Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele

EELNÕU

12.02.2026

Töölepingu seaduse muutmise seadus

§ 1. Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõigetes 4–42“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö

tegemiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 sätestatud tegevusvaldkonna

piiranguid kohaldamata.“;

3) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks

kauem kui:

1) kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune

puhkeaeg;

2) viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal;

3) kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.“;

4) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne viie tööpäeva möödumist alaealise

registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris, välja arvatud juhul,

kui tööinspektor on saanud tööandjalt käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed varem ja

andnud alaealise töötamiseks nõusoleku enne alaealise registreerimist töötamise registris.“;

5) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja 58“;

6) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 56 ja 57“ tekstiosaga „§-s 57“.

§ 2. Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2026. a

_________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

17.02.2026 nr 2-2/4136-3

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

esitamine Vabariigi Valitsusele

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) rakendusakti kavand;

4) seletuskirja lisa (märkuste ja ettepanekute tabel).

Stella Vogt

+372 5886 4172, [email protected]

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava

puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“

muutmine

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

§ 10 lõike 7 alusel.

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava

puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) töölepingu seaduse §-s 57 ettenähtud osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse

28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest;“;

2) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaealise ja“;

3) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „alaealise või“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo Ahti Kuningas

Majandus- ja tööstusminister Kantsler

1

Töölepingu seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Eelnõu esitati teises kooskõlastusringis kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile,

MTÜ Lastekaitse Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile. Eelnõu osas avaldasid

arvamust Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Ametiühingute Keskliit, Tööinspektsioon ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik. Eelnõu võttis teadmiseks Sotsiaalkindlustusamet.

Eelnõu esitati esimeses kooskõlastusringis kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete

Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Lastekaitse Liidule, Eesti Pereettevõtjate Liidule, Eesti Hotellide

ja Restoranide Liidule, Eesti HR Seltsile, Eesti Personalijuhtumise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale,

Sotsiaalkindlustusametile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Eelnõu kooskõlastas märkustega Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium

ning vaikimisi Justiits- ja Digiministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

Kliimaministeerium. Märkusteta kooskõlastas Rahandusministeerium. Eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Tööinspektsioon,

Tervise Arengu Instituut, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

2

Teine kooskõlastusring

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Justiits- ja

Digiministeerium

Tagasiside eelnõule:

1. Palume EN vormistada vastavalt Riigikogu

juhatuse 10.04.2014. a otsusega nr 70 kehtestatud

eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhendile,

kättesaadav Eelnõu ja seletuskirja vormistamise

juhend.pdf, sh:

1) veerised seadistada vasakul 3 cm, üleval, all,

paremal 2 cm;

2) EN põhiteksti lõpus kolm tühja rida enne RK

esimehe nime.

2. Eelnõu punkt 2: Palume selguse huvides lisada

viite, et arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2

toodud piiranguid. Kui seda ei lisata, palume

selgitada seda seletuskirjas, miks seda ei lisata.

Arvestatud. Eelnõu vormistus on viidud vastavusse

viidatud nõuetega.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

Selgitame, et TLS § 7 lõige 2 kohaldub kui üldreegel

igas olukorras, mis puudutab alaealise töötamist.

Lisaks on TLS § 7 lõike 2 järgimine nõutud lõikele 2

järgnevate kõikide lõigete puhul, samal ajal § 7

teistes lõigetes ei ole tehtud ühtki viidet eraldi veel

lõikele 2. Samuti kui teistes § 7 lõigetes ei ole

kordagi viidatud lõikele 2, siis kui nüüd §-i 7 lisatava

ühe lõike puhul seda teha, võib see hakata tekitada

küsimusi normi adressaatides. Seetõttu § 7 ühtse

sõnastuse ja segaduse vältimise huvides ei pea me

otstarbekaks teha väljapakutud täiendust. Oleme

täiendanud eelnõu seletuskirja selgitusega, et

sarnaselt nagu § 7 lõigete 3–41 puhul, tuleb ka uue

3

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

3. Eelnõu punkt 6: Kas selle kehtetuks tunnistamise

tõttu oleks vajalik ka rakendussäte? Kui leiate, et ei

ole, palume seletuskirjas selgitada, kuidas

puhkusearvestus toimib ja peaks arvestama

kehtivate töölepingute puhul.

Tagasiside seletuskirjale:

1. Sissejuhatus, 1.1. Sisukokkuvõte (lk 1): See lõik

võiks olla seaduse eesmärgi all, sest teeb

sisukokkuvõtte liiga pikaks. Sisukokkuvõte peaks

olema lühike ja kokkuvõtlik, kus on lühidalt toodud

lahendatav küsimus ja seos kehtiva õigusega,

eesmärk, lahendusettepanek ja mõju (sh mõju

halduskoormusele).

2. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, lk 3: Seaduse

või selle sätte kehtetuks tunnistamisel või

muutmisel esitatakse eelnõu seletuskirjas nende

õigusaktide sätete loetelu, mis sisaldavad otsest

viidet kehtetuks tunnistatavale või muudetavale

seadusele või sättele, ning põhjendatakse, miks on

viitavat sätet muudetud või jäetud muutmata.

Samamoodi analüüsitakse ka kaudseid viiteid

(HÕNTE § 43 lg 2).

lõike 42 rakendamisel arvestada § 7 lõikes 2

sisalduva üldreegliga.

Arvestatud. Oleme täiendanud eelnõu §-ga 2

(jõustamissättega), mis sätestab, et eelnõu § 1 punkt

6 (TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamine) jõustub 2027.

aasta 1. jaanuaril.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on muudetud.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

4

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Jäänud arvestamata: Järelevalve (TLS § 115 lg 1, §

118, ) on palju viiteid muudetavatele normidele. Ka

neid tuleks käsitleda seletuskirjas ja need välja

tuua.

3. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, lk 3:

Seletuskirjas esita alati eelnõu põhiseaduspärasuse

analüüs. Eelnõu seletuskirjas

too põhiseaduspärasuse analüüs seletuskirja 3. osas

“Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs” eraldi viimase

alajaotusena välja (nt 3.1. TLS muutmine; 3.2.

Põhiseaduspärasus). Kui loetavuse huvides on

mõttekam esitada põhiseaduspärasuse põhjalik

analüüs konkreetse sätte põhjenduse juures, saab

seletuskirja 3. osa viimases alajaotuses esitada viite

vastavale argumenteeritud analüüsile ning

alajaotuses esitada üksnes kokkuvõtlik järeldus.

Või vastupidi, põhjalik analüüs esitatakse viimases

alajaotuses ning vastavat piirangut sisaldavate

normide juures on viide eraldi alaosas esitatud

põhiseaduspärasuse analüüsile. Kui eelnõuga

kavandatud muudatused ei riiva nt põhiõigusi,

tuleb seda põhiseaduspärasuse analüüsi alajaotuses

märkida. Näiteks kui kavandatud muudatus on

formaalne (muudetakse üksnes asutuse nimetus

vms). Samas palume meeles pidada, et riive on

igasugune ebasoodus mõjutamine ja see, et riive on

proportsionaalne, ei tähenda, et riivet ei ole.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

5

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Isegi kui leiate, et riive on proportsionaalne või ei

ole olulist PS riivet muudatustega, siis tuleks seda

selgitada ikkagi ja see välja tuua, st

põhiseaduspärasust peab olema käsitletud

seletuskirjas. Iseenesest alaealistega seonduvad

töötingimused peaks olema puutumuses PS §-dega

29, 28 ja 27.

4. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, lk 3: Sisuliselt

see ju tähendab, et saab igas tegevusvaldkonnas.

Kas võiks selle siis välja öelda siin?

5. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, lk 5: Kas me

saame õigesti aru, et II ringi EN versioonis

mõeldakse „õppimiskohustusliku alaealise“ all

HaS mõttes õppimiskohustust (HaS § 10.1)? Kui

jah, võiks seda selguse huvides täpsustada, et nii oli

enne ja jääb ka praegu ja viidata HaS

regulatsioonile.

6. 4. Eelnõu terminoloogia, lk 8: Hea siduv viide.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

Selgitatud. Selgitame, et õppimiskohustuse

hindamisel tuleb lähtuda töölepingu seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse 602 UA punktiga 1 TLS-

i §-i 7 lisatud lõikest 11 (RT I, 03.02.2026, 15), mis

määratleb TLS-is termini „õppimiskohustus“

erinevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) §-s

101 sisalduvast õppimiskohustuse terminist. TLS-i

tähenduses on õppimiskohustus alaealisel kuni

põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks

saamiseni. Seega ei mõelda „õppimiskohustusliku

alaealise“ all HaS-i mõttes õppimiskohustust, st

kohaldamisele ei kuulu HaS-i §-s 101 sätestatud

õppimiskohustuse termin. Eelnõu seletuskirja on

vastava selgitusega täiendatud.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

6

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

7. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele, lk 8:

Palume lisada ka info, kas Euroopa Komisjoni

teavitamine vajalik (direktiivi rakendamine

esialgsest rakendamisest avaramalt) ning kui ei, siis

mis õiguslikul alusel. Selleks ka vastavustabel

vajalik?

8. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade

kaasamine ja avalik konsultatsioon, lk 13:

Selgem oleks see sulgudes.

9. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade

kaasamine ja avalik konsultatsioon, lk 13: Palun

vaadake see koht üle, midagi on siin vale. Varem

oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium?

Selgitatud. Selgitame, et ka varem on korduvalt

muudetud, kas täiendatud või täpsustatud, TLS-i neid

sätteid, mille aluseks on olnud mõni direktiivist

tulenev õigusnorm. Nende muudatuste puhul me ei

ole Euroopa Komisjoni eraldi teavitanud ega

koostanud vastavustabeleid. Seetõttu ei ole ka selle

eelnõu puhul peetud vajalikuks direktiivi 94/33 ühe

vabatahtliku sätte ülevõtmise kohta vastavustabeli

koostamist ja sellest Euroopa Komisjoni teavitamist.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 2 TLSi lisatava § 7 lõike 42

kohta, mis reguleerib 7-17-aastase alaealise

töötamist pere-ettevõttes, märkisime varasemas

kooskõlastuskirjas (06.11.2025 kiri nr 1.2-3/2539-

2), et üksnes sõlmitava töölepingu tähtajalisus ei

taga direktiivi 94/33 artikli 2 punktis 2b sätestatud

tingimuse täitmist, arvestades, et TLS § 9 lg 1 järgi

võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni 5 aastaks.

Eelnõu koostaja ei ole meie märkusega arvestanud,

selgitades, et „reeglina töötavad alaealised

lühiajaliselt ja hooajaliselt, eelkõige suveperioodil.

Mittearvestatud. Direktiivi 94/33 artiklis 2 ei ole

sätestatud pereettevõttes tehtava lühiajalise töö jaoks

konkreetset ajalist piirangut, st ei ole kuidagi piiratud

lühiajalise töö tegemise kestust pereettevõttes.

Pereettevõttes töötamine erineb oma olemuselt

tavapärasest töösuhtest, kuna töötamine toimub

perekondlikus keskkonnas, kus alaealise heaolu ja

tema huvidega arvestamine võiks olla kõige enam

tagatud võrreldes muus töökeskkonnas töötamisega.

Seega, isegi kui tähtajalise töölepingu võib sõlmida

7

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Seega ei ole väga suurt ohtu, et alaealine läheb ühte

kohta 13-aastaselt tööle ja töötab samas kohas kuni

18. eluaastani, muidugi võib olla ka erandeid, kui

alaealine seda soovib.“.

Eeltoodud põhjendus ei ole veenev. Eelnõu

seletuskirja kohaselt „kehtivas seaduses sellist

pereettevõttes mis tahes valdkonnas töötamise

erandit praegu ette nähtud ei ole.“. Kuna eelnõu

TLS §-i 7 lisatav lõige 42 reguleerib just pere-

ettevõttes töötamist, mida kehtiv seadus sellisel

kujul ei võimalda, ei saa olemasoleva praktika

pinnalt pereettevõttes töötamise kohta selliseid

järeldusi teha. Ka eelnõu seletuskirjast nähtub, et

pere-ettevõttes töötamine on oma iseloomult

piisavalt teistsugune. Seetõttu võib vastavate

piirangute puudumine viia selleni, et alaealine

töötab sellises ettevõttes mitte üksnes hooajaliselt

ja lühiajaliselt, vaid kogu maksimaalselt lubatud 5

aasta vältel. Arusaamatuks jääb ka vastuses välja

toodud 13-aastase töötamine, kuigi säte reguleerib

töötamist alates 7. eluaastast. Öeldut arvestades

peaks alaealise töötamine pere-ettevõttes olema

täpsemalt reguleeritud, et see vastaks ülal viidatud

direktiivi nõuetele ja tagatud oleks alaealise

töötamise lühiajalisus. Palume eelnõu vastavalt

korrigeerida.

kuni 5 aastaks, siis me ei näe näiteks seda ohtu, et

pereettevõttes töötamise korral hakataks alaealisi

tööjõuna kuidagi kuritarvitama, mille vältimiseks

oleks vaja kehtestada konkreetne ajaline piirang.

Asjaolu, et tähtajalise töölepingu maksimaalne

kestus võib TLS-i § 9 lõike 1 kohaselt ulatuda kuni

viie aastani, ei tähenda automaatselt seda, et

pereettevõttes töötamine muutuks direktiivi

kõnealuse sätte tähenduses mittelühiajaliseks. Peale

selle on meil TLS-i §-dega 9 ja 10 võetud üle

Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ, 28.

juunist 1999, milles käsitletakse raamkokkulepet

tähtajalise töö kohta, ning nende sätetega seoses ei

ole meil Euroopa Komisjoniga mingisugust

rikkumismenetlust olnud.

8

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

2. Palusime oma eelnevas kooskõlastuskirjas

täiendada eelnõu teksti pere-ettevõtte

definitsiooniga. Olete oma vastuses välja toonud, et

„mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud liikmesriigi

õiguses sisustada.“ Samas olete seletuskirjas

märkinud, et „EL-is puudub ühtne pereettevõtte

definitsioon, mida kohaldataks eranditult kõigis

valdkondades, ka õigusaktides kasutatakse seda

mõistet erinevates tähendustes. ELis oli 2015.

aastal üle 90 pereettevõtte definitsiooni“. Teie poolt

väljatoodud põhjused ettepaneku mittearvestamise

kohta on vastuolulised ega aita kaasa pere-

ettevõttes töötamise regulatsiooni rakendamisele

praktikas. Palume täiendada eelnõu pere-ettevõtte

definitsiooniga või täiendada seletuskirja

selgitusega, kuidas tuvastada praktikas pere-

ettevõte, kui selge definitsioon puudub selleks nii

EL- kui ka siseriiklikus õiguses.

Mittearvestatud. Oleme ka varem selgitanud, miks

ei ole lubatud Eestil riigisiseses õiguses defineerida

terminit „pereettevõte“. Samuti on seda küsimust

selgitatud eelnõu seletuskirjas ja märgitud, et

tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites

kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse

ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte

seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei

viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse

ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu

EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et

EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole

lubatud, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole

otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu

õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses

tuntud õigusmõistetest ja õigusinstituutidest

lähtudes. Kuna mõiste „pereettevõte“ on EL-i

autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2

lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust

mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud

määratleda mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus.

Eesti Ametiühingute

Keskliit

1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TLS § 7

lõikega 42. Täienduse kohaselt võib

pereettevõttes 7–17-aastase alaealisega sõlmida

tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks igas

tegevusvaldkonnas.

Jääme 28.10.2025 esitatud seisukoha juurde, et

juba seadust lugedes peaks aru saama, millist

tööandjat loetakse pereettevõtteks. Pereettevõtte

Mittearvestatud. Oleme ka varem selgitanud, miks

ei ole lubatud Eestil riigisiseses õiguses defineerida

terminit „pereettevõte“. Samuti on seda küsimust

selgitatud eelnõu seletuskirjas ja märgitud, et

tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites

kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse

ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte

seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei

9

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

mõiste on vajalik, et seadust rakendataks ja

järelevalvet teostataks ühetaoliselt. Nõrgema poole

kaitse põhimõttega on vastuolus määratlemata

õigusmõistete lisamine seadusesse, mida

sisustatakse õiguskäibes ainult tõlgendamise teel.

Eelnõu soosib olukordi, kus alaealistega võidakse

sõlmida töölepinguid ettevõtetes, mis ainult

tööandja hinnangul on pereettevõte. Määratlemata

õigusmõiste „pereettevõtte“ lisamisel seadusesse

jääb arusaamatuks, mille alusel Tööinspektsioon

nõusoleku andmisel töötamiseks ja järelevalve

teostamisel hakkab hindama, kas tegemist on

pereettevõttega. Juhul, kui seaduse muutmisel juba

lähtutakse sellest, et seaduses kasutatava mõiste

sisu tekib selle tõlgendamisel, siis järelikult on vaja

ära oodata kõrgema kohtu otsuseid. On väga

ebatõenäoline, et töövaidluste algatajateks oleksid

tööandjad. Ilmselgelt ei ole alaealised võimelised

algatama töövaidlusi, kui nad töötavad tööandja

juures, mis tööandja hinnangul on pereettevõte.

TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 aastasel on piiratud

teovõime. Seega lapsevanem lapse seadusliku

esindajana peaks kaitsma alaealise huve lepingu

sõlmimisel, täitmisel ja ka juhul, kui on vaja

pöörduda töövaidlusorganisse. Tulenevalt

eeltoodust jääb tõenäoliselt määratlemata

õigusmõiste „pereettevõte“ ilma tõlgenduseta.

Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 94/33/EÜ noorte

kaitse kohta tööl artikkel 2 lõige 2 punkt b kohustab

viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse

ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu

EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et

EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole

lubatud, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole

otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu

õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses

tuntud õigusmõistetest ja õigusinstituutidest

lähtudes. Kuna mõiste „pereettevõte“ on EL-i

autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2

lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust

mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud

määratleda mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus.

Saame aru, et pereettevõttes töötamine (oma

vanemate abistamine) on igati normaalne tegevus,

samas märgime, et tihti töötavad alaealised

mitteametlikult ja kirjaliku töölepinguta, kuigi

esinevad töösuhetele omased tunnused. Samuti

praegusel juhul, kus TLS-i § 7 lõike 4 teise lause

kohaselt ei ole 7–12-aastaste alaealiste töötamine

väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevuse valdkonda üldsegi lubatud,

tähendab see seda, et pereettevõttes laste tehtavaid

abistava iseloomuga töid väljaspool nimetatud nelja

tegevusvaldkonda tuleb käsitada seaduse

rikkumisena, mille tõttu on Tööinspektsioonil õigus

algatada konkreetse pereettevõtte suhtes TLS-i § 7

lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlus ja

10

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

EL-i liikmesriike tagama noorukite töö range

reguleerimise ja kaitsmise. Eelnõuga kavandatav

muudatus alaealiste töötamiseks pereettevõttes,

mis võimaldab töötada igas tegevusvaldkonnas,

võib olla vastuolus direktiiviga 94/33/EÜ, mille

järgi peaks riik tagama noorte kaitse majandusliku

ekspluateerimise eest ja mis tahes töö eest, mis

võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist,

vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või

takistaks hariduse omandamist. Pereettevõttes

töötamine ehk oma vanemate abistamine on igati

normaalne tegevus, kuid selleks ei peaks

perekonnaliikmed sõlmima kirjalikke töölepinguid

ja töötamist kajastama töötamise registris.

Pereettevõttes oleks võimalik olukord, kus

lapsevanema ettevõte (sisuliselt lapsevanem)

sõlmiks lapsega osalise ajaga töölepingu.

Lapsevanem tööandjana peaks lepingu sõlmimisel

kokku leppima lapsele makstava töötasu,

tööülesanded, konkreetse palgapäeva jms.

Lapsevanem tööandjana peaks täitma kõiki

tööandja kohustusi: maksma maksud riigile, iga

kuu palgapäeval maksma lapsele töötasu, tagama

ohutud töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele

vastavad töötingimused, pidama tööajaarvestust,

töökohustuste rikkumisel juhtima tähelepanu

rikkumisele hoiatamisega, vajadusel esitama

kirjaliku ülesütlemisavalduse, tegema kandeid

töötamise registris jms. Lisaks tekib küsimus, kes

määrata füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku

suuruse rahatrahvi või karistada juriidilist isikut kuni

32 000 euro suuruse rahatrahviga (TLS § 118).

Soovime eelnõuga eelkirjeldatud olukorda

parandada ja samuti suurendada alaealiste õiguste

kaitset sellega, et soodustame alaealisega

pereettevõttes töötamiseks töölepingu sõlmimist, mis

annab alalisele töötajale TLS-is sätestatud

sotsiaalsed tagatised, mida aga ei paku mitteametlik

töötamine või muu võlaõigusliku lepingu alusel

töötamine.

Samuti on eelnõu seletuskirjas selgitatud, et

alaealisega pereettevõttes väljaspool kultuuri-,

kunsti-, spordi- või reklaamitegevusvaldkonda

tähtajaliseks töötamiseks töölepingu sõlmimise

võimaluse seaduses ette nägemine võimaldaks

noorel töötada seaduslikult, alustada varakult

pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga

ning tagaks talle toetatud ja turvalises keskkonnas

esmase töökogemuse omandamise.

Lapse seaduslik esindaja peab lähtuma sellest, et tal

on kohustus käituda lapse huve arvestavalt (LasteKS

§ 21) ja kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb

esikohale seada lapse huvid (LasteKS § 5 p 3). Nii

peavad ka vanemad lapse seaduslike esindajatena

pidama silmas lapse igakülgset heaolu (PKS § 118 lg

1).

11

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

kaitseb lapse õigusi, kui tema töölepingut rikutakse

– nt ei maksta kokkulepitud tasu vmt, kui

töölepingu tema eest on sõlminud sama isik, kes

omab pereettevõtet. Seega jäävad lapse õigused

kaitsmata. Jääme oma varasemalt esitatud

seisukoha juurde, et puudub vajadus laste töö

reguleerimiseks oma peres.

2. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TLS § 8

lõiget 2. Muudatuse kohaselt võiks alaealine

töötada suvevaheajal 2 kuud tingimusel, et saab

vähemalt neljanädalase järjestikuse puhkeaja, 5

kalendripäeva ühe nädala pikkusel

koolivaheajal ja 10 kalendripäeva kahe nädala

pikkusel koolivaheajal.

Koolis käiva alaealise peamiseks ülesandeks on

hariduse omandamine. Samas on hea, kui alaealine

saab töötamise kogemuse varakult. Peame

mõistlikuks lahendust, mille kohaselt alaealine

saab töötada kaks kuud suvevaheajal. Lühikeste

vaheaegade korral peaks saama ka puhata ja seega,

kui töötada sisuliselt koolivaheajal kõikidel

tööpäevadel, siis muudeks tegevusteks ei pruugi

aega jääda. Leiame, et õigus töötada ei tohiks olla

pikem kui pool koolivaheaja kestusest.

Töökogemust omandada ja tööharjumust

kujundada on võimalik ka lühiajaliselt töötades.

Mittearvestatud. Kordame varem selgitatut.

Eelnõuga kavandatavate seadusmuudatuste eesmärk

on lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat

korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta

senisest paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele

paremad võimalused esmast töökogemust omandada

ja tööharjumust kujundada. Koolivaheaegadel

pikemalt töötamine on võimalus noortele, mitte

kohustus. Alaealisi ei sunnita koolivaheaegadel

töötama – töötamine eeldab nii alaealise enda tahte

olemasolu kui ka tema seadusliku esindaja

nõusolekut. Eelnõuga ette nähtud koolivaheaegadel

töötamise aja ülempiirid tagavad, et alaealisele jääb

aega ka muudeks tegevusteks.

Samuti leiame, et jäik piirang, mille kohaselt võiks

alaealine töötada üksnes kuni poole koolivaheaja

kestusest, ei arvesta nende alaealiste huvidega, kes

soovivad ja on võimelised töötama pikema perioodi

vältel, näiteks selleks, et saada sisukamat

töökogemust ja teenida sissetulekut.

12

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

3. Eelnõu § 1 p 4 asendatakse TLS § 8 lõikes 3 sõna

„kümne“ sõnaga „kahe“. Lühendatakse

Tööinspektsiooni poolt nõusoleku andmise

tähtaega.

Alaealine ei peaks tööle asuma enne kui

Tööinspektsioon on selleks nõusoleku andnud.

Tööinspektsioonile peab jääma aega, et hinnata töö

sobivust alaealisele. EAKL ei ole vastu 10-päevase

tähtaja lühendamisele, kuid kaks päeva on meie

hinnangul liialt lühike aeg veendumaks, et

konkreetne töö on lapsele ohutu. Kahepäevane

tähtaeg võib praktikas vähendada tegeliku

järelevalve tõhusust ja muuta nõusoleku

formaalseks. Kümnepäevast tähtaega võiks

vähendada 5 päevani. Ka Tööinspektsiooni

hinnangul on vajalik 5 päevane tähtaeg, sest

Tööinspektsiooni ressursid on piiratud.

4. Eelnõu § 1 p 6 tunnistab TLS § 56 kehtetuks.

Eelnõu kaotab alaealise töötaja pikendatud

põhipuhkuse erisuse.

Eelnõu vähendab alaealise põhipuhkust, sest

põhipuhkuse kestuse lühendamine suurendab

tööandjate motivatsiooni alaealisi tööle võtta.

Eelnõu koostamisel peaks lähtuma ka alaealiste

huvist. Väga paljud 16–17-aastased alaealised

töötavad kogu kalendriaasta jooksul. Alaealistele

pikema põhipuhkuse andmise põhjuseks on nende

suurem vajadus puhkuse järele, võttes arvesse

Arvestatud. Eelnõu on muudetud.

Mittearvestatud. Selgitame, et kõnealuse

muudatuse tegemine on ajendatud järgmisest:

- üheks põhiliseks keerukuseks, mis tööandjate

jaoks alaealiste tööle võtmisega seostub, on

alaealiste töötamisele kehtestatud seadusest

tulenevad piirangud. Alaealiste töötamisele

seatud piirangud teevad tööandjatele

alaealiste värbamise keeruliseks (vt Praxise

2025. a uuring lk 82). Seega, mida vähem

erisusi kohaldub alaealistele töötajatele, seda

motiveeritumad on tööandjad alaealisi tööle

13

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

nende arengulisi eripärasid ja piiranguid

töökeskkonnas. Pikema põhipuhkuse näol on

tegemist täiendava kaitsemeetmega noore töötaja

taastumisaja pikendamiseks. Koolis käivatele

alaealistele on oluline, et töö ja õppimine oleks

tasakaalus ning kindlasti vajavad nad pikemat

põhipuhkust lisaks tervise kaitsmisele ka hariduse

omandamiseks. Eeltoodud põhjustel leiame, et 35-

päevase puhkuse lühendamine ei ole vajalik ja

pikem põhipuhkus suurendab alaealiste

motivatsiooni sõlmida töölepinguid.

võtma, mis omakorda suurendab alaealiste

võimalusi esimese töökogemuse saamiseks;

- Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta analüüsist

varase töökogemuse soodustamiseks

kooliealiste noorte seas ilmnes, et alaealiste

töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud

suveperioodile – suve algus (juuni, juuli), mil

lõppeb kool, on 7–17-aastaste töötamise

alguse haripunkt1. Samuti Praxise 2025. aasta

uuringu kohaselt võetakse alaealisi enamasti

ajutiselt tööle hooajaliselt suveperioodiks ja

kooli kõrvalt töötamine on harvem. Lisaks

üldjuhul töötavad noored kooli kõrvalt

osaajaga. Eelnev tähendab seda, et alaealine

ei teeni üldjuhul kalendriaastas välja kehtiva

seadusega ettenähtud 35 põhipuhkusepäeva;

- kooliealiste noorte senisest tagasisidest on

ilmnenud, et alaealised ise soovivad tööelus

täiskasvanutega võrdset kohtlemist, sh

võrdsete töötingimuste rakendamist nende

suhtes.

Alaealiste töötajate põhipuhkuse lühendamine 35

kalendripäevalt 28 kalendripäevani on kooskõlas nii

EL-i õiguse kui ka rahvusvahelise õigusega. Euroopa

sotsiaalharta kohustab lepingupooli tagama, et alla

18-aastased töötajad saavad aastas vähemalt neli

nädalat tasustatavat puhkust (artikkel 7 lõige 7).

1 Sotsiaalministeerium. 2020. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas, lk 21. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas.pdf.

14

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise tulemusena

kohaldub alaealistele edaspidi 28 kalendripäeva

pikkune iga-aastane põhipuhkus, mis vastab Euroopa

sotsiaalhartas sätestatud miinimumnõudele.

Tööinspektsioon 1. Soovime esmalt välja tuua ühe tähelepaneku, mis

puudutab alaealise seadusliku esindaja nõusolekut

õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks

koolivaheaegadel. Eelnõu punktiga 3 muudetakse

TLS-i § 8 lõiget 2. Muudatuse kohaselt ei tohi

alaealise seaduslik esindaja anda nõusolekut

õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem

kui kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et

alaealisele jääb vähemalt neljanädalane

järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe

nädala pikkusel koolivaheajal ja kümme

kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.

TI juhib tähelepanu, et välistada ei saa suvevaheaja

kõrval ka pikemat kui kahe nädala pikkust

koolivaheaega. Nii võib see olla näiteks

kutseõppeasutuses, kus on õppeaastas ette nähtud

vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa

nädalat vaheaega ning lähtuma ei pea põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses koolivaheaegadele

sätestatust, v.a juhul, kui kool pakub lisaks

kutseharidusele ka üldkeskharidust

(kutseõppeasutuse seaduse § 27 lg 2 ja 51 lg 4).

Koolivaheaeg, mis ei ole suvevaheaeg, kuid satub

olema pikem kui kaks nädalat, tekitab aga eelnõus

Mittearvestatud. Selgitame, et õppimiskohustuse

hindamisel tuleb lähtuda töölepingu seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse 602 UA punktiga 1 TLS-

i §-i 7 lisatud lõikest 11 (RT I, 03.02.2026, 15), mis

määratleb TLS-is termini „õppimiskohustus“

erinevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) §-s

101 sisalduvast õppimiskohustuse terminist. TLS-i

tähenduses on õppimiskohustus alaealisel kuni

põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks

saamiseni. Seega ei mõelda „õppimiskohustusliku

alaealise“ all HaS-i mõttes õppimiskohustust, st

kohaldamisele ei kuulu HaS-i §-s 101 sätestatud

õppimiskohustuse termin.

Kuivõrd kutseõppeasutusse ei saa asuda õppima enne

põhihariduse omandamist ja põhihariduse

omandamise järgselt ei ole enam alaealine

õppimiskohustuslik (TLS-i § 7 lõike 11 kohaselt, mis

jõustub 13.02.2026), siis ei ole kutseõppeasutustega

seonduv mure relevantne, millest tulenevalt oleks

vaja muuta eelnõu.

15

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

pakutud sõnastusest lähtudes küsimuse alaealisele

selles ajavahemikus lubatavast tööajast.

2. Teiseks avaldame muret ja mittenõustumist

kavandatava muudatusega, millega asendatakse

TLS-i § 8 lõikes 3 sõna „kümne“ sõnaga „kahe“

(eelnõu punkt 4). Muudatuse kohaselt piisaks 7-12-

aastase alaealise tööle lubamiseks kahe tööpäeva

möödumisest, arvates alaealise registreerimisest

töötamise registris koos TLS § 8 lg-s 4 sätestatud

andmete esitamisega TI-le. Kui TI ei ole selle

tähtaja jooksul alaealise tööleasumise nõusolekust

keeldunud, eeldatakse TI nõusolekut (TLS § 8 lg

6).

TI on seisukohal, et kahe tööpäeva pikkune tähtaeg

nõusoleku andmiseks on liiga lühike ega pruugi

tagada samaaegselt nii alaealise töötamiseks

vajalikku eelkontrolli kui soovitud ajalist

kokkuhoidu tööandjale.

Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et TI varasema

kinnituse kohaselt ei ole TI üldjuhul teinud 7–12-

aastase alaealise tööle lubamise kohta keelduvat

otsust töö sisu puudutavatel põhjustel ja tegemist

on olnud üksikjuhtumitega, mil on keeldutud

alaealist tööle lubamast. Selgitame, et nõusoleku

andmisest keeldumist on tulnud ette vähe just sellel

põhjusel, et kümne tööpäevane tähtaeg on

Arvestatud. Eelnõu on muudetud.

16

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

võimaldanud tööandjalt täiendavate andmete

küsimist, vajadusel tööandja nõustamist, mille

tulemusena on tööandja saanud kohandada töö sisu,

-aega või -korraldust alaealisele sobivaks ning

alaealise on saanud seetõttu siiski tööle lubada.

Praktikas tuleb sageli ette, et tööandjad ei esita

töötamise kandega samaaegselt TI-le piisavalt

andmeid, et hinnata alaealise töötaja töötingimusi.

Teave esitatakse pahatihti viivitusega ja osaliselt

ning vajalike andmete (töö sisu, tööaeg, töötasu,

õppimiskohustus, vanema nõusolek) saamiseks

tuleb esitada tööandjale täpsustavaid päringuid.

Direktiivi 94/33/EÜ art 5 lg 1 kohane pädeva

asutuse luba ei tähenda aga üksnes teavitamise ja

andmete esitamise kohustuse täitmise formaalset

kontrolli. TI peab pärast andmete saamist

veenduma, et töö ei ole alaealisele keelatud (TLS §

7 lg-d 2 ja 3), alaealise töötingimused on seaduses

sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine

soovib teha tööd (TLS § 8 lg 5). Veel enam, kui

tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi

väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine

ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma

tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise

tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse

lastekaitsetöötaja juuresolekul (§ 8 lg 7). Kahe

tööpäeva jooksul eelnimetatud asjaoludes

17

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

veendumine võib seega mõnedel juhtudel olla ka

võimatu.

Sisuline hinnang töö sobivusele eeldab sageli

suhtlust tööandjaga (vajadusel alaealise seadusliku

esindajaga), selgitamist ja nõustamist. Juhul kui

nõusoleku andmiseks ettenähtud tähtaja jooksul ei

ole tööandja alaealise tööle lubamiseks vajalikke

tingimusi suutnud siiski täita, tuleb TI-l nõusoleku

andmisest keelduda. Arvestades eelmärgitut toob

tähtaja lühendamine kahele tööpäevale usutavasti

kaasa oluliselt rohkem nõusoleku andmisest

keeldumisi, mis tähendab viimaks tööandjale

rohkem ebamugavusi ega aita saavutada oodatud

ajavõitu. Selgitame, et tõhusa ja sisulise kontrolli

tagamiseks on vajalik vähemalt viie tööpäeva

pikkune tähtaeg.

Eelnõu seletuskirjas selgitatakse samuti, et kuivõrd

alaealiste töötingimusi ja töökeskkonda

kontrollitakse jätkuvalt järelevalve käigus, sh

juhtumi põhjal ehk konkreetsete vihjete või

kaebuste alusel, on alaealiste õiguste kaitse tagatud

sama tõhusalt kui enne. TI ei saa selle arusaamaga

nõustuda ning leiab, et hilisem sekkumise võimalus

ei taga kindlasti samavõrd tõhusat kaitset kui

ennetav tegevus. Lastekaitseseaduse § 6 lg 1

esimese lause kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu

tagamiseks lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske

18

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

ennetada. Ennetav kontroll on vältimaks laste

töötamist neile sobimatutel töödel asendamatu

tähtsusega ning laste õigusi ja huve ei ole võimalik

kaitsta piisavalt tagantjärele, kui nad on juba

sellisele tööle asunud. Seetõttu ei saa TI anda

nõusolekut ebapiisava teabe olukorras, olemata

nõusoleku andmiseks vajalike tingimuste

täidetuses veendunud. Märgime lisaks, et hilisem

järelevalvemenetlus on lisaks vähemale tõhususele

kahtlemata nii tööandjale kui TI-le koormavam kui

nõusoleku andmise menetluses tööandjaga

koostöös alaealisele sobilike töötingimuste

loomine.

TI juhib lisaks tähelepanu ka asjaolule, et TI

ressursid on täna juba niigi piiratud. 7–12-aastaste

alaealiste töötamise teadete menetlemine on

käesolevalt ühe ametniku vastutusala (lisaks

omavad vastavaid teadmisi veel kaks ametnikku

üksnes asendamiseks), kes täidab neid ülesandeid

muude ülesannete hulgas.

Eelnevale tuginedes palub TI kaaluda veelkord 7-

12-aastase alaealise tööle lubamiseks TI nõusoleku

andmise tähtaja pikkust ning näha ette TI

nõusoleku andmiseks mitte lühem kui viie

tööpäeva pikkune tähtaeg.

soolise

võrdõiguslikkuse ja

1. Olen varsemalt teinud märkuse eelnõuga TLS § 56

kehtetuks tunnistamise kohta, mis lühendaks

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

19

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

võrdse kohtlemise

volinik

alaealise põhipuhkuse 35 kalendripäevalt 28

kalendripäevale. Tegemist on töötingimuste

muutmisega, mis võib kaudselt diskrimineerida

tüdrukuid ja noori naisi, kes seletuskirja andmetel

moodustavad noorte töötajate seas enamuse.

Lühem puhkus suurendab ületöötamise ja stressi

riski, eriti koolikohustuslikele noortele, kelle

peamiseks ülesandeks peaks olema õppimine.

Viitasin asjaolule, et seletuskirjas puudus vastav

mõjuanalüüs. Tegin ettepaneku koostada

mõjuanalüüs soolises lõikes ning kaaluda

võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust

vähemalt kuni 16. eluaastani. Minu märkusega ei

ole arvestatud, viidates sotsiaalministeeriumi

analüüsile alaealiste töötajate kohta selles osas, et

alaealised töötavad osaajaga ja peamiselt

suveperioodil, mistõttu ei kogu alaealine niikuinii

kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva.

Kehtiv TLS ei seo puhkuse pikkust sellega, kas

töötatakse osalise või täistööajaga ega sellega, kas

tegemist on hooajatööga või mitte. Pikendatud

põhipuhkuse eesmärk on kindlustada alaealise

sotsiaalne areng ja hariduse omandamine ning

tagada töötervishoiu- ja tööohutusalane

kõrgendatud kaitse. Seega palun endiselt koostada

mõjuanalüüs soolises lõikes ning kaaluda

võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust

vähemalt kuni 16. eluaastani.

20

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

2. Samuti olen teinud varasemalt märkuse selle kohta,

et eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas

muudatused soodustavad pigem madalapalgalisi ja

ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi,

samas kui noored mehed saavad tehnilistes või

tootmisvaldkondades paremaid võimalusi. Sellele

märkusega ei ole eelnõus arvestatud põhjendusega,

et eelnõu mõjuanalüüs on piisavalt põhjalik. Samas

on jäetud näitamata need osad mõjuanalüüsist, mis

minu märkustele vastavad. Palun selle kohta

täpsemat infot.

Selgitatud. Selgitame, et meil ei ole alust arvata, et

muudatused soodustavad madalapalgalisi ja

ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi,

samas kui noored mehed saavad tehnilistes või

tootmisvaldkondades paremaid võimalusi.

Kavandatavad muudatused ei sisalda mehhanisme,

mis suunaksid noori soopõhiselt kindlatesse

sektoritesse või töövormidesse. Muudatused ei

leevenda tööandja kohustusi tagada alaealisele ohutu

töökeskkond. Samuti pole muudatustel mõju noorte

meeste jõudmisel tehnilistele või tootmisvaldkonna

töökohtadele, paljud paremini tasustatud tehnilised

või tootmisvaldkonna tööd eeldavad vanuse-,

kvalifikatsiooni- või ohutusnõuete täitmist, mis

piiravad alaealiste ligipääsu sõltumata soost.

21

Esimene kooskõlastusring

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse töölepingu seaduse

(TLS) § 7 lõiget 1 selliselt, et edaspidi loetakse alla 15-

aastase või õppimiskohustusliku alaealisega

töölepingu sõlmimise erandi hulka ka lõikes 41

sätestatud tingimustel töötamine.

Viidatud lõike sõnastus vajab üle vaatamist, kuna

kehtivas sõnastuses reguleerib lõige 41 üksnes 13-

aastaste alaealiste töötamist, mis ilmselt pole olnud

sätte eesmärk. Tõenäoliselt oleks asjakohane sõnastada

sätte algus järgmiselt: „Vähemalt 13-aastase

alaealisega võib tööandja töölepingu sõlmida järgmiste

tööde tegemiseks:“.

Selgitatud. Eelnõu punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7

lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide

sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42. Kehtivas

TLS-i § 7 lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille

kohaselt ei tohi tööandja alla 15-aastase või

õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida

ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS-i § 7 lõikes 4

sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud

erand sama sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu punktiga

2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige 42,

täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see

sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest 1. Muudatus on

tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i

§ 7 lõige 1 jääb üldreegliks, erandid sellele tulenevad §

7 lõigetest 4, 41 ja 42.

Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 eesmärk ongi

üksnes esitada 13-aastaste alaealiste lubatud tööliikide

näitlik loetelu. Selle sätte aluseks on direktiivi 94/33

artikli 4 lõike 2 punkt c. Direktiivi 94/33 artikli 4 lõike

2 punkti c kohaselt võib 13-aastane alaealine teha kerget

tööd ainult seaduses määratud tööliikide puhul ning

direktiivist 94/33 ei tulene nõuet kehtestada lubatud

tööde nimekiri ka üle 13-aastastele alaealistele. Kuivõrd

direktiivi 94/33 kohaselt tuleb lubatud tööde liigid

määrata ainult 13-aastase alaealise puhul, siis TLS-is

lubatud tööde nimekirja kehtestamine ka üle 13-

22

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Kaaluda võiks ka § 7 lõigete 4 ja 41 omavahelist

paremat seostamist. Eelnõu sõnastusest ei ole selgelt

aru saada, kas lõige 41 täpsustab lõiget 4 või milline on

nende omavaheline seos.

2. Eelnõu § 1 punktiga 2 lubatakse pereettevõttel

vähemalt 7-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise

töölepingu kerge töö tegemiseks igas

tegevusvaldkonnas. Teeme ettepaneku täiendada

eelnõu § 1 punktiga 2 TLSi lisatavat § 7 lg-t 42

järgmiselt (lisatud tekst on allajoonitud): „(42)

Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida

tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks igas

tegevusvaldkonnas, välja arvatud juhul, kui see on

vastavat tegevusvaldkonda reguleeriva seaduse järgi

keelatud.“ Ilma selle täienduseta pole meie hinnangul

üheselt selge, et ka pereettevõttes töötamisel kehtivad

alaealisele alkoholiseaduse § 47 lg-s 5, tubakaseaduse

§ 28 lg-s 6 jms õigusaktides sätestatud keelud.

aastastele piiraks oluliselt selles vanuses alaealiste

võimalusi töö tegemiseks.

Selgitatud. Selgitame, et TLS-i § 7 tuleb lugeda

selliselt, et lõikes 1 on üldreegel ja erandid sellele

tulevad järgmistest lõigetest, st lõigetest 4, 41 ja

eelnõuga kavandatavast lõikest 42.

Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu § 1 punktiga 2

kavandatavale muudatusele ei ole vajalik lisada „välja

arvatud juhul, kui see on vastavat tegevusvaldkonda

reguleeriva seaduse järgi keelatud“. Selgitame, et TLS-

i §-i 7 lisatava lõike 42 eesmärk ei ole teha erisusi

tubakaseadusest, alkoholiseadusest ega muudest

õigusaktidest, milles on sätestatud keelud alaealistele

teatud tegevusvaldkondades töötamiseks. Kui mõni

muu seadus keelab alaealisel töötada konkreetses

valdkonnas, kohalduvad need piirangud automaatselt

ning nende rakendumine ei sõltu sellest, kas TLS neile

otsesõnu viitab. Välja pakutud täienduse lisamisel

tekiks hoopis küsimus, miks analoogset viidet ei ole

TLS-i § 7 lõigetes 4 ja 41, mis samuti reguleerivad

töölepingu sõlmimist alaealisega. TLS-i § 7 oma

ülesehituselt ei sisalda viiteid teiste seaduste keeldudele

ning üksikule lõikele sellise lisandi tegemine ei oleks

kooskõlas TLS-i senise stiili ega loogikaga. Kõik muud

õigusaktid kohalduvad alaealistele nii või teisiti ning

neid piiranguid ei ole vaja eraldi TLS-i § 7 uues lõikes

23

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Samuti on küsitav, kas üksnes sõlmitava töölepingu

tähtajalisus tagab direktiivi 94/33 artikli 2 punktis 2a

sätestatud tingimuse täitmise, mille kohaselt võivad

liikmesriigid lubada alaealisel pereettevõttes töötada

juhutööde või lühiajaliste tööde tegemiseks. TLS § 9 lg

1 järgi võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni 5

aastaks, mida eriti alaealise kontekstis ei saa ilmselt

lugeda lühiajaliseks. Seetõttu teeme ettepaneku

kaaluda vastavasse sättesse konkreetse ajalise piirangu

lisamist, seades piirangu kestuse vajadusel sõltuma

alaealise vanusest.

Lisaks pöörame tähelepanu asjaolule, et mõistet

„pereettevõte“ ei ole seni üheski kehtivas õigusaktis

kasutatud, mistõttu vajab see defineerimist TLS-is, et

säte oleks üheselt mõistetav nii selle rakendajatele kui

ka järelevalve teostajatele.

üle korrata. Seetõttu ei pea me viidatud täiendust

vajalikuks.

Mittearvestatud. Reeglina töötavad alaealised

lühiajaliselt ja hooajaliselt, eelkõige suveperioodil.

Seega ei ole väga suurt ohtu, et alaealine läheb ühte

kohta 13-aastaselt tööle ja töötab samas kohas kuni 18.

eluaastani, muidugi võib olla ka erandeid, kui alaealine

seda soovib. Leiame, et tehtud ettepanek, mille kohaselt

võiks TLS-i § 7 lõikesse 42 lisada konkreetse ajalise piiri

töölepingu tähtaja kohta, oleks liiga piirav. Tähtajalise

töölepingu sõlmimine eeldab mõjuva põhjuse

olemasolu ja mõjuvaks põhjuseks on nt töö hooajalisus.

Alaealised valdavalt töötavadki hooajaliselt ehk

lühiajaliselt.

Mittearvestatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud

liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid

sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn

määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb

konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa

Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste

ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse

õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes

Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette,

et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka

võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu

õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele

nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks,

24

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Samuti ei tulene eelnõu tekstist, et pereettevõte võib

sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu vaid

juhul, kui alaealine, kellega leping sõlmitakse, on

pereettevõtte enamusosaluse omanike pereliige

(alaneja või külgjoones sugulane), nagu seletuskirjas

on selgitatud. Palume eelnõu selles osas täiendada.

tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt.

Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel

liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes

endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada

liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses

õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest.

Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne

õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna

õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses,

siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet

„pereettevõte“ ka eelnõus.

Mittearvestatud. Seletuskirjas on põhjalikumalt

selgitatud, mida eelkõige mõeldakse „pereettevõttes

töötamise all“ ja toodud erinevaid näiteid

mitteammendavaval kujul selle kohta, kellel on õigus

sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega tööleping

pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid selgitusi

ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda. Kavandatava

TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud

abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka

laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi. Liialt

detailne regulatsioon kitsendaks eelnõuga taotletavat

paindlikkust ning ei võimaldaks arvestada

pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on täpsemad

selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis toetab

seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda.

25

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

3. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetava § 8 lg 2 punkti 1 („(2)

Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut

õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui:

1) kaks kuud suvevaheajal“) puhul on seletuskirjas

välja toodud, et Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa

Sotsiaalõiguste Komitee järelduste järgi peab

õppimiskohustuslik alaealine saama suvevaheajal

puhata vähemalt 4 järjestikust nädalat ehk 28

kalendripäeva. Eelnõuga välja pakutav sõnastus seda

aga ei taga, kuna suvevaheaeg kestab vähem kui 3 kuud

(2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta

koolivaheajad–Riigi Teataja ). Seetõttu tuleks § 8 lg 2

punkti 1 sõnastust vastavalt muuta.

4. Eelnõu § 1 punktiga 4 antakse tööandjale õigus lubada

7–12-aastane alaealine tööle ühe tööpäeva möödumisel

alaealise registreerimisest töötamise registris.

Sõltumata seletuskirjas toodud selgitustest ei pruugi

see tagada Tööinspektsioonile võimalust ennetavalt

reageerida juhtudel, kui alaealise õigused ei ole tema

töölevõtmisel tagatud. Nõustume, et praegune 10-

tööpäevane tähtaeg on liiga pikk, ent teeme ettepaneku

kaaluda selle lühendamist pigem 3 tööpäevani või nt

sätestada, et alaealise tohib tööle lubada ülejärgmisel

tööpäeval peale registreerimist (mis kindlustaks

Tööinspektsioonile vähemalt ühe täistööpäeva

reageerimiseks), mitte muuta seda peaaegu olematuks.

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.

Arvestatud selles osas, et 7–12-aastase alaealise tohib

eelnõukohase seadusmuudatuse järel tööle lubada

ülejärgmisel tööpäeval pärast tema töötamise

registreerimist, kui kahetööpäevane loamenetluse

tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku

andmisest keeldunud (vt ka TLS-i § 8 lõiget 6). Oleme

teinud eelnõusse muudatuse, millest tuleneb, et

Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase

alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva.

Arvestades sellega, et Tööinspektsiooni andmetel on 7–

12-aastaste arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike,

jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest, et üldiselt ei

ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud

juhtumeid, kus oleks esinenud sisulisi aluseid keelduda

alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas

26

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

5. Me ei toeta eelnõu paragrahvis 2 tehtud ettepanekut

alkoholiseaduse muutmiseks, mis võimaldaks edaspidi

alaealistel (16-17. aastastel) valmistada, müüa ja

müügiks pakkuda alkohoolseid jooke. Kuigi eesmärk

lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat korda

on tervitatav, tuleb siiski seada esikohale alaealiste

tervis, turvalisus ja heaolu. Maailma

Terviseorganisatsiooni hinnangul suurendab lapse

viibimine alkoholi tarvitamist normaliseerivates

keskkondades (näiteks baarides) oluliselt riski alustada

varem alkoholi tarvitamisega ning teha seda

sagedaminini. Uuringud näitavad, et alaealiste risk

alkoholi kahjuliku mõju tekkeks suureneb, kui nad

puutuvad rohkem kokku alkoholiga seotud

keskkondadega, müügikohtades oleva reklaami ja

teiste inimeste alkoholi tarbimisega. See võib

normaliseerida alkoholi tarvitamist ja kujundada

positiivseid ootusi alkoholi tarvitamise suhtes.

Hindame ettepanekut laste heaolu kahjustavaks ja

märgime, et ka teistes Balti riikides ega ka

Põhjamaades alaealistel lahtise alkoholi käitlemise

õigust ei ole. Ka seletuskirjas viidatud „Analüüsis

alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju,

valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-

eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud

suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe

tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

27

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste

noorte seas“ (Sotsiaalministeerium, 2020), kus on

alkoholiga seotud piirangud noorte teatud

valdkondadesse töölevõtmisel ühe takistusena välja

toodud, sellist lahendusettepanekut probleemi

lahendamiseks ei tehtud.

Lisaks märgime, et alkoholi müües peab tegema

kahtluse korral kindlaks ka ostja vanuse ning keelduma

alkoholi müügist joobetunnustega inimesele. On

kaheldav, et need ülesanded (eriti viimane) oleksid

lapsele jõukohased.

Haridus- ja

Teadusministeerium

1. Eelnõuga täiendatakse töölepingu seadust (TLS)

sättega (§ 7 lg 42), mis võimaldab töötamist

pereettevõttes igas valdkonnas. Antud laiendus

pereettevõttes töötamiseks on igati tervitatav, kuid

samas võib olla piirav. Pereettevõte ei ole reguleeritud

termin, nagu on toodud välja ka seletuskirjas, mistõttu

kasutatakse seda mõistet erinevalt. Arvestades

mitmekesist perekonna mudelit, siis pereettevõttena

võib käsitleda ka nt kasuvanem, kes ei ole lapsendanud

või vanema elukaaslast, kes omab ettevõtet. Samas

seletuskirjas toodud definitsioon sellist võimalust ette

ei näe, mistõttu on pereettevõttena käsitletud üsna

kitsast ringi, mis võib olla ebamõistlikult piirav.

Selgitatud. Selgitame, et seletuskiri ei anna mõistele

„pereettevõte“ definitsiooni ja see ei olegi olnud

eesmärk. Seletuskirjas on selgitatud, mida eelkõige

mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud

erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta,

kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega

tööleping pereettevõttes töötamiseks: Pereettevõttes

töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus

tööandja, kes sõlmib alaealisega töölepingu, on kas

selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane,

külgjoones sugulane või lapsendaja perekonnaseaduse

(PKS) tähenduses.

Kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on

eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes

töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla

võivaid olukordi, sh Teie pakutud näidet, et kasuvanem

28

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

2. Eelnõuga kavandatakse uut alkoholi käitlemise erandit

alaealistele, lubades neil alkoholi sisaldavate

kokteilide valmistamist klientidele toitlustus-,

majutus- ja muudes teenindusettevõtetes

(alkoholiseaduse § 47 lg 5). Meie hinnangul on vaja

paremat õiguslikku selgitust, kuidas ei lähe see

muudatus vastuollu EL direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2

punktiga b, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33

juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka

kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei

peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks.

3. Lisaks teeme ettepaneku muuta TLS-is alaealiste

tööaega reguleerivaid sätteid. TLS § 43 lõikes 4 on

õppimiskohustusliku alaealise õppeveerandi kestel

töötamisele seatud ajaline ülempiir 2 tundi (teatud

juhtudel 3) päevas ning kuni 12 tundi nädalas. Meie

hinnangul on taoline piirang liigselt jäik ning võib

avaldada olulist negatiivset mõju tööandjate

valmisolekule alaealisi tööle värvata.

4. Teeme ettepaneku muuta TLS § 43 lõike 4 punkti 3

ning lõiget 42 selliselt, et õppeveerandi kestel oleks

vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal

sõlmib vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu

pereettevõttes töötamiseks. Leiame, et liialt detailne

seaduse sätte sõnastus piiraks taotletavat paindlikkust

ega võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust.

Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud. Seega ei ole vajalik esitada eelnõu

seletuskirjas Teie palutud õiguslikku selgitust.

Mittearvestatud. TLS § 43 lõike 4 aluseks on direktiivi

94/33 artikli 8 lõike 1 punkt b, mis sätestab järgmist:

Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c sätestatud võimalust

kasutavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et

piirata laste tööaega: b) kahe tunnini koolipäevas ja 12

tunnini nädalas töö puhul, mida tehakse kooliaasta

jooksul väljaspool kooliaega, tingimusel et siseriiklikud

õigusaktid ja/või tava seda ei keela.

Mittearvestatud. MKM ei arvesta ettepanekuga muuta

TLS-i § 43 lõike 4 punkti 3 ja sama sätte lõiget 42,

selliselt, et vähemalt 15-aastase õppimiskohustusliku

29

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

lubatud väljaspool kooliaega töötada kuni 8 tundi

päevas.

töötaja lubatud tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool

kooliaega oleks kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas

(eelnevalt märkisite, et 12 töötundi nädalas on piirav).

Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu töölepingu seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse 602 SE, sh

muudatused TLS-i § 43 lõike 4 punkti 3 kohta, mille

kohaselt:

(4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud

lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud

täistööaeg):

3) vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal

– 2 tundi koolipäevas, 8 tundi koolivälisel päeval, kuid

mitte üle 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 8 tundi

päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku

jooksul koolivaheajal.“

Kui Eesti Vabariigi president kuulutab välja selle

seaduse, siis see tähendab, et vähemalt 15-aastasel

õppimiskohustuslikul töötajal on lubatud teha tööd 2

tundi koolipäevas (nagu ka varem), 8 tundi koolivälisel

päeval (nädalavahetusel, pühadel), kuid eeldusel, et

töötundide arv nädala jooksul ei ületa 12 tundi (nagu ka

varem).

Seega nüüd on eraldi välja toodud lubatud töötundide

arv koolipäevas ja koolivälisel päeval. Koolivälise

30

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

5. Samuti peame vajalikuks tõsta õppeveerandi kestel

lubatavate töötundide arvu.

päeva töötundide arvu lisamise aluseks on direktiivi

94/33 artikli 8 lõike 1 punkti b teine tekstiosa, mis lubab

vähemalt 15-aastasel alaealisel töötada koolivälisel

päeval kuni 8 tundi.

Mittearvestatud. Selgitame, et alaealiste lubatud

töötundide arvu õppeveerandi kestel ei ole Eestil

võimalik tõsta, kuna alaealiste töötundide arvu, sh

õppeveerandi kestel, reguleerib rangelt direktiiv 94/33,

millest peame kinni pidama ja mis on TLS-i üle võetud

miinimummahus.

Eesti Hotellide ja

Restoranide Liit

Ettepanek 1: Tahaksime lisada järgmise punkti, mis oli

arutluse all kevadel, kui see teema MKM-i poolt tõstatati,

seda võiks MKM kaaluda, tagasi panna:

Raha käitlemise vanusepiiri ülevaatamine:

Tööinspektsiooni rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla

15-aastased üldjuhul raha käitlemisega seotud töid teha,

kuivõrd selline töö ei ole alaealisele sobiv (kõrge pinge,

vastutus, riskid jne). Arvestades, et tänapäeval enamasti ei

arveldata enam sularahas, siis võiks selle vanuse alampiiri

tuua 12. eluaastani.

Ettepanek 2: Alkoholiseaduse muutmisega nähakse

ette võimalus rakendada alaealist alates 16. eluaastast

töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise,

müügiks pakkumise ja müügiga (eelnõu § 2 ja seletuskirja

lk 7-8). Eelnõuga kavandatav uus alkoholi käitlemise

erand alaealistele puudutab üksnes alkoholi valmistamist

Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel

toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle

üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses

Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud

küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada

seaduses raha käitlemisele vanusepiir, sest TLS ei näe

ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei

ole plaanis muuta selle põhjal seadust, kuid jätkame

arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku

leevendamise üle.

Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud

alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba

rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on

seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks

pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset

tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust

31

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

ning mitte selle töötlemist ja villimist ehk mitte kogu

tootmist. Muudatuse eesmärk on, et alaealine saaks

teenindusettevõttes klienditeenindajana töötades täita

muuhulgas tööülesandeid, mis puudutavad alkoholi

sisaldavate jookide valmistamist ning sellega motiveerida

tööandjad alaealisi klienditeenindajatena tööle võtma.

Alkohoolse joogi valmistamise all peetakse silmas

alkoholi sisaldavate kokteilide valmistamist klientidele

toitlustus-, majutus- ja muudes teenindusettevõtetes

Teeme ettepaneku, et alates 16. aastast võiks olla alkoholi

käitlemise õigus noortel (st võib serveerida alkoholi

avatuna ja võib ka koristada alkoholi klaase jms), kuid

alates 13-aastaselt võiks olla võimalus rakendada noort

laudade koristamisse, sh alkoholi sisaldanud klaaside

koristamisse.

eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi

tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat,

ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks

tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi

sisaldanud klaaside koristamisel.

See tähendab, et jätkuvalt jääb kehtima üksnes üks

erand alaealiste puhul, mis puudutab alkoholi käitlemist

ja on sätestatud AS-i § 47 lõikes 5: „Alaealist ei tohi

rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega,

välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel

kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine

puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis

alkoholiga.“

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Ettepanek 1: Alkoholiseaduse muutmine – Leiame, et

tuleks kaaluda võimalust lubada 13–15-aastastel noortel

täita abistavaid koristusülesandeid toitlustusasutustes, sh

alkoholiklaaside koristamine, kui on tagatud, et nad ei

osale alkoholi serveerimises ega müügis. Selline lahendus

looks tööandjatele vajaliku paindlikkuse.

Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille kohaselt

võib 13–15-aastast alaealist rakendada toitlustusasutustes

abistavates töödes, mis hõlmavad laudade, nõude ja

klaaside koristamist, sealhulgas alkohoolseid jooke

sisaldanud nõude koristamist, tingimusel, et alaealine ei

osale alkohoolse joogi serveerimises ega müügis.

Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud

alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba

rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on

seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks

pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset

tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust

eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi

tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat,

ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks

tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi

sisaldanud klaaside koristamisel.

32

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Ettepanek 2: Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium kaalus kevadiste seadusemuudatuste raames

võimalust lubada juba 12-aastastel teha teatud raha

käitlemisega seotud töid. Tööinspektsiooni

rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla 15-aastased üldjuhul

raha käitlemisega seotud töid teha, kuivõrd selline töö ei

ole alaealisele sobiv. Kuna tänapäeval enamasti ei

arveldata sularahas, siis oli kaalumisel võimalus see

vanuse alampiiri tuua 12. eluaastani.

Kaubanduskoda palub eelnõusse vastav muudatus lisada,

kuna selline muudatus suurendab tööandjate paindlikust.

Leiame, et kuigi seadus näeb ette teatud miinimumnõuded,

siis on igal ettevõtjal võimalus seada see alampiir oma

ettevõttesiseselt seaduses sätestatust kõrgemaks. Lisaks on

jätkuvalt vaja vanema nõusolekut alaealise tööle asumisel

ning kui alaealine ei ole valmis teatud vanuses sularaha

kätlema, siis on vanemal õigus keelduda last sellisele tööle

laskmast.

Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille kohaselt

võib vähemalt 12-aastane teha raha käitlemisega seotud

töid.

Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel

toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle

üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses

Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud

küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada

seaduses raha käitlemisel vanusepiir, sest TLS ei näe

ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei

ole plaanis muuta selle järgi seadust, kuid jätkame

arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku

leevendamise üle.

Eesti

Põllumajandus-

Kaubanduskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis

koondab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku teeb

ettepaneku töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse

muutmise seaduse eelnõu menetluse käigus muuta

töölepingu seaduse §-i 43, et võimaldada üle 15-aastastel

alaealistel töötada seadusest tulenevate piirangutega.

Selgitatud. Selgitame, et Teie välja pakutud muudatust

ei tehta käesoleva eelnõuga ja ei muudeta mitte TLS-i §

43, vaid muudatus on tehtud TLS-i §-s 7, et taastada

endine olukord, kus põhikooli lõpetanud või 17-

aastaseks saanud alaealisel oli võimalik töötada

täistööajaga. Nimelt Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu

33

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Seoses koolikohustuse ea tõstmisega 18. eluaastani on

oluliselt vähenenud noorte võimalused töötada. Kehtiva

töölepingu seaduse § 43 lg 3 p 3 järgi loetakse vähemalt

15-aastase õppimiskohustusliku töötaja täistööajaks vaid 2

tundi päevas ja 12 tundi nädalas õppeveerandi kestel ning

8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas koolivaheajal. Lisaks ei

tohi alaealine töötada koolivaheajal rohkem kui poole

vaheaja kestusest.

EPKK liikmete tagasiside põhjal ei ole ettevõtjatel

võimalik ega mõistlik sellistel tingimustel noori tööle võtta

– näiteks loomakasvatusettevõtetes kulub juba farmi

sisenemiseks vajalikele hügieeniprotseduuridele ligi pool

tundi, mis arvestatakse tööajaks. Kahe tunni pikkune

tööaeg ei kata töö korraldamise ega väljaõppeks kuluvat

aega ning seetõttu jäävad noored tööturult kõrvale.

Muudatus mõjutab oluliselt ka kutseõppes osalevaid noori,

kelle võimalused omandada praktilist töökogemust on

piiratud. Ettevõtjad on väljendanud ebakindlust, kuidas

tõlgendada tasustatud praktikat – kas seda käsitletakse

töölepingu seaduse tähenduses töötamisena. Kuigi

töölepingu seaduse § 43 lg 4¹ võimaldab kutseõppeasutuse

õppijal olla tööpraktikal 14-aastase puhul 7 tundi päevas ja

35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning

vähemalt 15-aastasel 8 tundi päevas ja 40 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, ei ole selge, kas

praktika käigus makstava töötasu puhul kehtivad samad

piirangud.

töölepingu seaduse muudatuse, millega täiendatakse

TLS-i § 7 uue lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Õppimiskohustus on käesoleva seaduse

tähenduses alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni

või 17-aastaseks saamiseni.“

Selle sätte eesmärk on võimaldada põhikooli lõpetanud

15–16-aastasel või 17-aastaseks saanud alaealisel soovi

korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada

täistööajaga, st 8 tundi päevas ja 40 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Muudatus on

tingitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muudatustest,

millega muudeti koolikohustus õppimiskohustuseks

ning tõsteti õppimiskohustuse iga, mille tulemusena

hakkasid ka põhikooli lõpetanud 15–17-aastastele

alaealistele kehtima õppimiskohustuslikele alaealistele

kohalduvad tööaja piirangud. Nii tööandjad kui ka

mitmed keskkooliõpilased pöördusid MKM-i poole

sooviga taastada endine olukord, mida tänaseks ongi

tehtud.

34

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Samuti juhime tähelepanu, et paljud gümnaasiumid on

suunatud kindlatele erialadele – näiteks Tallinna Laagna

Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi IT- ja

tervishoiusuunad, kus praktiline töökogemus on õppimise

jätkamisel kõrgkoolis oluliseks eeliseks.

Seetõttu teeb EPKK ettepaneku taastada töölepingu

seaduse varasem redaktsioon (RT I, 02.05.2024, 28) ning

tunnistada kehtetuks § 43 lg 3 p 3, mis piirab

õppimiskohustuslike noorte tööaega.

Lisaks juhime tähelepanu töölepingu seaduse § 7 lg 4¹

sõnastusele, mille järgi võib tööandja sõlmida 13-aastase

alaealisega töölepingu järgmiste tööde tegemiseks nagu

põllumajandustööd, kaubandus- või teenindusettevõttes

tehtavad abitööd, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad

abitööd või muud tööd, mis vastavad käesoleva paragrahvi

lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele. Praegune sõnastus võib

jätta eksliku mulje, et samasid töid ei tohi teha 14-aastane

alaealine. Soovitame normi sõnastust täpsustada, et see

kajastaks üheselt vanusepiiranguid ja lubatud tööliike.

Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 aluseks on

direktiivi 94/33 artikli 4 lõike 2 punkt c. Selgitame, et

eelviidatud direktiivi sätte kohaselt võib 13-aastane

alaealine teha kerget tööd ainult seaduses määratud

tööliikide puhul ning direktiivist 94/33 ei tulene nõuet

kehtestada lubatud tööde nimekiri ka üle 13-aastastele

alaealistele. Kuivõrd vastavalt direktiivile 94/33 tuleb

lubatud tööde liigid määrata ainult 13-aastase alaealise

puhul, siis TLS-is lubatud tööde nimekirja kehtestamine

üle 13-aastaste alaealiste puhul piiraks oluliselt selles

vanuses alaealiste võimalusi töö tegemiseks.

Eesti Ametiühingute

Keskliit

1. Eelnõu § 1 punkt 2 (TLS § 7 lõige 42): Paragrahvi 7

täiendus tekitab küsimusi. On arusaamatu, mis on

pereettevõte. Seadust lugedes peaks aru saama, millist

ettevõtet loetakse pereettevõtteks. Paraku on selgitus

ainult eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja järgi tuleb

tööandjana mõista töölevõetava alaealise ema, isa,

nende eellasi (vanavanemaid, vanavanavanemaid),

Selgitatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud

liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid

sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn

määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb

konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa

Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste

ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse

35

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

onu, tädi, õde, venda ja lapsendajat, samuti alaealise

lapse eestkostjat. Leiame, et pereettevõttesse kuuluvate

isikute ring on liialt lai. Samas ei hõlma see isikuid, kes

ka tegelikult võivad ühise pere moodustada (näiteks

kärgpere).

Ka pereettevõttes töötamiseks tuleks saada

Tööinspektsioonilt nõusolek. Jääb arusaamatatuks,

mille alusel Tööinspektsioon hindab, kas tegemist on

pereettevõttega. Direktiivi 94/33 järgi vähemalt 13-

aastased ei tohiks töötada muudes valdkondades kui

kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Eelnõu järgi võib aga pereettevõttes teha kergeid töid

igas tegevusvaldkonnas. Saab järeldada, et eelnõu ei

ole direktiiviga kooskõlas.

õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes

Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette,

et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka

võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu

õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele

nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks,

tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt.

Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel

liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes

endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada

liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses

õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest.

Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne

õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna

õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses,

siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet

„pereettevõte“ ka eelnõus ega seletuskirjas.

Seletuskirjas on põhjalikumalt selgitatud, mida eelkõige

mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud

erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta,

kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega

tööleping pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid

selgitusi ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda,

kuna kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on

eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes

töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla

võivaid olukordi. Liialt detailne regulatsioon kitsendaks

eelnõuga taotletavat paindlikkust ning ei võimaldaks

36

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Pereettevõttes töötamine ehk oma vanemate

abistamine on igati normaalne tegevus, kuid selleks ei

peaks perekonnaliikmed sõlmima kirjalikke

arvestada pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on

täpsemad selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis

toetab seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda.

Eelnõu on kooskõlas direktiiviga 94/33. Veelgi enam,

direktiiv näebki ette sellise võimaluse kehtestamise

riigisiseses õiguses. Siinkohal tuleb vaadata kõnealuse

direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti b, millest tuleneb

liikmesriigile õigus reguleerida riigisiseses õiguses

pereettevõttes töötamist. Nimelt on üldreegel see, et

alates 7. eluaastast on lubatud teha kerget tööd kultuuri-

, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Sellest

üldreeglist võimaldab teha erandi direktiivi artikli 2

lõike 2 punkt b, mis sätestab järgmist:

Liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et

õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja

tingimuste kohaselt ei kohaldata käesolevat direktiivi

juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka

kuuluvad:

b) pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele

kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks.

Seega ei saa kuidagi väita, et eelnõu oleks direktiiviga

94/33 vastuolus.

Mittearvestatud. Kordame seletuskirjas selgitatut.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole TLS-i § 7 lõike 4 lause 2

kohaselt 7–12-aastaste alaealiste töötamine muudel

37

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

töölepinguid ja töötamist kajastama töötamise registris.

TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 aastasel on piiratud

teovõime. Seega lapsevanem lapse seadusliku

esindajana peaks kaitsma alaealise huve lepingu

sõlmimisel, täitmisel ja ka juhul, kui on vaja pöörduda

töövaidlusorganisse.

Pereettevõttes oleks võimalik olukord, kus

lapsevanema ettevõte (sisuliselt lapsevanem) sõlmiks

lapsega osalise ajaga töölepingu. Lapsevanem

tööandjana peaks lepingu sõlmimisel kokku leppima

lapsele makstava töötasu, tööülesanded, konkreetse

palgapäeva jms. Lapsevanem tööandjana peaks täitma

kõiki tööandja kohustusi: maksma maksud riigile, iga

kuu palgapäeval maksma lapsele töötasu, tagama

ohutud töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele vastavad

töötingimused, pidama tööajaarvestust, töökohustuste

rikkumisel juhtima tähelepanu rikkumisele

hoiatamisega, vajadusel esitama kirjaliku

ülesütlemisavalduse, tegema kandeid töötamise

registris jms. Lisaks tekib küsimus, kes kaitseb lapse

õigusi, kui tema töölepingut rikutakse – nt ei maksta

kokkulepitud tasu vmt, kui töölepingu tema eest on

sõlminud sama isik, kes omab pereettevõtet. Seega

jäävad lapse õigused kaitsmata. Jääme oma varasemalt

esitatud seisukoha juurde, et puudub vajadus laste töö

reguleerimiseks oma peres.

tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevus lubatud, mis võib see viia olukorrani,

kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava iseloomuga

töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda

tuleb käsitada seaduse rikkumisena, mille tõttu võib

Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse

alusel konkreetse pereettevõtte suhtes alustada TLS-i §

7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja

määrata karistuse. Mõistame, et pereettevõttes

töötamine ja oma vanemate abistamine on igati

normaalne tegevus. Sel juhul toimub tavaliselt alaealise

töötamine pereettevõttes kirjaliku töölepinguta, kuigi

oma sisult võib siiski olla tegemist töölepingulise

suhtega. Alaealisega alates 7. eluaastast pereettevõttes

väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevus-valdkonda töölepingu sõlmimise

võimaluse seaduses sätestamine võimaldaks noorel

töötada seaduslikult ja alustada varakult pensionistaaži

kogumist. Rõhutame, et tegemist on lisavõimalusega,

mitte kohustusega.

Kui alaealise tööle võtnud pereliige rikub alaealisega

sõlmitud töölepingut, siis teda kaitseb Tööinspektsioon,

kelle poole on võimalik pöörduda kaebusega. Seega ei

jää lapse õigused kaitseta.

38

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

2. Eelnõu § 1 punkt 3 (TLS § 8 lõige 2): Koolis käiva

alaealise peamiseks ülesandeks on hariduse

omandamine. Samas on hea, kui alaealine saab

töötamise kogemuse varakult. Peame mõistlikuks

lahendust, mille kohaselt alaealine saab töötada kaks

kuud suvevaheajal. Lühikeste vaheaegade korral peaks

saama ka puhata ja seega, kui töötada sisuliselt

koolivaheajal kõikidel tööpäevadel, siis muudeks

tegevusteks ei pruugi aega jääda. Leiame, et õigus

töötada ei tohiks olla pikem kui pool koolivaheaja

kestusest.

3. Eelnõu § 1 punkt 4 (TLS § 8 lõige 3): Alaealine ei

peaks tööle asuma enne kui Tööinspektsioon on selleks

nõusoleku andnud. Tööinspektsioonile peab jääma

aega, et hinnata töö sobivust alaealisele. EAKL ei ole

vastu 10-päevase tähtaja lühendamisele, kuid üks päev

on meie hinnangul liialt lühike aeg veendumaks, et

konkreetne töö on lapsele ohutu. Ühepäevane tähtaeg

võib praktikas vähendada tegeliku järelevalve tõhusust

ja muuta nõusoleku formaalseks. Kümnepäevast

tähtaega võiks vähendada 5 päevani.

Mittearvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada

alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et

see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest

paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad

võimalused varast töökogemust omandada ja

tööharjumust kujundada. Koolivaheaegadel pikemalt

töötamine on võimalus alaealistele, mitte kohustus.

Alaealine ise peab olema nõus töötama koolivaheajal

pikemalt, samuti tuleb alaealise seaduslikul esindajal

anda nõusolek oma lapse koolivaheajal töötamisele.

Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse

kompromissi eesmärgil muudatuse, millest tuleneb, et

Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase

alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva alates

TÖR-is kande tegemisest. Arvestades sellega, et

Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu

alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse

kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni

senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks

esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle

lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi

ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest

registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa

neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele

eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul

piisav.

39

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

4. Eelnõu § 1 punkt 5 (TLS § 56 kehtetuks

tunnistamine): Väga paljud 16–17-aastased alaealised

töötavad kogu kalendriaasta jooksul. Alaealistele

pikema põhipuhkuse andmise põhjuseks on nende

suurem vajadus puhkuse järele, võttes arvesse nende

arengulisi eripärasid ja piiranguid töökeskkonnas.

Pikema põhipuhkuse näol on tegemist täiendava

kaitsemeetmega noore töötaja taastumisaja

pikendamiseks. Koolis käivatele alaealistele on

oluline, et töö ja õppimine oleks tasakaalus ning

kindlasti vajavad nad pikemat põhipuhkust lisaks

tervise kaitsmisele ka hariduse omandamiseks.

Eeltoodud põhjustel leiame, et 35-päevase puhkuse

lühendamine ei ole vajalik.

5. Eelnõu § 2: Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt

võiks näiteks 16-aastane alaealine töötada alkoholi

valmistavas ettevõttes või alkoholi müüvas

toitlustusasutuses. Ei ole ka välistatud alaealise üksi

töötamine töökohas, kus alaealine peaks lisaks

muudele ülesannetele ka serveerima alkoholi seda

tarbivatele klientidele. Seega eelnõu ei hoia ära

alkoholi tõttu tekkivaid võimalikke ebaturvalisi

olukordi, näiteks nagu ebakaines olekus klientide

teenindamine.

Alaealiste poolt tehtav töö ei peaks olema seotud

alkoholiga. Erandjuhul võiks alaealise töö olla seotud

üksnes avamata pakendis alkoholiga. Praegu kehtiv

Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase

töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas

(lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline

ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja

juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse

haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli

kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine

hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine

üldjuhul kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva.

Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse

kestuse lühendamine suurendada tööandjate

motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda

suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

40

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

alkoholiseaduse § 47 lg 5 lubab alaealist rakendada

alkoholi käitlemisega seotud töödel ainult juhul, kui on

tagatud, et alaealine puutub kokku üksnes avamata

pakendis alkoholiga, näiteks ladustamisel või

edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil. Leiame,

et eeltoodud alkoholiseaduse säte annab piisavad piirid

alaealistele tööülesannete täitmise käigus alkoholiga

kokku puutumiseks ning ei ole vajadust kehtiva

alkoholiseaduse § 47 lõike 5 muutmiseks.

Eesti Tööandjate

Keskliit

Toetame töölepingu seaduse muudatusi, mille eesmärk

on muuta alaealiste töötamist paindlikumaks. See loob

noortele paremad võimalused varakult töökogemust

saada ja tööharjumust kujundada. Pooldame ka

alkoholiseaduse muudatust, mis võimaldaks alaealistel

alates 16. eluaastast töötada alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga seotud

töödel.

Ettepanek: Samas teeme ettepaneku täpsustada

regulatsiooni nii, et noortel oleks alates 16. eluaastast

lubatud alkoholi käitlemine – näiteks serveerimine ja

avatuna alkoholi sisaldavate klaaside koristamine.

Lisaks võiks alates 13. eluaastast olla lubatud noorte

rakendamine laudade koristamisele, sealhulgas samuti

alkoholi sisaldanud klaaside koristamisele. Selline

muudatus annaks võimaluse kaasata alaealisi senisest

enam erinevatesse tööülesannetesse toitlustus-,

majutus- ja teistes teenindusettevõtetes.

Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud

alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba

rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on

seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks

pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset

tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust

eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi

tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat,

ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks

tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi

sisaldanud klaaside koristamisel.

41

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Tööinspektsioon Tööinspektsioon ei saa nõustuda töölepingu seaduse ja

alkoholiseaduse muutmise eelnõus toodud järgmiste

ettepanekutega:

1. Alaealiste loamenetluse tähtaja lühendamine

kümnelt tööpäevalt ühele: Seletuskirja kohaselt on

jõutud järeldusele, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni

senises praktikas esinenud juhtumeid, kus esineb

sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest ja

töötamise registris ei registreerita 7–12-aastaseid

alaealisi ülemäära palju, siis peaks 1 tööpäeva pikkune

tähtaeg olema loa menetlemiseks piisav. Selgitame, et

nimetatud muudatusega kaasneb koormus

Tööinspektsioonile, kes peab taotlused 10 korda

lühema ajaga läbi vaatama. Alaealiste töötamisel peab

arvestama, et loamenetluse eesmärk on ennekõike

ennetada alaealiste kui tööturu kõige nõrgema osapoole

kokkupuuteid talle ebasobiva tööga. Uues olukorras

me suure tõenäosusega tuvastame ikkagi tagantjärgi, et

töö polnud alaealisele sobiv ja tegelikkuses on need

lühiajalised töö tegemised selleks hetkeks juba

lõppenud, kui Tööinspektsioon suudab kontrolligi

alustada. Valdav enamus noortest, kelle osas meile täna

loataotlus esitatakse, on suvevaheajal toimuvad

malevad ja nende raames pakutavad töökohad täituvad

kiirelt ning nimekirjad kinnitatakse ette juba varakult.

Seega nende osas teate esitamine Tööinspektsioonile ei

ole sedavõrd aeganõudev, et kaaluks üle

muudatusvajaduse. Ka ei ole Tööinspektsioon pidanud

Arvestatud osaliselt. Selgitame, et Tööinspektsioon ise

andis MKM-i analüütikule eelnõu koostamisel teavet,

mille kohaselt keelduvaid otsuseid alaealise tööle

lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ning üldjuhul ei

ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuseid mitte

lubada alaealist tööle. Tööinspektsiooni aastaraamatus

2023. aasta kohta on samuti toodud välja, et 2023. aasta

jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid

lapsi tööle 246. Kõikide tööle soovijate töötingimused

vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat

otsust ei olnud vaja teha. Lisaks taotluste arv on

valdavalt väike (115 taotlust nt 2023. aastal ning 88

taotlust 2024. aastal), mis on üldjuhul koondunud suve-

eelsesse perioodi (valdav osa taotlusi on seotud

suvemalevatega).

Oleme teinud eelnõusse kompromissi eesmärgil

muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on

aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist

kokku kaks tööpäeva alates TÖR-is kande tegemisest.

42

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

üldjuhul probleemiks kui nimekirjades on toimunud

üksikuid muudatusi ootamatult (nt haigestumised) ka

seni on koostöö maleva esindajate ja Tööinspektsiooni

vahel olnud sujuv.

Kui MKM siiski näeb eelnevast hoolimata reaalset

vajadust lühendada loamenetluse pikkust, siis jääme

siinjuures varasemalt korduvalt väljendatud ettepaneku

juurde, et see ei peaks olema lühem kui 5 tööpäeva.

Arvestama peab, et Tööinspektsiooni ressursid on täna

niigi piiratud ning mitte iga tööinspektor ei tegele täna

alaealiste loamenetluse raames nõusoleku andmisega.

Lisaks esineb olukordi, kus tööinspektor, kes

tavapäraselt nõusolekumenetlustega tegeleb, haigestub

ootamatult, osaleb terve tööpäeva kestvas

kontrollimenetluses, kohustub osalema

Tööinspektsiooni korraldataval koolitusel jne ehk see

tähendaks pidevat ressursside väga kiiret

ümberjaotamist, mis eesmärki arvestades ei ole

mõistlik.

2. Eelnõu § 2: Näeme, et kavandatava alkoholiseaduse §

47 lg 5 p 2 puhul tekiks vastuolu lõikega üks ning lisaks

ei lähe see kokku ei ILO konventsioonides toodu ega

ka Eesti Vabariigis kehtiva alkoholipoliitikaga.

ILO töölevõetava isiku vanuse alammäära

konventsioon (nr 138) artikkel 1 kohaselt, liikmesriik,

kelle kohta konventsioon kehtib, kohustub ellu viima

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

43

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

riiklikku poliitikat, mis on kavandatud laste töö

tõhusaks kaotamiseks, ja järk-järgult tõstma

töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on

kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga. Artikkel

3 lg 1 lisab, et vanuse alammäär tööle võtmiseks, mille

laad või töötingimused võivad tõenäoliselt kahjustada

noorte tervist, ohutust või kõlblust, ei või olla vähem

kui 18 aastat.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO)

konventsioon (nr 182) „Lapsele sobimatu töö ja muu

talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine“

artikkel 3 punkti d kohaselt, mõistel sobimatu töö ja

muu sobimatu tegevus on tähenduses, töö, mis oma

laadi või tingimuste tõttu on kahjulik lapse tervisele või

kõlblusele või on talle muul põhjusel ohtlik.

Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ, artikkel 1 lg 3 kinnitab

ILO konventsioonides sätestatut, et liikmesriigid

kindlustavad üldiselt, et tööandjad tagavad noortele

eakohased töötingimused. Liikmesriigid tagavad

noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise ja mis

tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust,

tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset

arengut või takistada hariduse omandamist.

Tööinspektsioon leiab, et ka 16–17-aastane on liiga

noor alkohoolseid jooke serveerima, valmistama ning

olema kokkupuutes alkoholsete jookidega üldiselt.

44

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Üheski vanuses alaealine ei peaks alkoholi

käitlemisega seotud töid tegema. Võttes arvesse, et

lapsed ei tööta kohvikutes üksinda, saavad nad teha

muid abitöid, kuid alkoholi käitlemine peab jääma

täiskasvanu ülesandeks.

Eesti alkoholipoliitika peab olema terviklik.

Alkoholiseaduses on täna eraldi sätted, mille kohaselt

peab alkohol olema jaekaubanduses eraldi müügialal,

et vältida laste juhuslikku sattumist sinna müügialale

ning alla 18-aastastele alaealistele alkoholi müümine

on keelatud ja võib kaasa tuua süüteovastutuse.

Seetõttu on eelnev ettepanek vastuolus üldise Eesti

alkoholipoliitikaga ja ei tohiks lastel alkoholi

serveerimist lubada.

Alkohoolsete jookide müümisel tulevad

alkoholiseadusest mitmed täiendavad nõuded, mida on

kohustus järgida ja mida eelnõuga ei plaanita muuta,

näiteks peaks 16-aastane alaealine kahtluse korral

küsima alkoholi ostjalt dokumenti vanuse

kontrollimiseks, millega tekib äraspidine olukord –

alaealine, kes enne 18. eluaastat ei tohi alkoholi

tarbida, seda osta, peaks kontrollima mh täisealise ostja

puhul, kas viimasel on olemas õigus alkoholi osta.

Lisaks võib tekkida ka probleem nt olukorras, kus

kohvikus või restoranis alkoholi serveerivalt alaealiselt

klienditeenindajalt küsitakse joogisoovitusi (nt milline

vein või kokteil vms sobiks x toidu juurde).

45

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Alkoholiseaduse § 45 keelab müüa alkoholi

joobetunnustega isikutele. On kaheldav, et alaealiste

jaoks oleks eelkirjeldatud nõuete ja ülesannete

järgimine jõukohane. Laste turvalisust silmas pidades

on oluline meeles pidada, et purjus inimeste

teenindamine võib olla oht noorte vaimsele ja

füüsilisele turvalisusele.

Tervise Arengu

Instituut

1. Me ei toeta alkoholi serveerimise õiguse vanusepiiri

toomist 16 eluaastale, ilma, et oleks maandatud selle

muudatusega kaasnevad riskid. Ilma kogemuseta ja

koolituseta on alkoholi serveerimisega seotud töökohal

noore jaoks mitmeid riske:

 Teismelise aju arengulised iseärasused mõjutavad

tema enesejuhtimise- ja otsustusvõimet, mistõttu ta

võib riske alahinnata ja teha otsuseid, mis

mõjutavad teda negatiivselt.

 Alaealised töötajad võivad tunda survet

müügieesmärkide täitmiseks ja pakkuda seetõttu

alkoholi vastuolus seaduse või oma väärtustega.

 Alkoholi serveerimine toob kaasa suurema riski

kokkupuuteks joobes ja agressiivsete klientidega

ning ahistamise juhtumitega. Nende olukordadega

toimetulemine ületab noorukite füüsilist ja

psühholoogilist võimekust.

 Samuti võib alkoholi serveerimise vanusepiiri

alandamine anda noortele signaali, et ka alkoholi

tarvitamine on alaealistele aktsepteeritav ning

mõjutada nende hoiakuid ja arvamusi alkoholist.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust välja jäetud.

46

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

2. Juhul kui siiski seadusandja otsustab alkoholi

serveerimise vanusepiiri langetada 16 eluaastale,

tuleks sätestada ka sellega seotud ettevõtja kohustused:

 Tagada noorele kohapeal täiskasvanu järelevalve

töö ajal.

 Tagada koolitus enne töö alustamist.

 Tagada, et alaealine ei degusteeri ega tarvita

alkoholi töö käigus.

3. Eelnõust ei selgu, kuidas lahendatakse juhtumid, kui

alaealine eksib seaduse vastu, müüb või serveerib

alkoholi isikule, kellele ta seda müüa ei tohiks? Oleme

seisukohal, et seaduses peavad olema selgelt sätestatud

järelevalve teostamisega seotud aspektid, tööandja

vastutus ja võimalikud karistused.

Lastekaitse Liit Lastekaitse Liit toetab eelnõu eesmärki lihtsustada

alaealiste töölevõtmist ning toetada noorte tööelu

alustamist ametlikus ja turvalises keskkonnas.

Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud ja ettepanekud

eelnõus sisalduvate muudatuste kohta.

1. Alkoholi käitlemise muudatus: Lubades alates 16.

eluaastastel noortel töötada toitlustus- ja

teenindusettevõtetes töödel, mis on seotud alkohoolse

joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga,

vastab valitsusliidu eesmärgile leevendada

tööjõupuudust, kuid riik peab tagama, et see ei tooks

kaasa ohtu lapse tervisele ega arengule. Muuhulgas

juhime tähelepanu, et kavandatav muudatus on

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

47

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

vastuolus riikliku strateegiadokumendiga

„Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad

2025–2035“, mille eesmärk on vähendada alkoholi

kättesaadavust, nähtavust ja noorte kokkupuudet

alkoholiga. Arengusuunad rõhutavad, et alaealiste

varajane kokkupuude alkoholiga, sealhulgas töö kaudu

alkoholiga seotud keskkondades, suurendab

normaliseerumist ning võib nõrgendada

ennetustegevuse mõju.

Kuigi Eesti noorte seas on alkoholitarvitamine

viimastel aastatel vähenenud, on see jätkuvalt

märkimisväärne probleem. 2022. aasta kooliõpilaste

tervisekäitumise uuringu tulemustest selgub, et alkohol

on noortele liiga kättesaadav ja sotsiaalselt

normaliseeritud nähtus. Rahvusvahelised uuringud23

näitavad, et alkoholiga seotud töökeskkondades on

riskid eriti kõrgendatud, sh seksuaalse ahistamise,

agressiivse käitumise ja eakaaslaste surve osas. Eesti

kontekstis kinnitab noorte töötajate haavatavust ka

Statistikaameti suhteuuring (2023), mille kohaselt on

53% noori naisi vanuses 18–29 kogenud tööl

seksuaalset ahistamist. See näitab, et just nooremad

töötajad, sealhulgas tööelu alustavad alaealised, on

selles valdkonnas oluliselt haavatavamad. On oluline,

et töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muudatused,

mis lubavad alaealiste osalemist alkoholi käitlemisega

2 Opoku, E., Wimalasena, L., Sitko, R. (2024). Sexism and workplace interpersonal mistreatment in hospitality and tourism industry: A critical systematic literature review. Tourism Management Perspectives 53 3 La Lopa, J., Gong, Z. (2020). Sexual Harassment of Hospitality Interns. Journal of Hospitality & Tourism Education, 32 (2), 88–101.

48

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

seotud töödel, ei suurendaks kokkupuudet ega riski

veelgi.

Konsulteerides muudatusettepanekuid ka Lastekaitse

Liidu lapse õiguste saadikutega (noored vanuses 15–

18,) tõid nad välja järgmised riskid:

• kokkupuude joobes klientidega ja sobimatu

käitumine;

• alkoholitarbimise normaliseerimine ja võimalik

suurem kättesaadavus;

• ebaturvaline keskkond;

• vastuolu põhimõttega, et noor ei tohi alkoholi

tarbida, kuid võib seda müüa või serveerida.

• „Kui 16-aastane saab müüa alkoholi siis, kes

kaitseb teda selle eest, kui näiteks teenindussektoris

(kohvikud ja baarid) tulevad mingid inimesed ja

küsivad, et mida see noor soovitaks ja täiskasvanut

pole kõrval? Mida see noor tegema peaks, kui tegu

on juba purjus inimestega või inimesega, kes on ka

natuke ülbed ja ei austa noort? Minu arust ei ole

see sobiv lahendus lasta 16-aastane alkoholiga

tööle, jah on võimalus, et ta töötab kinniste

pudelitega ja vajadusel viib neid lauda vms, aga

keegi ei taga seda, et noor ise salaja teeb pudeli

lahti ja joob. Ma nõustun küll sellega, et noortel on

raske tööd leida, aga selline töö võib reaalselt olla

kahjulik nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Minu

hinnang on sellele see, et pigem ei tohiks lasta 16-

49

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

aastast alkoholiga tööle, sest ta ei tohi seda

tarbida, aga ta peab seda pakkuma.” (15-aastane)

Lastekaitse Liit juhib tähelepanu, et alkoholi käitlemise

töökohtades võib alaealine sattuda olukorda, kus ta

peab hindama kliendi joobetunnuseid või keelduma

alkoholi müügist. Kehtiva õiguse järgi on joobes

isikule alkoholi müümine keelatud, kuid selliste

olukordade lahendamine nõuab kogemust,

enesekindlust ja suhtlemisoskust. Joobes kliendiga

suhtlemine võib olla ebameeldiv, hirmutav ja

potentsiaalselt ohtlik, mis võib alaealisele põhjustada

tugevat stressi ja ebaturvalisust. Kuigi noored tõdesid,

et sobiva töö leidmine on sageli keeruline ja nad on

huvitatud töödest teenindus- ja toitlustussektoris,

leidsid nad, et selline muudatus seaks ohtu noorte

turvatunde ja heaolu töökohtadel. Noored pidasid

lahendusena mõistlikuks, et töö piirdub suletud

pudelite kandmise või letitööga, mis annab esimesi

töökogemusi teeninduses.

Nõustume eelnõu koostajatega, et muudatusettepanek

loob paremad võimalused noortele saada ametlik

töökogemus teenindusvaldkonnas, kus hooajaline

tööjõuvajadus on suur, võib vähendada ebaseadusliku

töötamise ja ümbrikupalga riski, ja tugevdab

tööõiguste kaitset ja järelevalvet ning suurendab

tööandjate valmisolekut noori tööle võtta. Samas tuleb

tööjõupoliitika kujundamisel vältida olukorda, kus

50

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

tööjõupuudust lahendatakse alkoholimüügi piirangute

leevendamise kaudu, mis on vastuolus nii riikliku

alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade kui

ka terviseedenduse strateegia eesmärkidega.

Lastekaitse Liit soovitab hinnata kavandatava meetme

mõju lapse õigustele ning koostada võrdlev analüüs

teiste riikide praktikast alaealiste kaasamisel alkoholi

käitlemisele ja selle mõjust.

2. Pereettevõttes ja koolivaheaegadel töötamine:

Lastekaitse Liit peab positiivseks, et eelnõu loob

paindlikuma võimaluse alaealistel töötada

pereettevõttes ja koolivaheaegadel, võimaldades

seaduslikult vormistada töösuhteid, mida paljud lapsed

juba praegu peredes täidavad. Muudatused vastavad ka

noorte endi ootusele, et töö oleks lubatud, kuid selgelt

piiritletud ning jätaks aega ka puhkuseks. Lastekaitse

Liit toetab muudatusi, mis soodustavad noorte tööelu

alustamist ja ametlike töösuhete kujunemist, kuid peab

oluliseks, et eelnõu rakendamisel tagatakse lapse

puhkeõiguse ja mänguaja säilimine ning välditakse

olukorda, kus töö muutub lapse jaoks kohustuseks või

liialt koormavaks.

3. Tööinspektsiooni loa menetlusaeg 7–12-aastaste

tööle lubamisel: Kuigi muudatus vähendab

bürokraatiat ja võimaldab kiiremat tööleasumist

hooajatöödel, on tegemist väga noore vanusegrupiga,

kelle puhul iga töö peab olema eelnevalt kontrollitud.

Selgitatud. Pereettevõttes töötamise erandi

rakendamisel jäävad alaealiste suhtes kehtima TLS-ist

tulenevad piirangud alaealise tööajale, lisaks peab

tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele ohtlik ega

kahjustada tema tervist. Mis puudutab koolivaheaegadel

pikemalt töötamist, siis see on noorele võimalus, mitte

kohustus. Lisaks peab alaealise seaduslik esindaja

andma nõusoleku oma alaealise lapse töötamiseks

koolivaheajal. Nõustume, et oluline on lapse õigus

puhata ja mängida. Eelnõu eesmärk on võimaldada

nendel alaealistel, kes seda soovivad, töötada

koolivaheagadel pikemalt.

Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse

muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on

aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist

kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et

Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu

51

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Soovitame hinnata menetlusaja lühendamise mõju ja

kaaluda kompromissi (nt 3 tööpäeva) või kirjeldada,

kuidas Tööinspektsioon tagab sisulise kontrolli ka nii

lühikese tähtaja puhul.

4. Põhipuhkuse kestus: Lastekaitse Liit ei nõustu eelnõu

ettepanekuga lühendada alaealiste põhipuhkust 35

päevalt 28-le, kuna selle muudatusega ei ole

prioriteediks seatud lapse parima huvi printsiipi, vaid

selle eesmärk on vähendada tööandjate ja ka SKA

halduskoormust ning riigieelarve kulusid hüvitiste

maksmisel. Leiame, et tegemist on lapse õigusi ja

arenguvajadusi kahjustava sammuga. Pikem puhkus

toetab lapse füüsilist ja vaimset taastumist ning aitab

hoida tasakaalu töö, kooli ja vaba aja vahel. Puhkuse

lühendamine vähendab laste võimalust puhata ning on

vastuolus LÕK artiklitega 31 ja 32, mis tagavad lapse

õiguse puhkusele ja kaitsele majandusliku

ekspluateerimise eest.

Lastekaitse Liit soovitab säilitada alaealiste

põhipuhkuse 35 kalendripäeva. Riigi varasem

hüvitissüsteem tööandjale peaks samuti jätkuma, kuid

alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse

kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni

senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks

esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle

lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi

ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest

registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa

neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele

eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul

piisav.

Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase

töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas

(lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline

ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja

juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse

haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli

kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine

hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine

niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva.

Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse

kestuse lühendamine suurendada tööandjate

motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda

suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust.

52

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

taotlusprotsessi tuleks lihtsustada. Sellisel viisil

väheneks bürokraatia, kuid säiliks tööandjate

motivatsioon noori tööle võtta. Lisaks toome esile ka

Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadiku Liise Lugna

kõneka kommentaari: „Minu arvates peaks noortel

siiski jääma pikem puhkus. Veelgi enam – võiks hoopis

rohkem rõhutada, et töö ei ole elu keskpunkt ja et

puhkamine, loovus ja eneseareng on sama olulised kui

töö tegemine. On tähtis, et noored ei kasvaks üles ainult

mõttega „õpin - töötan - teenin raha“, vaid saaksid

kaasa ka arusaamise, et inimene on loodud looma,

unistama, katsetama ja avastama.“

Eesti Õpilasesinduste

Liit

Eelnõus sisalduvad sätted, mis tekitavad probleemkohti

seoses noorte hoiakute kujundamisega alkoholi käsitluse

kontekstis. Eelkõige tekitab küsimusi alkoholiseaduse

lõike 5 muudatuse teine punkt, mis lubab vähemalt 16-

aastasel isikul tööülesannete täitmisel alkohoolseid jooke

valmistada, müügiks pakkuda ja müüa.

Peame mõistlikuks, et 16-aastane noor võib töö käigus

käsitleda alkoholi ladustamisel või avamata pakendis, kuid

erineva kangusega jookide, näiteks kokteilide,

valmistamine ei ole selle vanuse puhul sobiv. Noore

inimese regulaarne kokkupuude alkoholi valmistamise ja

serveerimisega võib normaliseerida alkoholitarbimist ning

vähendada tema enda kriitilist suhtumist alkoholi

tarvitamisse.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

53

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Noore inimese arenguline ja sotsiaalne küpsus ei pruugi

veel võimaldada tulla toime olukordadega, mis kaasnevad

alkoholi serveerimise ja müügiga – näiteks purjus või

flirtivate klientidega suhtlemine, konfliktide lahendamine

või eetiliste piiride hoidmine. Osa uuringuid viitavad, et

varane kokkupuude alkoholiga, isegi mitte tarbimise vaid

tööalase kokkupuute kaudu, suurendab tõenäosust, et noor

hakkab tulevikus alkoholi tarvitama sagedamini ja

riskantsemalt.

Eesti alkoholipoliitika eesmärk on vähendada

alkoholitarvitamise normaliseerumist ning hoida noori

alkoholikultuurist eemal vähemalt täisealiseks saamiseni.

Kui noored ise valmistavad ja serveerivad alkoholi,

õõnestab see ennetuspoliitika põhimõtteid ja saadab

ühiskonnale vastuolulise sõnumi. Alkoholimüügi

olukordades võib tekkida ka ebaturvaline või ebamugav

töökeskkond, kus tööandjal on keeruline tagada alaealise

töötaja kaitse. Euroopa tööohutusega seotud

raamdokumendid näevad ette, et noori ei tohi panna tööle,

mis nõuab kõrget sotsiaalset küpsust või võib mõjutada

nende väärtushoiakuid – alkoholi valmistamine ja

serveerimine on selgelt selline töö.

Samuti on muudatus vastuolus alkoholiseaduse üldise

eesmärgiga vähendada alkoholi kättesaadavust ja

tarvitamise sotsiaalset aktsepteeritavust. Riiklikud

strateegiad on korduvalt rõhutanud vajadust kaitsta noori

alkoholiga seotud mõjude eest, mitte neid suurendada.

54

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Kokkuvõttes ei ole 16-aastasele noorele alkohoolsete

jookide valmistamise ja müümise lubamine kooskõlas

noorte kaitse, rahvatervise ega alkoholipoliitika

eesmärkidega. Mõistlik kompromiss oleks võimaldada

alaealisel tööalaselt käsitleda ainult avamata või

ladustatavat alkoholi, vältides olukordi, kus ta peab seda

valmistama, serveerima või müüma täisealistele

klientidele.

Soolise

võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise

volinik

1. Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks töölepingu

seaduse § 56, mis lühendaks alaealise põhipuhkuse 35

kalendripäevalt 28 kalendripäevale. Tegemist on

töötingimuste muutmisega, mis võib kaudselt

diskrimineerida tüdrukuid ja noori naisi, kes

seletuskirja andmetel moodustavad noorte töötajate

seas enamuse. Lühem puhkus suurendab ületöötamise

ja stressi riski, eriti koolikohustuslikele noortele, kelle

peamiseks ülesandeks peaks olema õppimine.

Seletuskirjas puudub vastav mõjuanalüüs. Teen

ettepaneku koostada mõjuanalüüs soolises lõikes ning

kaaluda võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust

vähemalt kuni 16. eluaastani.

2. Tööinspektsiooni loa tähtaegade lühendamine kümnelt

tööpäevalt ühele. Aja lühendamine kümnekordselt

tekitades Tööinspektsioonile suurema töökoormuse

võib vähendada riigi suutlikkust kontrollida, kas

töötingimused on noore tervise ja ohutuse seisukohalt

sobivad. Järelevalve nõrgenemine võib võimaldada

Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase

töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas

(lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline

ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja

juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse

haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli

kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine

hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine

niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva.

Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse

kestuse lühendamine suurendada tööandjate

motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda

suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust.

Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse

muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on

aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist

kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et

Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu

alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse

55

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

muuhulgas soolist ahistamist või väärkohtlemist

tööandjapoolse järelevalve puudumise tõttu. Teen

ettepaneku säilitada Tööinspektsioonile vähemalt 3-

päevane periood kontrolliks ja loa väljastamiseks ning

luua täiendavaid kohustusi tööandjatele ohutu

töökeskkonna tagamiseks alaealistele. Sellisteks

meetmeteks võib olla näiteks alaealise tööle võtmisel

kohustus koolitada noori oma õigustest tööelus,

sealhulgas diskrimineerimise ning soolise ja

seksuaalse ahistamise ära tundmisest ja sellele

reageerimisest.

3. Alkohoolse joogi valmistamine ja müügi lubamine

alates 16. eluaastast: Tegemist on käesoleva sügise

jooksul juba teise plaanitava muudatusega, millega

lihtsustataks alaealiste kokkupuudet alkoholiga.

Arvestades, et alaealised on haavatav grupp, kelle

heaolu eest peab ühiskond seisma, kelle

väärtushinnangud ja maailmapilt on veel välja

kujunemas ning kelle keha, sealhulgas aju on alles

arenemisjärgus, on arusaamatu, miks peab Vabariigi

Valitsus oluliseks juba teise seaduseelnõuga just selle

grupi kokkupuudet alkoholiga soodustada.

Palun Teil kaaluda, kas arvestades alaealiste

haavatavust on mõistlik neil töökogemuse

omandamise eesmärgil võimaldada puutuda nii

lähedalt kokku alkoholi valmistamise ja müügiks

pakkumisega. Samuti teen ettepaneku lisada

kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni

senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks

esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle

lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi

ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest

registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa

neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele

eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul

piisav.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud.

56

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

seadusesse kohustus tööandjale tagada töötajale

võimalus keelduda alkoholiga seotud tööülesannetest

ilma sanktsioonideta.

Usun, et mitmeid ülal toodud ettepanekuid poleks mul

olnud põhjust esitada, kui eelnõu ettevalmistuse käigus

oleks läbi viidud põhjalik mõjuanalüüs ning seda

arvesse võetud. Praeguses eelnõu seletuskirjas puudub

mõjuanalüüs soolises ja regionaalses lõikes, kuigi

vastavad andmed selliste erisuste kohta on 7–17-

aastaste laste ja noorte kohta välja toodud. Seletuskiri

rõhutab peamiselt eelnõuga võimaldatavat

paindlikkust tööandjatele, kuid ei käsitle mõju

soolisele tööjaotusele, palgalõhele ega piirkondlikule

ebavõrdsusele.

4. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas muudatused

soodustavad pigem madalapalgalisi ja ebaturvalisi

töökohti, kuhu värvatakse noori naisi, samas kui

noored mehed saavad tehnilistes või

tootmisvaldkondades paremaid võimalusi.

5. Palun Teil veelkord kaaluda, kas alkoholiseaduse § 47

lõige 5 muudatus on proportsionaalne soovitud

eesmärgi ja võimalike ohtude loomisega alaealistele.

Samuti teen ettepaneku seletuskirja mõjuanalüüse

täiendada ning kaaluda täiendavaid riiklikke

mehhanisme, mis tagaksid noortele töökogemuse

kasvavates tulevikusektorites.

Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu olev mõjuanalüüs

on piisavalt põhjalik.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele,

millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-

aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli

palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus

eelnõust eemaldatud, mistõttu ei ole enam vajalik Teie

palvel hinnata AS-i § 47 lõike 5 proportsionaalsust ega

57

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

täiendada mõjuanalüüsi. Kõnealuse eelnõu

menetlemine toimub kiireloomulisena, kuna selle

koostamine on seotud koalitsioonileppe eesmärgiga

leevendada alaealiste töötamise tingimusi, et

võimaldada rohkematel noortel saada esimene

töökogemus. Selle eelnõu Vabariigi Valitsusse esitamise

tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal, st

käesolev eelnõu peab jõudma Vabariigi Valitsusse veel

selle aasta lõpuks. Eelnevast tulenevalt ei asu me

käesoleva eelnõu raames välja töötama täiendavaid

riiklikke mehhanisme.

1

12.02.2026

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse töölepingu seadust (TLS). TLS-is tehtavad muudatused

on seotud alaealise iga-aastase põhipuhkuse, pereettevõttes töötamise, koolivaheaegadel

töötamise ning 7–12-aastase alaealise tööle võtmiseks Tööinspektsioonilt loa taotlemisega.

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötingimusi

reguleerivat korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning

looks seeläbi alaealistele paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust

kujundada. Alaealise lapse kõige tähtsam ülesanne on õppida, teisalt on arvukalt neid, kel on

huvi töötamise vastu ja kes sooviksid töötada eakohaselt. Seega on mõistlikud leevendused

alaealiste töötamise reeglites vajalikud ja põhjendatud. Eelnõuga ei kavandata uusi kohustusi.

Eelnõukohase seaduse rakendamisega ei suurene halduskoormus.

Eelnõukohase seadusemuudatusega luuakse võimalus 7–17-aastasel alaealisel töötada oma pere

ettevõttes kohaldamata tema suhtes tegevusvaldkonna piiranguid. Samuti võimaldab

eelnõukohane seadus alaealisel töötada koolivaheaegadel rohkem kui pool koolivaheaja

kestusest, täpsustades iga koolivaheaja kohta eraldi maksimaalse töötamise perioodi. Eelnõu

kohaselt lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa

menetlustähtaega seniselt kümnelt tööpäevalt viie tööpäevani, millest omakorda nähakse ette

üks erand. Samuti ühtlustatakse eelnõu kohaselt alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse

kestus täiskasvanud töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestusega, lühendades alaealise töötaja

iga-aastase põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani.

Viimati nimetatud muudatusega seoses tehakse ka muudatus tervise- ja tööministri

28. novembri 2016. aasta määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise

töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“, mille tulemusena ei hüvitata

tööandjale enam riigieelarvest alaealise töötaja pikema iga-aastase põhipuhkuse osa (28

kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava seitsme kalendripäeva) eest makstud puhkusetasu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172),

sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (e-post maria-

[email protected], tel 5916 2680) ning töövaldkonna andmete nõunikud Age Viira (e-

post [email protected], tel 5910 7348) ja Ingel Kadarik (e-post [email protected],

tel 5451 0226).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected], tel 5366 8522).

2

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja erakonna Eesti 200 vahel 24. märtsil 2025. aastal

sõlmitud valitsusliidu programmiga aastateks 2025–20271 (edaspidi koalitsioonilepe), mille

kohaselt on valitsusliit seadnud eesmärgiks oskustööjõu puuduse lahendamise, milleks

tagatakse ettevõtetele hea kvalifikatsiooni ja vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus Eesti

Töötukassa teenuste ja haridusmeetmete kaudu ning paindlikuma töölepingu seaduse abil, neist

viimane hõlmab alaealiste töötamist puudutavate nõuete lihtsustamist.

Eelnõu on seotud ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl

(edaspidi direktiiv 94/33) artikli 2 lõike 2 punktiga b. Eelnõu arvestab direktiivi selle sätte

nõuetega. Direktiiv kohustab EL-i liikmesriike tagama noorukite töö range reguleerimise ja

kaitsmise. Liikmesriigid peavad tagama noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise eest ja

mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist

või sotsiaalset arengut või takistaks hariduse omandamist.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõukohase seadusega muudetakse TLS-i 13.02.2026 jõustunud redaktsiooni (RT I,

03.02.2026, 15).

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 73 koosmõjus § 104 lõikega 2).

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu algatamine on tingitud asjaolust, et 24. märtsil 2025. aastal sõlmiti koalitsioonilepe ehk

valitsusliidu programm aastateks 2025–2027, mille peatüki 9.4 „Tööjõupoliitika“ punkt 263

näeb ühe tegevusena ette TLS-is alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamise eesmärgiga

võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus.

Heaolu arengukavas 2023–2030 on noori kirjeldatud kui üht ebasoodsamas olukorras olevat

rühma tööturul. Et tõsta noorte tööelus osalemise määra, tuleb toetada nende tööturule toomist

ja seal püsimist2. Nimetatud arengukava eesmärkide elluviimiseks on koostatud tööturu

programm aastateks 2023–2026, mis keskendub suure tööhõive saavutamisele, sh noorte seas.

Noorte lähtepositsioon ja olukord tööturul on nende vähese töökogemuse ning oma õigustest ja

tööandja kohustustest ebapiisavate teadmiste tõttu keerulisem võrreldes teiste

elanikkonnarühmadega. Eelkõige teeb muret 15–24-aastaste noorte kõrge töötuse määr3, mis

ületab 2–3 korda üldist töötuse määra4. 2024. aastal ulatus 15–24-aastaste noorte töötuse määr

19,1 protsendini, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Need näitajad osutavad

vajadusele tegeleda alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamisega ja sihipäraste meetmete

rakendamisega, et toetada noorte võimalikult varast kaasamist tööturule esimese töökogemuse

omandamiseks ja nende tööga hõivatust. Varase töökogemuse saamine on noorele oluline, kuna

1 Valitsusliidu programm aastateks 2025–2027. Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti

Vabariigi Valitsus. 2 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023–2030, lk 13. Heaolu arengukava 2023-2030.pdf. 3 2024. a 19,1%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330: 15-aastaste ja vanemate hõiveseisund. 4 2024. a 7,6%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330.

3

see pakub hariduse omandamise kõrval tööelu alustamiseks ja seal toimetulekuks vajalikke

teadmisi ja praktilisi oskusi ning üldisemaid eluks vajalikke oskusi5.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada

nende esmase töökogemuse omandamist. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamine aitab

kaasa noorte varasemale tööturul osalemisele, mis omakorda loob eeldused nende tööharjumuse

kujunemiseks ja sotsiaalsete oskuste arenguks ning aitab suurendada teadlikkust töötaja

õigustest ja kohustustest. Samuti suurendab varajane töökogemus alaealiste konkurentsivõimet

tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus. Kuivõrd alaealised on

riskirühmana tööturul haavatavamas positsioonis kui täiskasvanud, on oluline toetada nende

võimalusi siseneda tööturule varases eas.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Väljatöötamiskavatsus ei ole hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 järgi vajalik, sest

muudatustega ei kaasne olulist mõju – need mõjutavad üksikuid sektoreid, kus alaealised

rohkem töötavad. Arvestada tuleb ka sellega, et alaealiste tööle rakendamisel kehtivad niigi

direktiiviga 94/33 ette nähtud ranged piirangud, mistõttu on võimalikud leevendused alaealiste

töötamise tingimustes piiratud ning alternatiivseid lahendusi, mida väljatöötamiskavatsuses

tavapäraselt kaalutakse, ei ole kuigi palju võimalik välja pakkuda.

HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav ka

juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulist

menetlust põhjendab ka see, et kui alaealiste töötamist puudutavad lihtsustatud reeglid

jõustuvad enne 2026. aasta suve, annab see alaealistele võimaluse juba käesoleva aasta

suvekuudel, nende tavapärasel esmase töökogemuse omandamise perioodil, töötada

leevendatud tingimustel. Viimaks on eelnõu ettevalmistamine seotud koalitsioonileppe

eesmärkidega. Koalitsioonileppe tööjõupoliitikat käsitleva peatüki punktis 263 on ühe

tegevusena märgitud töölepingu seaduses alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamine

eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. TLS-i muutmine

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses paragrahvis sätestatakse TLS-i

muudatused ning §-ga 2 sätestatakse § 1 punktile 6 jõustumise erisus.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide

sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42.

TLS-i § 7 kehtivas lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei tohi tööandja alla 15-

aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja

arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud erand sama

sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina

lõige 42, täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest

1. Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i § 7 lõige 1 jääb

üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 41 ja 42.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse alaealisega töölepingu sõlmimist reguleerivat TLS-i § 7

lõikega 42. TLS-i §-i 7 lisatava lõike 42 kohaselt võib pereettevõttes sõlmida 7–17-aastase

5 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 39. Alaealiste toetamine töökogemuse

omandamisel_0.pdf.

4

alaealisega tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks § 7 lõike 4 teises lauses ja lõikes 41

sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata. Seejuures vanusevahemikus 7–17 on 17-

aastased kaasa arvatud. See tähendab, et 7–17-aastane alaealine saab pereettevõttes töötamise

korral teha kerget tööd igas tegevusvaldkonnas.

Nagu § 7 lõigete 3–41 puhul, tuleb ka uue lõike 42 rakendamisel arvestada § 7 lõikes 2 sisalduva

üldreegliga, mille kohaselt tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega teda lubada

tööle, mis 1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, 2) ohustab alaealise kõlblust, 3)

sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe

puudumise tõttu, 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist, 5) ohustab

alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Pereettevõttes töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus tööandja, kes sõlmib alaealisega

töölepingu, on kas selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, külgjoones sugulane või

lapsendaja perekonnaseaduse (PKS) tähenduses. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones

sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja

nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased (PKS § 80 lõige 1)6. Kui isikud

põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased (PKS

§ 80 lõige 2)7. Külgjoones suguluse puhul on tegemist õdede, vendade, tädide ja onudega.

Seega, TLS-i §-i 7 lisatava lõike 42 puhul tuleb tööandjana mõista eelkõige töölevõetava

alaealise ema, isa, nende eellasi (vanavanemaid, vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja

lapsendajat. Lisaks eeltoodule võib pereettevõttes töötamisel olla tööandja alaealise lapse

kasuvanem või eestkostja. PKS-i § 174 lõike 1 kohaselt saab eestkostjaks olla täisealine täieliku

teovõimega füüsiline isik.

Maailmas on erinevaid pereettevõtte määratlusi. EL-is puudub ühtne pereettevõtte definitsioon,

mida kohaldataks eranditult kõigis valdkondades. Samas ollakse kahes põhitunnuses enam-

vähem kokkuleppele jõutud: 1) ühele perele peab kuuluma vähemalt pool ühingu osalusest, 2)

selle pere kaks või enam liiget peavad aktiivselt osalema selle ühingu juhtimises (st osalema

ühingu tegevuses näiteks juhatuse või nõukogu liikmena). Euroopa Komisjoni eksperttöörühm

püüdis 2009. aastal määratleda terminit „pereettevõte“. Raportis „Overview of Family Business

Relevant Issues“ pakuti välja käsitlus8, mille kohaselt ettevõte on pereettevõte, kui:

1) häälteenamus on selles ettevõttes ühe pere füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on selle

ettevõtte asutaja(d), või füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on omandanud osaluse

ettevõtte kapitalis, või eelnimetatud isikute abikaasa, vanemate, laste või laste otseste

pärijate käes;

2) häälteenamus on otsene või kaudne;

3) vähemalt üks pere või suguvõsa esindaja on seotud ettevõtte juhtimisega.9

Direktiiv 94/33 lubab erandina teatud eelduste täitmisel võtta noori alates seitsmendast

eluaastast tööle pereettevõttesse ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-,

kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Nimelt sätestab direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b,

et liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides

ja tingimuste kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille

hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks,

ebasoodsaks ega ohtlikuks. Kehtivas seaduses sellist pereettevõttes mis tahes valdkonnas

töötamise erandit praegu ette nähtud ei ole. Pereettevõttes töötamise erandi rakendamisel jäävad

6 RT I, 07.05.2025, 17. 7 Samas. 8 See pereettevõtte määratlus ei ole aga õiguslikult siduv ega ole kasutusel üksikutes liikmesriikides. 9 Mandl, I. 2008. Overview of Family Business Relevant Issues. Final Report, p 161.

5

endiselt alaealiste suhtes kehtima TLS-ist tulenevad piirangud alaealisega töölepingu

sõlmimisele ja alaealise töötamisele, sealhulgas peab tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele

ohtlik ega kahjustada tema tervist.

Kuivõrd direktiivis 94/33 sisaldub mõiste „pereettevõte“ ühekordselt (artikli 2 lõike 2 punkt b),

ei saa seda mõistet eelnõus sisustada, sest EL-i õigusaktid sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti

kirjutatud (nn määratlemata õigusmõisteid) või mille definitsioon jääb konkreetse kaasuse

tarvis liialt üldsõnaliseks. Sellised mõisteid vajavad õiguskäibes sisustamist tõlgendamise teel.

EL-i õiguskorras on selline ettevõtmine seotud spetsiifiliste ohtudega. Nimelt, kuna EL-i

kuulub 27 riiki, esineb arvestatav risk, et ühte ja sama mõistet võidakse eri liikmesriikides

mõista erinevalt. Seda silmas pidades on Euroopa Kohus EL-i õigusnormidele antavate

tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse õigusmõiste kontseptsiooni.

Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i

õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu

õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse

kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et

EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubatud, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole

otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses

tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest lähtudes. Kuna mõiste „pereettevõte“ on EL-i

autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada

kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet

„pereettevõte“ ka selles eelnõus.

Pereettevõttes, näiteks majutus-, toitlustus- või muus teenindusvaldkonnas (suvekohvikutes,

väikestes talumajapidamistes, turismiettevõtetes jms), võib perel olla tegelik vajadus oma

perekonna laste abi järele. Kui praegusel juhul ei ole TLS-i § 7 lõike 4 teise lause kohaselt 7–

12-aastaste alaealiste töötamine muudel tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevus lubatud, võib see viia olukorrani, kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava

iseloomuga töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda tuleb käsitada seaduse

rikkumisena, mille tõttu võib Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel selle

pereettevõtte suhtes alustada TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja

määrata füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või karistada juriidilist isikut

kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga TLS-i § 118 alusel. Teisalt võimaldatakse pereettevõttes

töötamist üksnes tähtajalise töölepingu alusel, kuivõrd direktiivi 94/33 artikkel 2 võimaldab

pereettevõttes töötamise erandit just „juhutööde või lühiajaliste tööde“ korral.

Paljud alaealised lapsed panustavad juba praegu pereettevõtte tegevusse, sageli õppimise

kõrvalt ja suvisel perioodil lühiajaliselt töötades. Selline pereliikmete abistamine on noorte

puhul tihti loomulik osa nende igapäevaelust. Tavapäraselt toimub alaealise töö pereettevõttes

ilma töölepingut kirjalikult vormistamata, kuigi oma sisult võib siiski olla tegemist

töölepingulise suhtega, kui esinevad töösuhtele omased elemendid, millisel juhul tuleks

vormistada ka tööleping kirjalikult ja registreerida alaealise töötamine töötamise registris.

Alaealisega alates seitsmendast eluaastast pereettevõttes väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi-

või reklaamitegevusvaldkonda tähtajaliseks töötamiseks töölepingu sõlmimise võimaluse

seaduses ette nägemine võimaldaks noorel töötada seaduslikult, alustada varakult

pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga ning tagaks talle toetatud ja turvalises

keskkonnas esmase töökogemuse omandamise. Pereettevõttes esimese töökogemuse saamine,

mis on noore jaoks positiivne kogemus, võib suurendada temas motivatsiooni ja huvi töötamise

vastu. Tegemist oleks alaealise jaoks lisavõimalusega, mitte kohustusega, ning töötamine

toimuks pereliikmete järelevalve all ja seadusega alaealiste töötamisele kehtivate nõuete piires.

6

TLS-i § 118, mis reguleerib füüsilise ja juriidilise isiku vastutust alaealisega töölepingu

sõlmimisel alaealisele vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamiseks sellisele tööle ja

sätestab karistusmäärad, sisaldab viidet eelnõuga muudetavale §-le 7. TLS-i § 7 muutmine

eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 ei too kaasa vajadust muuta TLS-i § 118, sest TLS-i § 118 näeb

ette isiku vastutuse ükskõik millise §-s 7 sätestatud nõude rikkumise korral. See tähendab, et

füüsilise või juriidilise isiku vastutus vastavalt TLS-i §-le 118 kohaldub ka siis, kui edaspidi

sõlmitakse alaealisega tööleping, eirates eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatava TLS-i § 7 lõikes

42 sätestatud tingimusi (pereettevõte, 7–17-aastane alaealine, tähtajaline tööleping, kerge töö)

selle kohta, millal on üldse lubatud sõlmida alaealisega töölepingut pereettevõttes töötamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TLS-i § 8 lõiget 2. TLS-i § 8 kehtiv lõige 2 reguleerib

õppimiskohustusliku alaealise seadusliku esindaja nõusoleku andmist alaealise töötamiseks,

sätestades, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise

töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Teisisõnu,

õppimiskohustuslik alaealine võib kehtiva õiguse alusel töötada kuni pool iga koolivaheaja

kestusest (näiteks kui vaheaeg kestab 14 päeva, võib alaealine töötada kuni seitse päeva).

Muudatusega täpsustatakse õppimiskohustusliku alaealise töötamise kestust koolivaheaegadel.

Siinjuures tuleb õppimiskohustuse hindamisel lähtuda töölepingu seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse 602 UA punktiga 1 TLS-i §-i 7 lisatud lõikest 11, mis jõustus 13.02.2026

(RT I, 03.02.2026, 15) ja mis määratleb TLS-is termini „õppimiskohustus“ erinevalt Eesti

Vabariigi haridusseaduse (HaS) §-s 101 sisalduvast õppimiskohustuse terminist. TLS-i

tähenduses on õppimiskohustus alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks

saamiseni. Seega ei mõelda TLS-i § 8 lõikes 2 „õppimiskohustusliku alaealise“ all HaS-i mõttes

õppimiskohustust, st kohaldamisele ei kuulu HaS-i §-s 101 sätestatud õppimiskohustuse termin,

vaid õppimiskohustuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda TLS-i § 7 lõikes 11 sisalduvast

õppimiskohustuse terminist.

Muudatuse kohaselt ei tohi alaealise seaduslik esindaja (üldjuhul ema või isa) anda nõusolekut

õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et

alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe nädala

pikkusel koolivaheajal ja kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal. Näiteks

kui kahe nädala pikkune koolivaheaeg kestab 21.12.2026 kuni 03.01.2027, saab seaduslik

esindaja anda nõusoleku, et alaealine töötab selle aja kestel kuni kümnel päeval. Seejuures on

oluline, et suvevaheajal võib õppimiskohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool

koolivaheaja kestusest, tingimusel et suvevaheajast vähemalt neli järjestikust nädalat, s.o 28

kalendripäeva, jääb puhkamiseks. Vähemalt neljanädalase puhkamise nõue suvevaheajal

tuleneb Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee järeldustest10.

Muudatusega võimaldatakse alaealisel töötada koolivaheaegadel senisest pikema ajavahemiku

jooksul, kehtestades samas selged töötamise aja ülempiirid, mis tagavad õppimiskohustuslikule

alaealisele piisava puhkeaja säilimise ja väljapuhkamise järgmiseks õppeperioodiks, et koolis

käivate alaealiste töötamine koolivaheaegadel ei ohustaks nende tervist ega takistaks hariduse

omandamist või kahjustaks nende võimet õppetööst täiel määral kasu saada. Tööandjal on

alaealise töölevõtmisel kohustus jälgida, et alaealise töötamise periood ei ületaks seaduses iga

koolivaheaja kohta sätestatud maksimaalset lubatud töötamise kestust. Muudatus annab

võimaluse alaealisel paindlikumalt töökogemust omandada, säilitades samas tasakaalu töö ja

puhkamise vahel. Õppimine ja hariduse omandamine on alaealise kõige olulisem kohustus ja

10 Euroopa sotsiaalharta juriidilise tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Sotsiaalõiguste Komiteel. Euroopa Sotsiaalõiguste

Komitee on 2006. aastal Hollandi suhtes tehtud otsuses järeldanud, et tagamaks seda, et koolikohustuslikel lastel oleks pärast

koolivaheaega võimalik õppetööst täielikult kasu saada, peab töötamine olema keelatud vähemalt nelja nädala pikkuseks

ajavahemikuks suvevaheajal (Digest of the Case Law of the European Committee of Social Rights, 1. september 2008, p 61).

7

õigus. Muudatuse eesmärk on pakkuda alaealistele senisest rohkem võimalusi esimese

töökogemuse saamiseks viisil, mis ei takistaks nende õpinguid ja õppimiskohustuse täitmist.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TLS-i § 8 lõiget 3. TLS-i § 8 lõike 3 uue sõnastuse kohaselt

ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne viie tööpäeva möödumist alaealise

registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registris, välja arvatud

juhul, kui tööinspektor on saanud tööandjalt TLS-i § 8 lõikes 4 nimetatud andmed varem ja

andnud alaealise töötamiseks nõusoleku enne alaealise registreerimist töötamise registris.

Muudatusega lühendatakse Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaega kümnelt

tööpäevalt viie tööpäevani, millest omakorda nähakse ette erand juhuks, kui Tööinspektsiooni

tööinspektor on saanud tööandjalt juba enne 7–12-aastase alaealise registreerimist töötamise

registris TLS-i § 8 lõikes 4 nimetatud andmed (andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku,

alaealise töötingimuste ja kohustuste ning õppimiskohustuse kohta) selle alaealise tööle

lubamise kontrollimiseks, tööinspektor on tööle lubamise kontrolli ära teinud ja andnud

nõusoleku alaealise tööle lubamiseks.

Enne 7–12-aastase alaealisega töölepingu sõlmimist on lisaks seadusliku esindaja nõusolekule

nõutav Tööinspektsiooni nõusolek. TLS-i § 8 lõigetega 3–8 on kehtestatud üksikasjalik kord

selle kohta, kuidas Tööinspektsioon kontrollib 7–12-aastase alaealise tööle lubamist. TLS-i § 8

lõike 4 kohaselt tuleb tööandjal enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist taotleda selleks luba

Tööinspektsioonilt. TLS-i § 8 lõike 3 kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast

alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse

§-s 251 sätestatud töötamise registris. Seega peab kehtiva seaduse kohaselt tööandja

registreerima töötamise registris 7–12-aastase lapse töötamise vähemalt kümme tööpäeva enne

nimetatud vanuses lapse tööle asumist. Seejärel kontrollib Tööinspektsiooni tööinspektor

kümne tööpäeva jooksul, kas konkreetne töö on alaealisele lubatud, alaealise töötingimused on

kooskõlas seaduse nõuetega, alaealise seaduslik esindaja on andnud nõusoleku lapse

töötamiseks ning alaealine soovib tööd teha. Eelkirjeldatud kord on üldjuhul põhjendatud ja

vajalik noore alaealise kaitseks, kuid on praktikas osutunud ebamõistlikult jäigaks olukordades,

kus alaealine ise on varem avaldanud soovi töötada ning valmis asuma lühiajalisele tööle, kuid

töötamise võimalus tekib ootamatult (näiteks kui mõni noortemalevasse vastuvõetud alaealine

loobub osalemisest vahetult enne maleva algust).

TLS-i § 8 lõike 3 kitsaskohad on praktikas ilmnenud eriti noortemaleva korraldamisel.

Malevasse kandideerib enamasti rohkem lapsi, kui neid on võimalik vastu võtta, mistõttu

koostatakse tihti ootenimekiri tulevikus vabanevate kohtade tarbeks. Sageli tuleb ette olukordi,

kus malevasse vastu võetud 7–12-aastane alaealine haigestub või loobub muul põhjusel

osalemisest üks päev või paar päeva enne maleva algust. Kehtiva TLS-i § 8 lõike 3 sõnastuse

tõttu ei ole maleva korraldajal võimalik sellisel juhul võtta viivitamata tööle järgmist last

ootenimekirjast, kuna see eeldaks esmalt selle 7–12-aastase alaealise registreerimist töötamise

registris ja seejärel kümnetööpäevase ooteaja möödumist. Arvestades, et noortemalev võib

kesta ka näiteks kõigest seitse või kümme tööpäeva, võib juhtuda, et selleks ajaks, kui

tööinspektor jõuab maleva ootenimekirjas oleva alaealise tööle lubamise kontrollini, on malev

juba lõppenud ja alaealine jääb esimesest töökogemusest ilma.

Eelkirjeldatud probleemi lahendamiseks nähakse kavandatava muudatusega ette võimalus, et

tööinspektor saab anda nõusoleku 7–12-aastase alaealise tööle lubamiseks ka enne alaealise

registreerimist töötamise registris, juhul kui tööandja on esitanud TLS-i § 8 lõikes 4 nimetatud

andmed juba varem Tööinspektsioonile ja tööinspektor on andnud alaealise töötamiseks

nõusoleku. See on erand üldreeglist, mille kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast

alaealist enne viie tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest töötamise registris.

Muudatuse tulemusena saavad noortemaleva korraldajad esitada Tööinspektsioonile korraga

8

andmed nii malevasse vastu võetud kui ka ootenimekirjas olevate 7–12-aastaste alaealiste

kohta. Tööinspektsioon saab seejärel hinnata, kas töö on alaealisele lubatud ja töötingimused

vastavad seaduses sätestatud nõuetele jne, ning anda nõusoleku ka maleva ootenimekirjas

olevate alaealiste töötamiseks enne nende kohta kande tegemist töötamise registris. Kui hiljem

mõni malevasse vastu võetud alaealine peaks ootamatult loobuma oma malevakohast, on

maleva korraldajal võimalik võtta viivitamata tööle järgmine laps ootenimekirjast, ilma et oleks

vaja see laps enne registreerida töötamise registris ja oodata sellele järgneva viie tööpäeva

pikkuse tähtaja möödumist.

Direktiiv 94/33 näeb ette, et 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks on vajalik pädeva

ametiasutuse nõusolek, määrates selgelt, et pädev ametiasutus peab andma nõusoleku enne

alaealise töölevõtmist. Kavandatav muudatus seda põhimõtet ei muuda – Tööinspektsioon peab

ka edaspidi tegema kontrolli ja andma nõusoleku enne iga 7–12-aastase tööle lubamist. Seega

ei saa ka edaspidi 7–12-aastane alaealine asuda tööle enne, kui Tööinspektsioon on selleks

nõusoleku andnud või kui nõusolekut eeldatakse pärast loa menetlemiseks ette nähtud viie

tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist TLS-i § 8 lõike 6 kohaselt.

Tööinspektsioon on varem kinnitanud, et üldjuhul ei ole Tööinspektsioon teinud 7–12-aastase

alaealise tööle lubamise kohta keelduvat otsust töö sisu puudutavatel põhjustel ja tegemist on

olnud üksikjuhtumitega, mil on keeldutud alaealist tööle lubamast. Näiteks 2024. aasta suvel

tehti mõned keelduvad otsused põhjusel, et tööandja ei pidanud kinni TLS-i § 8 lõikes 3

sätestatud alaealise töötaja töötamise registris registreerimise tähtajast või töösuhe oli juba

lõppenud selleks ajaks, kui teave alaealise töötamise kohta Tööinspektsioonini jõudis.

Arvestades seda, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises töös olnud juhtumeid, kus esineb

sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, samuti ei registreerita töötamise registris 7–

12-aastaseid alaealisi ülemäära palju (vt täpsemat statistikat peatükist 6), on tööle lubamisele

eelnev viie tööpäeva pikkune tähtaeg loa menetlemiseks piisav. Kuivõrd alaealiste töötingimusi

ja töökeskkonda kontrollitakse jätkuvalt järelevalve käigus, sh juhtumi põhjal ehk konkreetsete

vihjete või kaebuste alusel, on alaealiste õiguste kaitse tagatud sama tõhusalt kui enne.

TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet eelnõuga muudetavale § 8 lõikele 3:

 TLS-i § 8 lõige 5: „Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3

ja 4 sätestatud andmete saamist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise

töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha

tööd.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna TLS-i § 8 lõige 5 osutab lõikele 3, milles on

praegu sätestatud kümne tööpäeva pikkune Tööinspektsiooni antava loa menetlemise

tähtaeg, samal ajal kui lõige 5 ei korda loamenetluse tähtaega, mis on juba sätestatud

TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega.

 TLS-i § 8 lõige 6: „Tööinspektori nõusolekut 7–12-aastase alaealise tööle lubamiseks

eeldatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaeg on möödunud ja

tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna

see ei sisalda konkreetset tähtaega Tööinspektsiooni antava loa menetlemiseks, mis on

juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega.

 TLS-i § 115 lõige 1: „Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–

4, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9, § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33

lõikes 1, §-s 43, § 432 lõigetes 1–3 ja 6, § 44 lõigetes 2, 3 ja 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes

1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1–21, §-des 49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102

lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle teostab

Tööinspektsioon.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna Tööinspektsioon teostab ka

edaspidi riiklikku ja haldusjärelevalvet muu hulgas TLS-i § 8 lõikes 3 sätestatud nõude

9

täitmise üle, st selle üle, et tööandja ei lubaks 7–12-aastast alaealist tööle enne seadusega

ettenähtud tähtaja möödumist alaealise registreerimisest töötamise registris.

Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse TLS-i § 54 lõikes 3 tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57

ja 58“. Seega on TLS-i § 54 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Käesoleva seaduse §-des 55, 57 ja

58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspühi ja riigipühi.“ Kuivõrd eelnõu § 1

punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mis näeb ette alaealisele töötajale 35

kalendripäeva pikkuse põhipuhkuse ja muudatuse kohaselt hakkaks edaspidi alaealistele

kohalduma TLS-i § 55 järgne 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus, siis on vaja TLS-i § 54

lõikest 3 jätta välja viide §-le 56.

Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Kehtiva TLS-i § 56 kohaselt on

alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva. Samas on TLS-i § 55

kohaselt täisealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva, kui töötaja ja

tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS-i

§ 56 kehtetuks tunnistamise tagajärg on see, et alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkus

lüheneb seitsme päeva võrra, seniselt 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale aastas. See

tähendab, et ka alaealisele töötajale hakkab kohalduma TLS-i §-s 55 sätestatud põhipuhkuse

reegel. Muudatusest hoolimata võib tööandja alaealise töötajaga sõlmida soodsama kokkuleppe

põhipuhkuse kestuse kohta, nähes ette seaduses kehtestatud alammäärast pikema põhipuhkuse.

Alaealiste töötajate suhtes kehtivate erisuste vähendamine muudab tööandja jaoks alaealise

töölevõtmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks ning võib seeläbi suurendada tööandjate

valmisolekut alaealisi tööle võtta. Kehtiv pikem iga-aastane põhipuhkus võib piirata alaealise

võimalusi töökogemust omandada, kuna tööandjad eelistavad pigem töötajaid, kelles suhtes

kohaldub vähem seadusest tulenevaid erisusi ja kelle töötingimused võimaldavad panustada

võrdselt teistega. Muudatuse eesmärk on rakendada alaealiste töötajate suhtes võrdsuse

printsiipi. Kooliealiste noorte senisest tagasisidest on ilmnenud, et alaealised ise soovivad

tööelus täiskasvanutega võrdset kohtlemist, sh võrdsete töötingimuste rakendamist nende

suhtes11.

TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet eelnõuga kehtetuks tunnistatavale §-le 56:

 TLS-i § 54 lõige 3: „Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei

arvata rahvuspüha ja riigipühi.“ Seda sätet muudetakse eelnõu § 1 punktiga 5, sest

eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks.

 TLS-i § 66 lõige 1: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud

põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva

ulatuses riigieelarvest.“ Seda sätet muudetakse eelnõu § 1 punktiga 7, sest

eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, jättes sellest välja viite §-le 56, kuna

eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Seega on TLS-i § 66 lõike 1 uus

sõnastus järgmine: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-s 57 ette nähtud põhipuhkuse 28

kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“

Kui kehtiva seaduse alusel hüvitatakse tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust

ületava osa eest tasutud puhkusetasu kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest nii

11 Enne eelnõu koostamist, 30. aprillil 2025. aastal toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud, kus

arutati muu hulgas alaealiste töötamise reeglite lihtsustamist ning huvirühmade ja ametiasutuste esindajad said jagada oma

esmaseid mõtteid ja seisukohti alaealiste töötamise tingimusi leevendavate seadusmuudatuste kohta. Sotsiaalkindlustusameti

esindaja märkis, et koolinoortelt saadud varasema tagasiside põhjal soovivad alaealised, et neid koheldaks tööelus võrdselt

täiskasvanud töötajatega.

10

osalise või puuduva töövõimega kui ka alaealise töötaja puhul, siis TLS-i § 66 lõike 1 muutmise

tulemusena makstakse tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest vaid osalise või puuduva

töövõimega töötaja puhul, kuna eelnõukohase seadusega lühendatakse alaealise iga-aastane

põhipuhkus 28 kalendripäevale TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise kaudu.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamine jõustub 2027. aasta 1.

jaanuaril. Kuni selleni kohaldub alaealiste suhtes 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõu § 1 punktide 2–4 põhiseaduspärasus

Põhiõiguse riive

Põhiseaduse (PS) § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle

õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS-i § 29 lõike 1 kaitse all on inimese õigus teostada

end palgatöötajana12. PS-i § 29 lõike 1 kaitse all on iga tegevus, millega inimene teenib

igapäevast elatist, millest tema äraelamine sõltub13. PS-i § 29 lõike 1 esimene lause hõlmab

kõiki isikuid, kes saavad töist sissetulekut, sealhulgas alaealisi töötajaid.

PS-i § 29 on mitmetahuline õigus, hõlmates nii isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult

tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse (PS § 29 lõige 1), kui ka õigust riigi

positiivsele tegevusele selle vabaduse kindlustamisel (PS § 29 lõiked 3 ja 4). Eesti õiguskord

peab soodustama inimeste igakülgset majanduslikku aktiivsust ja iseseisva äraelamise võimet.

Riik tuleb appi siis, kui inimene mõne tunnustatud sotsiaalse riski tõttu jääb majanduselust

välja.14 Teisisõnu peab seadusandja kaasa aitama, et inimesed saaksid olla vabalt valitud alal

majanduslikult aktiivsed, tuleb välistada inimese valiku tegemise õiguse takistused, mis on muu

hulgas seotud vanusega. Teatud olukordades tuleb võtta kasutusele ka positiivseid

erimeetmeid.15 PS-i § 29 lõike 4 järgi on töötingimused riigi kontrolli all.

Eestis teeb muret 15–24-aastaste noorte kõrge töötuse määr, mis ületab 2–3 korda üldist töötuse

määra. Noored on tööturul üks ebasoodsamas olukorras olevatest rühmadest, kellel on piiratud

võimalused tööturule siseneda ja seega ka töökogemust omandada. PS-i § 29 ei hõlma üksnes

inimese kaitset riigi põhjendamatu sekkumise eest tegevusala, elukutse ja töökoha valiku

tegemisel, vaid paneb riigile ka kohustuse toetada selle vabaduse tegelikku teostamist.

Eelnõu § 1 punktidega 2–4 kavandatavad TLS-i muudatused ei mõjuta negatiivselt, st ei piira

kuidagi alaealiste puhul PS-i § 29 lõike 1 esimese lausega tagatud õigust valida endale vabalt

tegevusala, elukutset ja töökohta. Vastupidi, need muudatused just soodustavad kõnealuse

põhiõiguse teostamist, edendades noorte majanduslikku aktiivsust, töökogemuse omandamist

ja tööga hõivatust (riigi positiivne tegevus), et ennetada noorte pikaajalist töötust tulevikus, mis

võiks seada ohtu nende iseseisva äraelamise võime. Kuivõrd noorte töötus Eestis on EL-i

kõrgemaid16, siis on riigil tegutsemiskohustus, st kohustus rakendada PS-i § 29 lõike 1

tagamiseks positiivseid erimeetmeid, mis toetaksid noorte tööturule sisenemist ja töökogemuse

saamise võimalusi. Muudatustega ei kohustata alaealisi töötama ega töötama mingil kindlal

12 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/3. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm. vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020. 13 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/5. 14 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/2; RKPJKo 3-4-1-7-13, p 49. 15 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/8. 16 2024. aastal oli 15–24-aastaste noorte töötuse määr 19,1 protsenti, mis on kõrgem kui EL-i keskmine.

11

tegevusalal, elukutsel või töökohal, vaid luuakse lisavõimalusi neile noortele, kel on soov ja

valmisolek teha eakohast tööd ja saada töökogemust.

Alates seitsmendast eluaastast alaealisega mis tahes tegevusvaldkonnas tähtajalise töölepingu

sõlmimise võimaldamine pereettevõttes laiendab alaealiste töötamise võimalusi, kuid ei too

kaasa kohustust töötada (PS § 29 lõige 2). Alaealisega töölepingu sõlmimiseks peab olema nii

alaealise tahteavaldus kui ka tema seadusliku esindaja nõusolek, vastasel korral on tööleping

tühine (TLS-i § 8 lõige 1). Pereettevõttes töötamine annab noorele ka võimaluse alustada

varakult pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga ning tagab talle pereliikmete

järelevalve all toetatud keskkonnas varase töökogemuse omandamise võimaluse.

Selle muudatuse eesmärk, millega võimaldatakse alaealisel töötada koolivaheajal rohkem kui

pool koolivaheaja kestusest, on pakkuda alaealistele senisest rohkem võimalusi (esimese)

töökogemuse saamiseks. See muudatus mõjutab seega positiivselt PS-i § 29 lõike 1 esimeses

lauses sätestatud põhiõiguse realiseerimist. Samuti soodustab kõnealuse põhiõiguse teostamist

7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja

lühendamine kümnelt tööpäevalt viiele, mis võimaldab selles vanuserühmas alaealistel

kiiremini tööle asuda. Lisaks toetab PS-i § 29 lõike 1 esimeses lauses tagatud põhiõigust

kavandatav erand, mille kohaselt ei pea tööandja 7–12-aastase alaealise tööle lubamisele

eelnevalt ootama viie tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest töötamise registris juhul,

kui Tööinspektsioon on selle alaealise tööle lubamise kontrolli juba teinud ja andnud nõusoleku

tema tööle lubamiseks. Selle erandi eesmärk on vähendada neid juhtumeid, kus näiteks

noortemaleva ootenimekirjas olev alaealine võib jääda ilma (esimesest) töökogemusest üksnes

seadusega ette nähtud nõude tõttu teha enne tööleasumist töötamise registri kanne ja oodata

seejärel viie tööpäeva pikkuse menetlustähtaja möödumist.

Kokkuvõttes on eelnõu § 1 punktidega 2–4 kavandatavad õigusnormid alaealistele soodsad,

kuna lisakohustuste ja -piirangute asemel laiendatakse tööd teha soovivate alaealiste võimalusi

töö tegemiseks (antakse võimalus teha pereettevõttes kerget tööd mis tahes tegevusvaldkonnas

ja töötada koolivaheajal pikemalt ning tõhustatakse 7–12-aastaste alaealiste tööle lubamise

menetlust), suurendades sellega alaealiste võimalusi saada töökogemust, mis omakorda

parandab nende konkurentsivõimet tööturul ja aitab mõnevõrra ennetada noorte pikaajalist

töötust. Riive on põhiõiguse ebasoodne mõjutamine17. Kuna praegusel juhul ei esine põhiõiguse

riivet, ei ole vaja hinnata eelnõu § 1 punktidega 2–4 kasutusse võetavate abinõude legitiimset

eesmärki ega nende proportsionaalsust PS-i § 11 mõttes.

Eelnõu § 1 punkti 6 ja § 2 põhiseaduspärasus

Põhiõigus, millesse sekkutakse (riive)

PS-i § 28 lõike 1 järgi on igaühel õigus tervise kaitsele. PS-i § 28 lõige 1 kaitseb inimese vaimset

ja füüsilist tervist ning sotsiaalset heaolu (esemeline kaitseala)18. TLS-i § 56 tunnistatakse

kehtetuks, mis tähendab alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamist seitsme

päeva võrra, s.o 28 kalendripäevale aastas (TLS-i § 55). TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamine

riivab eelkõige PS-i § 28 lõikes 1 sisalduvat tervisepõhiõigust, mis on igaühe põhiõigus.

Tervisepõhiõiguse riive õigustatuse hindamine

Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste

põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele põhiõigusele automaatselt omistada suuremat kaalu

17 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 12. 18 Henberg, A., Muller, K., Sarapuu A. PSK § 28/2.

12

kui mõnele teisele põhiõigusele19. Kui riivel on legitiimne eesmärk ja riive on selle

saavutamiseks proportsionaalne, on riive põhiseaduspärane20.

TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamisest tulenev riive on formaalselt põhiseaduspärane. Asudes

kontrollima vaadeldava põhiõiguse materiaalset põhiseaduspärasust, tuleb esmalt leida riive

legitiimne eesmärk.

Riive legitiimne eesmärk

TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise, st alaealise töötaja iga-aastase pikendatud põhipuhkuse

erandi kaotamise eesmärk on luua alaealistele paremad võimalused omandada varast

töökogemust ja kujundada tööharjumust seeläbi, et vähendatakse alaealistele töötajatele

seadusega kohalduvaid erandeid, mis teeb tööandja jaoks alaealise töölevõtmise kokkuvõttes

lihtsamaks ja võib seega suurendada tööandjate valmisolekut neid tööle võtta. Mõttekoja Praxis

2025. aastal korraldatud uuringust ilmneb, et alaealiste töötamisele seadusega seatud piirangud

teevad tööandjatele alaealiste värbamise keeruliseks. Seega, mida vähem erandeid kohaldub

alaealistele töötajatele, seda motiveeritumad peaksid olema tööandjad alaealisi tööle võtma, mis

omakorda parandab alaealiste võimalusi töökogemuse saamiseks.

Riive proportsionaalsus

Järgmisena kontrollitakse, kas tervisepõhiõiguse riive, mis tuleneb TLS-i § 56 kehtetuks

tunnistamisest, vastab PS-i §-ga 11 paika pandud üldistele põhiõiguste kitsendamise piiridele,

ehk teisisõnu, kas alaealiste töötajate iga-aastase pikendatud põhipuhkuse erandi kaotamine on

proportsionaalne riivega soovitava legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Põhiõiguse piirang on

proportsionaalne, kui abinõu on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ilmselgelt

ebasobiva või mittevajaliku abinõu korral on proportsionaalsuse kontrollimine järgmistel

astmetel tarbetu.21

PS-i § 11 mõttes sobiv on abinõu, mis soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist. Sobivuse

seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi

saavutamist22. Alaealise töötaja iga-aastase pikendatud põhipuhkuse erandi kaotamine on

legitiimse eesmärgi – luua alaealistele paremad võimalused varast töökogemust omandada ja

tööharjumust kujundada – saavutamiseks sobiv abinõu, kuna aitab kaasa alaealiste võimalustele

(esimest) töökogemust omandada. TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamine on ka vajalik abinõu,

kuivõrd puuduva sama eesmärgi saavutamiseks tõhusamad abinõud.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust

ja intensiivsust ning teiselt poolt legitiimse eesmärgi tähtsust23. TLS-i § 56 kehtetuks

tunnistamisega kaasnev tervisepõhiõiguse riive on mõõdukas. Põhiõiguse riive ei ole

intensiivne, arvestades TLS-i kehtivaid sätteid, millega on kehtestatud töösuhte sõlmimisel

eriline kaitse alaealistele. Nimelt näeb TLS alaealiste töötajate tervisepõhiõiguse kaitseks ette

nii mõnedki piirangud alaealiste töötegemisele (kaitsenormid), mis tasakaalustavad pikendatud

põhipuhkuse erandi kaotamist. Need hõlmavad muu hulgas nõudeid selle kohta, millist tööd,

millises vanuses, kui mitu tundi päevas (koolipäeval ja koolivabal päeval) ja nädalas on lubatud

teha, ületunnitöö keeldu, enne koolipäeva algust töötamise keeldu ning reegleid selle kohta,

kuidas Tööinspektsioon kontrollib 7–12-aastase alaealise tööle lubamist (vt näiteks TLS-i §-d

19 Henberg, A., Muller, K., Sarapuu A. PSK § 28/8. 20 RKPJKo 3-4-1-7-13, p 42. 21 RKÜKo 3-2-1-143-03, p 20; 3-1-1-92-06, p 30. 22 RKÜKo 3-1-1-92-06, p 31. 23 RKKKo 3-1-3-10-02, p 30.

13

7 ja 8, § 43 lõiked 4–5, § 44 lõige 2, § 49 lõige 3). TLS-i tööd tegevate alaealiste kaitsenormid

põhinevad omakorda direktiivil 94/33, Euroopa Liidu põhiõiguste hartal, Euroopa

sotsiaalhartal, ÜRO lapse õiguste konventsioonil ja ILO konventsioonidel. Alaealiste töötajate

põhipuhkuse lühendamine 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani on kooskõlas nii EL-i õiguse

kui ka rahvusvahelise õigusega. Euroopa sotsiaalharta kohustab lepingupooli tagama, et alla

18-aastased töötajad saavad aastas vähemalt neli nädalat tasustatavat puhkust (artikli 7 lõige 7).

TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise tulemusena kohaldub alaealistele edaspidi 28 kalendripäeva

pikkune iga-aastane põhipuhkus, mis vastab Euroopa sotsiaalhartas sätestatud

miinimumnõudele.

Sotsiaalministeeriumi 2020. aastal tehtud kooliealiste noorte varase töökogemuse soodustamise

analüüsist ilmnes, et alaealiste töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile –

suve algus (juuni, juuli), mil lõppeb kool, on 7–17-aastaste töötamise alguse haripunkt24.

Praxise 2025. aasta uuringu kohaselt võetakse alaealisi enamasti ajutiselt tööle hooajaliselt

suveperioodiks ja kooli kõrvalt töötamine on harvem. Üldjuhul töötavad noored kooli kõrvalt

osaajaga25. Eelnev tähendab seda, et alaealine ei teeni üldjuhul kalendriaastas välja kehtiva

seadusega ettenähtud 35 põhipuhkusepäeva. Kirjeldatud asjaolusid arvestades ei saa alaealiste

töötajate iga-aastase põhipuhkuse lühendamist 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani pidada

tervisepõhiõiguse intensiivseks riiveks, kuna alaealised ei tööta üldjuhul sellises mahus, mis

võimaldaks pikendatud põhipuhkuse täielikku kasutamist.

Tervisepõhiõigusega seotud riigi kohustuste ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et

sotsiaalsete põhiõiguste maht sõltub riigi majanduslikust olukorrast ja sotsiaalsete õiguste

tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus26. Teisisõnu, seadusandjal on ulatuslik

otsustusõigus, kuidas tagada inimeste tervisepõhiõiguse kaitse. Samas piirab Riigikogu vaba

otsustusõigust sotsiaalsete põhiõiguste ümberkujundamisel õiguspärase ootuse põhimõte.

Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et

rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi

kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla

õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.27 Õiguspärase ootuse printsiibi järgi saab eeldada, et

isiku suhtes rakendatavat normi ei muudeta normi kehtivuse perioodil isikule ebasoodsamaks.

Normi isiku suhtes rakendatavus aga eeldab, et isik on asunud neid õigusi realiseerima või

teinud ettevalmistusi (nt kandnud kulu) tähtajaliselt kehtestatud normi jätkuva kehtivuse

eeldusel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium sedastas 2. detsembri 2004.

aasta otsuses28 järgmist: õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine

või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva

regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber

kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus

selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega

eelistada, on seadusandja pädevuses.

Eelnev kinnitab seadusandja õigust muuta isiku suhtes rakendatavat normi isikule

ebasoodsamaks. Ebasoodsamaks muutmine aga ei tohiks toimuda juhul, kui seadusega

kehtestatakse tähtajaline õigus ja isik on vastavat õigust asunud realiseerima. Kõnesoleval juhul

ei ole alaealistele kohalduv pikem iga-aastane põhipuhkus tähtajaline õigus. Arvestades iga-

24 Sotsiaalministeerium. 2020. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas, lk 21. Analüüs varase

töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas.pdf. 25 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 75–76. Alaealiste toetamine töökogemuse

omandamisel_0.pdf. 26 Henberg, A., Muller, K., Sarapuu A. PSK § 28/10; RKÜKo 3-4-1-12-10, p 58. 27 RKPJKo III-4/A-5/94. 28 RKPJKo 3-4-1-20-04.

14

aastase põhipuhkuse kalendriaastapõhist arvestust ning seda, et puhkuste ajakavad koostatakse

kalendriaasta esimese kvartali jooksul ja tehakse töötajatele teatavaks hiljemalt 31. märtsil, ei

rakendu muudatus poole aasta pealt, vaid järgmise kalendriaasta (2027. aasta) alguses, millega

tagatakse õiguspärase ootuse põhimõtte järgimine. Ühtlasi tagab regulatsiooni mõõdukust ja

vähendab liigseid tagajärgi võimalus leppida poolte soovi korral kokku pikemas põhipuhkuses

kui seadus minimaalselt nõuab.

Lõppjäreldus

Eelnevat kokku võttes saab öelda, et eelnõuga kavandatavad muudatused ei too alaealiste puhul

kaasa ebaproportsionaalset riivet tervisepõhiõigusele, kuna kasutusse võetaval abinõul on

legitiimne eesmärk ja abinõu on proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes. Seega on riive

tervisepõhiõigusele kooskõlas PS-iga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse Eesti õiguses kasutusele termin „pereettevõte“. Kuna see on EL-i

autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada

seda mõistet riigisiseses õiguses, ei määratleta terminit „pereettevõte“ ka siinses eelnõus.

Täpsemalt on „pereettevõtte“ terminit selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 selgituses.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus sisalduv üks seadusemuudatus (eelnõu § 1 punkt 2) on seotud Euroopa Liidu aktiga:

nõukogu direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl29, mille artikli 2 lõike 2 punkt b annab

liikmesriikidele võimaluse lubada noori alates seitsmendast eluaastast pereettevõttesse tööle ka

muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevust.

Eelnõukohase seadusega nähakse ette võimalus sõlmida pereettevõttes 7–17-aastase alaealisega

tähtajaline tööleping kerge töö tegemiseks § 7 lõike 4 teises lauses ja lõikes 41

sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata. See muudatus lähtub otseselt Euroopa

Liidu õigusest ning on sellega kooskõlas.

6. Seaduse mõjud

Seaduse jõustumise korral võib eeldada järgmisi mõjusid: sotsiaalset mõju, majanduslikku

mõju ja mõju riigiasutuste töökorraldusele. Muudatused ei mõjuta regionaalarengut,

infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ja välissuhteid;

siseturvalisust ega keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

6.1. Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Muudatustega kaasneb mõju tööturule ja töökeskkonnale: suureneb tööandjate paindlikkus ja

paranevad võimalused alaealisi töötajaid tööle võtta, väheneb halduskoormus ja paraneb tööjõu

kättesaadavus, eriti hooajatöödeks. See omakorda loob lastele ja noortele võrdsed võimalused

olla tööelus varakult kaasatud – paranevad alaealiste võimalused osaleda tööturul, mis

võimaldab rohkematel lastel ja noortel varakult tutvuda tööeluga ning saada töökogemus, mis

toetab ka nende hilisemat karjääri- ja tööoskuste arengut. Seega on mõju sihtrühmaks kaks

osapoolt: tööandjad ja alaealised.

29 EÜT L 216, 20.08.1994, lk 12–20.

15

Sihtrühm 1: tööandjad

Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi30 palganud

tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–270031. Statistikaameti andmetel oli

2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted

ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. Varasema Sotsiaalministeeriumi analüüsi32 kohaselt oli

2018. aastal 7–17-aastaseid lapsi ja noori palganud ettevõtete arv 3800, mis moodustas

kõikidest sama aasta ettevõtetest 4,2%. Tõenäoliselt jääb ka praegu ettevõtete arv, kes alaealisi

palkavad, alla 5% kõikidest ettevõtetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Praxise analüüsi

kohaselt on 13–16-aastaseid palganud tööandjatest 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on

10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest

ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus

(14%) ning töötlev tööstus (11%).

Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodide pikendamise positiivne mõju tööandjatele on

suurem paindlikkus hooajatööde korral ning võimaliku tööjõupuuduse leevendamine suvisel

ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid

ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal. Tööjõu järelkasvu koolitamise vajadus ja soov

pakkuda noortele esmast töökogemust on peamised argumendid noorte värbamisel. Seega aitab

koolivaheaegadel töötamise aja pikendamine tööandjatel paremini katta hooajalist

tööjõuvajadust, pakkudes samal ajal noortele väärtuslikku töökogemust ja võimalust tulevikus

ettevõtte püsivaks tööjõuks saada.

Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaja

lühendamine kümnelt tööpäevalt viiele võimaldab selles vanuserühmas alaealiste kiiremat

töölevõtmist (eriti hooajatöödele) ja vähendab tööjõu planeerimise viivitusi. Lisaks nähakse

ette erand, mille kohaselt ei pea tööandja enne alaealise tööle lubamist ootama viie tööpäeva

möödumist alaealise registreerimisest töötamise registris juhul, kui Tööinspektsioon on selle

alaealise puhul konkreetse tööandja juurde tööle lubamise kontrolli juba teinud ja andnud

nõusoleku tema tööle lubamiseks. See erand võimaldab eelkõige noortemaleva korraldajatel

võtta kiirelt ja operatiivselt tööle ootenimekirjas oleva 7–12-aastase alaealise olukorras, kus

mõni malevasse vastu võetud noor loobub osalemisest vahetult enne töö algust. Samuti

vähendab kõnealune muudatus noortemaleva korraldajate halduskoormust seeläbi, et

võimaldab neil esitada Tööinspektsioonile ühekorraga tervikliku nimekirja võimalikest

töötajatest (malevlastest), sealhulgas ootenimekirjas olevate potentsiaalsete töötajate andmed.

7–12-aastasi tööle võtvate tööandjate arv kogu tööandjate sihtrühmaga võrreldes on

marginaalne (alla 50 ettevõtja aastas).

Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine muudab alaealiste töölevõtmise

tööandjale mõnevõrra soodsamaks ja paindlikumaks. Esiteks, tööandjal väheneb asendamise

vajadus alaealise töötaja põhipuhkuse ajaks, kui alaealine kogu ettenähtud 28-kalendripäevase

põhipuhkuse aasta jooksul välja võtab. Teiseks, alaealise töötajaga töösuhte lõppedes väheneb

tööandja jaoks eelkõige lühemate töösuhete korral aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse

päevade hüvitamise kulu. 28-kalendripäevase põhipuhkuse korral koguneb töötamise ajal

vähem puhkusepäevi (ca 2,3 põhipuhkuse päeva ühes kuus) kui 35-päevase põhipuhkuse korral

(ca 2,9 põhipuhkuse päeva ühes kuus). Näide: töösuhe kestis 01.01.2026–31.03.2026. Töötajale

kohaldub kehtiva korra kohane 35-kalendripäevane põhipuhkus. Töötaja ei kasutanud töösuhte

jooksul ühtegi põhipuhkuse päeva. Tööandja peab sellele töötajale töösuhte lõppedes hüvitama

30 Praxise analüüs keskendus 13–16-aastaste vanuserühmale. Analüüsi kohaselt oli kuni 12-aastaseid töötavaid alaealisi

kõikidest töötavatest 7–17-aastastest alaealistest 2021.–2023. aastal 1–2%, 13–16-aastaseid 63–64% ning 17-aastaseid 35%. 31 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 29. 32 Sotsiaalministeerium. 2020. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas, lk 23.

16

8,6 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 35 = 8,6). Muudatuse jõustumise järel peab

tööandja sellele töötajale hüvitama 6,9 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 28 = 6,9).

Muudatuse jõustumine 2027. aasta 1. jaanuaril vähendab tööandjate halduskoormust, vältides

vajadust muuta poole kalendriaasta pealt 2026. aastaks juba koostatud puhkuste ajakavasid ja

võimaldades arvestada uue põhipuhkuse kestusega (28 kalendripäeva) puhkuste ajakavade

koostamisel alates järgmise kalendriaasta algusest.

7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise lubamine võimaldab seaduslikult kaasata

pere lapsed neile jõukohastesse töödesse. Juba praegu panustavad alaealised lapsed oma

pereettevõtte tegevusse ning see on loomulik osa nende igapäevaelust, kuid pereettevõtted

riskivad seeläbi väärteomenetluse algatamisega enda suhtes, kui 7–12-aastane laps töötab muul

tegevusalal kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus.

Kokkuvõttes on kõiki muudatusi arvestades mõjutatud sihtrühm võrreldes kõikide tööandjatega

väike, puudutades pigem üksikute sektorite tööd, kus alaealised rohkem töötavad. Mõju

avaldumise sagedus nendele ettevõtetele on keskmine, sest kokkupuude alaealiste töötajatega

on peamiselt hooajatöö iseloomust tingituna peamiselt suvevaheaegadel, aga mitte igapäevane.

Mõju ulatus on keskmine, kui tööandjad võivad olla rohkem motiveeritud alaealisi palkama,

kuid eeldatavasti ei kaasne muudatustega tööandjatele kohanemisraskusi. Ebasoovitavate

mõjude risk puudub. Kokkuvõttes saab muudatuste mõju tööandjatele hinnata keskmiseks.

Sihtrühm 2: lapsed ja noored vanuses 7–17

Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt töötas 2023. aastal Eestis 18 752 noort vanuses

7–17, mis moodustab umbes 11% samavanustest noortest. Seega mõjutab muudatus keskmise

suurusega sihtrühma. Nii Praxise kui ka Sotsiaalministeeriumi analüüsid näitasid, et alaealistest

töötavad enim 16–17-aastased, tüdrukud (Praxise uuringu kohaselt 56–58% töötajatest) ning

Põhja-Eestis elavad noored, kus ka elab enim noori. Samas on kõige suurem töötavate noorte

osakaal kõigist selle vanusegrupi noortest hoopis Lääne-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis.

13–16-aastased töötavad kõige sagedamini lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatena.

Koolivaheajal lubatud töötamise perioodi pikendamine võimaldab koolivaheajal töötada

soovivatel noortel endale ise sissetulekut teenida ja saada rohkem töökogemust.

Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas

näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus

(juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on 7–17-aastaste noorte töötamise alguse haripunkt.

7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise võimaldamine soodustab laste ja noorte

varajase töö- ja ettevõtluskogemuse omandamist turvalises keskkonnas. Sotsiaalministeeriumi

analüüsi käigus koolinoorte seas tehtud ankeetküsitlus näitas, et sageli saavad noored esimese

töökogemuse mitteametlikult töötades ja tehes seda kas perekonnaliikmete või tuttavate juures.

Seega soosib muudatus juba levinud praktikat.

Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaja

lühendamine kümnelt tööpäevalt viiele võimaldab noortel kiiremini tööle asuda. Sellest

üldreeglist nähakse ette erand, mis võimaldab tööandjal lubada nimetatud vanuses alaealise

tööle ka ilma enne töötamise registris registreerimata ja seejärel viit tööpäeva ootamata, juhul

kui tööandja on esitanud Tööinspektsioonile TLS-i § 8 lõike 4 kohased andmed juba varem

(enne töötamise registri kannet), tööinspektor on selle alaealise kohta tööle lubamise kontrolli

teinud ja andnud tema tööle lubamiseks nõusoleku. See erand on eelkõige asjakohane

noortemaleva puhul ja vähendab neid juhtumeid, kus maleva ootenimekirjas olev noor võib

jääda ilma (esimesest) töökogemusest üksnes seadusega ette nähtud nõude tõttu teha enne kanne

17

töötamise registris ja viie tööpäeva pikkuse menetlustähtaja tõttu, mille möödudes võib olla

malev juba lõppenud. Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste töötavate noorte arv kogu

alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest. Keelduvaid otsuseid

alaealise tööle lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ja enamasti ei ole alaealise tööle mitte

lubamise põhjus puudutanud töö sisu.

Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine võib suurendada tööandjate

motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada

töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on 38% mittetöötavatest noortest otsinud

tööd, kuid ei ole sobivat tööd leidnud, ning 16% on tööd otsinud, kuid neid ei ole tööle võetud.

2025. aastal maksis Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kasutamata jäänud puhkusepäevade eest

puhkusetasu hüvitist 2298 alaealise kohta (1031 poissi ja 1267 tüdrukut). Sihtrühm on väike,

kuna alaealiste töötamine on valdavalt lühiajaline ning iga-aastast põhipuhkust ei jõuta

täielikult ära kasutada. Muudatuse jõustumine 2027. aasta 1. jaanuaril väldib olukorda, kus

alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus muutuks poole kalendriaasta pealt.

Ebasoovitavate mõjude risk. Alaealiste töötajate iga-aastase põhipuhkuse lühendamine ning

koolivaheaegadel lubatud töötamise aja pikendamine tähendab potentsiaalselt noortele lühemat

aega puhkamiseks ja taastumiseks, mis võib suurendada terviseprobleemide tekkimise riski,

vähendada õppimisvõimet ja üldist heaolu. Kuna alaealiste töötajate seas ning ka noorte seas,

kelle eest SKA 2025. aastal puhkusetasu hüvitas, on tüdrukuid veidi rohkem kui poisse (55%

vs. 45%), mõjutab kirjeldatav ebasoovitavate mõjude risk enam tüdrukuid kui poisse. Risk on

siiski minimaalne, kuna muudatuse järel on tagatud, et noortele peab jääma piisavalt puhkeaega.

Tööinspektsiooni loamenetluse tähtaja lühendamine võib tähendada, et Tööinspektsioonil ei jää

piisavalt aega veendumaks, et alaealise töötingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele,

mistõttu võib laps asuda tööle talle sobimatutesse tingimustesse. Arvestades seda, et

loamenetlusi on võrdlemisi vähe (st Tööinspektsiooni koormus nende menetlemisel ei ole suur)

ning sisulisi puudusi ei ole senises praktikas üldjuhul esinenud, on riski realiseerumise

tõenäosus minimaalne. Kuna muudatuste tulemusena võib oodata alaealiste tööhõive kasvu,

võib ebasoovitava mõjuna suureneda ka alaealistega juhtuvate tööõnnetuste arv. Seni on

alaealistega toimunud väga vähe tööõnnetusi (2024. aastal kaheksa ja 2023. aastal 18 ehk kuni

0,5% kõikidest tööõnnetustest33) ning valdav osa tööõnnetustest on kergemad haavad või

pindmised vigastused (nt noaga näppu lõikamine). Muudatuste tulemusena ei vähene tööandja

kohustused tagada alaealisele töötajale ohutu töökeskkond ega Tööinspektsiooni järelevalve

alaealiste töötingimuste üle, kuid tööõnnetuste vältimiseks tuleb tööandjal alaealistele nende

vähese töökogemuse tõttu enam tähelepanu pöörata. Seega ei suurenda muudatus ebaturvaliste

töökohtade riski.

Kokkuvõttes suurendavad kavandatavad muudatused alaealiste võimalusi saada väärtuslikku

töökogemust, mis võib toetada nende edasist töökarjääri. Mõju sihtrühm on keskmise

suurusega. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatused avardavad alaealiste võimalusi töötada

ning teenida sissetulekut, kuid muudatustega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna lapsed ja noored töötavad eelkõige hooajaliselt.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale keskmine.

33 Tööinspektsiooni avaandmed, Tööõnnetused 2023-2024.

18

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

2023. aasta jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid lapsi tööle 246. Kõikide

tööle soovijate töötingimused vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat otsust ei

olnud vaja teha34. Tööinspektsiooni antava loa menetlemine on praegu ühe tööinspektori

vastutusalas. 7–12-aastaste tööle lubamisele eelneva kontrolli kohta on veel teadmised kahel

Tööinspektsiooni järelevalveametnikul, kes täidavad seda ülesannet vastutava ametniku

äraoleku korral. Loamenetluse tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt viiele vähendab

alaealise tööle lubamise otsuse tegemise aega, mis võib muuta Tööinspektsiooni senise

töökorralduse ja planeerimise keerulisemaks, seda eriti puhkuste perioodil või töötajate

haigestumise korral. Seega nõuab muudatus Tööinspektsioonilt kohanemistegevusi, et tööaja

planeerimine kohandada uuele korrale vastavaks. Taotluste arv on siiski väike (115 taotlust

2023. aastal ning 88 taotlust 2024. aastal), üldjuhul koondunud suve-eelsesse perioodi (valdav

osa taotlusi on seotud suvemalevatega) ning loamenetluse protsess on Tööinspektsioonil välja

töötatud. Lühem menetlustähtaeg parandab tööandjate jaoks menetluse kiirust ja suurendab

teenuse kasutajate rahulolu.

Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet

Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel ei pea riik enam alaealise töötaja puhul riigieelarvest

hüvitama tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest töötajale tasutud

puhkusetasu, sest alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus lüheneb 28 kalendripäevale aastas.

Osalise või puuduva töövõimega töötaja või alaealise töötaja pikendatud iga-aastase

põhipuhkuse (seitsme lisanduva kalendripäeva) eest ette nähtud puhkusetasu hüvitis on

eraldiseisev hüvitise liik SKA menetletavate väljamaksete hulgas. Kavandatud muudatuste

jõustumise korral ei pea SKA enam menetlema alaealiste töötajate põhipuhkuse hüvitisi 28

kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest. 2025. aastal oli SKA andmetel hüvitise

saajate arv 2298 alaealist 338 ettevõtjast. Riigieelarve kulu oli 65 400 eurot. SKA toetuste ja

hüvitiste koguportfelliga võrreldes (SKA 2024. aasta eelarve oli 4,47 miljardit eurot) on tegu

väikesemahulise meetmega. SKA teenuste portfell muutub küll lihtsamaks, kuid töökoormuse

vähenemine on marginaalne ning mõju ulatus ja sagedus SKA-le väikesed. Ebasoovitava

mõjuna võib kaasneda risk, et teenuse muutumine põhjustab tööandjate seas segadust, kuid see

on ajutine ning muutunud seadusega aitab kohaneda teavitamine.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid.

Kuna seadusega tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mille tagajärjel lüheneb alaealise töötaja

iga-aastane põhipuhkus seitsme kalendripäeva võrra, ning muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1,

mille kohaselt makstakse edaspidi tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest üksnes osalise

või puuduva töövõimega töötaja eest, suurenevad riigieelarve tulud, sest riik ei pea enam

hüvitama riigieelarvest tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust kuni seitse

kalendripäeva ületava osa eest alaealisele töötajale tasutud puhkusetasu.

34 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Tööinspektsiooni aastaraamat 2023.

19

Tabel 1. Riigieelarve kulude kokkuhoiu prognoos aastateks 2026–2029 (alaealise töötaja

põhipuhkuse tasu hüvitamine)35

2026* 2027 2028 2029

43 000 77 000 81 000 85 000

* Arvutused on tehtud eeldusel, et seadusmuudatused jõustuvad 2026. aasta juunikuus. Olenevalt kavandatavate muudatuste

tegelikust jõustumise ajast võib muutuda kulude kokkuhoiu prognoos 2026. aasta kohta.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte.

Seaduse vastuvõtmise korral on vaja muuta tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta

määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja

hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 24.03.2022, 5) § 1 punkti 1 ja § 2 lõikeid 1 ja 4

selles osas, mis puudutab viidet TLS-i §-le 56 ja alaealise puhkusetasu arvutamist 28-

kalendripäevast põhipuhkust ületava puhkuseosa eest (eelnõu kavand lisatud seletuskirjale, lisa

1).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud eelnõu § 1 punktiga 6 kavandatav muudatus (§ 56

kehtetuks tunnistamine). Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega

kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamise ettevalmistamiseks korraldati 30. aprillil 2025. aastal Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud. Ümarlaual arutati alaealiste töötamise tingimuste

lihtsustamist, tutvustati noorte esimese töökogemuse saamise võimalusi ning käsitleti küsimust,

kas olemasolevad meetmed noorte esimese töökogemuse saamiseks on piisavad või on vaja

võtta uusi meetmeid. Ümarlaual osalesid noorte, töötajate, tööandjate ja riigiasutuste esindajad,

kes vahetasid mõtteid alaealiste töötamist reguleerivate piirangute ja võimalike muudatuste üle.

Pärast kohtumist anti ümarlaual osalenutele võimalus esitada ka kirjalikult ettepanekuid ja

kommentaare, et nende abil paremini kaardistada eri huvirühmade seisukohti eelnõu

koostamise protsessis. Huvirühmade tagasiside eelnõu ettevalmistamisele on olnud valdavalt

positiivne – alaealiste töötamise tingimuste mõistlikku leevendamist peetakse vajalikuks

sammuks, mis kinnitab vajadust eelnõuga edasi liikuda.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (toimik 25-1105) Justiits-

ja Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule,

Lastekaitse Liidule, Eesti Pereettevõtjate Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti

HR Seltsile, Eesti Personalijuhtumise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale,

Sotsiaalkindlustusametile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

35 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti suveprognoos 06.08.25 ja MKM-i arvutused.

20

Eelnõu kohta olid märkused Haridus- ja Teadusministeeriumil, Justiits- ja Digiministeeriumil,

Sotsiaalministeeriumil, Eesti Kaubandus-Tööstuskojal, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidul,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal, Eesti Ametiühingute Keskliidul, Eesti Tööandjate

Keskliidul, Tööinspektsioonil, Tervise Arengu Instituudil, Lastekaitse Liidul, Eesti

Õpilasesinduste Liidul, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul.

Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade

seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2026. a