Saaja:
Toila Vallavolikogu, eelarve- ja majanduskomisjon
Toila vallavalitsus
Pikk 13a, 41702 Toila
[email protected]
Saaja:
Transpordiamet (vt p 1.2.)
[email protected]
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Regionaalhalduse osakond
Virumaa talitus
[email protected] /
[email protected]
Saatjad:
Jüri Gabriel
[email protected]
Raul Otto
[email protected] /
[email protected]
Teie:
Meie: 01.07.2022
ARVAMUS
Toila valla üldplaneeringule (vastavalt planeerimisseaduse §87 lg 2).
1. Arvamus üldplaneeringu seletuskirja kohta
https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/34075305/1946%C3%9CP3_Toila_%C3%9CP_seletuskiri_Eln.pdf/f9c05114-5120-441e-a866-bc3d18c314ee
1.1. Tegelikkusele ei vasta seletuskirja p-s 9.10. toodud lause, et “Lennuväljasid ja kopteri maandumisplatse Toila vallas ei asu …”.
Katastriüksusel 80201:001:0411 asub Vene piirivalve poolt demokraatlikule Eesti Vabariigile pärandatud helikopteri maandumisplats.
1.2. Lennurada katastriüksusel 80201:001:0614 (munitsipaaltee- ristkasutus maismaatranspordiga):
Toila valla kodanikud tegid 11.12.2020 vallavalitsusele ettepaneku lennuraja paiknemiseks katastriüksuse 80201:001:0189 idapoolses harul - vt lk.14: https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/34075305/LISA_4_Toila_%C3%9CP_Eskiis2_arvamuste_tabel.pdf/1783424c-10f9-4d20-a319-7962852943f4
Vallavalitsus ettepanekut ei arvestanud: Ei arvesta kuna: algses asukohas on mõju elanikele väiksem; olemasolev tee on pikem; rekonstrueeritav tee on kasutatav Toila ümbersõiduna; toimub tee ristkasutus.
Allakirjutanud vallavalitsuse seisukohtadega ei nõustu:
• Maa-ameti kaartidelt ja niisamuti kohapeal on võimalik veenduda, et katastriüksusega 80201:001:0614 külgnevad vahetult mitmed elamud (püsielanikud), seevastu kui katastriüksuse 80201:001:0189 idapoolses harus elamud puuduvad (on ainult majutusasutus külalistele – “Motovilla”). Krossirajast tingituna on motomüra piirkonnas iseloomulik ning krossiraja stardiala on võimalik kasutada õhusõidukite parkimisalana (ristkasutus).
• Lennuraja pikkuse osas on harrastuslendur Hendrik Agur 29.07.2020 selgitanud (vt lk.38: https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/34075305/LISA_3_Toila_%C3%9CP_Eskiis1_arvamuste_tabel.pdf/8c14f970-edb2-4442-b4b1-f797a82913ee):
Toila vallas on veel perspektiivseid asukohti lennuraja ehitamiseks, mõned neist väga väikese investeeringu vajadusega. Näiteks Mototreki tee, mis ristub maanteega nr 187 Pühajõe külas. Selle ca 900 meetrise teelõigu lennurajana kasutusele võtt vajaks vaid olemasolevate elektriliinide maa alla viimist ning liiklusmärkidega ala kasutamise reguleerimist ning lennuraja kasutuskorda. Rada oleks koheselt kasutatav aastaringselt, sest on kõvakattega, piisava pikkusega ja ilma oluliste kõrgtakistusteta raja pikendustel väljaspool lennurada. Arendada tuleks parkimise jm logistikaga seotud küsimused.
• Liiklusohutus on avalik huvi. Asjaolu, et lennukid vajavad maandumiseks ja startimiseks lennurada, ei tee (era)lennukitest veel maismaasõidukeid- seetõttu pole nende liiklemine (ristkasutus) maismaatranspordile ette nähtud avalikul (munitsipaal)teel mõeldav.
• Esindusdemokraatia mõte seisneb selles, et eluolu korraldatakse enamuse huve silmas pidades. Lennundushuvilised on Toila vallas selges vähemuses, seevastu kui enamus kasutab maismaatransporti (sh tasuta ühistransporti). Ettepaneku teinud Hendrik Agur on teadaolevalt Kohtla-Järve volikogu liige (https://www.kohtla-jarve.ee/liikmed), (ja ei resideeru Toila vallas) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevalt seega ka Kohtla-Järve elanik. Allakirjutanute hinnangul pole põhjendatud enamuse Toila “vallavaeste” kulul naaberomavalitsus(t)e vähemusele “lennundusatraktsioonide” rajamine avalikule teele, et “head” naabrid saaksid Toila vallaelanike kodurahu häirima tulla. Allakirjutanud on jätkuvalt seisukohal, et parim võimalus koostöös naaberomavalitsuste ja nende elanikega lennundust arendada on seda teha kas SA Jõhvi Lennuväli kaudu või koopereeruda Narva-Jõesuu linnaga: https://pohjarannik.postimees.ee/7424415/uus-lennuvali-voib-narva-alla-tulla-nelja-lahiaasta-jooksul . Juhul kui Toila ja Jõhvi vald peaksid kunagi ühinema, välistab selline lähenemisviis olukorra, kus võimaliku ühendvalla territooriumile jääks koguni 2 mittetoimivat lennundusrajatist.
Niisamuti on vähemuses olevatel lennundushuvilistel võimalik kohandada oma harrastus iseenda ja enamuse/avalike huvidele ja finantsvõimalustele vastavaks- vastavalt rahakoti paksusele on ka lennundushuvilistel võimalik kasutada kas tasuta ühistransporti, tegeleda lennumudelismiga, vesilennundusega (lennurajaks näiteks Aidu karjäär) või soetada hoopis isiklik helikopter (ei vaja lennurada).
• Vt ka Ida-Viru maakonnaplaneering p 4.1.4 (lk.52):
https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/IdaViru_MP_seletuskiri.pdf
Allakirjutanud nõustuvad vallavalitsuse seisukohaga selles osas, et katastriüksuse 80201:001:0614 näol on tegemist Toila ümbersõiduga (Toila lääneringtee) - just seepärast polegi lennuraja kavandamine maismaatranspordi olulisele tuiksoonele mõeldav.
Austatud Transpordiameti esindaja!
Aastal 2021 teostati Transpordiameti tellimusel riigiteede 13105 (Kõrve-Toila) ja 13196 (Martsa-Altküla) rekontsrueerimine. Käesoleval 2022 aastal tegeleb Transpordiamet katastriüksusele 80201:001:0210 jääva riigitee 13196 aluse maa omandamisega. Loogilise jätkuna teeme Transpordiametile ettepaneku riigistada ka katastriüksus 80201:001:0614 (Toila kallas tee).
Katastriüksused 80201:001:0614 ja 80201:001:0210 moodustavad üheskoos n.ö. Toila lääneringtee, mille olulisus avaldub püsivalt peale seda, kui Saka-Ontika-Toila riigitee peaks katastriüksustega 80201:001:0085, 80201:001:0096 ja 80201:001:0656 külgneval lõigul pankrannikust alla varisema.
Lühiajaliselt võib Toila lääneringtee olulisus avalduda kasvõi praegu:
• mõlemaid sõidusuundi sulgev liiklusõnnetus/päästesündmus Saka-Ontika-Toila teel (13133) lõigul katastriüksusest 80201:001:0614 kuni Toila alevikus Pikk/Ranna/Lepa tänava ristmikuni. Katastriüksus 80201:001:0614 on sel juhul ainus pääsetee Toilasse Saka-Ontika-Toila teel liiklejatele (ilma Valaste-Uikala-Jõhvi kaudu ringi sõitmata);
• mõlemaid sõidusuundi sulgev liiklusõnnetus/päästesündmus Kõrve-Toila teel (13105), eriti olukorras, kus kogu Tallinn-Narva mnt liiklus on Toila-Voka kaudu ümber suunatud.
Igaüks võib ülaltoodud näidete põhjal ette kujutada seda kaost ja anarhiat, kui parasjagu toimuks katasriüksusel 80201:001:0614 ka veel harrastuslendurite kokkutulek.
Tulenevalt ülaltoodust on allakirjutanud seisukohal, et katasriüksuse 80201:001:0614 riigistamine on põhjendatud, kuid lennuraja kavandamine sinna mitte.
1.3. Tuginedes halduskohtuasjades 3-20-2006 ja 2-20-2291 saadud kogemustele ning selleks, et lisaks vallavalitsusele ka Elektrilevi OÜ teaks milliseid lahendusi jaotusvõrgu arendamisel kasutada, tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 10.1. “Elektrivõrk” täiendada alljärgneva tabeliga:
lk. 111: https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/Elektrilevi_varustuskindluse_naitajad_muutuste_mojurid_yleminekul_kaablivorgule.pdf
1.4. Väärtuslike põllumajandusmaade määramisest (üldplaneeringu seletuskirja p 16).
Aastal 1918 oli Eestis kokku 2 716 998 ha põllumajandusmaad, millest haritavat maad 960 380 ha (vt lk 25: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/1519/Taavi_Kurvits_BA2014.pdf?sequence=6&isAllowed=y ; bakalaureusetöö autor Taavi Kurvist on Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik: https://www.agri.ee/et/kontakt).
Aastal 2022 taotleti PRIA-st pindalatoetust 972 454 ha kohta, millest haritav maa (põllukultuurid) moodustas 707 123 ha (https://www.pria.ee/infokeskus/statistika/pollud).
Tulenevalt ülaltoodust on allakirjutanud arvamusel, et:
• kogu aktiivses kasutuses olevat ja PRIA põllumassiivide registris registreeritud põllumajandusmaad tuleb käsitleda kaitset vääriva väärtusliku põllumajandusmaana, sõltumata boniteedist ja põllumassiivi suurusest (min 0,3 ha) ning seda mitte ainult Toila valla piires, vaid kogu Eesti territooriumil;
• üldplaneeringu seletuskirja p 16 (Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine) on oma sisult lühinägelik ega kindlusta piisavalt põllumajandusmaa (sh väärtusliku) kaitset järeltulevatele põlvkondadele.
Juhul kui Toila vallavalitsus ei soovi olla teenäitajaks kogu ülejäänud Eestile ning määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks kogu valla territooriumil aktiivses kasutuses olevat ja PRIA põllumassiivide registris registreeritud põllumajandusmaad (sõltumata boniteedist ja põllumassiivi suurusest min 0,3 ha), siis vähim, mida vallavalitsus saab teha, on vastata positiivselt maavaldajate pöördumisele (Lisa 1), mis seni on jäetud ilma igasuguse tagasisideta: https://wd.toila.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=1652946&tid=1091&u=20220701140113&desktop=1017&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D1091%26u%3D20220701140113
Ka Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri sätestab (lk 40 p 2: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/IdaViru_MP_seletuskiri.pdf): Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld- või detailplaneeringuga määrata ka muid põllumajanduslikke maid.
1.5. Üldplaneeringu seletuskirja p-s 17.2. sisaldub lause: Väärtuslikeks metsadeks on määratud tiheasustusalast 300 m kaugusele jäävad metsa-alad.
Selguse mõttes tuleb lauset täiendada sõnaga “kuni” (või “alates”?).
2. Arvamus üldplaneeringu põhijoonise kohta
https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/34075305/1946%C3%9CP3_1_6_Toila_Pohijoonis_20000_Eln.pdf/f3aaa607-0a98-4068-9d75-eed79266c98d
2.1. Katastriüksused 80201:001:0127 ja 80201:001:0196 on põhijoonisel märgitud väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Tegelikkuses on aga nimetatud katastriüksused suuremas osas võsastunud-metsastunud, mistõttu nende põllumaana taaskasutuselevõtt tähendab raadamist.
Kuna Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ punkt 3.2.1. alapunkt 3 näeb ette, et väärtuslike põllumajandusmaade alade piire tuleb täpsustada (lk.40: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/IdaViru_MP_seletuskiri.pdf), siis on allakirjutanud arvamusel, et katastriüksused 80201:001:0127 ja 80201:001:0196 tuleb üldplaneeringu põhijoonisel kajastada kui roheala (H).
2.2. Väikeelamu maa-ala (EV) Pühajõe külas katastriüksustel 80201:001:0008 , 80201:001:0356 , 80201:001:0378 , 80201:001:0487:
• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kaardi ruumilised väärtused (https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/Joonis.-Ruumilised-vaartused.pdf) andmetel on tegu väärtusliku põllumajandusmaaga, mis tuleb säilitada (Põhiseadus §5 ja §53 ; Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ; kehtiv ja uus Toila valla üldplaneering). Toila valla uue üldplaneeringu p 16 viimane lõik sätestab:
Ida-Viru maakonnaplaneeringus on määratud väärtusliku põllumajandusmaa miinimumsuuruseks 0,3 ha. Üldplaneering on lähtunud menetletavast seaduse eelnõust ning on võtnud alampiiriks 2 ha – selles osas on üldplaneering maakonnaplaneeringut täpsustav.
Katastriüksuse 80201:001:0378 (maatulundusmaa 100%) planeeringuga hõlmatud ala suurus on ca 2,97 ha ning katastriüksuse kogupindala 3,89 ha. Katastriüksusele 80201:001:0487 jääva põllumassiivi nr 70059199941 pindala on PRIA andmetel 2,42 ha. Seega katastriüksustel 80201:001:0378 ja 80201:001:0487 olev väärtuslik põllumajandusmaa kuulub säilitamisele ka uue Toila valla üldplaneeringu alusel, mistõttu selle kavandamine väikeelamu maa-alaks (EV) on jätkuvalt mõistetamatu.
• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kaardi ruumilised väärtused (https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/Joonis.-Ruumilised-vaartused.pdf) andmetel on tegu väärtusliku maastikuga, mis tuleb säilitada.
• Rahandusministeerium on nii üldplaneeringu menetluses kui ka läbi maakonnaplaneeringu vallavalitsusele selgitanud, et kahaneva rahvastiku tingimustes tuleb olemasolevat hajaasustusstruktuuri säilitada ja linnaruumi kompaktsust tõsta - vt lk 13 “Asustusstruktuur ja asustuse suunamine”: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/IdaViru_MP_seletuskiri.pdf
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel asuvad katastriüksused 80201:001:0008 , 80201:001:0356 , 80201:001:0378 ja 80201:001:0487 Pühajõe külas - seega hajaasustuses, mille struktuur tuleb säilitada.
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kaardi ruumilised väärtused (https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/Joonis.-Ruumilised-vaartused.pdf) andmetel jääb kavandatav väikeelamu maa-ala (EV) väljaspoole Toila aleviku linnalise asustuse ala. Maakonnaplaneeringu seletuskiri (vt lk.23 p 2 ja p 3: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/IdaViru_MP_seletuskiri.pdf) sätestab:
Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustuse ala sees ja tuleb terviklikult siduda olemasoleva kompaktse asustusega. Uue linnalise asustuse kavandamist loetakse maakonnaplaneeringut muutvaks.
Linnalise asustuse alade piire on võimalik täpsustada (vähendatakse või suurendatakse argumenteeritult) üldplaneeringutes. Täpsustamise aluseks on olemasolev olukord (reaalne maakasutus), mitte kavandatav maakasutus.
Allakirjutanute arvamusel on kavandatava väikeelamu maa-ala (EV) puhul tegemist suurema elamuala kavandamisega (planeeringuala ca 7 ha) väljaspool linnalist asustust, ilma maakonnaplaneeringut muutmata ning see ei vasta samuti reaalsele maakasutusele.
• Toila valla uue üldplaneeringu seletuskiri sätestab, et oluline alusdokument valla tasandil on mh endise Toila valla üldplaneering (kehtestatud Toila Vallavolikogu 28.10.2005 määrusega nr 1). Endise Toila valla üldplaneeringu seletuskirja p 6.1.1. sätestab: https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/1844065/toila_valla_yldplaneering.pdf/01b36c61-d8c1-4bf3-8926-4774a1416dd7
Valla üldine asustusstruktuur säilib ning seda on planeeringulahendusega edasi arendatud. Asustusstruktuur pakub erinevaid elamis- ja tegevusvõimalusi väikelinna keskkonnast Toila ja Voka alevikus kuni külakeskuste ja hajaasustuseni valla kesk- ja lõunaosas. Asustusstruktuuri ruumilise arengu põhimõtted ei toeta monofunktsionaalsete suurte uusväikeelamualade teket ja soosib loodussäästvamaid ja pikaajaliselt kestvamaid lahendusi, mis ei määra suurt hulka maad kinnisvaraarenduste ootusel sööti. Täiendav väikeelamuehitus väiksemate gruppidena toimub lähitulevikus Toila ja Voka alevikus ning Martsa külas ning oluline on seda vallale jõukohaselt toetada tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri ning teenuste kättesaadavusega.
Endise Toila valla üldplaneeringu seletuskirja p 6.2.2.1. sätestab:
Ida-Viru maakonna planeeringus (1998) on kogu Voka ja Toila tiheasustusalade vahele jääv Pühajõe küla esile toodud väärtusliku hajaasustuspiirkonnana. ToilaVoka vahelise piirkonna arengu huvides ei ole otstarbekas Toila alevikust itta jäävatel aladel tiheasustuse ja sellega kaasneva võimaliku ridaküla tekke võimaldamine. Toila-Voka vahelise tee ääres võib asustus areneda hajaasustuse reeglite järgi (üldine 100 m ehituskeeluvöönd, maksimaalselt 1 krunt 1 ha kohta) tingimusel, et säilib vaba juurdepääs pangale ja elamukrundid ei lõika läbi pangapealset liikumisvõimalust (vt. II lisa 3.6.). Põhjendatud vajadusel võib ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda detailplaneeringuga.
• On tähelepanuväärne, et kogu senise planeerimisprotsessi vältel pole Toila vallavalitsus suutnud valitud planeeringulahendust põhjendada (planeerimisseadus §83 lg 3) ja niisamuti ei selgu ka avalikest üldplaneeringu menetlusdokumentidest kelle initsiatiivil ja/või millistel asjaoludel on Pühajõe külla väikeelamu maa-ala (EV) üleüldse kavandatud. Seevastu leiab planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusest (lk 73 https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/34075305/LISA_1_Toila_%C3%9CP_LS_VTK.pdf/692b52fa-6d21-4493-ad9e-b4827ea1b8c2) MTÜ Pühajõe Tegijate Selts avalduse: Avaliku huvi puudumise tõttu soovib kogukond Pühajõe külas piirkondlikku elamuarendust üldplaneeringus mitte planeerida ja põhjendab antud ettepanekut piirkonnas traditsiooniliselt välja kujunenud maalähedase hajaasustusega koos aktiivse ja põlise põllumajandustegevusega.
• Kõike ülaltoodut arvesse võttes on allakirjutanud arvamusel, et Pühajõe külla väikeelamu maa-ala kavandamine on vastuolus planeerimisseadus §8, kõrgemalseisvate planeeringutega ja kohalike elanike seisukohaga. Planeeringuala tekkepõhjusi-asjaolusid pole võimalik tuvastada (vallavalitsuse selline käitumine on vastuolus hea halduse tavaga). Arvestades asjaolu, et Toila vallas on juba varasemalt planeeringutega kaetud alasid (näit. 80201:002:0318), kus ehitus-tegevusega pole alustatudki, pole uue väikeelamu maa-ala (EV) kavandamine põhjendatud.
2.3. Oluliselt muudetav teelõik: Saka-Ontika-Toila kõrvalmaantee.
• Põhijooniselt selgub, et muudetav teelõik jääb Valaste ja Toila aleviku vahele. Põhijooniselt ja seletuskirjast ei selgu, miks ei peeta vajalikuks reserveerida uut trassikoridori Valaste joa ja matkarajaga külgneval teelõigul, mis asub samuti pankranniku servale lähedal?
• Põhijooniselt ja seletuskirjast ei selgu:
◦ Kas Pikk tn Toila alevikus muutub peale Saka-Ontika-Toila tee võimalikku varisemist (näiteks katastriüksusega 80201:001:0656 külgneval lõigul) Lepa/Ranna tn ristmikust edasi lääne suunal tupiktänavaks ja uus läbimurre rajatakse kõrvaltänavate kaudu;
◦ või rajatakse uus Pika tänava läbimurre läbi kellegi koduhoovi/-maja?
2.4. Toila-Jõhvi kergliiklustee.
11.04.2022 vallavalitsusele, volikogu ja -komisjonide liikmetele läkitatud kirjas selgitas Raul Otto, et avaliku huviga on kooskõlas üksnes Toila-Jõhvi kergliiklustee rajamine võimalikult suures ulatuses ajaloolisele vanale maanteetrassile (uue üldplaneeringu põhijoonisel Kõrve-Toila maanteest eemalduv lõik). Vältimaks olukorda, et igale järgnevale vallavalitsusele tuleb selgitustööd alustada otsast peale, on mõistlik vahetult Kõrve-Toila maanteega külgnev kergliiklustee tingmärk lõigul katastriüksuse 80201:001:00533 põhjatipust kuni Metsamägara tee ristmikuni kustutada.
Ülejäänud lõigul väljaspool vana ja ajaloolist maanteetrassi, kus Toila-Jõhvi kergliiklustee kulgeb Kõrve-Toila riigiteega paralleelselt, on üldplaneeringu kaartidel näidatud kergliiklustee tingmärk Kõrve-Toila maantee lääneküljel. Allakirjutanute arvates tuleb nimetatud lõigul kergliiklustee tingmärgi asukohta korrigeerida:
• kooskõlas uue üldplaneeringu seletuskirja p 2 viimase lõiguga (Üldplaneeringus määratud tingimused on määratud üldplaneeringut koostanud isikute erialastest ja ekspertteadmistest sooviga ellu viia eespool kirjeldatud põhimõtteid ning üldplaneeringu koostamise protsessis arvamusi esitanud isikute seisukohtadest tagades asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude tasakaalustamise), tuleb Toila-Jõhvi kergliiklustee tingmärk näidata Kõrve-Toila maantee idaküljel;
• või kooskõlas uue üldplaneeringu seletuskirja p 9.4 (Üldplaneering ei määratle, millisel pool sõiduteed kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee) peab paiknema, ehk täpsem lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele situatsioonile), peab Toila-Jõhvi kergliiklustee tingmärk kattuma Kõrve-Toila riigiteega.
Allkirjastatud digitaalselt