenuse saajale nähtamatu.

• Avalike teenuste pakkumisel küsitakse kasutajalt samu andmeid vaid ühe korra, välja

arvatud juhul, kui andmete topeltküsimiseks on sisuline põhjus.

Tegevused:

• Arendame iga eraisiku sündmusteenuste arendusplaanis oleva elusündmuse kohta

välja sündmusteenuse ja uuendame pidevalt arendusplaani12.

10 Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. 11 Proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. 12 Esimene arendusplaan kiidetud valitsuskabineti poolt heaks detsembris 2020 - https://www.mkm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis- heaks-jargmised-sammud-sundmusteenuste-arendamisel

16

• Toetame ettevõtjate sündmusteenuste väljaarendamist, sh e-residentidele (toetame

ettevõtluse arengukava vastavat osa).

• Algatame ja viime ellu proaktiivsete teenuste arendamise programmi, et muuta

proaktiivseks ka sündmusteenustest kõrvale jäävad teenused.

2. Krativäeline riik13

Hetkeolukord:

• Eesti esimese tehisintellekti strateegia ehk kratikava14 alusel on tehisintellekti

kasutamine avalikus sektoris alanud ja esimesed tulemused saadud. 2020. aasta lõpu

seisuga on ellu viidud ja käimas kokku u 80 krati kasutuselevõtu projekti. Sellest

hoolimata jääb vajaka tehisintellekti ja andmeteaduse pädevusest, eesti keeletehnoloogia

rakendamise tase on endiselt madal ning esineb õigustakistusi andmete kasutamisel

(näiteks andmekaitsenõuete tõlgendamisel).

• Kasutusvõimalusi on palju rohkem, kui on praeguseks jõutud kasutusele võtta –

rakendamine nõuab muudatusi nii tööprotsessides kui ka infosüsteemides. Tehisintellekt

on Eesti riigi suur võimalus viia kasutajakogemus ja riigi toimimine uuele arengutasemele,

nagu näitavad juba esmased kogemusedki.

• Avalikud teenused, nende osutamise keskkonnad ja asutuste veebilehed on kujundatud ja

arendatud eri loogika ja stiili alusel. Seetõttu on kasutajatel eri portaalide ja keskkondade

vahel navigeerimine segane ning keeruline. Inimene tahab riigilt lihtsust ja tuge, kuid

endiselt on liiga raske leida teavet, kuhu peaks pöörduma, kui tekib vajadus riigiga

suhelda. Digisuhtlus riigiga eeldab head digikirjaoskust, aga see ei peaks nii olema. Samas

on maailmas selliste proovikivide lahendamiseks kiirelt arenemas virtuaalassistentide jt

krattide tehnoloogia.

Tulemus:

• Eesti on maailmas juhtiv tehisintellektilahenduste kasutaja avalike teenuste pakkumisel:

meie digiriik on krativäeline. Tehisintellekti ja muu nüüdisaegse rutiine automatiseeriva

tehnoloogia tulemusel on tehtud riigisektoris uus tõhusushüpe.

• Eestis saab riigiga kõik asjad aetud vestluskrati abil. #Bürokrati15 ehk riikliku

virtuaalabiliste ökosüsteemiga on liidestatud kõikide haldusalade tähtsamad

digiteenused. Nii saab kasutaja tarbida kõiki avalikke teenuseid ilma eriteadmisteta,

kasutades selleks mistahes enam levinud suhtlusviisi või kanalit ja seadet.

13 Kratt on tehisintellekti süsteem. Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid. 14 Kratikava aastateks 2019-2021 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kratikava_juuli2019.pdf 15 #Bürokratt on riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide ja ka erasektori pakutavate krattide koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina avalike otseste ja infoteenuste saamiseks. Vt #bürokrati kontseptsiooni https://www.kratid.ee/burokratt

17

Tegevused:

• Viime ellu #Bürokrati kontseptsiooni, et teha avalikud teenused kättesaadavaks

virtuaalassistentide kaudu.

• Viime ellu ja uuendame pidevalt riiklikku kratikava ehk tegevuskava, et laiendada

avalikus sektoris krattide kasutamist. Sealhulgas arendame Eesti õigusruumi, et

võimaldada krattide suuremat ja ühtlasi turvalist kasutamist, ning edendame krattide

tulemusliku kasutuselevõtu võimekust.

3. Võim oma andmete üle

Hetkeolukord:

• Eesti on silma paistnud sellega, et inimene saab mõne olulise andmekogu kohta ülevaate,

kes ja kuidas neis sisalduvaid andmeid kasutab (nt terviseandmed digiloos). Loodud on

vastav andmejälgija platvorm, mis on aga algusjärgus. Riik ei anna täielikku ülevaadet,

millal ja kuidas eraisiku või ettevõtte andmeid kasutatakse. Kasutajal on seega ebapiisav

ülevaade sellest, kes, millal ja kuidas tema andmeid kasutab.

• Praegu on eraisikul võimalus küsida andmetele juurdepääsu ja neid kätte saada, et

edastada neid teistele pooltele. Siiski pole võimalik anda nõusolekut teistele pooltele

automatiseeritult andmete küsimiseks ning samuti ei saa andmete kasutusse andmiselt

tulu teenida, mis võiks ergutada erasektorit looma uusi lahendusi. Seetõttu on erasektoril

keeruline eraisiku andmeid kasutada ja nende andmete kogumist dubleeritakse, mis

aeglustab digimajanduse arengut.

• Puudub antud nõusolekute haldamise ja tagasivõtu tehnoloogialahendus. Seetõttu on

eraisikul ja ka ettevõtjal üsna raske või lausa võimatu teada saada, kas ja kuidas tema

andmeid kasutatakse (sh temasse puutuvate) otsuste tegemiseks või teenuste

osutamiseks.

Tulemus:

• Eestis on sul kontroll oma andmete üle ja saad neid päriselt jagada.

• Kõikides teenustes on nii eraisikul kui ka ettevõtjal ülevaade, milliseid andmeid on riik

tema kohta kogunud ning kes ja mis eesmärkidel neid andmeid kasutab. Isikuandmete

kasutamine on turvaline, jälgitav ja läbipaistev.

• Eraisik ja ettevõtja saavad otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel (sh soovi

korral tasu eest) saab nende jagatavaid andmeid kasutada, ehk andmete teisene

18

kasutamine toimub nõusolekuteenuse alusel16 (sh haridus- ja uurimisasutuste ning

erasektori poolt).

Tegevused:

• Arendame riigiportaalis välja võimaluse saada kõigist riigis hoitud enda andmetest

terviklik ülevaade.

• Võtame riigiüleselt kasutusele andmejälgija17, sh laiendame seda ettevõtjate andmetele.

• Võtame riigiüleselt kasutusele nõusolekuteenuse, sh laiendame seda ettevõtjate

andmetele. Loome ka tehnilise võimaluse teenida oma andmete kasutusse andmise pealt

tulu.

4. Roheline digiriik

Hetkeolukord:

• Digiriigi arendamisel pole Eestis seni pööratud tähelepanu lahenduste

keskkonnahoidlikkusele. Digilahenduste kasutamise keskkonnajalajälg Eestis ja ka mujal

maailmas üha kasvab. Tehnoloogia tellijate, kasutajate ja arendajate teadlikkus ja püüd

tegutseda keskkonnasäästlikumalt on kasin.

• Digilahenduste abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus, kuid Eesti digiriigi

keskkonnamõju ja selle vähendamise viise pole analüüsitud.

• Roheline mõtteviis kogub maailmas populaarsust, sh tehnoloogiasektoris, ja annab Eestile

võimaluse olla teerajaja rohelise digiriigina. Ka kasutuskogemuse puhul on üha olulisem,

kas teenuseid osutatakse keskkonnahoidlikult või mitte.

Tulemus:

• Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik ehk teistele eeskujuks.

• See ei tähenda seniste lahenduste rohepesu, vaid digiriigi arendamine ja haldus lähtuvad

keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik, valitakse uue lahenduse kasutuselevõtul

keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse digiriigi keskkonnajalajälge.

Tegevused:

• Algatame ja viime ellu digiriigi keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT18 tegevuskava.

16 Nõusolekuteenus on asutuse andmekogu juurde ehitatud digiteenus, millega inimene saab nõusolekuid anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete väljastamiseks antud nõusolekuid; andmekogu haldaja saab isikuandmete väljastamisel andmekasutajale kontrollida nõusoleku olemasolu. 17 Andmejälgija loob läbipaistvuse isikuandmete töötlemisel, parandades nii inimeste informeeritust kui abistades asutusi isikuandmete päringute selgitamisel. Andmejälgija annab isikule ülevaate, mida tema andmetega on tehtud ja mis kuvatakse riigiportaalis eesti.ee. Andmejälgija on mõeldud liidestamiseks avaliku sektori infosüsteemidega, mis hoiavad ning töötlevad enda andmekogudes isikuandmeid.

18 Rohelise IT algatuste eesmärgiks on vähendada tehnoloogiate negatiivset mõju disainides, tootes, kasutades ja hiljem käideldes tehnoloogiaid keskkonnasõbralikul moel.

19

Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse

1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine

Hetkeolukord:

• Avalike teenuste pakkumise killustatus ja tarbetu bürokraatia näitavad, et avalikud

teenused ei ole kasutajakeskselt loodud ega osutatud või vähemalt on eri asutuste

teenused selles suhtes ebaühtlase kvaliteediga. Puudub ka ühtne teenuste standard, mis

seaks kasutaja keskmesse. Teenuste kujundamist, arendamist, juhtimist ja mõõtmist

kirjeldavad nõuded on killustunud või puudulikud.

• Väiksemate oskustega, erivajadustega ning välisriikidest ja -kultuuriruumist pärit

inimestel on raskem teenustele ligi pääseda ja neid kasutada, samuti on neil suurem oht

jääda ilma olulistest teenustest.

• Avalikel teenustel puudub tihti omanik või kui omanik on määratud, siis on see pigem

formaalsus ja teenuseid sisuliselt ei juhita. Samuti on enamikul ministeeriumitel küll

nimetatud teenuste koordineerija, kuid päriselt valitsemisala tasemel teenuste arengut

süsteemselt ei juhita.

• Avalike teenuste kvaliteeti mõõdetakse eri metoodika ja lahenduste abil, mis ei lase neid

võrrelda. Tihti mõõdetakse teenuste kvaliteeti käsitsi või üldse mitte, sest selles nähakse

pigem lisakohustust ja -kulu kui väärtust. Teenuste mõõtmiseks ja võrdlemiseks on

loodud avalike teenuste kataloog, kuid selle funktsionaalsus on piiratud ja kasutatavus

väike. Seetõttu uuendatakse kataloogis andmeid enamasti vaid kord aastas hoogtöö

raames.

• Kõigil neil põhjustel puudub selge arusaam teenuste kvaliteedist nii avaliku sektori

asutuste sees kui ka riigiüleselt. Teenuste arengut puudutavad otsused tuginevad rohkem

subjektiivsele tunnetusele kui tegelikele (seire)andmetele.

Tulemus:

• Kõik avalikud teenused on kujundatud ja osutatud kasutajate ja nende vajaduste järgi,

sealhulgas on arvestatud väiksemate digioskustega ja erivajadustega inimeste,

välisriikidest Eestisse tulnute ning e-residentide vajadusi.

• Teenuste kujundamise, arendamise ja juhtimise tavad on kogu avalikus sektoris heal

tasemel. Kõiki avalikke teenuseid mõõdetakse ja seiratakse üle kogu riigi võrreldavalt.

Teenuste arendamise otsused tehakse (seire)andmete põhjal.

20

• Igal avalikul teenusel on sisuline omanik, kes vastutab igapäevaselt teenuse arengu ja

kvaliteedi, sh selle mõõtmise ja seire eest. Samuti toimib igas ministeeriumis keskne

teenuste arendamise ja portfelli juhtimine.

• Keskne avalike teenuste kataloog on kasutusmugav ning andmeid edastatakse

automatiseeritult. Kvaliteetsemate andmete alusel on tekkinud üleriigiline võrreldavus

teenuste ja nende kvaliteedi vahel. Lisaks on teenuste omanikele saadaval rohkelt

vajalikke tööriistu.

Tegevused:

• Töötame välja ja juurutame ühtse kasutajakesksete teenuste standardi, mis hõlmab

teenuste kujundust, arendamist, juhtimist ning mõõtmist.

• Avaliku sektori asutustes juurutame teenuste mõõtmise tava ja ühetaolist metoodikat.

• Arendame edasi teenuste omanike ja koordinaatorite rolli, teadmisi ja oskusi ning

teenuste juhtimist avaliku sektori asutustes.

• Loome ja pakume teenuste omanikele teenusehaldustööriistu, sh muudame riigiülese

keskse teenusekataloogi kasutusmugavaks.

• Investeerime teenuste kasutajakesksuse ja ligipääsetavuse parandamisse, sh

erifookusena e-residentidele mõeldud digiteenuste arendusse.

2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus

Hetkeolukord:

• Riigivalitsemises ei kasutata otsuste tegemisel andmeanalüüsi võimalusi kaugeltki

piisavalt. Üks põhjuseid on ebaühtlane andmekirjaoskus nii juhtide kui ka spetsialistide

seas ehk oskamatus näha andmeid vastuste allikana. Teine põhjus on see, et kuigi digiriigis

on kogunenud aastatega rohkelt andmeid, on nende leitavus ja kvaliteet murekohad.

• Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on ebapiisav. See

on olemas andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused ebaühtlased ja andmete

ajakohasus või tähendus sageli raskesti tuvastatav. Andmekirjelduste haldamiseks

mõeldud töövahendeid ei rakendata piisavalt. See raskendab andmete taaskasutust ja

seetõttu pole ka näiteks andmete ühekordse küsimise põhimõtet rakendatud läbivalt.

Kasutamata on võimalused nn lingitud andmete alal, mis võimaldaks arenguhüpet

teenuste kujundamisel ja osutamisel.

• Andmehalduse kvaliteet ja arengutase, sh vastutus, korraldus ja pädevus, on asutuseti

väga ebaühtlane. Liiga väheste andmete õiguslik tähendus ja kvaliteet on tuvastatav. On

palju menetlussüsteeme, kuid pea kõikjal on andmed saadud ütluspõhiselt, mida teine

andmevajaja ei pruugi usaldada, ja seega ei taaskasutata neid andmeid piisavalt. Andmete

21

elukäiguhaldust pole rakendatud, mistõttu ei jälgita süstemaatiliselt säilitustähtaegu ega

toimu kontrollitud ebavajalike andmete hävitamist.

• Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja infoturbepiiranguid, eriti seoses

isikuandmetega. Selleks et neid ja muid tundlikke andmeid rohkem, kuid ohutult ja

privaatselt taaskasutada, tuleks enam rakendada tehnoloogiat ennast – arendada,

katsetada ja kasutusse võtta n-ö privaatsustehnoloogia19 lahendusi. Selle nimel on Eestis

tehtud esimesi samme, kuid aeglaselt.

• Paljud avaliku sektori asutused vahetavad omavahel endiselt (digi)dokumente, mitte

masinloetavaid andmeid, ja peamiselt keskendutakse üksnes struktureeritud andmetele.

See raskendab masinõppe ja nüüdisaegse andmeanalüütika kasutuselevõttu.

• Riigi tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmetest ning arvutuskäigust on ebapiisav

ülevaade, mis vähendab riigi läbipaistvust. Selle muutmine aitaks piirata väärinfo levikut.

Tulemus:

• Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete abil. Andmete leitavus, kvaliteet ja

kasutamise kiirus annavad otsustajatele analüütilist otsustustuge ning tõhustavad

protsesse.

• Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade nii andmekogude kui ka andmestike

tasandil. Andmeid saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete ühekordse küsimise ja

taaskasutuse põhimõtet20.

• Privaatsustehnoloogia rakendamisega kasvab oluliselt isiku- ja tundlike andmete ohutu

taaskasutus teenuste pakkumisel ning otsuste tegemisel.

• Avalik sektor on andmete kasutamisel läbipaistev. Avaliku sektori tehtavate otsuste ja

analüüside lähteandmed ning arvutuskäik on võimalikult suurel määral avalikustatud.

Tegevused:

• Arendame andmeteaduse ja -analüütika pädevust ning nende kasutamist avalikus

sektoris.

• Arendame edasi ja võtame laiemalt kasutusele riigi infosüsteemi tehniliste teenuste ja

andmekogude haldussüsteemi, mis tagab ajakohase ülevaate andmetest ning riigi

infosüsteemist.

• Arendame andmehalduse kompetentsi ja korraldust ning juurutame parimaid tavasid

kõigis avaliku sektori asutustes. Loome ja pakume vajalikke töövahendeid.

• Eelnevate suundade toetamiseks arendame välja asutusteülese andmehalduse

ja -teaduse oivakeskuse, et koondada ja teha kättesaadavaks vastavat oskusteavet ning

pakkuda asutustele tuge.

19 Privaatsustehnoloogia on tehniline meede inimese privaatsuse tagamiseks proaktiivselt ja preventatiivselt. 20 Ühekordse küsimise põhimõte on see, kui samu andmeid ei küsita kasutajalt korduvalt. Taaskasutamise põhimõte on kokkulepe, kus võimaldatakse ka kellegi teise või teisel eesmärgil kogutud andmete taaskasutamine uue teadmise loomiseks.

22

• Algatame ja viime ellu riikliku privaatsustehnoloogia rakendamise programmi.

• Töötame välja ja juurutame korralduse, et tagada riiklike otsuste ja analüüside

alusandmete ja arvutuskäigu läbipaistvus.

3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid

Hetkeolukord:

• Eesti digiriigi üks alustala ja edutegur on olnud tugevate platvormide ehk kesksete

taristukomponentide ja -teenuste põhine areng. See on kiirendanud digiteenuste arendust

ja kasutuselevõttu läbivalt kogu riigis ja ühiskonnas. Seni loodud platvorme tuleb pidevalt

kohandada tehnoloogia ja kasutajate vajaduste arenguga ning neid edasi arendada.

• Hea näide on seejuures digiidentiteet. Isikutunnistus ja mobiil-ID on seni ajale vastu

pidanud ning kõige turvalisemad eID-kandjad, kuid kasutajad eelistavad lihtsamaid

lahendusi. Samuti mõjutab nende kasutavust kasutajaliideste ja seadmete areng, mis

raskendab võimalust toetuda eraldi väljastatud füüsilisele kandjale või nõuda kasutajale

eriseadmeid. Tehnoloogia avab võimalikke uusi autentimis- ja allkirjastamisvõimalusi, nt

biomeetriaga. eID on oluline rahvusvahelise äri ja piiriüleste teenuste võimaldaja, mille

rakendamine on ELi tasemel siiski algjärgus alles. eID baastarkvara peab ühilduma

peamiste tark- ja riistvaraplatvormidega, et meie digiteenused toimiksid – samas neid

lahendusi uuendatakse pidevalt.

• X-tee21 on pikaaegne kohustuslik digiriigi andmevahetuskiht. X-tee tulevikukindlusele on

proovikivi näiteks see, kuidas ta sobib pilve- ja suurandmete maailma või krativäeliste

teenuste nurgakiviks. Samas kasutatakse X-teed maailmas üha laialdasemalt. Eesti on selle

tuumiktehnoloogia arenduseks ühendanud jõud ja ressursid Soome riigiga, luues vastava

konsortsiumi NIIS22. See lihtsustab lahenduste leidmist.

• 68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi digiteenustele pääseks ligi ühes keskses

riigiportaalis. Riigiportaali on aga arendatud projektipõhiselt ja mitu taaskäivituse katset

on pooleli jäänud. Ka otsingumootori või #Bürokrati põhises maailmas on aga

riigiportaalil vähemalt koht riigi info ja teenuste ühtse tagavaraplatvormina. Lisaks ei

toeta riigiportaal praegu ettevõtjate vajadusi ehk ettevõtjatel pole ühtset digiväravat.

Eesti.ee on tulevikuvaates määratud ka Eesti-poolseks tugipunktiks Euroopa ühtse

digivärava arendusel, mille kaudu luuakse piiriülene digiteenuste baaskoosvõime ELi

tasemel.

21 X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-teega liitunud süsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid. 22 Nordic Institute of Interoperability Solutions - https://www.niis.org/

23

• Eesti.ee baasil on rajatud riikliku postkasti alge, kuid see toimib seni vabatahtliku

edastusaadressina. Rajamisel on dokumendihoidla, mis võimaldab üle minna digitaalsele

kättetoimetamisele.

• Digiriigi parema ja (kulu)tõhusama toimimise nimel saab platvormilahenduste

või -teenuste kaudu täita muidki ühisvajadusi, kuid platvormide loomist ja arendust pole

seni teadlikult juhitud.

Tulemus:

• Eesti digiriigi alusplatvormid on tulevikukindlad: kestlikud ning muutuvad paindlikult

koos kasutajate muutuvate vajaduste ja tehnoloogiliste võimalustega.

• Eesti riiklik digiidentiteet on füüsilise kandja vaba ning seda saab kasutada kõigis levinud

seadmetes ja keskkondades, sh üle Euroopa.

• X-tee on nii kodumaise kui ka rahvusvahelise andmevahetuse jaoks kvaliteedilt ja

sobivuselt endiselt parem kui alternatiivid.

• Eesti.ee on ajakohane eraisikute ja ettevõtjate teenuste ja info värav, sh uks

üleeuroopaliste digiteenusteni.

• Kõik teated ja edastamist vajavad dokumendid toimetatakse vaikimisi kohale riikliku

postkasti kaudu ning need on inimesele alati kättesaadavad.

• Riigiasutuste ja sektorite ülesed ühisvajadused on platvormidena lahendatud ning

osutatud.

Tegevused:

• Viime ellu ja uuendame digiidentiteedi tegevuskava. Arendame selle alusel pidevalt

edasi riiklikku digiidentiteeti, selle kandjaid, baastarkvara ja rakendusi, et liikuda mugava

ja turvalise vahendivaba isikutuvastuse poole.

• Arendame pidevalt edasi X-tee baastarkvara ja edendame X-tee kodumaist kasutamist.

• Arendame edasi eesti.ee ehk riigiportaali, sh ettevõtja digiväravaks ja EL ühtse

digivärava lüüsiks.

• Arendame välja riikliku postkasti ning seadustame selle paberkirjade asemel riikliku

teadete ja dokumentide kättetoimetamise põhikanalina.

• Loome, viime ellu ja pidevalt uuendame uute platvormteenuste arenduse plaani.

24

4. Keskselt osutatud IT-alusteenused

Hetkeolukord:

• Seni on mitmete standarditavate IT-teenuste, nagu arvutitöökoha ja serverimajutuse

teenuste pakkumine korraldatud igas valitsemisalas eraldi. Pädevus ja kvaliteet nende

teenuste pakkumisel on ebaühtlased ning teenuseid on raske omavahel sobitada, mis

raskendab asutusteülest ühistööd ja näiteks ülesannete ümberkorraldamist riigireformi

käigus. Sealhulgas on ebaühtlane erasektorist teenuste sisseostmise tase, maht ja

suutlikkus.

• IT-alusteenused on praegusel hajutatud moel riigile liiga kulukad. Samas on üldisem

murekoht digiriigi tehnoloogiline ja rahaline kestlikkus, mis suunab tõhustamiskohti

otsima. Iga uus digiriigi teenus vajab servereid, serveriruume, litsentse ja pädevat

personali.

• Suur osa digiriigi baastaristut ei ole nüüdisaegne, näiteks on tänapäevased

pilvelahendused ja ELi tasandi ühistaristuga liidestumise võimalused alakasutatud.

Pilvepädevus on avalikus sektoris kehv. Samuti on halval tasemel tänapäevaste

pilveteenuste rakendamine infosüsteemides või selle valmidus. Seetõttu on pärsitud ka

avalike teenuste kvaliteet (nt käideldavus ja kättesaadavus tipphetkedel).

• Digiriigis on tehtud andmesaatkonna23 katseprojekt, mis tagab riigile toimimiseks kõige

olulisemate andmete turvalise talletamise riigi territooriumist väljaspool. Seni on

andmesaatkonna funktsionaalsus olnud minimaalne ja praegu see kiiresti ümberlülitatava

riigitaristu lisaõlana veel ei toimi.

• Pääsuõigused, rollid ja identiteedihaldus on digiriigis hajutatud üle haldusalade

ebaühtlaselt ega sobitu kokku, pärssides haldusaladeülest teenusekasutamist. See tekitab

ka turvalisusriske, sest puudub ülevaade, kes pääseb eri süsteemidele ligi ning kas

ligipääsuõigused muutuvad ühtlaselt, kui isiku roll muutub.

Tulemus:

• Standardseid IT-alusteenuseid osutatakse keskselt. Selle tulemusel on serverimajutuse ja

arvutitöökoha teenuste kvaliteet, sh avaliku sektori töötaja kasutajakogemus, paranenud

(sh ühistöö lihtsam). Lisaks on nende teenuste osutamine (kulu)säästlikum ja

nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtt kiirem. Standardteenuseid ostetakse

erasektorist rohkem sisse.

• Digiriik on pilves – iga uus arendus on ehitatud pilvekõlblikuna ja iga vanem digiteenus

on viidud üle pilvetaristule, kui see pole infoturbe vaates vastunäidustatud.

23 Andmesaatkond on riigi erapilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajadusel käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.

25

• Andmesaatkond toimib tervikliku teenusena ning seda saab kasutada ka kriitiliste

andmekogude tehnilise lisaõlana suurkatkestuste korral.

• Digiriigi taristu ühildub Euroopa ja teiste rahvusvaheliste piiriüleste algatustega, nt pilve-

ja plokiahela teenuste taristud.

• Õigused ja rollid on digiriigis ühtselt lahendatud. Nende muudatused kehtestatakse kogu

riigi hajussüsteemides ühtselt ja sarnastel põhimõtetel.

Tegevused:

• Konsolideerime arvutitöökoha- ja serverimajutusteenuste osutamise ühtse

kompetentsikeskuse korraldada kogu avalikus sektoris, et oleks tagatud digiriigi teenuste

aluskihi parim võimalik kvaliteet ja kulutõhusus. Selle raames lähme üle rollide ja õiguste

ühtsele haldusele.

• Käivitame digiriigi turuplatsi24, et standardteenuseid ja tarkvaralahendusi erasektorist

ühtselt, laiemalt ja kiiremini sisse osta.

• Läheme avalikus sektoris tervikuna üle pilvelahendustele, sh kombineerides avaliku ja

erapilve võimalusi vajaduse ja võimaluse järgi.

• Teeme ELi tasandil koostööd ja investeerime oma digiriigi taristu koosvõimesse ELi

ühistaristuga.

• Viime ellu ja uuendame andmesaatkonna väljaarendamise tegevuskava.

5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine

Hetkeolukord:

• Kuigi Eesti on maailmas hinnatud digiriik, läheb suurem osa tähelepanust ja ressurssidest

olemasolevate digiteenuste haldamisele ning edasiarendamisele. Selle tulemusel on

vähenenud uute lähenemisviiside, tehnoloogiate ja katsetamise maht ehk raputavam

innovatsioon25 digiriigis.

• Avalikus sektoris ei tegeleta süsteemselt uute oskuste arendamise ega tehnoloogilise

arengu kaardistamisega. Samas on nii era- kui ka akadeemilises sektoris teadmisi ja

lahendusi, mida saaks laialdasemalt digiriigi arendamisse kaasata, sh eriti Eesti jõudsalt

kasvavas idufirmade kogukonnas.

Tulemus:

• Eesti digiriigis võetakse agaralt kasutusele uut tehnoloogiat ja lähenemisviise: Eesti on

uute lahenduste rakendamisel maailmas teerajaja. Võtame ette ja lahendame ära suuri

ühiskondlikke ja majanduslikke murekohti täiesti uudsel viisil.

24 Turuplats on avaliku sektori IT standardteenuste hankimise ühisplatvorm. 25 Ingl k: disruptive innovation.

26

• Eesti katsetab esimeste riikide seas esilekerkivate tehnoloogiate26 võimalikku kasutust ja

väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel.

• Avalik sektor teeb rohkem ja süsteemsemalt koostööd, et luua uusi teadmisi ja pädevust

akadeemilise ja erasektoriga. Tänu sellele on Eesti tehnoloogiakogukonnas ka enam

digiriigi arendamise kompetentsi.

Tegevused:

• Algatame ja rahastame katseprojekte, edendame vastavat innovatsioonikoostööd

erasektoriga ning võimaluse korral osaleme rahvusvahelistes algatustes. Muu hulgas

käivitame missioonipõhiseid27 täiesti uudsete lahenduste kasutuselevõtu algatusi.

• Algatame ja viime ellu olulise mõjuga uute tehnoloogiate kasutuselevõtu programme,

sh osaleme ELi taseme ühisalgatustes.

• Suurendame ja koordineerime riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja arendustegevuse

tellimust, levitame ja võtame kasutusele selle tulemusi. Sealhulgas teeme tehnoloogia

arengu süsteemset seiret.

6. Avatud innovatsioon28 ja digiriigi kogukonna arendamine

Hetkeolukord:

• Digiriigi tehnilised komponendid ja arendused on suuresti läbipaistmatud nii haldusalade

kui ka avaliku ja erasektori vahel. Liiga vähe teatakse sellest, mis on avalikus või

erasektoris juba olemas või arendamisel, mida dubleeritakse või mille puhul ei teki

vajalikku sünergiat.

• Avaliku sektori senine digiriigi arenduste viis ja teenusehalduse korraldus piiravad

erasektori võimalusi pakkuda digiriigile komponente ja teenuseid, mida riik võiks sisse

osta, selle asemel et neid ise arendada ja hallata. Digiriigi arendusega erasektori kogukond

on väike, mis pärsib konkurentsi ja kompetentsi levikut.

• Nii avaliku sektori sees kui ka erasektoriga partnerluses kasutatakse eri töökeskkondi,

mis omavahel ei ühildu või ei vasta riigi ootustele. Arenduse ootused ja nõuded on

killustunud ning ebapiisavalt kommunikeeritud, mis teeb koostöö ja arenduste loomise

ebatõhusaks.

• Digiriigi arendatud teenuste ja komponentide taaskasutus on väike. Digiriigi jaoks seni

loodud lahendused, eriti äriteenused ja seotud infosüsteemid, on väga vähesel määral

eksporditavad.

26 Ingl k: emerging technologies. 27 Missioonipõhised on üleriikliku või laia ühiskondliku mõjuga mitmetahulise probleemi lahendamisele suunatud innovaatilised (koostöö)algatused. 28 Avatud innovatsioon tähistab seda, et uudseid lahendusi luuakse ja ehitatakse avatult eri osapooltega ja eri osapoolte poolt või isegi vedamisel - mitte ei pea riik või üksikasutus ise või üksi välja mõtlema, tellima, tegema.

27

• Avaandmeid on viimastel aastatel lisandunud hoogsalt, aga nende kättesaadavaks

tegemine pole veel läbivalt igapäevane tava ja nende taaskasutus on vähene.

Tulemus:

• Eesti digiriigi teenuste kvaliteet on viidud koostöös erasektoriga uuele tasemele:

erasektor annab ühisarenduste, sektorivaheliste liidestuste ja täislahenduste

pakkumisega suure panuse digiriigi innovatsiooni.

• Digiriigi kogukond on kasvav ja aktiivne. Osalised kasutavad töövahendeid, mis tagavad

vajaliku infoturbe ja samas võimaldavad paindlikku koostööd.

• Digiriigi teenustest ja tehnilistest komponentidest, vastavatest nõuetest ja raamistikest on

pidevalt olemas läbipaistev, ammendav ning ajakohane ülevaade.

• Digiriigis arendatud tarkvarad avaldatakse avatud lähtekoodiga, kui need on ehitatud

maksumaksja raha eest eraldi tarkvarana, nad ei ole julgeoleku poolest olulised ja

sisaldavad avaliku sektori intellektuaalomandit.

• Digiriigi arendamine toetub taaskasutust võimaldavale arhitektuursele ülesehitusele.

Selle toel Eesti riigile tehtud lahendusi saab kergemini kohandada nii äriliselt kui ka

tehnoloogiliselt (sh pilvetehnoloogia abil), mis suurendab digiriigi lahenduste eksporti.

• Kõik avaandmeteks sobilikud andmed on masinloetavalt kättesaadavad ja aktiivses

taaskasutuses.

Tegevused:

• Edendame erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtted) koostööd ning koostöövorme, sh

tellime rohkem lahendusi täisteenusena sisse.

• Laiendame digiriigi kogukonda ehk infovälja ja arendusse kaasatud riigiväliste

ekspertide ringi, vastavat ühistegevust ning teabevahetust.

• Arendame välja digiriigi teenuste arenduse ja tehnoloogia põhimõtete ühtse inforuumi,

mis sisaldab suuniseid andvat arendus- ja koosvõimeraamistikku. Hoiame inforuumi ja

raamistikke ajakohasena.

• Juurutame nüüdisaegsed taaskasutust võimendavad ja skaleerumist toetavad

arhitektuuripõhimõtted ja -mustrid digiriigi arhitektuuris. Sealhulgas juurutame

näiteks autonoomsete sündmuspõhiste mikroteenuste ja domeenist juhinduva disaini29

lähenemisviisi ning rakendusliidese põhiselt ehitamise eelistamise nõude30.

• Võtame kasutusele ja arendame edasi tööriistu ja platvorme taaskasutuseks ja

koostööks, sh riigi uuendatud infosüsteemi tehniliste teenuste ja andmekogude

haldussüsteem (RIHA), koodi-31 ja jupivaramu32, koostöörakendused jm.

29 Ingl k event-driven microservices ja domain-driven design. 30 Nn API-first põhimõte 31 Ingl.k. code repository. 32 Ingl.k. artefactory

28

• Viime ellu ja uuendame pidevalt andmete taaskasutuse tegevuskava eesmärgiga

toetada andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh konfidentsiaalsete andmete

kasutamist teaduslikul eesmärgil, avaandmete kättesaadavust ning nõusolekupõhist

andmetöötlust.

7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine

Hetkeolukord:

• Eestis on mindud paberipõhiselt teenuse osutamiselt üle digiteenustele, aga

digilahendustega saame teha veel rohkemat, et avalikke teenuseid parendada ja nende

osutamist tõhustada. Mitmes valdkonnas on suuremahuliste digimuutuste elluviimine

alles ees: digivõimaluste abil saab reformida avaliku halduse ja teenuste toimeloogikat.

• Sisulisemate digimuutuste algatamiseks ja edukaks elluviimiseks on puudu teadmisi ja

oskusi. Digijuhtimiseks ja -arenguks vajalike avaliku sektori töötajate pädevuse

suurendamist pole seni süsteemselt tehtud ega ka värbamisotsustes arvestatud.

• Eraldi murekoht on digiteenuste ja -lahenduste kasutuselevõtu väga ebaühtlane tase

kohalikes omavalitsustes. Selleks ei jagu ei raha ega inimesi, et seda igas linnas ja vallas

ühtlaselt heal tasemel eraldi teha. Vastava ühise kompetentsikeskuse loomine Eesti

Linnade ja Valdade Liidu baasil on algatatud, aga endiselt varases arengujärgus.

• Tehnoloogia jätkuv areng avab järjepidevalt uusi võimalusi viia senised infosüsteemid ja

teenused uuele tasemele. Samuti tuleb pidevalt juurde või asemele uusi ärivajadusi

poliitikakujundamisest ja riigi arengust, nt valdkonnaüleste arengutakistuste ületamiseks.

Seetõttu tasub ja tuleb digiriigi teenuseid ja lahendusi pidevalt edasi arendada – sellesse

investeerida.

• Ühtlasi on proovikivi seni loodud infosüsteemide ja IT-taristu ajakohasena hoidmine, mis

vajab järjekindlat tähelepanu ja investeerimist nende ajakohastamisse ja ülalhoidu.

• Selleks, et hoida juba loodud digiriik kestlikuna ja juurutada uusi lahendusi parimal moel,

on otstarbekas ühendada riigiüleselt jõud ning jagada kogemusi ja lahendusi üksteisega.

Samuti peavad olema paigas ühtsed suunad ja nõuded, et tagada koosvõime, vältida

dubleerimist ning hoolitseda selle eest, et valmivad lahendused oleksid tehnoloogiliselt

parimal võimalikul alusel. Riigi infosüsteemi ja selle arhitektuuri juhtimise tugevdamist

on viimastel aastatel küll taasalustatud, kuid tehtud on alles esimesed sammud.

Tulemus:

• Digiriik on kestlikult hoitud: olulised infosüsteemidon ajakohased ning neid arendatakse

pidevalt edasi. Samas on toimunud eri valdkondades uus digipöörde laine (uute

suuremahuliste muutuste algatamine ja teostus). Sealhulgas on paranenud KOVide

digiteenuste kvaliteet ja kestlikkus.

29

• Julgete ja vajalike digimuutuste, teenuste arendamise ning ülalhoiu jaoks on vajalik

pädevus, tugi ja raha olemas. Fookus on nihkunud tõhususotsingutelt väärtuse loomisele

ja eriti kasutajakogemusele, sh valdkonnaülesele koostööle.

• Digiriigi arendamise suunad on kogu avalikus sektoris teada ja töö nende nimel toimub

ühtselt kogu riigis. Digiriigi toimimine on üles ehitatud ühtsetele põhimõtetele ja

koosvõimeliselt ühilduvatele lahendustele (tehnoloogiatele).

Tegevused:

• Edendame digiriigi arenguks vajalikke teadmisi ja oskusi avalikus sektoris – nii

juhtide ja spetsialistide kui ka alusteadmiste ja erioskuste tasandil.

• Toetame nõustamise ja rahastusega digimuutuste elluviimist avaliku sektori

asutustes. Fookuses on suuremahuliste digimuutuste programmid eri valdkondades,

riigiülesed ühisarendused ning digiriigi kvaliteeti halvendavate pärandsüsteemide

värskendamine või ümberarendamine.

• Toetame KOVide IT-kompetentsikeskuse väljaarendamist.

• Juhime digiriigi arhitektuuri arengut ja korraldame kogukondlikku koostööd.

Sealhulgas arendame välja ja hoiame ajakohasena digiriigi teenuste arenduse ja

tehnoloogia põhimõtete ühtse inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat arendus- ja

koosvõimeraamistikku.

8. Sihitud väliskoostöö

Hetkeolukord:

• Eesti on oodatud ja tahetud kõigisse rahvusvahelistesse digivaldkonna

koostööformaatidesse ning on hinnatud sisendiandja rahvusvahelisel

poliitikakujundamise tasandil. Kuna ressursid on piiratud, peame valima, kus, mis teemal,

millises mahus ja kui aktiivselt me osaleme – nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas.

• Inimesed ja ettevõtted tegutsevad rahvusvaheliselt, kuid seejuures peavad nad endiselt

taluma paberipõhist asjaajamist – nii ELis ja Põhjala riikide vahel kui ka kahepoolsel

tasandil pole piiriülene andmevahetus ega teenused katseprojektidest ega

üksikalgatustest kaugemale arenenud. Selle jaoks oleks eeskätt vaja välja arendada

piiriülene koosvõime alates ühtsetest lähenemisviisidest kuni toetavate platvormideni.

• Eesti on õppinud teiste riikide digiteerimise kogemustest, nii edulugudest kui ka

ebaõnnestumisest. See on võimaldanud üle võtta häid ideid ja lahendusi ning parendada

poliitikakujundamist, kuid vajab samuti sihipärast tegevust piiratud ressursside oludes.

• Kogu maailm tunneb Eesti digiriigi kogemuste ja lahenduste vastu suurt huvi, mis avab

Eesti ekspertidele ja ettevõtjatele teadmuse ja lahenduste ekspordi võimalusi. Sageli on

30

kasulik või vajalik, et riik lööks seejuures kaasa varases müügijärgus ehk tutvustaks enda

tehtut ja sektori tegijaid.

Tulemus:

• Väliskoostöö toimub sellises suunas ja mahus, mis vastab digiriigi arengueesmärkidele ja

-vajadustele.

• Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti elanikud ja ettevõtjad

saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, tööd või äri tehes

põhiasjad digitaalselt ja ühekorraga korda ajada – piiriüleseid teenuseid on üha rohkem.

• Digiriigi poliitika kujundamises on pidevalt olemas ülevaade maailma parimatest tavadest

ja uutest suundadest.

• Eesti digiriigi lahenduste ja nõustamisteenuste eksport kasvab „uste avamise“ toel.

Tegevused:

• Osaleme ELi ja Põhjala piirkonna koostöövormides, poliitikakujundamises ning

õigusloomes vastavalt digiriigi arenguvajadustele. Fookuses on piiriülese koosvõime

edendamine ning Eesti ühislahenduste ja digiriigi arhitektuuri kooskõla tagamine.

• Osaleme teadmusvahetuse eesmärgil OECD ja Digital Nationsi koostöövormides, samuti

teeme digiriigi arengu eesliini riikidega ühisalgatusi.

• Vajaduse ja võimaluse korral toetame välisriikidele sisuteadmuse jagamise ja riiklike

ekspertide osalusega Eesti IT-sektorit digiriigi lahenduste ekspordis ning riigiasutusi

äridiplomaatia alal.

31

II VALDKOND. ÜHENDUVUS

Üldeesmärgist tulenev siht:

2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja

taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid.

See siht on otseselt seotud digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega: luua vägev elukorraldus.

Nagu eespool toodud, on visiooni osaks, et teenused oleksid mugavalt toimivad ja kättesaadavad

kõikjal Eestis – selleks ongi vaja vastavaid (side)ühendusi.

Ühenduvuse arengust omakorda sõltub majanduse digiväelisus. Mida paremad ühendused, seda

rohkem saavad digilahendused, -tooted ja -teenused olla arengumootor eri sektorites ja üle Eesti.

Ühenduste kvaliteedist ja saadavusest sõltub ka see, kui väetatud on Eesti pind

tulevikulahenduste loomiseks ning kas siia tullakse sama sooviga ka mujalt riikidest.

Mõõdik:

Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.

Hetkeseis (2021): 58%

Eesmärk 2030. aastaks: 100%

Tulemust mõõdab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kord aastas.

32

Ühenduvuse suunad

1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum

Hetkeolukord:

• Euroopa Liidu tasandi ühtse turu sideregulatsioon annab selged raamid ja tagab ka Eesti

sideturu konkurentsipõhise toimimise ning väga suure läbilaskevõimega33 sidetaristu

kiire ja tõhusa rajamise. Mobiilsideteenuste hinnad on inimeste ostukorvis taskukohase

hinnaga. Eesti sideturul tegutseb kolm suurt kaabelvõrguoperaatorit ja kolm

mobiilsideoperaatorit ning hulk väiksemaid piirkondlikke sideettevõtjaid. Tugev

konkurents jaeteenuste turul tõestab, et uutel tulijatel on võimalik lihtsalt siseneda

sideteenuste turule.

• Eesti sideturg on tarbijate hulgalt Euroopa ja maailma mastaabis väike, mis võib

ebasoodsate majandus- ja regulatiivasjaolude kokkulangemisel põhjustada väikse turu

jaoks ootamatuid ümberkorraldusi või konsolideerumisi ning kokkuvõttes ka tõhusa

konkurentsi vähenemist.

• Kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise kogemus on loonud soodsa eelduse ka

tulevikus sarnaste mudelite kasutamiseks.

• Piiratud loodusvarana on võimalik mobiilsides järgmisena kasutusele võtta sagedusalad

3400–3800 MHz, 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz (nn 5G-sagedused). Täpsustada saab

40,5–43,5 GHz ja 66–71 GHz sagedusalade võimalikku kasutust.

Tulemus:

• Õigusruumi kujundamisel on arvestatud riigi ja turuosaliste huve nii, et regulatiivne

keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ning turg areneks tasakaalustatult. Sealhulgas on

soodustatud koostööd baastaristu rajamisel, sh turutõrkepiirkondades.

• Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks ja uuteks teenusteks vajalik sagedusressurss on kiiresti

ja tõhusalt turule eraldatud.

• Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad

Eesti huvidele.

Tegevused:

• Soodustame uudseid investeerimis- ja koostöömudeleid sidetaristu arendamiseks.

• Teeme järjepidevalt tõhusat järelevalvet turu toimimise üle.

• Anname turuosalistele võimalikult kiirelt kasutada rahvusvaheliselt kokkulepitud ja

kodumaal vabanevad sagedusressursid konkursside alusel.

33 Väga suure läbilaskevõimega võrk koosneb kas täielikult kiudoptilistest elementidest vähemalt kuni teeninduskoha jaotuspunktini või mis suudab tavapärastes tipptunnitingimustes tagada võrgu ühesuguse toimimise alla- ja üleslingi ribalaiuse, töökindluse, vigadega seotud parameetrite, latentsusaja ja selle muutuse osas.

33

• Kujundame ning esindame Eesti seisukohti Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooni Liidu aruteludel.

2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine

Hetkeolukord:

• Lisaks sideoperaatorite enda rajatud võrkudele on riigi toetusel valminud 7000 km

pikkune kogu riiki ühtlaselt kattev lairiba baasvõrk. See on võrdsetel alustel ja soodsa

hinnaga kättesaadav kõigile sideettevõtjatele ja riigiasutustele, et parandada sideteenuste

kättesaadavust ja taskukohasust maapiirkondades.

• Kõik kolm mobiilsidevõrku pakuvad kogu Eestis häid keskmisi ja maksimaalseid kiiruseid,

millest piisab tänapäevateenuste kasutamiseks. Viimase kahe aastaga on mobiilse

interneti üles- ja allalaadimine muutunud Eestis keskmiselt 70% kiiremaks.

• Eesti jääb ELi keskmisele kõvasti alla püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavuselt

maapiirkondades ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu poolest. Kaugtöö ja -õppe

vaates on koroonapandeemia tõttu tänapäevase sidevõrgu tähtsus suurenenud ning

kasvab ka edaspidi.

• 2020. aasta seisuga on hinnanguliselt 100 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire

püsiühenduseta. Neist 40 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise

juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb

peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 60 000 aadressi,

mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid investeeringuid.

Tulemus:

• Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile

ettevõtetele ja asutustele ning kõigile aasta ringi kasutuses olevatele majapidamistele.

• Juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on võimalik

kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab suurendada kuni

1 Gbit/s-ni.

Tegevused:

• Toetame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust

maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee.

34

3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine

Hetkeolukord:

• Olemasolev side baastaristu lairiba baasvõrkude ja nendega ühendatud mastide kujul on

hea alus vajalike investeeringute tegemiseks lisataristusse ja -teenustesse, et jõuda uue

sidevõrgu arenguhüppeni mobiilside alal.

• Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt eeldab sideettevõtjatelt märkimisväärseid

investeeringuid ning seda mitte ainult 5G/6G spetsiifilise taristu, vaid ka baasvõrgu ja

tugijaamade paiknemise tihendamise osas. Tehnoloogiapotentsiaali rakendamiseks on

oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektidena, vaid laiaulatuslikult ka

seal, kus äriinvesteeringud kiiret tasuvust ei luba.

• Piirkondade tasakaalustatud areng ja nüüdisaegsete teenuste kättesaadavus võib

takerduda, kui väljaspool suuremaid linnu puudub väga suure läbilaskevõimega

lairibataristu ja 5G-leviala. Samas ei ole investeerimine uude baastaristusse väljaspool

suuremaid linnu sideettevõtjatele lühikeses plaanis majanduslikult kasulik. Inimeste

peamistes liikumiskoridorides ehk põhi- ja kõrvalmaanteede ääres esineb endiselt nn

valgeid alasid.

• Praeguse seisuga ei ole ette näha konkreetset ajaraami järgmise ehk 6G-põlvkonna

mobiilside turuletulekuks, aga võib eeldada, et see algab vähemalt enne 2030. aastat.

Tulemus:

• Kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga. Sealhulgas on turutõrkepiirkondades riigi ja

sideettevõtjate koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate

kasutuselevõttu.

• Eesti on 6G turuletulekul nende võrkude kasutuselevõtuks valmis.

Tegevused arengukavas:

• Toetame Eesti peamistes transpordikoridorides baastaristu rajamist, mis võimaldab

luua neil katkematu 5G-leviala.

• Toetame valitud elu- ja ettevõtluspiirkondade katmist 5G-levialaga.

• Teeme vajalikud ettevalmistused 6G kasutuselevõtuks, kui vastav tehnoloogia tuleb

turule.

35

4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus

Hetkeolukord:

• Kui 4G- ja varased 5G-teenused keskendusid tarbijarakendustele, siis uusimad

tehnoloogiad on mõeldud uue taseme teenuste pakkumiseks (sh side- ja äriteenused). 5G

ja 6G kasutuselevõtu edusamme ei vaadata enam lihtsalt ühenduste juurdeehitamise ja

kokkulugemise teel, vaid nende kasutuselevõtu edukuse määrab pigem sisu- ja

äriteenuste (ehk kasutusjuhtude) arv ja levik.

• Eestile võivad huvi pakkuda lahendused keskkonna, energeetika, tarkade piirkondade

tööstuse, ühendatud mobiilsuse, siseturvalisuse ja tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks

ringhäälingu vabalevi alal. Teisisõnu võib Eesti saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu

näiteks neil aladel kasutusjuhtude väljaarendamisest.

• Uutel lairibataristu tehnoloogiatel põhineva sisu- ja äriteenuste innovatsiooni kaudu on

Eestil võimalus olla teerajaja. Eesti saaks globaalsetest 5G-trendidest kasu lõigata ja

toetada struktuurimuutusi eelkõige 5G äriteenuste kasutusvaldkondade võtmes.

• Et tagada nüüdisaegsete sisu- ja äriteenuste kättesaadavus, on internetivabaduse

põhimõtete kaitsmine ja hoidmine Eestile endiselt oluline.

Tulemus:

• Suure avaliku mõjuga sisu- ja äriteenused on igapäevakasutuses, lahendades olulisi

sotsiaal- ja majandusprobleeme.

• Internetivabaduse tase on Eestis jätkuvalt kõrge.

Tegevused arengukavas:

• Toetame uudsete teenuste arendusvõrgustike tegevust.

• Toetame suure avaliku huviga teenuste kavandamist, analüüsimist ja arendamist.

• Osaleme rahvusvaheliste organisatsioonide töös eesmärgiga kaitsta internetivabadust.

36

III VALDKOND. KÜBERTURVALISUS

Üldeesmärgist tulenev siht:

Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne.

Küberturvalisuse valdkond panustab otseselt 2030. aasta digiühiskonna visiooni elluviimisse, sest

eesmärk on tagada digiriigi, -majanduse ja laiemalt digitaalse eluviisi kaitse. Turvalises

keskkonnas saab digiarenguga julgelt edasi minna – nii teenuste arenguga, majanduse

digipöördega kui ka tulevikulahenduste loomisega. Seega toetab küberturvalisuse valdkond kogu

visiooni läbivalt, pidades lisaks silmas ja edendades riikliku julgeoleku huvisid.

Mõõdik:

Eesti küberruum on turvaline, usaldusväärne ja küberohtudele vastupidav.

Hindame selle jaoks kahte aspekti ehk mõõdiku seisu:

1. Võrgu- ja infosüsteemidega seotud ohud on adekvaatselt kajastatud oluliste ja elutähtsate

teenuste riskianalüüsis ning rakendatud on piisavad riskileevendusmeetmed.

Hetkeseis: algtase teadmata.

Mõõdik loomisel. Esimene tulemus peaks selguma 2022. aastal.

2. Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide olemasolu kaalutlusel.

Hetkeseis: algtase (2019): 96,2%

Eesmärk 2030. aastaks: suurem kui 96% või sellega võrdne

Mõõdik: viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu avaliku sektori asutuste või

teenusepakkujatega interneti kaudu suhtlemisest hoidunud 16–74aastased internetikasutajad

(Statistikaamet, IT 44). Mõõdikuna kasutatakse pöördvastust ehk tulemuseks võetakse inimeste

hulk, kes ei ole suhtlemisest hoidunud.

Tulemust mõõdab Statistikaamet. Seni on tulemust mõõdetud mõneaastase intervalliga, edaspidi

tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium mõõtmise kord aastas.

37

Küberturvalisuse valdkonna suunad

1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus

Hetkeolukord:

• Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis suuresti detsentraliseeritud. Iga

infosüsteemi omanik ja elektroonilise teenuse pakkuja peab hoolitsema oma süsteemide

turvalisuse ja intsidendihalduse eest ennekõike ise ning omama selleks vajalikke võimeid.

Samas kasvab spetsialiseerumine küberturvalisuse valdkonnas järjest suuremaks ning

süsteemide omanikel on väga keeruline kogu vajalikku pädevust oma süsteemide kaitseks

hankida – see tekitab neile liiga suurt koormust ja samas langetab küberturvalisuse taset.

• Mõned küberturvalisuse tagamise ülesanded on tsentraliseeritud. Need on näiteks

küberruumi seire ja ohuteavituste tegemine, turvameetmete standardi arendamine,

järelevalve, poliitika kujundamine jne. Samuti on tsentraliseeritud teatud riiklikud

funktsioonid, nagu küberkuritegude uurimine, kriisihaldus ja riigikaitselised

küberoperatsioonid.

• Et tagada küberturvalisuse valdkonna koordineeritus, on rakendatud juhtministeeriumi

ja küberturbe asutuse süsteem. Riikliku küberturvalisuse juhtministeerium on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning küberturbe asutus on Riigi Infosüsteemi

Amet (RIA). Küberkuritegude uurimise ja sisejulgeoleku tagamise vastutus on

Siseministeeriumil ning tema allasutustel. Riigikaitselised küberkaitse ülesanded on

Kaitseministeeriumil ja tema valitsemisala asutustel. Küberdiplomaatiaga tegeleb

Välisministeerium. Selline üldine juhtimissüsteem on aastate jooksul välja kujunenud,

kuid mitmel puhul on rollid, vastutus ja tööjaotus ebaselged, sh õiguses ebapiisavalt

reguleeritud.

• Küberturvalisuse tagamise rollid, vastutus ja ülesanded on tarvis sätestada nüüdisaegsete

vajaduste põhjal ning kõikehõlmavalt. Küberohtude muutust ja kasvu ning lisaülesandeid

(sertifitseerimine, tehnoloogia hindamine, operatiiv-koostöö jne) tuleb arvesse võtta

küberturvalisuse korralduse ajakohastamisel. Samuti on vaja käsile võtta riigiside

valdkond, mille olemuseks on turvaliste sideteenuste pakkumine riigisektorile ja mis on

olnud aastaid alajuhitud.

• Praegu kehtiv küberintsidentide ja -kriiside lahendamise korraldus vajab täiendamist.

Erinevad intsidendid ja olukorrad (sh COVID-19) on toonud esile puudusi riiklikus

kriisihaldussüsteemis. Näiteks on eri tasanditel ülesanded ja vastutus ebaselged, alates

intsidendist mõjutatud asutusest ja riikliku funktsiooniga ametist kuni valdkonna

vastutava ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuseni.

38

Tulemus:

• Paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele) vastav

riiklik küberturvalisuse haldusmudel.

• Asutuste ja organisatsioonide vastutus ning ülesanded on kehtivates õigusaktides

ajakohaselt sätestatud.

Tegevused:

• Analüüsime pidevalt digisuundumuste ja küberohtude muutust ning nende mõju

Eesti küberturvalisusele ja selle korraldusele.

• Koostame ja hoiame riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena riikliku küberturvalisuse

haldusmudeli, millega määrame oluliste küberturbefunktsiooniga asutuste ja

organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded.

• Vajaduse korral teeme organisatsioonilised ümberkorraldused lähtuvalt

ajakohastatud riikliku küberturvalisuse haldusmudelist.

• Viime ellu riigiside arendamise kontseptsiooni: arendame riigiside juhtimise

võimekust ja riigiülese teenuse kvaliteeti.

• Täiendame ja täpsustame õigusakte, lepinguid, kriisiplaane jt regulatiivdokumente,

mis sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse, ülesanded ning

koostöösuhted.

2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime

Hetkeolukord:

• Et tagada digiühiskonna kestlik areng ja innovatsiooni turvaline rakendamine, tuleb

varasemast paremini mõista üleilmseid suundumusi ja tehnoloogia arengut. See tähendab

võimet aru saada tehnoloogiaga kaasnevatest riskidest ja nende mõjust ning suutlikkust

välja töötada riskihaldusmeetmed. Küberturvalisus peab toetama innovatsiooni ja

innovatsioon küberturvalisust. Selle saavutamine nõuab senisest suuremat tähelepanu.

• Infosüsteemide ja teenustega seotud riskide leevendamise vastutus on igal infosüsteemi

omanikul. Riskihinnangute tegemist ja turvameetmete väljatöötamist toetavad mitmed

asutused ja organisatsioonid analüüside ja juhenditega: Riigi Infosüsteemi Amet,

julgeolekuasutused, haridus- ja teadusasutused ning samuti riiklikud ja rahvusvahelised

kompetentsikeskused. Arendamist vajab pidev olukorra analüüsimise võime, et uuendada

kehtivaid turvanõudeid ning koostada praktilisi soovitusi ja juhendeid infosüsteemide

omanikele. See vajab ka vastava aluspädevuse arendamist, sh akadeemilistes asutustes.

• Digiühiskonna suundumuste, riskide ja mõjude analüüs ei toimu veel täies mahus

ettevaatavalt ega süsteemselt. Areng tehisintellekti, pilvetehnoloogia, robootika,

liitreaalsuse, sidetehnoloogia ja asjade interneti valdkonnas ning paljudes muudes

39

tehnoloogiasuundades toob kaasa muutusi, milleks on vaja valmis olla. Praegu ei ole

analüüsivõimekus piisav, et üleilmse arengu mõju Eesti kontekstis asjakohaselt lahti

mõtestada ning vajalikud turbemeetmed välja töötada.

Tulemus:

• Otsustajad, poliitikakujundajad ning võrgu- ja infosüsteemide omanikud omavad head

olukorrateadlikkust üleilmsetest digiarengu ja küberturvalisuse suundumustest, riskidest

ja mõjudest Eestile.

• Digiinnovatsiooni kavandamisel ja rakendamisel on riskid läbi mõeldud ja maandatud.

• Suudame piisavalt kiiresti välja töötada ja rakendada Eesti konteksti sobivaid

küberturvalisuse tagamise meetmeid, sh kaasates eri asutuste, ettevõtete ja ekspertide

kompetentsi.

Tegevused:

• Kasvatame riigisektori võimekust hinnata küberturbe olukorda ja riske ning välja

töötada turvameetmeid riigiüleselt ja eri sektorites, sh suurendame vastavat teadlikkust

ja pädevust.

• Loome töökorralduse digiinnovatsiooni kavandamisel turvalisuskaalutlustega

arvestamiseks.

• Loome küberturbepoliitika kujundamise toetuseks võrgustikupõhise mõttekoja, mis

võtab ettevaatavates hinnangutes ja soovitustes arvesse tehnoloogilisi,

julgeolekupoliitilisi, majanduslikke, välispoliitilisi ja muid asjakohaseid aspekte.

• Loome kestliku korralduse küberturbe uurimis- ja arendusvajaduste, programmide

ja projektide määratlemiseks ning rahastamiseks. Töötame välja ja viime ellu

küberturvalisuse riikliku uurimis- ja arendustegevuse kava.

• Kasvatame akadeemiliste asutuste ja arenduskeskuste võimekust viia ellu riiklikult

olulisi küberturbe uurimis- ja arendusprojekte.

• Eelnevates tegevustes pöörame suuremat tähelepanu ning võtame fookusse:

o Eesti digiriigi baasteenuste ja platvormide, tehisintellekti ning

pilveandmetöötluse kasutamise turvalisuse tagamise;

o tehnoloogia usaldusväärsusega seotud strateegilised riskid, mis võivad

ühiskonnale mõju avaldada tehnoloogia kasutamise ja sõltuvuse kaudu.

3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus

Hetkeolukord:

• Riigi praegune küberturbevõimekus ei ole piisav, et ennetada ja vähendada võrgu- ja

infosüsteeme ohustavaid riske. Küberohtude järjepidev kasv ja areng tingib vajaduse

40

ennetusvõimet hüppeliselt edasi arendada, selle rakendamise seiret ja järelevalvet

parandada.

• Küberturbemeetmete rakendamine on detsentraliseeritud haldusmudeli puhul kulukas.

Asutused ja organisatsioonid vajavad küberturbefunktsioonide täitmiseks sarnast

ressurssi (eksperdid, vahendid), mis muudab küberturvalisuse tagamise kulukamaks.

Piiratud vahendite tõttu ei ole kõikidel asutustel piisavalt võimekust hankida spetsiifilist

pädevust ega rakendada meetmeid vajalikul tasemel.

• Küberintsidendid juhtuvad ning selleks peab valmis olema. Eesti digiökosüsteem on

äärmiselt keerukas taristu, mille suhtes ei ole kõikvõimalike ennetavate turbemeetmete

rakendamine majanduslikult otstarbekas. Tuleb optimeerida turbemeetmete kasutamist

ja arvestada jääkriskide olemasolu. See tähendab, et kõiki intsidente ei ole võimalik

ennetada, vaid nende juhtumisel peab valmis kiirelt tuvastama, reageerima ja neid ära

lahendama.

• Küberintsidentide ja -kriiside haldamise ja lahendamise võimekus ei ole Eesti riigi

digisõltuvust arvestades piisav. Küberohtude ja -intsidentide kasv seab suuremad

nõudmised kriisihaldussüsteemile. See puudutab nii korralduslikku suutlikkust kui ka

küberturbetoodete ja -teenuste kasutamist. Küberturbe tööriistu, mis toetavad võrgu- ja

infosüsteemide seiret, olukorrapildi loomist ning intsidendihaldust, on vaja pidevalt

uuendada ja täiustada.

• Pädevaid küberturvalisuse valdkonna eksperte ei ole piisavalt. Järjest suurenev

spetsialiseerumine toimub nii digiteerimise kui ka küberturvalisuse valdkonnas. Eri

tehnoloogiate hoogustuv areng, nagu pilveandmetöötlus, tehisintellekt, krüptosüsteemid,

asjade internet, robootika, liitreaalsus jne, tingivad vajaduse spetsialiseerunud ekspertide

järele. Seda on vaja nii riikliku poliitika, turvameetmete arendamise kui ka kasutoova

rahvusvahelise koostöö jaoks.

• Muutuvas ja spetsialiseeruvas küberturvalisuse valdkonnas on proovikivi olla

rahvusvaheliselt suunda andev juhtriik. Eesti hea maine on tulnud edukast digivõimaluste

kasutamisest ning sellega käsikäes oskuslikust küberturvalisuse tagamisest. See maine

toetab ettevõtluse ekspordivõimalusi ning annab panuse riikliku julgeoleku tagamisse.

Selleks, et rahvusvahelisi protsesse suunata, on vaja omada paljudes erivaldkondades

suurt pädevust (s.t eksperte ja praktilist kogemust). Suureneva keerukuse tõttu ei ole

võimalik omada igas aspektis kõrgetasemelist pädevust, vaid peab valima selged

spetsialiseerumissuunad.

Tulemus:

• Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud vajalikul tasemel, mis on määratletud

standardites ja teistes eeskirjades või õigusaktides.

41

• Riik on suuteline operatiivselt lahendama eri mastaabiga kriise ja osalema

rahvusvahelises kriisihalduses.

• Nüüdisaegsete küberturbemeetmete rakendamiseks on piisavalt spetsialiseerunud

eksperte ja vahendeid.

• Eesti on rahvusvaheliselt suunda andev juhtriik konkreetsetes prioriseeritud küberturbe

valdkondades.

Tegevused:

• Viime läbi küberturbefunktsioonide süstematiseerimise ja otstarbekal määral

konsolideerimise.

• Suurendame avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja organisatsioonide suutlikkust

rakendada ennetusmeetmeid: turvalise arhitektuuri loomine, infoturbestandardi(te)

rakendamine, sertifitseerimine, testimine, auditeerimine, koolitamine, nõustamine ja

teavitamine.

• Suurendame riikliku küberturvalisuse tagamisel osalevate valitsusasutuste suutlikkust

teha küberturbe olukorra seiret ja järelevalvet. Töötame välja ajakohased mõõdikud

ja mehhanismid riikliku küberturbe olukorra hindamiseks.

• Suurendame riikliku küberturvalisuse tagamisel osalevate valitsusasutuste suutlikkust

lahendada küberintsidente.

• Korraldame riiklikke ja rahvusvahelisi õppusi intsidentide lahendamise harjutamiseks.

• Suurendame riigisektoris spetsialiseerunud ekspertide hulka teemadel, mis on

vajalikud kõrgel tasemel küberturvalisuse tagamiseks, Eesti digiriigi alusteenuste

toimimiseks, tehisintellekti ja pilveandmetöötluse rakendamiseks ning

digiinnovatsiooniks.

• Määrame ja eelisarendame küberturvalisuse valdkondi, kus Eestil on kõige suurem

rahvusvaheline potentsiaal. Võtame rahvusvahelise initsiatiivi sellistel aladel, mis

lähtuvad riiklikest prioriteetidest ja sisulistest tugevustest.

42

VISIOONI ELLUVIIMISEKS OOTUSED TEISTELE

ARENGUKAVADELE

Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades

täiendatakse siinset arengukava mitmel moel. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise

korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse

arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste

poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja

uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel.

Digiühiskonna 2030. aasta sihtide saavutamiseks on vaja järgmist:

• Kriitiliselt tähtis on piisaval hulgal ja tasemega IKT-spetsialistide saadavus, sh

küberspetsialistide saadavus. 2030. aastaks peab IKT-spetsialistide arv majanduses

vähemalt kahekordistuma ja nende hulgas küberspetsialistide osakaal kasvama, et

tulevikusihte vajalikul määral ellu viia.

Selleks peab pidevalt laiendama vastavaid õppevõimalusi ja pidevalt täiustama õppe

kvaliteeti kõigil tasemetel – see vajab eeskätt otsustavaid samme õpetamisvõimekuse

kasvatamise mahus ja kvaliteedis, sh õppejõudude järelkasvu tagamist.

Kuna ainult omamaisest haridussüsteemist võimaluste realiseerimiseks ei piisa, peab

looma talentidele lihtsa võimaluse Eestisse tulla – et see oleks neile mugav ja atraktiivne

sihtkoht.

• Et viia majanduse laiem digipööre ja riigihaldus järgmisele digiküpsustasemele, on oluline

algatada laiaulatuslik digioskuste ümber- ja täiendusõpe. See võimaldab eri alade

spetsialistidel omandada vajalikke erialaseid digiteadmisi, et käivitada ja juhtida või

toetada digimuutusi oma organisatsioonides. Samuti peab (erialaste) digioskuste

arendamine olema iga haridusastme loomulik osa. Need sammud ühtlasi hõlbustavad

töötajate kohanemist majanduse muutustega.

• Elanikkonna laiema digikirjaoskusega tegelemise vajadus kestab edasi. Üha vähem on

vaja inimesi „internetti tuua“. Tagada tuleb hoopis, et neil on ajakohased oskused

digilahendustega kasulikult ja ohutult ümber käia. Aastaks 2030 peaks kõik Eesti

täiskasvanud olema regulaarsed internetikasutajad. See annab võimaluse tagada nende

piisav suutlikkus, sh vastava teadlikkuse baastase, et nad oskaks digiriigi arenguhüpete

järgseid teenuseid üha paremini kasutada.

• Teadus- ja arendustegevuse alal tuleb investeerida digiühiskonna arenguga seotud

teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu. Siis leiab tegijaid nutikate lahenduste

loomiseks ning samas teadmisi ja lahendusi, mida riigis ja majanduses kiirelt proovida ja

rakendada. Võti on piisava IKT-alase TjaA rahastuse tagamises.

43

• Parimad võimalikud teenused vajavad head eesti keele tehnoloogia baasi, et nii

kodumaised kui ka globaalsed teenusepakkujad saaksid oma teenused Eesti

digiühiskonna liikmetele võimalikult mugavaks muuta. See tähendab kasvavaid

investeeringuid keeletehnoloogia aluslahendustesse.

• Ettevõtluspoliitikas peab võtma fookusse kaks sihti korraga: 1) traditsioonilisemate

sektorite (nt tööstussektor) digipöörde toetamine vajalike hoobadega – teadlikkuse

ja oskuste suurendamisest investeeringute toetamiseni; 2) tehnoloogiapõhise

ettevõtluse keskkonna pidev arendamine. Tuleb luua ja tagada Eestis suurepärased

tingimused, et ettevõtted arendaksid nutikaid tooteid-teenuseid, et sünniks ja kasvaks

uusi tarku lahendusi loovaid ettevõtteid ning et Eestisse tuleks vastavaid välistegijaid.

• Selles on oluline roll ka ettevõtluskeskkonna arendamisel, et ettevõtlusega tegelemine

oleks Eestis lihtsaim kogu maailmas. Tähtsal kohal on järgmise arenguhüppena nn

reaalajas majanduse korralduse ja lahenduste arendamine.

• Et tagada nii ettevõtluskeskkonna areng kui ka laiemalt uudsete lahenduste loomine ja

kasutuselevõtt, peab kiirelt muutuvas maailmas olema seadusloome paindlik ja

suutma võimalustele kiiresti reageerida. Samas peab seadusloome jätkuvalt kaitsma

inimese põhiõigusi ning tagama eetilist andmekasutust.

• Kui riigis on avalikud teenused üha nähtamatumad ehk proaktiivsemad ja

automaatsemad, võib väheneda inimeste ja riigi suhtlus ning inimeste arusaam riigi

toimimisest. Selle vältimiseks tuleb parandada infoteenuste kvaliteeti ning

valitsemise avatust. Teisisõnu tuleb hõlmata inimesi üha aktiivsemalt avalike otsuste

tegemisse ja arutellu. Selleks saab muu hulgas nutikalt ära kasutada digilahendusi alates

kogukondade toimimise toetamisest kuni riiklikul tasandil osaluse võimaluste

suurendamiseni.

• Äridiplomaatia ja ekspordi tugitegevuste kaudu on vajalik jätkata tööga, et Eestit tuntaks

maailmas kui edasipürgivat ja tarka digiühiskonda ja -riiki. See avab ettevõtetele uksi

IT-lahenduste maailma viimiseks, mis teeb neid tugevamaks partneriks ka Eestis

tulevikulahenduste loomisel. Teisalt sõltub Eesti tuntusest, kas talendid ja maailma tegijad

kaaluvad Eestit oma võimaliku järgmise asupaigana.

• Visioonis rõhutatud tervise- ja hoolekandesüsteemi kestlikkuse saavutamine

digilahenduste abil on võimalik ainult juhul, kui tervise ja heaolu arengukavades on

fookuses ulatuslik ja sisuline digipöördestrateegia, sisuvaldkondade arendamine on hästi

seostatud ning ka elluviimist juhitakse tulemuslikult. Seda näitab senine rahvatervise

arengukava juhtimise ja e-tervise strateegia vähese ellurakendamise kogemus.

44

JUHTIMISKORRALDUS

Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (2021. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT-ministri juhtimisel).

Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi: programm), mis hõlmab

digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse paika

konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos

vastutajate, rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks

vastavalt riigi eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt.

Arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi jooksul põhjalikumalt üle vaadata ja

uuendada, et võtta arvesse kiirelt muutuvat keskkonda (nt tehnoloogia arengut) ning tegevuste

elluviimise tulemuslikkust. Selleks tehakse enne arengukava elluviimise hindamine, mis on

ülevaatuse üks aluseid. Uuendamine on kavas läbi viia 2024. aasta esimeses pooles ja 2027. aasta

lõpuks.

Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste

eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030. aasta visiooni

elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Et tagada vajalik kooskõla,

koostöö koordineerimine ja ühtne infoväli, on arengukava juhtimiskorraldus ja selle eri

tasandid kavandatult järgnevalt.

45

Nimetus Ülesanne/roll Sagedus Liikmed

Digiühiskonna

arengukava

juhtrühm

(VV määruse mõistes:

juhtkomisjon)

- Arengukava ja selle

muudatuste arutelu

ning heakskiitmine –

valitsusele esitamiseks

- Arengukava

elluviimise jälgimine ja

suunamine nii visiooni

kui ka arengukava

valdkondade tasandil

ning vajaduse korral

valdkonna koostöö

suunamine

- Programmi iga-

aastaste fookuste

arutelu, programmi

heakskiitmine,

vajaduse korral

jooksvate muutuste

arutelu ja

heakskiitmine

- Arengukava

hindamise algatamine

Vähemalt kord

aastas (aasta

alguses programmi

uuendamise ajal),

vajaduse korral

sagedamini

Juht: digiarengu eest

vastutav minister

Liikmed: MKMi

digiarengu

asekantsler; visiooni

enim panustavate

valdkondade

asekantslerid (MKM,

majandusareng ja

ettevõtluskeskkond;

HTM, digioskused;

RaM, riigihaldus);

Riigikantselei kui

riikliku strateegilise

planeerimise

koordineerija; ITLi

ning Linnade ja

Valdade Liidu

esindajad; Riigi

Infosüsteemi Ameti

peadirektor

Juhtrühma tööd

korraldab MKMi

digiarengu

asekantsler

46

Küberjulgeoleku

nõukogu

(VV julgeoleku

komisjoni alarühm)

Küberturvalisus:

- Arengukava ja selle

muudatuste arutelu

ning heakskiitmine

enne VV arutelu

- Arengukava ja seotud

arengukavade

elluviimise jälgimine

ning vajaduse korral

valdkonna koostöö

suunamine

- Programmi iga-

aastaste fookuste

arutelu ja

heakskiitmine

Nõukogus

arengukava(de)

teemaline arutelu

vähemalt kord

aastas, programmi

uuendamise ajal

aasta algul

Juht: MKMi kantsler

Liikmed: asjakohaste

ministeeriumite

kantslerid, asutuste

juhid ja muud

valdkonna esindajad

Nõukogu tööd

korraldab MKMi

riikliku

küberturvalisuse

osakond

Valdkondlikud

nõukojad:

digiriigi nõukoda,

küberturvalisuse

nõukoda, ühenduvuse

nõukoda

- Arengukava

elluviimise jälgimine ja

vajaduse korral

koostöö suunamine

töisel tasandil oma

valdkonnas

- Programmi arutelu ja

ettepanekute tegemine

juhtrühmale

- Arengukava

hindamise arutelu ja

muudatusettepanekute

tegemine juhtrühmale

Vähemalt kord-

kaks aastas (enne

poolaasta lõppu)

Juht: MKMi vastava

osakonna juhataja

Seotud avaliku

sektori asutused

(asekantslerite või

osakonnajuhatajate

tasemel); Linnade ja

Valdade Liidu

esindaja; erasektori

esindajad; valdkonna

eksperdid

Nõukodade tööd

korraldab MKMi

vastav osakond

digiarengu

asekantsleri

alluvuses

47

Temaatilised

töörühmad ja

võrgustikud: alalised

(nt riigi IT-juhtrühm,

arhitektuurinõukogu)

või ajutised, sh

valdkondade-,

sektorite- ja

asutusteülesed

rühmad

- Tegevuste sisu

täpsem kavandamine

ja elluviimine, vastav

koordineerimine ja

korraldamine

- Ettepanekute

tegemine uute

tegevuste algatamiseks

või seniste

kohendamiseks

Vajaduse järgi Oleneb rühmast

48

MAKSUMUSPROGNOOS

Maksumusprognoos sisaldab nende kulude koguhinnangut (ilma käibemaksuta), mis on vajalikud

selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide saavutamiseks tegevuste piisav rahastus

digiühiskonna programmis:

Aasta 2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2028

2029

2030

Kokku

2021–

2030

Maksu

-mus

(mln

€)

68,3 111,

3

134,

9

119,

9

120,

1

125,

2

131,

2

135,

3

138,

3

139,

4

1223,

9

49

LISAD

Lisa 1. Seonduvad arengukavad

Kui peatükis „Ootused teistele valdkondadele“ selgitatakse välja hädavajalikud teemad ja suunad

teisteks arengukavadeks, et saavutada Eesti digiühiskonna 2030. aasta visioon, siis selles peatükis

tehakse lisaks kindlaks konkreetsed koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade vahel. Siinkohal

on esile toodud neist kõige olulisemate piirjoonte ja sünergiaga arengukavad.

Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise suunad on seotud iga valdkonna

arengukavaga, sest igas arengukavas kavandatakse valdkondlike digilahenduste ja -teenuste

arendamist. Neid puutepunkte pole siinkohal eraldi välja toodud, sest see poleks otstarbekas.

Siinne arengukava toetab kõiki teisi sellega, et annab suuna ning sisaldab tugitegevusi kõigi

muude poliitikavaldkondade sisese digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks.

1. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel on oskused, mis toetavad IKT-teenuste

tarbimist ja kasutamist. Vastuvõtmist ootavas haridusvaldkonna arengukavas on oluline roll

digioskuste arendamisel kolmest aspektist:

• baastaseme digikirjaoskuse arendamine kogu elanikkonna seas;

• erialaste digioskuste arendamine;

• infotehnoloogia loomise oskuste arendamine (spetsialistide juurdekasv).

Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt igas

õppeastmes ja -suunas, et parandada õppe kättesaadavust. Lisaks on digilahenduste loomisel

oluline kasutada ja arendada eesti keelt. Need on hariduse arengukava erifookuste seas.

Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine on kaetud haridusvaldkonna arengukavas,

siis avaliku sektori töötajate digioskuste ja -teadmiste arendamiseks mõeldud tegevused on

kaetud siinses arengukavas avaliku sektori digimuutuste võimendamise suunas.

Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:

• Küberturbe pädevuse määratlemine – HTM kaasab ja MKM annab sisendi küberturbe

pädevuse määratlemisse. Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument küberturbe

pädevuse määratlemiseks.

• Küberturbe õppematerjalide koostamine – HTM kaasab küberturbeeksperte

õppematerjalide koostamisse.

50

2. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035

Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu ja arengu peamine eestvedaja on innovatsioon,

eriti teadus- ja arendustegevusel põhinev innovatsioon, ning et Eesti ettevõtluskeskkond peab

olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Need sihid on sisuliselt seotud digiühiskonna

arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja

lahendustele (mille üks allikaid on TjaA ja vastava võimekuse suurendamine). Seega loob TAIE

arengukava alustegureid siinse arengukava edukaks rakendamiseks.

TAIE arengukava katab ka tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele teenuste

arendamiseks, mida sündmusteenuste jt digiriigi suundade vaatenurgast horisontaalselt siinses

arengukavas toetatakse.

Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö arendamist IT-sektoriga (sh avatud innovatsiooni ja

kogukonna arendamine digiriigi suundades ning koostöö ettevõtetega ka küberturvalisuse

suurendamise raames) ja konkreetse valdkondliku TjaA toetamist (nii digiriigi kui ka

küberturvalisuse alal). Siinne arengukava toetab seega TjaA, innovatsiooni ja ettevõtluse

üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel.

Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka ühenduvuse areng osa ettevõtluskeskkonna

arengust ning digiriigi edenemine kasvatab kogu majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:

• TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse valdkonnas – need tehakse kindlaks

küberturbe vastutajate ja ekspertide kaasabil. Vajaduse korral koostatakse eraldi

dokument TAIE mõõdikute määratlemiseks küberturvalisuse valdkonnas.

• TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE kava küberturvalisuse valdkonnas.

Kava kohta küsitakse arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukoja liikmetelt.

3. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Üks tähtis teema, millesse panustavad mõlemad arengukavad, on identiteedihaldus.

Siseturvalisuse arengukavas on seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, uuenduslik ja inimkeskne

identiteedihaldus. Seda aitavad saavutada nii siseturvalisuse kui ka digiühiskonna arengukavaga

ette nähtud tegevused – viimane hõlmab digiriigi platvormide tegevussuunda, millega muu hulgas

tagatakse digiidentiteedi tulevikukindlus.

Siseturvalisuse arengukavas tegeletakse ka kriiside haldusega, mida siinne arengukava aitab

edendada küberintsidentide ja -kriiside haldamise kontseptsiooni koostamisega, mis on

kooskõlas üldise riikliku kriisihalduse arendamise kontseptsiooniga. Lisaks kajastatakse

51

siseturvalisuse arengukavas kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis toetavad elutähtsate teenuste

toimepidevuse tagamist.

Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase võitluse kohta esile ka see, et võitlus

küberkuritegude vastu tuleb muuta senisest tulemuslikumaks. Selleks peab koostama tervikpildi

küberkuritegevuse valdkonnast ja selle tulevikusuundumustest ning küberkuritegevuse

ulatusest, samuti võtma kasutusele kestlikud lahendused, mis suurendavad tõenäosust

küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja nende toimepanija tuvastada. Lisaks on

vaja kasvatada elanike ja ettevõtete teadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest

hoidumise võimalustest ning luua nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest

ja küberkuriteo katsetest politseile. Nii suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga küberruumi

ohutust, mis on siinse arengukava üldeesmärgi ja 2030. aasta digiühiskonna visiooni üks osa.

4. Riigikaitse arengukava

Siinse arengukava ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on sünkroonitud.

Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave.

5. Välispoliitika arengukava 2030

Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid

ning küberkoostöö vajadust teiste riikidega, samuti Eesti rolli kübervaldkonna eeskõnelejana

maailmas. Koostöökoht arengukavaga on Eesti panus rahvusvahelisse küberturvalisusesse ja

rahvusvaheliste kübervõimete arendamine Eestis. Arengukavas tuuakse esile, et vaja on

kohalikke eksperte ning rahalist ja organisatoorset võimet panustada rahvusvahelisse koostöösse

(seisukohtade kujundamine, koolitused, arenguabiprojektid, algatused jne). Samuti on oluline

arendada rahvusvahelise funktsiooniga organisatsioone ja üksusi (nt NATO CCDCOE, EU

CyberNET) ning tuua Eestisse uusi organisatsioone ja üksusi.

52

Lisa 2. Mõjuanalüüs

Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kaudselt kõiki allpool mainitud kolme sihtrühma.

Kuid siinkohal avame, kuidas need tegevussuunad hakkavad sihtrühmade igapäevaelu ja -tööd

kõige otsesemalt mõjutama.

Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:

• Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;

• erasektor;

• riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

Digiriigi valdkonna mõjuanalüüs

Mõjuvaldkond Mõju

Sotsiaalsed ja

demograafilised mõjud

Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemisviis avalike teenuste

pakkumisel tagab, et teenused jõuavad laiema sihtrühmani senisest

lihtsamalt ja väiksema vaevaga. Inimkeskselt kujundatud avalikud

teenused on kättesaadavad ja kasutusmugavad ka väiksemate

(digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes

saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine,

ennetav ja sündmuspõhine pakkumine ning digikättesaadavus

suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu paraneb

ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja

teenused vastavad kasutajate vajadustele. Näiteks väheneb vajadus

teenuse saamiseks kohale sõita, toetusi ei pea ise taotlema jne.

Protsesside automatiseerimise tulemusel vabaneb avaliku sektori

töötajate ressurss, et pakkuda paremat teenusekvaliteeti – suhe

riigiga muutub kvaliteetsemaks. Riik on inimese jaoks, et pakkuda

talle nõu ja olla partner.

Nõusolekuteenuse kaudu suureneb personaalsemate teenuste arv

(sh erasektori teenused) ja inimesed saavad valida suurema hulga

teenuste vahel. Algoritmide aktiivsem kasutamine sündmus- ja

proaktiivsete teenuste pakkumiseks võib vähendada inimeste

iseseisvust. Seega tuleb seesuguste teenuste arendamisel pöörata

tähelepanu eetikariskide vähendamisele.

53

Riigi julgeolek ja

rahvusvahelised

suhted

Põhjala-Balti piirkonnas senisest suurema koostöö tulemusena

lihtsustub rahvusvaheline asjaajamine.

Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse

meie juurde nõu küsima ja meid kaasatakse rahvusvahelistesse

projektidesse. Digiriigi arengutaseme tõstmine ja kindlustamine

suurendab Eesti n-ö pehmet jõudu veelgi.

Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega.

Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti

piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema

minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda ajada.

Majandus Nutikalt valitsetud riik vähendab riigi ülalpidamise kulutusi.

Koostöö arendamine eraettevõtlusega digilahenduste loomisel

ärgitab eraettevõtlust ja uuenduslikkust.

Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja

konsolideerumise kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see

toetab majanduse konkurentsivõime kasvu.

Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks

standardteenuste kesksel osutamisel toetutakse senisest rohkem

erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab

erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada,

mistõttu on neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad

majanduskasvu.

E-residentide teenuste fookustatud arendamine toetab nende

lisandumist, mis toob riigieelarvesse ja kogu majandusse

väärtuslikku lisatulu.

Keskkond Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel.

Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida

füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja

füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse).

Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele

üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem

ressursse (nt päikeseenergial töötavaid servereid). Digiriigi

arendamiseks ja haldamiseks valitakse võimaluse korral

54

keskkonnasäästlikem lahendus. See suund on seatud digiriigi

arenguhüpete kavas.

Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja

kasutatavus inimeste sundliikumist ning keskkonnamõju.

Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral

tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem

enda servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi.

Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele,

kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel netomõjus.

Regionaalareng Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel

inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Väheneb vajadus

koonduda teenuste kättesaamiseks elama suurematesse

linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja

elada väiksemates Eestimaa paikades.

Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide

teenuste vahel – teenused tuuakse inimese jaoks ühte

kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus või

KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti.

Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku

omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner kohalikku

elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate teenuste

väljavalimisel.

Riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse

ülesanded ning

töökorraldus

Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse

tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete

põhjal.

Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad

riigiasutused ja KOVid paljuski ümber mõtestama ja kujundama

senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema praegusest

rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste

kasutuselevõtt suurendab riigi tõhusust, kuna teenuseid

sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat.

Krattide abil suudetakse avalikke teenuseid paremini juhtida ja

ressursse säästa. Parema andmekasutusega saab avalik sektor luua

teenuseid kiiremini ja tõhusamalt. KOVid ja riik peavad ümber

55

mõtestama, kuidas oma tööd korraldada, et toetada paremat

koostööd erasektoriga.

Ühelt poolt on tegevused sihitumalt viljakamad, teisalt vähenevad

tööga seotud ehk teenuste osutamise kulud.

Ühenduvuse valdkonna mõjuanalüüs

Mõjuvaldkond Mõju

Sotsiaalsed ja

demograafilised mõjud

Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste

pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga

elanikurühmadel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest.

Kaugtööd võimaldavate heade sideühenduste loomine

maapiirkondades vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse.

Samuti võimaldab kaugtöö võimaluste paranemine osaleda

tööhõives liikumispuudega inimestel.

Riigi julgeolek ja

rahvusvahelised suhted

Usaldusväärse sidetaristu rajamine võimaldab tagada Eesti ja

Euroopa Liidu ning NATO liitlaste julgeoleku.

Majandus Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist

sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue

põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks.

Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist

piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see

pole neile majanduslikult tasuv.

5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike

teenuste ja tootmisviiside arendamist ning kasutamist.

5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna

toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest

veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste pakkumiseks ja

kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel

kui ka tarbijatel.

Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt

maapiirkondades võimaldab uut arenguhüpet ka põllumajanduses

ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine

56

tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral

ning võimalikult vähesel määral võimaldab säästa kulusid.

Keskkond Keskkonnamõjud puuduvad või on kaudsed ja üksnes

rakenduslikul elluviimistasandil (sidetaristu ehitus).

Regionaalareng Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-

baastaristu mõju regionaalarengule on positiivne, parandades nii

elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet.

Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab

inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste

kättesaadavust ning suurendab tehnilist valmisolekut osaleda ka

kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete

konkurentsivõime.

Riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse

ülesanded ning

töökorraldus

Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks

baastaristuks teenuste pakkumisel ja tootmise korraldamisel

tähendab vajadust tagada tõhus ja veelgi parem järelevalve

sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle.

Ettenähtavas tulevikus on vaja täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti sidevaldkonnaga tegelevaid struktuuriüksusi.

Samuti vajab lisaressursse riiklike toetusmeetmete elluviimine, et

toetada turutõrkealadel sidetaristu rajamist.

57

Küberturvalisuse valdkonna mõjuanalüüs

Mõjuvaldkond Mõju

Sotsiaalsed ja demograafilised

mõjud

Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste

usaldamise ja kasutamise kaudu.

Riigi julgeolek ja

rahvusvahelised suhted

Riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest

küberturvalisus on selle oluline osa.

Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti

usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust.

Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas annab

Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes

mõjule pääseda ja kaasa rääkida.

Majandus Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel

oma tooteid ja teenuseid paremini müüa.

Keskkond Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste

usaldamise ja kasutamise kaudu.

Regionaalareng Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste

usaldamise ja kasutamise kaudu.

Riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse ülesanded ning

töökorraldus

Võrgu- ja infosüsteemide omanikud peavad pöörama

rohkem tähelepanu küberturberiskide hindamisele ning

nende maandamise meetmete rakendamisele.

58

Lisa 3. Kaasamine

Arengukava koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. aasta septembris ning koostamine kestis

kuni 2021. aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja kooskõlastus arengukava

tervikeelnõule.

Järgnevalt on toodud esile suuremad kohtumised partneritega arengukava koostamiseks, kuid

pooleteise aasta jooksul peeti veel partneritega ohtralt kahepoolseid kohtumisi, kus arutati

arengukava üksikasjalikumalt ja küsiti jooksvalt tagasisidet. Suuremad partneritele ja

avalikkusele mõeldud üritused olid järgnevad.

Kohtumine Aeg Kohtumise eesmärk Osalejad

Digital Agenda

for Estonia

2021+

16.

september

2019

Konverents, kus esimest korda

arutleti pikemalt visiooni ja

põhisuundade üle, kuhu Eesti

peaks digivaldkonnas liikuma

Avatud kõigile huvilistele;

osalejad peamiselt

avalikust ja erasektorist

Kõrgemad

infoühiskonna

kursused

14.–15.

november

2019

Hoida avaliku sektori

otsustajaid ja põhipartnereid

kursis peamiste infoühiskonna

arengusuundumustega ning

kavandada koos edasist

teekonda

Avaliku sektori IT-majade

ja osakondade juhid,

avaliku sektori tippjuhid

Üks ühele

kohtumised ja

diskussioonid

partneritega

November

2020

Arutada põhipartneritega

põhjalikumalt läbi arengukava

suunad ja eesmärgid

Põhipartnerid arengukava

elluviimisel (HTM, ITL,

Riigikantselei,

Siseministeerium,

Välisministeerium, Eesti

Linnade ja Valdade Liit)

e-Eesti

arengukava

visioonipäev

7. veebruar

2020

Visiooniloome Ligi 70 esindajat

partnerorganisatsioonides

t (sh avalik ja erasektor)

Koosolekud

digiriigi ja

Märtsist

septembrini

2020

Valdkondlike teemade

sisuloome, sh hetkeolukorra

Partnerorganisatsioonide

ja asutuste esindajad,

59

ühenduvuse

töörühmades

kindlakstegemine, eesmärkide

ja tegevuste kavandamine

mõlemas töörühmas u 20–

40 inimest

Koosolekud

küberpoliitika

nõukojas

Juunist 2020

märtsini

2021

Valdkondlike teemade

sisuloome, sh hetkeolukorra

kindlakstegemine, eesmärkide

ja tegevuste kavandamine

Partnerorganisatsioonide

ja asutuste esindajad, u

30–40 inimest

Euroopa Liidu

uue

toetusperioodi

arutelud

22. märts

2021

Tegevuste tutvustamine, mis on

rahastatud uuest

toetusperioodist. Enamik

digiühiskonna arengukava

tegevusi on rahastatud ELi

vahenditest

Partnerorganisatsioonide

ja asutuste esindajad,

kolmanda sektori

esindajad, u 60 inimest

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“

kinnitamine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117

„Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord” § 2 lg 5, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele

ettepaneku kinnitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“.

Ühise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Perioodil 2013-2021 käsitlesid eelnimetatud

poliitikavaldkonda Eesti infotehnoloogia arengukava 2013–2021 (MKM vastutusalas). Vabariigi

Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 3. detsembril 2020.

Arengukava on koostatud kümneks aastaks, mis võimaldab üheti omada valdkondlikku pikemat

vaadet, samas võtta ka arvesse tehnoloogiate kiiret arenemist ja vajadust sellele vastavalt

kohaneda.

Arengukava koostamisel on arvesse võetud

• globaalseid suundumusi;

• valdkonna tugevusi ja eripärasid;

• valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja

statistikat;

• kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, sh Euroopa Liidu strateegilistes

alusdokumentides ja Eesti 2035-s seatud eesmärkidega;

• siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid.

Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:

• Ülevaade arengukavast

• Digiühiskonna arengu hetkeolukord

• Visioon

• Põhimõtted

• Üldeesmärk ja mõõdik

• I valdkond – digiriik

• II valdkond – ühenduvus

• III valdkond – Küberturvalisus

2

• Visiooni elluviimiseks ootused teistele arengukavadele

• Juhtimiskorraldus

• Maksumusprognoos

Arengukaval on järgmised lisad:

• Lisa 1. Seonduvad arengukavad

• Lisa 2. Mõjuanalüüs

• Lisa 3. Kaasamine

Arengukava mõõdikute mõõtmisviisid ja allikad on kirjeldatud mõõdikute juures.

Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

(edaspidi MKM). Arengukava eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise nõunik Kaidi-Kerli Kärner, kaidi-

[email protected], tel 625 6348.

2. Eelnõu sisu

Arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi, küberturvalisuse

ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad

järgmiseks kümneks aastaks.

Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on

antud arengukava üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse

konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas

seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja

sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos.

Eesti digiühiskond 2030 arengukava on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna

Arengukava 2020. Võrreldes lõppeva arengukavaga, loodavas arengukavas ei kajastata

digioskuste temaatikat, kuna antud valdkonna loomupärane juhtimine toimub seotuna kogu

hariduse valdkonnaga. Seega on digioskused kajastatud loodavas Haridusvaldkonna arengukavas

2021-2035.

Arengukavas tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning

rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega.

Peatükis „Ülevaade arengukavast“ kirjeldatakse lahti järgmise 10 aasta visioon, antakse

ülevaade kolmest valdkonnast, põhimõtetest ja juhtimis- ning elluviimiskorraldusest.

3

Peatükis „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ antakse ülevaade digiühiskonna arengu n-ö

suurest pildist, sh Eesti võrdlus rahvusvahelise olukorraga. Olukorda analüüsitakse vaadates nii

Eesti tugevusi kui nõrkusi ja sellest tulenevalt ka võimalusi ja ohte.

Peatükis „Visioon: Eesti täis digiväge“ sõnastatakse lahti järgmise kümne aasta digiühiskonna

visioon, mis hõlmab endas järgnevat:

• meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;

• oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;

• meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;

• Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.

Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse kuus olulisemat põhimõtet, mida digiühiskonna arendamisel

peab alati arvesse võtma:

• Kaitseme inimeste põhiõigusi

• Hoiame eesti keelt ja kultuuri

• Hoiame usaldusväärsust

• Oleme tehnoloogianeutraalsed

• Ehitame digiühiskonda koostöös

• Oleme uuendusmeelsed

• Oleme keskkonnahoidlikud

Peatükis „Üldeesmärk ja mõõdik“ annab ülevaate, kuidas valdkondlike mõõdikute abil

mõõdetakse kogu arengukava arengut.

Järgnevates peatükkides kirjeldatakse lahti kolme valdkonna – digiriik, ühenduvus ja

küberturvalisus – tegevussuunad. Tegevussuundade kirjelduses antakse kõigepealt ülevaade

hetkeolukorras konkreetses valdkonnas, seejärel tulemus, mida soovime saavutada ning

viimasena ülevaade peamistest tegevustest, mis tulemuse saavutamiseks ellu viiakse.

Kuna valdkonda „Digiriik“ hõlmab endas palju tegevussuundi, on need jaotatud kaheks: esiteks

Eesti digiriigi arenguhüpped ja seejärel suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad

digiriigi kestlikkuse. Digiriigi mõõdikuks on eraisikute ja juriidiliste isikute rahulolu avalike

digiteenustega (tulevikus on plaanis mõõta ka avaliku sektori töötajate rahulolu). Digiriigi

arendamises näeme suurt rolli proaktiivsete ja sündmusteenuste arendamisel, krativäelise riigi

loomisel, andmete paremas kasutamises, erasektori panustamises ja selles, et digiriik on

arendatud tulevikukindlalt ning kvaliteetsete baasteenustega. Oluline on digiriiki arendada ka

keskkonnale jätkusuutlikult.

4

„Ühenduvuse“ peatükis seatakse järgmise kümne aasta siht, kus Eestis on asukohast sõltumata

kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada

uudseid teenuseid. Eesmärki aitavad saavutada ajakohane ja ettevaatav õigusruum,

juurdepääsuvõrkude väljaarendamine, 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ning tegevuste

tulemusel tekkivate uudsete sisu- ja äriteenuste arendamine.

Kolmas valdkond on „Küberturvalisus“, mille eesmärk on turvaline ja usaldusväärne Eesti

küberruum, mis saavutatakse läbi ajakohase riikliku korralduse, suundumuste, riskide ja mõjude

analüüsivõime arendamise ning suurema küberturvalisuse tagamise võimekuse.

Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades

täiendatakse siinset arengukava mitmel moel ja need seoses on kirjeldatud peatükis „Visiooni

elluviimiseks ootused teistele arengukavadele“. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise

korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse

arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste

poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja

uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel.

Peatükis „Juhtimiskorraldus“ kirjeldatakse lahti, kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse, mil

moel käib arengukava ülevaatamine ja uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade ja

asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste sünergia.

Peatükist „Maksumusprognoos“ saab ülevaate aasta kaupa nende kulude koguhinnangust (ilma

käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide

saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis.

Lisades on lahti kirjeldatud seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs kolme valdkonna kaupa

ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade kaasamisprotsessist arengukava koostamisel.

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Punkt 1 esitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava” arutamiseks Riigikogule.

Punkt 2 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Andres Suttil esindada Vabariigi Valitsust arengukava

menetlemisel Riigikogus.

3. Protokollilise otsuse mõjud

Arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna

poliitikas, mis aitab kaasa elanike heaolu kasvule.

Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:

• Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;

• erasektor;

• riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

5

Digiriigi arendamine muudab eelkõige avaliku sektori teenused mugavamaks ja kättesaadavaks

kõigi kasutajate jaoks. Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja

kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes

saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine

pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu

paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused vastavad

kasutajate vajadustele

Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu küsima ja

meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Eesti digilahendused on koosvõimelised

Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas

rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt

ühekorraga korda ajada. Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise

kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu.

Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel osutamisel

toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab

erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam

eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu.

Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste

kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja

füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta

kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse.

Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs

avalikele teenustele. Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu

paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal.

Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste

pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa

infoühiskonna pakutavatest teenustest. Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist

sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja

6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist

piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult

tasuv. Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju

regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade

konkurentsivõimet.

6

Tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja

tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase

kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas

annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida.

Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa.

4. Protokollilise otsuse rakendamiseks vajalikud kulud

Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on 1,223 miljardit eurot.

Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve vahenditest (sh välisvahendid).

5. Protokollilise otsuse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.

Andres Sutt

väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister

EELNÕU

03.05.2021

PROTOKOLLILINE OTSUS

Tallinn, Toompea mai 2021

„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ kinnitamine

Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.

detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“:

1. Esitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava” arutamiseks Riigikogule.

2. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Andres Suttil esindada Vabariigi Valitsust

arengukava menetlemisel Riigikogus.

Kaja Kallas Taimar Peterkop

peaminister riigisekretär