Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU

28.11.2025

Töölepingu seaduse muutmise seadus

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõigetes 4–42“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö

tegemiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 sätestatud tegevusvaldkonna

piiranguid kohaldamata.“;

3) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise

töötamiseks kauem kui:

1) kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune

puhkeaeg;

2) viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal;

3) kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.“;

4) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „kümne“ sõnaga „kahe“;

5) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja 58“;

6) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 56 ja 57“ tekstiosaga „§-s 57“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2025. a

_________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava

puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“

muutmine

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

§ 10 lõike 7 alusel.

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava

puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) töölepingu seaduse §-s 57 ettenähtud osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse

28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest;“;

2) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaealise ja“;

3) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „alaealise või“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo Ahti Kuningas

Majandus- ja tööstusminister Kantsler

1

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Eelnõule esitasid märkused või ettepanekud Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Tööinspektsioon,

Tervise Arengu Instituut, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse töölepingu

seaduse (TLS) § 7 lõiget 1 selliselt, et edaspidi

loetakse alla 15-aastase või õppimiskohustusliku

alaealisega töölepingu sõlmimise erandi hulka ka

lõikes 41 sätestatud tingimustel töötamine.

Viidatud lõike sõnastus vajab üle vaatamist, kuna

kehtivas sõnastuses reguleerib lõige 41 üksnes 13-

aastaste alaealiste töötamist, mis ilmselt pole olnud

sätte eesmärk. Tõenäoliselt oleks asjakohane

Selgitatud. Eelnõu punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7

lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide

sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42. Kehtivas

TLS-i § 7 lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille

kohaselt ei tohi tööandja alla 15-aastase või

õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida

ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS-i § 7 lõikes 4

sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud

erand sama sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu punktiga

2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige 42,

täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see

sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest 1. Muudatus on

tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i

§ 7 lõige 1 jääb üldreegliks, erandid sellele tulenevad

§ 7 lõigetest 4, 41 ja 42.

Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 eesmärk ongi

üksnes esitada 13-aastaste alaealiste lubatud tööliikide

näitlik loetelu. Selle sätte aluseks on direktiivi 94/33

artikli 4 lõike 2 punkt c. Direktiivi 94/33 artikli 4 lõike

2

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

sõnastada sätte algus järgmiselt: „Vähemalt 13-

aastase alaealisega võib tööandja töölepingu

sõlmida järgmiste tööde tegemiseks:“.

Kaaluda võiks ka § 7 lõigete 4 ja 41 omavahelist

paremat seostamist. Eelnõu sõnastusest ei ole

selgelt aru saada, kas lõige 41 täpsustab lõiget 4 või

milline on nende omavaheline seos.

2. Eelnõu § 1 punktiga 2 lubatakse pereettevõttel

vähemalt 7-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise

töölepingu kerge töö tegemiseks igas

tegevusvaldkonnas. Teeme ettepaneku täiendada

eelnõu § 1 punktiga 2 TLSi lisatavat § 7 lg-t 42

järgmiselt (lisatud tekst on allajoonitud): „(42)

Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega

sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks

igas tegevusvaldkonnas, välja arvatud juhul, kui see

on vastavat tegevusvaldkonda reguleeriva seaduse

järgi keelatud.“ Ilma selle täienduseta pole meie

hinnangul üheselt selge, et ka pereettevõttes

töötamisel kehtivad alaealisele alkoholiseaduse § 47

2 punkti c kohaselt võib 13-aastane alaealine teha kerget

tööd ainult seaduses määratud tööliikide puhul ning

direktiivist 94/33 ei tulene nõuet kehtestada lubatud

tööde nimekiri ka üle 13-aastastele alaealistele. Kuivõrd

direktiivi 94/33 kohaselt tuleb lubatud tööde liigid

määrata ainult 13-aastase alaealise puhul, siis TLS-is

lubatud tööde nimekirja kehtestamine ka üle 13-

aastastele piiraks oluliselt selles vanuses alaealiste

võimalusi töö tegemiseks.

Selgitatud. Selgitame, et TLS-i § 7 tuleb lugeda

selliselt, et lõikes 1 on üldreegel ja erandid sellele

tulevad järgmistest lõigetest, st lõigetest 4, 41 ja

eelnõuga kavandatavast lõikest 42.

Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu § 1 punktiga 2

kavandatavale muudatusele ei ole vajalik lisada „välja

arvatud juhul, kui see on vastavat tegevusvaldkonda

reguleeriva seaduse järgi keelatud“. Selgitame, et TLS-

i §-i 7 lisatava lõike 42 eesmärk ei ole teha erisusi

tubakaseadusest, alkoholiseadusest ega muudest

õigusaktidest, milles on sätestatud keelud alaealistele

teatud tegevusvaldkondades töötamiseks. Kui mõni

muu seadus keelab alaealisel töötada konkreetses

valdkonnas, kohalduvad need piirangud automaatselt

ning nende rakendumine ei sõltu sellest, kas TLS neile

otsesõnu viitab. Välja pakutud täienduse lisamisel

tekiks hoopis küsimus, miks analoogset viidet ei ole

TLS-i § 7 lõigetes 4 ja 41, mis samuti reguleerivad

3

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

lg-s 5, tubakaseaduse § 28 lg-s 6 jms õigusaktides

sätestatud keelud.

Samuti on küsitav, kas üksnes sõlmitava töölepingu

tähtajalisus tagab direktiivi 94/33 artikli 2 punktis

2a sätestatud tingimuse täitmise, mille kohaselt

võivad liikmesriigid lubada alaealisel pereettevõttes

töötada juhutööde või lühiajaliste tööde tegemiseks.

TLS § 9 lg 1 järgi võib tähtajalise töölepingu

sõlmida kuni 5 aastaks, mida eriti alaealise

kontekstis ei saa ilmselt lugeda lühiajaliseks.

Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda vastavasse

sättesse konkreetse ajalise piirangu lisamist, seades

piirangu kestuse vajadusel sõltuma alaealise

vanusest.

Lisaks pöörame tähelepanu asjaolule, et mõistet

„pereettevõte“ ei ole seni üheski kehtivas õigusaktis

kasutatud, mistõttu vajab see defineerimist TLS-is,

et säte oleks üheselt mõistetav nii selle rakendajatele

kui ka järelevalve teostajatele.

töölepingu sõlmimist alaealisega. TLS-i § 7 oma

ülesehituselt ei sisalda viiteid teiste seaduste keeldudele

ning üksikule lõikele sellise lisandi tegemine ei oleks

kooskõlas TLS-i senise stiili ega loogikaga. Kõik muud

õigusaktid kohalduvad alaealistele nii või teisiti ning

neid piiranguid ei ole vaja eraldi TLS-i § 7 uues lõikes

üle korrata. Seetõttu ei pea me viidatud täiendust

vajalikuks.

Mittearvestatud. Reeglina töötavad alaealised

lühiajaliselt ja hooajaliselt, eelkõige suveperioodil.

Seega ei ole väga suurt ohtu, et alaealine läheb ühte

kohta 13-aastaselt tööle ja töötab samas kohas kuni

18. eluaastani, muidugi võib olla ka erandeid, kui

alaealine seda soovib. Leiame, et tehtud ettepanek, mille

kohaselt võiks TLS-i § 7 lõikesse 42 lisada konkreetse

ajalise piiri töölepingu tähtaja kohta, oleks liiga piirav.

Tähtajalise töölepingu sõlmimine eeldab mõjuva

põhjuse olemasolu ja mõjuvaks põhjuseks on nt töö

hooajalisus. Alaealised valdavalt töötavadki hooajaliselt

ehk lühiajaliselt.

Mittearvestatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud

liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid

sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn

määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb

konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa

Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste

ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse

4

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Samuti ei tulene eelnõu tekstist, et pereettevõte võib

sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu

vaid juhul, kui alaealine, kellega leping sõlmitakse,

on pereettevõtte enamusosaluse omanike pereliige

(alaneja või külgjoones sugulane), nagu

seletuskirjas on selgitatud. Palume eelnõu selles

osas täiendada.

õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes

Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette,

et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka

võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu

õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele

nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks,

tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt.

Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel

liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes

endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada

liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses

õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest.

Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne

õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna

õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses,

siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet

„pereettevõte“ ka eelnõus.

Mittearvestatud. Seletuskirjas on põhjalikumalt

selgitatud, mida eelkõige mõeldakse „pereettevõttes

töötamise all“ ja toodud erinevaid näiteid

mitteammendavaval kujul selle kohta, kellel on õigus

sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega tööleping

pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid selgitusi

ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda. Kavandatava

TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud

abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka

laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi. Liialt

detailne regulatsioon kitsendaks eelnõuga taotletavat

5

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

3. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetava § 8 lg 2 punkti 1

(„(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda

nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise

töötamiseks kauem kui: 1) kaks kuud

suvevaheajal“) puhul on seletuskirjas välja toodud,

et Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa

Sotsiaalõiguste Komitee järelduste järgi peab

õppimiskohustuslik alaealine saama suvevaheajal

puhata vähemalt 4 järjestikust nädalat ehk 28

kalendripäeva. Eelnõuga välja pakutav sõnastus

seda aga ei taga, kuna suvevaheaeg kestab vähem

kui 3 kuud (2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027.

õppeaasta koolivaheajad–Riigi Teataja ). Seetõttu

tuleks § 8 lg 2 punkti 1 sõnastust vastavalt muuta.

4. Eelnõu § 1 punktiga 4 antakse tööandjale õigus

lubada 7–12-aastane alaealine tööle ühe tööpäeva

möödumisel alaealise registreerimisest töötamise

registris. Sõltumata seletuskirjas toodud selgitustest

ei pruugi see tagada Tööinspektsioonile võimalust

ennetavalt reageerida juhtudel, kui alaealise õigused

ei ole tema töölevõtmisel tagatud. Nõustume, et

praegune 10-tööpäevane tähtaeg on liiga pikk, ent

teeme ettepaneku kaaluda selle lühendamist pigem

paindlikkust ning ei võimaldaks arvestada

pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on täpsemad

selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis toetab

seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda.

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.

Arvestatud selles osas, et 7–12-aastase alaealise tohib

eelnõukohase seadusmuudatuse järel tööle lubada

ülejärgmisel tööpäeval pärast tema töötamise

registreerimist, kui kahetööpäevane loamenetluse

tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku

andmisest keeldunud (vt ka TLS-i § 8 lõiget 6). Oleme

teinud eelnõusse muudatuse, millest tuleneb, et

Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase

alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva.

6

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

3 tööpäevani või nt sätestada, et alaealise tohib tööle

lubada ülejärgmisel tööpäeval peale registreerimist

(mis kindlustaks Tööinspektsioonile vähemalt ühe

täistööpäeva reageerimiseks), mitte muuta seda

peaaegu olematuks.

5. Me ei toeta eelnõu paragrahvis 2 tehtud ettepanekut

alkoholiseaduse muutmiseks, mis võimaldaks

edaspidi alaealistel (16-17. aastastel) valmistada,

müüa ja müügiks pakkuda alkohoolseid jooke.

Kuigi eesmärk lihtsustada alaealiste töötingimusi

reguleerivat korda on tervitatav, tuleb siiski seada

esikohale alaealiste tervis, turvalisus ja heaolu.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul

suurendab lapse viibimine alkoholi tarvitamist

normaliseerivates keskkondades (näiteks baarides)

oluliselt riski alustada varem alkoholi tarvitamisega

ning teha seda sagedaminini. Uuringud näitavad, et

alaealiste risk alkoholi kahjuliku mõju tekkeks

suureneb, kui nad puutuvad rohkem kokku

alkoholiga seotud keskkondadega, müügikohtades

oleva reklaami ja teiste inimeste alkoholi

tarbimisega. See võib normaliseerida alkoholi

Arvestades sellega, et Tööinspektsiooni andmetel on 7–

12-aastaste arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike,

jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest, et üldiselt ei

ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud

juhtumeid, kus oleks esinenud sisulisi aluseid keelduda

alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas

alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju,

valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-

eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud

suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe

tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

7

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

tarvitamist ja kujundada positiivseid ootusi alkoholi

tarvitamise suhtes.

Hindame ettepanekut laste heaolu kahjustavaks ja

märgime, et ka teistes Balti riikides ega ka

Põhjamaades alaealistel lahtise alkoholi käitlemise

õigust ei ole. Ka seletuskirjas viidatud „Analüüsis

varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste

noorte seas“ (Sotsiaalministeerium, 2020), kus on

alkoholiga seotud piirangud noorte teatud

valdkondadesse töölevõtmisel ühe takistusena välja

toodud, sellist lahendusettepanekut probleemi

lahendamiseks ei tehtud.

Lisaks märgime, et alkoholi müües peab tegema

kahtluse korral kindlaks ka ostja vanuse ning

keelduma alkoholi müügist joobetunnustega

inimesele. On kaheldav, et need ülesanded (eriti

viimane) oleksid lapsele jõukohased.

Haridus- ja

Teadusministeerium

1. Eelnõuga täiendatakse töölepingu seadust (TLS)

sättega (§ 7 lg 42), mis võimaldab töötamist

pereettevõttes igas valdkonnas. Antud laiendus

pereettevõttes töötamiseks on igati tervitatav, kuid

samas võib olla piirav. Pereettevõte ei ole

reguleeritud termin, nagu on toodud välja ka

seletuskirjas, mistõttu kasutatakse seda mõistet

erinevalt. Arvestades mitmekesist perekonna

mudelit, siis pereettevõttena võib käsitleda ka nt

kasuvanem, kes ei ole lapsendanud või vanema

Selgitatud. Selgitame, et seletuskiri ei anna mõistele

„pereettevõte“ definitsiooni ja see ei olegi olnud

eesmärk. Seletuskirjas on selgitatud, mida eelkõige

mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud

erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta,

kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega

tööleping pereettevõttes töötamiseks: Pereettevõttes

töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus

tööandja, kes sõlmib alaealisega töölepingu, on kas

selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane,

8

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

elukaaslast, kes omab ettevõtet. Samas seletuskirjas

toodud definitsioon sellist võimalust ette ei näe,

mistõttu on pereettevõttena käsitletud üsna kitsast

ringi, mis võib olla ebamõistlikult piirav.

2. Eelnõuga kavandatakse uut alkoholi käitlemise

erandit alaealistele, lubades neil alkoholi sisaldavate

kokteilide valmistamist klientidele toitlustus-,

majutus- ja muudes teenindusettevõtetes

(alkoholiseaduse § 47 lg 5). Meie hinnangul on vaja

paremat õiguslikku selgitust, kuidas ei lähe see

muudatus vastuollu EL direktiivi 94/33 artikli 2

lõike 2 punktiga b, mille kohaselt ei kohaldata

direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde

suhtes, mille hulka kuulub muu hulgas

pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele

kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks.

3. Lisaks teeme ettepaneku muuta TLS-is alaealiste

tööaega reguleerivaid sätteid. TLS § 43 lõikes 4 on

õppimiskohustusliku alaealise õppeveerandi kestel

töötamisele seatud ajaline ülempiir 2 tundi (teatud

külgjoones sugulane või lapsendaja perekonnaseaduse

(PKS) tähenduses.

Kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on

eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes

töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla

võivaid olukordi, sh Teie pakutud näidet, et kasuvanem

sõlmib vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu

pereettevõttes töötamiseks. Leiame, et liialt detailne

seaduse sätte sõnastus piiraks taotletavat paindlikkust

ega võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust.

Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud. Seega ei ole vajalik esitada eelnõu

seletuskirjas Teie palutud õiguslikku selgitust.

Mittearvestatud. TLS § 43 lõike 4 aluseks on direktiivi

94/33 artikli 8 lõike 1 punkt b, mis sätestab järgmist:

Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c sätestatud võimalust

kasutavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et

9

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

juhtudel 3) päevas ning kuni 12 tundi nädalas. Meie

hinnangul on taoline piirang liigselt jäik ning võib

avaldada olulist negatiivset mõju tööandjate

valmisolekule alaealisi tööle värvata.

4. Teeme ettepaneku muuta TLS § 43 lõike 4 punkti 3

ning lõiget 42 selliselt, et õppeveerandi kestel oleks

vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal

lubatud väljaspool kooliaega töötada kuni 8 tundi

päevas.

piirata laste tööaega: b) kahe tunnini koolipäevas ja 12

tunnini nädalas töö puhul, mida tehakse kooliaasta

jooksul väljaspool kooliaega, tingimusel et siseriiklikud

õigusaktid ja/või tava seda ei keela.

Mittearvestatud. MKM ei arvesta ettepanekuga muuta

TLS-i § 43 lõike 4 punkti 3 ja sama sätte lõiget 42,

selliselt, et vähemalt 15-aastase õppimiskohustusliku

töötaja lubatud tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool

kooliaega oleks kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas

(eelnevalt märkisite, et 12 töötundi nädalas on piirav).

Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu töölepingu seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse 602 SE, sh

muudatused TLS-i § 43 lõike 4 punkti 3 kohta, mille

kohaselt:

(4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud

lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud

täistööaeg):

3) vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal

– 2 tundi koolipäevas, 8 tundi koolivälisel päeval, kuid

mitte üle 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 8 tundi

päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku

jooksul koolivaheajal.“

Kui Eesti Vabariigi president kuulutab välja selle

seaduse, siis see tähendab, et vähemalt 15-aastasel

10

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

5. Samuti peame vajalikuks tõsta õppeveerandi kestel

lubatavate töötundide arvu.

õppimiskohustuslikul töötajal on lubatud teha tööd 2

tundi koolipäevas (nagu ka varem), 8 tundi koolivälisel

päeval (nädalavahetusel, pühadel), kuid eeldusel, et

töötundide arv nädala jooksul ei ületa 12 tundi (nagu ka

varem).

Seega nüüd on eraldi välja toodud lubatud töötundide

arv koolipäevas ja koolivälisel päeval. Koolivälise

päeva töötundide arvu lisamise aluseks on direktiivi

94/33 artikli 8 lõike 1 punkti b teine tekstiosa, mis lubab

vähemalt 15-aastasel alaealisel töötada koolivälisel

päeval kuni 8 tundi.

Mittearvestatud. Selgitame, et alaealiste lubatud

töötundide arvu õppeveerandi kestel ei ole Eestil

võimalik tõsta, kuna alaealiste töötundide arvu, sh

õppeveerandi kestel, reguleerib rangelt direktiiv 94/33,

millest peame kinni pidama ja mis on TLS-i üle võetud

miinimummahus.

Eesti Hotellide ja

Restoranide Liit

Ettepanek 1: Tahaksime lisada järgmise punkti, mis oli

arutluse all kevadel, kui see teema MKM-i poolt

tõstatati, seda võiks MKM kaaluda, tagasi panna:

Raha käitlemise vanusepiiri ülevaatamine:

Tööinspektsiooni rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla

15-aastased üldjuhul raha käitlemisega seotud töid

teha, kuivõrd selline töö ei ole alaealisele sobiv (kõrge

pinge, vastutus, riskid jne). Arvestades, et tänapäeval

Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel

toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle

üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses

Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud

küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada

seaduses raha käitlemisele vanusepiir, sest TLS ei näe

ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei

ole plaanis muuta selle põhjal seadust, kuid jätkame

arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku

leevendamise üle.

11

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

enamasti ei arveldata enam sularahas, siis võiks selle

vanuse alampiiri tuua 12. eluaastani.

Ettepanek 2: Alkoholiseaduse muutmisega nähakse

ette võimalus rakendada alaealist alates 16. eluaastast

töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise,

müügiks pakkumise ja müügiga (eelnõu § 2 ja

seletuskirja lk 7-8). Eelnõuga kavandatav uus alkoholi

käitlemise erand alaealistele puudutab üksnes alkoholi

valmistamist ning mitte selle töötlemist ja villimist ehk

mitte kogu tootmist. Muudatuse eesmärk on, et

alaealine saaks teenindusettevõttes klienditeenindajana

töötades täita muuhulgas tööülesandeid, mis

puudutavad alkoholi sisaldavate jookide valmistamist

ning sellega motiveerida tööandjad alaealisi

klienditeenindajatena tööle võtma. Alkohoolse joogi

valmistamise all peetakse silmas alkoholi sisaldavate

kokteilide valmistamist klientidele toitlustus-, majutus-

ja muudes teenindusettevõtetes

Teeme ettepaneku, et alates 16. aastast võiks olla

alkoholi käitlemise õigus noortel (st võib serveerida

alkoholi avatuna ja võib ka koristada alkoholi klaase

jms), kuid alates 13-aastaselt võiks olla võimalus

rakendada noort laudade koristamisse, sh alkoholi

sisaldanud klaaside koristamisse.

Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud

alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba

rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on

seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks

pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset

tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust

eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi

tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat,

ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks

tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi

sisaldanud klaaside koristamisel.

See tähendab, et jätkuvalt jääb kehtima üksnes üks

erand alaealiste puhul, mis puudutab alkoholi käitlemist

ja on sätestatud AS-i § 47 lõikes 5: „Alaealist ei tohi

rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega,

välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel

kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine

puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis

alkoholiga.“

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Ettepanek 1: Alkoholiseaduse muutmine – Leiame, et

tuleks kaaluda võimalust lubada 13–15-aastastel noortel

täita abistavaid koristusülesandeid toitlustusasutustes,

Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud

alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba

rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on

12

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

sh alkoholiklaaside koristamine, kui on tagatud, et nad

ei osale alkoholi serveerimises ega müügis. Selline

lahendus looks tööandjatele vajaliku paindlikkuse.

Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille

kohaselt võib 13–15-aastast alaealist rakendada

toitlustusasutustes abistavates töödes, mis hõlmavad

laudade, nõude ja klaaside koristamist, sealhulgas

alkohoolseid jooke sisaldanud nõude koristamist,

tingimusel, et alaealine ei osale alkohoolse joogi

serveerimises ega müügis.

Ettepanek 2: Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium kaalus kevadiste seadusemuudatuste

raames võimalust lubada juba 12-aastastel teha teatud

raha käitlemisega seotud töid. Tööinspektsiooni

rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla 15-aastased

üldjuhul raha käitlemisega seotud töid teha, kuivõrd

selline töö ei ole alaealisele sobiv. Kuna tänapäeval

enamasti ei arveldata sularahas, siis oli kaalumisel

võimalus see vanuse alampiiri tuua 12. eluaastani.

Kaubanduskoda palub eelnõusse vastav muudatus

lisada, kuna selline muudatus suurendab tööandjate

paindlikust. Leiame, et kuigi seadus näeb ette teatud

miinimumnõuded, siis on igal ettevõtjal võimalus seada

see alampiir oma ettevõttesiseselt seaduses sätestatust

kõrgemaks. Lisaks on jätkuvalt vaja vanema nõusolekut

alaealise tööle asumisel ning kui alaealine ei ole valmis

seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks

pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset

tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust

eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi

tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat,

ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks

tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi

sisaldanud klaaside koristamisel.

Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel

toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle

üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses

Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud

küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada

seaduses raha käitlemisel vanusepiir, sest TLS ei näe

ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei

ole plaanis muuta selle järgi seadust, kuid jätkame

arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku

leevendamise üle.

13

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

teatud vanuses sularaha kätlema, siis on vanemal õigus

keelduda last sellisele tööle laskmast.

Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille

kohaselt võib vähemalt 12-aastane teha raha

käitlemisega seotud töid.

Eesti

Põllumajandus-

Kaubanduskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis

koondab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku teeb

ettepaneku töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse

muutmise seaduse eelnõu menetluse käigus muuta

töölepingu seaduse §-i 43, et võimaldada üle 15-

aastastel alaealistel töötada seadusest tulenevate

piirangutega.

Seoses koolikohustuse ea tõstmisega 18. eluaastani on

oluliselt vähenenud noorte võimalused töötada. Kehtiva

töölepingu seaduse § 43 lg 3 p 3 järgi loetakse vähemalt

15-aastase õppimiskohustusliku töötaja täistööajaks

vaid 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas õppeveerandi

kestel ning 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas

koolivaheajal. Lisaks ei tohi alaealine töötada

koolivaheajal rohkem kui poole vaheaja kestusest.

EPKK liikmete tagasiside põhjal ei ole ettevõtjatel

võimalik ega mõistlik sellistel tingimustel noori tööle

võtta – näiteks loomakasvatusettevõtetes kulub juba

farmi sisenemiseks vajalikele hügieeniprotseduuridele

ligi pool tundi, mis arvestatakse tööajaks. Kahe tunni

pikkune tööaeg ei kata töö korraldamise ega

Selgitatud. Selgitame, et Teie välja pakutud muudatust

ei tehta käesoleva eelnõuga ja ei muudeta mitte TLS-i

§ 43, vaid muudatus on tehtud TLS-i §-s 7, et taastada

endine olukord, kus põhikooli lõpetanud või 17-

aastaseks saanud alaealisel oli võimalik töötada

täistööajaga. Nimelt Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu

töölepingu seaduse muudatuse, millega täiendatakse

TLS-i § 7 uue lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Õppimiskohustus on käesoleva seaduse

tähenduses alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni

või 17-aastaseks saamiseni.“

Selle sätte eesmärk on võimaldada põhikooli lõpetanud

15–16-aastasel või 17-aastaseks saanud alaealisel soovi

korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada

täistööajaga, st 8 tundi päevas ja 40 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Muudatus on

tingitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muudatustest,

millega muudeti koolikohustus õppimiskohustuseks

ning tõsteti õppimiskohustuse iga, mille tulemusena

hakkasid ka põhikooli lõpetanud 15–17-aastastele

alaealistele kehtima õppimiskohustuslikele alaealistele

kohalduvad tööaja piirangud. Nii tööandjad kui ka

14

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

väljaõppeks kuluvat aega ning seetõttu jäävad noored

tööturult kõrvale.

Muudatus mõjutab oluliselt ka kutseõppes osalevaid

noori, kelle võimalused omandada praktilist

töökogemust on piiratud. Ettevõtjad on väljendanud

ebakindlust, kuidas tõlgendada tasustatud praktikat –

kas seda käsitletakse töölepingu seaduse tähenduses

töötamisena. Kuigi töölepingu seaduse § 43 lg 4¹

võimaldab kutseõppeasutuse õppijal olla tööpraktikal

14-aastase puhul 7 tundi päevas ja 35 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning vähemalt 15-

aastasel 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul, ei ole selge, kas praktika käigus

makstava töötasu puhul kehtivad samad piirangud.

Samuti juhime tähelepanu, et paljud gümnaasiumid on

suunatud kindlatele erialadele – näiteks Tallinna Laagna

Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi IT- ja

tervishoiusuunad, kus praktiline töökogemus on

õppimise jätkamisel kõrgkoolis oluliseks eeliseks.

Seetõttu teeb EPKK ettepaneku taastada töölepingu

seaduse varasem redaktsioon (RT I, 02.05.2024, 28)

ning tunnistada kehtetuks § 43 lg 3 p 3, mis piirab

õppimiskohustuslike noorte tööaega.

Lisaks juhime tähelepanu töölepingu seaduse § 7 lg 4¹

sõnastusele, mille järgi võib tööandja sõlmida 13-

mitmed keskkooliõpilased pöördusid MKM-i poole

sooviga taastada endine olukord, mida tänaseks ongi

tehtud.

Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 aluseks on

direktiivi 94/33 artikli 4 lõike 2 punkt c. Selgitame, et

15

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

aastase alaealisega töölepingu järgmiste tööde

tegemiseks nagu põllumajandustööd, kaubandus- või

teenindusettevõttes tehtavad abitööd, toitlustus- või

majutusettevõttes tehtavad abitööd või muud tööd, mis

vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud

nõuetele. Praegune sõnastus võib jätta eksliku mulje, et

samasid töid ei tohi teha 14-aastane alaealine.

Soovitame normi sõnastust täpsustada, et see kajastaks

üheselt vanusepiiranguid ja lubatud tööliike.

eelviidatud direktiivi sätte kohaselt võib 13-aastane

alaealine teha kerget tööd ainult seaduses määratud

tööliikide puhul ning direktiivist 94/33 ei tulene nõuet

kehtestada lubatud tööde nimekiri ka üle 13-aastastele

alaealistele. Kuivõrd vastavalt direktiivile 94/33 tuleb

lubatud tööde liigid määrata ainult 13-aastase alaealise

puhul, siis TLS-is lubatud tööde nimekirja kehtestamine

üle 13-aastaste alaealiste puhul piiraks oluliselt selles

vanuses alaealiste võimalusi töö tegemiseks.

Eesti Ametiühingute

Keskliit

1. Eelnõu § 1 punkt 2 (TLS § 7 lõige 42): Paragrahvi

7 täiendus tekitab küsimusi. On arusaamatu, mis on

pereettevõte. Seadust lugedes peaks aru saama,

millist ettevõtet loetakse pereettevõtteks. Paraku on

selgitus ainult eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja

järgi tuleb tööandjana mõista töölevõetava alaealise

ema, isa, nende eellasi (vanavanemaid,

vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja

lapsendajat, samuti alaealise lapse eestkostjat.

Leiame, et pereettevõttesse kuuluvate isikute ring

on liialt lai. Samas ei hõlma see isikuid, kes ka

tegelikult võivad ühise pere moodustada (näiteks

kärgpere).

Ka pereettevõttes töötamiseks tuleks saada

Tööinspektsioonilt nõusolek. Jääb arusaamatatuks,

mille alusel Tööinspektsioon hindab, kas tegemist

on pereettevõttega. Direktiivi 94/33 järgi vähemalt

13-aastased ei tohiks töötada muudes valdkondades

kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse

alal. Eelnõu järgi võib aga pereettevõttes teha

Selgitatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud

liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid

sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn

määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb

konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa

Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste

ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse

õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes

Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette,

et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka

võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu

õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele

nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks,

tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt.

Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel

liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes

endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada

liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses

õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest.

Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne

16

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

kergeid töid igas tegevusvaldkonnas. Saab

järeldada, et eelnõu ei ole direktiiviga kooskõlas.

õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna

õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses,

siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet

„pereettevõte“ ka eelnõus ega seletuskirjas.

Seletuskirjas on põhjalikumalt selgitatud, mida eelkõige

mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud

erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta,

kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega

tööleping pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid

selgitusi ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda,

kuna kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on

eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes

töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla

võivaid olukordi. Liialt detailne regulatsioon kitsendaks

eelnõuga taotletavat paindlikkust ning ei võimaldaks

arvestada pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on

täpsemad selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis

toetab seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda.

Eelnõu on kooskõlas direktiiviga 94/33. Veelgi enam,

direktiiv näebki ette sellise võimaluse kehtestamise

riigisiseses õiguses. Siinkohal tuleb vaadata kõnealuse

direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti b, millest tuleneb

liikmesriigile õigus reguleerida riigisiseses õiguses

pereettevõttes töötamist. Nimelt on üldreegel see, et

alates 7. eluaastast on lubatud teha kerget tööd kultuuri-

, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Sellest

17

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Pereettevõttes töötamine ehk oma vanemate

abistamine on igati normaalne tegevus, kuid selleks

ei peaks perekonnaliikmed sõlmima kirjalikke

töölepinguid ja töötamist kajastama töötamise

registris. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 aastasel on

piiratud teovõime. Seega lapsevanem lapse

seadusliku esindajana peaks kaitsma alaealise huve

lepingu sõlmimisel, täitmisel ja ka juhul, kui on vaja

pöörduda töövaidlusorganisse.

Pereettevõttes oleks võimalik olukord, kus

lapsevanema ettevõte (sisuliselt lapsevanem)

sõlmiks lapsega osalise ajaga töölepingu.

Lapsevanem tööandjana peaks lepingu sõlmimisel

kokku leppima lapsele makstava töötasu,

üldreeglist võimaldab teha erandi direktiivi artikli 2

lõike 2 punkt b, mis sätestab järgmist:

Liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et

õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja

tingimuste kohaselt ei kohaldata käesolevat direktiivi

juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka

kuuluvad:

b) pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele

kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks.

Seega ei saa kuidagi väita, et eelnõu oleks direktiiviga

94/33 vastuolus.

Mittearvestatud. Kordame seletuskirjas selgitatut.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole TLS-i § 7 lõike 4 lause 2

kohaselt 7–12-aastaste alaealiste töötamine muudel

tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevus lubatud, mis võib see viia olukorrani,

kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava iseloomuga

töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda

tuleb käsitada seaduse rikkumisena, mille tõttu võib

Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse

alusel konkreetse pereettevõtte suhtes alustada TLS-i §

7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja

määrata karistuse. Mõistame, et pereettevõttes

töötamine ja oma vanemate abistamine on igati

normaalne tegevus. Sel juhul toimub tavaliselt alaealise

töötamine pereettevõttes kirjaliku töölepinguta, kuigi

18

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

tööülesanded, konkreetse palgapäeva jms.

Lapsevanem tööandjana peaks täitma kõiki

tööandja kohustusi: maksma maksud riigile, iga kuu

palgapäeval maksma lapsele töötasu, tagama ohutud

töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele vastavad

töötingimused, pidama tööajaarvestust,

töökohustuste rikkumisel juhtima tähelepanu

rikkumisele hoiatamisega, vajadusel esitama

kirjaliku ülesütlemisavalduse, tegema kandeid

töötamise registris jms. Lisaks tekib küsimus, kes

kaitseb lapse õigusi, kui tema töölepingut rikutakse

– nt ei maksta kokkulepitud tasu vmt, kui töölepingu

tema eest on sõlminud sama isik, kes omab

pereettevõtet. Seega jäävad lapse õigused kaitsmata.

Jääme oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et

puudub vajadus laste töö reguleerimiseks oma

peres.

2. Eelnõu § 1 punkt 3 (TLS § 8 lõige 2): Koolis käiva

alaealise peamiseks ülesandeks on hariduse

omandamine. Samas on hea, kui alaealine saab

töötamise kogemuse varakult. Peame mõistlikuks

lahendust, mille kohaselt alaealine saab töötada

kaks kuud suvevaheajal. Lühikeste vaheaegade

korral peaks saama ka puhata ja seega, kui töötada

sisuliselt koolivaheajal kõikidel tööpäevadel, siis

muudeks tegevusteks ei pruugi aega jääda. Leiame,

et õigus töötada ei tohiks olla pikem kui pool

koolivaheaja kestusest.

oma sisult võib siiski olla tegemist töölepingulise

suhtega. Alaealisega alates 7. eluaastast pereettevõttes

väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevus-valdkonda töölepingu sõlmimise

võimaluse seaduses sätestamine võimaldaks noorel

töötada seaduslikult ja alustada varakult pensionistaaži

kogumist. Rõhutame, et tegemist on lisavõimalusega,

mitte kohustusega.

Kui alaealise tööle võtnud pereliige rikub alaealisega

sõlmitud töölepingut, siis teda kaitseb Tööinspektsioon,

kelle poole on võimalik pöörduda kaebusega. Seega ei

jää lapse õigused kaitseta.

Mittearvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada

alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et

see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest

paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad

võimalused varast töökogemust omandada ja

tööharjumust kujundada. Koolivaheaegadel pikemalt

töötamine on võimalus alaealistele, mitte kohustus.

Alaealine ise peab olema nõus töötama koolivaheajal

pikemalt, samuti tuleb alaealise seaduslikul esindajal

anda nõusolek oma lapse koolivaheajal töötamisele.

19

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

3. Eelnõu § 1 punkt 4 (TLS § 8 lõige 3): Alaealine ei

peaks tööle asuma enne kui Tööinspektsioon on

selleks nõusoleku andnud. Tööinspektsioonile peab

jääma aega, et hinnata töö sobivust alaealisele.

EAKL ei ole vastu 10-päevase tähtaja

lühendamisele, kuid üks päev on meie hinnangul

liialt lühike aeg veendumaks, et konkreetne töö on

lapsele ohutu. Ühepäevane tähtaeg võib praktikas

vähendada tegeliku järelevalve tõhusust ja muuta

nõusoleku formaalseks. Kümnepäevast tähtaega

võiks vähendada 5 päevani.

4. Eelnõu § 1 punkt 5 (TLS § 56 kehtetuks

tunnistamine): Väga paljud 16–17-aastased

alaealised töötavad kogu kalendriaasta jooksul.

Alaealistele pikema põhipuhkuse andmise

põhjuseks on nende suurem vajadus puhkuse järele,

võttes arvesse nende arengulisi eripärasid ja

piiranguid töökeskkonnas. Pikema põhipuhkuse

näol on tegemist täiendava kaitsemeetmega noore

töötaja taastumisaja pikendamiseks. Koolis

käivatele alaealistele on oluline, et töö ja õppimine

oleks tasakaalus ning kindlasti vajavad nad pikemat

põhipuhkust lisaks tervise kaitsmisele ka hariduse

Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse

kompromissi eesmärgil muudatuse, millest tuleneb, et

Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase

alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva alates

TÖR-is kande tegemisest. Arvestades sellega, et

Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu

alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse

kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni

senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks

esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle

lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi

ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest

registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa

neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele

eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul

piisav.

Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase

töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas

(lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline

ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja

juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse

haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli

kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine

hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine

üldjuhul kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva.

Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse

kestuse lühendamine suurendada tööandjate

20

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

omandamiseks. Eeltoodud põhjustel leiame, et 35-

päevase puhkuse lühendamine ei ole vajalik.

5. Eelnõu § 2: Eelnõuga tehtavate muudatuste

kohaselt võiks näiteks 16-aastane alaealine töötada

alkoholi valmistavas ettevõttes või alkoholi müüvas

toitlustusasutuses. Ei ole ka välistatud alaealise üksi

töötamine töökohas, kus alaealine peaks lisaks

muudele ülesannetele ka serveerima alkoholi seda

tarbivatele klientidele. Seega eelnõu ei hoia ära

alkoholi tõttu tekkivaid võimalikke ebaturvalisi

olukordi, näiteks nagu ebakaines olekus klientide

teenindamine.

Alaealiste poolt tehtav töö ei peaks olema seotud

alkoholiga. Erandjuhul võiks alaealise töö olla

seotud üksnes avamata pakendis alkoholiga. Praegu

kehtiv alkoholiseaduse § 47 lg 5 lubab alaealist

rakendada alkoholi käitlemisega seotud töödel

ainult juhul, kui on tagatud, et alaealine puutub

kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga, näiteks

ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul

eesmärgil. Leiame, et eeltoodud alkoholiseaduse

säte annab piisavad piirid alaealistele tööülesannete

täitmise käigus alkoholiga kokku puutumiseks ning

ei ole vajadust kehtiva alkoholiseaduse § 47 lõike 5

muutmiseks.

motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda

suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Toetame töölepingu seaduse muudatusi, mille

eesmärk on muuta alaealiste töötamist

Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

21

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

paindlikumaks. See loob noortele paremad

võimalused varakult töökogemust saada ja

tööharjumust kujundada. Pooldame ka

alkoholiseaduse muudatust, mis võimaldaks

alaealistel alates 16. eluaastast töötada alkohoolse

joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga

seotud töödel.

Ettepanek: Samas teeme ettepaneku täpsustada

regulatsiooni nii, et noortel oleks alates 16.

eluaastast lubatud alkoholi käitlemine – näiteks

serveerimine ja avatuna alkoholi sisaldavate

klaaside koristamine. Lisaks võiks alates 13.

eluaastast olla lubatud noorte rakendamine laudade

koristamisele, sealhulgas samuti alkoholi

sisaldanud klaaside koristamisele. Selline muudatus

annaks võimaluse kaasata alaealisi senisest enam

erinevatesse tööülesannetesse toitlustus-, majutus-

ja teistes teenindusettevõtetes.

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud

alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba

rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on

seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks

pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset

tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust

eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi

tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat,

ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks

tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi

sisaldanud klaaside koristamisel.

Tööinspektsioon Tööinspektsioon ei saa nõustuda töölepingu seaduse ja

alkoholiseaduse muutmise eelnõus toodud järgmiste

ettepanekutega:

1. Alaealiste loamenetluse tähtaja lühendamine

kümnelt tööpäevalt ühele: Seletuskirja kohaselt on

jõutud järeldusele, et üldiselt ei ole

Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud

juhtumeid, kus esineb sisulisi aluseid keelduda

alaealise tööle lubamisest ja töötamise registris ei

Arvestatud osaliselt. Selgitame, et Tööinspektsioon ise

andis MKM-i analüütikule eelnõu koostamisel teavet,

mille kohaselt keelduvaid otsuseid alaealise tööle

lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ning üldjuhul ei

ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuseid mitte

lubada alaealist tööle. Tööinspektsiooni aastaraamatus

22

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

registreerita 7–12-aastaseid alaealisi ülemäära

palju, siis peaks 1 tööpäeva pikkune tähtaeg olema

loa menetlemiseks piisav. Selgitame, et nimetatud

muudatusega kaasneb koormus Tööinspektsioonile,

kes peab taotlused 10 korda lühema ajaga läbi

vaatama. Alaealiste töötamisel peab arvestama, et

loamenetluse eesmärk on ennekõike ennetada

alaealiste kui tööturu kõige nõrgema osapoole

kokkupuuteid talle ebasobiva tööga. Uues olukorras

me suure tõenäosusega tuvastame ikkagi

tagantjärgi, et töö polnud alaealisele sobiv ja

tegelikkuses on need lühiajalised töö tegemised

selleks hetkeks juba lõppenud, kui Tööinspektsioon

suudab kontrolligi alustada. Valdav enamus

noortest, kelle osas meile täna loataotlus esitatakse,

on suvevaheajal toimuvad malevad ja nende raames

pakutavad töökohad täituvad kiirelt ning nimekirjad

kinnitatakse ette juba varakult. Seega nende osas

teate esitamine Tööinspektsioonile ei ole sedavõrd

aeganõudev, et kaaluks üle muudatusvajaduse. Ka ei

ole Tööinspektsioon pidanud üldjuhul probleemiks

kui nimekirjades on toimunud üksikuid muudatusi

ootamatult (nt haigestumised) ka seni on koostöö

maleva esindajate ja Tööinspektsiooni vahel olnud

sujuv.

Kui MKM siiski näeb eelnevast hoolimata reaalset

vajadust lühendada loamenetluse pikkust, siis jääme

siinjuures varasemalt korduvalt väljendatud

2023. aasta kohta on samuti toodud välja, et 2023. aasta

jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid

lapsi tööle 246. Kõikide tööle soovijate töötingimused

vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat

otsust ei olnud vaja teha. Lisaks taotluste arv on

valdavalt väike (115 taotlust nt 2023. aastal ning 88

taotlust 2024. aastal), mis on üldjuhul koondunud suve-

eelsesse perioodi (valdav osa taotlusi on seotud

suvemalevatega).

Oleme teinud eelnõusse kompromissi eesmärgil

muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on

aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist

kokku kaks tööpäeva alates TÖR-is kande tegemisest.

23

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

ettepaneku juurde, et see ei peaks olema lühem kui

5 tööpäeva. Arvestama peab, et Tööinspektsiooni

ressursid on täna niigi piiratud ning mitte iga

tööinspektor ei tegele täna alaealiste loamenetluse

raames nõusoleku andmisega. Lisaks esineb

olukordi, kus tööinspektor, kes tavapäraselt

nõusolekumenetlustega tegeleb, haigestub

ootamatult, osaleb terve tööpäeva kestvas

kontrollimenetluses, kohustub osalema

Tööinspektsiooni korraldataval koolitusel jne ehk

see tähendaks pidevat ressursside väga kiiret

ümberjaotamist, mis eesmärki arvestades ei ole

mõistlik.

2. Eelnõu § 2: Näeme, et kavandatava alkoholiseaduse

§ 47 lg 5 p 2 puhul tekiks vastuolu lõikega üks ning

lisaks ei lähe see kokku ei ILO konventsioonides

toodu ega ka Eesti Vabariigis kehtiva

alkoholipoliitikaga.

ILO töölevõetava isiku vanuse alammäära

konventsioon (nr 138) artikkel 1 kohaselt,

liikmesriik, kelle kohta konventsioon kehtib,

kohustub ellu viima riiklikku poliitikat, mis on

kavandatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk-

järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära

tasemeni, mis on kooskõlas noorte füüsilise ja

vaimse arenguga. Artikkel 3 lg 1 lisab, et vanuse

alammäär tööle võtmiseks, mille laad või

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

24

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

töötingimused võivad tõenäoliselt kahjustada noorte

tervist, ohutust või kõlblust, ei või olla vähem kui

18 aastat.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO)

konventsioon (nr 182) „Lapsele sobimatu töö ja

muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu

keelustamine“ artikkel 3 punkti d kohaselt, mõistel

sobimatu töö ja muu sobimatu tegevus on

tähenduses, töö, mis oma laadi või tingimuste tõttu

on kahjulik lapse tervisele või kõlblusele või on talle

muul põhjusel ohtlik.

Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ, artikkel 1 lg 3

kinnitab ILO konventsioonides sätestatut, et

liikmesriigid kindlustavad üldiselt, et tööandjad

tagavad noortele eakohased töötingimused.

Liikmesriigid tagavad noorte kaitse majandusliku

ekspluateerimise ja mis tahes töö eest, mis võiks

kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist,

vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või

takistada hariduse omandamist.

Tööinspektsioon leiab, et ka 16–17-aastane on liiga

noor alkohoolseid jooke serveerima, valmistama

ning olema kokkupuutes alkoholsete jookidega

üldiselt. Üheski vanuses alaealine ei peaks alkoholi

käitlemisega seotud töid tegema. Võttes arvesse, et

lapsed ei tööta kohvikutes üksinda, saavad nad teha

25

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

muid abitöid, kuid alkoholi käitlemine peab jääma

täiskasvanu ülesandeks.

Eesti alkoholipoliitika peab olema terviklik.

Alkoholiseaduses on täna eraldi sätted, mille

kohaselt peab alkohol olema jaekaubanduses eraldi

müügialal, et vältida laste juhuslikku sattumist sinna

müügialale ning alla 18-aastastele alaealistele

alkoholi müümine on keelatud ja võib kaasa tuua

süüteovastutuse. Seetõttu on eelnev ettepanek

vastuolus üldise Eesti alkoholipoliitikaga ja ei

tohiks lastel alkoholi serveerimist lubada.

Alkohoolsete jookide müümisel tulevad

alkoholiseadusest mitmed täiendavad nõuded, mida

on kohustus järgida ja mida eelnõuga ei plaanita

muuta, näiteks peaks 16-aastane alaealine kahtluse

korral küsima alkoholi ostjalt dokumenti vanuse

kontrollimiseks, millega tekib äraspidine olukord –

alaealine, kes enne 18. eluaastat ei tohi alkoholi

tarbida, seda osta, peaks kontrollima mh täisealise

ostja puhul, kas viimasel on olemas õigus alkoholi

osta. Lisaks võib tekkida ka probleem nt olukorras,

kus kohvikus või restoranis alkoholi serveerivalt

alaealiselt klienditeenindajalt küsitakse

joogisoovitusi (nt milline vein või kokteil vms

sobiks x toidu juurde). Alkoholiseaduse § 45 keelab

müüa alkoholi joobetunnustega isikutele. On

kaheldav, et alaealiste jaoks oleks eelkirjeldatud

26

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

nõuete ja ülesannete järgimine jõukohane. Laste

turvalisust silmas pidades on oluline meeles pidada,

et purjus inimeste teenindamine võib olla oht noorte

vaimsele ja füüsilisele turvalisusele.

Tervise Arengu

Instituut

1. Me ei toeta alkoholi serveerimise õiguse vanusepiiri

toomist 16 eluaastale, ilma, et oleks maandatud selle

muudatusega kaasnevad riskid. Ilma kogemuseta ja

koolituseta on alkoholi serveerimisega seotud

töökohal noore jaoks mitmeid riske:

 Teismelise aju arengulised iseärasused

mõjutavad tema enesejuhtimise- ja

otsustusvõimet, mistõttu ta võib riske alahinnata

ja teha otsuseid, mis mõjutavad teda

negatiivselt.

 Alaealised töötajad võivad tunda survet

müügieesmärkide täitmiseks ja pakkuda seetõttu

alkoholi vastuolus seaduse või oma väärtustega.

 Alkoholi serveerimine toob kaasa suurema riski

kokkupuuteks joobes ja agressiivsete

klientidega ning ahistamise juhtumitega. Nende

olukordadega toimetulemine ületab noorukite

füüsilist ja psühholoogilist võimekust.

 Samuti võib alkoholi serveerimise vanusepiiri

alandamine anda noortele signaali, et ka

alkoholi tarvitamine on alaealistele

aktsepteeritav ning mõjutada nende hoiakuid ja

arvamusi alkoholist.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust välja jäetud.

27

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

2. Juhul kui siiski seadusandja otsustab alkoholi

serveerimise vanusepiiri langetada 16 eluaastale,

tuleks sätestada ka sellega seotud ettevõtja

kohustused:

 Tagada noorele kohapeal täiskasvanu

järelevalve töö ajal.

 Tagada koolitus enne töö alustamist.

 Tagada, et alaealine ei degusteeri ega tarvita

alkoholi töö käigus.

3. Eelnõust ei selgu, kuidas lahendatakse juhtumid, kui

alaealine eksib seaduse vastu, müüb või serveerib

alkoholi isikule, kellele ta seda müüa ei tohiks?

Oleme seisukohal, et seaduses peavad olema selgelt

sätestatud järelevalve teostamisega seotud aspektid,

tööandja vastutus ja võimalikud karistused.

Lastekaitse Liit Lastekaitse Liit toetab eelnõu eesmärki lihtsustada

alaealiste töölevõtmist ning toetada noorte tööelu

alustamist ametlikus ja turvalises keskkonnas.

Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud ja

ettepanekud eelnõus sisalduvate muudatuste kohta.

1. Alkoholi käitlemise muudatus: Lubades alates 16.

eluaastastel noortel töötada toitlustus- ja

teenindusettevõtetes töödel, mis on seotud

alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise

ja müügiga, vastab valitsusliidu eesmärgile

leevendada tööjõupuudust, kuid riik peab tagama, et

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

28

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

see ei tooks kaasa ohtu lapse tervisele ega arengule.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et kavandatav

muudatus on vastuolus riikliku

strateegiadokumendiga „Alkoholitarvitamise

vähendamise arengusuunad 2025–2035“, mille

eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust,

nähtavust ja noorte kokkupuudet alkoholiga.

Arengusuunad rõhutavad, et alaealiste varajane

kokkupuude alkoholiga, sealhulgas töö kaudu

alkoholiga seotud keskkondades, suurendab

normaliseerumist ning võib nõrgendada

ennetustegevuse mõju.

Kuigi Eesti noorte seas on alkoholitarvitamine

viimastel aastatel vähenenud, on see jätkuvalt

märkimisväärne probleem. 2022. aasta kooliõpilaste

tervisekäitumise uuringu tulemustest selgub, et

alkohol on noortele liiga kättesaadav ja sotsiaalselt

normaliseeritud nähtus. Rahvusvahelised

uuringud12 näitavad, et alkoholiga seotud

töökeskkondades on riskid eriti kõrgendatud, sh

seksuaalse ahistamise, agressiivse käitumise ja

eakaaslaste surve osas. Eesti kontekstis kinnitab

noorte töötajate haavatavust ka Statistikaameti

suhteuuring (2023), mille kohaselt on 53% noori

naisi vanuses 18–29 kogenud tööl seksuaalset

ahistamist. See näitab, et just nooremad töötajad,

1 Opoku, E., Wimalasena, L., Sitko, R. (2024). Sexism and workplace interpersonal mistreatment in hospitality and tourism industry: A critical systematic literature review. Tourism Management Perspectives 53 2 La Lopa, J., Gong, Z. (2020). Sexual Harassment of Hospitality Interns. Journal of Hospitality & Tourism Education, 32 (2), 88–101.

29

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

sealhulgas tööelu alustavad alaealised, on selles

valdkonnas oluliselt haavatavamad. On oluline, et

töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muudatused,

mis lubavad alaealiste osalemist alkoholi

käitlemisega seotud töödel, ei suurendaks

kokkupuudet ega riski veelgi.

Konsulteerides muudatusettepanekuid ka

Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikutega (noored

vanuses 15–18,) tõid nad välja järgmised riskid:

• kokkupuude joobes klientidega ja sobimatu

käitumine;

• alkoholitarbimise normaliseerimine ja võimalik

suurem kättesaadavus;

• ebaturvaline keskkond;

• vastuolu põhimõttega, et noor ei tohi alkoholi

tarbida, kuid võib seda müüa või serveerida.

• „Kui 16-aastane saab müüa alkoholi siis, kes

kaitseb teda selle eest, kui näiteks

teenindussektoris (kohvikud ja baarid) tulevad

mingid inimesed ja küsivad, et mida see noor

soovitaks ja täiskasvanut pole kõrval? Mida see

noor tegema peaks, kui tegu on juba purjus

inimestega või inimesega, kes on ka natuke

ülbed ja ei austa noort? Minu arust ei ole see

sobiv lahendus lasta 16-aastane alkoholiga

tööle, jah on võimalus, et ta töötab kinniste

pudelitega ja vajadusel viib neid lauda vms, aga

30

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

keegi ei taga seda, et noor ise salaja teeb pudeli

lahti ja joob. Ma nõustun küll sellega, et noortel

on raske tööd leida, aga selline töö võib

reaalselt olla kahjulik nii vaimselt kui ka

füüsiliselt. Minu hinnang on sellele see, et pigem

ei tohiks lasta 16-aastast alkoholiga tööle, sest

ta ei tohi seda tarbida, aga ta peab seda

pakkuma.” (15-aastane)

Lastekaitse Liit juhib tähelepanu, et alkoholi

käitlemise töökohtades võib alaealine sattuda

olukorda, kus ta peab hindama kliendi

joobetunnuseid või keelduma alkoholi müügist.

Kehtiva õiguse järgi on joobes isikule alkoholi

müümine keelatud, kuid selliste olukordade

lahendamine nõuab kogemust, enesekindlust ja

suhtlemisoskust. Joobes kliendiga suhtlemine võib

olla ebameeldiv, hirmutav ja potentsiaalselt ohtlik,

mis võib alaealisele põhjustada tugevat stressi ja

ebaturvalisust. Kuigi noored tõdesid, et sobiva töö

leidmine on sageli keeruline ja nad on huvitatud

töödest teenindus- ja toitlustussektoris, leidsid nad,

et selline muudatus seaks ohtu noorte turvatunde ja

heaolu töökohtadel. Noored pidasid lahendusena

mõistlikuks, et töö piirdub suletud pudelite

kandmise või letitööga, mis annab esimesi

töökogemusi teeninduses.

31

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Nõustume eelnõu koostajatega, et

muudatusettepanek loob paremad võimalused

noortele saada ametlik töökogemus

teenindusvaldkonnas, kus hooajaline tööjõuvajadus

on suur, võib vähendada ebaseadusliku töötamise ja

ümbrikupalga riski, ja tugevdab tööõiguste kaitset ja

järelevalvet ning suurendab tööandjate valmisolekut

noori tööle võtta. Samas tuleb tööjõupoliitika

kujundamisel vältida olukorda, kus tööjõupuudust

lahendatakse alkoholimüügi piirangute

leevendamise kaudu, mis on vastuolus nii riikliku

alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade

kui ka terviseedenduse strateegia eesmärkidega.

Lastekaitse Liit soovitab hinnata kavandatava

meetme mõju lapse õigustele ning koostada võrdlev

analüüs teiste riikide praktikast alaealiste

kaasamisel alkoholi käitlemisele ja selle mõjust.

2. Pereettevõttes ja koolivaheaegadel töötamine:

Lastekaitse Liit peab positiivseks, et eelnõu loob

paindlikuma võimaluse alaealistel töötada

pereettevõttes ja koolivaheaegadel, võimaldades

seaduslikult vormistada töösuhteid, mida paljud

lapsed juba praegu peredes täidavad. Muudatused

vastavad ka noorte endi ootusele, et töö oleks

lubatud, kuid selgelt piiritletud ning jätaks aega ka

puhkuseks. Lastekaitse Liit toetab muudatusi, mis

soodustavad noorte tööelu alustamist ja ametlike

töösuhete kujunemist, kuid peab oluliseks, et eelnõu

Selgitatud. Pereettevõttes töötamise erandi

rakendamisel jäävad alaealiste suhtes kehtima TLS-ist

tulenevad piirangud alaealise tööajale, lisaks peab

tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele ohtlik ega

kahjustada tema tervist. Mis puudutab koolivaheaegadel

pikemalt töötamist, siis see on noorele võimalus, mitte

kohustus. Lisaks peab alaealise seaduslik esindaja

andma nõusoleku oma alaealise lapse töötamiseks

koolivaheajal. Nõustume, et oluline on lapse õigus

puhata ja mängida. Eelnõu eesmärk on võimaldada

32

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

rakendamisel tagatakse lapse puhkeõiguse ja

mänguaja säilimine ning välditakse olukorda, kus

töö muutub lapse jaoks kohustuseks või liialt

koormavaks.

3. Tööinspektsiooni loa menetlusaeg 7–12-aastaste

tööle lubamisel: Kuigi muudatus vähendab

bürokraatiat ja võimaldab kiiremat tööleasumist

hooajatöödel, on tegemist väga noore

vanusegrupiga, kelle puhul iga töö peab olema

eelnevalt kontrollitud. Soovitame hinnata

menetlusaja lühendamise mõju ja kaaluda

kompromissi (nt 3 tööpäeva) või kirjeldada, kuidas

Tööinspektsioon tagab sisulise kontrolli ka nii

lühikese tähtaja puhul.

4. Põhipuhkuse kestus: Lastekaitse Liit ei nõustu

eelnõu ettepanekuga lühendada alaealiste

põhipuhkust 35 päevalt 28-le, kuna selle

muudatusega ei ole prioriteediks seatud lapse

parima huvi printsiipi, vaid selle eesmärk on

vähendada tööandjate ja ka SKA halduskoormust

ning riigieelarve kulusid hüvitiste maksmisel.

Leiame, et tegemist on lapse õigusi ja

nendel alaealistel, kes seda soovivad, töötada

koolivaheagadel pikemalt.

Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse

muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on

aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist

kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et

Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu

alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse

kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni

senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks

esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle

lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi

ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest

registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa

neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele

eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul

piisav.

Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase

töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas

(lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline

ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja

juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse

haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli

kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine

hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine

33

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

arenguvajadusi kahjustava sammuga. Pikem puhkus

toetab lapse füüsilist ja vaimset taastumist ning aitab

hoida tasakaalu töö, kooli ja vaba aja vahel. Puhkuse

lühendamine vähendab laste võimalust puhata ning

on vastuolus LÕK artiklitega 31 ja 32, mis tagavad

lapse õiguse puhkusele ja kaitsele majandusliku

ekspluateerimise eest.

Lastekaitse Liit soovitab säilitada alaealiste

põhipuhkuse 35 kalendripäeva. Riigi varasem

hüvitissüsteem tööandjale peaks samuti jätkuma,

kuid taotlusprotsessi tuleks lihtsustada. Sellisel

viisil väheneks bürokraatia, kuid säiliks tööandjate

motivatsioon noori tööle võtta. Lisaks toome esile

ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadiku Liise

Lugna kõneka kommentaari: „Minu arvates peaks

noortel siiski jääma pikem puhkus. Veelgi enam –

võiks hoopis rohkem rõhutada, et töö ei ole elu

keskpunkt ja et puhkamine, loovus ja eneseareng on

sama olulised kui töö tegemine. On tähtis, et noored

ei kasvaks üles ainult mõttega „õpin - töötan -

teenin raha“, vaid saaksid kaasa ka arusaamise, et

inimene on loodud looma, unistama, katsetama ja

avastama.“

niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva.

Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse

kestuse lühendamine suurendada tööandjate

motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda

suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust.

Eesti Õpilasesinduste

Liit

Eelnõus sisalduvad sätted, mis tekitavad probleemkohti

seoses noorte hoiakute kujundamisega alkoholi

käsitluse kontekstis. Eelkõige tekitab küsimusi

alkoholiseaduse lõike 5 muudatuse teine punkt, mis

lubab vähemalt 16-aastasel isikul tööülesannete

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

34

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

täitmisel alkohoolseid jooke valmistada, müügiks

pakkuda ja müüa.

Peame mõistlikuks, et 16-aastane noor võib töö käigus

käsitleda alkoholi ladustamisel või avamata pakendis,

kuid erineva kangusega jookide, näiteks kokteilide,

valmistamine ei ole selle vanuse puhul sobiv. Noore

inimese regulaarne kokkupuude alkoholi valmistamise

ja serveerimisega võib normaliseerida alkoholitarbimist

ning vähendada tema enda kriitilist suhtumist alkoholi

tarvitamisse.

Noore inimese arenguline ja sotsiaalne küpsus ei pruugi

veel võimaldada tulla toime olukordadega, mis

kaasnevad alkoholi serveerimise ja müügiga – näiteks

purjus või flirtivate klientidega suhtlemine, konfliktide

lahendamine või eetiliste piiride hoidmine. Osa

uuringuid viitavad, et varane kokkupuude alkoholiga,

isegi mitte tarbimise vaid tööalase kokkupuute kaudu,

suurendab tõenäosust, et noor hakkab tulevikus alkoholi

tarvitama sagedamini ja riskantsemalt.

Eesti alkoholipoliitika eesmärk on vähendada

alkoholitarvitamise normaliseerumist ning hoida noori

alkoholikultuurist eemal vähemalt täisealiseks

saamiseni. Kui noored ise valmistavad ja serveerivad

alkoholi, õõnestab see ennetuspoliitika põhimõtteid ja

saadab ühiskonnale vastuolulise sõnumi.

Alkoholimüügi olukordades võib tekkida ka

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

35

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

ebaturvaline või ebamugav töökeskkond, kus tööandjal

on keeruline tagada alaealise töötaja kaitse. Euroopa

tööohutusega seotud raamdokumendid näevad ette, et

noori ei tohi panna tööle, mis nõuab kõrget sotsiaalset

küpsust või võib mõjutada nende väärtushoiakuid –

alkoholi valmistamine ja serveerimine on selgelt selline

töö.

Samuti on muudatus vastuolus alkoholiseaduse üldise

eesmärgiga vähendada alkoholi kättesaadavust ja

tarvitamise sotsiaalset aktsepteeritavust. Riiklikud

strateegiad on korduvalt rõhutanud vajadust kaitsta

noori alkoholiga seotud mõjude eest, mitte neid

suurendada.

Kokkuvõttes ei ole 16-aastasele noorele alkohoolsete

jookide valmistamise ja müümise lubamine kooskõlas

noorte kaitse, rahvatervise ega alkoholipoliitika

eesmärkidega. Mõistlik kompromiss oleks võimaldada

alaealisel tööalaselt käsitleda ainult avamata või

ladustatavat alkoholi, vältides olukordi, kus ta peab

seda valmistama, serveerima või müüma täisealistele

klientidele.

Soolise

võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise

volinik

1. Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks

töölepingu seaduse § 56, mis lühendaks alaealise

põhipuhkuse 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale.

Tegemist on töötingimuste muutmisega, mis võib

kaudselt diskrimineerida tüdrukuid ja noori naisi,

kes seletuskirja andmetel moodustavad noorte

Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase

töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas

(lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline

ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja

juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse

haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli

36

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

töötajate seas enamuse. Lühem puhkus suurendab

ületöötamise ja stressi riski, eriti

koolikohustuslikele noortele, kelle peamiseks

ülesandeks peaks olema õppimine. Seletuskirjas

puudub vastav mõjuanalüüs. Teen ettepaneku

koostada mõjuanalüüs soolises lõikes ning kaaluda

võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust

vähemalt kuni 16. eluaastani.

2. Tööinspektsiooni loa tähtaegade lühendamine

kümnelt tööpäevalt ühele. Aja lühendamine

kümnekordselt tekitades Tööinspektsioonile

suurema töökoormuse võib vähendada riigi

suutlikkust kontrollida, kas töötingimused on noore

tervise ja ohutuse seisukohalt sobivad. Järelevalve

nõrgenemine võib võimaldada muuhulgas soolist

ahistamist või väärkohtlemist tööandjapoolse

järelevalve puudumise tõttu. Teen ettepaneku

säilitada Tööinspektsioonile vähemalt 3-päevane

periood kontrolliks ja loa väljastamiseks ning luua

täiendavaid kohustusi tööandjatele ohutu

töökeskkonna tagamiseks alaealistele. Sellisteks

meetmeteks võib olla näiteks alaealise tööle

võtmisel kohustus koolitada noori oma õigustest

tööelus, sealhulgas diskrimineerimise ning soolise

ja seksuaalse ahistamise ära tundmisest ja sellele

reageerimisest.

kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine

hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine

niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva.

Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse

kestuse lühendamine suurendada tööandjate

motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda

suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust.

Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse

muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on

aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist

kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et

Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu

alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse

kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni

senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks

esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle

lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi

ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest

registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa

neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele

eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul

piisav.

37

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

3. Alkohoolse joogi valmistamine ja müügi lubamine

alates 16. eluaastast: Tegemist on käesoleva sügise

jooksul juba teise plaanitava muudatusega, millega

lihtsustataks alaealiste kokkupuudet alkoholiga.

Arvestades, et alaealised on haavatav grupp, kelle

heaolu eest peab ühiskond seisma, kelle

väärtushinnangud ja maailmapilt on veel välja

kujunemas ning kelle keha, sealhulgas aju on alles

arenemisjärgus, on arusaamatu, miks peab Vabariigi

Valitsus oluliseks juba teise seaduseelnõuga just

selle grupi kokkupuudet alkoholiga soodustada.

Palun Teil kaaluda, kas arvestades alaealiste

haavatavust on mõistlik neil töökogemuse

omandamise eesmärgil võimaldada puutuda nii

lähedalt kokku alkoholi valmistamise ja müügiks

pakkumisega. Samuti teen ettepaneku lisada

seadusesse kohustus tööandjale tagada töötajale

võimalus keelduda alkoholiga seotud

tööülesannetest ilma sanktsioonideta.

Usun, et mitmeid ülal toodud ettepanekuid poleks

mul olnud põhjust esitada, kui eelnõu ettevalmistuse

käigus oleks läbi viidud põhjalik mõjuanalüüs ning

seda arvesse võetud. Praeguses eelnõu seletuskirjas

puudub mõjuanalüüs soolises ja regionaalses lõikes,

kuigi vastavad andmed selliste erisuste kohta on 7–

17-aastaste laste ja noorte kohta välja toodud.

Seletuskiri rõhutab peamiselt eelnõuga

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

38

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

võimaldatavat paindlikkust tööandjatele, kuid ei

käsitle mõju soolisele tööjaotusele, palgalõhele ega

piirkondlikule ebavõrdsusele.

4. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas

muudatused soodustavad pigem madalapalgalisi ja

ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi,

samas kui noored mehed saavad tehnilistes või

tootmisvaldkondades paremaid võimalusi.

5. Palun Teil veelkord kaaluda, kas alkoholiseaduse §

47 lõige 5 muudatus on proportsionaalne soovitud

eesmärgi ja võimalike ohtude loomisega

alaealistele. Samuti teen ettepaneku seletuskirja

mõjuanalüüse täiendada ning kaaluda täiendavaid

riiklikke mehhanisme, mis tagaksid noortele

töökogemuse kasvavates tulevikusektorites.

Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu olev mõjuanalüüs

on piisavalt põhjalik.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud, mistõttu ei ole enam vajalik Teie

palvel hinnata AS-i § 47 lõike 5 proportsionaalsust ega

täiendada mõjuanalüüsi. Kõnealuse eelnõu

menetlemine toimub kiireloomulisena, kuna selle

koostamine on seotud koalitsioonileppe eesmärgiga

leevendada alaealiste töötamise tingimusi, et

võimaldada rohkematel noortel saada esimene

töökogemus. Selle eelnõu Vabariigi Valitsusse esitamise

tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal, st

käesolev eelnõu peab jõudma Vabariigi Valitsusse veel

selle aasta lõpuks. Eelnevast tulenevalt ei asu me

käesoleva eelnõu raames välja töötama täiendavaid

riiklikke mehhanisme.

1

28.11.2025

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse töölepingu seadust (TLS). TLS-is tehtavad muudatused

on seotud alaealise iga-aastase põhipuhkuse, pereettevõttes töötamise, koolivaheaegadel

töötamise ning 7–12-aastase alaealise tööle võtmiseks Tööinspektsioonilt loa taotlemisega.

Heaolu arengukavas 2023–2030 on noori kirjeldatud kui üht ebasoodsamas olukorras olevat

riskirühma tööturul. Selleks, et tõsta noorte tööjõus osalemise määra, tuleb tegeleda nende

tööturule toomise ja seal püsimise toetamisega1. Nimetatud arengukava eesmärkide

elluviimiseks on koostatud tööturu programm aastateks 2023–2026, mis keskendub kõrge

tööhõive saavutamisele, sh noorte seas. Noorte lähtepositsioon ja olukord tööturul on nende

vähese töökogemuse ja ebapiisavate teadmiste tõttu oma õigustest ning tööandja kohustustest

keerulisem võrreldes teiste elanikkonnarühmadega. Eelkõige on murekoht 15–24-aastaste

noorte kõrge töötuse määr2, mis ületab 2–3 korda üldist töötuse määra3. 2024. aastal ulatus 15–

24-aastaste noorte töötuse määr 19,1 protsendini, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine.

Eeltoodud näitajad tõstavad esile vajadust tegeleda alaealiste töötamise tingimuste

lihtsustamisega ja sihipäraste meetmete rakendamisega, et toetada noorte võimalikult varast

kaasamist tööturule esimese töökogemuse omandamiseks ja nende tööga hõivatust. Varase

töökogemuse saamine on noorele oluline, kuna see pakub hariduse kõrval tööellu sisenemiseks

ja seal toimetulekuks vajalikke teadmisi, erinevaid praktilisi oskusi, samuti üldisemaid eluks

vajalikke oskusi4.

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötingimusi

reguleerivat korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning

looks seeläbi alaealistele paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust

kujundada. Alaealise lapse kõige tähtsam ülesanne on õppida, teisalt on arvukalt neid, kel on

huvi töötamise vastu ja kes sooviksid töötada eakohaselt. Seega on mõistlikud leevendused

alaealiste töötamise reeglites vajalikud ja põhjendatud. Eelnõuga ei kavandata uusi kohustusi.

Eelnõukohase seaduse rakendamisega ei suurene halduskoormus.

Eelnõukohase seadusemuudatusega luuakse võimalus 7–17-aastasel alaealisel töötada oma pere

ettevõttes kohaldamata tema suhtes tegevusvaldkonna piiranguid. Samuti võimaldab

eelnõukohane seadus alaealisel töötada koolivaheaegadel rohkem kui pool koolivaheaja

kestusest, täpsustades iga koolivaheaja kohta eraldi maksimaalse töötamise perioodi. Eelnõu

kohaselt lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa

menetlustähtaega seniselt kümnelt tööpäevalt kahe tööpäevani. Samuti ühtlustatakse eelnõu

kohaselt alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus täiskasvanud töötaja iga-aastase

põhipuhkuse kestusega, lühendades alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkust 35

kalendripäevalt 28 kalendripäevani. Viimati nimetatud muudatusega seoses tehakse ka

muudatus tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta määruses nr 62 „Riigieelarvest

hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete

1 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023–2030, lk 13. Heaolu arengukava 2023-2030.pdf. 2 2024. a 19,1%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330: 15-aastaste ja vanemate hõiveseisund. 3 2024. a 7,6%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330. 4 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 39. Alaealiste toetamine töökogemuse

omandamisel_0.pdf.

2

loetelu“, mille tulemusena ei hüvitata tööandjale enam riigieelarvest alaealise töötaja pikema

iga-aastase põhipuhkuse osa (28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava seitsme

kalendripäeva) eest makstud puhkusetasu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172),

sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (e-post maria-

[email protected], tel 5916 2680) ning töövaldkonna andmete nõunikud Age Viira (e-

post [email protected], tel 5910 7348) ja Ingel Kadarik (e-post [email protected],

tel 5451 0226).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected], tel 5366 8522).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja erakonna Eesti 200 vahel 24. märtsil 2025. aastal

sõlmitud valitsusliidu programmiga aastateks 2025–20275 (edaspidi koalitsioonilepe), mille

kohaselt on valitsusliit seadnud eesmärgiks oskustööjõu puuduse lahendamise, milleks

tagatakse ettevõtetele hea kvalifikatsiooni ja vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus Eesti

Töötukassa teenuste ja haridusmeetmete kaudu ning paindlikuma töölepingu seaduse abil, neist

viimane hõlmab alaealiste töötamist puudutavate nõuete lihtsustamist.

Eelnõu on seotud ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl

(edaspidi direktiiv 94/33) artikli 2 lõike 2 punktiga b. Eelnõu arvestab direktiivi selle sätte

nõuetega. Direktiiv kohustab EL-i liikmesriike tagama noorukite töö range reguleerimise ja

kaitsmise. Liikmesriigid peavad tagama noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise eest ja

mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist

või sotsiaalset arengut või takistaks hariduse omandamist.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõukohase seadusega on kavas muuta TLS-i 01.09.2025 jõustunud redaktsiooni (RT I,

23.12.2024, 6).

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 73 koosmõjus § 104 lõikega 2).

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu algatamine on tingitud asjaolust, et 24. märtsil 2025. aastal sõlmiti koalitsioonilepe ehk

valitsusliidu programm aastateks 2025–2027, mille peatüki 9.4 „Tööjõupoliitika“ punkt 263

5 Valitsusliidu programm aastateks 2025–2027. Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti

Vabariigi Valitsus.

3

näeb ühe tegevusena ette TLS-is alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamise eesmärgiga

võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada

nende esmase töökogemuse omandamist. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamine aitab

kaasa noorte varasemale tööturul osalemisele, mis omakorda loob eeldused nende tööharjumuse

kujunemiseks ja sotsiaalsete oskuste arenguks ning aitab suurendada teadlikkust töötaja

õigustest ja kohustustest. Samuti suurendab varajane töökogemus alaealiste konkurentsivõimet

tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus. Alaealised on

riskirühmana tööturul haavatavamas positsioonis kui täiskasvanud, mistõttu on oluline toetada

nende võimalusi siseneda tööturule varases eas.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Väljatöötamiskavatsus ei ole hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 järgi vajalik, kuivõrd

muudatustega ei kaasne olulist mõju – need mõjutavad üksikuid sektoreid, kus alaealised

rohkem töötavad. Arvestada tuleb ka sellega, et alaealiste tööle rakendamisel kehtivad niigi

direktiiviga 94/33 ette nähtud ranged piirangud, mistõttu on võimalikud leevendused alaealiste

töötamise tingimustes piiratud ning alternatiivseid lahendusi, mida väljatöötamiskavatsuses

tavapäraselt kaalutakse, ei ole kuigi palju võimalik välja pakkuda.

HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav ka

juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulist

menetlust põhjendab ka see, et kui alaealiste töötamist puudutavad lihtsustatud reeglid

jõustuvad enne 2026. aasta suve, annab see alaealistele võimaluse juba järgmise aasta

suvekuudel, nende tavapärasel esmase töökogemuse omandamise perioodil, töötada

leevendatud tingimustel. Viimaks on eelnõu ettevalmistamine seotud koalitsioonileppe

eesmärkidega. Koalitsioonileppe tööjõupoliitikat käsitleva peatüki punktis 263 on ühe

tegevusena märgitud töölepingu seaduses alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamine

eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Selle tegevuse täitmise

tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide

sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42.

TLS-i § 7 kehtivas lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei tohi tööandja alla 15-

aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja

arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud erand sama

sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige

42, täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest 1.

Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i § 7 lõige 1 jääb

üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 41 ja 42.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse alaealisega töölepingu sõlmimist reguleerivat TLS-i § 7

lõikega 42. TLS-i §-i 7 lisatava lõike 42 kohaselt võib pereettevõttes sõlmida 7–17-aastase

alaealisega tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks § 7 lõike 4 teises lauses ja lõikes 41

sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata. Seejuures vanusevahemikus 7–17 on ka

17-aastased kaasa arvatud.

Pereettevõttes töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus tööandja, kes sõlmib alaealisega

töölepingu, on kas selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, külgjoones sugulane või

4

lapsendaja perekonnaseaduse (PKS) tähenduses. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones

sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja

nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased (PKS § 80 lõige 1)6. Kui isikud

põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased (PKS

§ 80 lõige 2)7. Külgjoones suguluse puhul on tegemist õdede, vendade, tädide ja onudega.

Seega, TLS-i §-i 7 lisatava lõike 6 puhul tuleb tööandjana mõista eelkõige töölevõetava

alaealise ema, isa, nende eellasi (vanavanemaid, vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja

lapsendajat. Lisaks eeltoodule võib pereettevõttes töötamisel olla tööandja alaealise lapse

kasuvanem või eestkostja. PKS-i § 174 lõike 1 kohaselt saab eestkostjaks olla täisealine täieliku

teovõimega füüsiline isik.

Maailmas on erinevaid pereettevõtte määratlusi. EL-is puudub ühtne pereettevõtte definitsioon,

mida kohaldataks eranditult kõigis valdkondades, ka õigusaktides kasutatakse seda mõistet

erinevates tähendustes. EL-is oli 2015. aastal üle 90 pereettevõtte definitsiooni8. Samas ollakse

kahes põhitunnuses enam-vähem kokkuleppele jõutud: 1) ühele perele peab kuuluma vähemalt

pool ühingu osalusest, 2) selle pere kaks või enam liiget peavad aktiivselt osalema selle ühingu

juhtimises (st osalema ühingu tegevuses näiteks juhatuse või nõukogu liikmena). Euroopa

Komisjoni eksperttöörühm püüdis 2009. aastal määratleda terminit „pereettevõte“. Raportis

„Overview of Family Business Relevant Issues“ pakuti välja käsitlus9, mille kohaselt ettevõte

on pereettevõte, kui:

1) häälteenamus on selles ettevõttes ühe pere füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on selle

ettevõtte asutaja(d), või füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on omandanud osaluse

ettevõtte kapitalis, või eelnimetatud isikute abikaasa, vanemate, laste või laste otseste

pärijate käes;

2) häälteenamus on otsene või kaudne;

3) vähemalt üks pere või suguvõsa esindaja on seotud ettevõtte juhtimisega.10

Direktiiv 94/33 lubab erandina teatud eelduste täitmisel võtta noori alates seitsmendast

eluaastast tööle pereettevõttesse ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-,

kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Nimelt sätestab direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b,

et liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides

ja tingimuste kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille

hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks,

ebasoodsaks ega ohtlikuks. Kehtivas seaduses sellist pereettevõttes mis tahes valdkonnas

töötamise erandit praegu ette nähtud ei ole. Pereettevõttes töötamise erandi rakendamisel jäävad

endiselt alaealiste suhtes kehtima TLS-ist tulenevad piirangud alaealisega töölepingu

sõlmimisele ja alaealise töötamisele, muu hulgas peab tehtav töö olema kerge, ei tohi olla

lapsele ohtlik ega kahjustada tema tervist.

Kuivõrd direktiivis 94/33 sisaldub mõiste „pereettevõte“ ühekordselt (artikli 2 lõike 2 punkt b),

ei saa seda mõistet eelnõus sisustada, sest EL-i õigusaktid sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti

kirjutatud (nn määratlemata õigusmõisteid) või mille definitsioon jääb konkreetse kaasuse

tarvis liialt üldsõnaliseks. Sellised mõisteid vajavad õiguskäibes sisustamist tõlgendamise teel.

EL-i õiguskorras on selline ettevõtmine seotud spetsiifiliste ohtudega. Nimelt, kuna EL-i

kuulub 27 riiki, esineb arvestatav risk, et ühte ja sama mõistet võidakse eri liikmesriikides

mõista erinevalt. Seda silmas pidades on Euroopa Kohus EL-i õigusnormidele antavate

6 RT I, 07.05.2025, 17. 7 Samas. 8 European Parliament. Committee on Industry, Research and Energy. Report on family businesses in Europe. REPORT on

family businesses in Europe | A8-0223/2015 | European Parliament. 9 See pereettevõtte määratlus ei ole aga õiguslikult siduv ega ole kasutusel üksikutes liikmesriikides. 10 Mandl, I. 2008. Overview of Family Business Relevant Issues. Final Report, p 161.

5

tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse õigusmõiste kontseptsiooni.

Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i

õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu

õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse

kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et

EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubatud, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole

otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses

tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest lähtudes. Kuna mõiste „pereettevõte“ on EL-i

autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada

kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet

„pereettevõte“ ka selles eelnõus.

Pereettevõttes, näiteks majutus-, toitlustus- või muus teenindusvaldkonnas (suvekohvikutes,

väikestes talumajapidamistes, turismiettevõtetes jms), võib perel olla tegelik vajadus oma

perekonna laste abi järele. Kui praegusel juhul ei ole TLS-i § 7 lõike 4 teise lause kohaselt 7–

12-aastaste alaealiste töötamine muudel tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevus lubatud, võib see viia olukorrani, kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava

iseloomuga töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda tuleb käsitada seaduse

rikkumisena, mille tõttu võib Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel selle

pereettevõtte suhtes alustada TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja

määrata füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või karistada juriidilist isikut

kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga TLS-i § 118 alusel. Teisalt võimaldatakse pereettevõttes

töötamist üksnes tähtajalise töölepingu alusel, kuivõrd direktiivi 94/33 artikkel 2 võimaldab

pereettevõttes töötamise erisust just „juhutööde või lühiajaliste tööde“ korral.

Paljud alaealised lapsed panustavad juba praegu pereettevõtte tegevusse, sageli õppimise

kõrvalt ja suvisel perioodil lühiajaliselt töötades. Selline pereliikmete abistamine on noorte

puhul tihti loomulik osa nende igapäevaelust. Tavapäraselt toimub alaealise töö pereettevõttes

ilma töölepingut kirjalikult vormistamata, kuigi oma sisult võib siiski olla tegemist

töölepingulise suhtega, kui esinevad töösuhtele omased elemendid, millisel juhul tuleks

vormistada ka tööleping kirjalikult ja registreerida alaealise töötamine töötamise registris.

Alaealisega alates seitsmendast eluaastast pereettevõttes väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi-

või reklaamitegevusvaldkonda lühiajaliseks töötamiseks töölepingu sõlmimise võimaluse

seaduses ette nägemine võimaldaks noorel töötada seaduslikult, alustada varakult

pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga ning tagaks talle toetatud ja turvalises

keskkonnas esmase töökogemuse omandamise. Pereettevõttes esimese töökogemuse saamine,

mis on noore jaoks positiivne kogemus, võib suurendada temas motivatsiooni ja huvi töötamise

vastu. Tegemist oleks alaealise jaoks lisavõimalusega, mitte kohustusega, ning töötamine

toimuks pereliikmete järelevalve all ja seadusega alaealiste töötamisele kehtivate nõuete piires.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse TLS-i § 8 lõiget 2. TLS-i § 8 kehtiv lõige 2 reguleerib alaealise

seadusliku esindaja nõusoleku andmist alaealise töötamiseks, sätestades, et alaealise seaduslik

esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal

rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Teisisõnu, õppimiskohustuslik alaealine võib

kehtiva õiguse alusel töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest (näiteks kui vaheaeg kestab

14 päeva, võib alaealine töötada kuni seitse päeva). Muudatusega täpsustatakse

õppimiskohustusliku alaealise töötamise kestust koolivaheaegadel.

Muudatuse kohaselt ei tohi alaealise seaduslik esindaja (üldjuhul ema või isa) anda nõusolekut

õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et

alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe nädala

pikkusel koolivaheajal ja kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal. Näiteks

6

kui kahe nädala pikkune koolivaheaeg kestab 22.12.2025 kuni 04.01.2026, saab seaduslik

esindaja anda nõusoleku, et alaealine töötab selle aja kestel kuni kümnel päeval. Seejuures on

oluline, et suvevaheajal võib õppimiskohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool

koolivaheaja kestusest, tingimusel et suvevaheajast vähemalt neli järjestikust nädalat, s.o 28

kalendripäeva, jääb puhkamiseks. Vähemalt neljanädalase puhkamise nõue suvevaheajal

tuleneb Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee järeldustest11.

Muudatusega võimaldatakse alaealisel töötada koolivaheaegadel senisest pikema ajavahemiku

jooksul, kehtestades samas selged töötamise aja ülempiirid, mis tagavad õppimiskohustuslikule

alaealisele piisava puhkeaja säilimise ja väljapuhkamise järgmiseks õppeperioodiks, et koolis

käivate alaealiste töötamine koolivaheaegadel ei ohustaks nende tervist ega takistaks hariduse

omandamist või kahjustaks nende võimet õppetööst täiel määral kasu saada. Tööandjal on

alaealise töölevõtmisel kohustus jälgida, et alaealise töötamise periood ei ületaks seaduses iga

koolivaheaja kohta sätestatud maksimaalset lubatud töötamise kestust. Muudatus annab

võimaluse alaealisel paindlikumalt töökogemust omandada, säilitades samas tasakaalu töö ja

puhkamise vahel. Õppimine ja hariduse omandamine on alaealise kõige olulisem kohustus ja

õigus. Muudatuse eesmärk on pakkuda alaealistele senisest rohkem võimalusi esimese

töökogemuse saamiseks viisil, mis ei takistaks nende õpinguid ja õppimiskohustuse täitmist.

Eelnõu punktiga 4 asendatakse TLS-i § 8 lõikes 3 sõna „kümne“ sõnaga „kahe“. Seega on

TLS-i § 8 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist

enne kahe tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse

§-s 251 sätestatud töötamise registris.“

Enne 7–12-aastase alaealisega töölepingu sõlmimist on lisaks seadusliku esindaja nõusolekule

nõutav Tööinspektsiooni nõusolek. TLS-i § 8 lõigetega 3–8 on kehtestatud üksikasjalik kord

selle kohta, kuidas Tööinspektsioon kontrollib 7–12-aastase alaealise tööle lubamist. TLS-i § 8

lõike 4 kohaselt tuleb tööandjal enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist taotleda selleks luba

Tööinspektsioonilt. TLS-i § 8 lõike 3 kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast

alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse

§-s 251 sätestatud töötamise registris. Seega peab kehtiva seaduse kohaselt tööandja

registreerima töötamise registris 7–12-aastase lapse töötamise vähemalt kümme tööpäeva enne

nimetatud vanuses lapse tööle asumist. Seejärel kontrollib Tööinspektsiooni tööinspektor

kümne tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga, alaealise töötingimused

oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ning et alaealine soovib tööd teha.

Muudatusega lühendatakse Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaega kümnelt

tööpäevalt kahe tööpäevani. See tähendab, et edaspidi on Tööinspektsioonil aega kontrollida

kahe tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga ning alaealise

töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ja alaealine soovib tööd teha. Seega ei saa

ka edaspidi 7–12-aastane alaealine asuda tööle enne, kui Tööinspektsioon on selleks nõusoleku

andnud või kui Tööinspektori nõusolekut eeldatakse pärast loa menetlemiseks ette nähtud kahe

tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist TLS-i § 8 lõike 6 kohaselt.

Direktiiv 94/33 näeb ette, et 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks on vajalik pädeva

ametiasutuse nõusolek, määrates selgelt, et pädev ametiasutus peab andma nõusoleku enne

alaealise töölevõtmist. Kavandatav muudatus seda põhimõtet ei muuda – Tööinspektsioon peab

tegema kontrolli ja andma nõusoleku ka edaspidi enne 7–12-aastase tööle lubamist.

11 Euroopa sotsiaalharta juriidilise tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Sotsiaalõiguste Komiteel.

7

Tööinspektsioon on varem kinnitanud, et üldjuhul ei ole Tööinspektsioon teinud 7–12-aastase

alaealise tööle lubamise kohta keelduvat otsust töö sisu puudutavatel põhjustel ja tegemist on

olnud üksikjuhtumitega, mil on keeldutud alaealist tööle lubamast. Näiteks 2024. aasta suvel

tehti mõned keelduvad otsused põhjusel, et tööandja ei pidanud kinni TLS-i § 8 lõikes 3

sätestatud alaealise töötaja töötamise registris registreerimise tähtajast või töösuhe oli juba

lõppenud selleks ajaks, kui teave alaealise töötamise kohta Tööinspektsioonini jõudis.

Arvestades seda, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises töös olnud juhtumeid, kus esineb

sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, samuti ei registreerita töötamise registris 7–

12-aastaseid alaealisi ülemäära palju (vt täpsemat statistikat peatükist 6), on tööle lubamisele

eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg loa menetlemiseks piisav. Kuivõrd alaealiste

töötingimusi ja töökeskkonda kontrollitakse jätkuvalt järelevalve käigus, sh juhtumi põhjal ehk

konkreetsete vihjete või kaebuste alusel, on alaealiste õiguste kaitse tagatud sama tõhusalt kui

enne.

TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet muudetavale § 8 lõikele 3:

 TLS-i § 8 lõige 5: „Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3

ja 4 sätestatud andmete saamist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise

töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha

tööd.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna TLS-i § 8 lõige 5 osutab lõikele 3, milles on

praegu sätestatud kümne tööpäeva pikkune Tööinspektsiooni antava loa menetlemise

tähtaeg, samal ajal kui lõige 5 ei korda loamenetluse tähtaega, mis on juba sätestatud

TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega.

 TLS-i § 8 lõige 6: „Tööinspektori nõusolekut 7–12-aastase alaealise tööle lubamiseks

eeldatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaeg on möödunud ja

tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna

see ei sisalda konkreetset tähtaega Tööinspektsiooni antava loa menetlemiseks, mis on

juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega.

Eelnõu punktiga 5 asendatakse TLS-i § 54 lõikes 3 tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja

58“. Seega on TLS-i § 54 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Käesoleva seaduse §-des 55, 57 ja 58

ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspühi ja riigipühi.“ Kuivõrd eelnõu punktiga 6

tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mis näeb ette alaealisele töötajale 35 kalendripäeva pikkuse

põhipuhkuse ja muudatuse kohaselt hakkaks edaspidi alaealistele kohalduma TLS-i § 55 järgne

28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus, siis on vaja TLS-i § 54 lõikest 3 jätta välja viide §-le 56.

Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Kehtiva TLS-i § 56 kohaselt on

alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva. Samas on TLS-i § 55

kohaselt täisealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva, kui töötaja ja

tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS-i

§ 56 kehtetuks tunnistamise tagajärg on see, et alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkus

lüheneb seitsme päeva võrra, seniselt 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale aastas. See

tähendab, et ka alaealisele töötajale hakkab kohalduma TLS-i §-s 55 sätestatud põhipuhkuse

reegel. Muudatusest hoolimata võib tööandja alaealise töötajaga sõlmida soodsama kokkuleppe

põhipuhkuse kestuse kohta, nähes ette seaduses kehtestatud alammäärast pikema põhipuhkuse.

Alaealiste töötajate suhtes kehtivate erisuste vähendamine muudab tööandja jaoks alaealise

töölevõtmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks ning võib seeläbi suurendada tööandjate

valmisolekut alaealisi tööle võtta. Kehtiv pikem iga-aastane põhipuhkus võib piirata alaealise

võimalusi töökogemust omandada, kuna tööandjad eelistavad pigem töötajaid, kelles suhtes

kohaldub vähem seadusest tulenevaid erisusi ja kelle töötingimused võimaldavad panustada

võrdselt teistega. Muudatuse eesmärk on rakendada alaealiste töötajate suhtes võrdsuse

8

printsiipi. Kooliealiste noorte senisest tagasisidest on ilmnenud, et alaealised ise soovivad

tööelus täiskasvanutega võrdset kohtlemist, sh võrdsete töötingimuste rakendamist nende

suhtes12.

TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet kehtetuks tunnistatavale §-le 56:

 TLS-i § 54 lõige 3: „Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei

arvata rahvuspüha ja riigipühi.“ Seda sätet muudetakse eelnõu punktiga 5, sest

eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks.

 TLS-i § 66 lõige 1: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud

põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva

ulatuses riigieelarvest.“ Seda sätet muudetakse eelnõu punktiga 7, sest eelnõukohase

seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, jättes sellest välja viite §-le 56, kuna

eelnõu punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Seega on TLS-i § 66 lõike 1 uus

sõnastus järgmine: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-s 57 ette nähtud põhipuhkuse 28

kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“

Kui kehtiva seaduse alusel hüvitatakse tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust

ületava osa eest tasutud puhkusetasu kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest nii

osalise või puuduva töövõimega kui ka alaealise töötaja puhul, siis TLS-i § 66 lõike 1 muutmise

tulemusena makstakse tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest vaid osalise või puuduva

töövõimega töötaja puhul, kuna eelnõukohase seadusega lühendatakse alaealise iga-aastane

põhipuhkus 28 kalendripäevale TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise kaudu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse Eesti õiguses kasutusele termin „pereettevõte“. Kuivõrd see on EL-i

autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada

seda mõistet riigisiseses õiguses, siis ei määratleta mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus sisalduv üks seadusemuudatus on seotud Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga

94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl13, mille artikli 2 lõike 2 punkt b annab liikmesriikidele

võimaluse lubada noori alates seitsmendast eluaastast pereettevõttesse tööle ka muudesse

tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevust.

Eelnõukohase seadusega nähakse ette võimalus sõlmida pereettevõttes 7–17-aastase alaealisega

tähtajaline tööleping kerge töö tegemiseks igas tegevusvaldkonnas. See muudatus lähtub

otseselt Euroopa Liidu õigusest.

6. Seaduse mõjud

Seaduse jõustumise korral võib eeldada järgmisi mõjusid: sotsiaalset mõju, majanduslikku

mõju ja mõju riigiasutuste töökorraldusele. Muudatused ei mõjuta regionaalarengut,

infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ja välissuhteid;

siseturvalisust ega keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

12 Enne eelnõu koostamist, 30. aprillil 2025. aastal toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud, kus

arutati muu hulgas alaealiste töötamise reeglite lihtsustamist ning huvirühmade ja ametiasutuste esindajad said jagada oma

esmaseid mõtteid ja seisukohti alaealiste töötamise tingimusi leevendavate seadusmuudatuste kohta. Sotsiaalkindlustusameti

esindaja märkis, et koolinoortelt saadud varasema tagasiside põhjal soovivad alaealised, et neid koheldaks tööelus võrdselt

täiskasvanud töötajatega. 13 EÜT L 216, 20.08.1994, lk 12–20.

9

6.1. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud

Muudatustega kaasneb mõju tööturule ja töökeskkonnale: suureneb tööandjate paindlikkus ja

paranevad võimalused alaealisi töötajaid tööle võtta, väheneb halduskoormus ja paraneb tööjõu

kättesaadavus, eriti hooajatöödeks. See omakorda loob lastele ja noortele võrdsed võimalused

olla tööelus varakult kaasatud – paranevad alaealiste võimalused osaleda tööturul, mis

võimaldab rohkematel lastel ja noortel varakult tutvuda tööeluga ning saada töökogemus, mis

toetab ka nende hilisemat karjääri- ja tööoskuste arengut. Seega on mõju sihtrühmaks kaks

osapoolt: tööandjad ja alaealised.

Sihtrühm 1: tööandjad

Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi14 palganud

tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–270015. Statistikaameti andmetel oli

2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted

ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. Varasema Sotsiaalministeeriumi analüüsi16 kohaselt oli

2018. aastal 7–17-aastaseid lapsi ja noori palganud ettevõtete arv 3800, mis moodustas

kõikidest sama aasta ettevõtetest 4,2%. Tõenäoliselt jääb ka praegu ettevõtete arv, kes alaealisi

palkavad, alla 5% kõikidest ettevõtetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Praxise analüüsi

kohaselt on 13–16-aastaseid palganud tööandjatest 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on

10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest

ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus

(14%) ning töötlev tööstus (11%).

Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodide pikendamise positiivne mõju tööandjatele on

suurem paindlikkus hooajatööde korral ning võimaliku tööjõupuuduse leevendamine suvisel

ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid

ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal. Tööjõu järelkasvu koolitamise vajadus ja soov

pakkuda noortele esmast töökogemust on peamised argumendid noorte värbamisel. Seega aitab

koolivaheaegadel töötamise aja pikendamine tööandjatel paremini katta hooajalist

tööjõuvajadust, pakkudes samal ajal noortele väärtuslikku töökogemust ja võimalust tulevikus

ettevõtte püsivaks tööjõuks saada.

Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja

lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele võimaldab selles vanuserühmas alaealiste kiiremat

töölevõtmist (eriti hooajatöödel) ning vähendab tööjõu planeerimise viivitusi. 7–12-aastasi

tööle võtnud tööandjate arv kogu tööandjate sihtrüma võrdluses on marginaalne (alla 50

ettevõtte aastas).

Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine muudab alaealiste töölevõtmise

tööandjale mõnevõrra soodsamaks ja paindlikumaks. Esiteks, tööandjal väheneb asendamise

vajadus alaealise töötaja põhipuhkuse ajaks, kui alaealine kogu ettenähtud 28-kalendripäevase

põhipuhkuse aasta jooksul välja võtab. Teiseks, alaealise töötajaga töösuhte lõppedes väheneb

tööandja jaoks eelkõige lühemate töösuhete korral aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse

päevade hüvitamise kulu. 28-kalendripäevase põhipuhkuse korral koguneb töötamise ajal

vähem puhkusepäevi (ca 2,3 põhipuhkuse päeva ühes kuus) kui 35-päevase põhipuhkuse korral

(ca 2,9 põhipuhkuse päeva ühes kuus). Näide: töösuhe kestis 01.01.2026–31.03.2026. Töötajale

14 Praxise analüüs keskendus 13–16-aastaste vanuserühmale. Analüüsi kohaselt oli kuni 12-aastaseid töötavaid alaealisi

kõikidest töötavatest 7–17-aastastest alaealistest 2021.–2023. aastal 1–2%, 13–16-aastaseid 63–64% ning 17-aastaseid 35%. 15 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 29. Alaealiste toetamine töökogemuse

omandamisel_0.pdf. 16 Sotsiaalministeerium. 2020. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas, lk 23. Analüüs varase

töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas.pdf.

10

kohaldub kehtiva korra kohane 35-kalendripäevane põhipuhkus. Töötaja ei kasutanud töösuhte

jooksul ühtegi põhipuhkuse päeva. Tööandja peab sellele töötajale töösuhte lõppedes hüvitama

8,6 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 35 = 8,6). Muudatuse jõustumise järel peab

tööandja sellele töötajale hüvitama 6,9 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 28 = 6,9).

7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise lubamine võimaldab seaduslikult kaasata

pere lapsed neile jõukohastesse töödesse. Juba praegu panustavad alaealised lapsed oma

pereettevõtte tegevusse ning see on loomulik osa nende igapäevaelust, kuid pereettevõtted

riskivad seeläbi väärteomenetluse algatamisega enda suhtes, kui 7–12-aastane laps töötab muul

tegevusalal kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus.

Kokkuvõttes on kõiki muudatusi arvestades mõjutatud sihtrühm võrreldes kõikide tööandjatega

väike, puudutades pigem üksikute sektorite tööd, kus alaealised rohkem töötavad. Mõju

avaldumise sagedus nendele ettevõtetele on keskmine, sest kokkupuude alaealiste töötajatega

on peamiselt hooajatöö iseloomust tingituna peamiselt suvevaheaegadel, aga mitte igapäevane.

Mõju ulatus on keskmine, kui tööandjad võivad olla rohkem motiveeritud alaealisi palkama,

kuid eeldatavasti ei kaasne muudatustega tööandjatele kohanemisraskusi. Ebasoovitavate

mõjude risk puudub. Kokkuvõttes saab muudatuste mõju tööandjatele hinnata keskmiseks.

Sihtrühm 2: lapsed ja noored vanuses 7–17

Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt töötas 2023. aastal Eestis 18 752 noort vanuses

7–17, mis moodustab umbes 11% samavanustest noortest. Seega mõjutab muudatus keskmise

suurusega sihtrühma. Nii Praxise kui ka Sotsiaalministeeriumi analüüsid näitasid, et alaealistest

töötavad enim 16–17-aastased, tüdrukud (Praxise uuringu kohaselt 56–58% töötajatest) ning

Põhja-Eestis elavad noored, kus ka elab enim noori. Samas on kõige suurem töötavate noorte

osakaal kõigist selle vanusegrupi noortest hoopis Lääne-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis.

13–16-aastased töötavad kõige sagedamini lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatena.

Koolivaheajal lubatud töötamise perioodi pikendamine võimaldab koolivaheajal töötada

soovivatel noortel endale ise sissetulekut teenida ja saada rohkem töökogemust.

Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas

näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus

(juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on 7–17-aastaste noorte töötamise alguse haripunkt.

7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise võimaldamine soodustab laste ja noorte

varajase töö- ja ettevõtluskogemuse omandamist turvalises keskkonnas. Sotsiaalministeeriumi

analüüsi käigus koolinoorte seas tehtud ankeetküsitlus näitas, et sageli saavad noored esimese

töökogemuse mitteametlikult töötades ja tehes seda kas perekonnaliikmete või tuttavate juures.

Seega soosib muudatus juba levinud praktikat.

Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja

lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele võimaldab noortel kiiremini tööle asuda.

Tööinspektsiooni andmetel on nende noorte arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes

1% piiresse kõikidest alaealistest. Keelduvaid otsuseid alaealise tööle lubamise kohta on tehtud

üksikjuhtudel ning üldjuhul ei ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuseid mitte lubada

alaealist tööle.

Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine võib suurendada tööandjate

motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada

töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on 38% mittetöötavatest noortest otsinud

tööd, kuid ei ole sobivat tööd leidnud, ning 16% on tööd otsinud, kuid ei ole tööle võetud.

11

Ebasoovitavate mõjude risk. Alaealiste töötajate iga-aastase põhipuhkuse lühendamine ning

koolivaheaegadel lubatud töötamise aja pikendamine tähendab potentsiaalselt noortele lühemat

aega puhkamiseks ja taastumiseks, mis võib suurendada terviseprobleemide tekkimise riski,

vähendada õppimisvõimet ja üldist heaolu. 2024. aastal maksis Sotsiaalkindlustusamet (SKA)

puhkusetasu hüvitist 302 ettevõttele 2180 alaealise eest. Risk on siiski minimaalne, kuna

muudatuse järel on tagatud, et noortele peab jääma piisavalt puhkeaega. Tööinspektsiooni

loamenetluse tähtaja lühendamine võib tähendada, et Tööinspektsioonil ei jää piisavalt aega

veendumaks, et alaealise töötingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu võib

laps asuda tööle talle sobimatutesse tingimustesse. Arvestades seda, et loamenetlusi on

võrdlemisi vähe (st Tööinspektsiooni koormus nende menetlemisel ei ole suur) ning sisulisi

puudusi ei ole senises praktikas üldjuhul esinenud, on riski realiseerumise tõenäosus

minimaalne. Kuna muudatuste tulemusena võib oodata alaealiste tööhõive kasvu, võib

ebasoovitava mõjuna suureneda ka alaealistega juhtuvate tööõnnetuste arv. Seni on alaealistega

toimunud väga vähe tööõnnetusi (2024. aastal kaheksa ja 2023. aastal 18 ehk kuni 0,5%

kõikidest tööõnnetustest17) ning valdav osa tööõnnetustest on kergemad haavad või pindmised

vigastused (nt noaga näppu lõikamine). Muudatuste tulemusena ei vähene tööandja kohustused

tagada alaealisele töötajale ohutu töökeskkond ega Tööinspektsiooni järelevalve alaealiste

töötingimuste üle, kuid tööõnnetuste vältimiseks tuleb tööandjal alaealistele nende vähese

töökogemuse tõttu enam tähelepanu pöörata.

Kokkuvõttes suurendavad kavandatavad muudatused alaealiste võimalusi saada väärtuslikku

töökogemust, mis võib toetada nende edasist töökarjääri. Mõju sihtrühm on keskmise

suurusega. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatused avardavad alaealiste võimalusi töötada

ning teenida sissetulekut, kuid muudatustega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna lapsed ja noored töötavad eelkõige hooajaliselt.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale keskmine.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

2023. aasta jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid lapsi tööle 246. Kõikide

tööle soovijate töötingimused vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat otsust ei

olnud vaja teha18. Tööinspektsiooni antava loa menetlemine on praegu ühe tööinspektori

vastutusalas. 7–12-aastaste tööle lubamisele eelneva kontrolli kohta on veel teadmised kahel

Tööinspektsiooni järelevalveametnikul, kes täidavad seda ülesannet vastutava ametniku

äraoleku korral. Loamenetluse tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele vähendab

alaealise tööle lubamise otsuse tegemise aega, mis võib muuta Tööinspektsiooni senise

töökorralduse ja planeerimise keerulisemaks, seda eriti puhkuste perioodil või töötajate

haigestumise korral. Seega nõuab muudatus Tööinspektsioonilt kohanemistegevusi, et tööaja

planeerimine kohandada uuele korrale vastavaks. Taotluste arv on siiski väike (115 taotlust

2023. aastal ning 88 taotlust 2024. aastal), üldjuhul koondunud suve-eelsesse perioodi (valdav

osa taotlusi on seotud suvemalevatega) ning loamenetluse protsess on Tööinspektsioonil välja

töötatud. Lühem menetlustähtaeg parandab tööandjate jaoks menetluse kiirust ja suurendab

teenuse kasutajate rahulolu.

Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet

Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel ei pea riik enam alaealise töötaja puhul riigieelarvest

hüvitama tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest töötajale tasutud

17 Tööinspektsiooni avaandmed, Tööõnnetused 2023-2024. 18 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Tööinspektsiooni aastaraamat 2023.

12

puhkusetasu, sest alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus lüheneb 28 kalendripäevale aastas.

Osalise või puuduva töövõimega töötaja või alaealise töötaja pikendatud iga-aastase

põhipuhkuse (seitsme lisanduva kalendripäeva) eest ette nähtud puhkusetasu hüvitis on

eraldiseisev hüvitise liik SKA menetletavate väljamaksete hulgas. Kavandatud muudatuste

jõustumise korral ei pea SKA enam menetlema alaealiste töötajate põhipuhkuse hüvitisi 28

kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest. 2024. aastal oli SKA andmetel hüvitise

saajate arv 2180 alaealist 302 ettevõttest. Riigieelarve kulu oli 65 400 eurot. SKA toetuste ja

hüvitiste koguportfelliga võrreldes (SKA 2024. aasta eelarve oli 4,47 miljardit eurot) on tegu

väikesemahulise meetmega. SKA teenuste portfell muutub küll lihtsamaks, kuid töökoormuse

vähenemine on marginaalne ning mõju ulatus ja sagedus SKA-le väikesed. Ebasoovitava

mõjuna võib kaasneda risk, et teenuse muutumine põhjustab tööandjate seas segadust, kuid see

on ajutine ning muutunud seadusega aitab kohaneda teavitamine.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid.

Kuna seadusega tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mille tagajärjel lüheneb alaealise töötaja

iga-aastane põhipuhkus seitsme kalendripäeva võrra, ning muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1,

mille kohaselt makstakse edaspidi tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest üksnes osalise

või puuduva töövõimega töötaja eest, suurenevad riigieelarve tulud, sest riik ei pea enam

hüvitama riigieelarvest tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust kuni seitse

kalendripäeva ületava osa eest alaealisele töötajale tasutud puhkusetasu.

Tabel 1. Riigieelarve kulude kokkuhoiu prognoos aastateks 2026–2029 (alaealise töötaja

põhipuhkuse tasu hüvitamine)19

2026* 2027 2028 2029

43 000 77 000 81 000 85 000

* Arvutused on tehtud eeldusel, et seadusmuudatused jõustuvad 2026. aasta juunikuus. Olenevalt kavandatavate muudatuste

tegelikust jõustumise ajast võib muutuda kulude kokkuhoiu prognoos 2026. aasta kohta.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte.

Seaduse vastuvõtmise korral on vaja muuta tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta

määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja

hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 24.03.2022, 5) § 1 punkti 1 ja § 2 lõikeid 1 ja 4

selles osas, mis puudutab viidet TLS-i §-le 56 ja alaealise puhkusetasu arvutamist 28-

kalendripäevast põhipuhkust ületava puhkuseosa eest (eelnõu kavand lisatud seletuskirjale,

lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid,

millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega.

19 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti suveprognoos 06.08.25 ja MKM-i arvutused.

13

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamise ettevalmistamiseks korraldati 30. aprillil 2025. aastal Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud. Ümarlaual arutati alaealiste töötamise tingimuste

lihtsustamist, tutvustati noorte esimese töökogemuse saamise võimalusi ning käsitleti küsimust,

kas olemasolevad meetmed noorte esimese töökogemuse saamiseks on piisavad või on vaja

võtta uusi meetmeid. Ümarlaual osalesid noorte, töötajate, tööandjate ja riigiasutuste esindajad,

kes vahetasid mõtteid alaealiste töötamist reguleerivate piirangute ja võimalike muudatuste üle.

Pärast kohtumist anti ümarlaual osalenutele võimalus esitada ka kirjalikult ettepanekuid ja

kommentaare, et nende abil paremini kaardistada eri huvirühmade seisukohti eelnõu

koostamise protsessis. Huvirühmade tagasiside eelnõu ettevalmistamisele on olnud valdavalt

positiivne – alaealiste töötamise tingimuste mõistlikku leevendamist peetakse vajalikuks

sammuks, mis kinnitab vajadust eelnõuga edasi liikuda.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, toimik 25-1105, Justiits-

ja Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule,

Lastekaitse Liidule, Eesti Pereettevõtjate Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti

HR Seltsile, Eesti Personalijuhtumise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale,

Sotsiaalkindlustusametile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Eelnõu kohta olid märkused Haridus- ja Teadusministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojal, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidul, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojal, Eesti Ametiühingute Keskliidul, Eesti Tööandjate Keskliidul,

Tööinspektsioonil, Tervise Arengu Instituudil, Lastekaitse Liidul, Eesti Õpilasesinduste Liidul,

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul. Märkustega arvestamise või

mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2025. a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

10.12.2025 nr 2-2/4136-1

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame tagasisidet

hiljemalt 05.01.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusministri ülesannetes

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) rakendusakti kavand;

4) seletuskirja lisa (märkuste ja ettepanekute tabel).

Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit

Tööinspektsioon

Tervise Arengu Instituut

MTÜ Lastekaitse Liit

Eesti Õpilasesinduste Liit

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei

Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkindlustusamet

Haridus- ja Teadusministeerium

Stella Vogt

+372 5886 4172, [email protected]