Väljaminev kiri

EELNÕU
14.11.2025
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „põhimõtet“ tekstiosaga „, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, konkurentsivõimelise lõpphinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav elektrivarustus“;

2) paragrahvi 3 punktis 14 asendatakse tekstiosa „tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul“ tekstiosaga „toodab, tarbib, salvestab, jagab või müüb elektrienergiat“;

3) paragrahvi 211 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) tootja, agregaator või energiasalvestusüksusi omav elektriettevõtja, kelle Eestis asuvate elektrijaamade või energiasalvestusüksuste võrku antav netovõimsus koos temaga ühte kontserni kuuluvate turuosaliste Eestis asuvate elektripaigaldiste võrku antava netovõimsusega kokku on suurem kui 90 MW;“;

4) paragrahvi 211 tekst loetakse lõikeks 1 ning täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tootja, agregaator või energiasalvestusüksusi omav elektriettevõtja kuulub kontserni, siis käsitatakse nende hulgast elutähtsa teenuse osutajana kontserni lõikes seda kontserni kuuluvat ettevõtjat, kelle võrku antav netovõimsus kokku on suurim, juhul kui kontsernisiseselt teisiti ei otsustata.“;

5) paragrahvi 212 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tootja, kes on käesoleva seaduse § 211 punkti 1 tähenduses elutähtsa teenuse osutaja, kelle ühel territooriumil asuva elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW, peab tagama teenuse toimepidevuseks vajaliku päästetöö tegemise oma territooriumil ja selleks vajaliku päästeüksuse olemasolu.”;

6) paragrahvi 212 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päästeüksuse olemasolu ei ole kohustuslik, kui elutähtsa teenuse osutaja puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) elutähtsa teenuse osutaja omab ainult energiasalvestusüksusi;
2) elutähtsa teenuse osutaja on agregaator;
3) elutähtsa teenuse osutaja kasutab tootmisel ainult taastuvenergia tehnoloogiaid.“;

7) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) arendab elektriturgu tagades elektri kättesaadavuse võimalikult soodsa lõpphinnaga ja ühiskonna vajadustele vastava varustuskindlusega;”;

8) paragrahvi 39 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Süsteemihaldur koostab käesoleva seaduse § 72 lõikes 63 sätestatud liitumistasu alusel liitunud liituja suhtes kohalduva tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika ja esitab selle enne kehtestamist turuosalistele avalikule konsultatsioonile.“;

9) paragrahvi 42 lõike 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kohaldatavad julgeolekunõuded riist- ja tarkvarale, teavitamiskohustuse ulatus ning selle kohustuse täpsemad nõuded, täitmise tähtaeg ja teavituse esitamise kord ning kasutusloa taotlemise kohustuse ulatus, täpsemad nõuded, menetluse tähtaeg ja kord ning kasutusloa tähtaja erisused.“;

11) paragrahvi 42 lõike 4 punkti 6 täiendatakse pärast sõna “teavitamise” tekstiosaga “ning üldteenuse osutamiseks müüja leidmise konkursi korraldamise”;

12) paragrahvi 423 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniseid“ tekstiosaga „Liidu riigiabi reegleid“;

13) paragrahvi 424 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse §-de 422 ja 423 alusel rakendatud mehhanismi rahastamise kulud kannavad tarbijad proportsionaalselt nende poolt tippnõudluse perioodil tarbitud elektrienergia kogusega. Tippnõudluse periood määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud määruses.“;

14) paragrahvi 424 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kalendriaastal,“ sõnadega „kalendriaasta tippnõudluse perioodidel“;

15) paragrahvi 424 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „nende“ sõnadega „tippnõudluse perioodidel“;

16) paragrahvi 424 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kilovatt-tunni kohta,“ tekstiosaga „mis on tarbitud tippnõudluse perioodil,“;

17) paragrahvi 424 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kaudu“ sõnadega „tippnõudluse perioodil“;

18) paragrahvi 424 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „esitavad“ sõnadega „tippnõudluse perioodil“;

19) paragrahvi 424 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tippnõudluse perioodi lähtudes elektrisüsteemi koormuse sesoonsest ja ööpäevasest jaotusest ning varustuskindluse tagamise eesmärgist.“;

20) paragrahvi 427 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest ei võeta samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 592 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest.”;

21) seadust täiendatakse §-iga 431 järgmises sõnastuses:
"§ 431. Riskimaandusstrateegia
„(1) Riskimaandusstrateegia on meetmete süsteem, mille eesmärk on vähendada või kontrollida hinnakõikumistest, tururiskidest või muudest ebakindlustest tulenevaid finantsriske, mis võivad mõjutada elektri ostjaid või müüjaid.

(2) Tarnija tagab  tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel asjakohase riskimaandusstrateegia abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamise, säilitades samal ajal lühiajalistel turgudel likviidsuse ja reageerides turu hindadele, et vähendada tarnehäirete ohtu.

(3) Riskimaandusstrateegias võetakse arvesse turu struktuuri, tarnija suurust ning tema juurdepääsu oma toodangule, kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest.“;

22) paragrahvi 44 lõike 41 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimustel konkursi, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjat.“;

23) paragrahvi 583 lõikes 4 asendatakse sõnad „tarbija elektripaigaldise siseselt“ sõnadega „tarbijate elektripaigaldiste piires, tingimusel et jagatud taastuvenergia toodetakse ja tarbitakse samal kinnistul ja sama liitumispunktiga seotud kodutarbijate või korteriühistu elektripaigaldise piires“;

24) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise põhjendatud kulu“ tekstiosaga „, §-s 1113 lõikes 31 nimetatud elektrienergia jagamiseks funktsionaalsuse loomise, haldamise ja andmete esitamisega seotud kulu“;

25) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Jaotusvõrguettevõtja võimaldab paindlikku võrguga ühendamist tähtajaga, millisel juhul on võrguettevõtjal võrgulepingu alusel õigus piirata ja kontrollida elektrienergia võrku andmist ja võrgust võtmist (edaspidi paindlik liitumine). Paindlikku liitumist võimaldatakse tähtajaga ja piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud. Paindlikku liitumist võimaldatakse tähtajatult piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja hinnangul optimaalne või kui turuosaline on võrguettevõtjaga tähtajatus paindlikus liitumises kokku leppinud.

(14) Jaotusvõrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud piirkonnas planeeritud võrgutugevdustöid edasi lükata ja ta peab pärast võrgutugevdustööde lõpetamist võimaldama paindliku liitumise lepingu sõlminud tarbijal sõlmida tavalepingu, välja arvatud juhul, kui paindlik liitumine on tagatud tähtajatult.“;

26) paragrahvi 65 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „edastamisvõimsus“ sõnadega „ja paindliku liitumise kokkulepet ei saavutatud“;

27) seadust täiendatakse §-dega 651 ja 652 järgmises sõnastuses:
„§ 651. Nõuded võrgu riist- ja tarkvarale riigi julgeoleku tagamiseks
(1) Võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks tarvitatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Täpsemad nõuded riist- ja tarkvarale riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.
(2) Riigi julgeoleku ohustamiseks loetakse elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 2 nimetatud asjaolude ilmnemist.
(3) Suure riskiga riist- või tarkvara hinnates arvestatakse muu hulgas elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 3 loetletud teavet.
(4) Riigi julgeoleku tagamiseks on võrguettevõtja kohustatud teavitama võrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavitamiskohustuse ulatuse ning täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise kord kehtestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.
(6) Riigi julgeoleku tagamiseks on võrguettevõtja kohustatud taotlema võrgu riist- või tarkvara kasutamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt.
(7) Riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise kohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, menetluse tähtaja ja korra ning kasutusloa tähtaja erisused kehtestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja kehtestamisel arvestab Vabariigi Valitsus võrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava võrguteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule.“
§ 652. Riist- või tarkvara kasutusloa menetlus
(1) §65’1 lõikes 6  nimetatud riist- ja tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg määratakse kindlaks elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.
(2) Riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet julgeolekuasutustelt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamuse, kas võrguettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enne võrguettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organilt (edaspidi haldusorgan).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kooskõlastamisel hindab haldusorgan, kas riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine ohustab riigi julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud elektrivõrgu osades, funktsioonides või seadistustega.
(4) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatuga, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riist- või tarkvara kasutusloa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise.
(5) Riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, antakse kasutusluba kaheksaks aastaks. Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut, ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba.“;
28) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva seaduse § 583 lõikes 4 nimetatud tarbimiskoha piires ja mõõtepunktide üleselt elektrienergiat jagades saldeeritakse kauplemisperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunaline elektrienergia oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate vahel andmevahetusplatvormil süsteemihalduri arvelduspõhimõtetest juhindudes.“;

29) paragrahvi 70 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel teavet, mida on vaja tõhusaks juurdepääsuks võrgule ja võrgu kasutamiseks, sealhulgas jaotusvõrgu puhul teavet paindliku liitumise võimaluse kohta.“;

30) paragrahvi 72 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „sätestatut“ tekstiosaga “ning looma võrguettevõtjale stiimuli võtta elektrisüsteemi kulutõhusaks käitamiseks ja arendamiseks kasutusele paindlikkusteenused, sealhulgas tarbimiskaja ja energia salvestamise, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklit 18“;

31) paragrahvi 751 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 761 lõigetes 2, 21 ja 22 ning § 762 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „riigihange“ sõnaga „konkurss“ vastavas käändes;

33) paragrahvi 761 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:
„(24) Üldteenuse osutaja konkursi kuulutab võrguettevõtja välja oma veebilehel.

(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud konkursi korraldamise kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 4 alusel kehtestatud elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“;

34) paragrahvi 762 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud uuele üldteenuse osutajale edastama üldteenuse osutamisega seotud tarbijaandmed ja arveldusinfo, et tagada teenuse osutamise üleminek ilma tarbija lisategevuseta.

(4) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud esitama pärast teenuse osutamise lõppemist korrigeerivad arved kuni 12 kuu ulatuses nende arveldusperioodide eest, mille mõõteandmeid on võrguettevõtja korrigeerinud ning korrigeerimisperiood ulatus üldteenuse osutamise perioodi.”;

35) paragrahvi 871 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on avameretuuleparkide puhul kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat.“;

36) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tootmise alustamise periood võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud liitumistaotluste puhul tootmistehnoloogia muutmise taotlemisega seonduvalt muutuda uues taotluses nimetatud tehnoloogia puhul samas lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodi järgi. Tehnoloogia muutmine ei muuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi arvestamise algusaega.“;

37) paragrahvi 871 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmine on lubatud järgnevatel juhtudel:
1) enne 2025. aasta 13. juunit esitatud liitumistaotluste puhul tingimusel, et tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine ning uus tehnoloogia on kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinev elektritootmine;
2) pärast 2025. aasta 13. juunit esitatud liitumistaotluste puhul tingimusel, et tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine.“;

38) paragrahvi 871 lõiget 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(62) Võrguettevõtja lükkab lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi juhul, kui tootmist ei ole alustatud muuhulgas käesolevas lõikes välja toodud turuosalisest sõltumatutel ja tõendatavatel põhjustel. Turuosaline on kohustatud nimetatud põhjustest viivitamata teavitama võrguettevõtjat. Turuosalisest sõltumatutel põhjustel tootmise alustamiseks antud ajapikendus ei või kokku ületada kolme aastat. Turuosalisest sõltumatu põhjus käesoleva lõike tähenduses on:
1) vääramatu jõud;
2) seadmete või materjalide tarne ning transpordi-  või logistikaga seotud viivitused võrreldes tarne- ja ostulepingutes kokkulepitud tähtaegadega;
3) ettenägematud muudatused geoloogilistes või pinnasetingimustes, arheoloogiliste leidude või kaitsealuste liikide avastamine, projekteerimistingimuste, planeeringu lähteseisukohtade või keskkonnamõjude hindamise programmis toodud tingimuste või uuringute programmi haldusorgani poolne täiendamine või ootamatute keskkonnaprobleemide ilmnemine pärast ehitusloa taotluse menetlusse võtmist, mis takistab või lükkab edasi tootmisseadme tähtaegset rajamist;
4) kolmanda osapoole esitatud vaie, kohtuvaidlus või ettekirjutus, mis takistab või lükkab edasi tootmisseadme tähtaegset rajamist; 
5) muu käesolevas loetelus nimetamata tootjast sõltumatu ja tõendatud põhjus.“;

39) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 64 järgmises sõnastuses:
„(64) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadme puhul.“;

40) paragrahvi 871 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest arvates vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse 95-protsendilise võimsuse ulatuses tasu, mis arvutatakse lepingujärgse tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahena, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvutamise põhimõttest. Nimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ning vajadusel sellele lisatud 5-protsendilise varuteguri ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega või § 425 lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamise teenuses osalemisega või mis on vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks.“;

41) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses:
„(73) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadme puhul.“;

42) paragrahvi 89 lõikes 31 asendatakse lauseosa „kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest“ sõnadega „käesoleva seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud tasakaalustamisvõimsuse kulu ulatuses.“;

43) paragrahvi 89 lõikes 4 asendatakse sõnad „tulenevalt õigusaktist“ sõnadega „käesoleva paragrahvi lõikest 31 tulenevalt“;

44) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:
„(14) Kui füüsilisest isikust tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või võrguettevõtja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu katkestada tarbija võrguühendust. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 7–9 sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata.

(15) Kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu võlgnevuse müüjale, võib müüja esitada võrguettevõtjale taotluse katkestada võrguühendus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 7–9 sätestatud korras. Võrguettevõtjal on õigus jätta nimetatud taotlus rahuldamata või lükata võrguühenduse katkestamine edasi.“;

45) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Kui füüsilisest isikust tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või müüja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu elektrilepingut üles öelda. Müüja võib elektrilepingu üles öelda käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata.“;

46) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Käesoleva seaduse §-s 651 sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“;

47) paragrahvi 93 lõike 6 punkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „1227/2011“ tekstiosaga „energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16)“;

48) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:
„81) kontrollib ilma üksikute tarnijate positsioone või riskimaandusstrateegiaid eraldi läbi vaatamata, kas käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 nimetatud riskimaandusstrateegia on kasutusele võetud;“;

49) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 221 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„221) jälgib, et turuosalised ei seaks omatoodetud elektrienergia tarbimisele, hajutatud energiatootmisele ja selle võrguga ühendamisele, energiajagamisele ning taastuvenergia- ja energiakogukondade arendamisele takistusi ega piiranguid;“;

50) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 30 järgmises sõnastuses:
„30) hindab põhivõrguettevõtja taotlusel, kas sündmus, kus põhivõrguettevõtja piiras pikaajalisi ülekandeõigusi, on käsitatav vääramatu jõuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri (ELT L 259, 27.09.2016, lk 42–68), artiklile 56.”;

51) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Konkurentsiametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227/2011 nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule kõik nimetatud määruses sätestatud õigused. Konkurentsiamet võib avalikustada teabe nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel sama määruse artikli 18 punkti 6 kohaselt.“;

52) paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

53) paragrahvi 95 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 95 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on füüsilise isiku puhul kuni 5000 eurot.

(42) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot või kuni 15 protsenti tema aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral on sunniraha ülemmäär käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete rikkumise korral põhivõrguettevõtja puhul üheksa miljonit eurot, kusjuures ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks rakendatav sunniraha ei või kokku ületada üheksat miljonit eurot.“;

55) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 651 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha võrguettevõtjale või võrguteenuse kasutajale ettekirjutus, mille täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul 5000 eurot ja juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot või kuni 15 protsenti tema aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele.“;

56) paragrahvi 1011 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „400 000“;

57) paragrahv 1014 tunnistatakse kehtetuks;

58) seadust täiendatakse §-dega 1016–10110 järgmises sõnastuses:
„§ 1016. Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 1017. Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 1018. Elektri hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 1019. Registreerimisnõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 10110. Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“;

59) paragrahvi 103 lõikes 1 asendatakse arv „100“ arvuga „300“;

60) paragrahvi 103 lõikes 2 asendatakse arv „1300“ arvuga „400 000“;

61) seadust täiendatakse §-ga 1031 järgmises sõnastuses:
„§ 1031. Andmete esitamise nõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“;

62) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „400 000“;

63) paragrahvi 106 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on viis aastat.“;

64) paragrahvi 1113 lõige 171 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(171) Käesoleva seaduse § 871 lõike 6 esimest, kolmandat ja viiendat lauset, sama paragrahvi lõiget 64, lõike 7 esimest lauset ning lõiget 73 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist.“;

65) paragrahvi 1113 lõige 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(18) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas 2023. aasta 17. märtsi seisuga elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes alates 2025. aasta 1. jaanuarist, kui § 871 lõikes 4 nimetatud periood on möödunud ning piirangud on kõrvaldatud. Seda tasu rakendatakse 2023. aasta 17. märtsi seisuga rajatud ja võrguga ühendatud tootmisseadme või uue tootmisseadme suhtes, mille rajamist riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirang ei takista.“;

66) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile funktsionaalsuse ja määrab kindlaks arvelduspõhimõtted käesoleva seaduse § 583 lõikes 4 nimetatud tarbimiskoha piires ja mõõtepunktide üleselt elektrienergia jagamises osalemiseks. Andmete esitamise eest vastutab võrguettevõtja.“;

67) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses :
„(32) Käesoleva seaduse § 761 lõikes 2 nimetatud konkursi peab võrguettevõtja korraldama alates 2027. aasta 1. juunist jõustuvate lepingute sõlmimiseks.“;

68) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:
„(33) Enne 2026. aasta 1. mai algatatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“;

69) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:
„(34) Käesoleva seaduse § 65 lõikeid 13–14 rakendatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.“;

70) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.06.2024).“.

§ 2. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 372 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Konkurentsiametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227/2011 nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses sätestatud õigused. Konkurentsiamet võib avalikustada teabe nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud karistuse kohta oma veebilehel määruse artikli 18 lõike 6 kohaselt.“;

2) paragrahvi 382 tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 382 täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:
„(2) Lõikes 1 nimetatud sunniraha ülemmäär on füüsilise isiku puhul kuni 5000 eurot.

(3) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on lõikes 1 nimetatud sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot või kuni 15 protsenti tema aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.“;

4) paragrahv 442 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-dega 448–4413 järgmises sõnastuses:
„§ 448. Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 449. Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4410. Gaasi hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4411. Registreerimisnõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4412. Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4413. Andmete esitamise nõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“;

6) paragrahvi 45 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on viis aastat.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 487 järgmises sõnastuses:
„§ 487. Enne 2026. aasta 1. maid algatatud väärtegude menetlemine
Enne 2026. aasta 1. maid algatatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“.

§ 3. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tegevuse avatus otsesele konkurentsile määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35 kohaselt Rahandusministeeriumi või hankija taotluse alusel.“.

§ 4. Tööstusheite seaduse muutmine

Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 71–73 järgmises sõnastuses:
“(71) Erandina käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatust võib loa andja kriisi korral kirjalikult lubada kompleksloas määratud heite piirväärtustest leebemad heite piirväärtused. Leebemaid heite piirväärtusi määratakse kriisi korral vaid juhul, kui kriisi on põhjustanud käitaja ja riigi kontrolli alt väljas olevad erakorralised asjaolud, mis põhjustavad raskeid häireid või nappust seoses:
1) energiavarustusega, kui energiavarustuskindluse tagamiseks on olemas ülekaalukas avalik huvi;
2) ressursside, materjalide või seadmetega, mis on käitajale vajalikud avalikes huvides olevaks tegevuseks kooskõlas kohaldatavate heite piirväärtustega, või
3) oluliste ressursside, materjalide või seadmetega, kui toodang kompenseerib sellist nappust või selliseid häireid rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel või muudel ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel.

(72) Käesoleva paragrahvi lõike 71 kohaldamisel loa andja:
1) esitab erandi andmise otsuses erandi kohaldamise ja määratud nõuete põhjendused;
2) määrab erandi andmise otsuses erandi kestvuse piires kohalduvad omaseire nõuded;
3) tagab, et ei tekitata saastatust ning kõik vähem saastavad meetmed on ammendunud;

(73) Käesoleva paragrahvi lõike 71 kohase erandi võib loa andja määrata kuni tavapäraste tarnetingimuste taastamiseni või energiavarustusele, ressurssidele, materjalidele või seadmetele alternatiivi leidmiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Kui erandi tegemist õigustavad põhjused püsivad, võib erandit pikendada kuni kolme kuu võrra.”;

2) paragrahvi 63 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast arvu “6” tekstiosaga “või 61”.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 47, 51, 53, 54, 56–63, 68 ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. mail.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 23, 28 ja 66 jõustuvad 2028. aasta 31. märtsil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ ……………. 2025

Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)

14.11.2025

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korrastamise parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.06.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1711/oj) (edaspidi ka direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785, millega muudetakse direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L, 2024/1785, 15.07.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1785/oj) (edaspidi ka tööstusheite direktiiv) ning rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1106, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul (ELT L, 2024/1106, 17.04.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1106/oj) (edaspidi ka REMIT määrus).

Eelnõukohase seadusega muudetakse elektrituruseadust, maagaasiseadust, riigihangete seadust ja tööstusheite seadust.

Elektrituruseadusesse lisatakse:
1) paindliku elektrivõrguga liitumise võimalus piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud;
2) tarbijate elektrivõrgust lahtiühendamise keeld kohtuvälise menetluse lahendamise ajal;
3) avatud tarnijatele kohustus kasutada riskimaandusstrateegiaid fikseeritud hinnaga lepingute puhul;
4) võrgutasude metoodikale esitatavate nõuete täpsustus, mis peab looma võrguettevõtjale stiimulid paindlikkusteenuste kasutuselevõtuks
5) õiguslik alus selleks, et tarbijad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saaksid osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise piires;
6) tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu vabastus kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmetele;
7) riigi julgeoleku põhimõtted elektripaigaldistes kasutatavat riist- või tarkvara hankides, rakendades mehhanismi vastavate võrguseadmete kontrollimiseks ja võrku lubamiseks;
8) üldteenuse hankimise regulatsiooni muudatus, kus riigihanke korraldamise kohustus asendatakse konkurssi korraldamise kohustusega;
9) elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ka ETO) määratluse muutmine senisest madalamaks, et reageerida elektrisüsteemi muutustele ja geopoliitilisele olukorrale (200 MW tasemelt 90 MW tasemele);
10) reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu jagunemine;
11) Elektri ja gaasi hulgituru manipuleerimise eest kaitsmise määrusega (EL) 2024/11061 sätestatud trahvimäärade uuendamine.

Trahvimäärade tõstmine tuleneb määrusest, mille artikkel 18a sätestab maksimaalsed trahvimäärad, mida elektri- ja gaasituru regulaator (Eestis Konkurentsiamet) saab rikkumiste korral rakendada. Harmoniseeritud trahvimäärad on Euroopa Liidus (EL) kehtestatud selleks, et tagada määruse rikkumise korral kõigis liikmesriikides trahvide järjepidev kohaldamine. Selleks on määruses kehtestatud loetelu trahvidest ja teistest meetmetest, mida riiklikud elektri- ja gaasituru regulaatorid peaksid saama rakendada. Maksimaalsed trahvimäärad ei piira siiski Konkurentsiameti võimalust kehtestada juhtumipõhiselt väiksemaid trahve. Karistused määruse rikkumise eest peaksid olema proportsionaalsed, mõjusad ja heidutavad ning kajastama rikkumise liiki, võttes arvesse ne bis in idem (mitte kaks korda sama asja eest) karistamise põhimõtet.

Maagaasiseaduses tehtavate muudatustega antakse Konkurentsiametile selgemad volitused järelevalve teostamiseks ja sätestatakse karistusmäärad määruses sätestatud kohustuste rikkumiste korral.

Riigihangete seaduses sätestatakse muudatus, mille eesmärk on vabastada Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõikele 1.

Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud, et võtta üle direktiiv (EL) 2024/1711 ja lahendada elektriturul praktikas esile kerkinud kitsaskohti seoses üldteenuse hankimisega, riigi julgeoleku tagamisega võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks elektrivõrgus kasutatavat riist- või tarkvara hankimisel ning ETO määratluse muutmisel, võrgutasude metoodikale esitatavate nõuetega ja määrusest tulenevate nõuete tõhus kohaldamine Eestis. Muudatuste eesmärk on kaitsta tarbijaid võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse ajal ja võimaldada tarbijatel energiat jagada. Muudatusel on tarbijatele positiivne mõju, kuna paraneb nende kaitse ja tekivad lisavõimalused elektriturul osaleda.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju kuni 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võrguvõimsuse omanikele, kuna muudatuse jõustumise järgselt ei rakenduks neile nõue kord aastas vähemalt 95% ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses kasutada ning seeläbi maksta alakasutustasu.

Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena võrguettevõtjate kohustused senisega võrreldes kasvavad. Halduskoormuse kasv võrguettevõtjale tuleb peamiselt paindliku liitumise pakkumiseks vajalike süsteemide ja tingimuste välja töötamisest, riist- ja tarkvarahangete korraldamisest riigijulgeoleku tagamiseks, võrguga ühendatud kuni 15‑kilovatiste tootmisvõimsuste alakasutustasust vabastamise tõttu muudatuste tegemisest IT-süsteemides ning energia jagamise arvelduspõhimõtete välja töötamisest ning AVP-s uuenduste sisse viimisest.

Halduskoormus väheneb võrguettevõtjale seoses üldteenuse hankimise regulatsiooni muudatusega, sest lihtsustatud protseduur konkursi näol (vähem bürokraatiat, lühemad tähtajad, vähem nõudeid jne) nõuab vähem ressursse.

Halduskoormus väheneb ka ettevõtjatele, sest muudatustega loobutakse elektrituruseaduses sätestatud kohustusest elektriettevõtjatele tellida audiitorkontroll arvetel ja reklaammaterjalidel esitatud info kohta. Taastuvenergia tootjatele rakendatakse riigihangete vabastamise erandit, mis tõttu ei pea erandit taotlema enam läbi riigi ning uutel liitujatel kaotatakse tootmise muutmise keeld.

Uutele elektri elutähtsa teenuse osutajatele ehk ETO-dele kaasneb täiendav halduskoormus. Halduskoormuse tõus sõltub ettevõtte suurusest ja sellest, milliseid elektrijaamasid või paigaldisi omatakse. Laieneb isikute ring, kellel tuleb koostada riskianalüüs ja toimepidevusplaan elutähtsa teenuse toimepidevust koordineerivale asutusele (ETKA-le), rakendada tuleb E-ITS (Eesti infoturbestandard) või ISO standardit, seda lisaks kõikidele muudele uue küberturvalisuse seaduse nõuetele. Sellega kaasneb süsteemi riskianalüüsi kohustus. Lisaks tuleb teostada E-ITS audit. Senine ETO-ks olemise kriteerium oli 200 MW tootmisseadme omamine, muudatuse järgselt on ETO-ks ettevõtja, kellel on kokku vähemalt 90 MW ulatuses elektritootmist, salvestust või tarbimise juhtimist (agregeerimist). Selle järgi lisandub seaduse jõustumisel kaks uut ETO-t: Enefit Green AS ja Utilitas OÜ. Lähiajal lisandub nimekirja täiendavalt neli ettevõtjat, kellel on tänase seisuga uued tootmis- või salvestusseadmed rajamisel: Estiko Energia OÜ, Evecon OÜ, KC Energy OÜ ja Sunly AS.

Muudatuste tulemusel suureneb Konkurentsiameti töökoormus. Põhiline töökoormuse kasv tuleneb määruse jõustumisega kaasnevast vajadusest teostada üksikasjalikumat ja laiemat elektri hulgituru (sh nii päev-ette, päevasisene kui ka reguleerimisturg) järelevalvet. Tulenevalt riist- ja tarkvaraga seotud julgeolekusätete lisamisest suureneb TTJA töökoormus. Suurenemine tuleneb täiendavast menetlustegevusest ning järelevalvest, mis on vajalikud kontrollimaks riist-ja tarkvara sobivust võrguteenuse pakkumiseks.

Rahandusministeeriumi töökoormus väheneb andes hankijatele õiguse esitada ka ise soovi korral taotlus Euroopa Komisjonile erandi taotlemiseks vabastada Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest. Samas riik ei kaotaks erandi taotlemise protsessi osas kontrolli, seda põhjusel, et Euroopa Komisjon kaasab igal juhul vastava liikmesriigi erandi andmise hindamise protsessi hinnangu saamiseks turu olukorra kohta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (KLM) energeetikaosakonnast energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected], 53956695), taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476), energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected], 6256493) ja varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected], 58851135). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi teostasid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Anna-Liisa Kotsjuba (teenistussuhe lõppenud), Käthlin Oeselg ([email protected]) ja Kristel Soodla ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetajad Inge Mehide ([email protected]) ja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks ja rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1106 ning muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) 18. juuli 2025. a redaktsiooni (RT I, 08.07.2025, 41), maagaasiseaduse 18. oktoobri 2024. a. redaktsiooni (RT I 08.10.2024, 12), riigihangete seaduse 1. oktoobri 2025. a redaktsiooni (RT I, 12.07.2025, 25) ja võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785 ning muudetakse tööstusheite seaduse (edaspidi ka THS) 1. septembri 2025. a redaktsiooni (RT I, 08.07.2025, 69).

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 1 ja 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus on kiireloomuline ja käsitleb ELi õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu kiireloomulisus tuleneb peamiselt sellest, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 2025. aasta jaanuaris. Ühtlasi sisaldab eelnõu muudatusi, millele on pööranud tähelepanu Õiguskantsler ning mille jõustumine aitaks tagada tarbija ja elektrimüüja õiguste ja kohustuste tasakaalu seoses elektrilepingute ühepoolse muutmisega.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk

Kavandatud seaduseelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1711 tehtud muudatused elektrituru korralduse parandamiseks. Elektrienergia siseturu korralduse parandamise eesmärk on hästi lõimitud energiaturg, mis võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk. Direktiivi ülevõtmistabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 1.

Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatavad muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.

Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik liitumisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, pakub ka võrguettevõtjale lahendust hajaasustuste arendamiseks, tagades, et prioriteediks on planeeritud võrgu tugevdamine. Paindlikke liitumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku liitumise lepingu puhul kehtivad.

Tarbijad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saavad osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise sees eeldusel, et tootmine ja tarbimine toimuvad sama liitumispunkti piires.

Elektrituru korralduse parandamiseks täpsustatakse seaduses võrgutasude metoodikale esitatavate nõudeid, mis peab looma võrguettevõtjale stiimulid paindlikkusteenuste kasutuselevõtuks, riigi julgeoleku põhimõtteid elektripaigaldistes kasutatavat riist- või tarkvara hankides ja elutähtsa teenuse osutaja määratlust ning muudetakse üldteenuse hankimise regulatsiooni riigihankest konkursiks. Täpsustame ka elektrimüüja ühepoolse lepingu muutmise sätet, et kaitsta tarbijaid elektrimüüjate laia tõlgendamisruumi eest ning vabastame tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmed.

Elektrituruseaduses muudetakse ETO piiri, mis on 2009. aastast alates olnud tasemel 200 MW. Uue käsitluse kohaselt on ETO-ks ettevõtja, kellel on vähemalt 90 MW ulatuses elektritootmise võimsust, salvestust või tarbimise juhtimise võimekust. Muudatuste eesmärk on arvestada vahepeal toimunud ja tulevasi elektrisüsteemi muudatusi tootjate vaatest ning muuta selgemaks elutähtsa teenuse osutamisega kaasnevad kohustused.

Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust ja maagaasiseadust, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (nn REMIT määrus)2 nõuete tõhus rakendamine Eestis. Muudatustega antakse Konkurentsiametile selgemad volitused järelevalve teostamiseks ja sätestatakse karistusmäärad määruses sätestatud kohustuste rikkumiste korral. Lisaks muudetakse ettekirjutuste täitmata jätmisel kohaldatavaid sunniraha piirmäärasid ning viiakse sisse mitmed tehnilised ja juriidilised täpsustused. Määrusega kehtestatud reeglid on suunatud elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamisele, milleks tõstetakse elektri ja gaasi hulgituru reeglite rikkumiste eest määratud trahve. Turuosalised, keda muudatus eelkõige mõjutab, on ettevõtted, kes kauplevad elektri- ja gaasihulgiturul, samuti ka põhivõrguettevõtja või suurema tarbimismahuga lõpptarbijad. Teisisõnu isikud, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul.

Lisaks muudetakse reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu jagunemise põhimõtet selliselt, et tasu kogutakse üksnes elektrienergia tarbimiselt tippnõudluse perioodidel, mitte enam kogu tarbimismahu pealt. Tippnõudluse ajavahemikud kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister. Muudatused on vajalikud, et viia seadus kooskõlla Eesti jaoks 28. oktoobril 2025 saadud strateegilise reservi riigiabi loaga3.

Riigihangete seaduses sätestatakse muudatus, mille eesmärk on vabastada Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõikele 1. Muudatus viib riigihangete protsessi vastavusse ELis eksisteerivate parimate tavadega, soodustades konkurentsivõimelisemat ja tõhusamat turukeskkonda, sealjuures vähendades riigi töökoormust.

Tööstusheite seaduse muudatustega võetakse üle tööstusheite direktiiv 2010/75/EL, mille kohaselt peavad liikmesriigid looma mehhanismi, mis võimaldab ajutiselt kohaldada kompleksloaga käitiste suhtes leebemaid heite piirväärtusi erandkorras kui esinevad käitaja ja riigi kontrolli alt väljas olevad erakorralised asjaolud. Erandi kohaldamine on lubatud ajutiselt ja vaid ulatuses, mis on hädavajalik kriisiolukorra ületamiseks, tagades samal ajal, et keskkonnakahju oleks minimaalne. Arvestades Eesti asukohta, väikest turumahtu ja sõltuvust rahvusvahelistest tarneahelatest, on geopoliitilise olukorra ebastabiilsuse tingimustes vältimatu ette näha võimalus kriisiolukorras ajutiselt kohandada käitiste keskkonnanõudeid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse elektrituruseadust, teise paragrahviga muudetakse ja täiendatakse maagaasiseadust, kolmandas paragrahvis muudetakse riigihangete seadust ja neljandas paragrahvis muudetakse ja täiendatakse tööstusheite seadust ning viiendas paragrahvis reguleeritakse seaduse jõustumise aega.
3.1. Elektrituruseaduse muutmine

ELTS § 1
Lõike 2 lause sõnastust täiendatakse eesmärgiga anda selge sõnum, et ELTSga sätestatava regulatsiooni eesmärgiks on lisaks varustuskindluse tagamisele tagada ka kindel, usaldusväärne, efektiivne, konkurentsivõimelise lõpphinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav elektrivarustus.

ELTS § 3
Punktiga 14 muudetakse mõiste aktiivne võrguteenuse kasutaja sõnastust, lisades aktiivse võrguteenuse kasutaja tegevuste nimistusse energiajagamine, ning eemaldatakse nõue toota energiat tema omandis oleval kinnistul. Aktiivsed võrguteenuse kasutajad saavad võimaluse parandada oma tootmisvõimet ning osaleda veelgi aktiivsemalt elektriturul. Aktiivse võrguteenuse kasutajate rühma liikmete arv ei ole määratletud. Aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud ja salvestatud elekter ei pea enam olema toodetud ja salvestatud tema enda kinnistul tarbijale või tarbijate rühmale kuuluval maaüksusel või hoones. Direktiiv annab võimaluse aktiivsetel võrguteenuse kasutajatel tegeleda elektritootmise ja salvestamisega ka neile otseselt mitte kuuluval kinnistul, maaüksusel või hoones. Endiselt jääb tingimuseks, et selline tegevus ei kujuta endast aktiivse võrguteenuse kasutaja peamist äri- või kutsetegevust. Teistsugune toimimine ei liigituks enam aktiivse võrguteenuse kasutaja mõiste alla, vaid oleks iseloomulik juba tootjale. Kõik tarbijad peaksid saama kasu elektriturul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud ülejääva energia jagamine leevendab kõrgete energiahindade mõju ning võimestab suuremat rühma tarbijaid, nagu kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad, kel muidu ei ole rahaliste või ruumiliste piirangute tõttu võimalust saada aktiivseks tarbijaks. Ühtlasi aitab energiajagamine suurendada uute tootmis- ja salvestusvõimsuste rajamist. Asjakohaseid hinnasignaale ja salvestusüksusi lõimides võib elektrijagamine aidata luua aluse selleks, et ära kasutada väiksemate tarbijate paindlikkust.

ELTS § 211 ja 212
Muudatusega vähendatakse elektri ETO-de piirmäära. Senise regulatsiooni järgi on ETO-ks elektritootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Uueks piirmääraks saab 90 MW ning lisatakse elektritootmisele ka salvestus ja tarbimise juhtimine (agregeerimine). Eelnõu koostamise hetkel kehtiv ELTSi redaktsioon sätestab, et  hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Antud piir sätestati ELTSis 2009. aastal ning see vajab uuendamist, arvestades vahepeal toimunud ja tulevasi elektrisüsteemi muudatusi tootjate vaatest. Lisaks tuleb arvesse võtta julgeolekuolukorra muutust regioonis ning üleüldisi julgeolekuga seotud trende, näiteks küberohte.

Esiteks tuleb ETO piiri laiendada tootja asemel laiemalt elektripaigaldistele, kaasates ka energiasalvestusüksuseid, mis on järjest suuremad ja omavad võrgu vaatest olulist mõju. Teiseks tuleb ETO piiri määramisel vaadata mitte vaid ühe konkreetse paigaldise suurust, vaid kogu kontserni või ettevõtte võimsuste mahtu koos, kuna küberturve on üldjuhul korraldatud neil ühiselt. Energeetikasektor on küberrünnakute jaoks endiselt atraktiivne sihtmärk, sest selle töökindlusest sõltub paljude teiste ühiskonna jaoks kriitiliste teenuste toimepidevus. Viimastel aastatel on üldine küberohutase maailmas tõusnud kõigis sektorites, sh energeetikasektoris.
Kaugligipääs on üks sagedasemaid ründevektoreid, mis tähendab, et distantsilt ligipääsetavad süsteemid võivad osutuda ründaja sisenemisteeks kriitilisse taristusse. Juhul kui süsteem on nõrgalt kaitstud ja aset leiab ulatuslik intsident, võib see mõjutada ettevõtet ennast (sh põhjustada mainekahju), kuid samuti ka Eesti elektriga varustatust. ETO-d on kohustatud järgima kõrgendatud küberturvalisuse nõudeid.

Kaugligipääs on tänapäeval lahutamatu osa ettevõtte toimimisel, kuid selle turvaline kasutamine on võtmetähtsusega. Eestis on elektritootmine üha rohkem hajutatud ning kaugligipääsu turvaline kasutamine on eriti oluline päikese- ja tuuleparkide ning energiasalvestuse näitel, kuid samuti ka teiste ettevõtete näitel.

Kaugligipääsuga seotud ning muid relevantseid küberohte on käsitletud ka hiljutistes raportites ning hinnangutes:
• Elering toob 2024. a varustuskindluse aruandes välja, et tänaseks on Hiina tehnoloogia osakaal ja selle kontrollitavad tootmisvõimsused Eesti energiasüsteemis saavutanud mahud ja taseme, kus see vajab kindlasti tähelepanu ja käsitlemist nii turuosaliste poolt, kuid ka riigi poolt.4
• Välisluureamet toob esile taastuvenergia kohta, et mida rohkem Eesti elektrist toodavad päikesepargid, seda suurem mõju oleks sellisel manipulatsioonil riigi elektritootmisvõimsusele. Tuleb vältida olukorda, kus keegi kolmas osapool võib hakata riigi elektrivarustust ära kasutama luureinfo kogumiseks või majandusliku ja poliitilise surve avaldamiseks.5
• KAPO hinnangul, arvestades süsteemide suurt omavahelist seotust, võib prognoosida ka tarneahelate ja kolmandate osapoolte kaudu tehtavate rünnete sagenemist. Kuna üha rohkem kasutatakse pilveteenuseid, võib näha ka pilveteenustega seonduvate rünnete kasvu.6
• RIA hinnangul suurendavad küberriski realiseerumise tõenäosust jätkuvalt taastuvenergia osakaalu lisandumine. Küberohustajate poolt on kasvanud huvi tarneahelarünnakute vastu, kus saab ühe sisenemispunkti kaudu mõjutada paljusid erinevaid ettevõtteid.7
• Riigikantselei toob Eesti riskianalüüsis küberohtude kohta välja, et võrreldes eelmise hindamisega on ohu realiseerumise tõenäosus kasvanud.8

Peale küberohtude tuleb arvesse võtta ka muid suundumusi. Viimastel aastatel on energiatootmine muutunud detsentraliseeritumaks ning seda trendi on näha ka tulevikus. Ühelt poolt on hajutatud tootmine positiivne varustuskindlusele, sh võttes arvesse ka Ukraina sõja õppetunde. Siiski, hajutatud tootmise puhul tuleb endiselt pöörata tähelepanu küberturvalisusele ja füüsilisele turvalisusele. Üle Eesti on loodud suuremaid päikeseparke ja valminud on ka mitmeid maismaa tuuleparke ning akuparke. Eesti praegused tootmisvõimsused on välja toodud allolevas tabelis, kus on loetletud tootjate esitatud installeeritud tootmisvõimsused Eestis asuvatele suurematele tootmisüksustele.

Tabel 1. 2025. a tootmisvõimsused
Tüüp
Tootmisvõimsus (MW) 2024.a seisuga
Elektrijaamad
1340 MW9
Koostootmisjaamad
269,1 MW10
Hüdroelektrijaamad
8 MW11
Tuuleelektrijaamad
771,36 MW12
Päikeseelektrijaamad (agregeeritult)
1210 MW13

Tuule- ja päiksepargid moodustavad märgatava osa Eestis asuvast tootmisvõimsusest ning nendel on oluline roll elektriga varustatuse tagamisel. Üleüldse on 2025. aasta seisuga kogu elektrisüsteemi peale kokku tootmisseadmeid 22 340 tk, millest valdav enamus on alla 50 kW.14 Alla 50 kW (kokku 17 603 tk) moodustavad ligikaudu 80% kogu tervikust ning valdavalt on tegemist päikeseelektrijaamadega (näiteks eramajade katusele paigaldatud päikesepaneelid). Üha suuremat rolli hakkavad tulevikus mängima elektrisalvestusüksused (nt projektide realiseerumise korral pumphüdro salvestustehnoloogial põhinevad ettevõtted), millest tulenevalt tuuakse elektrituruseaduse ETO määratlusse sisse „energiasalvestusüksused“.

Mõned näited uutest ETO-dest. ETO uueks piiriks sätestatakse eelnõuga 90 MW. Uue kriteeriumi järgi lisandub ETO nimekirja 15. oktoobri 2025. a seisuga Enefit Green AS (alates 2026.a maist nimetusega Enefit AS), mis kuulub AS Eesti Energia kontserni. Enefit Green AS omab Sopi tuuleparki võimsusega 254,9 MW (Sopi Purtse 175,2 MW ja Sopi-Tootsi 79,7 MW)15 ja Sopi päikeseparki 74 MW, mis on kokku 329 MW. Tegemist on märkimisväärse taastuvenergia võimsusega, kuid täna kehtiva sõnastusega poleks tegemist elutähtsa teenuse osutajaga (ETO), kuna tuuliku võimsus on alla 200 MW. Tänase regulatsiooni kohaselt on tootja ETO, kui üks tema elektrijaam (antud juhul tuulik) on 200 MW netovõimsusega. Eestis on hetkel ainsaks ETO-ks Enefit Power AS, mis samuti kuulub Eesti Energia kontserni ning kellele kuulub Auvere elektrijaam 272 MW koos vanade põlevkiviplokkidega.

Näiteks Utilitas OÜ kontserni kuuluvad ettevõtted omavad Eestis koostootmisjaamasid, päikeseparke ja tuuleparke. Kokku omatakse üle 110 MW tootmist, ehk uue ETO määratluse järgi muutuvad ka nemad elektrituruseaduse mõistes ETO-ks. ETO-ks muutub tulenevalt suurima tootmisvõimsuse loogika alusel OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (Väo koostootmisjaamad 46 MW ja Väo päikesepargid 10,25 MW, kokku 56,25 MW), juhul kui kontsernisiseselt ei otsustata teisiti.

Utilitas OÜ kontsernis on Eestis järgmised tootmisüksused:16
• Koostootmisjaamad
◦ Väo I, elektriline võimsus kuni 25 MW
◦ Väo II, elektriline võimsus kuni 21 MW
◦ Mustamäe, elektriline võimsus kuni 10 MW
◦ Paide, elektriline võimsus kuni 2 MW
• Tuulepargid (Utilitas Wind OÜ)
◦ Saarde, koguvõimsus 39 MW
◦ Aseri, koguvõimsus 4,7 MW
• Päikesepargid
◦ Väo I, koguvõimsus 0,95 MW
◦ Väo 2, koguvõimsus 9,3 MW
◦ Kangruvälja, koguvõimsus 0,79 MW
Kuigi eelnõu koostamise seisuga ei lisandu juurde palju ETO-sid tootjate vaatest, siis oluline on silmas pidada ka tulevikus uusi võimalikke elektrijaamasid, näiteks gaasielektrijaamad, samuti pikemas vaates uued tuuleparkide arendused, energiasalvestusüksused jne (näiteks Energiasalv Pakri OÜ poolt arendatav vesisalvestuslahendus Paldiskis). Tõenõoliselt lisanduvad järgmistel aastatel lisaks eelmainitule uuteks ETO-deks Estiko Energia OÜ, Evecon OÜ, KC Energy OÜ ja Sunly AS.

Põhjendus uueks 90 MW piiriks tuleneb sellest, et Eesti elektrisüsteem on üha rohkem detsentraliseeritud ja väiksemad tootmisüksused mängivad üha olulisemat rolli elektriga varustamisel. Samuti tulev arvestada elektrisüsteemi toimimisel ka Eesti elektrisüsteemi saartalitluse olukorraga.

Elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisel on stsenaariume, mille korral suurim ühikvõimsus, mille väljalülitumisel on elektrisüsteemi stabiilne töö tagatud, on 100 MW. Kuna teatud olukordades on ka sellise ühikvõimsuse korral võimalik sagedusautomaatika osaline töötamine, siis vastava modelleerimise võimaliku ebatäpsuse arvesse võtmiseks tuleb kasutusele võtta teatud varutegur ühikvõimsuse suhtes – 10 % ehk 10 MW. Sellest tulenevalt sätestab eelnõu ETO piiriks 90 MW. Vastavad modelleerimised viidi läbi Balti elektrisüsteemi kiirendatud sünkroniseerimise raames Gdanski instituudi poolt.

Lisaks võetakse edaspidi aluseks kontserni kuulumist. Kui mitmel juriidilisel isikul on väikesed elektrijaamad või paigaldised, aga nad kuuluvad samasse kontserni, võib nende mõju võrgu töökindlusele olla kokkuvõttes suur. Eelnõuga kavandatud sõnastus ELTS § 211 lõike 1 punktis 1 takistab võimalust vältida elutähtsa teenuse staatust lihtsalt ettevõtte struktuuri kaudu.

Kuna elutähtsa teenuse osutaja määratlemisel lähtutakse ka teistel kontserni ettevõtetel Eestis olevate tootmisvõimsuste netovõimsusest, kes on ka omakorda elektrituruseaduse § 5 ning § 6 lg 1 p 1 tähenduses turuosalised, täpsustatakse, et kontserni tasemel ei määrata uue § 211 lõike 1 punkti 1 sõnastuse valguses rohkemat kui ühte elutähtsateenuse osutajat. Elutähtsa teenuse osutajaks määratava juriidilise isiku valikul lähtutakse üldjuhul kontserni ettevõttest, kellel portfellis on kõige suurem tootmisüksus. Siiski jäetakse vabadus kontsernisiseseks otsustamiseks. Näiteks kui ühes kontsernis ollakse juba koostootmisjaamade näitel ETO kaugkütte osutamisel, siis kontserniüleselt võidakse otsustada, et sama ETO muutub ETO-ks ka elektrituruseaduse mõistes. See vähendab kontsernisisest halduskoormust ning tagab, et kontsernis on üks konkreetne ettevõtja, mis täidab ETO-le pandud kohustusi, sealhulgas on sel juhul vajalik koostada vaid üks riskiohutusplaan.

Tähelepanu tuleb juhtida ka ajaraamile, mis hetkest hakkavad ETO-ks olemise kohustused kehtima. Kuigi käesoleva eelnõu elutähtsa teenuse osutaja piiri puudutavad muudatused hakkavad kehtima üldkorras, siis ETO-ks määramine toimub hiljem. Tulenevalt hiljuti jõustunud hädaolukorraseaduse (HOS)17 muudatustest toimub see järgneva loogika alusel:
• HOS § 38 lõike 12 sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või HOS § 37 lõike 5 alusel määratud asutus annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates. Ehk kui käesolev eelnõu jõustub, siis antakse teada 30 päeva jooksul, et ettevõte vastab tingimustele.
Kuna ETO-ks olemisega kaasnevad kohustused küberturvalisuse tagamiseks, küberturvalisuse seaduse ja E-ITS rakendamiseks ning riski- ja toimepidevusplaani koostamiseks, siis lepitakse kokku mõistlik üleminekuaeg elutähtsat teenust korraldava asutuse ja uue ETO puhul. Tulenevalt HOS § 38 lõike 13 punkti 3 alusel ei tohi uute kohustuste tähtaeg olla rohkem kui 5 aastat. Käesolevate muudatuste puhul saab tõenäoliselt üleminekuajaks olema kohustuste täitmiseks ligikaudu üks aasta, kuid see selgub elutähtsat teenust korraldava asutuse ja uue ETO-ga suhtluse põhjal.

Täiendavalt muudetakse § 211 lõike 2 lisamisega päästeüksuse olemasolu vajadust ning luuakse erandid. Kehtiva õiguse järgi on päästeüksus tagatud näiteks põlevkivijaamadel Eesti Energial näitel. Tegemist on massiivse infrastruktuuri ja väga spetsiifilise elektri tootmisvaldkonnaga, kus on vaja spetsiaalsete oskustega päästetöötajaid. Siiski, taastuvenergia tehnoloogiate ja energiasalvestusüksuste puhul puudub vajadus päästeüksuste omamisele, kuna tegemist on kaugelt juhitava tootmise ja salvestamisega ning kohapeal üldjuhul ei viibi regulaarselt inimesi. Lisaks energiasalvestusüksuste puhul on kasutusel ka isekustutussüsteemid ja muud ennetavad ohutussüsteemid, kui peaks tekkima tulekahju. Ehitiste ja tootmisseadmete puhul tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja ehitusseadustikku. Elutähtsa teenuse osutaja enda huvides on rakendada täiendavaid lisameetmeid kahjude vähendamiseks (kustutussüsteemid, tuletõkkeuksed jm).

Muudatused, mis on seotud bürokraatia vähendamisega uutele ETO-dele, sätestatakse eraldi määruses „Elutähtsa teenuse kirjeldus elektriga varustamisel“.18 Lisaks täpsustatakse määruses, millisest võimsusest alates objekte tuleb riskianalüüsides kajastada. Näiteks kui ettevõttel on 10 kW ulatuses päikesepaneele enda kontori katusel ning see pole kuidagi seotud ettevõtte teiste tootmisüksuste juhtimissüsteemidega, siis seda ei pea kajastama riskianalüüsis.

ELTS § 39
Lõige 1 punkt 12
Süsteemihalduril on kõige paremad võimalused elektri lõpphinna kujundamiseks (elektrivõrguga võimalikult kiire ja soodne liitumine, võrguteenuse kvaliteetne ja soodne tagamine, elektrisüsteemi kõrvalteenuste tagamine võimalikult väikse kuluga, näiteks tasakaalustamisvõimsuse tasu jne). Lisanduva kohustuse järgi peab süsteemihaldur arendama elektriturgu selliselt, et tagatud oleks võimalikult soodne elektri lõpphind (hind koos turuhinna, võrgutasu ja teiste tasudega) käsikäes vajaliku varustuskindluse tasemega.

Lõige 22
Seaduse täpsustamine on vajalik selgitamaks asjaolu, et tootmissuunalise võimsuse piiramise rakendamist ja ELTS § 39 lõikes 22 nimetatud metoodika alusel piiramise eest hüvitise maksmist kohaldatakse ainult sellise põhivõrguga liitunud tootja suhtes, kes on liitunud 2025. aasta 13. juunil jõustunud elektrituruseaduse muudatusega kehtestatud niinimetatud fikseeritud liitumistasu kontseptsiooni alusel ehk pärast ELTS § 72 lõike 63 jõustumist. Muudatus võimaldab kehtestada toomissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise ainult nendele tootjatele, kes on liitunud ülekandevõrguga uue liitumistasu regulatsiooni järgselt ning ainult kellele on võimalik piiramise eest hüvitist maksta. Nii on tagatud võrdne kohtlemine tootjate vahel, kes on liitunud enne uue liitumistasu süsteemi jõustumist ja pärast selle jõustumist, kuna enne uue liitumistasu süsteemi jõustumist liitunud tootjad on oma liitumislepingu raames juba tasunud ülekandevõrgu läbilaskevõime suurendamise investeeringute kulud kogu ulatuses. See tähendab, et nendele liitujatele ei ole põhjendatud piiramise eest hüvitist maksta. Seevastu uue liitumistasu süsteemi alusel (jõustunud 13.06.2025) liituvate tootjate jaoks vajalikud võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulud sotsialiseeritakse osaliselt üldises ülekande võrgutasus ning neile kehtib ka tootmissuunalise piiramise võimalus.

ELTS 42
Lõike 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega, sest tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud õigused ja kohustused kehtestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas, mitte elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas. Eeltoodust tulenevalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri ei vaja vastavat volitusnormi.

Lõike 3 punktiga 11 laiendatakse volitusnormi, et määruses „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ oleks võimalik täpsemalt sätestada vajaminevad nõuded ja kord elektripaigaldistele riist- ja tarkvara näitel. Eelnimetatud määruses täpsustatakse ka riist- ja tarkvara tähendust, sest riistvara on väga lai mõiste ning sinna alla kuuluvad ka mutrid, poldid, kuid ka seadmed. Samuti võimaldab volitusnormi laiendus täpsustada kaasnevaid tegevusi TTJA-le ja võrguettevõtjatele. Volitusnormi muudatus on otseselt seotud eelnõuga lisatava §-iga 651, mis käsitleb nõudeid elektripaigaldistele riigi julgeoleku tagamiseks. Kõnealused nõuded võrgueeskirja muutmisel valmistab ette TTJA koostöös KAPO ja Välisluureametiga (edaspidi VLA).

ELTS § 42
Lõike 4 punkti 6 muudatusega täiendatakse elektrituru toimimise võrgueeskirja volitusnormi loetelu, nii et selles oleks hõlmatud ka üldteenuse osutamiseks müüja leidmise konkursi korraldamise kord.

ELTS § 423
Lõige 2
Eelnõu kohaselt asendatakse elektrituruseaduse § 423 lõikes 2 senine viide „Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistele“ (CEEAG) üldisema viitega „Liidu riigiabi reeglitele“. Muudatuse tingib riigiabi loa taotlemise protsessi pikenemine. Kui algselt oli plaanis taotleda riigiabi luba CEEAG alusel, siis mitteametlike konsultatsioonide käigus Euroopa Komisjoniga selgus, et nüüd tuleb osaliselt lähtuda ka uuest riigiabi raamistikust, mis on seotud puhta tööstuse tegevuskavaga (nn Clean Industrial Deal State Aid Framework). Et tagada vastavus mõlemale kohalduvale raamistikule ja vältida tulevikus sarnaseid muudatusvajadusi, kasutatakse seaduses üldisemat sõnastust „Euroopa Liidu riigiabi reeglid“.

ELTS § 424
Lõige 1
Muudatusega kehtestatakse rahastamiskoormus ainult tippnõudluse perioodi tarbimise alusel. Muudatuse eesmärk on täpsustada reservvõimsuse mehhanismi kulude jaotust selliselt, et need koonduksid tarbijatele, kes tarbivad elektrit süsteemi maksimaalse nõudluse ehk tippnõudluse perioodidel. Kasutatakse terminit „tippnõudlus“, kuna see on juba kasutusel ELTS § 39 lg 7 p-s 5.

Strateegilise reservi teenuse käivitumine on planeeritud 1. jaanuaril 2027. Selleks, et jõuda reserviga õigeaegselt teenuseni, on tarvis vähempakkumine välja kuulutada hiljemalt 2025. aasta lõpus. Vähempakkumise ettevalmistustööde ning abi andmise eelduseks on riigiabi luba Euroopa Komisjonilt. 28. oktoobril 2025. a kiitis Euroopa Komisjon heaks strateegilise reservi riigiabi meetme.

CEEAG suuniste punkti 367 ja Komisjoni mitteametliku arvamuse kohaselt saab strateegilise reservi rahastamine toimuda üksnes tiputarbimise pinnalt. Euroopa Komisjon on varasemalt aktsepteerinud sarnast lähenemist, kus rahastamise kulu jaotatakse tipukoormuse tarbimisele (nt Soome strateegiline reserv19).

Tippnõudlusest tulenev täiendav koormus elektrisüsteemile on mehhanismi vajaduse peamine ajend. Seetõttu on majanduslikult ja õiguspoliitiliselt põhjendatud, et kulud jaotuvad ainult neile tarbijatele, kelle tarbimine langeb nendesse kriitilistesse ajavahemikesse.

Lõige 2
Muudatusega täpsustatakse hinnangut tippnõudluse aastase koguse osas. Muudatuse eesmärk on tagada, et süsteemihalduri koostatud iga-aastane hinnang sisaldab andmeid just tippnõudluse ajal tarbitava elektrienergia mahu kohta. Täpsustus on vajalik, sest tasu tuleb koguda tippnõudluse perioodidel tarbitava elektri eest.

Lõige 3
Muudatusega täpsustatakse, et andmeid kogutakse jaotusvõrguettevõtjalt ja liinivaldajalt tippnõudluse perioodide kohta. Kuna süsteemihaldur ise ei kogu üksikasjalikke andmeid iga tarbija tarbimise ajalisest jaotusest, on vaja kasutada võrguteenuse osutajate andmestikku hinnangute ja arvestuse koostamiseks.

Lõige 4
Muudatusega täpsustatakse sätet selliselt, et ühikukulu (€/MWh) arvutatakse ainult tippnõudluse perioodi tarbimisele. Kui rahastamine põhineb ainult tippnõudluse perioodi tarbimisel, peab ka ühikukulu põhinema vastava tarbimisperioodi mahul. See tagab kulude vastavuse tegelikule koormustekitajale.

Lõige 5
Lõiget 5 täiendatakse selliselt, et arvel kajastub reservvõimsuse mehhanismi kulu ainult juhul, kui konkreetne tarbimine toimus tippnõudluse ajal. Sellega tagatakse, et tarbijale edastatav hinnasignaal on sihipärane ja õiglane – ainult need, kelle tarbimine loob vajaduse reservvõimsuse järele, maksavad selle eest.

Lõige 6
Muudatusega täpsustatakse sõnastust, et võrguettevõtjate poolt süsteemihaldurile esitatavad andmed peavad kajastama üksnes tippnõudluse ajal osutatud võrguteenuste mahtu ja otseliini kaudu tippnõudluse ajal tarbitud elektrienergia kogust. Andmete täpsustamine on oluline, et oleks võimalik teha korrektsed arveldused ja määrata kulu õigesti. Muudatusega täpsustatakse õigusselguse eesmärgil sätte sõnastust, vältimaks tõlgendust, nagu peaksid võrguettevõtjad tasuma süsteemihaldurile mehhanismikulu sõltumata tippnõudlusest.

Lõige 9
§-i 42⁴ lisatakse uus volitusnorm, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus määrusega kehtestada tippnõudluse perioodid. Tippnõudluse ajaperioodid sõltuvad tehnilistest süsteemikoormuse analüüsidest ning võivad ajas muutuda. Selleks, et tagada jätkuv vastavus Euroopa Liidu riigiabi reeglitele (nt CEEAG-ile), on vajalik paindlikkus kogumisperioodi kohandamiseks juhul, kui tiputarbimise mustrid kliima või muude tegurite tõttu tulevikus muutuvad. Seepärast jäetakse täpsem otsustusõigus ministrile määruse tasandil.

ELTS § 427
Lõige 8
Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning tekitada elektritootjatega samaväärset konkurentsi topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu.

ELTS § 431
Seadust täiendatakse uue paragrahviga, milles sätestatakse tarnija kohustus tagada tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel tarne lepinguga riskimaandusstrateegiad, et vähendada tarnehäirete ohtu, ehk et fikseeritud hinnaga lepingute puhul kehtiks lepingus kokkulepitud hind kuni lepingu tähtaja lõpuni ka energiahinnakriiside ajal. Kui tarnijad ei taga, et nende elektriportfellis on riskid piisavalt maandatud, võib elektri hulgimüügihindade muutus tähendada neile finantsriski ja põhjustada elektriportfelli tõrkeid. Kulud võivad sel juhul kanduda üle tarbijatele ja teistele võrgukasutajatele. Seepärast peavad kindlaksmääratud hinna ja tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumise korral olema tarnijate riskid asjakohaselt maandatud. Asjakohases riskimaandusstrateegias tuleks arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri. Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR), sõlmida otselepinguid (over the counter, OTC) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente20, mis võimaldavad elektrihinna riske maandada.

ELTS § 44
Lõige 41
Seoses üldteenuse osutamist puudutavatele sätete muutmisega tuleb riigihanke korraldamise kohustus asendada konkursi korraldamise kohustusega ka § 44 lõikes 41, mis reguleerib elektrienergia müüki avatud tarne katkemise korral.

ELTS § 583
Lõige 4
Muudatusega kehtestatakse õiguslik alus selleks, et kodutarbijad ja ettevõtjad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saavad osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise sees eeldusel, et tootmine ja tarbimine toimuvad samal kinnistul ja sama liitumispunkti piires. Kehtivas seaduses ei ole sätestatud, kuidas täpsemalt tarbija saab elektrijagamises osaleda ja millised kulud talle rakenduvad. Elektri jagamist tarbijapaigaldise piires visualiseerivad allolevad skeemid.






Eesmärk on soodustada oma tarbeks toodetud taastuvenergia kasutamist ning lihtsustada energia jagamist tarbijate vahel hoone või kinnistu sees. Tehniliselt on praegu võimalik liitumispunkti piires energiat jagada, kui kõik tarbijad on nõus ühiselt elektrit soetama. Elektri ühisost tähendab, et tarbija loobub oma õigusest ise endale sobiv elektrimüüja valida ja elektrileping sõlmida, samuti vähendab elektri ühisost tarbija huvi oma tarbimist juhtida. Elektri ühisost mõjutab ennekõike elektrimüüjat, kellel saab olema üks leping suurema tarbijagrupiga. Võrguettevõtja jaoks jääb võrguteenuse osutamise kohustus samaks, kuid andmete edastamises peab hakkama arvestama omatoodetud elektrienergia koguseid, mille arvelt võrgutasu küsida ei saa. Ühise liitumispunkti kaudu elektrienergia jagamine võimaldab elanikel ühiselt hoones toodetud taastuvenergiaga oma arveid vähendada.

ELTS § 592
Lõige 1
Muudatusega saab süsteemihaldur õiguse elektrienergia jagamise funktsionaalsuse loomiseks andmevahetusplatvormile ja selle haldamiseks vajalikud kulud ning jaotusvõrguettevõtja saab andmete esitamisega seotud kulud rahastada taastuvenergia tasust. Andmevahetusplatvormi funktsionaalsus on kriitilise tähtsusega elektrienergia jagamise mudeli praktiliseks rakendamiseks. See võimaldab korteriühistu tarbijatel jagada lokaalselt toodetud elektrit samas hoones, mis suurendab energiatõhusust, vähendab võrgukadusid ja parandab kohaliku energiatootmise kasutust. Süsteemihalduri poolt loodav funktsionaalsus tagab, et elektrienergiat saaks jagada ühistel standarditel ja turvalisel moel. Tsentraalne lahendus tagab andmete usaldusväärsuse ja täpsuse, mis on oluline nii arveldamiseks, maksustamiseks kui ka võrgu planeerimiseks. Jaotusvõrguettevõtjal tekib seoses andmete esitamisega ka kulusid (arendus-, hooldus-, tööjõukulud jms), mis on seotud konkreetse teenuse osutamisega. Taastuvenergia tasu on mõeldud just taastuvenergia tootmise toetamiseks ja võrgu arendamiseks selle integreerimiseks. Seega on rahastamine taastuvenergia tasust loogiline ja sihipärane.

ELTS § 65
Lõiked 13 ja 14
Seaduse paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 13 ja 14, millega kehtestatakse jaotusvõrguettevõtjale nõue pakkuda oma teeninduspiirkonnas võimalust sõlmida paindliku liitumist. Piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus on piiratud, peab võrguühendust taotleval võrgukasutajal olema võimalik sõlmida püsikindluseta paindlik liitumisleping. Kõnealune leping on üldjuhul tähtajaline ning peaks näiteks arvesse võtma energia salvestamist või piirama aega, mil tootmisseade saab võrku suunata elektrienergiat või -võimsust, mida on võimalik turule viia, võimaldades selle osalist kättesaadavaks tegemist.

Jaotusvõrguettevõtjal ei pruugi olla võimalik paindlikkus liitumislepingus märkida lepingu tähtaega, kuivõrd see on seotud võrguinvesteeringu realiseerimisega. Kuigi investeeringute valmimisel on hinnangulised tähtajad, siis sõltub võrgu arendamine mitmetest asjaoludest: võrguettevõtja eelarvelistest vahenditest (võrgutasu ei kata investeeringute vajadusi täies ulatuses), planeerimise ja ehitamise käigus ilmnenud takistustest (keelualad, vaidlused maaomanikega) jne. Seega saab paindlik liitumine olla piiratud võrgu ehitustööde valmimisega, mis ei pruugi võrguettevõtjale kuupäevaliselt teada olla.

Paindliku liitumise lepingud võimaldavad võrguettevõtjal tavapäraselt võrgu tugevdamise plaanidega edasi liikuda. Paindlikud liitumised muudetakse püsikindlaks niipea, kui võrk on selleks valmis. Samuti on võimalus pakkuda paindlikku liitumist püsiva lahendusena olukorras, kus võrgu arendamine antud piirkonnas ei ole optimaalne või kui turuosaline ise on püsiva paindliku liitumisega nõus (nt kui puudujääki kompenseerivad elektrisalvestid).

Taotlevale võrgukasutajale antakse võimalikult selget teavet, mida kujutavad endast eeldatavad piirangud, mis paindliku liitumise lepingu puhul kehtivad.

Põhjendatud juhul võib jaotusvõrguettevõtja paindliku liitumispakkumise väljastamisest keelduda, eelkõige juhul, kui puudub paindliku liitumisühenduse pakkumiseks tehniline võimekus.

Liitumise tüüptingimused koostab võrguettevõtja ning avaldab need oma veebilehel.

Lõige 3 punkt 4
Muudetakse § 65 lõike 3 punkti 4 sõnastust. Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui tema võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus. Paindliku liitumise nõude valguses tuleb kõnealuse punkti sõnastust täiendada ning lisada peale edastamisvõimsuse puudumise ka paindliku liitumise kokkuleppeni mittejõudmine. Vajaliku edastamisevõimsuse puudumine võib tähendada muuhulgas ka seda, et vastavas piirkonnas ei ole võimalik uusi liitujaid püsikindlalt võrguga ühendada, mis tõttu on asjakohane kõnealuses piirkonnas paindliku liitumise võimaluse loomine.

ELTS § 651
Seadust täiendatakse §-ga 651. Lõike 1 kohaselt ei tohi võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut. Mõistet „riigi julgeolek“ on seletatud Riigikogu 2017. a kinnitatud julgeolekupoliitika alustes (edaspidi JPA)21 ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigikaitse arengukavas 2022–2031 (edaspidi RKAK)22. JPA sätestab Eesti julgeolekupoliitika eesmärgina kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. RKAK määrab ühe olulise riigikaitse tegevussuunana riigi ja ühiskonna toimimise mis tahes olukorras. See hõlmab elutähtsate teenuste või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamist. Elektri võrguteenus kuulub elutähtsate teenuste hulka.

Laia riigikaitse seisukohast on seega oluline, et riigi ja ühiskonna harjumuspärast toimimist tagavate teenuste kasutatavus ei satuks ohtu võrguseadmete tarkvaravigade, võimalike tootja tekitatud tehnoloogiliste „tagauste“ või võrguseadmete vastu suunatud pahatahtlike rünnakute ja manipulatsioonide tõttu23. Samuti on oluline tagada, et sidevõrgud ei oleks monokultuursed (ühe konkreetse tootja tehnoloogiaga üles ehitatud), mis tekitab sõltuvuse sellest tootjast ning võimendab temaga seotud riske24.

Lõige 2 sätestab asjaolud, mille ilmnemise korral võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut. Säte viitab elektroonilise side seaduse (ESS) § 873 lõikele 2, kus on loetletud, et kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut järgmiste asjaolude tõttu:
1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva suure riski tõttu (edaspidi suure riskiga riist- või tarkvara) või
2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.

Esimeses punktis nimetatud ohud on seotud tarneahelaga ning lähtuvad konkreetsest ettevõtjast. Selleks ettevõtjaks on kas konkreetse riist- või tarkvara tootja või tegevusloaga võrguettevõtjale hooldus- või tugiteenust pakkuv ettevõtja. Riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistusest tulenevad ohud on seotud tehnoloogia endaga. Näiteks on tegemist tehnoloogilise ohuga siis, kui sidevõrgus kasutatav seadistus ei taga side konfidentsiaalsust ehk kõrvalisel osapoolel on võimalik sidet pealt kuulata.
Lõike 3 kohaselt tuleb suure riskiga riist- või tarkvara hinnates arvestada muu hulgas ESS-i § 873 lõikes 3 loetletud teabega. ESS-i § 873 on kehtestatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (437 SE)25. 437 SE seletuskirjas põhjendatakse loetelu järgmiselt:
ESS § 873 lõikes 3 esitatakse näitlik loetelu, millist teavet riist- või tarkvara tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski hindamisel muu hulgas arvestatakse ning mis võib osutada riist- või tarkvaraga seotud kõrgele riskile. Loetelu ei tähenda, et kui üks tingimus on täidetud, oleks tegu automaatselt kõrge riskiga riist- või tarkvaraga. Hinnang, kas tegu on kõrge riskiga tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkujaga, tehakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses riskihinnangu baasil. Ühe loetelus nimetatud punkti täitmine võib põhimõtteliselt kaasa tuua kõrge riski, kuid eeldusel, et see on piisavalt põhjendatud ja kaalukas.
Võrguteenuse puhul on analoogselt sideteenusega tegemist elutähtsa teenusega, mistõttu on riskihindamine riist- või tarkvara hankides põhjendatud. Samuti on võrguteenuse osutajatel asjakohane arvestada riskihindamise käigus ESS-i § 873 lõikes 3 nimetatud teabega. 437 SE seletuskiri loetleb lisaselgitused ESS-i § 873 lõikes 3 nimetatud teabe kohta:
Punktid, mida tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kohta riskianalüüsis muu hulgas hinnatakse on järgnevad:
1) tema asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu (edaspidi EL), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) ega Majandusliku Koostöö või Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik;
2) tema asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi;
3) tema asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust;
4) tema asukohariik käitub küberruumis agressiivselt;
5) asukohariigile on EL-i, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid;
6) ta allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele;
7) tema asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil;
8) tema majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi;
9) tema omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev;
10) tema rahastamine ei ole läbipaistev;
11) tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid;
12) ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu.
Eesti on EL, NATO ja OECD liikmesriik. Nende organisatsioonide liikmesriikides asuvad ettevõtjad on üldiselt vähem riskantsed, kuna nendes riikides kehtivad kokkulepped, väärtused ja põhimõtted, mis ühilduvad Eesti riigi julgeoleku huvidega. OECD liikmesriike ühendavad väärtused nagu avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine ning NATO liikmesriike isikute vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. EL põhimõtted on inimõiguste austamine, demokraatia, õigusriik, inimväärikus, vabadus ning muud EL õigusaktides sätestatud põhimõtted. Neid väärtusi kandvad riigid on üldiselt vähem tõenäolised sekkuma oma riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga kahjustada Eesti riigi julgeolekut.
Sarnaselt eeltooduga on väiksem risk taolisele sekkumisele, kui asukohariigis järgitakse demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja austatakse inimõigusi ning kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust.
Demokraatliku õigusriigi põhimõte tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses ehk mitte ainult riiki, kus on olemas seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus.
Riik, kus kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust, on vähem tõenäoline sekkuma enda riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga teise riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust rikkuda. Kuna sidevõrke läbib suur hulk andmeid, millest osa on tundlikud andmed, peab olema kindlus, et sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara kaudu nendele andmetele kolmandatel isikutel ja riikidel õigusvastaselt juurdepääsu pole.
Teave, et asukohariik käitub küberruumis agressiivselt või EL, NATO või OECD liikmesriigid on asukohariigile omistanud küberrünnakuid, indikeerib, et asukohariik võib taolisi küberrünnakuid korraldada sidevõrkude tehnoloogia kaudu ka Eesti vastu.
Punktid selle kohta, kas ettevõtja allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusel ning kas tema asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil, baseeruvad eelkõige teise riigi õigusruumi hindamisel. Kui näiteks asukohariigi õigusaktid võimaldavad kohtuliku kontrollita anda ettevõtjale korraldusi luure või riigikaitse huvides teise riigi järele luurata, on see ohumärk Eesti riigi julgeoleku aspektist.
Punktid 8-10 (kas tema majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi; tema omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev; tema rahastamine ei ole läbipaistev) indikeerivad eelkõige seda, et ettevõtjal võib olla varjatud sidemeid välisriigi valitsusega, mis panevad teda sõltuma selle välisriigi valitsuse tahtest ning luure ja agressiivse teiste riikide mõjutamise kaalutlustest.
Punktid 11-12 (tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid; ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu) keskenduvad eelkõige sellele, kas tootja, hooldus- või tugiteenuse pakkuja ise tähtsustab küberturvalisust ning on suuteline tarneid tagama. Kui ettevõtja ise küberturvalisust ei tähtsusta, on suurem risk, et tema riist- ja tarkvara sisaldab ohtlikke turvanõrkusi. Kui ettevõtja järjepidevalt, ka pahatahtlikult, tarneid ei taga, seab see ohtu sidevõrgu toimimise ja turvalisuse, sest sidevõrk vajab uuendamist nii riist- kui ka tarkvara puhul.
2019. aasta Euroopa Liidu riskianalüüsis toodi välja, et oluline on hinnata iga tehnoloogia tootja riskiprofiili. Muu hulgas tuleb riskianalüüsi kohaselt analüüsida ettevõtete sõltumatust Euroopa Liidu välistest riikidest, et välistada tehnoloogia kaudu poliitiliste huvide realiseerimist. Selleks on vaja arvesse võtta ettevõtte ja valitsuse seoseid, ettevõttele kohaldatavaid õigusakte (kas õigusaktid lähtuvad demokraatlikest printsiipidest ning andmekaitse põhimõtetest), ettevõtte juhtimise läbipaistvust ning kolmandate riikide võimet rakendada ettevõtte üle sunnimehhanisme. Riskianalüüsi olulisim sõnum on see, et IKT kasutamise puhul peab riskide hindamine olema kõikehõlmav, mitte ainult tehniliste aspektide keskne.
Pidades silmas digiühiskonna arengut ning IKT arengu tõttu muutunud julgeolekuolukorda, on vajalik, et enne sidevõrkude jaoks vajaliku riist- või tarkvara kasutusele võtmist tagatakse nende kooskõla riigi julgeoleku huvidega. Riigi julgeoleku huvidega kooskõla hindamisel kontrollitakse muu hulgas tarnijate riskiprofiile.
Lisaks tootjale tuleb hinnata ning kontrollida ka hooldus- või tugiteenust pakkuvaid juriidilisi isikuid – nt kui tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid. Näiteks hiljutine SolarWinds Orion’i intsident näitab, et ka tarneahelas olevatele ohtudele tuleb tähelepanu pöörata26.
Kokkuvõtvalt, ühetaolised nõuded nii suurte kui väikeste võrkudega seotud riist- ja tarkvarale on vajalikud, et tagada ühtlane võrgu turvalisus. Kui tegemist pole suletud jaotusvõrguga, vaid hoopis Eesti elektrisüsteemiga ühendatud võrguga, siis on ühtsed nõuded vajalikud. Ka intsidendid väiksemates võrkudes, mis tulenevad nõrkustest riist- ja tarkvaras võivad mõjutada piirkonna elektriga varustamist. Samuti on küberturvalisusega seotud riske esile toonud RIA, Välisluureamet, Riigikantselei (vt käesoleva seletuskirja põhjendusi punktis ELTS 211 ja 212).
Täiendavalt, ühetaolised nõuded tagavad, et kõik turuosalised – sõltumata suurusest – tegutsevad samadel alustel. See välistab olukorra, kus väiksemad ettevõtted võiksid saada konkurentsieelise, kuna neile ei kohalduks samad nõuded kui suurematele ettevõtetele. Samuti välditakse turu killustumist ja tagatakse õiglane konkurents.

Lõige 4 sätestab võrguettevõtjale kohustuse riigi julgeoleku tagamiseks teavitada võrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Teavitatav riist- ja tarkvara, mille kohta teavitatakse, on piiratud ainult seadmetega, mis võimaldavad kaugligipääsu ning mida on võimalik kaugelt juhtida.

Lõige 5 sätestab teavitamiskohustuse ulatuse ning täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise korra. Volitusnorm sätestab elektrisüsteemis toimimise võrgueeskirjas võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kohaldatavad täpsemad julgeolekunõuded riist- ja tarkvarale, teavitamiskohustuse ulatus ning selle kohustuse täpsemad nõuded, täitmise tähtaja ja teavituse esitamise kord ning kasutusloa taotlemise kohustuse ulatus, täpsemad nõuded, menetluse tähtaeg ja kord ning kasutusloa tähtaja erisused. Kõnealused nõuded võrgueeskirja muutmisel valmistab ette TTJA koostöös KAPO ja VLA-ga.
Teavitamiskohustus on kõigil võrguettevõtetel (sh väiksematel). Väiksemate ettevõtete puhul ei rakendata loakohustust (vt lõige 6), et tagada väiksemat halduskoormust. Teavitamiskohustuse tulemusel tekib TTJA-l parem ülevaade ka väiksemates võrkudes kasutatavatest seadmetest. Kui selgub, et seal võib olla seadmeid, mis kujutavad mingisugust ohtu, siis TTJA saab sellele reageerida ja suuniseid anda.

Lõige 6 sätestab, et riigi julgeoleku tagamiseks on võrguettevõtja kohustatud taotlema võrgu riist- või tarkvara kasutusluba Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Võrgueeskirjas täpsustatakse täpsemad nõuded kasutusloa protsessile, kuid see on sarnane ESS-i praktikale. Kasutusloa taotlemine mõjutab ainult suuremaid ETO-sid (Elektrilevi, Viru Elektrivõrgud, Elering).

Lõige 7 seab riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise kohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, menetluse tähtaja ja korra ning kasutusloa tähtaja erisused. Täpsem raamistik kehtestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas koostöös TTJA, RIA, KAPO ja VLA-ga 2026. aasta alguses.

Lõige 8 sätestab, et lõigetes 5 ja 7 nimetatud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja kehtestamisel arvestab Vabariigi Valitsus elektrivõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava võrguteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule. Sisuliselt annab see lõige Vabariigi Valitsusele kaalumispiirid, millest Vabariigi Valitsus lähtub kui otsustab millise ulatuse ja täpsemate nõuetega teavitus- ja loamenetluskohustus võrgueeskirjas kehtestada. Nt võib Vabariigi Valitsus otsustada kehtestada kasutusloa taotlemise kohustuse üksnes teatud võrguettevõtjatele. Esialgu on plaanis kehtestada kohustus üksnes elutähtsa teenuse osutajatele, kellel on suurim osakaal võrguteenuste puhul (põhivõrguettevõtja Elering ning jaotusvõrguettevõtjad Elektrilevi ja Viru Elektrivõrgud).

ELTS § 652
Lõige 1 sätestab, et §651 lõikes 6 nimetatud riist- ja tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg määratakse kindlaks elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas. Taotluse tähtaja määramisel esmalt konsulteeritakse ka võrguettevõtjatega, mis ajaks on nad võimelised taotlust esitama.

Lõikega 2 sätestatakse loogika, kuidas toimub infovahetus ja päringud. Riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet julgeolekuasutustelt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamuse, kas võrguettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enne võrguettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organilt (küberjulgeoleku nõukogult).

Lõikes 3 sätestatakse hindamisloogika. Küberjulgeoleku nõukogu võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud elektrivõrgu osades, funktsioonides või seadistustega. Juhul kui on võimalik riske maandada alternatiivsete meetmete rakendamisega (nt tootjapoolse kaugligipääsu eemaldamisega või kontrollimisega inverterites), siis esmalt eelistatakse seda.

Lõige 4 sätestab TTJA tegevused seoses kasutusloaga seotud tegevustega. Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatuga, otsustab TTJA riist- või tarkvara kasutusloa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise.

Lõige 5 sätestab, et riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, antakse kasutusluba kaheksaks aastaks. Juhul kui selle perioodi sees selgub, et kasutusoas olevate seadmetele on tekkinud mingid riskid, siis TTJA-l on ülevaade nendest ning siis teavitab ta sellest võrguettevõtet. Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut, ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba, sõltuvalt, millises ulatuses eksisteerib oht või puudused.

ELTS § 67
Lõige 10
Seaduse § 67 lõikes 10 täpsustatakse, et § 583 lõikes 4 nimetatud tarbimiskoha piires elektrit jagades toimub kauplemisperioodil tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine. Saldeerimine pikema ajavälba puhul ei ole põhjendatud, kuna see toob kaasa elektrisüsteemi ebaefektiivse toimimise ja mõju elektribörsi hinnale. Näiteks aasta jooksul saldeeritav elektrienergia toob kaasa olukorra mil suvel toodetud elektrit kasutavad tarbijad talvel, kuigi talveperioodil toodetud elekter on kallim – see on mõnes EL riigis toonud kaasa olukorra, kus suvel on sadadesse eurodesse küündivad negatiivsed elektrihinnad ja talvel tuleb elektrimüüjal soetada tarbijale müügiks kallimat elektrienergiat, mille eest tarbija ei tasu kuna ta saldeerib suvel toodetud elektrit oma talvisest tarbimisest. Elektri börsihinnad, mis ei peegelda elektrituru tegelikku olukorda, võivad tuua kaasa elektrisüsteemi ebaefektiivse toimise ja ohud varustuskindlusele. Tarbijatevahelise kokkuleppe all on mõeldud seda, et tarbijad, nt korteriühistu liikmed, lepivad kokku, millised korterid osalevad elektri jagamises ja millistel alustel elektrit jagatakse. Näiteks võivad korteriühistu liikmed leppida kokku, et jagamise aluseks võetakse korterite põrandapind, või otsustada jätta elektri jagamisest kõrvale korterid, kes ei ole taastuvelektri tootmisseadme rajamisse panustanud.

ELTS § 70
Lõige 8
Muudetakse § 70 lõike 8 sõnastust, mida täiendatakse nõudega anda teavet muu hulgas ka paindliku liitumise võimaluste kohta. Direktiivist lisanduv nõue loob kohustuse jaotusvõrguettevõtjale anda muuhulgas infot ka paindliku ühenduse loomise võimalikkuse kohta ülekoormatud piirkondades, seda muidugi konfidentsiaalsuse nõuet silmas pidades. Võrdsetel alustel informatsiooni andmine tähendab võrguettevõtja jaoks, et teave jõuab üheaegselt kõigini näiteks veebilehe kaudu.

ELTS § 72
Lõige 4
Täiendatakse § 72 lõike 4 teist lauset Konkurentsiameti kasutatava võrgutasude metoodika asjus. Konkurentsiameti metoodika peab arvestama, et võrgutasud peavad pakkuma võrguettevõtjatele stiimuleid kasutada paindlikkusteenuseid, eelkõige tarbimiskaja ja energia salvestamist. Võrguettevõtjal puudub muidu võimalus arendada uuenduslikke lahendusi olemasoleva võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks. Võrgutariifid tuleb kavandada nii, et neis võetaks arvesse võrguettevõtjate tegevus- ja kapitalikulusid või mõlema tõhusat kombinatsiooni, et elektrisüsteemi kulutõhusalt käitada. Kulude kajastamise nõue ei tohi piirata võimalust jaotada kulud tõhusalt ümber, kui kohaldatakse ajapõhiseid võrgutasusid. See aitab taastuvatest energiaallikatest saadud energiat võimalikult väheste kuludega rohkem elektrisüsteemi lõimida ja võimaldaks lõpptarbijatel oma paindlikkuslahendusi väärtustada. Konkurentsiametil on keskne roll piisavate investeeringute tagamisel võrgu vajalikuks arendamiseks, laiendamiseks ja tugevdamiseks. Konkurentsiamet peab edendama selle investeeringu kasutamist, ergutades võrgu arendamist, et tulla toime taastuvenergia tootmisega, sealhulgas vajaduse korral taastuvenergia eelisarendusaladel.

ELTS § 751
Lõige 4
Paragrahv 751 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, et vähendada bürokraatiat. ELTSis ei ole vaja sätestada eraldi audiitori kontrolli reklaami ja arvete info osas, kuna see on juba kaetud reklaamiseaduse, tarbijakaitseseaduse ja raamatupidamise seadusega. Reklaamiseadus (§ 3 ja § 4) sätestab, et reklaam peab olema tõene, selge ja mitteeksitav ning keelatud on reklaam, mis jätab tarbijale eksliku mulje. Tarbijakaitseseadus (§ 16 ja § 27) keelab ebaausa kaubandustava, sealhulgas eksitava info toote omaduste kohta ning nõuab, et esitatud teave (sh arvetel ja pakkumistes) oleks arusaadav ja täpne. Raamatupidamise seadus ja rahanduse järelevalve normid võimaldavad juba audiitoril hinnata ettevõtte aruandluse ning tegevuse usaldusväärsust, sealhulgas taastuvenergia väiteid.

ELTS § 761
Lõiked 2 – 22
Paragrahvis 761 tehtud muudatuste eesmärk on üldteenuse osutaja leidmise protsessi muuta. Muudatuse tulemusel leiab võrguettevõtja üldteenuse osutaja konkursi teel ning on vajalik muuta üldteenuse osutaja määramine võrguettevõtja jaoks võrreldes tänase olukorraga selgemaks.

Lõiked 24 ja 25
Seadust täiendatakse uute lõigetega, millega sätestatakse konkursi väljakuulutamise teavitus (§ 761 lg 24). Uue lõikega 25 sätestatakse, et üldteenuse osutamise konkursi kord kehtestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

ELTS § 762
Lõiked 1 ja 2
Paragrahvis 762 tehtud muudatuste eesmärk on üldteenuse osutaja leidmise protsessi muuta. Muudatuse tulemusel leiab võrguettevõtja üldteenuse osutaja konkursi teel ning on vajalik, et muuta üldteenuse osutaja määramine võrguettevõtja jaoks võrreldes tänase olukorraga selgemaks.

Lõiked 3 ja 4
Seaduse § 762 täiendatakse uute lõigetega 3 ja 4 tagamaks üldteenuse osutamise jätkuvus ja tarbijate jaoks üleminek ühelt müüjalt teisele võimalikult sujuvalt.

ELTS § 871
Lõige 4
Paragrahvi esimeses lauses tehtud muudatuse eesmärk on ühtlustada erinevate tootmistehnoloogiate (välja arvatud avameretuuleenergia) puhul ette nähtud oodatavat tootmise alustamise aega. Näiteks olukorras, kus tootmise tehnoloogiat muudetakse päikesepaneelidest salvestusseadmeks, jääks vastasel juhul kehtima üheaastane tähtaeg tootmise alustamiseks, kuid see ei pruugi olla nt akuseadmete tarneaegade pikenemise tõttu enam realistlik ning vältimaks võimalikku alakasutustasu arve edasi lükkamise taotluse esitamise vajadust ühtlustatakse kõigi tootmistehnoloogiate (välja arvatud avameretuuleenergia, mis on märkimisväärselt keerukam kui maismaatuuleenergia jt tehnoloogiate rajamine, vajades spetsiaalset tehnikat ja logistikat) puhul tootmise alustamiseks ette nähtud tähtaeg kahele aastale. Vältimaks spekulatsioone korduva tootmise tehnoloogia muutmise kaudu, jääb kehtima perioodi arvestamise algusaeg. Näiteks kui 1. oktoobril 2024 esitati liitumistaotlus päikesepargi rajamiseks, millele seni kehtis tootmise alustamiseks aeg üks aasta, siis taotledes 30. septembril 2025 tootmistehnoloogia muutmist akupargiks, hakkab kehtima sellele turuosalisele tootmise alustamiseks kaheaastane tähtaeg, mille algust loetakse endiselt 1. oktoobrist 2024 ning enne alakasutustasu arvestuse algust jääb seega veel üks aasta (kuni 1. oktoobrini 2026, millest alates hakkab alakasutustasu arvestus). Senise regulatsiooni järgi pidi juba 1. oktoobrist 2025 peale hakkama selle liitumistaotluse suhtes alakasutustasu arvestus.

Käesoleva seadusemuudatuse kehtima hakkamise järel esitatud liitumistaotluste puhul ühtlustuvad erinevate tehnoloogiate puhul tootmise alustamiseks ette nähtud tähtajad ning eespool kirjeldatud tähtaja pikenemise võimalust enam üldjuhul ei teki.

Lõige 43
Seadust täiendatakse § 871 lõikega 43, mis loob võimaluse alates 2025. aasta 13. juunist esitatud liitumistaotlustes toodud tehnoloogiat piiramatult (s.o enam ei tule piirduda vaid salvestusel, kütuse põletamisel või vesinikul põhineva tehnoloogiaga) muuta ning erinevatele tootmise tehnoloogiatele on ette nähtud sama paragrahvi lõikes 4 tootmise alustamiseks erinev aeg. Käesoleva muudatusega nähakse ette võimalus, et nii varasemates kui ka pärast 2025. aasta 13. juunit esitatud liitumistaotluses toodud tootmise tehnoloogia muutmise taotluse korral ühekordselt tootmise alustamiseks ette nähtud aeg muutub vastavalt sellele tehnoloogiale kehtivale tootmise alustamiseks ette nähtud ajale. Näiteks ei ole realistlik, et kui esmane liitumistaotlus esitati pärast 2025. aasta 13. juunit ehk lähtudes uuest, fikseeritud liitumistasude kontseptsioonist päikesepaneelide rajamiseks (millele seni kehtis tootmise alustamiseks ette nähtud üheaastane periood, kuid käesoleva eelnõuga ühtlustatakse tootmise alustamiseks ette nähtud ajaperiood kõigile tehnoloogiatele kahele aastale, välja arvatud avameretuuleenergia, millele jääb kehtima kolm aastat tootmise alustamise tähtajaks) ning seejärel esitati taotlus tootmise tehnoloogia muutmiseks näiteks tuulepargi rajamiseks maismaale, oleks võimalik esialgsele tehnoloogiale kehtinud ühe aasta jooksul selle maismaatuulepark valmis saada. Seega nähakse seaduses ette võimalus ühekordselt selle perioodi pikenemiseks vastavalt valitud tehnoloogiale kehtivale tootmise alustamise tähtajale (maksimaalne võimalik aeg tootmise alustamiseks on seega kolm aastat kui seni liitumistaotluses kirjas olnud tehnoloogia on võimalik muuta avameretuuleenergiaks, kuid selle perioodi arvestamise algust hakatakse lugema algses taotluses näidatud algusajast).

Kuna tarnaegade pikenemine ja arendajatest mittesõltuvatest menetlustest tulenevad viivitused on aktuaalsed ka juba praegu arendamisel olevate tootmisvõimsuste puhul, ei ole erinev kohtlemine selles küsimuses sõltuvalt liitumistaotluse esitamise ajast põhjendatud ning seega laiendatakse võimalust tootmise alustamiseks ette nähtud aja muutumiseks ka varasemalt esitatud liitumistaotluste suhtes. Tootmise alustamise perioodiga seotud muudatuse lubamine soodustab eelkõige nende liitumisvõimsuse kasutuselevõttu, mille puhul oli 17.03.2023 jõustunud elektrituruseaduse muudatuse ajal liitumisleping võrguettevõtja poolt täidetud, kuid mille puhul arendajad ei saanud arvestada oma projektide planeerimisel ja liitumislepingute sõlmimisel sellega, et edaspidi määratakse projektidele konkreetne tähtaeg projekti valmimiseks. Nende arendajate projektide puhul võib esineda eripärasid, mis ei võimalda sedavõrd kiiret valmimist, kuid tõenäoliselt on need arendajad juba teinud märkimisväärseid kulutusi liitumispunkti valmimisega seoses ning saaksid antud seadusemuudatuse kaudu varasemalt plaanitud pika valmimisaja vm eripäradega projektid soovi korral asendada kiiremini valmivate lahendustega nagu nt akusalvestid, mida on võimalik kasutada energiasüsteemi bilansi tagamiseks ja taastuvenergialahenduste tasakaalustamiseks.

Lõige 5
Seaduse sõnastust täpsustatakse, et luua lisaks olemasolevale reeglistikule võimalus alates 2025. aasta 13. juunist esitatud liitumistaotlustes toodud tehnoloogiat muuta selles ulatuses, milles muudatusega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine (kuid tootmise tehnoloogia valikule vahetusel piiranguid ei ole). Senistele (enne 2025. aasta 13. juunit esitatud) taotlustele jääb kehtima võimalus muuta tootmistehnoloogiat vaid kütuse põletamisel, vesinikul või salvestamisel põhinevaks elektritootmiseks. Samuti jääb kehtima võimalus lisada liitumistaotluses toodud tehnoloogiale teisi tehnoloogiaid kuni ei suurendata liitumislepingus sätestatud tootmissuunalist võrguühenduse läbilaskevõimet. Muudatus on tingitud sellest, et seoses 2025. aasta 13. juunil rakendunud uue ülekandevõrguga liitumise kontseptsiooniga puudub vajadus võimalikeks sellisteks spekulatsioonideks, et tootmissuunalist võrguühenduse läbilaskevõimet mõnes ülekandevõrgu osas vähem eeltööd vajava tootmistehnoloogiaga broneerida, kuna üle Eesti kehtivad olemasoleva põhivõrgu ulatuses võrgutugevdustele ja võrguühenduse rajamisele ülekandevõrguhalduri veebilehel avalikustatud ning Konkurentsiameti kinnitatud metoodikale tuginevad fikseeritud hinnad.

Lõige 62
Seadust täiendatakse eesmärgiga lisada tootjatele juurde täiendavat õigusselgust tuues välja konkreetsed tootjast sõltumatud põhjused sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamise edasilükkamiseks võrguettevõtja poolt, mis ühtlasi aitaks võrguettevõtjal tõhusamalt ja kindlamalt kasutada seaduse poolt antud kaalutlusõigust.

Lõige 64
Seadust täiendatakse § 871 lõikega 64, millega nähakse ette tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise erisus kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadmetele (s.o mikrotootjatele) ehk kui ülejäänud tootjad peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel vähemalt ühe kauplemisperioodi jooksul mõõdetult kasutama oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust (s.o võrgulepingus sätestatud võrguühenduse läbilaskevõimet) vähemalt 95 protsendi ulatuses, siis kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadmed on tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust täielikult vabastatud. Tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu ehk alakasutustasu norm kehtestati 17. märtsil 2023 ning erisus mikrotootjatele kehtestatakse tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast. Seega edaspidi rakendatakse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu üle 15 kW tootmisseadmetele, kuid mitte enam tootmisseadmetele võimsusega kuni 15 kW (kaasa arvatud).

Lõige 7
Muudatusega laiendatakse tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamisega seonduva alakasutustasu vabastamise aluseid saartalitlusvõime tagamise teenuses osutamise juhul. Samuti nähakse seadusemuudatusega ette võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse (s.o võrgulepingus sätestatud võrguühenduse läbilaskevõime) kasutamise kohustus 95 protsendi ulatuses (sarnaselt juba kehtivale liitumislepingujärgse tootmissuunalise võimsuse 95 protsendi ulatuses kasutamise kohustusele). Kui seadusemuudatuse algse eelnõu alusel eksisteeriks tootjaliitumine võimsusega 100 MVA ja kui tootja toodab alakasutustasu arvestusperioodil 94% lepingulisest võimsusest, siis peab võrguettevõtja talle esitama alakasutustasu nõude algse eelnõu teksti alusel 6% ulatuses. Seaduse täpsustuse järel tuleks aga arvesse võtta, et tootmiskohustus ise ei ole enam 100%, vaid on 95% lepingulisest võimusest ning sel juhul tuleb tootjale esitada alakasutustasu nõue 1% tootmisvõimuse ulatuses.

Senisest suurem paindlikkus on vajalik, sest praktikas on osutunud tootjal täpselt 100% lepingulise võimsuse saavutamine keeruliseks ja on tekitanud täiendava ja põhjendamatu riski oma lepingulise tootmisvõimsuse ületamiseks ja sellega ühtlasi võrgulepingu rikkumiseks ainult jäiga 100% võimsuse tootmisnõude tõttu. Täpsustus täidab jätkuvalt seaduse mõtet ja eeldab, et liitumislepinguga tootmisseade on lubatud ulatuses valminud või olemasolevat, võrgulepinguga tootmisseadet kasutatakse pea maksimaalses ulatuses.

Oluline on märkida, et tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise arvestuses ei ole määravaks tootmisseadme tootmisvõimsus, vaid liitumis- või võrgulepingus sätestatud võrguühenduse läbilaskevõime (mis võib olla kokku lepitud madalamal tasemel kui tootmisseadme maksimaalne võimalik tootmisvõimsus).

Lõige 73
Seadust täiendatakse § 871 lõikega 73 sarnaselt liitumislepingutele kehtiva erisusega sama paragrahvi lõikes 64 ka kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmissuunalistele võrgulepingutele selliselt, et tootmissuunalise võimsuse (s.o võrgulepingus sätestatud võrguühenduse läbilaskevõime) mittekasutamise tasu, mida on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 ei kohaldata kuni 15 kW tootmissuunalise võimsusega turuosalistele.

ELTS § 89
Lõiked 31 ja 4
Õiguskantsler pöördus Kliimaministeeriumi poole27 juhtides tähelepanu asjaolule, et esialgsel kujul tekitab kõnealune säte mitmeid tõlgendusvõimalusi ja pole teada, kuidas vaidlust lahendavad organid sätet tõlgendaks. Õiguskantsler tegi ettepaneku28 normi täpsustada ja tõi ühe lahendusena välja lisada sättesse konkreetne normiviide kuluallikale, mille suhtes soovitakse erandit teha (nt viidata ELTS § 531 lõikele 1). Eeltoodust tulenevalt parandatakse sätte õigusselgust, et tarbija ja elektrimüüja õiguste ja kohustuste tasakaal ei oleks kallutatud märkimisväärselt müüja kasuks. Sätte esialgne eesmärk oli võimaldada müüjal ühepoolselt elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi muuta, et finantseerida tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu, mida müüja peab koguma tarbijalt ja tootjalt (ELTS § 531 lg 3). Vastavalt muudetakse ka lõiget 4.

ELTS § 90
Lõiked 14 ja 15
Seaduse paragrahvi § 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15. Tarbijatel on õigus kasutada oma võrguettevõtja hallatavaid kaebuste esitamise menetlusi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste tulemuslik jõustamine ning mitte sattuda ebasoodsasse olukorda võrguettevõtjaga tekkinud erimeelsuste korral, eelkõige seoses arvetega või tasumisele kuuluvate summadega. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohi võrguettevõtjad lõpetada lepinguid endiselt vaidluse esemeks olevate faktide alusel.

Võrgust lahtiühendamise keeld kehtib üksnes vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude suhtes ja kohtuvälise menetluse kuritarvitamist (sh menetluse ajal edasiste arvete tasumata jätmist) tuleb vältida. Näiteks on võrguettevõtjal õigus viivitamata katkestada tarbija võrguühendus, kui tarbija omavoliliselt suurendab võrguettevõtja poolt piiratud võimsust või kasutab elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult või kasutab elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust.

Võrguettevõtjad ja tarbijad peavad jätkuvalt täitma oma lepingulisi õigusi ja kohustusi, eelkõige elektrienergiat tarnima ja selle eest maksma, ning kaebuste esitamise menetlus ei tohi olla aluseks kuritarvitamisele, mis võimaldaks tarbijal kõrvale hoida oma lepingulistest kohustustest, sealhulgas arvete tasumisest.

Enne võrguühendamise katkestamist on võrguettevõtja kohustatud edastama tarbijale asjakohase teate, mis peab sisaldama lisaks võrguühenduse katkestamise põhjusele ka muuhulgas sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud võimalusi ning alternatiivseid maksevõimalusi. Eestis aidatakse muuhulgas energiaostuvõimetuid tarbijaid läbi sotsiaalhoolekande seaduse, kus toimetulekutoetuse maksmise aluseks on ka elektrienergia eest tasumine arvestatud.

Ühtlasi kehtib võrguühenduse katkestamise keeld ainult juhul, kui kaebus on esitatud võrguettevõtja vastu. ELTS § 90 lg 1 kohaselt on võrguühenduse katkestamise õigus üksnes võrguettevõtjal ja üksnes juhul, kui tarbija on jätnud tasumata võrgutasu või üldteenuse või avatud tarne katkemise eest makstava tasu. Seega ei tohi kaebuse esitamine elektrimüüja vastu takistada võrguettevõtjal võrguühendust katkestada, kui võrguühenduse katkestamise põhjuseks on võrguettevõtjale võrguteenuse tasu maksmata jätmine. Kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata peab võrguettevõtja järgima võrguühenduse katkestamisel seadusest tulenevat korda.

Müüja poolt võrguettevõtjale tehtava taotlusega tarbija võrguühenduse katkestamiseks saab toimuda juhul, kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu nõuded elektrimüüjale, kes on sõlminud võrguettevõtjaga lepingu ühisarve esitamiseks. Need elektrimüüjad saavad võrguettevõtjalt tellida võrguühenduse katkestuse, kui tarbija on elektrimüüjale jätnud võrguteenuse eest tasu maksmata. Samas on võrguettevõtjal soov või vajadus teatud olukorras võrguühenduse katkestamisest keelduda või seda edasi lükata. Näiteks, kui võlgnevuses olev tarbija on elutähtsa teenuse osutaja, samuti kui katkestada soovitakse eratarbija võrguühendust pühade ajal ja nädalavahetustel. Sellisel juhul võib võrguettevõtja jätta taotluse rahuldamata.

ELTS § 92
Lõige 42
Seaduse §-i 92 täiendatakse lõikega 42. Tarbijatel on õigus kasutada oma elektrimüüja hallatavaid kaebuste esitamise menetlusi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste tulemuslik jõustamine ning mitte sattuda ebasoodsasse olukorda elektrimüüjaga tekkinud erimeelsuste korral, eelkõige seoses arvetega või tasumisele kuuluvate summadega. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohiks elektrimüüjad lõpetada lepinguid endiselt vaidluse esemeks olevate faktide alusel.

Elektrimüüjad ja tarbijad peavad jätkuvalt täitma oma lepingulisi õigusi ja kohustusi, eelkõige elektrienergiat tarnima ja selle eest maksma, ning kaebuste esitamise menetlus ei tohiks olla aluseks kuritarvitamisele, mis võimaldaks tarbijatel kõrvale hoida oma lepingulistest kohustustest, sealhulgas arvete tasumisest.

Eestis aidatakse muuhulgas energiaostuvõimetuid tarbijaid läbi sotsiaalhoolekande seaduse, kus toimetulekutoetuse maksmise aluseks on ka elektrienergia eest tasumine arvestatud.
ELTS § 93
Lõige 42
Seaduse § 93 täiendatakse lõikega 42, mille kohaselt teostab käesoleva seaduse §-s 651 sätestatud nõuete üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet (TTJA). TTJA teostab järelevalvet ka ESS analoogsetele sätetele, mistõttu on mõistlik ka ELTS alusel kehtestatud nõuetele järelevalve teostamisel analoogselt jätkata.

Lõige 6 punkt 11
Seaduse § 93 lõike 6 punkti 11 muudetakse ja lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) (edaspidi ka REMIT määrus) esimesel viitamisel määruse täispikk pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed.

Lõige 6 punkt 81
Seaduse § 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 81. Konkurentsiamet kontrollib, kas avatud tarnija on fikseeritud lepingute pakkumisel riskimaandusstrateegiad kasutusele võtnud, ilma üksikute tarnijate positsioone või strateegiaid eraldi läbi vaatamata. Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR), sõlmida otselepinguid (over the counter, OTC) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente29, mis võimaldavad elektrihinna riske maandada.

Lõige 6 punkt 221
Seaduse § 93 lõiget 6 punkti 221 muudetakse ja täpsustatakse direktiivist tulenevalt Konkurentsiameti ülesannet jälgida, et turuosalised ei seaks takistusi ega piiranguid omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele. Nimistut täiendatakse hajutatud energiatootmise ja võrguga ühendamise, energiajagamise ning taastuvenergiakogukondade arendamisega. See tagab võrdse konkurentsi ja tarbijate vabaduse kiiresti muutuval energiaturul. Konkurentsiamet peab vältima olukorda, kus suured turuosalised kasutavad oma domineerivat positsiooni uute, väiksemate ja innovatiivsete ärimudelite (nt energiakogukonnad, energiajagamine) väljatõrjumiseks või takistamiseks. Energia kogutoodangust järjest suurem osa tuleb väikestelt, hajutatud allikatelt (nt päikesepaneelid katustel). Taastuvenergiakogukonnad, energiajagamine ja omatoodetud energia tarbimine on uued ärimudelid, mis on kriitilise tähtsusega rohepöörde ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Kui turuosalised seavad neile tegevustele takistusi, aeglustub üleminek puhtale energiale. Hajutatud tootmine (sh energia jagamine ja salvestamine) aitab vähendada koormust elektrivõrgule ja suurendab energiajulgeolekut. Kui suured turuosalised takistavad väiketootmist, võib see tulevikus kaasa tuua suurema vajaduse kallite võrguinvesteeringute järele. Konkurentsiameti roll on tagada, et tarbijatel ja väiketootjatel oleks õigus oma energiat kasutada, jagada ja müüa ning jälgib, et lahendused oleksid turupõhised ja süsteemi jaoks tervikuna efektiivsed. Konkurentsiameti kontroll on hädavajalik, et Eesti energiaturg areneks õiglaselt, läbipaistvalt ja tarbijakeskselt, toetades samal ajal üleminekut säästvale energiamajandusele.

Lõige 6 punkt 30
Konkurentsiamet hindab põhivõrguettevõtja (Elering) taotlusel, kas sündmus vastab vääramatu jõu kriteeriumitele vastavalt EL määrusele 2016/1719 (võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri), täpsemalt artiklile 56. Selle hindamise eesmärk on kontrollida, kas erakorraline sündmus (nt taristu lõhkumine või rivist välja viimine) oli ettenägematu ja ületamatu ning tagada, et olukorrad, mis mõjutavad elektri ülekandevõimsuse kättesaadavust (näiteks ulatuslikud rikked, looduskatastroofid jms), saaksid adekvaatse õigusliku käsitluse ja ei tooks põhjendamatuid sanktsioone põhivõrguettevõtjale.

Lõige 12
Seadust täiendatakse §-i 93 lõikega 12, millega tuuakse ELTSis välja, et Konkurentsiametil on alates 11. aprillist 2024 kehtima hakanud REMIT määruse kohased pädevused teostada järelevalvet ja määrata karistusi. Kuigi määrus on otsekohalduv ja siseriiklikku õigusesse määruseid üle ei võeta, võib määruse rakendamise tõhustamiseks olla vajalik teatud sätteid siseriiklikus õiguses viidata või vastavalt määruses sätestatule täpsustada (nt trahvimäärade osas). Näiteks on Konkurentsiametil õigus tutvuda kõigi dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega, mis võiksid olla Konkurentsiameti ülesannete täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide koopiaid, teha kohapealseid kontrolle või uurimisi ning nõuda REMIT määruse nõuete rikkumise korral parandus- ja ennetusmeetmete võtmist. Täpsemalt on REMIT määruse artikkel 13 punkt 2 kohaselt Konkurentsiametil õigus minimaalselt järgmistele uurimis- ja jõustamisvolitustele:
a) omada juurdepääsu kõigile vajalikele dokumentidele hoolimata nende vormist ja saada nende dokumentide koopiad;
b) nõuda teavet kõigilt asjaomastelt isikutelt, ka nendelt, kes on järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste tehingute tegemisega, ja neid volitanud isikutelt, ning vajaduse korral kutsuda selliseid isikuid või volitavaid isikuid selgitusi andma;
c) korraldada kohapeal kontrolle;
d) nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta;
e) nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva määruse või selle kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega;
f) taotleda kohtult vara külmutamist või arestimist;
g) taotleda, et kohus või pädev asutus kehtestaks kutsetegevuse ajutise keelu.

Eelnevalt nimetatud volitusi tuleb täita kooskõlas siseriikliku õigusega. REMIT määruse artikkel 13 lõike 1 kohaselt tagab liikmesriik, et Konkurentsiametil oleks kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud volitused olemas. Käesolev muudatus tagab, et Konkurentsiametil oleks sõnaselge järelevalvevolitus kõigi REMIT määruse nõuete üle. Analoogselt on lahendatud väärtpaberituruseaduse (VPTS) kohaselt Finantsintspektsiooni õigused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalvet teostada (VPTS § 230 lõige 7).

Kehtiva ELTS § 93 lõige 6 punkti 11 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet REMIT määruse nõuete täitmist ja ELTS § 1014 kohaselt saab Konkurentsiamet karistada rahatrahviga enne 2024. a 11. aprilli kehtinud REMIT määruse artiklites 3-5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest (täpsemalt siseteabel põhineva kauplemise keelu, siseteabe avaldamise kohustuse ja turuga manipuleerimise keelu rikkumise eest). Alates 11. aprillist 2024 kehtima hakanud REMIT määruse kohaselt laieneb Konkurentsiameti pädevus teostada järelevalvet ja määrata karistusi lisaks eelnevalt mainitud valdkondades ka algoritmkauplemise, andmete kogumise, turuosaliste registreerimise, turu kuritarvitamise keelu, teabe andmise ja ametialaste tehingute vahendamise nõuete rikkumise eest. Lisaks sätestatakse REMIT määruse artikkel 18 punkti 6 alusel, et Konkurentsiametil on õigus avalikustada oma veebilehel rikkumiste kohta määratud karistused. Muudatusettepaneku tingis asjaolu, et avalikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on parandada turuosaliste teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi.

Konkurentsiameti õigust teabe avaldamiseks tuleb tasakaalustada mitme õigusliku kaalutlusega. Avalikustamine peab põhinema eelkõige avalikul huvil, mille eesmärk on ennetada turuosaliste poolt toimepandavaid sarnaseid rikkumisi ning tõsta turu läbipaistvust. Avalikustamine on eriti põhjendatud juhtudel, kus rikkumine puudutab süsteemset või korduvat käitumist, millel võib olla oluline mõju elektri hulgiturule või lõpptarbijatele.

Turuosalisteks on antud juhul elektri süsteemihaldur Elering ning elektri hulgituru osalised, sh bilansihaldurid ja avatud tarnijad.

ELTS § 94
Lõige 3
§ 94 lõikes 3 nähakse ette TTJA-le järelevalve teostamiseks vajalikud järelevalve erimeetmed korrakaitseseaduse (§-d 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53) alusel. Järelevalvemeetmed on vajalikud eelnõus kavandatud §-is 651 („Nõuded elektripaigaldistele riigi julgeoleku tagamiseks“) sätestatu üle järelevalve teostamiseks. Eesmärk on tagada, et kui selgub, et võrgus kasutatakse võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks tarvitatav riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut ning kui ettevõtja keeldub igasugusest koostööst, siis TTJA-l on uurimistegevuste jaoks võimalik rakendada vajaminevaid erimeetmeid proportsionaalsuse põhimõtetel. Viidatud korrakaitseseaduse paragrahvides sätestatud erimeetmed annavad TTJA-le õiguse järgmisteks tegevusteks:
• § 30 sätestab õiguse küsitleda ja nõuda vajaminevaid dokumente.
• § 31 sätestab õiguse kutsuda järelevalvealuse isiku ametiruumi asjaolude väljaselgitamiseks. Kui isik väldib teadlikult kohale ilmumist või eirab kutseid, võib TTJA ametiabi korras paluda politseil inimese sundtoomist asjaolude väljaselgitamiseks.
• § 32 sätestab õiguse isikusamasust tuvastada (isikut tõendava dokumendi küsimine).
• § 49 sätestab õiguse vallasasja läbivaatuseks.
• § 50 sätestab õiguse valdusesse sisenemiseks.
• § 51 sätestab õiguse valduse läbivaatuseks.
• § 52 sätestab õiguse vallasasja hoiulevõtmiseks.
• § 53 sätestab õiguse vajadusel hoiulevõetud vallasasja müümiseks või hävitamiseks.

ELTS § 95
Lõige 4
ELTS § 95 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks. Sunniraha määrad on ajale jalgu jäänud ning neid tuleb uuendada.

Lõiked 41–43
Seaduse §-i 95 täiendatakse lõigetega 41–43, mis reguleerivad Konkurentsiameti ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendatavat sunniraha. Näiteks võib amet nõuda ELTS § 58 lõike 4 alusel tootjalt, liinivaldajalt ja võrguettevõtjalt, kelle liini või võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud, andmeid, mis on vajalikud käesoleva ELTS § 58 lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks. Amet saab teha ettekirjutuse, et isik esitaks nõutud teabe. Teave ja selgitused erinevad andmed turuosalise osas, mis on vajalikud järelevalvetegemiseks. Nõutud teave võib olla vastavalt vajadusele nt isiku kauplemisandmed või selgitused tema kauplemisstrateegia kohta. Juhul kui isik nõutud teavet ei esita, saab Konkurentsiamet määrata sunniraha ja selle sisse nõuda ning seda seni kuni isik ametile teabe esitab.

§ 95 lõigetes 41 ning 42 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määrad on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides30 sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot (kehtivas seaduses kehtib alates 2013. aastast sunniraha määr 1300 eurot olenemata sellest, kas tegemist on korduva rikkumisega). Kehtivas seaduses ei eristata ka füüsilisest ning juriidilisest isiku elektriettevõtjale määratud sunniraha ja sunniraha suurus 1300 eurot on tänaseks ajale jalgu jäänud, ega oma heidutavat mõju.

§ 95 lõikes 43 nähakse ette põhivõrguettevõtjale määratav sunniraha maksimummäär käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete rikkumise korral, milleks on üheksa miljonit eurot.

Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele – näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet, mis mõjutab energia hinda, või takistab teabe kogumist, mis on oluline süsteemse riskihindamise jaoks. Teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju. Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Näiteks ELTS §‑s 73 on sätestatud võrguettevõtjale kohtustus kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasud ning §-s 74 on sätestatud võrguettevõtjale kohustus võrgutasud avaldada. Vastavat kooskõlastamis- ja avaldamiskohustust rikkudes on võrguettevõtjal võimalik nt katta võrgutasudega võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulusid, jätta tagamata investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ning ka teenida põhjendamatut tulu. Näiteks Elektrilevi OÜ-l on üle 533 000 võrguteenuse kliendi31, kellelt ettevõtja võtab võrgutasu. Sellise kliendibaasiga ettevõtja suhtes rakendatav sunniraha määr peab omama heidutavat mõju. Juriidilise isiku puhul on lisaalternatiivina võimalik rakendada sunniraha määras, mis vastab kuni 15 protsendile aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani poolt kinnitanud raamatupidamise aastaaruandele. Juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, on eelpool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

Lõige 6
Lisatava lõikega täpsustatakse, et ELTS § 651 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on TTJA-l õigus teha võrguettevõtjale või võrguteenuse kasutajale ettekirjutus, mille täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul 5000 eurot ja juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot või kuni 15 protsenti tema aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele.

ELTS § 1011
Lõige 2
Muudetakse § 1011 lõiget 2, senine trahvimäär 3200 eurot juriidilise isiku puhul asendatakse trahvimääraga 400 000 eurot. Muudatus on vajalik, et tagada rikkumiste eest kohaldatavate sanktsioonide tõhusus. Kehtiv trahvimäär 3200 eurot on kehtinud aastast 2011 ning on tänaseks ajale jalgu jäänud ega oma rikkumistele ennetavat mõju. Trahvimäär on kooskõlas karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lõikega 2, mille kohaselt võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot.

ELTS § 1014
Tunnistatakse kehtetuks § 1014, kuna selle asemel kehtestatakse uued REMIT määrusega kooskõlas olevad §-d 1016–10110 ja muudetakse §-i 1031. Seadusesse lisatavad §-id 1016 - 1019 puudutavad kõik energia hulgimüügituru tingimuste rikkumiste eest karistusi ning kirjutatakse nende §-ide alt täpsemalt lahti.

Konkurentsiamet on seni ELTS § 1014 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral – 2015. aastal. Amet määras 04.11.2015 Elering AS-ile 2014. aasta juunis toime pandud REMIT määruse rikkumise eest ELTS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS teostas 2014. aasta juulis Eesti ja Soome vahelise Estlink2 elektriühenduse hooldus- ja süvistustöid, mis põhjustasid nimetatud ühenduse katkestuse. Elering AS ei avalikustanud hooldustööde osas õigeaegselt siseteavet, rikkudes sellega REMIT määruse sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust.32

ELTS § 1016
Seadust täiendatakse §-ga 1016. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 1016 alusel kehtestatakse trahvid siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumise eest. Siseteave on täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale.33 Siseteabega on tegemist, kui kõik neli eeltoodud kumulatiivset tingimust on täidetud.

Siseteavet valdavatel isikutel on keelatud:
a) kasutada kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt34 omandada või loovutada või püüda omandada või loovutada sellise teabega seotud energia hulgimüügitooteid;
b) avalikustada siseteavet teistele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse asjaomase isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus;
c) anda siseteabe põhjal teistele isikutele soovitusi või mõjutada neid, et nad ostaksid või omandaksid selliseid energia hulgimüügitooteid, millega kõnealune teave on seotud.
Siseteabel põhinevaks kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud energia hulgimüügitoote kohta antud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, või muuks kauplemisega seotud toiminguks, kui korraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.

Võimalikud märgid siseteabel põhineva kauplemise kohta on järgmised:
a) hulgimüügitoote(te) kauplemismahtude olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
b) hulgimüügitoote(te) hindade olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
c) hulgimüügitoote(te) turuosalise kauplemiskäitumise muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
d) turuosalise (potentsiaalne) kasumi suurenemine või muutus, mis tuleneb tema positsiooni muutumisest konkreetsete hulgimüügi energiatoodete ja/või finantsinstrumendi suhtes enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
e) siseteabega seotud muude REMIT määruse kohustuste mittetäitmine viitab samuti siseringitehingute võimalikkusele.
Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabel põhinevat kauplemist.

ELTS § 1017
Seadust täiendatakse §-ga 1017. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 1017 alusel kehtestatakse trahvid siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest.
Turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabe avaldamise kohustuse rikkumist.

ELTS § 1018
Seadust täiendatakse §-ga 1018. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 1018 alusel kehtestatakse trahvid elektri hulgimüügiturul manipuleerimise eest.

Elektri hulgiturul keelatakse turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed.

Turuga manipuleerimise alla kuuluvad järgmised tegevused:
a) tehingu sõlmimine või kauplemiskorralduse andmine, muutmine või tühistamine või mis tahes muu energia hulgimüügitoodetega seotud tegevus,
i) mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;
ii) millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning selline tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või
iii) mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta.
b) teabe levitamine meedia, sealhulgas interneti kaudu või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. Kui teavet levitatakse ajakirjanduslikul või kunstilise väljenduse eesmärgil, võetakse sellise teabe levitamise hindamisel arvesse teistes meediakanalites ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust reguleerivaid norme, välja arvatud juhul, kui
i) teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu, või
ii) teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna osas.
c) võrdlusalusega seotud vale või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav või sisendandmed valed või eksitavad, või mis tahes muu tegevus, mis põhjustab võrdlusaluse arvutusega manipuleerimist.
Turuga manipuleerimise katse alla kuuluvad järgmised tegevused:
a) tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või mõne muu meetme võtmine seoses energia hulgimüügitootega selleks, et:
i) anda valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta,
ii) kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmine, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning kõnealune tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või
iii) kasutada fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid märguandeid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, või
b) teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kavatsusega anda energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid.
Turuga manipuleerimise üle teostab Konkurentsiamet järelevalvet vastavasisulise taotluse saamisel või omal algatusel. Järelevalvet teostamiseks peavad esinema alus ja ajend. Järelevalvet teostades analüüsib Konkurentsiamet asjakohastest infokanalitest avalikult kättesaadavat infot. Vajadusel pöördub amet asjassepuutuvate turuosaliste poole täiendava teabe (nt teave energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, kauplemiskorralduste ja tehingute kohta) ja selgituste saamiseks.

ELTS § 1019
Seadust täiendatakse §-ga 1019. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 1019 alusel kehtestatakse trahvid registreerimise kohustuse rikkumise eest.

Turuosalised, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb ACER-ile teatada, registreerivad end selle liikmesriigi elektri- ja gaasituru regulaatori (Eestis Konkurentsiamet) juures, kus on nende asu- või elukoht. Turuosaline on antud juhul iga isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja, hoidlate haldur ja LNG rajatiste haldur, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul.35

Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida ega turuosalised, kes peavad tehingutest teatama ACER-ile, ei ole registreerimise kohustusi rikkunud ja kui on siis määrata vajadusel trahv.

ELTS § 10110
Seadust täiendatakse §-ga 10110. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 10110 alusel kehtestatakse trahvid ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest.

Iga energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendav isik (nt elektribörs „Nord Pool“), kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda REMIT määruse artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ACER‑ile ja elektri- ja gaasituru regulaatorile viivitamata.

Konkurentsiameti kohustus on vajadusel määrata trahv, kui ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustusi rikutakse.
Aastatuluna arvestatakse (https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksusoodustused/maksuvaba-tulu-arvestamine):
• töötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm);
• võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest saadud tasu;
• ettevõtlustulu;
• kasu vara võõrandamisest;
• rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress;
• dividend;
• maksustatav riiklik pension, sh I sambast paindlik vanaduspension ja kutsealade sooduspensionid, nt sooduspension tervist kahjustaval kutsealal töötanutele, väljateenitud aastate pension ning politseiniku, prokuröri, kohtuniku, riigikontrolli, õiguskantsleri pension, kui inimene ei ole jõudnud veel vanaduspensioniikka;
• täiendava kogumispensioni (III samba) väljamakse, mis on maksustatud maksumääraga 20%;
• toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu;
• Eesti äriühingult saadud dividend, mis on maksustatud määraga 22/78 ning dividend, millelt on kinnipeetud tulumaks 7%;
• välismaalt saadud dividendilt võib olla tulumaks juba kinni peetud või tasutud (saadud dividend läheb arvesse brutosummas).
Väärteo kohtuväline menetleja saab füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetuleku kohta andmeid peamiselt Maksu- ja Tolliametile esitatava ametliku päringu kaudu. Selleks on mitu õiguslikku alust:
Väärteomenetluse seadustiku üldine alus:
• Õigus nõuda dokumente ja andmeid: Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 31 lg 2 annab kohtuvälisele menetlejale selgesõnalise õiguse nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajalikku dokumenti, eset või muud objekti. Sissetuleku andmed on vajalikud dokumendid, eriti kui seadus näeb ette sissetulekust sõltuva karistuse määramise.
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) kohaldamine:
Kuna väärteomenetluses kohaldatakse tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid (VTMS § 31 lg 1), siis laienevad kohtuvälisele menetlejale ka uurimisasutuse õigused andmete kogumisel.

Üldine õigus andmeid nõuda: 
KrMS § 32 lg 2 annab uurimisasutusele üldise õiguse nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi või andmete esitamist.

Protsess praktikas:
Vajaduse tekkimine: 
Kohtuväline menetleja tuvastab, et väärteo eest karistuse määramiseks on vaja teada menetlusaluse isiku sissetulekut.
Ametlik päring: 
Menetleja koostab ametliku päringu Maksu- ja Tolliametile, viidates oma seaduslikule õigusele (VTMS § 31 lg 2 ja KrMS § 32 lg 2) ja menetluses olevale väärteoasjale.
Andmete edastamine: 
Maksu- ja Tolliamet on kohustatud päringule vastama ja väljastama küsitud andmed, mis pärinevad isiku tuludeklaratsioonist.
Muud võimalikud, kuid vähem levinud viisid:
Nõudmine otse isikult: Menetleja võib ülekuulamise käigus (VTMS § 65) küsida isikult andmeid tema sissetuleku kohta ja paluda esitada vastavaid dokumente (nt pangakonto väljavõte). Samas on menetlusalusel isikul õigus keelduda ütluste andmisest (KrMS § 34 lg 1 p 1).
Andmete töötlemisel, sealhulgas nende kogumisel ja kasutamisel, peab kohtuväline menetleja alati järgima isikuandmete kaitse seaduse ja Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) nõudeid, tagades, et andmeid kasutatakse ainult seaduslikul eesmärgil ja vajalikus mahus.

Juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on eelnevalt nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

ELTS § 103
Lõiked 1 ja 2
Seaduse §-s 103 muudetakse kehtestatud trahvimäärasid Konkurentsiametile või süsteemihaldurile kohustusliku teabe esitamata jätmise eest. Füüsilise isiku poolt toime pandud rikkumise puhul suurendatakse trahvimäära 100 trahviühikult 300 trahviühikule ja juriidilise isiku trahvimäära piiri 1300 eurolt 400 000 eurole. Kehtiv trahvimäär 1300 eurot kehtib aastast 2011 ning on tänaseks ajale jalgu jäänud ega oma rikkumisi ennetavat mõju. Uus trahvimäär on ühtlustatud maksimaalsete trahvimääradega ELTS § 1011 lõikes 2, §-s 1013 ja § 1014 lõikes 2. Trahvimäärad on kooskõlas KarS § 1 lõikega 1, mille kohaselt võib muudes seadustes sätestatud väärtegude eest karistamiseks nendes seadustes sätestada KarSi üldosast erisusi, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära.

ELTS § 1031
Seadust täiendatakse §-ga 1031 ja kehtestatakse andmete kogumise nõude rikkumisele kehtivad trahvimäärad. Andmete esitamise nõuded on sätestatud REMIT määruse artiklis 8.

ELTS § 105
Lõige 2
Paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „400 000“ ehk suurendatakse juriidiliste isikule määratavat maksimaalset trahvimäära teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral. Muudatus on vajalik, et tagada rikkumiste eest kohaldatavate sanktsioonide tõhusus. Kehtiv trahvimäär 3200 eurot on kehtinud aastast 2011 ning on tänaseks ajale jalgu jäänud ega oma rikkumistele ennetavat mõju. Trahvimäär on kooskõlas karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lõikega 2, mille kohaselt võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot.

ELTS § 106
Muudatusega kehtestatakse väärtegude aegumistähtaeg 5 aastat. Kehtiv KarS § 1 lõige 1 näeb ette, et muudes seadustes sätestatud väärtegude eest karistamiseks võib nendes seadustes sätestada käesoleva seadustiku üldosast erisusi, kui seda nõuab reguleeritava valdkonna eripära.
Eestis on energia hulgimüügituru rikkumiste uurimine väärteomenetluse korras keeruline mitmel põhjusel, mis tulenevad nii ELi otsekohalduvast regulatsioonist kui ka Eesti siseriikliku väärteomenetluse eripäradest. Peamised väljakutsed on seotud piiriülese koostöö, uurimisvolituste piiratuse ja menetluse keerukusega.

Elektri hulgiturg on oma olemuselt piiriülene, mis tähendab, et tehingud ja turuosalised tegutsevad sageli mitme riigi jurisdiktsioonis. Rikkumised võivad hõlmata keerukaid aheltehinguid ja osalisi erinevates riikides, muutes tõendite kogumise ja süüdlaste vastutusele võtmise äärmiselt keeruliseks. See eeldab pidevat ja tõhusat koostööd teiste riikide järelevalveasutustega, mille koordineerimine on aeganõudev ja ressurssimahukas. Rääkimata sellest, et tuleb arvestada teiste riikide järelevalveasutuste piiratud ressursse ja prioriteete.

REMIT määrus on olemuslikult üldsõnaline. Seda täpsustab oluliselt n-ö REMIT-i juhis, mis on aga vaid soovitusliku iseloomuga. See tähendab, et kui turuosaline ka rikub REMIT-i juhises toodud põhimõtteid, ei saa seda talle rikkumisena ette heita.

Rikkumise tõendamist raskendab oluliselt tõendite lubatavuse küsimus. Selleks, et selgitada välja, kas tegemist võib olla rikkumisega, peab amet turuosalistelt teavet küsima. Teavet on ametil õigus nõuda järelevalvemenetluse käigus. Järelevalvemenetluses kogutud teabe kasutamine väärteomenetluses on piiratud nn enese mittesüüstamise privileegiga. Järelevalvemenetluses sunni (nt sunniraha) ähvardusel saadud tõendeid ei saa väärteomenetluses otse kasutada süüdistuse alusena. Väärteomenetluses on isikul õigus keelduda ütluste andmisest, mis võiksid teda süüstada. See loob olukorra, kus järelevalveasutusel on teave võimalikust rikkumisest, kuid selle tõendamine väärteomenetluses on seaduslike piirangute tõttu peaaegu võimatu.

Lisaks ülaltoodule muudab menetluse keerukaks ka see, et energiaturul tegutsevad reeglina juriidilised isikud (ettevõtjad). Väärteomenetluses on vaja tuvastada konkreetse füüsilise isiku (nt juhatuse liikme, töötaja) süüline tegu või tegevusetus, kes juriidilise isiku nimel tegutses ja kellel oli kohustus turu reegleid järgida. See seostamise keerukus on praktikas suur probleem. Lisaks on oluline arvestada Eesti väärteomenetluse eripäraga, kus rõhuasetus on pigem üksikisiku vastutusel, mis ei pruugi olla piisavalt paindlik keerukate korporatiivsete rikkumiste puhul.

Oluliseks väljakutseks on ka kohtupraktika, mis vahel kaldub seisukohale, et kui rikkumisega ei ole kaasnenud konkreetset ja mõõdetavat reaalset kahju turule või tarbijatele, siis ei pruugi tegemist olla väärteoga või on karistuse määramine raskendatud. Energiaturgu manipuleerivate tehingute korral on reaalset kahju sageli äärmiselt keeruline tõendada ja rahaliselt hinnata. Samuti on oluline TSO-de roll, kellel sageli õnnestub rikkumis ennetada, näiteks mitte võimaldades turumanipulatsioonikahtlusega pakkumistel turule jõuda. Olemuslikult on mistahes rikkumine oht turu toimimisele, mis tõttu peaks olema võimalik resoluutselt karistada ka selliseid turuosalisi, kelle toime pandud rikkumine neist sõltumatutel põhjuselt reaalset kahju ei tekitanud. Sageli seisneb kahju turu läbipaistmatuses, usalduse vähenemises või potentsiaalses ohu tekitamises turu stabiilsusele, mis ei väljendu alati otseses rahalises kaotuses konkreetsele isikule või rahalise võiduna rikkujale. See hoiak takistab karistuse kohaldamist isegi siis, kui rikkumine on sisuliselt aset leidnud ja on vastuolus REMIT-i eesmärgiga, mis keskendub turu terviklikkuse kaitsmisele, olenemata reaalsest kahjust või kasust.

Euroopa Liidu ja Eesti õiguse koosmõju
Energia hulgimüügiturgu reguleerib REMIT määrus. See määrus on Eestis otsekohalduv ja seab turuosalistele ranged kohustused ning keelab turuga manipuleerimise ja siseteabe alusel kauplemise.
REMIT määrus näeb ette, et riiklikud reguleerivad asutused (Eestis Konkurentsiamet) peavad tegema tihedat koostööd Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER) ja teiste liikmesriikide regulaatoritega, et avastada ja ennetada piiriüleseid rikkumisi.

Väärteomenetluse piirangud ja väljakutsed
VTMS sätestab korra, kuidas väärtegusid uuritakse ja menetletakse. Energia hulgimüügituru rikkumiste puhul tekivad aga järgmised takistused:
• Piiratud uurimisvolitused: VTMS annab kohtuvälisele menetlejale (nt Konkurentsiametile) teatud uurimisvolitused, nagu isikute ülekuulamine ja dokumentide nõudmine. REMIT-ist tulenevate keerukate ja sageli piiriüleste rikkumiste uurimiseks, mis võivad hõlmata keerulisi finantsinstrumente ja kauplemisstrateegiaid, ei pruugi nendest volitustest piisata. REMIT näeb ette ulatuslikumad uurimisvolitused, sealhulgas kohapealsed kontrollid ja teabe vahetamine teiste riikide asutustega, mis võib olla Eesti väärteomenetluse raames keeruline teostada.
• Piiriülene koostöö: Energia hulgimüügiturud on olemuselt piiriülesed. Rikkumised võivad toimuda mitmes riigis samaaegselt või olla seotud mitme riigi turuosalistega. REMIT nõuab tihedat koostööd ja teabevahetust erinevate riikide regulaatorite vahel. Eesti väärteomenetluse seadustik on aga peamiselt suunatud siseriiklike rikkumiste menetlemisele ja ei pruugi pakkuda piisavalt paindlikke mehhanisme rahvusvaheliseks koostööks ja tõendite kogumiseks.
• Menetluse keerukus ja ajakulu: Energia hulgimüügituru rikkumiste uurimine nõuab eriteadmisi energeetika, finantsturgude ja andmeanalüüsi valdkonnas. Tõendite kogumine ja analüüsimine võib olla aeganõudev ja ressursimahukas. Väärteomenetluse raames, kus menetlustähtajad on sageli lühemad ja menetlus lihtsustatud võrreldes kriminaalmenetlusega, võib keerukate turumanipulatsiooni juhtumite uurimine osutuda problemaatiliseks. Samuti on üks aspektiks, et energia hulgimüügiturul tegutsevad juriidilised isikud, aga väärteomenetluses on vaja tuvastada konkreetse füüsilise isiku (nt juriidilise isiku juhatuse liikme, töötaja), kes juriidilise isiku nimel tegutses, süüline tegu või tegevusetus, mis seisneb energia hulgimüügituru reeglite rikkumises.

Kaheaastane väärteo aegumistähtaeg võib energia hulgimüügituru rikkumiste uurimiseks osutuda liiga lühikeseks just menetluse keerukuse ja ajakulu tõttu. Põhjused on järgmised:
Andmete kogumise ja analüüsi tohutu maht ja keerukus:
• Massiivsed andmehulgad: Energia hulgimüügiturgudel tehakse iga päev tuhandeid tehinguid ja kauplemiskorraldusi. REMIT-i kohaselt peavad turuosalised nendest tehingutest teavitama ACER-it. See loob tohutu andmebaasi, mille läbitöötamine rikkumiste tuvastamiseks on aeganõudev.
• Keerukad kauplemisstrateegiad: Turuga manipuleerimine ei ole tihti lihtne ja ilmne tegevus. See võib hõlmata keerukaid ja pealtnäha legitiimseid kauplemisstrateegiaid, mis on jaotatud pikema perioodi peale. Rikkumise mustri tuvastamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja põhjalikku andmeanalüüsi, et eristada ebaseaduslikku tegevust tavapärasest turukäitumisest.
• Algoritmkauplemine: Suur osa tehingutest tehakse algoritmide abil, mis muudab kavatsuse ja tegevuse tagamaade uurimise veelgi keerulisemaks. Menetlejad peavad analüüsima mitte ainult tehinguid, vaid ka kauplemissüsteemide loogikat.
Aeganõudev rahvusvaheline koostöö:
• Piiriülene turg: Euroopa energiaturg on integreeritud, mis tähendab, et tehingud ja nende mõju ületavad riigipiire. Rikkumine, mis pannakse toime ühes riigis, võib mõjutada hindu mitmes teises riigis.
• Teabevahetus ja uurimisrühmad: Rikkumise uurimiseks on Konkurentsiametil vaja teha tihedat koostööd ACER-i ja teiste liikmesriikide regulaatoritega. See hõlmab ametlike teabenõuete esitamist, andmete vahetamist ja vajadusel ühiste uurimisrühmade moodustamist. Rahvusvaheline asjaajamine, tõlkimine ja eri riikide õigussüsteemide kooskõlastamine on paratamatult aeganõudev protsess.
• Andmete saamine kolmandatelt osapooltelt: Uurimise käigus võib tekkida vajadus koguda teavet ka börsidelt, maakleritelt või teistelt turuosalistelt, kes võivad asuda erinevates jurisdiktsioonides, mis lisab menetlusele veelgi ajalist ja administratiivset keerukust.
Rikkumise avastamise viibimine:
• Peidetud iseloom: Turumanipulatsiooni katsed on sageli varjatud ja nende avastamine ei pruugi toimuda kohe pärast teo toimepanemist. Tihti avastatakse kahtlane tegevus alles tagantjärele, kui analüüsitakse pikema perioodi turuandmeid ja märgatakse anomaaliaid.
• Andmete laekumise ajakava: Kuigi tehinguandmed edastatakse ACER-ile, võtab nende koondamine, esmane analüüs ja kahtlaste mustrite tuvastamine aega. Seega võib rikkumise avastamise ja menetluse algatamise hetke vahele jääda märkimisväärne ajaperiood, mis lühendab niigi piiratud aegumistähtaega.
Menetluse formaalsed nõuded:
• Tõendite kogumine ja vormistamine: Isegi kui kahtlus on tekkinud, nõuab väärteomenetluse alustamine piisavate tõendite kogumist ja nõuetekohast vormistamist. See hõlmab tunnistajate ülekuulamist, dokumentide analüüsimist ja ekspertiiside tellimist. Iga selline toiming võtab aega.
• Menetlusõiguste tagamine: Menetluse käigus tuleb tagada menetlusaluse isiku õigused, sealhulgas õigus tutvuda materjalidega ja esitada vastuväiteid, mis võib menetlust pikendada.
Kokkuvõttes võib energia hulgimüügituru rikkumise uurimine alates esialgsest kahtlusest kuni piisavate tõendite kogumiseni, mis võimaldaksid süüdistust esitada, kesta kauem kui kaks aastat. Andmemahukus, rahvusvahelise koostöö vajadus ja rikkumiste peiteline iseloom on peamised tegurid, miks kaheaastane aegumistähtaeg seab tõhusa järelevalve teostamisele ja rikkujate vastutusele võtmisele tõsised piirangud. Võttes arvesse elektri hulgituru rikkumiste keerukust, on viieaastane aegumistähtaeg põhjendatud.

ELTS § 1113
Lõige 171
Seaduse § 1113 lõike 171 sõnastust muudetakse selliselt, et alla 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võimsuse liitumis- ja võrgulepingu omanikele rakendub käesoleva seadusega loodud leevendus tagasiulatuvalt alates tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu esmakordsest rakendamisest alates 2023. aasta 17. märtsist. Muudatus on tingitud asjaolust, et taastuvenergia mikrotootjate (s.o alla 15 kW tootmissuunalise võimsusega tootmisseadmete), kes on enamasti kas kodumajapidamised või väikeettevõtted, koormamine samade nõuetega nagu suurtootjaid, on ebaproportsionaalne. ELTSis on väiketootjate eripärasid arvestades tehtud neile mitmeid lihtsustusi eesmärgiga motiveerida kodumajapidamisi ja väiketalusid investeerima taastuvenergiaprojektidesse. Kuna paljudel sellistel tootjatel puudub võimalus ja võimekus oma tootmist juhtida, sest päikeseenergia toodang sõltub ilmast ning liitumispunktis tootmissuunalise võimsuse kasutus sõltub samaaegsest tarbimisest, siis regulaarselt 95% ulatuses oma tootmissuunalise võimsuse kasutamise nõude kehtestamine alla 15 kW (kaasa arvatud) liitumis- ja võrgulepingu omanikele on ebarealistlik. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik õigusliku järjepidevuse jaoks, et seadusemuudatusega ei loodaks uusi ebavõrdsusi ja välditaks varasema regulatsiooni ebaproportsionaalsust. Nii vabastatakse väikesed tootjad, kes ei saanud piisavalt kiiresti oma tegevust kohandada pärast tasu kehtestamist, nn alakasutustasu maksmise nõudest tagasiulatuvalt.

Lõige 18
Seaduse täiendamise vajadus on tingitud asjaolust, et praktikas esines sätte väära tõlgendust ning puudus sätte sisu üheselt mõistetavus. Eksitava tõlgenduse kohaselt võis muudetavat lõiget mõista viisil, et alakasutustasu rakendamise erisus kohaldub automaatselt igale tootmisseadmele, mis asub riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute alal sõltumata asjaolust, kas riigikaitseline piirang on selle tootmisseadme rajamist ning sellega elektrienergia tootmist takistanud või takistab seda tulevikus. Samuti vajab selgitamist, et kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse alakasutustasu vabastust muuhulgas ka võrgulepingu suhtes, kuna põhivõrgus liitunud võimsus, mille puhul on tootmisseade rajamata, on fikseeritud ka võrgulepingus. Kuigi muudetavat sätet tuli mõista juba alates selle lisamisest seadusesse 2023. aastal vastavalt järgnevale selgitusele, siis muudatuse kohaselt rõhutatakse asjaolu, et alakasutustasust ei ole vabastatud riigikaitselise piiranguga alal selline juba rajatud tootmisseade, mille puhul piiranguala olemasolu sisuliselt ei takista elektrienergia tootmist ega sellega jätkamist. Alakasutustasu rakendamise erisus ei laiene automaatselt kõikidele tootmisseadmetele, mis asuvad osaliselt või täielikult riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute alal, vaid sõltub reaalsest rajamise ja elektrienergia tootmise takistamisest.

Seega olukorras, kus tootja on sõlminud tootmissuunalise ajutise võrgulepingu või alalise võrgulepingu tootmisvõimsuse kasutamiseks näiteks 70 MVA ulatuses ning lepingulist võimsust on riigikaitselise piiranguga alal juba rajatud tuulikutega 40 MVA ulatuses kasutatud (toodetud elektrienergiat), siis ei ole nimetatud 40 MVA puhul tegemist elektrienergia tootmist või tootmisega jätkamist takistava sisulise takistusega ELTS § 1113 lg 18 tähenduses.

Samuti ei ole alakasutustasust vabastatud rajatavad tootmisseadmed, mis planeeritakse ja rajatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonda, kuid mille puhul piiranguala ei takista sisuliselt nende rajamist. Ehk juhul kui riigikaitselise piiranguga alal kehtib rajatavale tuulepargile kõrguspiirang, siis madalama tuulepargi saab siiski rajada ning olemasolevate tuuleparkidega, millel on kehtiv võrguleping, tuleb tootmissuunaline võimsus kasutusele võtta, maksta tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu või oma tootmissuunalisest võrgu läbilaskevõimest loobuda. Seega olukorras, kus tootjal ei ole lubatud piirangualal püstitada tuulikuid maksimaalse tipukõrgusega 240 meetrit, kuid lubatud on püstitada tuulikuid maksimaalse kõrgusega 100 meetrit, siis sellisel juhul ei ole tegemist riigikaitseliste piirangutest tuleneva sisulise takistusega, mis takistab lepingulise tootmisvõimsuse kasutamist. Sarnaselt juhul kui põlevkivielektrijaamad on riigikaitselise piiranguga alal võrguga ühendatud ja sisulisi takistusi nende tootmissuunalise võimsuse kasutusele võtmiseks ei ole, tuleb tootmissuunalist võimsust kasutada, maksta tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu või oma tootmissuunalisest võrgu läbilaskevõimest loobuda. Seega juhul, kui riigikaitselise piiranguga alal on juba rajatud põlevkivielektrijaam, mis on võrguga ühendatud, siis puudub sisuline taksitus sellega elektrienergia tootmiseks. Samuti olukorras, kus riigikaitselise piiranguga alal paikneb juba rajatud põlevkivielektrijaam või sinna planeeritakse uue põlevkivielektrijaama rajamist (või muul tehnoloogial põhinev elektrijaam), kuid piirangualal on keelatud uute tuuleelektrijaama rajamine ning alternatiivina ei ole lubatud ka väiksema kõrgusega tuulikute rajamist, siis on tegemist sisulise piiranguga ainult uue tuuleelektrijaama rajamisel.

Sätte sõnastuse täiendamine ei muuda seni kehtinud lõiget sisuliselt, kuna 2023. aasta 17. märtsist kehtestatud normi tuli juba algselt eelnevalt kirjeldatud viisil mõista, seda on sellisel viisil rakendatud ja sellest lähtuvalt on ka käesoleva selgituse mõju sätte tõlgendamisel tagasiulatuv.

Lõiked 31–34
Seadust täiendatakse § 1113 lõikega 31. Lisatava lõike kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormile liidese, mis võimaldab näiteks korteriühistul platvormil elektrijagamises osalemiseks end registreerida ja määratleda põhimõtted, mille alusel korterielanike vahel elektrit jagatakse. Liides koondab endas kauplemisperioodide kaupa saldeeritud mõõteandmed ja edastab need võrguettevõtjale, kes vastutab osutatud võrguteenuse eest arveldamise ja mõõteandmete elektrimüüjale edastamise eest. Eestis on kortermajade elektriga varustamisel võimalik kasutada kahte erinevat lahendust: ühisost või üksikost. Ühisostu korral on kortermajal üks võrguleping ja tarbimise mõõtmine. Sellisel juhul on ühistul sõlmitud elektrimüügileping maja kogu elektri tarbimise katmiseks. See sisaldab ka iga üksiku korteri tarbimist ja ühistu ise jagab kulu korterite vahel. Sellist lahendust kasutavad 10% kortermajadest. 90% kortermajadest kasutab üksikostu, mis tähendab, et igal korteril on eraldi mõõtmine ja on sõlmitud võrguleping võrguettevõtjaga36.

Energiajagamise probleem on tõusetunud kortermajade puhul, mis kasutavad üksikostu. Antud hetkel õiguslik olukord takistab päikesepaneelide paigaldamist selliste kortermajade katustele, sest iga korteri omanik peab täiendavalt tasuma võrgutasu tarbitud taastuvenergia koguse pealt. Lisaks samade tarbimisnäitude pealt esitab arve ka elektrimüüja. Käesolev seadusemuudatus kohustab Eesti süsteemihaldurit looma tehnilise lahenduse, et likvideerida takistused üksikostu kortermajade omatoodetud taastuvenergia tarbimiseks.  Seadusemuudatusel on oluline mõju taastuvenergia kasutamise laiendamiseks kortermajades.

Lisaks täiendatakse § 1113 lõikega 32, mis sätestab võrguettevõtjale kohustuse korraldada üldteenuse osutaja leidmise konkurss 2027. aasta 1. juunist jõustuvate lepingute sõlmimiseks. Seejuures muudatuse kohaselt ei muuda konkursi korraldamise kohustus kehtetuks enne eelnõu jõustumist sõlmitud lepinguid üldteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks avatud tarne katkemise korral.

Sama paragrahvi lisatav lõige 33 sätestab, et enne käesoleva seaduse muudatuste jõustumist alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab seda, et karistusi, mis põhinevad suuremal trahvimääral, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. mail 2026 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 30. aprillil 2026, st enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. maid 2026 kehtinud trahvimäärasid.

Lõike 34 eesmärk on pikendada võrguettevõtjatele, kellel puudub praegu vastav tehniline võimekus, tähtaega, millal tekib kohustus pakkuda paindlikke liitumisi ning võimaldada aega arendada välja vajalikud infotehnoloogilised lahendused ning luua vajalikud funktsionaalsused ja nende juba olemasolevate süsteemidega integreerimise võimekus. Selleks, et suuremal hulgal paindlikke liitujaid hallata ja juhtida, on vajalik arendada kaugjuhtimiseks sobilik süsteem ning määrata paindlike liitumiste tingimused pilootprojektide põhjal ehk paindlikke liitumisi saab sellisel juhul võrguettevõtja võimaldada järk-järgult üha laiapõhjalisemalt ja vastavalt olemasolevatele tehnilistele lahendustele laiendada seda võimekust kogu teeninduspiirkonna ulatuses. Teadaolevalt on suurima jaotusvõrguettevõtja puhul mikrotootjate kaugjuhtimisega seotud esmane võimekus seotud uue SCADA (Supervisory Control and Data Acquisition) süsteemi tarnimisega, mis peaks toimuma 2027. aastaks.

ELTS-i normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.06.2024)“.

3.2. Maagaasiseaduse muutmine

MGS § 372 lg 21
MGSi §-i 372 täiendatakse lõikega 21. Muudatusega antakse Konkurentsiametile selgesõnaline õigus kasutada kõiki REMIT määruses sätestatud järelevalvevolitusi. Lisaks sätestatakse REMIT määruse artikkel 18 punktist 6 lähtuvalt, et Konkurentsiametil on õigus avalikustada oma veebilehel rikkumiste kohta määratud karistused. Eelnõusse kavandatud muudatuse tingis asjaolu, et avalikku tähelepanu väärib teave rikkumiste eest järgnevatest karistustest. Eesmärk on parandada turuosaliste teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi.

Konkurentsiameti õigust teabe avaldamiseks tuleb tasakaalustada mitme õigusliku kaalutlusega. REMIT määruse artikkel 18 punkt 6 selgitab, et riiklik reguleeriv asutus võib avalikustada meetmed või karistused, mis on määratud käesoleva määruse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline üldsusele avalikustamine tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Avalikustamine peab põhinema eelkõige avalikul huvil, mille eesmärk on ennetada turuosaliste poolt toimepandavaid sarnaseid rikkumisi ning tõsta turu läbipaistvust. Avalikustamine on eriti põhjendatud juhtudel, kus rikkumine puudutab süsteemset või korduvat käitumist, millel võib olla oluline mõju elektri või gaasi hulgiturule või lõpptarbijatele.

Turuosalisteks on antud juhul gaasi süsteemihaldur Elering ning gaasi hulgituru osalised, sh bilansihaldurid ja avatud tarnijad.

MGS § 382
Seaduse §-i 382 tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks, see regulatsiooni põhimõte viiakse üle sama paragrahvi lõigetesse 2 ja 3.

Seaduse §-i 382 lisatakse lõiked 2 ja 3, mis reguleerivad Konkurentsiameti ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendatavat sunniraha.

Lõigetes 2 ning 3 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides37 sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot (kehtivas seaduses 1300 eurot olenemata sellest, kas tegemist on korduva rikkumisega). Kehtivas seaduses ei eristata ka füüsilisele ning juriidilisele isikule määratud sunniraha ja sunniraha suurus 1300 eurot on tänaseks ajale jalgu jäänud, ega oma heidutavat mõju.

Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele – näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet, mis mõjutab energia hinda, või takistab teabe kogumist, mis on oluline süsteemse riskihindamise jaoks. Teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust. Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju. Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Näiteks MGS § 23 lg-s 4 on sätestatud võrguettevõtjale kohtustus kooskõlastada Konkurentsiametiga võrguteenuste ning § 23 lg-s 6 on sätestatud võrguettevõtjale kohustus võrguteenuste hinnad avaldada. Vastavat kooskõlastamis- ja avaldamiskohustust rikkudes on võrguettevõtjal võimalik nt katta võrgutasudega võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulusid, jätta tagamata investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ning ka teenida põhjendamatut tulu. Näiteks AS-il Gaasivõrk jaotusvõrguga on ühendatud ligi 45 000 tarbimispunkti38, millega seotud tarbijatelt ettevõtja võtab võrgutasu. Sellise kliendibaasiga ettevõtja suhtes rakendatav sunniraha määr peab omama heidutavat mõju. Juriidilise isiku puhul on lisaalternatiivina võimalik rakendada sunniraha määras, mis vastab kuni 15 protsendile aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani poolt kinnitanud raamatupidamise aastaaruandele. Juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, on eelpool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

MGS § 442
Tunnistatakse kehtetuks § 442, kuna selle asemel kehtestatakse uued REMIT määrusega kooskõlas olevad §-d 448–4413.

Konkurentsiamet on seni MGS § 442 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral 2021. aastal. Amet määras 29.10.2021 Elering AS-ile REMIT määruse rikkumise eest MGS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS ei avalikustanud gaasirajatise Balticconnectori võimsusi oluliselt mõjutavate Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade osas tulemuslikult ja õigeaegselt siseteavet, rikkudes sellega REMIT määruses sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust.39

MGS § 448
Seadust täiendatakse §-ga 448. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 448 alusel kehtestatakse trahvid sisteabel põhineva kauplemise keelu rikkumise eest.

Siseteave on täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale.40 Siseteabega on tegemist, kui kõik neli eeltoodud kumulatiivset tingimust on täidetud.

Siseteavet valdavatel isikutel on keelatud:
a) kasutada kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt41 omandada või loovutada või püüda omandada või loovutada sellise teabega seotud energia hulgimüügitooteid;
b) avalikustada siseteavet teistele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse asjaomase isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus;
c) anda siseteabe põhjal teistele isikutele soovitusi või mõjutada neid, et nad ostaksid või omandaksid selliseid energia hulgimüügitooteid, millega kõnealune teave on seotud.
Siseteabel põhinevaks kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud energia hulgimüügitoote kohta antud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, või muuks kauplemisega seotud toiminguks, kui korraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.
Võimalikud märgid siseteabel põhineva kauplemise kohta on järgmised:
a) hulgimüügitoote(te) kauplemismahtude olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
b) hulgimüügitoote(te) hindade olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
c) hulgimüügitoote(te) turuosalise kauplemiskäitumise muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
d) turuosalise (potentsiaalne) kasumi suurenemine või muutus, mis tuleneb tema positsiooni muutumisest konkreetsete hulgimüügi energiatoodete ja/või finantsinstrumendi suhtes enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist;
e) siseteabega seotud muude REMIT määruse kohustuste mittetäitmine viitab samuti siseringitehingute võimalikkusele.
Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabel põhinevat kauplemist.

MGS § 449
Seadust täiendatakse §-ga 449. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 449 alusel kehtestatakse trahvid siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest.

Turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab.

Konkurentsiameti ülesanne on gaasi hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabe avaldamise kohustuse rikkumist.

MGS § 4410
Seadust täiendatakse §-ga 4410. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 4410 alusel kehtestatakse trahvid gaasi hulgimüügiturul manipuleerimise eest.

Elektri hulgiturul keelatakse turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed.

Turuga manipuleerimine alla kuuluvad järgmised tegevused:
a) tehingu sõlmimine või kauplemiskorralduse andmine, muutmine või tühistamine või mis tahes muu energia hulgimüügitoodetega seotud tegevus,
i) mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;
ii) millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning selline tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või
iii) mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;
b) teabe levitamine meedia, sealhulgas interneti kaudu või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. Kui teavet levitatakse ajakirjanduslikul või kunstilise väljenduse eesmärgil, võetakse sellise teabe levitamise hindamisel arvesse teistes meediakanalites ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust reguleerivaid norme, välja arvatud juhul, kui
i) teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu, või
ii) teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna osas; või c) võrdlusalusega seotud vale või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav või sisendandmed valed või eksitavad, või mis tahes muu tegevus, mis põhjustab võrdlusaluse arvutusega manipuleerimist.
Turuga manipuleerimise katse alla liigituvad järgmised tegevused:
a) tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või mõne muu meetme võtmine seoses energia hulgimüügitootega selleks, et:
i) anda valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta,
ii) kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmine, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning kõnealune tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või
iii) kasutada fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid märguandeid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, või
b) teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kavatsusega anda energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid.
Turuga manipuleerimise üle teostab Konkurentsiamet järelevalvet vastavasisulise taotluse saamisel või omal algatusel. Järelevalvet teostamiseks peavad esinema alus ja ajend. Järelevalvet teostades analüüsib Konkurentsiamet asjakohastest infokanalitest avalikult kättesaadavat infot. Vajadusel pöördub amet asjassepuutuvate turuosaliste poole täiendava teabe (nt teave energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, kauplemiskorralduste ja tehingute kohta) ja selgituste saamiseks.

MGS § 4411
Seadust täiendatakse §-ga 4411. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 4411 alusel kehtestatakse trahvid registreerimise kohustuse rikkumise eest.

Turuosalised, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb ACER-ile teatada, registreerivad end selle liikmesriigi elektri- ja gaasituru regulaatori juures, kus on nende asu- või elukoht.

Turuosaline on antud juhul iga isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja, hoidlate haldur ja LNG rajatiste haldur, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul.42

Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida ega turuosalised, kes peavad tehingutest teatama ACER-ile, ei ole registreerimise kohustusi rikkunud ja kui on siis määrata vajadusel trahv.

MGS § 4412
Seadust täiendatakse §-ga 4412. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Seaduse § 4412 alusel kehtestatakse trahvid ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest.

Iga energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendav isik (nt elektribörs „Nord Pool“), kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ACER-ile ja elektri- ja gaasituru regulaatorile viivitamata.

Konkurentsiameti kohustus on vajadusel määrata trahv, kui ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustusi rikutakse.

MGS § 4413
Seadust täiendatakse §-ga 4413. Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks.

Paragrahvi 4413 alusel kehtestatakse trahvid andmete esitamise nõude rikkumise eest. Andmete esitamise nõuded on sätestatud REMIT artiklis 8.

MGS § 45
Seaduse § 45 täiendamisega kehtestatakse väärtegude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiv KarS‑i § 81 lõige 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha viieaastase aegumistähtaja. Võttes arvesse gaasi hulgituru rikkumiste keerukust, on viieaastane aegumistähtaeg põhjendatud.

MGS § 487
Seadust täiendatakse § 487, millega sätestatakse, et enne käesoleva seaduse muudatuse jõustumist alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab seda, et karistusi, mis põhinevad suuremal trahvimääral, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. mail 2026 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 30. aprillil 2026, st enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. maid 2026 kehtinud trahvimäärasid.

3.3. Riigihangete seaduse muutmine

Muudetakse seaduse § 154 lõike 2 sõnastust. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2014/25/EL (edaspidi direktiiv) võimaldab liikmesriigis teatavaid tegevusi gaasi, soojuse, elektri, vee, transpordi ja postiteenuse sektoris vabastada riigihangete reeglitest, kui need tegevused on liikmesriigis konkurentsile avatud tegevused. Seda, kas vastav tegevus vabastatakse konkreetses liikmesriigis riigihangete reeglitest, otsustab Euroopa Komisjon (RHS § 154 lg 1). Teadaolevalt on Euroopa Komisjon heaks kiitnud elektri sektoris riigihangete tegemisest vabastamise vähemalt järgmistes liikmesriikides: Itaalia, Leedu, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Rootsi, Holland ja Soome43.

Eelnõu koostaja hinnangul vastavad eelnimetatud tegevused erandi taotlemise tingimustele ka Eestis, ehk täpsemalt, tegu on Eestis konkurentsile avatud valdkondadega.

Erandi saamine tooks märgatavat kasu energia tootmise turule tervikuna. Erandi saamine vähendaks hetkel eksisteerivaid turutõrkeid, sest siin tegutsevad turuosalised tegutseksid ühetaoliste reeglite kohaselt. Väiksem administratiivne koormus loob eeldused täiendavateks investeeringuteks ning suuremaks konkurentsiks. Samuti aitab taastuvate energiaallikate suurendamine ja mitmekesistamine riigil endal omakorda täita ELi poolt seatud eesmärke. Sektoris tegutsevate ettevõtete sisemised kontrollmehhanismid on piisavad, et tagada hangete läbipaistvus ja tarnijate võrdne kohtlemine.

Seaduse muudatuse eesmärk on vabastada ka Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest. Selleks tuleb luua sarnaselt teiste riikide õigusruumile vastav võimalus ka sektoris tegutsevale turuosalisele.

Seaduse muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et riigihangete seadus ei anna hetkel õigust hankijatel endil esitada erandi saamiseks taotlus Euroopa Komisjonile. Vastavalt direktiivi artikli 35 lõikele 1 võib Euroopa Komisjonile taotluse erandi tegemiseks esitada liikmesriik või hankijad, kuid seda üksnes juhul, kui liikmesriigi õigusaktid selle õiguse hankijatele annavad. Riigihangete seadus viitab hetkel üksnes erandile §-s 154, sätestades, et erandi andmise otsus tehakse direktiivi artikli 35 kohaselt. See aga tähendab, et kõnealuse erandi taotluse saab vastavalt direktiivi artikli 35 lõikele 1 esitada Euroopa Komisjonile üksnes liikmesriik ise. Eelnõu koostaja juhib tähelepanu sellele, et paljudes teistes liikmesriikides nagu näiteks Leedus, Saksamaal, Madalmaades, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Austrias, Rootsis, Portugalis, Sloveenias ja Itaalias on erandi taotlemise õigus liikmesriikide poolt antud just hankijatele endile. Hankijad, kes on ise vastava sektori turuosalised, oskavad kõige paremini hinnata, kas turg selles valdkonnas on piiratud või konkurentsile avatud ning sellest tulenevalt hinnata, kas turg kvalifitseerub riigihangete reeglite vabastamisele. Andes hankijatele õiguse esitada ka ise soovi korral taotlus Euroopa Komisjonile muutuks riigihangete regulatsioon paindlikumaks, ilma, et riik kaotaks erandi taotlemise protsessi osas kontrolli. Seda põhjusel, et Euroopa Komisjon kaasab igal juhul vastava liikmesriigi erandi andmise hindamise protsessi hinnangu saamiseks turu olukorra kohta.
3.4. Tööstusheite seaduse muutmine
THS § 44
THS paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 71–73, millega antakse loa andjale võimalus kohaldada leebemaid heite piirväärtusi juhul, kui esinevad käitaja ja riigi kontrolli alt väljas olevad erakorralised asjaolud, kus tuuakse selgelt välja kolm liiki erakorralisi asjaolusid:
1) energiavarustusega seotud rasked häired või nappus (ülekaalukas avalik huvi energiavarustuskindluse tagamisel);
2) ressursside, materjalide või seadmete puudus, mis on vajalik käitaja avalikes huvides oleva tegevuse jätkamiseks;
3) oluliste ressursside, materjalide või seadmete nappus, kui nende tootmine või kompenseerimine on vajalik rahvatervise, avaliku julgeoleku või muu ülekaaluka avaliku huvi tõttu.

Lõige 72 paneb loa andjale kohustuse põhjendada erandi andmist erandi andmise otsuses ning dokumenteerida selle tingimused. Lisaks tuleb loa andjal sätestada erandi andmise otsusega nõuded erandi ajal kehtivale heiteseire rakendamisele. See tagab regulaarse järelevalve, et erand ei muutuks püsivaks ega põhjendamatuks.

Lõige 73 seab erandi maksimaalse kestuse kolm kuud, võimalusega pikendada täiendavalt kuni kolm kuud, mis tagab erandi ajutise ja erandliku iseloomu. Samuti nähakse ette, et niipea, kui erandi tegemise alused kaovad, lakkab erand automaatselt kehtimast, mis tagab kiire naasmise tavapäraste kompleksloa tingimuste juurde.

Näiteks, kriisi korral, mis põhjustab raskeid häireid või nappust seoses energiavarustusega, kui energiavarustuskindluse tagamiseks on olemas ülekaalukas avalik huvi, teavitab Kliimaministeerium, kes on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 kohaselt elektri, maagaasi ja vedelkütustega varustamise teenuste toimepidevuse korraldaja, Keskkonnaametit eelneva olukorra tekkimisest ning elutähtsat teenust osutavate käitiste lubade ajutisest muutmise vajadusest. Keskkonnaamet saab teavitusest tulenevalt anda vastavale käitisele korraldusega erandi andmise otsus. Loa andja peab erandi andmise otsuses põhjendama erandi andmist ning selles määrama erandi ajal kehtivad heiteseire nõuded ning asjakohased heite piirväärtused, mille juures ei tekitata olulist ebasoodsat muutust välisõhu, vee või pinnase kvaliteedis, ehk saastatust.

Arvestades Eesti asukohta, väikest turumahtu ja sõltuvust rahvusvahelistest tarneahelatest, on geopoliitilise olukorra ebastabiilsuse tingimustes vältimatu ette näha võimalus kriisiolukorras ajutiselt kohandada käitiste keskkonnanõudeid. Muudatuse keskne põhimõte on proportsionaalsus, erandi kohaldamine on lubatud vaid ajutiselt ja vaid ulatuses, mis on hädavajalik kriisiolukorra ületamiseks, tagades samal ajal, et keskkonnakahju oleks minimaalne. 

Varasemalt on sarnast kuid väikesema ulatusega tööstusheite seaduse § 78 erandit rakendatud 2022. aastal kui osad katlamajad võtsid gaasitarnete raskuse tõttu kasutusele põlevkiviõli. Iseloomult on ka käesolev erand sarnane, seega Keskkonnaametil on samataolise erandi andmise kogemus juba olemas. 

Üldiselt on parima võimaliku tehnika rakendamisel tagatud saastatuse vältimine, ehk olulise ebasoodsa muutuse vältimine välisõhu, vee või pinnase kvaliteedis. Seega sõltub leevendatud heite piirväärtus käitise asukohast, kohalikust keskkonnaseisundist ning parima võimaliku tehnika rakendamise võimekusest kriisiolukorras.

THS § 63 lg 1 p 3
Muudatuse kohaselt tuleb loa andjal piiriülese mõjuga käitise kompleksloa menetluse korral tööstusheite seaduse § 44 lõike 61 kohase erandi kohaldamisel selle põhjus ning kehtestatud nõuded esitada Kliimaministeeriumile.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei lisata muudatustega adresseeritud seadustesse uusi termineid. Elektrituruseaduses võetakse kasutusele uus lühend „paindlik liitumine“. Paindlik liitumine kujutab endast paindlikku võrguga ühendamist, mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist, piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud. Üldjuhul võimaldatakse paindlikku liitumist tähtajaliselt kuid tähtajatult saab liituda piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja hinnangul optimaalne või kui turuosaline on tähtajatus paindlikkus liitumises võrguettevõtjaga kokku leppinud.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944. Lisaks võetakse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785, 24. aprill 2024, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta. Eelnõu ja Euroopa Liidu õigusaktide vastavustabel on lisatud (lisa 1).
6. Seaduse mõjud

Eelnõu käsitleb järgmisi teemasid:
• tarnija riskimaandusstrateegia tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel;
• võrguettevõtjate paindliku liitumise võimaldamise kohustus;
• tarbijate kaitsmine võrgust lahtiühendamise eest;
• elektri jagamine hoone piires;
• riigi julgeoleku põhimõtted elektripaigaldistes kasutatavat riist- või tarkvara hankides;
• energia tootmise ja müümisega seonduvate tegevuste vabastamine riigihangete reeglitest Eestis;
• elektrienergia liitumis- ja võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise eest rakendatava tasu tingimuste muutmine;
• liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise tingimuste täpsustamine;
• elektrienergia tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika kohaldamise tingimused;
• REMIT määruse nõuete kohaldamine elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamiseks;
• elutähtsa teenuse osutaja määratluse uuendamine;
• reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu jagunemine;
• kompleksloaga käitiste leebemad heite piirväärtuste erand.

Võrguettevõtjad – 2024. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat, kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2024. a turuosa 88%), Viru Elektrivõrgud OÜ (2024. a turuosa 3%), Imatra Elekter AS (2024. a turuosa 3%), Loo Elekter AS (2024. a turuosa 1%). Kuigi Elektrilevi OÜ omandas Imatra Elekter AS-i 2021. aastal, tegutsesid need aruande järgi 2024. aastal veel eraldiseisvate äriühingutena. Kui Imatra Elekter AS-i turuosa (3%) liita Elektrilevi OÜ turuosaga (88%), oleks Elektrilevi grupi konsolideeritud turuosa 2024. aastal umbes 91%.

Eestis tegutseb praegu 16 sõltumatut elektrimüüjat, kes pakuvad elektrienergiat lõpptarbijatele. Suurim neist on Eesti Energia AS, kelle turuosa ületab 50%, kuid turul on ka mitmeid teisi aktiivseid pakkujaid, nagu Elektrum Eesti OÜ, Ignitis Eesti OÜ, 220 Energia OÜ ja Alexela Energia Teenused AS.​

80% tarbijatest omavad elektrilepingut ja 20% tarbijatest kasutavad üldteenust.

Kodutarbijad – 2024. aasta lõpu seisuga 665 918 elektrilepingut;
Ettevõtjad – 2024. aasta lõpu seisuga 106 597 elektrilepingut.

Konkurentsiameti 2024. aasta elektri- ja gaasituru aruande44 kohaselt oli kodutarbijate elektrilepingute jaotus 2024. aasta lõpu seisuga (võrreldes 2023. aasta lõpuga) järgmine:
Börsipaketi populaarsuse kasv: Kodutarbijate seas kasvas börsipakettide osakaal 2024. aasta jooksul märkimisväärselt, tõustes 39%-lt 2023. aasta lõpus 44%-ni 2024. aasta lõpuks. See näitab tarbijate suurenenud usaldust ja valmisolekut turuhindade riskidega kohaneda.
Fikseeritud hinna osakaalu langus: Samal ajal vähenes fikseeritud hinnaga lepingute osakaal 45%-lt 39%-ni. See oli tõenäoliselt tingitud 2024. aasta jooksul langevatest ja stabiliseeruvatest börsihindadest, mis tegid börsipaketi atraktiivsemaks.
Universaalteenus/Muu: Universaalteenuse osakaal langes 2024. aasta jooksul pidevalt, kuni see 2024. aasta juulis regulatsioonina kehtetuks tunnistati. 2024. aasta lõpu seisuga on see segment koondatud Konkurentsiameti aruannetes kategooriasse "Universaalteenus/Muu", mis sisaldab endise universaalteenuse lepingute jääki ja teisi paketi tüüpe.

Elektrilevi võrgus on mikrotootja kuni 15 kW maksimaalse võimsusega tootmisseade, mikrotootjaid on Elektrilevi võrgus 2025. aasta juunikuu seisuga 13 700, tootmisvõimsusega 143 MW (võrgulepinguga kokku lepitud võrku antava võimsusega 141 MW). Võrku antav võimsus (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel) võib olla ja paljudel juhtudel on erinev tootmisseadme võimsusest, sest võrguettevõtjal võib olla elektritootjatega võrku antav võimsus kokku lepitud väiksemana või on olukordi, kus tootmistingimusi kasutaval võrguühendusel võib olla kokkulepe, et elektrienergia võrku andmine ei ole võimaldatud.
6.1. Avatud tarnija riskimaandusstrateegiad
Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütusehindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Seepärast seatakse tarnijatele kohustuseks kindlaksmääratud hinna ja kindlaksmääratud tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumisel riskid asjakohaselt maandada.
Riskimaandusstrateegia on meetmete kogum, mille eesmärk on vähendada võimalike kahjulike sündmuste mõju – antud juhul elektrimüüja jaoks. Elektriturg on hinnakõikumistele väga tundlik ning seetõttu on oluline kaitsta ettevõtte tulusid ja tegevust ootamatute hinnatõusude või -languste, tarbimisvigade ja muude riskide eest.
Eestis tegutsevad elektrimüüjad juba kasutavad erinevaid riskide maandamise strateegiaid, et kaitsta end elektrihinna volatiilsuse, tururiski ja portfellihalduse probleemide eest. 2024. aasta lõpu seisuga saadud andmete kohaselt on riskimaandusinstrumentidega fikseeritud elektri osakaal 55%. Samas fikseeritud pakette tarbib 47% tarbimisest, seega on hetkel elektrimüüjatel riskide maandamisel isegi  8% ülekatet tarbimismahtudes, ehk ruumi on pakkuda mahuliselt veel 8% rohkem fikseeritud pakette, ilma täiendavate riskimaandusmeetmeteta.
Suurim elektrimüüja Eesti Energia AS, kelle turuosa ületab 50% ning kellel on oma tootmisportfell, maandab riske ka vertikaalse integratsiooni kaudu – neil on nii tootmine kui jaemüük, mis võimaldab siseselt hinnakõikumisi tasakaalustada45.
Eesti Energia riskide maandamise strateegia, mis põhineb vertikaalsel integratsioonil, tähendab, et ettevõte omab ja kontrollib kogu väärtusahelat alates elektri tootmisest kuni selle jaemüügini. See võimaldab neil tasakaalustada hinnakõikumisi ja vähendada tururiski.​
Eesti Energia kontserni kuuluvad erinevad tootmisüksused, sealhulgas Enefit Power, mis toodab elektrit põlevkivist, ning Enefit Green, mis keskendub taastuvenergia tootmisele. Lisaks tegeleb kontsern elektri jaemüügiga. See struktuur võimaldab ettevõttel hallata riske, mis on seotud elektri hinna kõikumisega turul, kuna nad saavad oma tootmis- ja müügitegevusi koordineerida.​46
Eesti Energia kasutab ka finantsinstrumente, näiteks tuletistehinguid, et maandada elektri, CO₂ kvootide ja naftaga seotud hinnariske. 2023. aastaks oli kontserni elektrienergia jaemüügi riskimaandamispositsioon 4,0 TWh keskmise hinnaga 103,3 EUR/MWh ning 2024. aastaks 3,1 TWh keskmise hinnaga 67,7 EUR/MWh.47
Kontserni juhtkond on rõhutanud, et mitmekesine varade struktuur ja vertikaalne integratsioon aitavad neil paremini toime tulla muutliku turuolukorraga.
Väiksemad müüjad, kes ise ei tooda, st kelle portfellis ei ole elektritootmist, võivad kasutada börsipõhiste pakettide kõrval maandatud riskiga (hedge) fikseeritud pakette, ostes varakult endale elektrienergiat turult ette või kasutades sobivaid finantsinstrumente.

Fikseeritud hinnaga elektrilepingute mõju on oluline nii elektrimüüja kui tarbija (ja kogu elektrituru) seisukohast.
Positiivse mõjuna elektrimüüjale saab välja tuua rahavoo prognoositavuse (müüja teab ette millise hinnaga müüb), kliendisuhete tugevnemise (fikseeritud pakett annab kliendile turvatunde ehk pikemad lepingud ning väiksem portfellist lahkumise risk) ja konkurentsieelise (fikseeritud hinda pakkuv müüja mõjub kui stabiilne ja usaldusväärne partner).

Positiivsete mõjudena tarbijale saab välja tuua eelarve planeerimise lihtsuse (elektriarve on paremini ette teada) ning asjaolu, et klient on kaitstud turuhindade järsu tõusu eest (nt võimalikud talvised hinnahüpped).
Negatiivsete mõjudena saab välja tuua, et tarbija ei saa kasu hinnalangusest, kui börsihind langeb, sest klient maksab siis endiselt fikseeritud kõrgemat hinda ning lepingulist jäikust, sest tavaliselt on fikseeritud pakettidega seotud trahvid või piirangud lepingust ennetähtaegsel lahkumisel.

Mõjudena elektriturule üldiselt võib välja tuua turustabiilsuse suurenemise – vähem ebakindlust ja hinnavolatiilsuse mõju lõpptarbijatele. Samas kaotavad hinnasignaalid oma mõjus juhul kui suur osa tarbijad on fikseeritud hinna valinud ning ei reageeri seega turuhindadele (nt ei vähenda tarbimist kõrge hinnaga tundidel).

Konkurentsiametile lisandub muudatusega ülesanne kontrollida elektrimüüjate riskimaandusstrateegiate kasutuselevõttu, kuid kuna järelevalve toimub ilma üksikute strateegiate ja riskipositsioonide sisulise analüüsita ning pisteliselt, on töökoormuse mõistes muudatus ebaoluline.

6.2. Võrguettevõtjate paindliku liitumise võimaldamise kohustus

Eelnõuga kaasneb võrguettevõtjatele kohustus võimaldada paindlikku elektrivõrguga liitumist piirkondades, kus elektrivõrkude vaba läbilaskevõimsus on piiratud või puudub. Nõudlus paindliku liitumise võimaluse järele elektrivõrgus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, eriti seoses taastuvenergia (s.o eelkõige päikese- ja tuuleenergia) laialdasema kasutuselevõtuga, energiasalvestite levikuga ning vajadusega paremini hallata koormusi ja võrguressursse.

Eestis on elektrivõrgu piiratud võimsus muutumas üha tõsisemaks probleemiks, eriti seoses taastuvenergia tootmise kiire kasvuga. Mitmed piirkonnad seisavad silmitsi väljakutsetega, kus võrgu läbilaskevõime on ammendumas või piir juba saavutatud. Saarte piirkonnas on elektrivõrkude töökindlus olnud probleemiks, eriti tormide ja lumesadude ajal. Valitsus on eraldanud täiendavaid vahendeid võrgu tugevdamiseks, kuid tööde lõplik valmimine võtab aega. Lääne- ja Kesk-Eestis on elektrivõrgu läbilaskevõime ammendumas. Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ on tõstnud liitumistasusid, et rahastada võrgu laiendamist ja parandada liitumisvõimalusi. Tallinna magalarajoonides (Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe) kuna võib tekkida vajadus elektritarbimise roteerimiseks elektrinappuse korral. See tähendab, et elektrivarustust võidakse ajutiselt katkestada, et tagada võrgu stabiilsus. Järvamaal on Elektrilevi võrgus 696 elektritootjat, mis viitab aktiivsele taastuvenergia tootmisele piirkonnas. Kuigi otseseid võimsuspiiranguid ei mainita, võib suur tootjate arv viidata vajadusele võrgu tugevdamiseks.

Eestis on Elering AS ja Elektrilevi OÜ alustanud paindlike lahenduste piloteerimist, et võimaldada tootjatel liituda tingimuslikult (nt tootmise katkestus teatud pingeoludes või muu mitteturupõhine koormuse ümberjaotamine võrgus).

Võrguettevõtja halduskoormus suureneb oluliselt, sest paindliku liitumise võimaldamine eeldab uute liitumistingimuste väljatöötamist, paindlike liitumiste tasude arvestamise põhimõtete loomist, uute lepingutingimuste väljatöötamist ja tüüptingimuste muutmist, paindlike liitumise kokkulepete haldamise ja paindlike liitujate kaugjuhtimise tehnilise võimekuse loomist, juhtimiskeskusele paindlike liitumispunktide kohta uue infokanali loomist jne.
Kõigi nende tegevustega kaasneb võrguettevõtjale kulu, millest olulisim on kaugjuhtimise võimekuse väljaarendamiseks vajaliku IT süsteemi (DCM ehk Dynamic Capacity Management, dünaamiline võimsuste halduse süsteem) arendamine kulu – hetkel on Elektrilevi süsteemi arendamiseks teinud kulusid ca 460 000 euro ulatuses, ettenähtavad on kulud veel 320 000 euro ulatuses ning on teada, et täiendavad kulud kaasnevad DCM süsteemi integreerimisega teiste süsteemidega, mille kulu ei ole Elektrilevile hetkel veel teada.

Elektrilevi on töötamas välja paindlike liitumiste raamistikku ja tingimusi – võrguga on pilootprojektide raames liidetud esimesed paindlikud liitujad (tootjad), kelle võrguühenduse kasutamist võrku antaval suunal piiratakse sisuliselt käsitööna. Tarbimistingimustega paindlike liitumiste kogemus Elektrilevil hetkel veel puudub, kuivõrd tegemist on ka kogu maailmas veel võrdlemisi uudse kontseptsiooniga. Kui alates 500 kW tootmisseadmetel on kaugjuhtimise võimekus välja ehitatud, siis väiksema tootmisvõimsusega tootmisseadmete ning tarbijate kaugjuhtimiseks tuleb luua eraldi võimekus. Täpsemad lahendused on hetkel välja töötamisel ning eeldavad esmalt pilootprojektide etapi läbimist.

Suuremal hulgal on Elektrilevil võimalik paindlikke liitujaid hallata ja juhtida, kui arendatakse välja kaugjuhtimiseks vajalik IT süsteem. Süsteemi arendamine toimub paralleelselt pilootprojektidega, mille tulemustest lähtuvalt luuakse süsteemi vajalikud funktsionaalsused. Kuna süsteem on alles arendamisel, siis ei ole lõpuni teada, millistel tingimustel oleks Elektrilevil võimalik suuremal hulgal tarbijaid ja tootjaid kaugjuhtida ehk paindlike liitumiste tingimusi ei ole praeguse vähese kogemuse pinnalt võimalik määrata.
Samuti tuleb arvestada asjaolu, et seaduseelnõu koostamise ajal kehtivatest liitumistingimustest lähtudes on valdav osa liitumisega kaasnevatest investeeringutest liitujate endi kanda.

Sellest tulenevalt saab Elektrilevi paindlikke liitumisi võimaldada järk-järgult üha laiapõhjalisemalt ning vastavalt olemasolevatele tehnilistele lahendustele ning jaotusvõrgu arengukavas kokkulepitud ootustele. Esimeses järgus tekib valmisolek ja vajalikud eeldused valitud piirkondades paindlikult elektritootjate ühendamiseks. Järk-järgult laieneb võimekus kogu Elektrilevi võrgus. Paralleelselt käivad arendustööd selle nimel, et luua vajalikud eeldused ka tarbijate paindlikuks liitumiseks ja ka seda perspektiivis kogu jaotusvõrgu teeninduspiirkonna ulatuses.

Paindlike liitumiste kasutuselevõtt pakub mitmeid positiivseid mõjusid nii võrguettevõtjale, tootjatele kui ka tarbijatele.
Positiivsete mõjudena võrguettevõtjatele saab välja tuua efektiivsema võrguressursside kasutamise - paindlikud liitumised võimaldavad uusi tootjaid ja/või tarbijaid võrku ühendada ilma kohese vajaduseta võrguinvesteeringute järele. Võrk kasutatakse ära maksimaalse efektiivsusega, sh ööpäeva vältel dünaamiliselt.
Võimalus investeeringuid ajas hajutada – püsiva ja kuluka võrguarenduse saab teha alles siis, kui tootmisvõimsused on reaalselt realiseerunud. Parem saab olema ka süsteemi paindlikkus ja koormuse juhtimine. Võrk saab reageerida reaalajas muutuvatele koormustele ja tootmisele, tasakaalustades süsteemi paremini.

Elektritootjad (eriti taastuvenergia tootjad) saavad positiivse mõjuna arvestada kiirema võrku liitumisega. Paljud tootjad ei ole saanud liituda vaba võrguvõimsuse puudumise ja liitumisega kaasnevate suurte investeeringukulude tõttu. Paindlik liitumine võimaldab neil alustada tootmist, kuigi teatud tingimustega (nt katkestusvõimalus pinge- või koormusepiirangul). Paindlik liitumine toetab rohepöörde eesmärke, võimaldades päikese- ja tuuleenergia tootmise kiiremat laienemist ning motiveerib energiasalvestuse kasutuselevõttu. Tootjad saavad kombineerida tootmist salvestustehnoloogiatega, et paremini sobituda võrgu tingimustega (nt toota ja salvestada siis, kui võrguvõimsust on, ja müüa hiljem).

Tarbijatele loob paindlik liitumine rohkem valikuvõimalusi.
Suurtarbijad nagu ettevõtted ja tööstused saavad kasutada dünaamilisi võrguühendusi, kus nad tarbivad rohkem siis, kui võrgus on vaba võimsust – see võib vähendada nende elektrikulu.
Võimalik kasu võib tekkida ka hinnakujunduses. Tarbijad, kes nõustuvad paindlikkusega, võivad maksta vähem võrgu kasutamise eest, kuna nende võrguühendus on võrgu jaoks vähem koormav kui nende tarbijate võrguühendus, kes vajavad pidevalt vaba võrgu läbilaskevõime olemasolu.

Paindlikud liitumised pakuvad küll olulisi eeliseid, kuid nende rakendamisel tuleb arvestada ka võimalike negatiivsete mõjudega. Need riskid ja piirangud tulenevad tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest.
Vähem prognoositav süsteemikäitumine - kui paljud liitujad on tingimuslikud, muutub võrgu töö raskemini ennustatavaks ja tipukoormuste ajal võib olla keerulisem tagada stabiilsust. Seega võrguettevõtja saab lubada paindlikku liitumist vaid vastavalt võrgu võimekusele ning võib juhtuda, et osad paindliku liitumise soovijad liitumist ei saa.
Tootmise katkestused - paindlike liitumiste puhul peab tootja arvestama ootamatute katkestustega, kui võrk ei suuda toodangut vastu võtta (nt võrgu ülekoormus, pingepiirang).
See võib vähendada investeeringu tasuvust ja tekitada rahalist ebastabiilsust, kuid tingimused on tootjale teada antud enne liitumist.
Vajadus lisaseadmete ja juhtimissüsteemide järele - paindlik liitumine nõuab sageli nutikaid mõõteseadmeid, reaalajas juhtimist ja kaugloetavaid süsteeme, mis võivad olla kallid. Võrguettevõtjal võib lisaseadmete hankimine ning süsteemide väljatöötamine võtta aega.
Vähenenud turu konkurentsivõime - tootjad, kelle liitumine on piiratud või katkestatavate tingimustega, võivad saada ebavõrdse kohtlemise võrreldes „püsiliitujatega“.

6.3. Tarbijate kaitsmine võrgust lahtiühendamise eest

Elektritarbijate kaitsmine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal võib avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju tarbijate elukvaliteedile, sotsiaalsele turvalisusele ja üldisele heaolule.

Tarbijavaidluste komisjoni poole on pöördunud 2022. aastal – 50 tarbijat, 2023. aastal – 57 tarbijat, 2024. aastal – 26 tarbijat ning 2025. aasta viie kuu jooksul – 6 tarbijat. Tarbijavaidlustes on poolteks füüsilisest isikust tarbija (ehk mittemajandustegevuses olev eraisik) ja kaupleja (ettevõte) ning poolte vahel peab olema lepinguline suhe ning vaidluses kaitstav võlaõiguslik nõue.

Pöördumistes on probleemina üldjuhul väljatoodud liitumise keerukust või kõrget hinnastamist, kuid kuna seal ei ole üldjuhul lepingulisi suhteid tekkinud, siis neid ei saa lahendada tarbijavaidlusena. Samuti on paljudel juhtudel probleemina toodud nö monopolistlikku ja tarbijavaenulikku käitumist, liiga kõrgeid hindu, pakettide sobimatust jms mis ei ole võlaõiguslikult kaitstavad nõuded. Juhul, kui vaidlus on kehtestatud tüüptingimuste pinnalt on Tarbijavaidluste komisjon isikuid suunanud Konkurentsiameti poole, kelle pädevuses on hinnata tüüptingimuste/hinnastamise korrektsust ja teostada vastavat järelevalvet.

Muudel juhtudel on probleemina toodud kahju tekkimine (näiteks ülepinge või võrguettevõtja poolsete tööde tagajärjel), tüüptingimuste sobimatus ning tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise leppetrahvi olemus ja selle suurus.

Konkurentsiamet on lahendanud 2020. aastal – 42, 2021. aastal – 67, 2022. aastal – 165, 2023. aastal – 183 ja 2024. aastal – 145 pöördumist, millest kokkuvõtvalt füüsiliste isikute pöördumised hõlmavad ca 2/3, juriidilised isikud 1/3. Lisaselgitusena toodi välja, et pöördumiste arvu alates 2022. aastast tõstis järsult energiakriis ning sellega seonduv Universaalteenus.

Positiivse mõjuna saab välja tuua, et tarbijate kaitsmine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal tagab neile stabiilsuse ja kindlustunde, vältides igapäevaelu ja majandustegevuse häirimist. Samuti aitab see kaitsta haavatavamaid gruppe, nagu madala sissetulekuga pered ja vanemad inimesed, et nad ei jääks kohtuvälise vaidluse ajal elutähtsate teenusteta. See tugevdab tarbijate usaldust teenusepakkujate vastu ning soodustab vaidluste rahumeelset ja õiglast lahendamist.

Negatiivse mõjuna tarbijate kaitsmisel elektriühenduse katkestamise eest kohtuvälise menetluse ajal võib põhjustada tarbija võlgade kuhjumist ning teenusepakkujate finantsraskusi, mis omakorda võib mõjutada teenuse kvaliteeti ja võrgu toimimist. Kaitse võib soodustada ebavõrdset kohtlemist vastutustundlike ja makseraskustega tarbijate vahel. Mistõttu on vajalik tõsta tarbijate teadlikust abi saamiseks vastavates olukordades ning teabelevitamise kohustus on seadusest tulenevalt elektrimüüjatel ja võrguettevõtjatel ka endil.

6.4. Elektri jagamine hoone piires
Mõjutatud osapooled:
1. Võrguettevõtjad – 2024. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat, kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2024. a turuosa 88%), Viru Elektrivõrgud OÜ (2024. a turuosa 3%), Imatra Elekter AS (2024. a turuosa 3%), Loo Elekter AS (2024. a turuosa 1%). Kuigi Elektrilevi OÜ omandas Imatra Elekter AS-i 2021. aastal, tegutsesid need aruande järgi 2024. aastal veel eraldiseisvate äriühingutena. Kui Imatra Elekter AS-i turuosa (3%) liita Elektrilevi OÜ turuosaga (88%), oleks Elektrilevi grupi konsolideeritud turuosa 2024. aastal umbes 91%.
2. Kodutarbijad – 2024. aasta lõpu seisuga 665 918 elektrilepingut;
3. Ettevõtjad – 2024. aasta lõpu seisuga 106 597 elektrilepingut48.
Praegu on tarbijatel, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, võimalus sõlmida võrgu- ja elektrilepinguid järgmiselt (vaatleme näitena korteriühistut):
• Iga eluruumi jaoks sõlmitakse eraldi võrgu- ja elektriostuleping. Korteriühistu (KÜ) sõlmib üldelektri jaoks võrgu- ja elektriostulepingu, tarbitud elektrikoguseid mõõdetakse peaarvestiga. Päikesepaneelide toodang liigub läbi KÜ peaarvesti KÜ elanikele või elektrivõrku. Probleemkohad: KÜ elanik maksab KÜ katusel toodetud elektri eest võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergiatasu ja soetab selle elektri elektrimüüjalt. Skeem:

• KÜ ja elanikud sõlmivad ühisostulepingu. Sellisel juhul arvestatakse elanike elektrienergia kasutamise kulu kokkuleppe järgi: kas eluruumi on paigaldatud väiksema täpsusega arvestid või jagatakse elektri kogus eluruumi ruutmeetrite järgi. Tarbijal (eluruumi elanikul/omanikul) puudub võimalus ise valida võrgupaketti ja elektrilepingut (dünaamilise või fikseeritud hinnaga leping) ning tal pole ka huvi oma tarbimist elektrihinna järgi juhtida (kui KÜ valib fikseeritud paketi või kui elektrikulu ei jaotata mõõdetud koguste alusel). Kuna KÜ ei hakka börsipaketi puhul iga 15 minuti järel muutuvat elektrihinda kokku arvutama ja paigaldatavad arvestid ei pruugi seda piisava täpsusega mõõta, jagatakse kuu kogukulu tõenäoliselt mõõdetud elektrienergia kogusega ehk tarbijal ei ole põhjust oma elektritarbimist soodsamale ajale nihutada. Skeem:

Muudatuse järel on korteriühistul ja elanikel jätkuvalt võimalik sõlmida ühisostulepinguid, kuid see ei ole enam vajalik selleks, et elanik saaks otsest kasu hoone katusel toodetud taastuvelektrist. Muudatuse tulemusel paraneb tarbija valikuvabadus otsustada, millist võrgupaketti ja elektrimüügilepingut ta soovib sõlmida.
Seadusemuudatus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/171149, millega täiendati direktiivi (EL) 2019/944 artikliga 15a ja direktiivi (EL) 2018/200150 artikli 21 punktiga 4. Samuti on muudatus kooskõlas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 24 lõikega 63, mille kohaselt kuni 100 kW summaarse netovõimsusega seadmetega ja elektrisüsteemiga ühendatud elektrienergia tootjal, kelleks on kodutarbija või korteriühistu, ei teki maksukohustust elektrienergiat tarbimiseks kasutusele võttes ega edastades kodutarbijale, korteriühistule või võrguettevõtjale. Praegu, kui korteriühistu ei sõlmi elektri ühisostulepingut, maksavad tarbijad omatoodetud elektri eest aktsiisi.
Muudatus näeb ette, et Elering loob andmevahetusplatvormile (AVP) energiajagamise mooduli. Sarnaselt on lähenenud Soome, kus süsteemihaldur Fingrid on loonud mooduli nende AVPle, kus hoone sees energia jagamiseks tuleb end registreerida ja määratleda elektri jagamise põhimõtted osapoolte vahel.

Halduskoormuse kasv korteriühistu energia jagamise (nt ühiste päikesepaneelide toodetud elektri jaotamise) tõttu tekib korteriühistu juhatusel ja raamatupidamisel peamiselt vajadusest täpseks ja regulaarseks energiatootluse ning tarbimise arvestuseks, mis tuleb seejärel igale korteriomanikule õigesti arveldada ja dokumenteerida. Võrguettevõtjale kasvab halduskoormus seoses AVP süsteemi täienduste vajadusest.

6.5. Riigi julgeoleku põhimõtted elektripaigaldistes kasutatavat riist- või tarkvara hankides
Mõjutatud osapooled:
1. Võrguettevõtjad – 2024. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat, kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2024. a turuosa 88%), Viru Elektrivõrgud OÜ (2024. a turuosa 3%), Imatra Elekter AS (2024. a turuosa 3%), Loo Elekter AS (2024. a turuosa 1%). Kuigi Elektrilevi OÜ omandas Imatra Elekter AS-i 2021. aastal, tegutsesid need aruande järgi 2024. aastal veel eraldiseisvate äriühingutena. Kui Imatra Elekter AS-i turuosa (3%) liita Elektrilevi OÜ turuosaga (88%), oleks Elektrilevi grupi konsolideeritud turuosa 2024. aastal umbes 91%.
2. Tootjad, kes soovivad võrguga liituda, kuna nende seadmed peavad samuti vastama riist- ja tarkvara nõuetele.
3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
4. Kaitsepolitseiamet (KAPO) ja Välisluureamet (VLA)
5. Riigi Infosüsteemide amet (RIA)
Võrguettevõtja arvestab võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks vajalikku riist- või tarkvara hankides riigi julgeoleku põhimõtetega. Teadaolevalt alustab Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ lähiaastail arvestite väljavahetamist. On oluline tagada, et arvesteid hankides hindaks võrguettevõtja hanke koostamise käigus, kuidas välistada seadmete hankimist riigi julgeolekut ohustavatelt pakkujatelt. Elektrilevi OÜ turuosa on Eestis väga suur, mistõttu mõjutaks see oluliselt ka riigi julgeolekut, kui sajad tuhanded arvestid hangitaks suure riskiga pakkujalt.

Muudatus on analoogne elektroonilise side seaduses (ESS) sätestatud lahendusega. ESS kohaselt peavad sideettevõtjad saama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt riist- või tarkvara kasutusloa. Võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatavale riist- või tarkvarale pole kasutusloa taotlemist plaanitud, kuid üldist järelevalvet teostab sarnaselt ESS-le ELTS-s sätestatud kohustustele TTJA, kus kontrollitake seadmete vastavust lubatud seadmete nimekirja alusel. Nimekiri luuaks TTJA koordineerimisel koos võrguettevõtjatega ja teiste päsevate asutustega (RIA, KAPO, Välisluureamet).

Üleüldiselt on TTJA ametikoha puhul roll eelkõige järelevalve tegemine võrguteenuse osutamisega seotud ettevõtjatele ning vastavate toimingute rutiinne läbiviimine. Edaspidised ülesanded on:
• Lubatud riist- ja tarkvara listi loomise koordineerimine ja koostamine, mille osas edaspidi kontrollitakse, kas riist-ja tarkvara on lubatud. List koostatakse koostöös võrguettevõtjatega, RIA, VLA jm pädevate asutuste koostöös.
• Erinevate tegevuste läbiviimine:
◦ Võrguettevõtja esitatud seadmete nimekirja kontrollimine vastavalt listile (iga-aastane tegevus). Kui võrgus kasutatav seade ei vasta listile, siis tuleb TTJA-l teha otsus lähtuvalt elektrisüsteemi võrgueeskirjas sätestatud protsessile. See eeldab teiste pädevate asutustega suhtlust.
◦ Listi lubamiseks tuleb RIA, KAPO ja Välisluureametiga hinnata, kas seade on ohutu. Antud ametnik oleks eelkõige koordineeriva rolliga sellel juhul, et saada kinnitus, kas seade on sobilik või mitte.
◦ Äärmisel juhul, kuid vaevalt, on seotud ettekirjutuste jm juhtudega, kui võrguettevõtja ei kavatse seadusest tulenevaid nõudeid täita.

Lisaks peavad tootjad arvestama enda tootmisseadmete (sh salvestus) võrku liitmisel silmas pidama, et need seadmed vastaks kehtestatud nõuetele. Kui olemasolevatel seadmete puhul selgub, et nad kujutavad endast ohtu, siis tuleb neil kasutusele võtta riske maandavaid meetmeid (näiteks seadme tootja pideva kaugligipääsu piiramine või välistamine).

Suureneb ka RIA, KAPO ja Välisluureameti töökoormus. Alguses on see suurem, kuid ajas asendub see rutiinsete tegevustega. Eelkõige on nende roll anda vajadusel hinnang teavitatud või loakohustuse raames esitatud võrguettevõtja seadmetele. Juhul kui seal peaks eksisteerima julgeolekurisk, siis tuleb anda piisav sisend TTJA-le, et saadaks vastu võtta vastav otsus, et sätestada nendele seadmetele tingimused või piirangud.

Sellega seoses vajab TTJA ühte täiendavat töökohta. Kuivõrd kohustuse suurim koormus jääb 2026. aastasse (nimekirja koostamine ja protsessi juurutamine) ning see aitab kaasa taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimisele, kaetakse kohustusega kaasnevad kulud ühekordselt 2026. a RePower meetmest mahus kuni 60 tuhat eurot. Järgnevatel aastatel seadusest tulenevate kohustuste täitmise kulude katmiseks tuleb esitada taotlus riigieelarvest vastavate kulude katmiseks.

6.6. Energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvate tegevuste vabastamine riigihangete reeglitest Eestis

Vabastus puudutab ainult neid energiatootjaid, keda riigihangete seadus loeb erisektori hankijateks (ehk avalik-õiguslikud või neile sarnased eriõigustega ettevõtted), on nende hulk Eestis väike, ulatudes suurusjärgus 5–15 ettevõtteni.
Seega on vabastuse sihtrühm numbriliselt väga väike, kuid nende turumõju (eriti elektri tootmise ja hulgimüügi osas) on domineeriv.

Eelnõuga kaasnevad mõjud on pigem positiivsed:
 Riigi töökoormus väheneb, sest riik ei pea ise tegema põhjalikke turu- ja konkurentsiuuringuid, koostama mahukat erandi taotlust, ega aktiivselt osalema erandi taotluse menetluses.
 Erandi taotlemise kulud kannab taotleja. Kui hankijatel on õigus ise erandit taotleda, kannavad ka hankijad ise kõik erandi taotlemisega seonduvad kulud, koormamata seejuures riigieelarvet. Taotlejad maksavad väikese ühekordse "lõivu" selle eest, et saada püsivalt äriline vabadus ja efektiivsus turul. See on kaalutletud investeering, mis parandab pikaajalist marginaali ja konkurentsivõimet.
 Riigil endal säilib erandi taotlemise õigus, ehk soovi korral saab riik ise vastavas sektoris erandi taotluse Euroopa Komisjonile esitada.
 Majanduskeskkond paraneb, sest turuosalised saavad ise algatada turu tõhusamale konkurentsile avamise protsessi.

Muudatus viib riigihangete protsessi vastavusse Euroopa Liidus eksisteerivate parimate tavadega, soodustades konkurentsivõimelisemat ja tõhusamat turukeskkonda, sealjuures vähendades riigi töökoormust.

6.7. Elektrienergia liitumis- ja võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise eest rakendatava tasu tingimuste muutmine

Eelnõuga kaasneb pikaajaline positiivne majanduslik mõju eelkõige kuni 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võrguvõimsuse omanikele, kuna muudatuse jõustumise järgselt ei rakenduks neile nõue kord aastas vähemalt 95% ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses kasutada ning seeläbi alakasutustasu. Elektrilevi võrgus on 2025. aasta keskpaiga seisuga mikrotootjaid (s.o kuni 15 kW maksimaalne võimsus) 13 700 kokku tootmisvõimsusega 143 MW ja võrgulepinguga kokku lepitud võrku antava võimsusega 141 MW. Kokku Elektrilevi võrgus 23 100 elektritootmisega seotud tarbimiskohta, tootmisvõimsusega 981 MW ja võrgulepinguga kokkulepitud võrku antava võimsusega 917 MW. Võrku antav võimsus (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel) võib olla ja paljudel juhtudel ongi erinev tootmisseadme võimsusest. Ka paljude elektritootjatega on võrku antav võimsus kokku lepitud 15 kW või väiksemana või on olukordi, kus tootmistingimusi kasutaval võrguühendusel võib olla kokku lepitud, et elektrienergia võrku andmine ei ole võimaldatud. Kohustus tõendada tootmissuunalise võrgu läbilaskevõime kasutust rakendub vaid üle 15 kW tootmissuunalise võimsuse võrgu- või liitumislepingu omanikele. Muudatus kavandatakse jõustada tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist – st alakasutustasu esmakordsest jõustumisest selliselt, et mikrotootjatele, s.o kuni 15 kW tootmissuunalise võrguühenduse läbilaskevõime omanikele ei esitata ühtegi nn. alakasutustasu arvet.

Lisandub täiendav halduskoormus ning välistada ei saa ühekordset negatiivset majanduslikku mõju võrguettevõtjatele, kelle võrguga on ühendatud kuni 15‑kilovatiseid tootmisvõimsusi, kuna IT-süsteemides tuleb seadusemuudatuse tõttu sisse viia erinevad kontrollimehhanismid võrgu- või liitumislepingu tootmissuunalisest võimsusest lähtudes juhul kui sellist funktsionaalsust seni süsteemides ette nähtud ei ole olnud.

6.8. Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise tingimuste täpsustamine

Eelnõuga kaasneb ettevõtlusega seotud positiivne majanduslik mõju põhivõrgus pärast 2025. aasta 13. juunit esitatud liitumistaotlustele, millele lubatakse esialgse taotluses toodud tehnoloogia piiramatut muutmist. Senistele, enne 2025. aasta 13. juunit esitatud liitumistaotlustele jääb kehtima võimalus muuta tehnoloogiat kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinevaks ning lisada oma liitumistaotluses toodud tehnoloogiale teisi tehnoloogiaid juhul kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse suurenemine (soodustamaks hübriidparkide rajamist ehk tootmisseadmetele salvestusseadmete lisamist või vastupidi). Täpsemalt on sihtrühma suurust ehk energeetikaprojektide arendajate hulka keerukas hinnata, sest seadusemuudatustest lähtuvalt teeb iga ettevõtja sisemiselt oma investeerimisotsuse kas olemasolevasse tehnoloogiasse või tehnoloogia muutmise otsuse või otsustab loobuda liitumisvõimsusest (kusjuures säilib võimalus vähendada liitumisvõimsus nullini, kuid liitumispunkt jääb sealjuures alles). Samuti kaasneb positiivne majanduslik, ettevõtlusega seotud mõju aktiivsetele elektrienergia tootmise või salvestusega seotud projektide arendajatele seeläbi, et tehnoloogia muutmisel lühema tootmise alustamiseks ette nähtud tähtajaga tehnoloogialt pikema tähtajaga tehnoloogiale kaasneb ajapikendus tootmisega alustamiseks enne kui rakendatakse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu ehk alakasutustasu.

Võrguettevõtja jaoks ei too eelnõu kaasa märkimisväärset mõju ei halduskoormuse kasvu ega majandusliku mõju mõistes, kuid laiemalt ühiskonnale toob kasu arendajate võimalus optimeerida võrguga liidetavat tootmistehnoloogiat (ja salvestusüksusi) vastavalt reaalselt süsteemis vajaminevale tehnoloogiale – nii on võimalik kõige kulutõhusamalt tagada energiavarustuskindlus ja tootmispiisavus.

6.9. Elektrienergia tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika kohaldamise tingimused

Eelnõuga kaasneb positiivne majanduslik mõju olemasolevatele, juba arenduse faasis olevatele elektrivõrguga liitujatele, kuna otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 13 lõike 7 kohase koormuse ümberjaotamise korral hüvitise maksmine rakendub vaid uutele, niinimetatud fikseeritud liitumistasu kontseptsiooni alusel liitujatele (see tähendab alates 2025. aasta 13. juunist liitumistaotluse esitajatele). Eelnevalt oli liitumistasu igas põhivõrgu osas kulupõhine ning sisaldas endas liituja elektrivõrguga liitumisega seotud vajalikke võrgutugevdusi, mille läbi liituja endale oma vajaminevas võimsuses täies mahus liitumise garanteeris. Uue kontseptsiooni järgi on osa liitumiskulust olemasolevas võrgus juba sotsialiseeritud ning uued liitumised loetakse seega sisuliselt paindlikeks liitumisteks kuni vajaminevate võrgutugevduste valmimiseni. Eespool mainitud liitumiskulude osaline sotsialiseerimine tähendab seda, et uue, fikseeritud liitumistasu kontseptsiooni järgi tasuvad olemasoleva põhivõrgu ulatuses liitujad poole kogu vajalike võrgutugevduste kulust, aga teise poole kuludest kannavad võrguteenuse tasu kaudu elektritarbijad, mille vastu saavad nad kindlama, uueneva elektrivõrgu ja võrku lisanduvast taastuvelektrist tulenevalt soodsama elektrihinna. Väljaspool olemasolevat põhivõrku liitujatele jääb endiselt kehtima kulupõhine hind ning samuti kohaldatakse neile tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodikat juhul kui vajaminevad võrgutugevdused ei ole õigeaegselt valmis ehk metoodika kohaldamine ei ole üheselt seotud ainult fikseeritud tasu kontseptsiooni alusel liitumisega. Sihtrühmade suurust hinnata on raske, kuna täna teadaolevalt ei näe põhivõrguettevõtja vajadust tootmissuunalist võimsuse piiramiseks võrgutugevduste puudumisest tulenevalt ning ei prognoosi selle vajaduse tekkimist enne 2028. aastat kui peaks võrku lisanduma rohkem taastuvenergia tootmisvõimsusi.
6.10. REMIT määruse nõuete kohaldamine elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamiseks

REMIT määrusega kehtestatud reeglid on suunatud elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamisele, milleks tõstetakse elektri ja gaasi hulgituru reeglite rikkumiste eest määratud trahve. Turuosalisi keda muudatus eelkõige mõjutab on ettevõtted, kes kauplevad elektri- ja gaasihulgiturul, samuti ka põhivõrguettevõtja või suurema tarbimismahuga lõpptarbijad. Teisisõnu isikud, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul. Täpsemalt on muudatuse poolt mõjutatud osapooled elektri ja gaasi hulgiturgudel osalevad turuosalised, kelleks on:
• Elektri ja gaasi süsteemihaldur Elering;
• Elektri hulgituru osalised: Eestis tegutseb 17 bilansihaldurit ja 40 avatud tarnijat51;
• Gaasi hulgituru osalised: Eesti ja Läti ühises bilansitsoonis on 2023. aasta seisuga registreeritud 76 hulgimüügiettevõtet, neist 12 turuosalist on lepingu sõlminud Elering AS-iga (Eesti) ja 64 turuosalist Conexus Baltic Gridiga (Läti). Gaasi hulgimüügiturul on Eestis suurima tarnemahuga ettevõte Eesti Gaas AS, kelle osakaal 2023. aastal oli 73,26%52. Eestis tegutseb 17 bilansihaldurit ja 28 avatud tarnijat53.

Praktikas mõju praegu puudub. Potentsiaalselt kaasneks eelnõu jõustumise järel REMIT nõuete rikkumise korral elektriettevõtjatele majanduslikud mõjud. Seni on Eestis rikkumisi Konkurentsiameti poolt tuvastatud vähesel määral. Sellegipoolest omavad kõrgemad trahvimäärad heidutavat ja rikkumisi ennetavat mõju. Potentsiaalsed rikkumised võivad elektri- ja gaasituru osalistele, sh tarbijatele tuua kaasa suurel määral varalist kahju, kuna potentsiaalne turuga manipuleerimine võib omada mõju elektrihindadele.

Senised menetlused:
Konkurentsiamet on seni ELTS § 1014 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral – 2015. aastal. Amet määras 04.11.2015 Elering AS-ile 2014. aasta juunis toime pandud REMIT määruse rikkumise eest ELTS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS teostas 2014. aasta juulis Eesti ja Soome vahelise Estlink2 elektriühenduse hooldus- ja süvistustöid, mis põhjustasid nimetatud ühenduse katkestuse. Elering AS ei avalikustanud hooldustööde osas õigeaegselt siseteavet, rikkudes sellega REMIT määruse sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust.54

Konkurentsiamet on seni MGS § 442 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral 2021. aastal. Amet määras 29.10.2021 Elering AS-ile REMIT määruse rikkumise eest MGS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS ei avalikustanud gaasirajatise Balticconnectori võimsusi oluliselt mõjutavate Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade osas tulemuslikult ja õigeaegselt siseteavet, rikkudes sellega REMIT määruses sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust.55

Kavandatavad muudatused ei avalda mõju riigi ega kohalike omavalitsuste tuludele ja kuludele.

Seadusemuudatusega kaasneb Konkurentsiametile töökoormuse kasv. Põhiline töökoormuse kasv tuleneb REMIT määruse jõustumisega kaasnevast vajadusest teostada üksikasjalikumat ja laiemat elektri ja gaasi hulgituru järelevalvet. Sellegipoolest suurendab ka käesolev eelnõu Konkurentsiameti vajadust täiendava ressursi järele, kuna karistusmäärade määramise täiendava keerukuse tõttu töökoormus kasvab. Eelnõust tulenevalt vajab Konkurentsiamet üht täiendavat lisakohta elektri ja gaasi hulgituru järelevalve teostamiseks.

6.11 Elutähtsa teenuse osutaja määratluse uuendamine

Eelnõuga muudetakse ETO piirmäära senise 200 MW asemel 90 MW-le. Sellega seoses lisandub 15. oktoobri 2025. a seisuga ETO-ks Enefit Green AS ning Utilitas OÜ. Arvestades Eesti elektritootmise ja -salvestamise arendamise kiirust, lisandub juba lähiajal uute ETO-dena vähemalt neli uut ettevõtjat: Estiko Energia OÜ, Evecon OÜ, KC Energy OÜ ja Sunly AS. ETO-ks olemisega kaasnevad samuti kõrgemad nõuded turvalisusele ja riskijuhtimisele, kuid see aitab tagada ühtsemat standardit toimepidevuse tagamiseks. See on vajalik elutähtsa teenuse, ehk elektriga varustamise, tagamisel. Näiteks tuleb koostada riskianalüüs ja toimepidevusplaan, et läbi mõelda enda toimepidevus erinevate stsenaariumite näitel. Samuti annab see elutähtsat teenust korraldavale asutusele (elektriga varustamisel Kliimaministeerium) täpsema ülevaate ettevõtete toimepidevusplaanidest ja riskidest. See omakorda võimaldab korraldaval asutusel vajadusel tähelepanu juhtida ja tagasiside anda teatud riskidele ning vajadusel aidata vajaminevate kontaktidega. ETO-ks olemine tähendab automaatselt ka kohustust järgida küberturvalisuse seaduses sätestatud kohustusi.

Uutele ETO-dele kaasneb täiendav halduskoormus. Halduskoormuse tõus sõltub ettevõtte suurusest ja sellest, milliseid elektrijaamasid või paigaldisi omatakse.
• Riskianalüüs ja toimepidevusplaan ETKA-le. Koostamine võib tähendada täiendavat tööjõuvajadust ETO-le, kuid samuti on võimalik see teenuse korras sisse osta vastava pädevusega ettevõtetelt. Tegemist pole iga-aastase tegevusega, kuna plaanid esitatakse ETKA-le iga kahe aasta järel.

Uued ETO-d peavad rakendama E-ITS või ISO standardit, seda lisaks kõikidele muudele uue küberturvalisuse seaduse nõuetele. Sellega kaasneb süsteemi riskianalüüsi kohustus. Selles tuleb esitada süsteemi turvalisust ja teenuse toimepidevust mõjutavate ning küberintsidendi tekkimist põhjustavate riskide loetelu, määrata riskide realiseerumisel tekkiva küberintsidendi tagajärgede raskusaste ning kirjeldada küberintsidendi lahendamise abinõusid. Lisaks tuleb teostada E-ITS audit. Selle eesmärk on hinnata, kas auditeeritava organisatsiooni infoturbe halduse süsteem ning selle raames rakendatud meetmed on piisavad organisatsiooni äriprotsesside kaitseks ja organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Auditi edukas läbimine annab organisatsiooni klientidele ja partneritele kindlustunde organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja infoturbe ohtudele vastupanuvõimekuse osas. E-ITS auditi läbiviimisel arvestatakse infoturbe ohtudest tulenevaid riske ja auditeeritava organisatsiooni riskitaluvust. Sõltumatu audit maksab hinnanguliselt suurusjärgus 10-30 tuhat eurot kolme aasta kohta (3300-10 000 eurot aastas). Väiksematel ettevõtetel on kulu madalam võrreldes suurematega, kuna auditi maht on väiksem. Kuna uute ETO-de puhul on tegemist suuremate ettevõtetega, siis võib eeldada, et maksumus on pigem antud vahemiku kallimas otsas.

Halduskoormus kaasneb peale uute ETO-de ka teistele asutustele:
• Kliimaministeeriumi töökoormus suureneb, kuna uute ETO-de riskianalüüsid ja toimepidevusplaanid tuleb kinnitada või vajadusel anda täiendavaid suuniseid muudatusteks. Uute ametikohtade vajadus esialgu puudub, kuna uute lisanduvate ETO-de arv on madal. Lisaks tegemist pole iga-aastaste tegevusega.
• RIA töökoormus suureneb seoses küberturvalisusega seotud tegevustest. RIA-le tähendab see elektrisektori ettevõtete arvu kahekordistumist, kellele tehakse järelevalvet ning teostatakse turvalisuse hindamisi. RIA-le lisandub uute ETO-de lisandudes suurem nõustamise koormus, mis hiljem asendub järelevalve ja muude rutiinsete tegevustega. Täiendavate ametikohtade vajadus hetkel puudub.

Positiivne mõju väljendub lisaks ETO-ks saamisel ettevõtetele täiendavate võimaluste näol:
• RIA poolt on turvalisuse hindamine tasuta
• Riigikaitselised töökohad ja taustakontrolli võimalus
• Võimalik kaasata ETO-sid täiendavatesse inforingidesse
• Info jagamine (kahepoolne infojagamine intsidentidest, hoiatustest jm oluline info)
• Julgeolekuasutustega koostöö (kui peaks spetsiifilisemaid küsimusi tekkima)

Mõju energiajulgeolekule on positiivne. Täiendavad nõuded ETO-dele võimaldavad riske paremini hinnata ja vajadusel neid maandavaid meetmeid rakendada, et katkestusteks ja kriisideks paremini valmis olla. Elutähtsa teenuse osutajatele kehtivad kõrgemad nõuded (nt varustuskindluse tagamine, kriisiplaanid, küber- ja füüsiline turve). Kui ka alates 90 MW tootmismahuga tootjad peavad neid täitma, tõuseb kogu süsteemi vastupanuvõime võrreldes praegusega. Selle tulemusel on ettevõtte taristu paremini kaitstud ja vastupanuvõimelisem erinevatele hübriidrünnetele, mis võib tulevikus aidata ära hoida ettevõttele palju suuremaid kulusid võimalike rünnete korral.

Majanduslikus vaates toob muudatus kaasa nii positiivseid, kuid ka negatiivseid mõjusid. Suurem valmisolek ja turvalisus vähendavad katkestuste ja süsteemirikete ohtu. See tähendab paremat varustuskindlust ja vähem ootamatuid kulusid ühiskonnale. Lisaks, kui riik suudab tagada tugevama energiajulgeoleku läbi kõrgendatud turvalisuse nõuete, muutub elektriturg stabiilsemaks ja atraktiivsemaks investoritele. Negatiivse mõjuna kaasnevad täiendavad kulud tootjatele, kuid ka ühiskonnale. Elutähtsa teenuse osutajatele kehtivad kõrgemad nõuded (riskianalüüsid, kriisiplaanid, küberturve, füüsiline turve), mis tähendavad investeeringuid turbesüsteemidesse, personali ja protsessidesse. Lisaks, varem jäid väiksemad, kuid siiski arvestatava koguvõimsusega, tootjad regulatsioonidest välja. Nüüd peavad nad täitma samu nõudeid kui suured tootjad. See võib vähendada väiksemate või keskmiste tootjate konkurentsieelist vähesel määral. Kaasneb ka võimalik mõju elektri hinnale, kuna tootjad suunavad kulusid tarbijatele, siis need kajastuvad elektrihindades. Majanduslikult tähendab piirmäära langetamine tootjatele suuremaid kohustusi ja kulusid, kuid ühiskonnale ja riigile tervikuna väiksemaid riske ja suuremat stabiilsust.

6.12 Reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu jagunemine

Eelnõuga tehtavatel muudatustel ei ole otsest majanduslikku mõju, sest sellega luuakse üksnes õiguslik raamistik, mille alusel saab tippnõudluse tunde määratleda. Selgelt määratletud tippnõudluse tunnid, mille ajal toimunud tarbimiselt kogutakse tasu, annab tarbijatele õiglase ja läbipaistva hinnasignaali — kui tarbitakse väljaspool tipptunde, siis reservvõimsuse tasu ei rakendu.

Tarbijate aastased arved sõltuvad nende tarbimisprofiilist – see soodustab tarbimise ajastamist madalama koormusega tundidele.

Muudatus ei suurenda võrguettevõtjate IT- ja halduskoormust võrreldes senise süsteemiga, arvestades, et tarbimisarvestus tundide lõikes on jaotusvõrkudel juba olemas. Elektrilevi on hinnanud, et lahenduse rakendamise eeldatav aeg on 3–4 kuud.

Kodutarbijatel on võimalik suunata vähemalt osaliselt oma tarbimist väljapoole tipptunde, mistõttu on kulutusi võimalik teatud määral kontrollida.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub.

6.13 Kompleksloaga käitiste leebemad heite piirväärtuste erand

Eelnõukohase muudatuse eesmärk on luua mehhanism, mis võimaldab ajutiselt kohaldada kompleksloas leebemaid heite piirväärtusi kriisiolukorras, kus käitaja ja riigi kontrolli alt väljas olevad asjaolud tekitavad raskeid häireid või nappust. Sellise regulatsiooni lisamine tuleneb tööstusheite direktiivi (EL) 2024/1785 art 15 lõikest 7.

Eelnõu elluviimine ei too kaasa sotsiaalset, demograafilist, välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule avalduvat mõju. Samuti ei kaasne mõju riigi otsestele tuludele või kuludele.

Muudatusega kaasneb siiski positiivne mõju riigi julgeolekule ja varustuskindlusele, kuna see loob selge õigusliku aluse reageerimiseks olukorras, kus tavapäraste keskkonnanõuete järgimine muutub ajutiselt objektiivselt võimatuks või seab ohtu rahva tervise, avaliku julgeoleku või energiavarustuse.

Mõju avaldav muudatus
Kriisi korral on võimalik Keskkonnaametil anda ajutine erand heite piirväärtustest. Erandi andmisel tuleb:
• põhjendada erandi vältimatust ja avalikku huvi;
• määrata kohased seirenõuded erandi kestuse ajaks;
• tagada, et rakendatakse kõik vähem saastavad alternatiivid ning välditakse püsivaid kahjulikke mõjusid keskkonnale.
Sihtrühm
• Tööstus- ja tootmisettevõtjad, kes omavad kompleksluba ja kelle tegevus on strateegiliselt oluline (nt energia-, kütuse-, keemia-, toidu- ja ravimitööstus).
• Keskkonnaamet, kes peab kriisi korral tegema otsused kiiresti ja proportsionaalselt.
• Kaudselt mõjutab säte avalikkust ja tarbijaid, kellele tagatakse kriitiliste teenuste ja tarneahelate katkematus.

Kaasnev mõju
Keskkonnamõju: Erandiga võib ajutiselt kasvada heide, kuid seda tasakaalustab kohustus kasutada kõiki vähem saastavaid meetmeid ja piirata erandi kestus maksimaalselt kolme kuuga (pikendamise võimalus veel kuni kolmeks kuuks). Seega on mõju ajutine ja kontrollitud.

Majanduslik mõju: ettevõtted saavad jätkata tootmist ja vältida tegevuse seiskumist, mis aitaks säilitada töökohti ja tootmisvõimekust.

Julgeolekumõju: suureneb riigi valmisolek kriisiolukorras (energia- ja ressursivarustuskindlus, rahvatervise kaitse).

Õiguslik selgus: välditakse olukordi, kus erandite andmine toimub ad hoc ilma seadusliku aluseta.

7. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud seaduse rakendamise korral

Konkurentsiamet vajab üht täiendavat lisakohta elektri ja gaasi hulgituru järelevalve teostamiseks. REMIT määruse järelevalvega seotud kulud kaetakse järelevalvetasudest vastavalt konkurentsiseadusele.

8. Rakendusaktid

Eelnõu ELTS § 761 lõike 25 kohaselt muudetakse majandus- ja taristuministri 05.02.2019. a määrust nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ (lisa 3), milles sätestatakse üldteenuse osutamise konkursi algatamise kord ning ELTS § 651 lg 1 kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 14.02.2019. a määrust nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“, milles sätestatakse nõuded võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks tarvitatava riist- või tarkvara hankimiseks.

Kehtestatakse uus energeetika- ja keskkonnaministri määrus „Reservvõimsuse mehhanismi rahastamisega seotud tippnõudluse perioodi ajavahemike kehtestamine“, milles sätestatakse tippnõudluse perioodi ajavahemikud.

9. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 47, 51, 53, 54, 56–63, 68 ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. Hiljemalt 8. maiks 2026 tuleb Eestil teavitada komisjoni REMIT määruse artikli 18 kohaselt vastuvõetavatest õigusnormidest, mistõttu jõustub regulatsioon 1. mail. Karistusi, mis põhinevad suuremal trahvimääral, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. mail 2026 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 30. aprillil 2026, st enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. maid 2026 kehtinud trahvimäärasid.

Käesoleva seaduse § 1 punktid 23, 28 ja 66 jõustuvad 2028. aasta 31. märtsil. Need punktid jõustuvad hiljem, et anda Konkurentsiametile ja võrguettevõtjatele pikem aeg korteriühistutes energiajagamisega seoses vajalikeks ettevalmistusteks.

Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. Jõustumisel ei nähta ette pikemat aega rikkumismenetluse vältimiseks, kuna nende sätetega seotud direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 17. jaanuar 2025.

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile ning märkuste esitamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele. Justiits- ja Digiministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata seletuskirja halduskoormuse suurendamise ja vähendamise mitte piisava kirjelduse osas. Kooskõlastamata jätmise põhjused on parandatud ning Justiits- ja Digiministeeriumiga eraldi läbi räägitud ja sellega on kooskõlastamata jätmise põhjused eemaldatud. Laekunud ettepanekud ja märkused on toodud käesoleva seletuskirja lisas 2 kajastatud ettepanekute tabelis.

Eelnõu on täiendatud elutähtsa teenuse osutaja määratluse muudatusega, reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu jagunemise alustega ja kompleksloaga käitiste leebemate heite piirväärtuste erandiga, mis on eraldi kooskõlastatud sihtrühmadega.

Eelnõu saadetakse sihtrühmadele teadmiseks.

Lisa 1. Vastavustabel
Lisa 2. Ettepanekute tabel
Lisa 3. Määruste kavandid
Algatab Vabariigi Valitsus xx. xxxxil 2025. a

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 ning elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu vastavustabel

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI MUUTMINE elektrituru korralduse parandamiseks

EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks riigis kehtestatavad õigusaktid
Kommentaarid

Artikkel,
lõige, punkt
Jah, ei,
valikuline

Paragrahv,
lõige, punkt
Pealkiri

Artikkel 1
Direktiivi
(EL) 2018/2001 muutmine




Artikli 4 lõike 3 teine lõik asendatakse
Jah
ELTS-i § 584
Taastuvenergia toetuste kavandamine

Artikkel 2
Direktiivi
(EL) 2019/944 muutmine




Artikkel 2 punkt 8
Jah


ELTS-i § 3 punkt 14 definitsiooni muudetakse
Artikkel 2 punkt 10a
Jah


Ülevõtmise tähtaeg 2026 juuli
Artikkel 2 punkt 15a
Jah
ELTS § 3 p 265
Terminid


Artikkel 2 punkt 24a
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 29 lg 81
Avatud tarnija vahetamine

Artikkel 2 punkt 24b
Jah
EnKS-i § 2 p 71 ja 72 2
Terminid

Artikkel 2 punkt 24c
Jah


Täiendame ELTS-i § 65 uue lõikega 13
Artikkel 2 punkt 31
Jah
ELTS-i § 57 3
Taastuvad energiaallikad

Artikkel 4
Jah


Ülevõtmise tähtaeg 2026 juuli
Artikkel 6a lõige 1
Jah
ELTS § 39 lg 21 ja 22

ELTS-i
§ 65 lg 13 ja 14
§ 65 lg 3 p 4
§ 70 lg 8

Artikkel 6a lõige 2
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 11 lõige 1
Jah
ETVE § 28 lg 14
ELTS-i § 761 5
ETVE § 28 lg 1 Avatud tarne lepingu sõlmimine ja muutmine
ELTS-i § 761 Üldteenus

Artikkel 11 lõige 1a
Jah
ELTS-i § 85 lg 1 6
ELTS-i § 87 lg-d 1–3 7
VÕS-i § 141 lg-d 1–3 8
ELTS-i § 85 lg 1 Andmete esitamine
ELTS-i § 87 lg-d 1–3 Lepingutingimused
VÕS-i § 141 lg 1–3 Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhul

Artikkel 11 lõige 1b
Jah
ELTS-i § 121 9
Aktiivne võrguteenuse kasutaja

Artikkel 11 lõige 2
Jah
ELTS-i § 93 lg 6 p 18


Artikkel 15a
Jah


Ülevõtmise tähtaeg 2026 juuli
Artikkel 18a lõige 1
Jah



ELTS-i § 44 täiendatud lõigetega 11 ja 12 ning § 93 lg 6 täiendatud punktiga 81
Artikkel 18a lõige 2
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 18a lõige 3
Jah
ELTS-i § 122 lg 1 p 4 10


Artikkel 27 lõige 1
Jah
ELTS-i § 65 11, § 70 12, § 74 13, § 761 – 763 14 15 16, § 90 lg-d 4–7 17
Võrguteenuse osutamine
Teabe andmise kohustus
Teabe andmine ja avaldamine
Üldteenus
Üldteenuse tüüptingimused
Üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind
Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel

Artikkel 27a lõige 1
Jah
ELTS-i § 761 18
Üldteenus

Artikkel 27a lõige 2
Jah
ELTS-i § 12 19
Tarbija

Artikkel 27a lõige 3
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri
§ 33 20
Elektrienergia müük avatud tarne lepingu katkemise korral

Artikkel 27a lõige 4
Jah
ELTS-i § 821
lg-d 1–4 21
Võrdlemisvahend

Artikkel 27a lõige 5
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 28a lõige 1
Jah
ELTS-i § 90 22
ENKS-i § 2 p 71 ja 72 23,
SHS-i § 133 24

Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel
Terminid – energiaostu riskirühm ja energiaostuvõimetu isik
Toimetulekutoetuse arvestamise alused
Eestis aidatakse energiaostuvõimetuid tarbijaid sotsiaalhoolekande seaduse kaudu (SHS). Toimetulekutoetuse maksmise aluseks on arvestatud ka elektrienergia eest tasumine.
Artikkel 28a lõige 2
Jah


ELTS-i § 90 täiendame lõigetega 14 ja 15 ning § 92 täiendame lõikega 42
Artikkel 28a lõige 3
Jah
TKS-i § 19 25 ja § 20 26
Tarbijakaitse seadus (TKS) 4. peatükk
Tarbijakaitse korraldus
1. jagu. Valitsusvälised tarbijaühendused ja 2. jagu
Tarbijakaitse kohaliku omavalitsuse tasandil
§ 20. Kohaliku omavalitsuse tarbijakaitsetegevus

Artikkel 31 lõige 2
Jah
ELTS-i § 65 lg 2 27
Võrguteenuse osutamine

Artikkel 31 lõige 3
Jah
ELTS-i § 65 lg 7 28,
§ 69 29, § 70 lg 8 30
Jaotusvõrguettevõtja vabade võimsuste kaart31
Võrguteenuse osutamine
Konfidentsiaalsusnõue
Teabe andmise kohustus
Täiendame ELTS-i § 70 lg 8 sõnastust
Artikkel 31 lõige 3a
Jah
ELTS-i § 84 lg 2 32
Lepingu vorm

Artikkel 31 lõige 3b
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 33 lõige 1
Jah
ELTS-i § 46 33,
§ 66 lg 9 p 3 34,
§ 67 lg 1 35 ja
§ 7415 lg 1 36
Bilansi selgitamine, Võrgu arenduskohustus Mõõtmine Elektrisõidukite laadimispunkt

Artikkel 59 lõige 1 punkt c
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 1) 37 ja § 1001 38

Riiklik järelevalve Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine


Artikkel 59 lõige 1 punkt z
Jah


ELTS-i § 93 lg 6 p 221 sõnastust täiendatud
Artikkel 59 lõige 4
Jah
ELTS-i § 1002 39
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimis- keskusega

Artikkel 66 lõige 6
Valikuline
Ei kohalda


Artikkel 66 lõige 7
Ei
Ei kohalda


Artikkel 66a lõige 1
Ei


Kriisi leevendamise meede kriisi ajal – suunised tulevad komisjonilt
Artikkel 66a lõige 2
Ei



Artikkel 66a lõige 3
Ei



Artikkel 66a lõige 4
Ei



Artikkel 66a lõige 5
Ei



Artikkel 66a lõige 6
Ei



Artikkel 66a lõige 7
Ei



Artikkel 66a lõige 8
Ei



Artikkel 69 lõige 2
Ei


Komisjoni ülesanne
Artikkel 3
Direktiivi
(EL) 2019/944 muutmine
Ei


Ülevõtmine
Artikkel 4
Direktiivi
(EL) 2019/944 muutmine
Ei


Jõustumine
Artikkel 5
Direktiivi
(EL) 2019/944 muutmine
Ei


Adressaadid


Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1785, 24. aprill 2024, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ning elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1785, 24. aprill 2024, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta
EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks riigis kehtestatavad õigusaktid
Kommentaarid

Artikkel,
lõige, punkt
Jah, ei,
valikuline

Paragrahv,
lõige, punkt
Pealkiri






Artikkel 15 lõige 7
Jah
THS-i § 44 lõige 71–73

THS-i § 44 lisatakse uued lõiked 71–73

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 2

Ettepanekute tabel





Konkurentsiamet

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus
1.
Eelnõu punkti 2 järgi paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Avatud tarnija tagab asjakohase riskimaandusstrateegia abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamise, säilitades samal ajal lühiajalistel turgudel likviidsuse ja reageerides turu hindadele, et vähendada tarnehäirete ohtu.“
Eelnõu seletuskirja lk 2 esitatud selgituste järgi asjakohases riskimaandusstrateegias tuleks arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri.
Kuna konkreetsed kohustused saavad tulla vaid seadusest ning seletuskiri siinkohal otseselt siduv ei ole, teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendada lõiget 11 vastavasisuliselt.
Arvestatud
Eelnõud täiendatud

2.
Eelnõu punktiga 5 paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Võrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud piirkonnas võrgutugevdustöid edasi lükata ning paindlik liitumine tuleb muuta püsikindlaks peale võrgutugevdustööde lõpetamist.“;
Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas sellega seonduvad kulud kaetakse võrgutasudest või sisaldab paindliku liitumise püsikindlaks muutmine veel ka muid tasusid, mida tarbija peab hüvitama (hetkel ka seletuskirjast seda ei tulene).
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud
3.
Eelnõu punkti 10 järgi täiendatakse paragrahvi 71 lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused, et arendada uuenduslikke lahendusi võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks.“;
ELTS § 72 lõike 4 järgi Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab ELTS § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel.
Lähtudes eeltoodust teeb amet parema selguse eesmärgil ettepaneku lõike 91 täpsustamiseks järgnevalt: „ELTS § 72 lõike 4 alusel Konkurentsiameti poolt väljatöötatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused, et arendada uuenduslikke lahendusi võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks.“
Mitte arvestatud
Otsekohalduv määrus näeb ette laiemat lähenemist, seega ei saa olla ainult keskmisel kapitalikulul põhinev.









4.
Eelnõu punktist 11 tulenevalt asendatakse paragrahvi 761 (Üldteenus) lõigetes 2, 21 ja 22 ning paragrahvi 762 (Üldteenuse tüüptingimused) lõigetes 1 ja 2 toodud sõna „riigihange“ sõnaga „konkurss“ vastavas käändes.
Hetkel kehtiva ELTS §-st 761, tulenevalt riigihangete seaduse alusel läbiviidud riigihanke võitis Elektrum OÜ, kellega Elektrilevi OÜ sõlmis lepingu 12.12.2023. Leping kehib kuni 31.05.2027 (avaldatud riigihangete registris viitenumbriga 269744). Seda arvestades tuleks Konkurentsiameti hinnangul eelnõus sätestada rakendussäte, et üldteenuse riigihange asendatakse konkursiga alates hetkest kui on nimetatud riigihanke lepingu tähtaeg möödunud. Ameti hinnangul ei saa ELTS-i muutmisega luua olukorda, kus eelnevalt riigihangete seaduse alusel sõlmitud riigihanke leping muutuks enne selle täitmist kehtetuks. Rakendussäte puudutaks lisaks §-le 761 ka §-i 762 .
Arvestatud
Eelnõusse lisatud rakendussäte.

5.
Eelnõu punktiga 13 täiendatakse paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „(14) Võrguettevõtja ei või katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.
(15) Kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu võlgnevuse müüjale, võib müüja esitada võrguettevõtjale taotluse katkestada võrguühendus käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Võrguettevõtjal on põhjendatud juhul õigus jätta nimetatud taotlus rahuldamata või lükata võrguühenduse katkestamine edasi.“; Konkurentsiameti hinnangul tuleks siinkohal siiski eristada äri- ja füüsilisest isikust tarbijaid. Kui väga mahuka energiatarbimisega ettevõtjate puhul peab võrguettevõtja 60 päeva ootama, kuni selgub, kas ettevõtja kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud, võib see olla liialt koormav nii võrguettevõtjale kui ka äritarbijale. Eeltoodus tulenevalt teeb amet ettepaneku lühendada äritarbijate puhul eelnõus toodud 60 päeva pikkust perioodi 30 päevale.
Arvestatud

6.
Eelnõu punktist 14 tulenevalt paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Müüja ei või elektrilepingut üles öelda, kui tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse
kohtuvälise lahendamise menetluse, kuni see menetlus on lõpetatud.“
Jääb arusaamatuks, miks ei ole erinevalt eelnõu punktile 13 (ELTS paragrahvi 90 lõigetega 14
ja 15 täiendamine) siinkohal väljatoodud kohtuvälise menetluse aegkriteeriumeid. Amet teeb ettepaneku need ka siinkohal lisada.
Arvestatud







Eesti Energia AS




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus
1.
Asjakohaste riskimaandusstrateegiate rakendamine avatud tarnijate poolt
Eelnõu §1 punktiga 2 pannakse avatud tarnijatele kohustus tagada asjakohase riskimaandusstrateegia abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamine, säilitades samal ajal lühiajalistel turgudel likviidsuse ja reageerides turu hindadele, et vähendada tarnehäirete ohtu. Eelnõu §1 punktiga 15 tehakse Konkurentsiametile ülesandeks kontrollida kas avatud tarnijad on eelnevalt nimetatud riskimaandusstrateegia kasutusele võtnud.

Eelnõu seletuskiri selgitab (lk 2-3), et kui tarnijad ei taga, et nende elektriportfellis on riskid piisavalt maandatud, võib elektri hulgimüügihindade muutus tähendada neile finantsriski ja põhjustada elektriportfelli „tõrkeid“. Kulud võivad sel juhul „kanduda üle“ tarbijatele ja teistele võrgukasutajatele. Seepärast peavad kindlaksmääratud hinna ja tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumise korral olema tarnijate riskid asjakohaselt maandatud. Ministeeriumi hinnangul tuleks asjakohases riskimaandusstrateegias arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri. Nimetatud regulatsiooni muudatus peaks tagama, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest.

Lisaks on eelnõu seletuskirja lk 11-14 esitatud kirjeldatud muudatuse valdkondlik mõjuanalüüs.

Eesti Energia kommentaarid:

- Tänasest olukorrast Eesti elektriturul
Ministeeriumi hinnangul tuleks asjakohases riskimaandusstrateegias arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri. Ministeeriumi nimetatud kommentaarist jääb mulje, et mainitud asjaolude „arvesse võtmise“ korral peakski olema asjakohane riskimaandusstrateegia rakendatud ja seadusest tulenev kohustus täidetud. Paraku ei vasta see tõele. Vähemasti ei võimalda nimetatud asjaolude „arvesse võtmine“ mitte kuidagi maandada avatud elektriturul hinnakõikumistest tulenevat riski.
Selgitame järgnevalt Eesti elektriturul tegelikult valitsevat olukorda. Esiteks ei ole mitte ühelgi Eesti tarnijal endal olemas piisavas mahus ja avatud elektriturul konkurentsivõimelist elektrihinda võimaldavat tootmisvõimsust (see tähendab oma toodangut). Seega puudub neil ka iseseisvalt võimekus pakkuda tarbijatele konkurentsivõimelise hinnaga elektrit. Viimane omakorda tähendab, et kõik Eesti tarnijad on otseselt sõltuvuses elektri hulgiturul müüdavast elektrist ja selle hinna kõikumistest. Kuigi tarnija piisav suurus ja kapitalisatsioon võimaldaks mingi ajaperioodi jooksul elektri hulgiturul toimuvatele hinnakõikumistele vastu seista, ei saa ükski vastutustundlik tarnija lubada endale konkurentsivõimeliste elektritootmisvõimsuste puudumisel nö. avatud riskiga positsioonide võtmist mida tasakaalustab üksnes tarnija enda kapital. Elektri hinna kõikumised on avatud elektriturul nii suured, et juhul, kui selline tarnija soovib pakkuda fikseeritud hinnaga tähtajalisi müügilepinguid, siis on oht tarnija maksejõuetuse tekkeks väga suur. Maksejõuetuse tekke riski vältimiseks kasutavad tarnijad erinevaid riskihaldusinstrumente, millega on võimalik elektri tulevikuhindu tarnija (ja kliendi) jaoks fikseerida.

Eestis avalikult kaubeldav nn finants elektriturg (inglise keeles financial electricity market) puudub. Selle peamisteks põhjusteks on Eesti turupiirkonna väiksus ja avatud elektriturul konkurentsivõimelise elektritootmise puudus. Ainsad hinnafikseerimist võimaldavad instrumendid on Soome-Eesti hinnapiirkondade ja Eesti-Läti hinnapiirkondade piiridel kaubeldavad FTR-id (inglise keeles financial transmission rights). Oluline on seejuures aga märkida, et just samal ajal, kui Kliimaministeerium on esitanud kooskõlastamisele elektrituruseaduse eelnõu, millega kavatsetakse seada tarnijatele asjakohaste riskimaandusstrateegiate rakendamise kohustus on Kliimaministeeriumi haldusalasse kuuluv süsteemihaldur Elering teinud Konkurentsiametile ettepanekud nimetatud FTR-ide mahtude vähendamiseks, mis kahtlemata piiravad turuosaliste võimekust pakkuda tarbijatele fikseeritud hinnaga elektrilepinguid ja enda hinnariske maandada.

- Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüsist
Seaduse muudatusettepanek seisneb tarnijatele kohustuse panemises rakendada asjakohaseid riskimaandusstrateegiaid. Paraku eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüsis (lk 11-14) puudub igasugune analüüs selle kohta mil viisil peaksid tarnijad seda kohustust täitma ja millised on tarnijate võimalused seda kohustust täita. Selle asemel keskendub mõjuanalüüs tarnijate poolt asjakohase riskimaandusstrateegia rakendamisest tuleneva sotsiaalse kasu kirjeldamisele, positiivsele mõjule majandusele jms., millel pole reaalsuse ja tarnijatele pandava kohustusega mingit pistmist.

Soovime siinkohal viidata ühele kõige olulisemale eksiarvamusele või ebatäpsele mõjukirjeldusele (ei tea kumb on õige), mis on mõjuanalüüsis esitatud. Nimelt on mõjuanalüüsis korduvalt välja toodud, et riskimaandusstrateegiad avaldavad otsest mõju tarbijate elektrihindadele (sh maandavad elektrihindade kõikumist, kasvab hindade stabiilsus ja prognoositavus). Kinnitame siinkohal, et tarnijate rakendatavad riskimaandusstrateegiad turuhindade kõikumist mitte kuidagi ei mõjuta. Turuhindade kõikumist mõjutavad ilmastikutingimused, elektri nõudluse ja pakkumise tasakaal jms, aga mitte tarnijate riskimaandusstrateegia. Riskimaandusstrateegia rakendamise peamiseks eesmärgiks on maandada elektrihinna kõikumisest tulenevat riski tarnijale, mitte vähendada elektrihindade kõikumist turul.

Seega, selleks, et tarbijale tagada stabiilne elektri hind ja kaitse energiahinna kriiside eest peab tarbija sõlmima tarnijaga fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepingu. Kui tarbija seda ei tee, siis jääb elektri hind talle ka edaspidi kõikuvaks. Seda lihtsat, kuid tarnijate jaoks iseenesest mõistetavat tõsiasja eelnõu mõjuanalüüs ei sisalda.

- Kokkuvõtteks
Antud muudatusettepaneku kirjeldus ja mõjuanalüüs on eelnõu seletuskirjas ebaõnnestunud. Seletuskirjast puudub täielikult nende instrumentide kirjeldus, mis peaksid turuosalistel võimaldama elektrihindade kõikumisega seonduvaid riske maandada. Puudub hinnang kas vajalikud instrumendid on seadusega sätestatava kohustuse täitmiseks tarnijatele täna ja edaspidi piisavalt kättesaadavad. Eelnevast tulenevalt ei ole ministeerium tõendanud kas tarnijad suudavad neile kavandatavat kohustust ka tegelikult täita. Viimasest tulenevalt võib aga kahtluse alla seada pakutud muudatusettepaneku vastavuse Eesti põhiseadusele.

Kui tarnijatele kehtestatakse asjakohase riskimaandusstrateegia rakendamise kohustus ilma, et selle kohustuse täitmiseks pakutaks piisavas mahus likviidseid riskimaandusinstrumente, siis päädib see üheltpoolt fikseeritud hinnaga lepingute pakkumise vähenemisega ja teisalt ka pakutavate hindade tõusuga, millega kaasneb ühtlasi ka tarbijakulude tõus.

Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuhinnang ei selgita kuidagi mida peaksid tarbijad tegema, et saada kasu stabiilsetest elektrihindadest. Mõjuanalüüsist jääb mulje, et kui tarnijad rakendavad asjakohast riskimaandusstrateegiat, siis sellega kaasnev positiivne mõju jõuab stabiilsemate energiahindade näol iseenesest tarbijateni. See ei vasta aga paraku tõele.
Mitte arvestatud
Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR), sõlmida otselepinguid (over the counter, OTC) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente, mis võimaldavad elektrihinna riske maandada.
2.
EL-i regulatsioonist tulenevate sätete vastuolulisusest
EL-i direktiivi 2024/1711 artikliga 2 sätestatakse EL-i direktiivi 2019/944 muutmine. Üks muudatus puudutab artiklit 4 (Tarnija vaba valimine), mis sõnastatakse järgmiselt:

„Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad saavad vabalt osta elektrit oma valitud tarnijatelt. Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad saavad vabalt sõlmida korraga rohkem kui ühe elektrivarustuslepingu või energiajagamise kokkuleppe ning et sel eesmärgil on tarbijatel õigus omada oma valdustes rohkem kui üht mõõtmis- ja arvelduspunkti, mis on hõlmatud ühe ühenduspunktiga. Kui see on tehniliselt teostatav, võib vastavalt artiklile 19 kasutusele võetud nutiarvestisüsteeme kasutada selleks, et võimaldada tarbijatel sõlmida korraga mitu elektrivarustuslepingut või mitu energiajagamislepingut.“

Kuigi selle sätte ülevõtmise tähtaeg on alles 17.07.2026 tuleb seda sätet vaadata koosmõjus praeguse eelnõuga tarnijatele pandava kohustusega rakendada asjakohaseid riskimaandusstrateegiaid. Nimelt, kui tarbijatele antakse õigus omada ühe ühenduspunkti taga rohkem, kui üht mõõtmispunkti ja sõlmida korraga rohkem, kui ühe elektrivarustuslepingu, siis see põhimõtteliselt võimaldab tarbijal „reguleerida“ enda tarbimist vastavalt elektrituru kauplemisperioodi hinnale. See tähendab, et kui kauplemisperioodi hind on soodne, siis tarbida elektrit börsihinnaga sõlmitud lepingu alusel, samas, kui kauplemisperioodi hind on kallis, siis tarbida selle sama ühenduspunkti taga teist mõõtmispunkti kasutades elektrit fikseeritud hinnaga sõlmitud lepingu alusel. Viimane tähendab omakorda seda, et tarnijal ei ole võimalik prognoosida tarbija elektritarbimise kogust fikseeritud hinnaga müügilepingu raames ega seetõttu rakendada ka asjakohast riskimaandusstrateegiat, sest riskimaandusstrateegia efektiivseks rakendamiseks on vaja teada tarbitava elektri kogust.

Selline elektritarbimise korraldus muudab küsitavaks ka senise bilansihalduse korraldusega jätkamise. Kui ühe ühenduspunkti taga olevat mitut mõõtmispunkti haldavad mitu erinevat bilansihaldurit, siis muutub efektiivne bilansihaldus sisuliselt võimatuks kuna bilansihalduritel ei ole võimalik prognoosida millisest „alam-mõõtepunktist“ otsustab tarbija parasjagu elektrit tarbida.

Kuna fikseeritud hinnaga müügilepinguid tehakse reeglina vähemalt aastaks ja sellest pikemaks perioodiks, siis ootame Kliimaministeeriumi selgitust kuidas on ministeeriumil kavas kirjeldatud kahte direktiivi muudatust Eesti õigusesse üle võtta juba praegu. Praegusest sõnastusest tuleneb igal juhul otsene oht, et tarnijaid on sunnitud fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepingute pakkumisest loobuma, sest kahe nimetatud muudatuse koosmõjus pole asjakohaseid riskimaandusstrateegiaid enam võimalik rakendada.
Teadmiseks võetud
Kuna viidatud direktiivi sätete ülevõtmise tähtaeg on hilisem, siis ei võeta neid üle käesoleva eelnõuga. Lahendust välja töötades arvestame võimalike riskidega, mis võivad mitme elektrivarustuslepinguga kaasneda.
3.
Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused
Eelnõu §1 punktiga 10 sätestatakse regulatsioon, mille kohaselt peab Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused, et arendada uuenduslikke lahendusi võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks.

Eesti Energia kommentaar: kuigi eelnõu seletuskirjas viidatakse, et muudatuse eesmärgiks on suurema kulutõhususe saavutamine elektrisüsteemi käitamisel ja kulude tõhusam ümberjaotamine, siis seadusemuudatuse sõnastuses viide suurema kulutõhususe saavutamise eesmärgile puudub. Lisaks ei selgita eelnõu seletuskiri seadusemuudatuse tegelikku eesmärki. Selgitame, et paindlikkusteenuste kasutuselevõtt ei saa olla omaette eesmärgiks. Paindlikkusteenused tuleks kasutusele võtta üksnes siis, kui see võimaldab vähendada investeeringuid elektriliinidesse, võrguseadmetesse jms. kulutõhusal viisil.

Seadusemuudatuse sõnastusettepanek:
„(91) Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta elektrisüsteemi kulutõhusaks käitamiseks ja arendamiseks kasutusele paindlikkusteenused, sealhulgas tarbimiskaja ja energia salvestamise.“

Soovitame ministeeriumil täiendada eelnõu seletuskirja selgitamaks selle seadusemuudatuse ettepaneku tegelikku otstarvet.
Arvestatud







Elektrilevi OÜ




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
1) paragrahvi 3 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab, jagab või müüb omatoodetud elektrienergiat, osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud
elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;“;

Eelnõuga muudetakse aktiivse võrguteenuse kasutaja mõistet selliselt, et edaspidi on lubatav tarbijate ja tarbijate rühma vahel jagada ka sellist elektrienergiat, mis ei ole toodetud tarbija või tarbijate rühma enda kinnistul. Sellest võib järeldada, et elektrienergia jagamine muudetakse liitumispunktide üleseks, samas, kui üldist elektrijagamise regulatsiooni eelnõuga ei kehtestata. Eelnõu punktiga 4 nähakse ette elektrienergia jagamise võimalus üksnes liitumispunkti piires, peaasjalikult korteriühistutele. Seega ei ole täielikult korrektne eelnõu seletuskirjas toodu, et eelnõuga saavad aktiivsed võrguteenuse kasutajad võimaluse osaleda veelgi aktiivsemalt elektriturul – seda saab teha üksnes ühe liitumispunkti piires. Liitumispunktide ülene elektrijagamine vajab kindlasti täiendavat regulatsiooni ning sisukaid arutelusid asjaomaste turuosalistega, st kuidas see toimuma hakkab ning millist täiendavat ressurssi elektrijagamine turuosalistelt, eelkõige võrguettevõtjatelt ja elektrimüüjatelt nõuab ning millised on elektrienergia jagamisega kaasnevad mõjud.
Omatoodetud elektrienergia osas on Elektrilevi jätkuvalt seisukohal, et selleks, et elektrienergiat pidada omatoodetuks, peab elektrienergia tootmine toimuma konkreetsele tarbijale või tarbijate rühmale kuuluval kinnistul. Eelnõuga plaanitakse muudatust, mille kohaselt ei pea enam omatoodetud elektrienergia olema toodetud ja salvestatud tarbija või tarbijate rühmale kuuluval maaüksusel või hoones. Selline muudatus läheb direktiiviga selgelt vastuollu, kuivõrd aktiivne võrguteenuse kasutaja ei või elektrienergiat jagada äri- või kutsetegevuses. Kui jagatakse kolmanda isiku kinnistul toodetud elektrienergiat, siis toimub see tasu eest, st äri- või kutsetegevuse raames ehk sisuliselt asub elektrienergia tootja või salvestaja elektrimüüja rolli. Sellest tulenevalt tuleb aktiivse võrguteenuse kasutaja mõistesse tagasi lisada täpsustus, et jagada saab üksnes konkreetse tarbija või tarbijate rühmale kuuluval kinnistul toodetud või salvestatud elektrienergiat.
Täiendavalt teeb Elektrilevi ettepaneku lisada mõistesse täpsustus, mille kohaselt toimub aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud elektrienergia tarbimine, salvestamine, jagamine ja müümine ilma võrguettevõtja võrku kasutamata, st see kõik saab toimuda üksnes tarbijate ühisel panusel ja ühistest vahenditest.
Teadmiseks võetud
Käesolev muudatus hõlmab üksnes tarbijate omatoodetud energia tootmise võimalusi.
(lahti seotud tarbija kinnistust)

Regionaalne energia jagamine ei ole selle eelnõu etapiga seotud ning käsitleme teises etapis.
2.
3) paragrahvi 583 lõikes 4 asendatakse sõna „siseselt“ tekstiosaga „piires, tingimusel, et jagatud taastuvenergia tootmine ja tarbimine toimuvad sama liitumispunktiga seotud tarbija elektripaigaldise piires“;
4) paragrahvi 583 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires elektrienergiat jagades saldeeritakse kauplemisperioodil mõõtepunkte läbinud tootmis- ja tarbimissuunaline elektrienergia oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate omavahelise kokkuleppe järgi.“;

Esiteks, teeme ettepaneku viia mõlemad sätted §-i 67 (mõõtmine) juurde, kuna lisatavad muudatused reguleerivad mõõtmist. Seega võiks lisatavad lõiked olla § 67 uued lg-d 9 ja 10.
Teiseks, lg-s 5 vajab täpsustamist, kes mõõtmispunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunaline elektrienergia kogused saldeerib. Elektrilevi esmase hinnangu kohaselt võiks see toimuda selliselt, et võrguettevõtja teeb AVP-s kättesaadavaks mõõtmise andmed ning saldeerimine vastavalt tarbijate omavahelisele kokkuleppele toimub AVP-s:
Andmevahetusplatvorm saldeerib käesoleva seaduse paragrahvi 583 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti sisesel elektrijagamisel kauplemisperioodil mõõtepunkte läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia kogused.
Selguse huvides täpsustame, et liitumispunkti sisest elektrienergia jagamist saab teostada nendes kortermajades, kus toimub elektrienergia edastamine üksikostul – ühisostu korral, kus kortermajal on üks liitumispunkt, korterite vahelist elektrienergia jagamist AVP kaudu teostada ei ole võimalik, kuivõrd puuduvad korteripõhised võrguettevõtja mõõtepunktid.
Osaliselt arvestatud.
Tõstetud lõige 5 mõõtmise peatükki (eelnõus § 67 lg 9) ja täpsustatud sõnastust.
3.
5) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Võrguettevõtja peab võimaldama paindlikku võrguga ühendamist tähtajalise lepinguga, mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist, piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud (edaspidi paindlik liitumine).
(14) Võrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud piirkonnas võrgutugevdustöid edasi lükata ning paindlik liitumine tuleb muuta püsikindlaks peale võrgutugevdustööde lõpetamist.“;
Seletuskiri vajab täiendamist paindlikke liitumiste võimaldamisega kaasnevast mõjust võrguettevõtjale – tegemist on uue teenusega, mis eeldab uute liitumistingimuste väljatöötamist, paindlike liitumiste tasude arvestamise põhimõtete loomist, uute lepingutingimuste väljatöötamist ja tüüptingimuste muutmist, paindlike liitumise kokkulepete haldamise ja paindlike liitujate kaugjuhtimise tehnilise võimekuse loomist, juhtimiskeskusele paindlike liitumispunktide kohta uue infokanali loomist jne. Kõigi nende tegevustega kaasneb võrguettevõtjale kulu, millest olulisem on kaugjuhtimise võimekuse väljaarendamiseks vajaliku IT süsteemi (DCM) arendamine kulu – hetkel on Elektrilevi süsteemi arendamiseks teinud kulusid ca 460 000 euro ulatuses, ettenähtavad on kulud veel 320 000 euro ulatuses ning on teada, et täiendavad kulud kaasnevad DCM süsteemi integreerimisega teiste süsteemidega, mille kulu ei ole Elektrilevile hetkel veel teada.
Elektrilevi on hetkel paindlike liitumiste raamistikku ja tingimusi alles välja töötamas – võrguga on pilootprojektide raames liidetud esimesed paindlikud liitujad (tootjad), kelle võrguühenduse kasutamist võrku antaval suunal piiratakse sisuliselt käsitööna. Tarbimistingimustega paindlike liitumiste kogemus Elektrilevil hetkel veel puudub, kuivõrd tegemist on ka kogu maailmas veel võrdlemisi uudse konseptsiooniga. Kui alates 500 kW tootmisseadmetel on kaugjuhtimise võimekus välja ehitatud, siis väiksema tootmisvõimsusega tootmisseadmete ning tarbijate kaugeltjuhtimiseks tuleb luua eraldi võimekus. Täpsemad lahendused on hetkel välja töötamisel ning eeldavad samuti pilootprojektide läbimist.
Suuremal hulgal on Elektrilevil võimalik paindlikke liitujaid hallata ja juhtida, kui välja saab arendatud kaugjuhtimiseks vajalik IT süsteem. Süsteemi arendamine toimub paralleelselt pilootprojektidega, mille tulemustest lähtuvalt luuakse süsteemi ka vajalikud funktsionaalsused. Kuna süsteem on alles arendamisel, siis ei ole lõpuni teada, millistel tingimustel oleks Elektrilevil võimalik suuremal hulgal tarbijaid ja tootjaid kaugjuhtida ehk paindlike liitumiste tingimusi ei ole praeguse vähese kogemuse pinnalt võimalik määrata.
Samuti tuleb arvestada ka asjaolu, et täna kehtivatest liitumistingimustest tulenevalt on valdav osa liitumisega kaasnevatest investeeringutest liituja endi kanda, mistõttu vajaks täiendavat sisustamist ka, mida täpsemalt kohalikus kontekstis täiendab olukord, kus “võrgu võimsus on uute ühenduste jaoks on piiratud”.
Sellest tulenevalt saab Elektrilevi paindlikke liitumisi võimaldada järk-järgult üha laiapõhjalisemalt ning vastavalt olemasolevatele tehnilistele lahendustele ning jaotusvõrgu arengukavas kokkulepitud ootustele. Esimeses järgus tekib valmisolek ja vajalikud eeldused valitud piirkondades paindlikult elektritootjate ühendamiseks. Järk-järguliselt laieneb võimekus kogu Elektrilevi võrgu üleselt. Paralleelselt käivad arendustööd selle nimel, et luua vajalikud eeldused ka tarbijate paindlikuks liitumiseks ja ka seda perspektiivis kogu jaotusvõrgu teeninduspiirkonna ulatuses.
Täiendavalt märgime, et Elektrilevil ei pruugi olla võimalik paindlikkus liitumislepingus märkida lepingu tähtaega, kuivõrd see on seotud võrguinvesteeringu realiseerimisega. Kuigi investeeringute valmimisel on hinnangulised tähtajad, siis sõltub võrgu arendamine mitmetest asjaoludest – võrguettevõtja eelarvelistest vahenditest (võrgutasu ei kata investeeringute vajadusi täies ulatuses), planeerimise ja ehitamise käigus ilmnenud takistustest (keelualad, vaidlused maaomanikega) jne. Seega saab paindlik liitumine olla piiratud võrgu ehitustööde valmimisega, mis ei pruugi võrguettevõtjale kuupäevaliselt teada olla.
Samuti, kuigi eelnõu seletuskiri ja direktiiv näevad seda ette, siis eelnõus puudub võimalus pakkuda paindlikku liitumist püsiva lahendusena olukorras, kus võrgu arendamine antud piirkonnas ei ole optimaalne või kui turuosaline ise on püsiva paindlikku liitumisega nõus (nt salvestid).
Sellest tulenevalt teeb Elektrilevi ettepaneku täiendada eelnõu sõnastusi järgnevalt:
„(13) Võrguettevõtja võimaldab paindlikku võrguga ühendamist üldjuhul tähtajaliselt, mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist, piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud (edaspidi paindlik liitumine). Paindlikku liitumist võimaldatakse tähtajatult piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja hinnangul optimaalne või kui turuosaline on tähtajatus paindlikkus liitumises võrguettevõtjaga kokku leppinud.“
(14) Võrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud piirkonnas võrgutugevdustöid edasi lükata ning paindlik liitumine tuleb muuta püsivaks peale võrgutugevdustööde lõpetamist, välja arvatud, kui paindlik liitumine on tagatud tähtajatult.“;
Kuivõrd Elektrilevil puudub hetkel võimekus kõikidele turuosaliste gruppidele paindlikku liitumist võimaldada, siis tuleb seadust täiendada võrguettevõtja õigusega paindliku liitumise võimaldamisest keeldumisega juhul, kui võrguettevõtjal puudub selleks vajalik tehniline võimekus.
„(15) Võrguettevõtja võib põhjendatud juhul paindliku liitumispakkumise väljastamisest keelduda, eelkõige juhul, kui võrguettevõtjal puudub paindliku liitumisühenduse pakkumiseks tehniline võimekus.“
Arvestatud

4.
7) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:
„§ 651. Nõuded elektrivõrkudele ja võrguteenusele riigi julgeoleku tagamiseks
(1) Võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.
(2) Võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 2 nimetatud asjaolude tõttu.
(3) Suure riskiga riist- või tarkvara hinnates arvestatakse muu hulgas elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 3 loetletud teavet.
(4) Tegevusloaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara hankides käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudest.“;

Sellises sõnastuses sätted jätavad riigi julgeoleku riskide hindamise võrguettevõtjale, kellel vastav pädevus puudub. Plaanitavatele sätetele peaks lisanduma täiendav regulatsioon (nt elektrituru toimimise võrgueeskirjas), mis sätestaks, millise riist- ja tarkvara puhul on elektroonilise side seaduses nimetatud asjaoludega arvestamine kohustuslik, millised on täiendavad kaalutlused, millega peaks võrguettevõtja arvestama jne. Elektrilevi teeb ettepaneku kõnealust paragrahvi Kliimaministeeriumiga eraldi arutada.
Teadmiseks võetud.

Võrguettevõtja peab enda toimepidevusplaanides ning teostatavatel hangetel hindama küberriske. Eraldi nimekiri, mis tooks välja kõik tark- ja riistvara, pole võimalik seaduse tasandil välja tuua. Lähtuda tuleb loogikast, ehk kas ja kuidas on riist- ja tarkvara seotud terviksüsteemiga ja milline võib olla mõju teenuse toimepidevusele.

Lisaks on võimalik võrguettevõtjal läbi ETKA saada ka suuniseid ja vastavaid kontakte, kes aitavad riski täpsemalt hinnata ja lahti mõtestada.

Eraldi arutelu pidamine on vajalik, sh tuleb kaasata ka teised puudutatud osapooled.
5.
8) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Võrguettevõtja teavitab võrguteenuse kasutajat kauplemisperioodi netomõõtmise ja liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemustest ning nende alusel osutatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestusest kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga. Samuti teavitab võrguettevõtja elektrienergia müüjat kauplemisperioodi netomõõtmise ja liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemustest nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate puhul, kellele see müüja elektrienergiat müüb.“;

Võrguettevõtja edastab mõõteandmed andmevahetusplatvormile ning mõõteandmetest tarbijat ja elektrimüüjat eraldi ei teavitata. Seega on mõõteandmetest teavitamise kohustus ajale jalgu jäänud ning tuleks viia vastavusse tegelikku olukorraga:
„(5) Võrguteenuse kasutajale tehakse andmevahetusplatvormil kättesaadavaks kauplemisperioodi netomõõtmise ja liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemused ning nende alusel osutatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestus kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga. Samuti tehakse andmevahetusplatvormil kättesaadavaks kauplemisperioodi netomõõtmise ja liitumispunkti piires elektrienergia jagamise tulemused elektrienergia müüjale nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate osas, kellele see müüja elektrienergiat müüb.“;
Ka juhib Elektrilevi tähelepanu, et Kliimaministeeriumi ette valmistatud erinevate eelnõude tulemusena tekivad tulevikus ühe võrguühenduse suhtes mitmed erinevad mõõteandmed: tegelikud mõõteandmed, netomõõdetud andmed ja jagatud elektrienergia kogused. Kui võrguettevõtja saab võrguteenuse kasutajale selgitusi jagada tegelike mõõteandmete ja netomõõdetud andmete kohta, siis jagatud elektrienergia koguste arvestust võrguettevõtja selgitama ei peaks, kuna tehingud toimuvad AVP-s. Seega vajab läbi mõtlemist, kes edaspidi hakkab võrguteenuse kasutajatele jagatud elektrienergia koguste kohta selgitusi jagama ning lahendama ka nendega kaasnevaid vaidlusi.
Ka mainime ära, et Elektrilevi seisukoht netomõõtmise osas ei ole muutunud – riik ei ole hinnanud netomõõtmisega kaasnevat negatiivset mõju võrguettevõtjatele ega hinnanud, millisel määral suurendab netomõõtmine võrguteenuse hinda.
Teadmiseks võetud
Elts § 67 lg 5 on tunnistatud kehtetuks.
6.
12) paragrahvi 761 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:
„(24) Üldteenuse osutamise konkursi korras algatamisest teavitab võrguettevõtja oma veebilehel.
(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud konkursi korraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“;

Teeme ettepaneku lisada paragrahvi 761 lõige 26, mille kohaselt kooskõlastab üldteenuse osutamise tüüptingimused Konkurentsiamet:
(25) Võrguettevõtja kooskõlastab üldteenuse osutamise konkursi tingimused enne konkursi väljakuulutamist Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet teeb konkursi tingimuste osas kooskõlastamisotsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
Mitte arvestatud
Kuna määrusega kehtestatakse konkursi läbiviimise kord, puudub vajadus tingimuste kooskõlastamiseks Konkurentsiametiga.
7.
Tagamaks üldteenuse osutamise jätkuvus ja tarbijate jaoks üleminek ühelt müüjalt teisele   võimalikult sujuvalt, teeme ettepanku lisada § 762 juurde lõiked 3 ja 4 järgmises sõnastuses: 
(3) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud uuele üldteenuse osutajale edastama üldteenuse osutamisega seotud kliendiandmed ja  arveldusinfo tagamaks teenuse osutamise ülemineku ilma kliendipoolsete täiendavate tegevusteta. 
(4) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud esitama teenuse lõppemise järgselt korrigeerivad arved kuni 12 kuu ulatuses nende arveldusperioodide eest, mille osas on võrguettevõtja mõõteandmeid korrigeerinud ning korrigeerimisperiood ulatus üldteenuse osutamise perioodi
Arvestatud
Eelnõud täiendatud
8.
Kuivõrd Elektrilevi on hetkel sõlminud hankelepingu üldteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks avatud tarne katkemise korral kehtivusega kuni 31.05.2027, siis tuleks eelnõud täpsustada rakendussättega, mille kohaselt ei muuda konkurssi korraldamise kohustus kehtetuks enne eelnõu jõustumist sõlmitud lepinguid üldteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks avatud tarne katkemise korral.
Arvestatud
Eelnõusse lisatud rakendussäte
9.
Sarnaselt üldteenuse osutamist puudutavatele sätetele tuleb riigihange korraldamise kohustus asendada konkurssi korraldamise kohustusega ka § 44 lõikes 41, mis reguleerib elektrienergia müüki avatud tarne katkemise korral:  
 
(41) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise. Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimusel konkurssi, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures sidusettevõtjat. 
Arvestatud
10.
10) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
 (91) Konkurentsiameti kasutatav võrgutasude metoodika peab looma võrguettevõtjale stiimulid võtta kasutusele paindlikkusteenused, et arendada uuenduslikke lahendusi võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks.“;
Võrgutasude metoodika ise ei kajasta stiimuleid, vaid reguleerib kulude kuulumist võrgutasude hulka. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisatud lõiget täpsustada, et oleks üheselt see põhimõte arusaadav: 
(91) Võrgutasude metoodika peab kajastama võrguettevõtjale paindlikkusteenuste kasutamisega seotud tekkinud põhjendatud kulusid, muuhulgas luues võrguettevõtjale stiimulid paindlikkusteenuste kasutusele võtuks, arendades selleks uuenduslikke lahendusi olemasoleva võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks. 
Arvestatud
11.
13) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:
„(14) Võrguettevõtja ei või katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.
Lõikes 14 toodud tähtaeg 60 päeva on liialt pikk – selle aja jooksul võib suurema tarbimisega klientide võlgnevus kujuneda selliseks, mida tarbija ei ole enam võimeline tasuma. Selle vältimiseks teeme ettepaneku vähendada 60 päeva 30 päevani:

„(14) Võrguettevõtja ei või katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 30 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.“
Arvestatud
12.
17) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile liidese, mis võimaldab käesoleva seaduse § 583 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires elektrienergia jagamises osaleda ning oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate omavahelise kokkuleppe järgi mõõtepunktide vahelist saldot arvutada.“;

Selguse huvides oleks mõistlik panna süsteemihaldurile kohustus AVP-s luua ka võimalused tüüpseteks arvelduspõhimõteteks, et vähendada erisisuliste kokkulepete haldamise ja täitmisega kaasnevat halduskoormust. Teeme ettepaneku lg 5 lõppu lisada uus lause järgmises sõnastuses:
/--/ Süsteemihaldur tagab andmevahetusplatvormi kaudu valiku arvelduspõhimõtteid, mida kasutada selliseks saldeerimiseks.
Arvestatud


Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019.a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine

13.
Kuna võrguettevõtja peab konkurssi korraldama nii üldteenuse osutaja kui ka elektrimüüja leidmiseks avatud tarne katkemise korral, siis on mõistlik, et vastav teenuse osutaja leitakse ühe konkurssi raames. Ka praegu osutab Elektrilevi nimel mõlemal juhul teenust üks riigihanke teel leitud elektrimüüja.
Elektrilevi teeb ettepaneku muuta määruse eelnõu § 338 järgnevalt:
(1) Võrguettevõtja korraldab ühise konkurssi müüja leidmiseks üldteenuse osutamiseks ja teenuse osutamiseks avatud tarne katkemise korral.
(2) Teate konkursi väljakuulutamise kohta (edaspidi konkursi teade) edastab võrguettevõtja 30 päeva enne pakkumiste esitamise tähtpäeva.
(3) Konkursi teade sisaldab järgmist teavet:
1) pakkumise korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress;
2) konkursi objekti kirjeldus;
3) konkursi muud olulised tingimused.
Teadmiseks võetud
Määruse kavandit täiendatud
14.
§ 339. Konkursist osavõtmine
(1) Konkursil osaleja esitab võrguettevõtjale konkursi teates märgitud tähtpäevaks kirjalikult pakkumuse. Postitempli järgi hiljemalt nimetatud tähtpäeval postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks.
(2) Pakkumus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) osaleja nimi, asukoht, e-posti aadress, isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja juriidilise isiku korral asukohariigi registrikood või muu identifitseeritav tunnus;
2) kinnitus, et osaleja on teadlik konkursil osalemise nõuetest ning ta nõustub konkursi tingimustega;
3) osaleja seadusliku esindaja esindusõigust tõendav dokument, kui pädeval asutusel ei ole võimalik esindusõigust ise kontrollida, või lepingulise esindaja korral volikiri;
4) konkursiteates nõutud teave.
(3) Võrguettevõtja võib konkursil osaleja lepinguliselt esindajalt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja esitamist.
Esiteks, saatmise kuupäeval postitamine tekitaks ebavõrdset kohtlemist teiste pakkujate suhtes, kes saadavad pakkumise meili teel, kuna ei ole teada, millal sellisel juhul pakkumine kohale jõuab ehk millal on võimalik pakkumisi avada ja hinnata. Tekib ebamäärasuse faktor konkursile. Sellisel juhul ei oleks võimalik täita ka määruse § 3310 lõikes 6 sätestatud nõuet, kuna postitatud pakkumine ei pruugi võrguettevõtjani 3 tööpäeva jooksul jõuda ning sellisel juhul ei jääks võrguettevõtjale aega ka pakkumisi hinnata.
Meie ettepanek on § 339 lg 1 viimane lause välja jätta eelnõust. Iga pakkuja peab ise seisma hea selle eest, et tema pakkumine saab õigeaegselt tähtajaks esitatud. Selline saatmise erandi tegemine ei ole tavapärases majanduskäitumises kasutusel, samuti ei ole levinud ka posti teel pakkumise esitamine.
Teiseks, selleks, et riigil ja ka võrguettevõtjal oleks kindlus, et üldteenust osutab aus ja usaldusväärne müüja, tuleks lg-s 2 sätestada täiendavad nõuded müüjale, sh tingimused, mille alusel on võimalik saada esmane indikatsioon, kas müüja on võimeline üldteenust osutama (arvestades, et üldteenuse klientide arv on küllaltki suur). Teeme ettepaneku lisada lõikesse 2 alljärgnevad täiendavad tingimused, mida Elektrilevi kasutas ka üldteenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke läbiviimisel:
4) pakkuja kinnitust, et pakkujat või pakkuja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ei ole karistatud avaliku julgeoleku vastase või riigivõimu vastu suunatud süüteo eest, samuti aususe kohustuse rikkumise, kelmuse või korruptsiooni süüteo eest;
5) pakkuja kinnitust, et pakkujal ei ole riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
6) pakkuja kinnitust, et pakkujal on konkursi alguse kuupäeva seisule eelneva 36 kuu jooksul igal aastal vähemalt ühel kalendripäeval elektrienergia müügi lepinguid vähemalt 10 000 mõõtepunktiga;
7) pakkuja kinnitust, et pakkujal omab kõnekeskust tarbijate teenindamiseks ja infovahetuse korraldamiseks ning kasutab selleks ka teisi sidevahendeid, sh elektroonilisi sidevahendeid;
8) pakkuja kinnitust, et pakkujal on võimekus tagada võrguettevõtjale üldteenuse osutamise perioodiks tagatis, mille summa ei või olla väiksem arveldusperioodi kohta võrguettevõtja poolt prognoositavast võrguteenuse summast;
9) pakkuja kinnitust, et pakkujal on võimekus kahesuunaliseks teabevahetuseks AVP kaudu;
10) muud konkursi teates nõutud teavet.
Teadmiseks võetud
Määruse kavandit täiendatud
15.
§ 3310. Konkursi korraldamine
(1) Kirjalik konkurss korraldatakse konkursiteates märgitud ajal ja tingimustel.
(2) Võrguettevõtja määrab pakkumuse esitamiseks tähtaja arvestusega, et see jääb tööpäeval
ajavahemikku 8.00–16.30.
(3) Pakkumuses esitatud hind peab olema vähemalt konkursiteates nimetatud alghind (kui see on määratud).
(4) Pakkumus esitatakse täiseurodes.
(5) Võrguettevõtja väljastab kohe pärast pakkumuse kättesaamist selle kohta kinnituse.
(6) Võrguettevõtja teavitab kõiki osalejaid kolme tööpäeva jooksul e-posti teel vähempakkumise tulemustest koos pakkumiste pingerea ja osalejate nimedega.
(7) Madalaima hinnaga pakkumuse teinud osaleja tunnistatakse võrguettevõtja otsusega konkursi võitjaks. Otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul konkursi lõppemisest arvates ja see edastatakse vähempakkumisel osalenutele

Lõikes 2 toodud kellaajaline piirang on ebavajalik, kuna menetluslikult on mõistlik anda pakkujatele aega kuni tähtaja lõpuni, st kuni 23:59, nagu ka TSÜS § 137 üldine põhimõte ette näeb. Selline tööpäeva ajaliselt piiratud tähtaeg on iganenud lähenemine ega toeta tavapärast majanduskäitumist. Pakkujatel on sellisel juhul jätkuvalt võimalik oma pakkumine tööpäeva lõpus ära esitada, kuna ennetähtaegne pakkumise esitamine ei ole keelatud. Seega teeme ettepaneku lg 2 sõnastada järgmiselt:
(2) Võrguettevõtja määrab pakkumise esitamiseks tähtaja kuupäevalise täpsusega.
Lõike 4 sõnastus on eksitav ja võib tekitada olulisi kuluerinevusi, kuna müügimarginaalid on komakohtadega ja % arvutuses. Näiteks Elektrilevi palus viimasel üldteenuse hankel esitada pakkumused elektribörsi elektrihinnale lisatava marginaalis osas 2 komakohalise täpsusega. Teeme ettepaneku lõikes 4 täpsustada maksumuse ja selle kontrolli aluseid järgnevalt:
(4) Võrguettevõtja valib edukaks müüja, kes vastab kõikidele konkurssi tingimustele ning kelle põhjendatud kulutused tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta on kõige madalamad. Pakkumine esitatakse kahe komakohalise täpsusega. Müüjal on õigus teenuse osutamise perioodil teenuse hinda tõsta üksnes Konkurentsiameti nõusolekul.
Teadmiseks võetud
Määruse kavandit täiendatud







EVEA




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus
1.
Energia jagamise piiratus – kas võimalusi võiks laiendada?
EL direktiiv soodustab laiemat energiavahetust, sealhulgas sama alajaama piires toimuvat energiajagamist. Eesti eelnõus on see hetkel piiritletud peamiselt hoonete sisese jagamisega.
Võimalik täiendus: kaaluda energia jagamise võimaluste laiendamist, sealhulgas naaberhoonete ja ettevõtete koostöö võimaldamist sama alajaama piires. See toetaks taastuvenergia paremat kasutust ja aitaks tarbijatel vähendada energiakulusid
Teadmiseks võetud
Regionaalset energiajagamist lahendame elektrituru direktiivi ülevõtmise II etapis
2.
Tarbijate õigused ja hinnastabiilsus
EL direktiiv rõhutab vajadust tagada elektritarbijatele valikuvõimalused, sealhulgas pikaajalised fikseeritud hinnaga lepingud, mis kaitsevad hinnakõikumiste eest.
Võimalik täiendus: lisada täiendavaid regulatsioone, mis tagaksid, et tarbijatel oleks võimalus valida fikseeritud hinnaga elektrilepinguid ka turukriiside ajal ning saada paremat infot hinnakujunduse kohta.
Lahendatud SE555 raames.
3.
Paindlikud ühendused ja salvestuslahendused Direktiiv soosib paindlikke võrguühendusi ja energiavarustuse juhtimist, et toetada taastuvenergia ja energiasalvestuse laiemat kasutust. Eesti eelnõus on paindliku liitumise põhimõtted välja toodud, kuid salvestusvõimaluste ja paindlike lahenduste rakendamine pole piisavalt selge. Näiteks ei ole üheselt arusaadav, kas tähtajaline paindliku liitumise leping saab kehtida samal ajal liitumislepingu või võrgulepinguga ja millist liitumistasu ning võrgutasu tuleb maksta. Võimalik täiendus: töötada välja täpsemad reeglid, millistel tingimustel paindlikud liitumised on võimalikud ja kuidas need saaksid muutuda püsivaks lahenduseks ning kuidas energiasalvestust (nt akupangad) saaks paremini kasutada elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks.
Arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja täiendatud
4.
Energiaühistud ja taastuvenergia toetusmehhanismid
Direktiiv toetab energiaühistuid ja kogukondlikke energialahendusi, mis võimaldavad kohalikul tasandil toodetud taastuvenergiat tõhusamalt kasutada. Eesti eelnõus pole sellele selgelt viidatud. Võimalik täiendus: energiaühistutele ja kohalikele energialahendustele võiks pakkuda soodustusi või lihtsustatud regulatsioone, mis soodustaksid taastuvenergia koostööl põhinevat kasutust.
Mitte arvestatud
Ei ole direktiivi osa
5.
Börsivälise kauplemissüsteemi puudumine – takistus kodutarbijatele, väikeettevõtetele ja kohalikele tootjatele
EL direktiiv rõhutab, et tarbijatel peab olema võimalik osaleda energiaturul paindlikult, sealhulgas läbi kohalikul tasandil toimuvate otsekokkulepete ja energiaühistute. Eestis on tarbijatel juurdepääs oma andmetele, kuid puudub süsteem, mis võimaldaks väiksematel tootjatel ja tarbijatel omavahel kaubelda ilma elektribörsi vahenduseta.
• Praegu saavad tarbijad küll osta elektrit börsilt või otselepingutega suurtelt tootjatelt, kuid puudub mehhanism, mis võimaldaks väikestel tootjatel, kodutarbijatel ja väikeettevõtetel teha omavahel otselepinguid lokaalses võrgus.
• Energiaühistud ja kohalikud tootjad, kes tahaksid jagada või müüa üleliigset elektrit oma naabritele, on sunnitud tegutsema suuremate vahendajate kaudu või maksma täiendavaid võrgutasusid, kuigi energia ei liigu füüsiliselt läbi ülekandevõrgu. Võimalik täiendus: töötada välja kohalik energiakaubanduse platvorm või regulatsioon, mis võimaldaks börsiväliseid otsekokkuleppeid, kui elektri liikumine toimub lokaalselt (nt sama alajaama piires).
Mitte arvestatud
Ei ole selle eelnõu osa







Elering AS




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Juhime tähelepanu, et eelnõu peab põhivõrgu kontekstis arvestama käesoleval hetkel Riigikogu menetluses oleva eelnõu 556 SE-ga, mille kohaselt korraldatakse elektrituruseaduse (ELTS) ja määrusega „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ ümber põhivõrguga liitumise süsteem. Viidatud eelnõust lähtuvalt võimaldatakse tulevikus põhivõrguga tootmissuunalist liitumist alati kindla võimsusega (firm capacity) ja põhivõrguettevõtja kompenseerib vajadusel alles hilisemalt tootjale võrgupiirangute tekkimise korral elektrienergia Eesti hinnapiirkonna börsihinna ning hüvitab lisaks tootjale, kellel oli õigus neil tundidel saada taastuvenergia toetust, samas ulatuses saamata jäänud tulu. Seega on direktiivi (EL) 2024/1711 ja sellest lähtuva ELTS-i eelnõus sisalduvate paindlikku liitumise reeglid tagatud juba eelnõuga nr 556 SE-ga. Sellest lähtuvalt kommenteerime direktiiviga (EL) 2024/1711 seotud eelnõud järgmiselt:
1. direktiivi 2024/1711 ülevõtmisega seotud ELTS-i eelnõu on uue põhivõrguga liitumise kontseptsiooni tõttu vähemalt tootmissuunalise paindlikkuse pakkumise nõude vaatest vastuolus ELTS-i eelnõuga nr 556 SE, kuna viimase alusel peab iga tootmissuunaline liituja tasuma kohe liitumissuhte alguses fikseeritud liitumistasu komponendina fikseeritud ulatus ka võrgutugevdustasu ja liituja saab alati liitumisel taotletud soovitud kindla võimsuse. ELTS-i eelnõu 556 SE ei näe ette selle süsteemi osas ette ühtegi erandit. Sellest lähtuvalt ei saa tulevikus põhivõrgus tootjatele võimaldada kindla tootmisvõimsusega hinnakirjapõhise liitumistasu eest liitumist eelnõu § 65 lg 13 alusel paindlikult tähtajalise lepinguga. Seetõttu on eelnõu viidatud küsimuses omavahel vastuolus;
2. paindlik liitumine põhivõrgus on teoreetiliselt mõeldav ainult tarbimissuunalisel liitumisel, kuid selles peaks direktiivi 2024/1711 ülevõtmisega seotud eelnõu sätted seda eristama. Hetkel sellist eristamist eelnõus ei sisaldu;
3. direktiivi 2024/1711 ülevõtmisega seotud ELTS-i eelnõu § 65 lg 14 sisalduv reegel, mille kohaselt kõik võrgutugevdustöid ei tohi „edasi lükata“ ja need tuleb alati valmis ehitada, ei ole kooskõlas lähenemisega, mida hindab Konkurentsiamet Eleringi võrgu arengukava raames – st kõikide võrgutugevdustööde teostamine, mis tagaks alati 100% ajast võimuse kasutamise, ei ole alati ühiskonnale soodsaim lahendus. Täiendavalt peab võrguettevõtjal olema võimalik arengukavas võrguinvesteeringuid korrigeerida näiteks olukorras, kus piirkonnas täiendavalt lisandunud kindla võimsuse tagamiseks mitmele tootjale on kuluefektiivsem esialgse võrguinvesteeringu asemel teostada alternatiivne võrgutugevdustöö. Samuti võib mõistliku võrgutariifi hoidmise vaatest olla oluliselt otstarbekam jätta teatud võrgutugevdustööd tegemata või teha neid planeeritust hiljem ja hüvitada liitujale võrgust tulevad piirangud nagu on viidatud vastuse punktis 1. Eleringi hinnangul ei saa ei ole direktiiv (EL) 2024/1711 mõte sellistlähenemist keelata ja seega tuleks eelnõu § 65 lg 14 selles küsimuses täpsemaks sõnastada.

Kokkuvõttes ei arvesta Elering AS-i hinnangul direktiivi 2024/1711 ülevõtmise eelnõu paraku eelnõuga nr 556 SE seda tuleb põhivõrgu kontekstis kindlasti täpsustada. Ühtlasi oleme valmis oma ettepanekuid suuliselt ministeerimile selgitama ja vajadusel pakkuma konkreetseid sõnastusettepanekuid.
Arvestatud








AS Elenger Grupp




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Avatud tarnija kohustus kasutada riskimaandusstrateegiaid
Eelnõu § 1 punkt 2 näeb ette, et elektrituruseaduse (ELTS) §-i 44 täiendatakse lõikega 11 , mis seab avatud tarnijale kohustuse tagada asjakohaste riskimaandusstrateegiate abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamine. Sellise kohustuse täitmine on praktikas teostamatu, suurendab turuosalistele regulatiivset koormust, vähendab fikseeritud hinnaga pakkumisi ning tõstab elektrihinda tarbijatele.
Seetõttu palume Eelnõu § 1 p 2 Eelnõust välja jätta ja riskimaandusstrateegiate kasutamise kohustust mitte kehtestada.
Alljärgnevalt esitame ka oma detailsemad põhjendused.
Elektriturul puuduvad futuurid või muud avalikult kaubeldavad instrumendid ning ka OTC turul likviidsus puudub. Eesti turuosaliste jaoks on seega hetkel ainsad likviidsed, avalikult kaubeldavad ja Eestis hinnariski maandamiseks kättesaadavad riskimaandusinstrumendid FI-EE ja EE-LV piiridel jaotatavad finantsülekande õigused (financial transmission right, lühendatult FTR). Turuosalistele teadaolevalt on Elering esitanud Konkurentsiametile ettepanekud nimetatud FTR-ide jaotamise vähendamiseks, mis vähendab veelgi Eesti turuosaliste võimekust täita Eelnõus ettenähtud „asjakohaste riskimaandusstrateegiate“ rakendamise kohustust. Lisaks sellele, et FTR-ide kogus on piiratud, on ka nende ajaline kättesaadavus piiratud – FTR-e saab osta ainult korra aastas ning viimase aja praktikat arvestades ei anna ka need piisavat kindlust, kuna need võidakse ära võtta kui füüsilise ühendusega on probleeme. On olemas ka kuu-ette müüdavad FTRid, kuid fikseeritud hinnaga elektrimüügilepingute riskimaandusstrateegiana neid kasutada ei saa, kuna üldjuhul soovitakse hinda fikseerida pikemaks ajaks kui 1 kuuks (pigem 6 kuud, 1 aasta või enam).
Eelnevat arvestades oleks planeeritaval sättel tegelikkuses tarbijat kahjustav mõju, vähendades fikseeritud hinna kättesaadavust ja suurendades fikseeritud hinnaga pakutava elektri hinda.
Tulenevalt sellest, et riskimaandamise instrumente ei ole igal ajal piisaval hulgal kättesaadav ning turuosalised ei pruugi olla valmis võtma regulatiivseid riske, on pigem tõenäoline, et väheneb nii fikseeritud hinna pakkujate arv kui ka fikseeritud hinnaga turule pakutava elektrienergia kogus. Samuti on tõenäoline, et praktikas suurendab sellise nõude kehtestamine fikseeritud hinnaga elektri hinda tarbijale, kuna regulatsioonist tuleneva kohustuse tõttu on elektrimüüja sunnitud riskimaandamis instrumente ostma nö iga hinna eest, makstes seeläbi paratamatult kõrgemat hinda. Kusjuures, sellise kohustuse kehtestamine iseenesest võib vastavate instrumentide turuhinda tõsta ja seeläbi tõsta ka tarbijatele pakutavat fikseeritud hinda. Sarnast regulatsioonide mõju näeme eeloleva suve maagaasihinnas, mis on tavapärasest kõrgem just nimelt õigusaktidest tuleneva mahutite täitmise kohustuse tõttu. Alternatiivina on elektrimüüjal võimalik hinnastada fikseeritud hinna sisse risk, et seadusest tuleneva kohuse mitte täitmisega võib kaasneda nii otsene varaline kahju (trahvid, sunniraha), kui ka kaudne varaline kahju (negatiivne mainekahju, mis omab negatiivset mõju müügimahtudele). Eelnevast tuleneb, et antud sätte kehtestamisel on pigem vastupidine mõju Eelnõu seletuskirja kohaselt kavandatavast mõjust. Eelnõu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud, et "elektrimüüjate kohustusel kasutada riskimaandusstrateegiaid on suur sotsiaalse kasu potentsiaal, nagu tarbijate kaitse hinnakõikumise eest, elukalliduse leevendamine.". Kui aga tegelikkuses fikseeritud hinnaga pakkumiste ja pakkujate hulk turul väheneb, väheneb ka tarbijate võimalus fikseeritud hinnaga elektrit osta ning seega tarbijate kaitstus hinnakõikumise eest pigem väheneb. Samuti ei ole antud regulatsioonil elukallidust leevendavat mõju, kuna see pigem tõstab fikseeritud hinnaga elektri hinda.
Mitte arvestatud
Riskimaandusstrateegiate rakendamine on vajalik direktiivist tulenevalt. Riskimaandusstrateegiate rakendamise nõue ei tähenda seda, et kõik võimalikud riskid peaksid olema avatud tarnijal maandatud, vaid seda, et avatud tarnija neid instrumente kasutab. Kui Konkurentsiamet järelevalvet teostab tuleb tal Eesti turu olukorra ja võimalustega arvestada. Ministeeriumile teadaolevalt on NordPool loomas Baltikumi piirkonda uued finantsinstrumendid, mis võimalusi hinnariske maandada parandavad.
Lisaks selgitame, et direktiivist ei ole üle võetud võimalusi kohustada avatud tarnijaid soetama teatud osa müüdavast elektrist PPA-dega ja konkreetne valik kuidas oma riske maandada ja millises ulatuses jääb avatud tarnijale.

2.
Elektrivõrgust lahtiühendamise ja elektrilepingu lõpetamise keeld vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajal
Eelnõu § 1 punktid 13 ja 14 näevad ette, et ELTS § 90 ja 92 lisatakse absoluutne keeld katkestada tarbija võrguühendus või lõpetada elektrileping ajal mil toimub tarbija poolt algatatud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetlus. Välistatud on igasuguste tarbijate võrguühenduse katkestamine või elektrilepingu lõpetamine ning seda ka juhul, kui esinevad muud, vaidlusega mitteseotud alused võrguühenduse katkestamiseks või lepingu lõpetamiseks (nt tarbija ei maksa vaidlusega mitte seotud arveid). Elektrivõrgust lahtiühendamise keeld on ajaliselt piiratud, kuid elektrilepingu lõpetamise keeld kehtib sisuliselt piiramatult. Selline absoluutne, kõikide tarbijate suhtes kehtiv ja ajaliselt määramatu õiguskaitsevahendi kasutamise keeld ei ole sisuliselt põhjendatud ja on ka otseselt vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku:
1) muuta Eelnõu § 1 punkti 14 ja sõnastada antud punktiga ELTS §-i 92 lisatav lõige 42 järgmiselt: „(42 ) Kui füüsilisest isikust tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või müüja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu elektrilepingut üles öelda. Müüja võib elektrilepingu üles öelda käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.“;
2) muuta Eelnõu § 1 punkti 13 ja sõnastada antud punktiga ELTS §-i 90 lisatav lõige 14 järgmiselt:
„(14) Kui füüsilisest isikust tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või võrguettevõtja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu katkestada tarbija võrguühendust. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud.“.

Alljärgnevalt esitame ka oma detailsemad põhjendused alateemade kaupa:
a) Kaitsemeetme sisuline ulatus
Direktiiv 2019/944 artikkel 28a punkti 2 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada et tarnijad ei lõpeta lepinguid ega ühenda tarbijaid elektrivõrgust lahti põhjustel, mille tõttu tarbijad on esitanud kaebuse vastavalt artikli 10 lõikele 9 või mille suhtes kohaldatakse artikli 26 kohast vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi. Direktiivist ei tulene, et elektrilepingu lõpetamise keeld peab olema absoluutne, st selline, et müüja ei või mitte mingil juhul vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse ajal elektrilepingut lõpetada, sh ka juhul kui tarbija menetluse ajal ei tasu arveid. Vastupidi, direktiivis on seda aspekti käsitletud ning on selgelt öeldud, et võrgust lahtiühendamise ja lepingu lõpetamise keeld peaks kehtima üksnes vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude suhtes ja kohtuvälise menetluse kuritarvitamist (sh menetluse ajal edasiste arvete tasumata jätmist) tuleb vältida (vt direktiivi 2024/1711 preambula punkti 271).

Siinkohal juhime ka tähelepanu, et Eelnõuga võetakse Direktiiv 2019/944 artikkel 28a üle vaid osaliselt. Antud artikkel näeb ette, et kaitsetute tarbijate ja energiaostuvõimetute tarbijate elektrivõrgust lahtiühendamise eest kaitsemisel tuleks rakendada mitmeid asjakohaseid meetmeid, millest vaid üks on võrgust lahtiühendamise ja lepingu lõpetamise keelamine. Direktiivi artikkel 28a punktis 3 on ettenähtud ka rida muid meetmeid (tarbijate juhendamine, informeerimine, toetuste andmine), mida on võimalik täpsemalt vajalikule sihtgrupile suunata, mistõttu oleks nende mõju tõenäoliselt suurem. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, et ühtegi teist meedet oleks kavas kasutusele võtta. See tähendab, et riik ei tegele ühiskonnas esinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisega vaid paneb sellest tekkiva koormuse üksnes ettevõtjate kanda.

b) Kaitsemeetme ajaline kestus
Eelnõu kohaselt on võrguühenduse katkestamise keeld ajaliselt piiratud – võrguettevõtjal on õigus tarbija võrguühendus katkestada ka juhul, kui kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud. Sarnast ajalist piirangut ei ole aga ette nähtud elektrilepingu lõpetamise keelu kehtestavas sättes, jättes elektrilepingu lõpetamise keelu kehtima sisuliselt piiramatult („kuni see menetlus on lõpetatud“).

Juhime tähelepanu, et elektrilepingu lõpetamise tagajärjel ei katkestata tarbija elektrivarustust, mistõttu on elektrilepigu lõpetamise tagajärjed tarbijale selgelt leebemad, võrreldes elektrivõrgust lahtiühendmisega. Jääb arusaamatuks, miks soovitakse Eelnõuga tagada tarbijale pikaajalisem kaitse tarbijat vähem mõjutava tagajärje eest. Samuti on arusaamatu, miks kaitstakse üksnes võrguettevõtja majanduslikku huvi, andes talle 60 päeva möödudes siiski õiguse keelduda teenuse osutamisest, kui selle eest ei tasuta, pannes samal ajal elektrimüüja olukorda, kus ta on sunnitud määramatu aja jooksul andma kaupa üle tarbijale kes selle eest ei tasu. Selline ettevõtjate põhjendamatult erinev kohtlemine on lubamatu.

c) Kaitsemeetme subjektid
Eelnõu näeb ette kõnealuse kaitsemeetme rakendamise kõikidele tarbijatele, sh äritarbijatele. Direktiiv 2019/944 artikkel 28a punkti 1 kohaselt on liikmesriikidel aga kohustus tagada, et kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad on täielikult kaitstud elektrivõrgust lahtiühendamise eest, võttes selleks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas lahtiühendamise keelamine ja muud samaväärsed meetmed. Direktiivist ei tulene, et äritarbijaid tuleb lahtiühendamise eest kaitsta samal määral, mil kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad.

Eesti õiguskorra ja lepinguõiguse üheks aluspõhimõtteks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikega 2 sätestatud põhimõte, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Elektrivõrgust lahtiühendamine ja elektrilepingu lõpetamine on võlaõigusseaduse kohased õiguskaitsevahendid (VÕS § 110 ja § 116). Elektrivõrgust lahtiühendamise ja elektrilepingu lõpetamise keeld piiravad otseselt nende õiguste kasutamist. Igasugune õiguste piiramine peab olema proportsionaalne ja põhjendatud. Kui füüsilisest isikust tarbijate, sh kaitsetute tarbijate ja energiaostuvõimetute tarbijate puhul võib sellise keelu kehtestamist pidada proportsionaalseks ja vajalikuks, siis riigi sekkumine äriühingute vahelistesse lepingulistesse suhetesse nii ilmselgelt põhjendatud ei ole. Ka Eelnõu seletuskirjast nähtub, et antud katsemeetme eesmärk on eelkõige füüsiliste isikute kaitse.

Kehtiv ELTS § 90 lg 7 kaitseb elektrivõrgust lahtiühendamise eest üksnes füüsilisest isikust tarbijaid ning ka mitte kõiki, vaid üksnes neid, kes kasutavad elektrienergiat eluruumis, mida kasutatakse alalise elukohana. Sellest nähtub, et äriühingute vahelisse õigussuhtesse sekkumist ei ole peetud põhjendatuks. Seletuskirjast ei nähtu, mis kaalutlustel on nüüd jõutud järeldusele, et veelgi üldisema elektrivõrgust lahtiühendamise ja elektrilepingu lõpetamise keelu rakendamine äriühingute vahelisest suhtes on põhjendatud.

Üldise märkusena peame vajalikuks ka selgitada, et eelnõu seletuskirjas toodud mõjuanalüüs ei ole kõnealuste sätete osas adekvaatne. Mõjuanalüüsist jääb mulje, et võla tõttu katkestatakse elektrivarustus või lõpetatakse elektrimüügileping valdavalt just sellistel tarbijatel, kes on haavatavamad (peredele, kus on väikesed lapsed, tervisemuredega liikmed jms). Selline ettekujutus ei vasta tegelikkusele. Pigem kasutatakse niivõrd rangeid võlameetmeid tarbijate suhtes, kes on pikemat aega võlgnevuses või kelle maksekäitumisest nähtub, et arved jäetakse tasumata pahatahtlikult. Näiteks on hulk tarbijaid, kes kütteperioodil ei tasu enegia eest esitatud arveid, kuna kütteperioodil on võrgust lahtiühendamise võimalused juba täna piiratud. Paraku näitab praktika, et sellise käitumismustri omaks võtmisel praktiseeritakse seda aastaid ja ka aastakümneid. Näeme reaalset ohtu, et sellise maksekäitumisega tarbijad hakkavad kuritarvitama ka Eelnõuga kavandatavat võrguühenduse katkestamise ja lepingu lõpetamise keeldu, kui see kehtestatakse Eelnõus kavandatud kujul (absoluutse ja ajalise piiranguta) ning ilma täiendavaid kuritarvitamise vältimise meetmeid rakendamata.

Ebatäpne ja põhjendamatu on ka Eelnõu seletuskirjas mõjude analüüsi osas toodud väide, et tarbijate kaitsmine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal avaldab olulist sotsiaalset ja demograafilist mõju, aidates tagada sotsiaalset õiglust, võrdsust ja turvalisust. On vältimatu, et kui regulatiivselt piiratakse ettevõtjate võimalusi kasutada tavapäraseid õiguskaitsevahendeid, siis kajastub see vähemal või rohkemal määral kaupade ja teenuste hinnas. See toob kaasa olukorra, kus ülejäänud heausksed tarbijad, kes oma lepingulisi kohustusi korrektselt täidavad, maksavad kinni kulud, mida tekitavad pahatahtlikud kliendid ja mida ettevõtja ei saa tõhusalt võlglastelt sisse nõuda. Selline olukord mitte ei taga sotsiaalset õiglust ja võrdsust, vaid vastupidiselt suurendab ebaõiglust ning võib tekitada ebasobiva muutuse tarbijate maksekäitumises.

Arvestatud
3.
Normitehniline märkus
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse mõiste „aktiivne võrguteenuse kasutaja“ definitsiooni. Juhime tähelepanu, et kehtiva redaktsiooni kohaselt sisaldab antud säte ka mõiste „omatoodetud elektrienergia“ definitsiooni, mis aga Eelnõus toodud sõnastuse kohaselt ära kaotatakse.

Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas mõiste „omatoodetud elektrienergia“ deinitsiooni ära kaotamine on olnud taotluslik. Juhime tähelepanu, et mõiste „omatoodetud elektrienergia“ jääb kasutusele mitmesse ELTS sättesse, mille tõlgendamisel võib seetõttu tekkida raskusi. Kui Eelnõu koostajad on mõelnud, et edaspidi tuleb ELTS sätetes omistada väljendile „omatoodetud elektrienergia“ tavakeeles kasutuses olev tähendus, siis edasiste arusaamatuste vältimiseks tuleks vastav selgitus lisada Eelnõu seletuskirja.
Arvestatud







Justiits- ja Digiministeerium




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Eelnõu § 1 p 7 (ELTS § 651) – lisatava sätte sõnastuse kohaselt laieneb riigi julgeolekuga arvestamise kohustus kõigile võrguteenust osutavatele ettevõtjatele, seda nii põhivõrgu kui ka jaotusvõrgu kaudu teenuse osutamisel. Tegu on uue piiranguga, mis riivab võrguettevõtjate ettevõtlusvabadust. Palume seletuskirjas esitada piirangu proportsionaalsuse analüüs, tuues selgelt välja, mis on piirangu eesmärk ning miks leebemad meetmed ei sobi (sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus). Muu hulgas palume selgitada, miks kohustus pannakse kõigile teenuse osutajatele sõltumata võrgu suurusest ja mõjust. Palume hinnata, kas sellise kohustuse tekitamine näiteks üliväikese eraldatud võrgus teenust osutavale isikule (ELTS § 601) või teenuse osutajale, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja lähtuvalt ELTS § 211 punktidest 3 ja 4, on proportsionaalne saavutada soovitava eesmärgiga.
Palume ka selgitada, kas on kaalutud laiendada riigi julgeolekuga arvestamise kohustust ettevõtjale, kes on elutähtsa teenuse osutaja ELTS § 211 tähenduses, kuid ei ole võrguteenuse osutaja.
Teadmiseks võetud

Eraldatud väikse võrgu omanike puhul analüüsitakse täiendavalt proportsionaalsust.

Jah


Teised ELTS-is väljatoodud ETO-d automaatselt lähevad NIS 2 nõuete alla.


2.
Eelnõu § 1 p 7 (ELTS lisatav § 651 ) – lisatava sättega luuakse nõue, et võrguteenuse osutamiseks elektrivõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Riigi julgeoleku ohustamist sisustatakse viitega elektroonilise side seaduse (ESS) §-le 873. Märgime, et ESS § 873 lõigetes 4–6 on sätestatud rakendusmeetmed nõude täitmiseks, kuid eelnõu analoogseid nõudeid või viiteid ei sisalda. Seega tuleks kohaldada üldiseid järelevalvepädevuse sätteid. Elektroonilise side nõuete üle teostab riikliku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ESS § 133 lg 1), ELTS nõuete üle valvab aga Konkurentsiamet (ELTS § 93 lg 1). Selleks, et vältida hilisemaid erimeelsusi haldusorganite pädevuses, palume läbi mõelda ning seletuskirjas selgitada, kuidas on kavandatud lisatava kohustuse täitmise jälgimine, jõustamine ning järelevalve, kaasates arutelusse asjakohased ministeeriumid ja asutused.
Arvestatud
Täpsustatud järelevalve teostajaga.
3.
Eelnõu § 1 p 7 (ELTS § 651 lõige 3) – lisatav lõige 3 viitab elektroonilise side seaduse (ESS) § 873 lõikes 3 olevale loetelule. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu elektroonilise side seaduse § 873 lõike 3 muudatusega järgmises sõnastuses:
„§ X) Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 873 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) toodete tootmine või teenuste osutamine on seotud rahvusvaheliste või Vabariigi Valitsuse sanktsioonide rikkumisega rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.“
Seletus: Ettevõtjatel ei pruugi olla kohustust riigihangete korraldamiseks ja seeläbi järgida ka Eesti Vabariigis kehtivatest sanktsioonidest kinnipidamist. Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Seega on sanktsioonidest kinnipidamine kõigi ühiskonnaliikmete, sealhulgas ettevõtjate poolt, oluline julgeolekumeede. Samuti on sätte lisamine kooskõlas ettevõtjate võrdse kohtlemisega ja ausa konkurentsi tagamise põhimõttega, sest sellega võrdsustatakse ettevõtjad, kellel on riigihanke korraldamise kohustus, ettevõtjatega, kellel seda kohustust ei ole.
Mitte arvestatud
Kokkuleppel Justiits- ja Digiministeeriumiga ESS muutmise sätet eelnõusse ei lisata.

4.
Eelnõu § 1 p 13 ja 14 (ELTS § 90 ja 92) – eelnõu kohased elektrituruseaduse (ELTS) muudatused puudutavad mh tingimusi, mis käsitlevad võrguettevõtja poolt tarbijale pakutava võrguühenduse katkestamist. Eelnõu kohase regulatsiooni alusel ei tohiks võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse. Ka kehtivas ELTS-s selgitatakse, et liitumislepingust, võrgulepingust, elektrilepingust või agregeerimislepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule (§ 93 lg 5). Siinkohal tekib küsimus, kas ei peaks analoogiliselt kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamisega kaaluma võrguühenduse katkestamise piiramist ka muudel juhtudel, mil on tekkinud vaidlus, millele püütakse leida lahendust – pooleli on läbirääkimised või on pöördutud kohtusse. Samas kui eesmärgiks on spetsiifiliselt kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismi (hetkeseisuga siis tarbijavaidluste komisjon ilmselt) kasutamise soodustamine, siis palume seda seletuskirjas põhjendada.

Elektrituruseaduse muutmisega luuakse ka uus erisus seoses elektrilepingu ülesütlemisega – nimelt piiratakse müüja võimalusi kasutada õiguskaitsevahendina lepingu ülesütlemist, sätestades, et müüja ei või elektrilepingut üles öelda, kui tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, kuni see menetlus on lõpetatud. Üldiselt kohaldatakse elektrilepingule võlaõigusseaduse müügilepingu sätteid (võlaõigusseaduse § 208 lg 3), mis aga ei tähenda, et eriseadustes ei võiks ette näha spetsiifilisemaid tingimusi. Ka siin tekib sarnane küsimus nagu eelkirjeldatud võrguühenduse katkestamise puhul – miks on eraldi välja toodud kohtuvälise lahendamise menetlus, andmata samasugust kaitset tarbijale nt kohtusse pöördumise puhuks. Samuti on võrguühenduse katkestamise piiramise puhul sätestatud lisatingimus, mille kohaselt võib ühenduse siiski katkestada, kui kohtuvälise vaidluse lahendamise organ ei ole 60 päeva jooksul suutnud menetlust lõpuni viia – samas lepingu lõpetamise puhul sellist ajaraami ei pakuta. Palume selgitada, millega on põhjendatud võrguühenduse ja elektrimüügi erinev käsitlemine.

Lisaks öeldakse seletuskirjas, et „Kohtuvälise menetluse tähtaja sätestamine motiveerib kohtuväliseid menetlusorganeid oma menetlusi läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning välistab tarbija võlgnevuse kasvamise võrguettevõtja ees, et menetluse lõppedes poleks tarbijal mitme kuu suurune võlgnevus, mida tal pole võimekust tasuda.“ Märgime, et selline sõnastus on eksitav, kuivõrd tegelikult ju elektrituruseaduse muutmisega eraldi menetlustähtaegu kohtuvälisele vaidluste lahendamisele ei seata, vaid üksnes nähakse ette, et kui kohtuvälise vaidluse lahendamise organ ei ole suutnud vaidluses otsust teha 60 päeva jooksul, on võrguettevõtjal ikkagi õigus ühendus tarbijaga katkestada.
Arvestatud
Eelnõud muudetud ja seletuskirja täiendatud
5.
Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestatud
6.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Arvestatud







Rahandusministeerium




Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Eelnõu punktis 2 on sätestatud riskimaandusstrateegiate kasutusele võtmise kohustus. Riskmaandusstrateegia ei ole eelnõus defineeritud ja selle täpne sisu ei ole selgitatud ka eelnõu seletuskirjas.
Palume täpsemalt selgitada, millistele tingimustele riskimaandusstrateegia peab vastama, kas on ette nähtud selle vastavuse ja eesmärgipärasuse kontroll ning hinnata vastava ülesande täitmise koormust.
Arvestatud
Mõiste defineeritud sättes.

2.
Punktis 5 on sätestatud, et elektrienergiat jagades saldeeritakse mõõtepunkte läbinud elektrienergia oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate omavahelise kokkuleppe järgi.
Palume täpsemalt selgitada, millistele tingimustele saldeerimise aluseks olev kokkulepe peab vastama ja milline on vaidluste lahendamise kord. Hoidmaks elektrijagamise administreerimise halduskoormust optimaalsena, soovitame kaaluda kokkulepete standardiseerimisvõimalust. Lisaks palume täpsemalt selgitada seotud osapoolte (süsteemihaldur, võrguettevõtja ja tarbija) roll ning vastutus elektrienergia jagamisel.
Arvestatud
Tarbija vaatest muudetud sõnastust lihtsamaks. Andmevahetusplatvormile luuakse valik arvelduspõhimõtteid, mida energiajagamises osalev tarbija saab kasutada.

3.
Punkti 7 kohta teeme sõnastusettepaneku järgmiselt: „Riigi julgeoleku ohustamiseks loetakse elektroonilise side seaduse § 873 lõikes 2 nimetatud asjaolude ilmnemist“
Arvestatud

4.
Punktis 13 sätestatu osas juhime tähelepanu, et pikk menetlusaeg võib kujuneda kaebuse esitajast sõltumatutel asjaoludel, mistõttu palume analüüsida regulatsiooni osa „või kaebuse menetlust ei ole 60 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest lõpetatud“ vajalikkust ja vajadusel sätestada menetlustähtaja pikendamise alused.
Teadmiseks võetud
Võrguühenduse katkestamine ja/või müügilepingu lõpetamine saab toimuda vaid ELTSis sätestatud korras, mis annab tarbijale lisaaega oma probleemkohad lahendada.
5.
Punkti 4 osas palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, mida on mõeldud lausega „saldeerimine pikema ajavälba puhul ei ole põhjendatud, kuna see toob kaasa elektrisüsteemi ebaefektiivse toimimise“ ning kajastada seletuskirjas ka asjakohaste mõjude kirjeldus.
Arvestatud.
Täiendatud seletuskirja näitega. Täiendavate mõjude kirjeldamine ei ole antud juhul põhjendatud, kuna pikema ajavälbaga saldeerimist ei ole plaanis rakendada.
6.
Punktides 5, 6 ja 9 selgitatakse püsikindluseta paindliku liitumislepingu võimaldamist. Palume seletuskirjas täpsustada, kas üleliitumisele on seatud piir ja milline, kas ja kuidas toimub prioriteetsuse seadmine ning kas ja milline on kohustus üleliitumise võimaldamise järgselt püsikindluse pakkumisel.
Arvestatud
7.
Palume seletuskirjas hinnata tarbijate energiajagamise võimaluse andmise mõju võrguarendustele ja kesksele energiapoliitika planeerimisele, eriti arvestades potentsiaalsete energiat jagavate suurtarbijate mõjuga. Soovitav oleks välja tuua võrdlev info, milline on kulubaas kliendi jaoks energia jagamisel ja milline on keskselt võrgust tarbimisel. Ühtlasi peame vajalikuks, et hinnatud oleks energiajagamise mõju võrgu- ja taastuvenergiatasu määradele arvestades, et osa tarbimisest liigub kesksest arveldussüsteemist välja.
Selgitame. Muudatus hõlmab põhiliselt korteriühistuid, kus ühes hoones asuvad mitu tarbijat. Suurtrabijad pole sihtgrupp ja nende osalemine elektrijagamises on vähetõenäoline. Selguse huvides täpsustame, et hoonesisene energiajagamine hõlmab üksnes kodutarbijaid ja korteriühistuid.










Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Eelnõu § 1 punktis 9 täiendatakse elektrituruseadust (edaspidi ELTS) §-ga 651. Kavandatav ELTS § 651 lg 1 näeb ette, et võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. ELTS § 651 lg 2 lisab, et riigi julgeoleku ohustamiseks loetakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 873 lõikes 2 nimetatud asjaolude ilmnemist. Kavandatavas sättes viidatud ESS § 873 lõige 2 toob välja, et kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut (1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva suure riski tõttu (edaspidi suure riskiga riist- või tarkvara) või (2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu. Kui ESS regulatsioonis loetakse antud asjaolude ilmnemisel riist- või tarkvara julgeolekut ohustavaks just siis, kui kõnealust riist- või tarkvara kasutatakse sidevõrgus, siis ELTS kavandatav regulatsioon laiendab julgeoleku ohu mistahes viisil võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatavale riist- või tarkvarale. TTJA esmase hinnangu kohaselt seisneks reaalne riigi julgeoleku ohustamise võimalus eelkõige selliste ESS § 873 lg-s 2 kirjeldatud riist- või tarkvarade kasutamisel, mis on seotud elutähtsa teenuse osutamise võrguga. ELTS § 651 lg-te 1 ja 2 koosmõjus kavandatav regulatsioon näeb riigi julgeoleku ohustamise märksa laiemaks, seades nõude mistahes võrguteenuse osutamisele ja kasutamisele ning sellega seonduvalt kõikidele riist- ja tarkvaradele. TTJA palub lisada seletuskirja selgitus, kas ja mis põhjus(t)el on eesmärk seada nõuded ühetaoliselt kõikidele võrguteenustele ning nendega mistahes viisil seotud riist- ja tarkvaradele. Samuti palume seletuskirjas täpsemalt analüüsida, kuidas väiksemate võrkudega seotud riist- või tarkvarad riigi julgeolekut võivad ohustada.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud vastavalt.

Ühetaolised nõuded on vajalikud. Eelkõige tuleb silmas pidada ka detsentraliseeritud elektritootmist, ehk seadmeid ja komponente, mis on kaugjuhitavad, on võrgus üha rohkem. Väiksemad ettevõtted on osa suuremas elektrisüsteemist ning ühtlane küberhügieen ja turvalisuse nõuded seadmete ja riistvara puhul on põhjendatud. Siiski, teavituskohustuse ja loakohustuse kohta tehakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas täpsustused ja erisused, ehk tegevused ETO-dele ja väiksematele ettevõtetele

Küberturvalisuse puhul tasub meeles pidada, et kuigi elektritootmine on üha rohkem detsentraliseeritud, siis juhtimine (kaugligipääs seadmetele) on muutunud üha tsentraliseeritumaks.
2.
Kavandatav ELTS § 651 lg 4 näeb ette, et tegevusloaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara hankides ELTS § 651 lg 1 nimetatud nõudest ehk nõudest riist- või tarkvara hankides hinnata ohtu julgeolekule ja võtta seda hankimise käigus arvesse. Seletuskiri lisab, et kohustuse seadmisel piirdutakse üksnes tegevusloaga võrguettevõtjatega, kuna nemad osutavad avalikku võrguteenust. TTJA ei mõista ELTS § 651 lg 4 sätestamise vajadust, kuivõrd võrguteenuse osutamisel on kõikidel võrguettevõtjatel võimalik kasutada üksnes ELTS § 651 lg-le 1 vastavat riist- ja tarkvara. Kui hangitakse riist- või tarkvara võrguteenuse osutamiseks, siis on ettevõtjal ka ilma ELTS § 651 lg 4 regulatsioonita vajalik tagada selle vastavus ELTS § 651 lg-le 1, kusjuures ELTS § 651 lg 1 hõlmab kõiki võrguteenuse osutajaid (nii tegevusloaga kui ilma). TTJA hinnangul ei sea ELTS § 651 lg-s 4 sätestatu võrguettevõttele ELTS § 651 lõikeid 1 ja 2 arvestades täiendavaid kohustusi. Seevastu seatakse järelevalvekohustus lisaks kasutusel olevatele riist- või tarkvaradele ka hankeprotsessile.
TTJA palub täiendavalt analüüsida kavandatava ELTS § 651 lg 4 vajalikkust. Kui leitakse, et ELTS § 651 lg-s 4 toodud regulatsioon on siiski vajalik, siis palume selles osas seletuskirja täpsustada.

Arvestatud.
Pärast TTJA-ga konsulteerimist eemaldatakse antud säte eelnõust, kuna §65’1 lg 1 annab piisava suunise. 65’1 lg 4 lisamise puhul oleks tegu ülereguleerimisega.


3.
Täiendavalt, kuivõrd kavandatava ELTS muudatusega seatakse võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatavale riist- või tarkvarale tehnilisi nõudeid, palub TTJA analüüsida, kas ja kuidas ELTS-is kavandatavad nõuded võrguteenuse osutamisel kasutatava riist- ja tarkvarale mõjutavad seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS) alusel läbiviidavaid auditeid (nt elektripaigaldiste auditeid). Palume selle seos välja tuua ning vajadusel täpsustada, millisel määral peaksid audiitorid olema võimelised hindama julgeolekuga seotud tehnilisi nõudeid.

Teadmiseks võetud
Audiitor peab olema võimeline hindama, millised seadmed lubatud või mitte. Tehniliste nõuete kontrollimine toimub vastava listi alusel (nt mida võrguettevõtja võrku lubab)
4.
Eelnõuga kavandatakse lisada TTJA-le järelevalvepädevus ELTS § 651 sätestatud nõuete osas (ELTS § 93 lg 42 ). Seletuskirjas on selgitatud, et kuivõrd TTJA teostab järelevalvet ka ESS analoogsetele sätetele, siis on mõistlik ka ELTS alusel kehtestatud nõuetele järelevalvet analoogselt jätkata. Kui ELTS muudatusega oli plaanis lisada kõikide võrguteenuste osutamisel ESS-iga analoogne järelevalvesüsteem, siis juhime tähelepanu ESS-is sellise tõhusa järelevalve teostamiseks ette nähtud vahenditele. Näiteks on ESS § 873 lõike 4 kohaselt sideettevõtja kohustatud teavitama TTJA-d sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast ja lõike 6 kohaselt taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks TTJA luba. Seeläbi on TTJA-l ESS-i regulatsiooni alusel piisavalt teavet sidevõrkudesse paigaldatavatest seadmetest, et tagada tõhus järelevalve julgeoleku nõude tagamiseks. Samas ei nähta selliseid teavitamis- ja loakohustusi ette elektrivõrgu pakkujatele. TTJA hinnangul on hetkel kavandatavate muudatuste puhul ekslik väita, et TTJA-l oleks võimalik ELTS § 651 üle teostada järelevalvet analoogselt ESS-ga.

Kui ELTS § 651 järelevalve reguleerimisel on eesmärk ESS-i laadse järelevalve teostamine, siis tuleks kõikidele võrguteenuse osutajatele lisada täiendavad teavitamis- ja loakohustused.

Arvestatud

Lähenemine, teavitamise kord ja muud vajaminevad tegevused sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas koostöös TTJA-ga. Sealhulgas täpsustatakse kaasatavate osapoolte rolle..

Samuti juhime tähelepanu, et TTJA-le ei ole ELTS § 651 üle järelevalve teostamiseks ette nähtud ühtki korrakaitseorgani järelevalve erimeedet. Kui hetkel kehtiva ELTS § 93 lg 4 puhul viidatakse TTJA järelevalve teostamisel tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevustele, siis ELTS § 93 lg 42 osas järelevalve teostamiseks tuleks lähtuda ELTS-ist. Kuna eelnõus pole märgitud muudatusi TTJA järelevalvemeetmete osas, siis võiks TTJA ELTS § 651 üle järelevalvet teostades kasutada järelevalve üldmeetmeid (korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) 3. peatüki 2. jagu) ehk eelkõige teha teavitustoiminguid ja rakendada haldussundi. TTJA-le ei ole antud pädevusi erimeetmetele, mida on vaja rikkumise tuvastamiseks (küsitlemine, dokumentide nõue, seadmete läbivaatus jmt).

Teeme ettepaneku lisada TTJA-le õigus kasutada järelevalve teostamiseks vajalikke erimeetmeid.

Arvestatud
Eelnõud on täiendatud järgneva sisuga, mis võimaldab vajaminevaid tegevusi teostada, kui selleks peaks põhjendatud vajadus tekkima.

„(3) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“


Täiendavalt juhime tähelepanu, et kõikide võrguteenuse osutamisel ja kasutamisel kasutatavate riist- ja tarkvarade nõuetele vastavuse osas (ning vastavalt ELTS § 651 lg-s 4 kavandatavalt ka hankemenetluses selliste nõuete hindamise üle) on TTJA-le lisatud täiendav järelevalvekohustus, kuid ei ole märgitud TTJA-le vajaliku ressursi eraldamist.

TTJA vajab hetkel eelnõus kavandatava ELTS § 651 üle järelevalve teostamisel lisaressurssi 1 täiendava ametikoha võrra. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas tagatakse TTJA-le vastav ressurss julgeoleku ohtu ennetavate nõuete üle järelevalve teostamiseks.

Arvestatud.
Kuna tegemist on täiendava kohustusega, mis on vajalik arvestades küberohte ja riigi üleüldist varustuskindluse tagamist, siis see on põhjendatud pädevuse loomine. Samuti on see vajalik parema olukorrapildi loomiseks, et paremini hinnata võrgu julgeolekut ja tehnilisi näitajaid.
5.
Eelnõu § 1 punktis 4 lisatakse ELTS § 44 lg-s 11 ja 12 avatud tarnija kohustus riskimaandusstrateegia tagamiseks.
Eelnõu seletuskirjas on kavandatava muudatuse osas muuhulgas välja toodud eesmärk, et „fikseeritud hinnaga lepingute puhul kehtiks lepingus kokkulepitud hind kuni lepingu tähtaja lõpuni ka energiahinnakriiside ajal“. Lisaks on Kliimaministeerium 19.02.2025 oma veebilehel avaldanud ELTS muudatuste ja nende mõjude kohta artikli, mille teises lauses on toodud järgnev eesmärk: „Muudatuste eesmärk on kaitsta tarbijaid, kes saavad kindluse, et olukordades, kui hind kallineb, ei saa fikseeritud hinnaga paketti elektrimüüja poolt ühepoolselt muuta.“

Hetkel kehtiv ELTS näeb ette elektrimüüjale võimaluse muuta lepingu tingimusi (sh hinda) ühepoolselt vaid olukorras, kus muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest (ELTS § 89 lg 31 ). Hinna muutmine tulenevalt energiahinnakriisidest (nagu mainitud eelnõu seletuskirjas) ei ole tänaste õigusaktidega lubatud ning fikseeritud hinnaga tähtajaliste lepingute hinna muutmise võimalusi kavandatav säte ei piira ega laienda. Sellest tulenevalt ei kaitse TTJA hinnangul hetkel kavas olev riskimaandusstrateegiate rakendamise nõue tarbijat energiahinnakriisidest tulenevate ohtude eest nagu eelnõu seletuskiri seda kirjeldab. Seadusemuudatus kaitseb tarbijat eelkõige tarnija elektriportfelli tõrgete, tarnehäirete ja tarnija pankroti eest. TTJA nõustub, et sellises vormis riskijuhtimise nõue on vajalik, asjakohane ja korrektselt üle võetud vastavast EL direktiivist, kuid möönab, et see ei täida eelnõu seletuskirjaga püstitatud eesmärki tarbijate jaoks hinnakindluse tagamiseks ning eesmärgi saavutamiseks tuleks kaaluda ka lisameetmeid.

TTJA poole on pöördunud palju tarbijaid mh lepingu pika tähtaja ja sellega seotud suure leppetrahvi probleemiga. Elektrituru ebastabiilsuse olukorras kutsusid elektrimüüjad tarbijaid üles sõlmima lepinguid, milles fikseeritud hind kuni 7 aastaks. Tähtajaliste elektrilepingute puhul rakendub lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel reeglina leppetrahv, mis lepingu tähtaja pikkusest tulenevalt võib olla küllaltki suur. TTJA leiab, et energiakriisi mõjul sõlmitud fikseeritud hindadega tähtajaliste lepingute ohukohti oleks tarbijate jaoks võimalik leevendada lepingute maksimaalse tähtaja piiramisega. Elektrimüügi lepingud tarbijatega on teatud aspektides sarnased sideteenuste tarbijalepingutega tulenevalt kestvuslepingute omapärast. TTJA on ka varasemate ELTS muudatusettepanekute raames teinud ettepaneku näha kodutarbijatega sõlmitavatele tähtajalistele elektrilepingutele ette maksimaalne tähtaeg, sarnaselt sideteenuse lepingutele, milleks on 2 aastat (ESS § 96 lg 6 ja § 99 lg 5, millega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (sidedirektiiv) artikkel 105).

Arvestades elektrimüügi ja sideteenuste valdkondades sõlmitud tarbijalepingute sarnasusi leiab TTJA, et üldisele riskimaandusstrateegia nõudele lisaks võiks ELTS ette näha maksimaalse tarbijalepingu tähtaja. Tarbijal on väga raske, kui mitte võimatu, prognoosida energiaturgude liikumist mitme aasta peale. Elektrimüüjal on selleks paremad analüütilised vahendid ja ligipääs turuteabele. See tekitab olukorra, kus pikaajalise lepingu sõlmimisel on riskid ebavõrdselt tarbija kanda, mis väljendub kõige tõenäolisemalt tarbija jaoks kõrgemalt fikseeritud hinnas. Pikaajaline leping võtab tarbijalt võimaluse reageerida turumuutustele ja vahetada paketti soodsama vastu ilma suurte leppetrahvideta. Lisaks leiab TTJA, et maksimaalse lepingukestuse defineerimine elavdaks elektriturgu ning vähendaks energiakriisist tingitud vajadust fikseeritud hinnaga tähtajalise lepingu muutmiseks.

Eelnevast tulenevalt teeb TTJA ettepaneku lisada eelnõusse ELTS-i täiendav muudatus, mis seaks tähtajalise elektrimüügilepingu maksimaalseks kestuseks 24 kuud.

Mitte arvestatud.
Just pikemaajalised lepingud tagavad fikseeritud hinna korral enamasti parem hinna, lühiajaline fikseerimine on turuloogikast lähtuvalt kõrgema hinnaga. Tarbijatele, kellele on oluline pidev hinnakindlus on oluline omada võimalust sõlmida ka pikemaajalisi fikseeritud lepinguid. Probleem, millele TTJA viitab pikaajaliste fikseeritud lepingute puhul, tuli pigem hinnakriisi ajal sõlmitud lepingutest, kus hinnatase oli tõesti tavapärasest kõrgem ja ei olnud mõistlik väga pikaajalisi lepinguid sõlmida. Siiski pigem tuleb tõsta tarbijate teadlikust, kui võtta ära valikuvõimalusi. Kriisi hetkel tehtud halvad valikud ei tähenda, et turg ei toimi vaid vajab teadlikkuse tõstmist.
Riskimaandusstarteegiate omamine fikseeritud lepingute pakkumisel toetab tarbijat seeläbi, et tarbijal on kindlus, et ka hinnakriiside korral ei lähe tema elektrimüüja pankrotti ja suudab jätkuvalt turuhinnast madalamat hinda tagada. Eelmise elektrihinnakriisi ajal juhtus Kesk-Euroopa riikides (tõsi, et mitte Eestis) mitmel juhul elektrimüüjate pankrotte, mis võttis seeläbi hinnakindluse ka nende tarbijatelt.
Eesti Energia AS saadus andmete põhjal saab tuua näiteks 2021. aastal sõlmitud lepinguid (umbes 27 000 lepingut), mis on tänasest turuhinnast soodsamad ning lisaks oli vahemikus 2020-2023  Eesti Energia erakliendi portfellis ligikaudu 143 000 3-aastases fikseeritud lepingus klienti, kelle hind oli terve energiakriisi vältel alla turuhinna.

Lisaks eelnõus kavandatavale teeb TTJA täiendavalt järgmised ettepanekud.

6.
ELTS § 421 lg-ga 2 on sätestatud, et süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormi ning võimaldab turuosalisel, kellel selleks on selleks seadusjärgne kohustus ja õigus, sealt andmeid saada. TTJA ei ole ELTS tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapooleks andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. Andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA-le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate elektripaigaldiste ohutuse üle. SeOS ja KorS võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selge õiguslik alus riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil täiendavate andmete küsimiseks puudub. Tõhusama riskipõhise järelevalve teostamiseks on vajalik anda TTJA-le andmevahetusplatvormil olevatele andmetele ligipääsuõigus.

TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõusse ELTS-i täiendav muudatus, millega antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus.

Mittearvestatud
Ettepanek vajab täiendavat arutelu ja analüüsi, mis väljub käesoleva eelnõu skoobist.

7.
Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 102 lg-ga 1 on sätestatud, et süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole maagaasiseaduse tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. Andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA-le vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate gaasipaigaldiste ohutuse üle. SeOS ja KorS võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selge õiguslik alus riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil täiendavate andmete küsimiseks puudub. Tõhusama riskipõhise järelevalve teostamiseks on vajalik anda TTJA-le andmevahetusplatvormil olevatele andmetele ligipääsuõigus.

TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõusse MGS-i täiendav muudatus, millega antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus.

Mittearvestatud
Ettepanek vajab täiendavat arutelu ja analüüsi, mis väljub käesoleva eelnõu skoobist.

8.
Tarbijaõiguste ja tähtajaliste elektrimüügilepingute kontekstis peab TTJA oluliseks juhtida tähelepanu ka 13.06.2025 jõustunud ELTS § 89 lg-le 31 ja lg 4 viimasele lausele, mis näevad ette järgmist:
„(31 ) Müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest.
(4) … Kui elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või agregeerimislepingut, ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest.“

Nimetatud sätted loovad olukorra, kus tarbija ja elektrimüüja õiguste ja kohustuste tasakaal on märkimisväärselt müüja kasuks. Seadusandja on lubanud elektrimüüjal ühepoolselt muuta (fikseeritud hinnaga) lepingu hinda ning samas ei anna tarbijale ühtegi mõistlikku õiguskaitsevahendit, pannes tarbija lepingu muutumisega sundseisu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1711 põhjenduspunktid 11 ja 16 toovad välja järgmist: „(11) Elektrituru korralduse muudatused peaksid tagama, et taastuvelektri suurenevast kasutuselevõtust ja üldisemast energiasüsteemi ümberkujundamisest saadav kasu jõuaks tarbijateni, sealhulgas kõige kaitsetumate tarbijateni, ning kaitsma neid lõppkokkuvõttes energiakriiside eest ja takistama seda, et veelgi rohkem kodutarbijaid langeks energiaostuvõimetuse lõksu. Need muudatused peaksid leevendama fossiilkütuste, eelkõige gaasi kõrgete hindade mõju elektrihindadele, et kodutarbijad ja ettevõtjad võiksid saada pikemas perspektiivis kasu taskukohasest ja kindlast energiast, mis on toodetud kestlikest taastuvatest ja vähese CO2 heitega energiaallikatest, ning energiatõhusatest lahendustest üldiste energiakulude alandamisel, mis võib vähendada vajadust laiendada elektrivõrku ja tootmisvõimsust. (16) Energiakriisi ajal puutusid tarbijad kokku äärmiselt volatiilsete energia hulgimüügihindadega ja neil on olnud vähe võimalusi energiaturul osaleda. Seetõttu on paljudel kodutarbijatel olnud rahalisi raskusi ja nad ei ole suutnud arveid tasuda. Kõige rängema hoobi on saanud kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetusest mõjutatud tarbijad, kuid selliseid raskusi kogevad ka keskmise sissetulekuga kodutarbijad. Kõrgetel energiahindadel võib olla negatiivne mõju ka tarbijate tervisele, heaolule ja üldisele elukvaliteedile. Seepärast on oluline suurendada tarbijate õigusi ja kaitset, et võimaldada tarbijatel saada kasu energiasüsteemi ümberkujundamisest, siduda nende energiaarved lahti lühiajalistest hinnakõikumistest energiaturgudel ning luua tarnijate ja tarbijate vahel uus riskitasakaal.“ TTJA hinnangul ei taga kavas olev seadusemuudatus direktiivist 2024/1711 tulenevat eesmärki tagada kodutarbijatele hinnakindlus, takistada kodutarbijate langemist energiaostuvõimetuse lõksu ja luua tarnijate ja tarbijate vahel uus riskitasakaal. Ühtlasi rikub kõnealune säte lepinguvabaduse ja poolte tasakaalu põhimõtet. Leping peaks olema pooltevaheline vabatahtlik kokkulepe, kuid ELTS § 89 lg-te 3 1 ja 4 koosmõju muudab tähtajalise elektrimüügilepingu tarbija jaoks ühepoolseks kohustuseks, mida müüja võib seadusega ettenähtud juhtudel muuta. See tähendab, et tarbija on kohustatud aktsepteerima müüja poolt muudetud tingimusi või maksma (ulatuslikku) leppetrahvi vabanemaks lepingust, milles kokkulepitud tingimusi on tema nõusolekuta muudetud. Tarbija, olles sundseisus, kaotab kontrolli oma kulude üle, mis on eriti ohtlik energiakriiside ajal, kui õigusaktide muudatused võivad kaasa tuua olulisi hinnatõuse. Lisaks on ELTS § 89 lg 31 sõnastus TTJA hinnangul väga laia tõlgendamisruumiga ega piira müüja vajadust lepingutingimuste muutmiseks. Õigusaktide muutmisega kaasnev mõju elektrimüüjale võib mitte otseselt seonduda tarbijalepingutega, nt lisanduv aruandekohustus, keskkonnatasu jne. Hetkel kehtiv regulatsioon ei defineeri, millistel põhjustel lepingu hinda muuta võib, vaid annab üldise loa õigusaktist tuleneva muudatuse vajaduse puhul lepingutingimusi muuta. Sealjuures ei ole defineeritud, kas ELTS § 89 lg-s 31 nimetatud „muutmise vajadus“ tähendab olukorda, kus muutmata kujul oleks leping vastuolus uue kohalduva õigusaktiga või on hõlmatud igasugune võimalus õigusakti muutmise tulemusel ka lepingu eritingimusi muuta. Sätte õigusselgust tuleks TTJA hinnangul eeltoodud põhjustel parandada.

Eelnevast tulenevalt teeb TTJA ettepaneku täiendada ELTS § 89 lg-t 4 selliselt, et hinna, hinnastruktuuri ja arvutamise meetodi või hinnaperioodi muutmisega mittenõustumise korral oleks tarbijal õigus leping ilma lisatasuta üles öelda (st säte jääks kehtima olukorras, kus muudetakse muid lepingu tingimusi peale hinnaga seonduva).
Osaliselt arvestatud.
Täiendame ELTS § 89 lg-t 31 ja lg 4 selliselt, et tasakaalustamisvõimsuse kulu viide oleks arusaadavalt juures. Ja muus osas ei muuda.

Lisaks teeb TTJA ettepaneku täiendada ELTS § 89 lg-t 31 selliselt, et hinna muutmise õigus peaks olema põhjendatud lepingu täitmise kulude olulise suurenemisega või et see välistaks fikseeritud hinnaga tähtajaliste lepingute hinna muutmise.
Osaliselt arvestatud. Täiendame ELTS § 89 lg-t 31 ja lg 4 selliselt, et tasakaalustamisvõimsuse kulu viide oleks arusaadavalt juures. Ja muus osas ei muuda.







Evecon OÜ

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Evecon OÜ (registrikood 10340286) („Evecon“) esitab käesolevaga oma ettepanekud Kliimaministeeriumi poolt 15.08.2025 kooskõlastamisele saadetud elektrituru ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Eveconi tänab esmalt võimaluse eest seaduseelnõu osas oma seisukohad esitada ning Eveconi hinnangul on seaduseelnõu tervikuna turu arengule positiivne ning omab seetõttu ka positiivset mõju nii Eesti elektrisüsteemi arengule, kui ka selles tehtud investeeringutele.
Eraldi soovib Evecon positiivsena välja tuua eelnõu § 1 punktiga 20 muudetava elektrituruseaduse § 871 lg 7, mille kohaselt laiendatakse tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamisega seonduva alakasutustasu vabastamise aluseid reservvõimsuse mehhanismis osalemisega. Muudatus loob täiendava kindluse Eleringi hankel osalevatele projektidele.
Positiivset mõju elektrisüsteemi arengule omab ka eelnõu § 1 punktiga 18 lisatav elektrituruseaduse § 871 lg 53 , mille kohaselt on liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat lubatud muuta liitumistaotluses, mis on sõlmitud pärast 2025. aasta 13. juunit ning ka eelnõu § 1 punktiga 17 lisatav võimalus pikendada ühekordselt tehnoloogia muutmise puhul ettenähtud tootmise alustamise perioodi. Muudatus aitab turul muutuvate turuolukordadega kiiremini ning väiksemate kuludega kohanduda, mis omakorda langetab ka elektrienergia tootmisega kaasnevat arendusriski.

Evecon teeb samas ettepaneku laiendada eelnõu § 1 punktis 17 toodud võimalust liitumistaotluste puhul tootmise alustamise tähtaega pikendada ka olemasolevatele liitumislepingutele, mis on sõlmitud enne 13. juunit 2025. Teisisõnu, sõnastada eelnõu § 1 punkt 17, millega täiendatakse elektrituruseaduse § 871 lõikega 43 järgnevalt (alla joonitud osa lisatud):
„(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodi võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 ning 53 nimetatud liitumistaotluste puhul tootmise tehnoloogia muutmise taotlemise korral pikendada ühekordselt vastavalt uuele taotluses toodud tehnoloogiale samas lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodile.“

Evecon selgitab, et eeltoodud sätte osas on eelnõu seletuskirjas toodud õiguslikud kaalutlused üheselt kohaldatavad nii enne 13.06.2025, kui ka uute liitumiste puhul. Täpsemalt - eelnõu selgituskirjas on eeltoodud punkti osas korrektselt selgitatud järgnevat:

„[n]äiteks ei ole realistlik, et kui esmane liitumistaotlus pärast 2025. aasta 13. juunit ehk lähtudes uuest, fikseeritud liitumistasude kontseptsioonist tehti päikesepaneelide rajamiseks (millele kehtib tootmise alustamiseks ette nähtud üheaastane periood) ning seejärel esitati taotlus toomise tehnoloogia muutmiseks näiteks tuulepargi rajamiseks maismaale, oleks võimalik esialgsele tehnoloogiale kehtinud ühe aasta jooksul selle maismaatuulepark valmis saada.

Evecon nõustub eeltoodud selgitusega ning täiendab, et õiguslikult on eeltoodud kaalutlus seotud vajadusega tagada alakasutustasu proportsionaalsus. Nimelt on alakastutustasu proportsionaalne põhiseaduse § 11 tähenduses ainult juhul, kui ta on (muuhulgas) vajalik ja proportsionaalne oma eesmärgi täitmiseks. Arvestades, et alakasutustasu eesmärk on tagada arendaja poolt võrgu efektiivne kasutus ühiskonnale kõige optimaalsemal viisil, nõuab põhiseaduse §-s 11, et alakasutustasu rakendamine oleks piiritletud olukordadega, kus ta sellele eesmärgile kaasa aitab. Kui alakasutustasu rakendamine neid piire ületab, näiteks kohaldub olukorras, kus peale tehnoloogia vahetamist ei ole arendajal ka parima tahtmise juures võimalik tootmisvõimsuste arendamist kiirendada, tuleb järeldada, et alakasutustasu rakendamine on ebaproportsionaalne.

Proportsionaalsuse tagamisel on asjakohane arvestada ka asjaoluga, et turuolukord ei ole täna enam oluliselt erinev enne 13.06.2025 ning peale 13.06.2025 sõlmitud liitumislepingute puhul. Täpsemalt, tehnoloogia muutmise piirangu algne eesmärk oli võimaldada turuosalistele ammenduva ressursi kasutuselevõtus võrdseid võimalusi. Sellega seonduvalt on Kliimaministeerium ka korrektselt selgitanud Riigikogule 09.04.2025 esitatud arvamuses1 , et tänaseks on piirang „/…/ vastava eesmärgi saavutanud /…/, mistõttu ei olnud piirangu täiel määral säilitamine enam uuenenud turuolukorra valguses põhjendatud. Kuna nn fantoomliitumiste probleem on tänaseks lahenenud, on kõik tänased tehnoloogia muutused seotud sooviga võrguressurssi ühiskonnale kasulikumal viisil kasutusele võtmisega, kuivõrd see võimaldab sama võrguressursi paremat väärtustamist. Kuna need kaalutused on samad sõltumata sellest, kas liitumistaotlus on esitatud enne või peale 13.06.2025, tuleks ka neid olukordi võrdselt käsitleda.

Eeltoodust lähtuvalt teeb Evecon ettepaneku laiendada eelnõu § 1 p 18 sõnastust nii, et see võimaldaks ka enne 13.06.2025 sõlmitud liitumislepingute puhul ühekordselt tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi pikendada, lähtudes sealjuurest tehnoloogia muutmisel valitud tehnoloogiast.

Näitena - alakastutustasu põhiseadusega kooskõla tagamiseks peab kohalduv regulatsioon kohtlema võrdselt järgnevat kahte olukorda, et tasu eesmärk oleks täidetud (st vajalik), sest mõlemal juhul võetakse võrk lõppastmes kasutusele tootmisseadmega, mille arendamine võtab elektrituruseaduse § 871 lg 4 kohaselt kaks aastat:

- Arendaja, kes sõlmib liitumislepingu 01.01.2024 päikesepargi rajamiseks (mille osas tootmise alustamiseks ettenähtud periood on 1 aasta), kuid muudab turumuutuste tõttu tehnoloogia gaasil või salvestusel põhinevale tehnoloogiale ning arendab välja gaasil või salvestusel põhineva tehnoloogia kahe aasta jooksul liitumispunkti valmimisest;

- Arendaja, kes sõlmib liitumislepingu 01.01.2024 gaasil või salvestusel põhineva tehnoloogia arendamiseks ning ehitab selle valmis kahe aasta jooksul liitumispunkti valmimisest.

Seega on ELTS § 871 lg 4 põhiseaduslikkuse tagamiseks vajalik võimaldada ka olemasolevate liitumiste puhul tootmise alustamise perioodi ühe korra pikendada, lähtudes sealjuures valitud tehnoloogiast.

Evecon soovib siinpuhul juhtida ka tähelepanu asjaolule, et Kliimaministeeriumi poolt 09.04.2025 seaduseelnõu 556 SE osas Riigikogule esitatud muudatusettepaneku ja seal toodud õigusliku analüüsi kohaselt toetas selgitus juba võimalust, et tootmise alustamiseks ettenähtud periood peaks lähtuma valitud tehnoloogiast ning seda ka liitumislepingute puhul, mis olid sõlmitud enne 13.06.2025.
Osaliselt arvestatud
Eelnõus tehakse ettepanek tootmise alustamiseks ette nähtud tähtaegasid ühtlustada, et leevendada tehnoloogia muutmisel tekkida võivat ebavõrdsust, mis on tingitud eelkõige salvestusseadmete tarnimise tähtaegade pikenemisest.




Elektrilevi OÜ

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Süsteemihalduri tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika

Eelnõu § 1 punktiga 3 kehtestatakse süsteemihaldurile kohustus koostada ELTS § 72 lõikes 63 sätestatud liitumistasu alusel liituja suhtes kohalduva tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika, mis tuleb enne kehtestamist esitada turuosalistele avalikule konsultatsioonile.

Süsteemihaldurile on ELTS §-iga 40 antud õigus teostada võrgupiiranguid süsteemihaldurile ettenähtud kohustuste täitmiseks, eelkõige varustuskindluse ja bilansi tagamise eesmärgil. Kehtiva õigusega ei ole süsteemihalduril õigust piirata tootmisseadmeid seetõttu, et põhivõrguettevõtja ei ole põhivõrku lepinguliste võimsuste tagamiseks piisavaks arendanud. ELTS § 65 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on võrguettevõtjal, seejuures ka põhivõrguettevõtjal kohustus võimaldada liitumispunktis võrguühenduse kasutamist ja edastada võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist. Nii on võrguettevõtjal, sh ka põhivõrguettevõtjal kohustus tagada, et võrk võimaldaks tootjatel ja tarbijatel kokkulepitud tingimustel võrguühendust kasutada.

Kui seadusandja hinnangul ei ole selline kohustus absoluutne ning võrguressurssi ammendumisel on mõistlik tootjate võrguteenuse kasutamist piirata, mitte võrku täiendavat võimsust kulukate investeeringutega juurde luua, siis tuleks vastav piirangute teostamise õigus anda võrguettevõtjatele. Rõhutame seejuures, et vastav õigus ei peaks olema üksnes põhivõrguettevõtjal, vaid ka jaotusvõrguettevõtjatel, kellele annaks piirangute teostamise õigus võimaluse võrguinvesteeringuid optimeerida, nt vältides kulusid töökindluse katkematuks tagamiseks vajalike reserveerivatele ühendustele. Jaotusvõrguettevõtjana näeme vajadust riiklikult ka sellise arutelu avamiseks.

Sellest tulenevalt palub Elektrilevi kaaluda hoopis ELTS §-i 65 täiendamist võrguettevõtja õigusega piirata võrguühenduse kasutamist võrku antaval suunal, lisades võrguettevõtjatele seejuures kohustuse kehtestada piirangute hüvitamise metoodika koos kohustusega esitada see enne kehtestamist avalikule konsultatsioonile ja Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.

Vajab rõhutamist, et fikseeritud liitumistasu alusel võib põhivõrguga liituda ka jaotusvõrguettevõtja. Olukorras, kus süsteemihaldur/põhivõrguettevõtja piirab elektrienergia võrku andmist jaotusvõrguettevõtja liitumispunktis, võib jaotusvõrguettevõtjal tekkida vajadus omakorda piirata jaotusvõrguga ühendatud tootmisseadme poolt elektrienergia võrku andmist. Kui piiramise vajadus tuleneb põhivõrgust, siis tuleb sätestada, et vastutus piiramisest tingitud kahjude eest lasub täielikult süsteemihalduril/põhivõrguettevõtjal.

Kuivõrd tegemist on võrguteenuse kasutamise piiramisega, siis teeb Elektrilevi ettepaneku, et metoodika esitatakse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile, kes annab hinnangu hüvitamise metoodika põhjendatusele, mh jaotusvõrguga liitunud tootjate hüvitise põhjendatusele.

Teeme ettepaneku täiendada ELTS §-i 65 järgmiste sätetega:

„Tegevusloaga võrguettevõtjal on õigus anda tootjatele järgmiseks kohustuslik korraldus vähendada tootmist, kui tootmise vähendamine on vajalik tehnilistel põhjustel või varustuskindluse tagamiseks.“

„Tegevusloaga võrguettevõtja koostab käesoleva paragrahvi lõikes __ sätestatud piiramise hüvitamise metoodika  ning esitab selle enne kehtestamist turuosalistele avalikule konsultatsioonile ja Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Põhivõrguettevõtja metoodika peab muuhulgas ette nägema hüvitise jaotusvõrguga ühendatud tootjale piirangust tekkinud kahju hüvitamiseks.“

Mittearvestatud.
Küsimust käsitletakse tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika avaliku konsultatsiooni raames.

Jaotusvõrguettevõtja saab uute liitujate puhul leppida kokku põhimõtte, kas anda osaline liitumine ja vajadusel piirata (kindla kokkuleppe alusel) või anda täismahus liitumine ja siis piiramise õigust pole. Vajadus põhivõrgule eraldi tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika järgi tuleneb fikseeritud liitumistasu ja võrgu ettearendamise lähenemisest. Samas kui jaotusvõrkudes liituvad tootjad endiselt kulupõhiselt ja seega vajadus neid piirata, ilma varasemalt liitumisprotsessis tehtud kokkuleppeta puudub.
2.
Jaotusvõrgus paindliku liitumise võimaldamine

Eelnõu § 1 punktiga 7 kehtestatakse jaotusvõrguettevõtjale kohustus võimaldada liitujatele paindlikku liitumist. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse võrguettevõtja õigust võrguteenuse osutamisest keelduda juhul, kui võrgus puudub vaba edastamisvõimsus ja võrguettevõtja ei saavutanud liitujaga paindliku liitumise kokkulepet.

Nagu Elektrilevi ka oma 12.03.2025 tagasisides selgitas, siis paindlik liitumise puhul on kogu maailmas tegemist kontseptuaalselt täiesti uudse võimalusega elektrivõrguga liitumiseks, mis eeldab võrguettevõtjatelt uute võimekuste välja arendamist, teenuste disainimist, IT süsteemide arendamist jne. Ka Elektrilevi on hetkel paindlike liitumiste raamistikku ja tingimusi alles välja töötamas – võrguga on pilootprojektide raames liidetud esimene paindlik tootja (üle 500 kW), kelle võrguühenduse kasutamist võrku antaval suunal piiratakse käsitööna. Alla 500 kW tootmisseadmete ja tarbijate paindlike liitumiste kogemus Elektrilevil hetkel veel puudub.

Suuremal hulgal on Elektrilevil võimalik paindlikke liitujaid hallata ja juhtida, kui välja saab arendatud kaugjuhtimiseks ja paindlike ressursside haldamiseks vajalik IT lahendus. Süsteemi arendamine toimub paralleelselt pilootprojektidega, mille tulemustest lähtuvalt luuakse süsteemi ka vajalikud funktsionaalsused. Kuna süsteem on alles arendamisel, siis ei ole lõpuni teada, millistel tingimustel oleks Elektrilevil võimalik suuremal hulgal tarbijaid ja tootjaid kaugjuhtida ehk paindlike liitumiste tingimusi ei ole praeguse vähese kogemuse pinnalt võimalik määrata.

Kõigi nende tegevustega kaasneb võrguettevõtjale nii ajaline kui rahaline kulu, millest olulisem on kaugjuhtimise võimekuse väljaarendamiseks vajaliku IT süsteemi (DCM) arendamine kulu – hetkel on Elektrilevi süsteemi arendamiseks teinud kulusid ca 460 000 euro ulatuses, ettenähtavad on kulud veel 320 000 euro ulatuses ning on teada, et täiendavad kulud kaasnevad DCM süsteemi integreerimisega teiste süsteemidega, mille kulu ei ole Elektrilevile hetkel veel teada.

Sellest tulenevalt saab Elektrilevi paindlikke liitumisi võimaldada järk-järgult üha laiapõhjalisemalt ning vastavalt olemasolevatele tehnilistele lahendustele ning jaotusvõrgu arengukavas kokkulepitud ootustele. Esimeses järgus tekib valmisolek ja vajalikud eeldused valitud piirkondades paindlikult elektritootjate ühendamiseks. Järk-järguliselt laieneb võimekus kogu Elektrilevi võrgu üleselt. Paralleelselt käivad arendustööd selle nimel, et luua vajalikud eeldused ka tarbijate paindlikuks liitumiseks ja ka seda perspektiivis kogu jaotusvõrgu teeninduspiirkonna ulatuses.

Kuivõrd Elektrilevil puudub hetkel võimekus kõikidele turuosaliste gruppidele paindlikku liitumist võimaldada, siis tuleb seadust täiendada võrguettevõtja õigusega paindliku liitumise võimaldamisest keeldumisega juhul, kui võrguettevõtjal puudub selleks vajalik tehniline võimekus. Läbipaistvuse tagamiseks näeksime paindlike liitumiste järk-järgulise võimaldamise tegevus- ja ajakava kooskõlastamist ka Konkurentsiametiga.

Eelnevale tuginedes teeme ettepaneku täiendada ELTS § 65 lg-ga 15 järgmiselt:

„(15) Võrguettevõtja võib põhjendatud juhul paindliku liitumispakkumise väljastamisest keelduda, eelkõige juhul, kui võrguettevõtjal puudub paindliku liitumisühenduse pakkumiseks tehniline võimekus.“

Alternatiivselt palume kaaluda paindlikku liitumist puudutavate sätete jõustumist edasi lükata esialgu kuni 2027. aasta alguseni, mis ajaks on Elektrilevi eeldatavasti paindlike liitumiste esmase võimekuse loonud.

Arvestatud.
Eelnõud ja seletuskirja täiendatud järgmiselt:

„Paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:
„(34) Käesoleva seaduse § 65 lõikeid 13-14 rakendatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.“

3.
Riigi julgeoleku huvidega arvestamine

Eelnõu § 1 punktiga 9 lisatakse ELTS-i § 651, mille kohaselt tuleb võrguteenuse osutamisel ja kasutamisel kasutatava riist- ja tarkvara puhul arvestada riigi julgeoleku huvidega. Järelevalvet nõuete täitmise üle teostab TTJA.

Elektrilevi kordab oma varasemat seisukohta, et sellises sõnastuses sätted jätavad riigi julgeoleku riskide hindamise võrguettevõtjale, kellel vastav pädevus puudub. Plaanitavatele sätetele peab lisanduma täiendav regulatsioon (nt elektrituru toimimise võrgueeskirjas), mis sätestab, millise riist- ja tarkvara puhul on elektroonilise side seaduses nimetatud asjaoludega arvestamine kohustuslik, millised on täiendavad kaalutlused, millega peaks võrguettevõtja arvestama, milliseid meetmeid peab võrguettevõtja nõuete täitmiseks rakendama jne. Võrguettevõtjal ei ole riigi julgeoleku huve kahjustavatest riskidest sellist ülevaadet, et otsustada iseseisvalt, milline riistvara või infotehnoloogiline lahendus võib julgeolekut ohustada. Sellest tulenevalt on selles küsimuses riigi suunised ja juhised vältimatult vajalikud. Vastasel korral jääb kehtestatav regulatsioon formaalsuseks.

Nii teeb Elektrilevi ettepaneku täiendada ELTS § 651 lõiget 1 teise lausega järgmises sõnastuses: „/--/ Täpsemad kohustused nõudega arvestamiseks kehtestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.“

Arvestatud.
Võrgueeskirja luuakse täiendavad põhimõtted ja nõuded, mida peab järgima võrguteenuse osutamisel.
4.
Tootmisega alustamiseks ettenähtud periood

Eelnõu § 1 punktiga 17 sätestatakse erisus §-i 871 tootmisega alustamiseks ettenähtud perioodi arvestamiseks juhul, kui tootmise tehnoloogiat on muudetud. Sellisel juhul pikeneb tootmisega alustamise periood vastavalt uuele tehnoloogiale ettenähtud perioodi pikkusele.

Elektrilevi palub kaaluda 18.06.2025 Kliimaministeeriumile esitatud ettepanekut alakasutustasu sätete lihtsustamiseks, millega Elektrilevi tegi mh ettepaneku tootmisega alustamiseks ettenähtud perioodi ja alakasutustasu jälgimisperioodi jälgida ühtse perioodina
(nt päikesepaneelide puhul oleks see 3a, mis sisaldaks senist tootmisega alustamise perioodi 1a ja alakasutustasu jälgmisperioodi 2a).

Kuna tagatise nõuet ei rakendata alates 31.07.2025, siis ei ole enam vajalik eraldi tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi määrata ja jälgida. Teisisõnu, ettepanek on näha tootjatele ette üks periood, mille jooksul tootmisseade kasutusele võtta ning sellega toodetud elektrienergiat vähemalt 95% lepingulise võimsuse ulatuses võrku anda. Elektrilevi jaoks, kes peab alakasutust jälgima ja alakasutustasu rakendamist hindama üle 23 tuhande elektritootja suhtes, lihtsustaks see alakasutustasu süsteemi loomist oluliselt ja annaks ka tootjatele võimaluse kasutusele võtmise perioodi paindlikumalt kasutada – tootja võib päikesepaneeli kasutusele võtta ka 2 aasta möödumisel võrguühenduse loomisest, kuid selle võrra lüheneb võrguühenduse kasutamise jälgimisperiood.

Osaliselt arvestatud.
Käesoleva seadusemuudatusega lihtsustatakse alakasutustasuga seotud sätteid selle võrra, et viiakse kõigi tootmistehnoloogiate puhul tootmise alustamiseks ette nähtud aeg kahele aastale (välja arvatud avameretuuleenergia, mille puhul jääb kehtima kolm aastat). Tehnoloogia muutmisel ei muutu tootmise alustamiseks ette nähtud ajaarvestuse alguskuupäev, kuid alakasutustasu arvestuse kuupäev võib muutuda kui tehnoloogia on muudetud pikema tootmise alustamiseks ette nähtud ajaga tehnoloogia vastu.
Kuna kõik alla 15kW tootmisseadmed vabastatakse alakasutustasu arvestusest sama seadusemuudatusega, siis tehnilises mõttes mõnevõrra olukord lihtsustub. Elektrileviga on arutlusel olnud ka võrguettevõtja võimalus võrdse kohtlemise printsiipi rakendades tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu arvete väljastamise kuupäevade ühtlustamine (s.o arvete esitamine kõigile tootjatele mitte aasta keskel juhul kui tootmise alustamiseks ette nähtud kuupäev ja sellele järgneva alakasutustasu arvestuse tähtaeg langeb aasta keskele vaid alati sellele kuupäevale järgneva kalendriaasta algul).
5.
Mikrotootjate alakasutustasust vabastamine

Eelnõu § 1 punktidega 19 ja 21 vabastatakse kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadmed alakasutustasu maksmisest. Muudatus jõustub tagasiulatuvalt alates 17.03.2023 (eelnõu punkt 39).

Kuivõrd seletuskirjast seda ei nähtu, siis palub Elektrilevi kaaluda kõnealuse muudatuse tagasiulatuva jõu vastavust põhiseadusega, arvestades mõju nende tootjate õigustele, kes on pärast 17.03.2023 (alakasutustasu regulatsiooni jõustumist) alakasutuse vältimiseks võrguühenduse läbilaskevõimet vähendanud või tootmisvõimekust suurendanud.
Teadmiseks võetud.
Mikrotootjate mõju võrgule on minimaalne, aga rakenduva alakasutustasu mõju võib olla koduse päikesejaama omanikele väga suur ning sõltuda koduse elektritarbimise kõikumisest või ebasoodsatest ilmaoludest. Kuna koduse päikesepargi omanike puhul ei ole tegemist nn. võrguressurssi asjatult ja suures mahus broneerivate nn. fantoomliitujatega, kelle võrgust eemaldamiseks nn. alakasutustasu kehtestati, näeme selle seaduseelnõuga ette leevenduse võimaldamist kuni 15 kW tootmisseadmetele.

6.
Alakasutustasu regulatsiooni täpsustamine

Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustatakse § 871 lõiget 7 selliselt, et alakasutustasu rakendub 95% lepingulisest võimsuse ulatuses.

Elektrilevi viitab, et ELTS § 871 lõigete 6-71 kohaselt on tootmisnõude ja alakasutustasu arvutamise aluseks liitumis-/võrgulepingujärgne tootmisvõimsus. Kõnealune sõnastus on tekitanud tootjates ebaselgust, tekitades ekslikku arusaamist, et määrav on tootmisseadme tootmisvõimsus. Tegelikkuses on määravaks liitumis- või võrgulepingus sätestatud võrguühenduse läbilaskevõime, mistõttu palume alakasutustasu puudutavates sätetes viidata tootmisvõimsuse asemel võrguühenduse läbilaskevõimele.

Arvestatud.
Seletuskirja on ELTS § 871 lg 7 juures täiendatud järgnevalt: „Oluline on märkida, et tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise arvestuses ei ole määravaks tootmisseadme tootmisvõimsus, vaid liitumis- või võrgulepingus sätestatud võrguühenduse läbilaskevõime (mis võib olla kokku lepitud madalamal tasemel kui tootmisseadme maksimaalne võimalik tootmisvõimsus).“

7.
Võrguühenduse katkestamise keeld kohtuvälise vaidluse ajal

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse §-i 90 lõikega 14, mis keelab võrguettevõtjal võrguühendust kohtuvälise menetluse ajal katkestada.

Elektrilevi kordab ka selle muudatuse osas oma varasemat tagasisidet, et sellisel kujul annab suure võimaluse tarbijale kuritarvitada arve õigeaegse tasumise kohustust ja võib viia olukorrani, kus esitatakse põhjendamatuid kaebusi Konkurentsiametile ja/või tarbijavaidluste komisjonile. Samal ajal aga tarbija võlgnevus võrguettevõtja ees suureneb ja menetluse lõppedes võib olla juba mitme kuu suurune võlgnevus ning seda enam ei ole tarbijal rahalist võimekust arvet tasuda. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et võrguühenduse katkestamise keeld on tähtajaline. Tähtaja seadmine motiveeriks ka kohtuväliseid menetlusorganeid oma menetlusi läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt.

Ka direktiivi artikli 28a punkti 2 viimane lause sätestab, et liikmesriigid võivad võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida menetluse kuritarvitamist. Seega on ka direktiivi mõttega kooskõlas meetmete kehtestamine, mis takistavad kaebeõiguse kuritarvitamist võrguühenduse katkestamise edasilükkamise eesmärgil.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sätet täiendada järgmiselt:

„(14) Kui füüsilisest isikust tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või võrguettevõtja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu katkestada tarbija võrguühendust. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolevas paragrahvi lõigetes 1–4 ja 7–9 sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata või tarbija kaebuse osas ei ole 30 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest menetlust lõpetatud.“

Mittearvestatud.
Täiendus tuleb direktiivi alusel, mille eesmärk on kaitsta tarbijat ka kohtuväliste menetluste ajal, seega kui menetlus kestab, ei tohi võrguühendust katkestada.
8.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 64 järgmiselt: süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile võimaluse ja määrab kindlaks arvelduspõhimõtted käesoleva seaduse § 583 lõikes 4 nimetatud tarbimiskoha piires ja mõõtepunktide üleselt elektrienergia jagamises osalemiseks. Andmete esitamise eest vastutab võrguettevõtja. Võrguettevõtjal on õigus võtta andmete esitamisega seotud kulude eest eraldi tasu.

Elektrilevi on seisukohal, et jaotusvõrguettevõtjal tekib seoses andmete esitamisega kulusid (arendus-, hooldus-, tööjõukulud jms), mis on seotud konkreetse teenuse osutamisega, mistõttu on põhjendatud, kui need kulud tasuvad konkreetset teenust kasutavad tarbijad.

Täpsustame sätte esimese lause sõnastust „Süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile võimaluse ja määrab kindlaks /…/“. Kas üheselt mõistetavam oleks näiteks sõnastus „Süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile ligipääsu võimaluse /…/“ vms?

Arvestatud
Eelnõus § 592 lg 1 täiendatud.
9.
Täiendada eelnõu § 5 punkti 2 järgmiselt: Käesoleva seaduse § 1 punktid 22, 26 ja 64 jõustuvad 2028. aasta 31. märtsil.

Põhjusel, et vajalike andmete edastamiseks on võrguettevõtjatel (ennekõike süsteemihalduril) vaja teha ulatuslikke arendusi, ei ole Elektrilevi hinnangul seaduse varasem rakendamine kui 2028. aasta märts, realistlik.

Arvestatud

10.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 33 ning lisada §-i 871 uus lõike (73) järgmises sõnastuses: Võrguettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu arvestada kalendriaasta põhiselt. Tasu arvestamise ja esitamise tingimused kehtestatakse võrguettevõtja tüüptingimustes.

Selleks, et lihtsustada ca 23 100 tootja osas alakasutustasu arvestamist, peab Elektrilevi looma arvestamispõhimõtete lihtsustused. Nii on oluliselt lihtsam ja säästlikum arvestada alakasutustasu kõikide tootjate suhtes kalendriaasta alguses, mitte jooksvalt kalendriaasta jooksul, iga tootja osas eraldi. Kalendriaastapõhine arvestus kattub ka üldiste väljakujunenud arvestamispõhimõtetega ning on selge ja ühetaoliselt mõistetav nii klientidele kui võrguettevõtjatele. Näiteks, nende tootja osas, kellel täitub alakasutustasu jälgimisperiood 2025. aasta kestel, arvestab Elektrilevi alakasutustasu 2026. aasta alguses, mitte iga tootja osas 2025. aasta kestel jooksvalt.

Mitte arvestatud
Eesmärk on, et võrguettevõtjad kohtleksid turuosalisi võrdselt. Praegu kehtiv seadus näeb ette, et tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu arve tuleb esitada aasta pärast vastava tähtaja saabumist ning samal ajal lubab regulatsioon võrguettevõtjal kasutada kaalutlusõigust tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise edasilükkamiseks. Selliselt on võrguettevõtjal võimalik esmakordse arve esitamist edasi lükata kuni tootmise alustamiseks ehk tootmisvõimsuse kasutusele võtmiseks ette nähtud tähtajale järgneva kalendriaasta lõpuni ja seejärel pidada arvestust kalendriaastapõhiselt.
11.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 22 järgmiselt: tarbijate elektripaigaldiste piires, tingimusel et jagatud taastuvenergia toodetakse ja tarbitakse samal kinnistul ja sama liitumispunktiga seotud kodutarbijate või korteriühistu elektripaigaldise piires.

Elektrilevi selgitab, et kinnistute ülene jaotusteenus on juba võrguteenus ja ei ole enam energia jagamine elektrituruseaduse §583 lg 4 mõistes. Välja pakutud sõnastus täpsustab seletuskirjas esitatud põhimõtteid ja sellisel juhul kaob ka vastuolu eelnõu sõnastuse ja seletuskirja teksti vahel.

Arvestatud
12.
Elektrilevi teeb ettepaneku lisada elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõusse Elektrilevi 22.10.2025 Kliimaministeeriumile esitatud ettepanek, millega lüheneks jaotusvõrguettevõtja etteteatamistähtaeg võrgutasu muutmisel 90-lt päevalt 30-le päeval.

Elektrilevi teeb ettepaneku muuta elektrituruseaduse § 74 lõige 1 sõnastust järgmiselt:

§ 74 Teabe andmine ja avaldamine
(1) Põhivõrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima põhivõrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud põhivõrguettevõtja veebilehel ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Jaotusvõrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima jaotusvõrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud jaotusvõrguettevõtja veebilehel ning avaldamisest on möödunud vähemalt 30 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes.
Osaliselt arvestatud
Käsitleme elektrituru direktiivi ülevõtmise II etapi raames.




AS Elenger Grupp

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Oleme oma varasemas kirjas juhtinud tähelepanu riskimaandusstrateegia kasutuselevõtu kohustusega (eelnõu § 1 p-s 4 esitatud ELTS § 44 lg 1¹) seonduvatele probleemidele. Mõistame, et riskimaandusstrateegia kasutuselevõtu kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944. Juhime siiski täiendavalt tähelepanu järgnevale:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1711 põhjenduspunktist 18 tuleneb üheselt, et riskimaandusstrateegiate olemasolu üle teostatakse järelevalvet ilma üksikute tarnijate positsioone või strateegiaid eraldi läbi vaatamata. Sama mõte on kajastatud ka ELTS § 93 lg 6 p 8¹ muudatuse seletuskirja osas. Seletuskirjal pole õiguslikku tähendust ja piirid riskimaandusstrateegia kasutusele võtmise üle riikliku järelevalve teostamisel peavad tulenema seadusest.
Seetõttu palume eelnõu § 1 p 26 esitatud ELTS § 93 lg 6 p 8¹ sõnastust täiendada ja sõnastada nimetatud punkt järgmiselt:
„8¹) kontrollib ilma üksikute avatud tarnijate positsioone või riskimaandusstrateegiaid eraldi läbi vaatamata, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 1¹ nimetatud riskimaandusstrateegia on kasutusele võetud;“;
Eelnõu seletuskirja kohaselt saavad tarnijad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente, näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR). Juhime eelnõu koostajate tähelepanu vaidlusele, mis puudutab Eesti süsteemihalduri Elering AS seisukohta Soome-Eesti pakkumispiirkonnna piiril FTR-ide piiramisel. Vaidlusega seoses on Elering AS avaldanud seisukoha1, mille kohaselt „Kui vaidluse tulemusel peaks kehtima jääma käsitlus, et riskimaandusinstrumentide ostjatel on õigus saada hinnaerinevuse ulatuses kompensatsiooni isegi juhul, kui kahe hinnapiirkonna vaheline ühendus on rivist väljas ja süsteemihaldurid ülekoormustulu ei teeni, siis peavad süsteemihaldurid kaaluma müüdavate finantsinstrumentide mahu vähendamist või nende pakkumise lõpetama, kuna riskid finantsinstrumentide müügist kujunevad liiga suureks.“. Nagu oleme juba selgitanud, siis elektriturul puuduvad futuurid või muud avalikult kaubeldavad instrumendid ning ka OTC turul likviidsus puudub. Seletuskirjas esitatud viide võimalusele, et NordPool on loomas Baltikumi piirkonda uusi finantsinstrumente, põhineb enam kui aasta vanal uudisel. Seega on tõenäosus, et riskimaandamise instrumentide ebapiisava kättesaadavuse ja lisanduva riskimaandusstrateegia olemasolu kohustuse tõttu väheneb fikseeritud hinna pakkujate arv ja fikseeritud hinnaga pakutava elektrienergia kogus ning seeläbi tarbijate võimalus fikseeritud hinnaga elektrit osta, pigem suurenenud võrrelduna meie eelmise arvamuse esitamise ajaga. Eelnõu seletuskiri on toodud probleeme ja nende reaalseid mõjusid eirav. Palume eelnõu ja seal esitatud mõjuhinnanguid reaalset hetkeolukorda arvestades kaasajastada.
a) Eelnevalt välja toodud vaidlusega seoses Soome-Eesti pakkumispiirkonna piiril FTR-ide piiramisest on lisaks eelnevalt esitatule esile kerkinud vaidlus riiklikust järelevalvest Elering AS-i tegevuse üle Soome-Eesti pakkumispiirkonnna piiril FTR-ide piiramisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 art 59 lg 1 p-st c tuleneb reguleerivale asutusele kohustus tagada, et põhivõrguettevõtjad täidavad määruse (EL) 2019/943 artiklite 59, 60 ja 61 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjades ja suunistes ning asjakohases liidu õiguses sätestatud kohustusi. Direktiiv (EL) 2019/944 on Eesti õigusesse üle võetud 2022. aastal elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 426 SE, Riigikogu XIV koosseis). Eelnõu 426 SE seletuskirjale lisatud vastavustabeli kohaselt on direktiivis toodud reguleeriva asutuse kohustused pandud Konkurentsiametile ELTS § 93 lg 6 p-ga 1. Seega on Riigikogu ELTS § 93 lg 6 p-ga 1 pannud Konkurentsiametile kohustuse tagada AS Elering poolt määruse (EL) 2019/943 art 59 lg 1 alusel vastu võetud FCA määruse kohustuste täitmine. Siiski on eelnevalt viidatud vaidlusega seoses Konkurentsiamet asunud seisukohale, et vaatamata üldisele FCA määruse nõuete täitmise kontrollimise kohustusele puudub Konkurentsiametil pädevus teostada järelevalvet FTR-ide piiramise üle vääramatu jõu sündmuse kontekstis. Rõhutame, et siinkohal ei ole küsimus FCA määruse art 56 lg 5 ülevõtmises Eesti siseriiklikku õigusesse, sest nimetatud lõige puudutab vaid olukorda, kus sündmuse vääramatu jõuna käsitlemiseks esitab taotluse põhivõrguettevõtja. Küsimus on üldises järelevalvepädevuses põhivõrguettevõtja üle FCA määruse täitmisel. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine muuhulgas täitevvõimu kohustus. Kohus on leidnud, et Konkurentsiameti järelevalve ülesanne on muuhulgas kaitsta turuosalisi2. Kaitstavaks õigushüveks on antud juhul FTR-ide omajate omandiõigus (PS § 32 lg 2 esimene lause).
Eelnevast tulenevalt ja lähtudes vajadusest muuta säte Konkurentsiameti jaoks üheselt mõistetavaks, palume täiendada ELTS § 93 lg 6 p-i 1 sõnastust järgnevalt:
„1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes, sealhulgas Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri (ELT L 259 27.9.2016, lk 42), artikli 56 lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist;“.

Osaliselt arvestatud
Seletuskirjas täpsustatud riskimaandusinstrumentide hankimise hetkeolukorda ja võimalusi ning KA-le lisatud võimalus hinnata vääramatu jõu asjakohasust.

Seletuskirjas täpsustatud, et Konkurentsiamet peab jälgima konfidentsiaalsuskohustust ning ei avalda avatud tarnija andmeid ning portfellide suurust (mis on avalik) lepingute ja riskimaandusstrateegiate lõikes vaid annab ainult hinnangu sellele.
2.
Eelnõu § 1 p-s 6 (ELTS § 58³ lg 4) jääb arusaamatuks, miks kasutatakse sõnastuses terminit „kodutarbijate“. Jääb mulje, et oma tarbeks toodetud taastuveenergiat võivad hoone või kinnistu siseselt jagad üksnes kodutarbijad. Praktikas on aga sageli korteriomandite (eluruumide või kortermajas asuvate äripindade) omanikeks või üürnikeks (võrgulepingu pooleks) ka juriidilised isikud. Kasutades antud sättes mõistet „kodutarbija“, võib järeldada, et korterid, kus võrguleping on juriidilise isikuga, ei tohi elektri jagamises osaleda. Seletuskirjast ei selgu kas ja miks selline piirang kehtestatakse. Kui soovitakse selline piirang kehtestada, tuleb lahendada ka sellega kaasnevad praktilised küsimused, nt kas kodutarbija on tootmisseadme paigaldamises osalenud (seda finantseerinud) ning omandanud õiguse jagamises osaleda müüb korteri juriidilisele isikule.

Teadmiseks võetud
Eelnõus olev säte muudetakse vastavalt, et oleks arvesse võetud nii kodutarbijaid, kui ka äritarbijaid, kes kuuluvad ühistusse.
3.
Eelnõu § 1 p-ga 7 (ELTS § 65 lg 1³) lisatakse seadusesse mõiste „paindlik liitumine“, kuid eelnõus toodud kujul on mõiste definitsioon ebaselge. Selguse tagamiseks soovitame ELTS § 65 lg 1³ sõnastada järgmiselt:
„(13) Jaotusvõrguettevõtja võimaldab paindlikku võrguga ühendamist, millisel juhul on võrguettevõtjal võrgulepingu alusel õigus piirata ja kontrollida elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist (edaspidi paindlik liitumine). Paindlikku liitumist võimaldatakse üldjuhul tähtajaliselt ja piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud. Paindlikku liitumist võimaldatakse tähtajatult piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja hinnangul optimaalne või kui turuosaline on tähtajatus paindlikkus liitumises võrguettevõtjaga kokku leppinud.“.

Arvestatud

4.
Eelnõu § 1 p-ga 9 (ELTS § 65¹) sätestatakse nõuded elektripaigaldistele riigi julgeoleku tagamiseks. Oleme antu nõuete kehtestamisega sisuliselt nõus, kuid eelnõus toodud sõnastus on kohati liiga lai või ebaselge. ELTS § 65¹ lõikes 1 sätestatakse, et võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Juhime tähelepanu, et iga elektriseade, millega võrgust elektrit tarbitakse, kasutab võrguteenust. Ilmselt ei olnud antud sätte eesmärk keelustada teatud tootjate seadmete kasutamist Eestis tervikuna, nii et ka tavatarbijad ei tohi selliseid seadmeid kasutada. Pigem peeti silmas seadmeid, mis mingil viisil elektrivõrgu toimimist võivad mõjutada. Antud sätte sõnastust tuleks selles osas täpsustada, vastavalt tegelikult eesmärgile. Lisaks tekitab segadust asjaolu, et ELTS § 65¹ lg 4 kehtivust on kitsendatud selliselt, et see kehtib üksnes tegevusloaga võrguettevõtjate suhtes, kuid sama paragrahvi lõige 1 kehtib kõikide isikute suhtes. Sellest võib järeldada, et tegevusloaga võrguettevõtjad peavad uusi nõudeid järgima üksnes uute seadmete hankimisel, kuid väiksemate võrkude haldajad ja muud isikud peavad välja vahetama ka juba olemasolevad seadmed, mis nõuetele ei vasta. Selline eristamine ei tundu mõistlik ega põhjendatud.

Teadmiseks võetud.

ELTS eelnõu §65’1 lg 4 on eelnõust eemaldatud, et vältida ülereguleerimist . Eelnõu §65’1 lg 1 annab piisava raamistiku, mida tohib, ja mida ei tohi võrku lisada.

Seadmed, mis võivad olla võrgus, ja mis ei või olla, tehakse kindlaks TTJA poolt. Koostöös pädevate asutuste ja võrguettevõtjatega luuakse raamistik, mis sätestatakse eraldi võrgueeskirjas. Võrgueeskirja protsessi kaasatakse ka turuosalisi ning neil on võimalik avaldada arvamust protsessi kohta. Samuti luuakse erisused, mis seadmeid tuleb teavitada ja mida mitte.
5.
Eelnõu § 1 p-s 10 (ELTS § 67 lg 9) on viidatud ELTS § 111³ lõikele 28, milles ei ole nimetatud andmevahetusplatvormi ega ka arvelduspõhimõtteid. Võib eeldada, et mõeldud oli viidata käesoleva eelnõu § 1 p-ga 41 ELTS-i lisatavale sättele.
Siinkohal juhime tähelepanu, et ELTS 111³ juba sisaldab lõikeid 28-30, mistõttu tuleb eelnõu § 1 punktides 41-43 numeratsiooni parandada.
Ka numeratiooni parandamise järgselt ei ole antud viide sisuliselt õige. Termin „andmevahetusplatvorm“ on ELTS-is piisavalt selge, mistõttu viite lisamine ei ole vajalik. Kui kui seda siiski soovitakse, tuleks jätkata analoogselt kehtiva seadusega (vt ELTS § 71 lg 8 ja ELTS § 75¹ lg 1 p 1⁸, kus on viidatud ELTS §-le 42¹).
Ka arvelduspõhimõtete osas ei ole õige viidata eelnõu § 1 p-ga 41 ELTS‑i lisatavale rakendussättele, kuna seletuskirjast nähtub, et arvestuspõhimõtted lepitakse kokku tarbijate vahel. Viidatud sättes seda mõtet aga ei ole.

Arvestatud
6.
Eelnõu § 1 p-ga 17 (ELTS § 87¹ lg 4³) ja p-ga 18 (ELTS § 87¹ lg 5³) luuakse võimalus alates 2025. aasta 13. juunist esitatud liitumistaotlustes toodud tehnoloogiat piiramatult muuta. Oleme kavandatava muudatusega sisuliselt nõus ja tervitame seda muudatust, kuid eelnõu normitehniline ülesehitus võib tekitada tõlgenduslikku segadust.
Kehtiv ELTS § 87¹ lg 5 reguleerib nii tehnoloogia muutmise õigust kui ka tootmise alustamise tähtaja muutmist ühes sättes. Eelnõu aga lahutaks need teemad (lg 4³ ja lg 5³), mis looks tarbetut killustatust ning vähendaks regulatsiooni loogilisust. Selgem ja järjekindlam oleks jätkata olemasoleva regulatsioonistiiliga ning analoogselt lg-ga 5 koondada ka alates 2025. aasta 13. juunst kehtima hakkavas regulatsioonis nii tehnoloogia muutmise õigus kui ka tähtaegade pikendamise võimalus ühte lõikesse.
Täiendavat segadust põhjustab asjaolu, et ELTS § 87¹ lg 5, mis reguleerib sisuliselt sama küsimust, jääb kehtima, kusjuures selle kehtiv redaktsioon jõustus samuti 2025. aasta 13. juunil. Seletuskirjat nähtub, et eelnõu koostajate mõte on olnud jätta lg 5 kohalduma enne 2025. aasta 13. juunit esitatud liitumistaotluste suhtes, kuid seda erisust seaduse tekstis selgesõnaliselt ei kajastata. Seega tekib olukord, kus seaduses justkui kehtivad samaaegselt kaks üldreeglit, ilma et nende vaheline eristus oleks normitekstist nähtav.
Lisaks on lg 5³ sõnastuses ebaselge, kas uue regulatsiooni kohaldumine sõltub liitumistaotluse esitamise või liitumislepingu sõlmimise ajast. Liitumistaotlust ei sõlmita, vaid esitatakse ühepoolselt. Kehtiva seaduse lg 5 ja seletuskirja sisu arvestades võib eeldada, et mõeldud on liitumistaotluse esitamist, mistõttu on sõna „sõlmitud“ kasutamine eksitav. Kui mõeldud on liitumislepingu sõlmimist, tekib rida täiendavaid küsimusi, mida käesoleva ettepaneku koostamisel ei ole läbi kaalutud.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku:
◦ täiendada ELTS § 87¹ lg‑t 5 selliselt, et selle algusesse lisatakse sõnad „Enne 2025. aasta 13. juunit esitatud“;
◦ jätta eelnõust välja kavandatav ELTS § 87¹ lg 4³;
◦ muuta eelnõu § 1 punkti 18 ning sõnastada selles ELTS § 87¹ lg 5³ järgmiselt:
„(5³) Pärast 2025. aasta 13. juunit esitatud liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta. Tootmise tehnoloogia muutmise korral võib tootmise alustamise tähtaega ühekordselt pikendada, määrates uue tähtaja vastavalt uuele taotletavale tehnoloogiale käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodile.“.

Sisuliselt arvestatud.
Eelnõu on täiendatud ning viidud tehnoloogia muutmist puudutavad üldreeglid ühe punkti alla, täpsustades sealjuures, kas üldreegel hakkab kehtima enne või pärast 2025. aasta 13. juunit.
Normitehnilise selguse eesmärgil on eraldatud tehnoloogia muutmist ning alakasutustasu käsitlevad punktid eraldi sätetesse.

7.
Eelnõu § 1 p-ga 19 (ELTS § 87¹ lg 6⁴) ja p-ga 21 (ELTS § 87¹ lg 7³) nähakse ette tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise erisus kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadmetele (s.o mikrotootjatele). Kavandatav muudatus on kahtlemata vajalik, kuid peame teeme ettepaneku lisada erisus ka aktiivsete võrguteenuse kasutajate suhtes.
Tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu (lõigete 6 ja 7) kehtestamise eesmärk oli võrgu ressursi vabastamine nn fantoomliitumiste arvelt – olukordades, kus liitumispunkt küll rajatakse, kuid tootmisseadet ei ühendata ja liitumine jääb seega võrgu ressurssi blokeerima. Antud tasu eesmärgiks ei ole kunagi olnud omatarbeks elektrienergiat tootvate tarbijate (aktiivne võrguteenuse kasutaja, ELTS § 3 p 1⁴) survestamine loobuma kohapealsest tarbimisest ja suunama toodetud elekter võrku.
Selline lähenemine oleks vastuolus Eesti energiapoliitika üldiste eesmärkidega, mis tuginevad madala süsinikusisaldusega ja hajusale energiatootmisele — mis tähendab lokaalse tootmise ja kohapealse tarbimise (self-consumption) soodustamist, kuna see vähendab koormust võrguressursile ja aitab energiatõhusust suurendada. Aktiivsete võrguteenuse kasutajate suhtes alakasutustasu rakendamine looks aga vastupidise stiimuli: võimsuse säilitamiseks peaksid nad vähemalt lühiajaliselt kogu tarbimise katkestama. Lisaks sellele, et see ei oleks kooskõlas energiapoliitika üldiste eesmärkidega, ei pruugi see ka reaalselt võimalik olla – majapidamistes on alati seadmeid, mille tarbimist ei saa katkestada (nt küttesüsteemid, külmikud, turvaseadmed).
Lisaks soovitame normitehnilise ökonoomsuse mõttes lisada vastav erisus ühe sättena ning selguse huvides välistada ka lõigete 6 ja 7 kohaldumine samaaegselt. Arvestades, et liitumislepingu ja võrgulepingu perioodid osaliselt kattuvad, võib kehtiva sõnastuse järgi tekkida olukord, kus samaaegselt on võimalik tasunõue esitada nii lg 6 kui ka 7 aslusel.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku:
◦ jätta eelnõust välja § 1 p-ga 19 kavandatav ELTS § 87¹ lg 6⁴;
◦ muuta eelnõu § 1 punkti 21 ning sõnastada selles ELTS § 87¹ lg 7³ järgmiselt:
„(73) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 ja 7 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme puhul ega aktiivse võrguteenuse kasutaja suhtes, samuti mitte samaaegselt.“.

Mittearvestatud.
Aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele erandi loomist või leevenduse andmist ei ole seaduseelnõu välja töötamise käigus arutatud, vaid algusest peale on erand olnud mõeldud vaid 15 kW netovõimsusega tootjatele ehk mikrotootjatele.
8.
Eelnõu § 1 p-ga 28 (ELTS § 93 lg 12) ja § 2 p-ga 1 (MGS § 37² lg 2¹) sätestatakse, et Konkurentsiametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227/2011 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses sätestatud õigused. Nimetatud sätted on sõnastatud sedavõrd üldiselt, et neist ei selgu, kellele või milliseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 1227/2011 sätestatud õigusi on silmas peetud. Samuti tekib küsimus, kas koos selliste õiguste andmisega ei kaasne Konkurentsiametile kohustusi, mille selgesõnalise täitmise kohustus tuleks samuti ELTS-is ja MGS-is sätestada.

Et vältida hilisemat selgusetust Konkurentsiametile antud õiguste ja kohustuste täpses sisus ja piirides palume eelnõus esitatud ELTS § 93 lg 12 ja MGS § 37² lg 2¹ sõnastusi ja sätte sisu selgitavaid seletuskirja osi täiendada tuues välja konkreetsed õigused ja ka kohustused, mis Konkurentsiametile antakse.

Arvestatud

9.
Eelnõu § 1 p-s 30 (ELTS § 95 lg 4¹) ja § 2 p-s 3 (MGS § 38² lg-d 2 ja 3) sätestatakse sunniraha ülemmäärad „esimesel korral“. Jääb selgusetuks, millised on sunniraha ülemmäärad teisel ja järgnevatel kordadel. Sellisena ei ole säte kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg-ga 2, mille kohaselt tuleb sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär sätestada seadusega.
Lisaks ei selgu ELTS § 95 lg-st 4² ega MGS § 38² lg-st 3, kes või mille põhjal otsustab, kas juriidilise isiku aastase kogukäibe kindlaksmääramisel lähtutakse a) aastasest kogukäibest või b) asjaomase tululiigi kogukäibest. Ka see pole kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg-st 2 tuleneva nõudega, et sunniraha ülemmäär peab tulenema seadusest ega saa seega olla sunniraha määraja otsustada.

Teadmiseks võetud
Eelnõu muudetud
10.
Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud nõuete sisu, on eelnõu § 1 p-s 36 esitatud ELTS § 103¹ ja § 2 p-s 5 esitatud MGS § 44¹³ kohasem ja arusaadavam pealkiri „Andmete esitamise kohustuse rikkumine“.

Arvestatud
11.
Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 p 38 (ELTS § 106 lg 2) ja § 2 p 6 (MGS § 45 lg 2) selgitustes on viidatud karistusseadustiku § 81 lõikele 3, mille sõnastuses on 6. juulil 2025. a jõustunud muudatus. Pikema väärtegude aegumistähtaja kohaldamist ja konkreetse tähtaja valikut tuleb sisuliselt põhjendada.

Teadmiseks võetud
Seletuskirja muudetud




AS Gaasivõrk

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus




AS Gaasivõrk esitas oma 16. juuli 2025 kirjaga nr 3-1/140-25 ettepanekud maagaasiseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide muutmiseks, et tagada gaasikoguste korrektne kindlaks määramine. Kuna korrektne ja võrreldav mõõtmine on võrgu toimimise ning turuosaliste võrdse kohtlemise seisukohalt olulise tähtsusega, teeme ettepaneku lisada nimetatud ettepanekus toodud MGS muudatused menetluses olevasse elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse.

Küsimuse lahendamiseks vajalikud MGS-i muudatused on vähesed (§ 24 lg 1 muutmine ja vajadusel volitusnormi lisamine analoogselt MõõteS § 5 lõikega 4) ning üldise iseloomuga – need kõrvaldavad õigusliku lünga ja loovad selge seose MGS ja mõõteseaduse vahel, mida praktikas on niigi järgitud. Seetõttu ei ole tõenäoline, et nende muudatuste eelnõusse lisamine eelnõu menetlust viivitaks. Samas on need vältimatult vajalikud selleks, et oleks võimalik edasi liikuda meie ettepanekus toodu sisulise lahenduse kehtestamisega.

Mittearvestatud
Nimetatud ettepanekuid käsitletakse gaasidirektiivi ülevõtmise raames.




Eesti Energia AS

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Avatud tarnijatele kavandatavast kohustusest rakendada tähtajaliste fikseeritud elektrihinnaga lepingute pakkumisel asjakohaseid riskimaandusstrateegiaid 
 
Meie hinnangul vajab ELTS täiendamist, et tagada selgus riskimaandusstrateegiate rakendamise kohustuse ulatuses, nende praktilises kasutatavuses ning regulatiivsete pädevuste jaotuses. Eelnõu, selle seletuskiri ja ministeeriumi selgitused turuosaliste tehtud ettepanekutega arvestamise kohta sisaldavad mitmetähenduslikke ja kohati vastuolulisi seisukohti, mistõttu on ettevõtjatel keeruline mõista, mida seadus neilt tegelikkuses nõuab. Et tagada selgus ja mõistlik tasakaal seadusest tulenevate kohustuste osas, esitame oma ettepanekud ja tähelepanekud. 

paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Avatud tarnija tagab  tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel asjakohase riskimaandusstrateegia abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamise, säilitades samal ajal lühiajalistel turgudel likviidsuse ja reageerides turu hindadele, et vähendada tarnehäirete ohtu. Riskimaandusstrateegiad on meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada või kontrollida hinnakõikumistest, tururiskidest, regulatiivsetest muudatustest või muudest ebakindlustest tulenevaid finantsriske, mis võivad mõjutada elektri ostjaid või müüjaid. 
 
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud riskimaandusstrateegias võetakse arvesse turu struktuuri, tarnija suurust, juurdepääsu oma toodangule, kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest.“; 
 
Seletuskirjas: 
„6.1. Avatud tarnija riskimaandusstrateegiad 
Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütusehindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Seepärast seatakse tarnijatele kohustuseks kindlaksmääratud hinna ja kindlaksmääratud tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumisel riskid asjakohaselt maandada“.  
ELTS, selle seletuskiri ja ministeeriumi selgitused on vastuolulised selles osas, kas riskimaandusstrateegiate rakendamine on tarnijatele kohustus või soovitus. Näiteks eelnõus öeldakse, et tarnija „tagab riskide maandamise“, samas kui seletuskiri viitab kohustusele riskid „asjakohaselt maandada“. Elenger Grupp’ile antud selgitus on, et: „Riskimaandusstrateegiate rakendamise nõue ei tähenda seda, et kõik võimalikud riskid peaksid olema avatud tarnijal maandatud, vaid seda, et avatud tarnija neid instrumente kasutab. Kui Konkurentsiamet järelevalvet teostab tuleb tal Eesti turu olukorra ja võimalustega arvestada. Ministeeriumile teadaolevalt on NordPool loomas Baltikumi piirkonda uued finantsinstrumendid, mis võimalusi hinnariske maandada parandavad“. 

Seega ei ole selge, mis on ootus avatud tarnijale ja milline on seadusemuudatuse praktiline tähendus. Seadus justkui nõuab kõigi riskide maandamist, aga selgitustes öeldakse, et piisab instrumentide kasutamisest.  

2. Eelnõu juurde lisatud ettepanekute tabelis on ministeerium Eesti Energia AS kommentaaridele andnud järgmise vastuse: „Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR), sõlmida otselepinguid (over the counter, OTC) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente, mis võimaldavad elektrihinna riske maandada“.
 
Tänase seisuga ei ole NordPool Baltikumi turule uusi finantsinstrumente toonud ning pole selge, kas need ka praktikas riskide maandamisel toimivad. Kusjuures isegi kui ta seda tegema peaks, siis ei tähenda see veel seda, et neid riskihalduseks ka kasutada saab. Kuna elektritootmise struktuur Baltikumis ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud, on põhjust arvata, et ka uute instrumentide turule toomine ei paranda oluliselt riskide maandamise võimalusi. Nende maht ja likviidsus jäävad tõenäoliselt piiratud, mistõttu ei pruugi need ettevõtjatele praktilist tuge pakkuda. 
 
Olulisim praegu kasutatav riskihaldusvahend on FTR, eriti Soome ja Eesti vahel. Paraku on ka nende usaldusväärsus vähenenud seoses süsteemihaldurite ja turuosaliste vahel tekkinud erimeelsuste tõttu – FTRide tühistamine kaablirikke korral. See tekitab ebakindlust ja raskendab hinnariski maandamist. Kuna otsuste põhjendatuse hindamine ei ole Konkurentsiameti pädevuses, jääb vaidluste lahendamine ettevõtjate jaoks keeruliseks ja ajamahukaks. See omakorda piirab fikseeritud hinnaga lepingute pakkumise võimalusi. 
 
Lisaks, FI–EE FTR-e kasutavad lisaks Eesti turuosalistele ka teised Balti ja Põhjamaade ettevõtted, mistõttu ei pruugi nende kogus katta Eesti vajadusi. Eelnõu seletuskirjas puudub hinnang sellele, kui suur on praegune nõudlus riskimaandusinstrumentide järele ja kas turul on neid piisavas mahus. Kui selgub, et instrumente ei ole piisavalt, oleks tarnijatele kohustuse seadmine ebaproportsionaalne. 
 
Tuginedes eeltoodule, teeme alljärgnevad ettepanekud:  
A. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri, artikkel 56 lg 5 sätestab järgmist: 
5.   Kui liikmesriik on nii sätestanud, peab asjaomase põhivõrguettevõtja taotlusel riigi reguleeriv asutus hindama, kas sündmust saab käsitada vääramatu jõuna. 

Ettepanek: anda nimetatud pädevus Konkurentsiametile, et lihtsustada ja kiirendada turuosaliste ja süsteemihaldurite vaheliste erimeelsuste lahendamist. 

Osaliselt arvestatud
Konkurentsiametile lisatud õigus hinnata vääramatu jõu asjakohasust.
1.2
Ettepanek: selgitamaks välja kas eelnõuga tarnijatele pandav kohustus on proportsionaalne, palume täiendada eelnõu mõjuanalüüsi ja vajadusel ELTSi, kui suures mahus on Eesti turuosalistele riskihaldusinstrumendid praegu kättesaadavad ja kas see vastab fikseeritud hinnaga elektrilepingute sõlmimise nõudlusele.  

Arvestatud
1.3
3. Vastavalt ELTSile on riskimaandusstrateegiad meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada või kontrollida hinnakõikumistest, tururiskidest, regulatiivsetest muudatustest või muudest ebakindlustest tulenevaid finantsriske, mis võivad mõjutada elektri ostjaid või müüjaid. Ettepanekute tagasisidena on selgitatud, et: „Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR), sõlmida otselepinguid (over the counter, OTC) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente, mis võimaldavad elektrihinna riske maandada“. 
 
Soovime juhtida tähelepanu, et FTR-id, EPAD-id ja muud sarnased vahendid ei kata regulatiivseid riske, mis võivad realiseeruda ootamatult ja sõltumatult turuosalistest. Selliseid olukordi tuleb sageli käsitleda vääramatu jõuna.  

Ettepanek: eemaldada riskimaandusstrateegiate kirjeldusest viide „regulatiivsetele muudatustele“, kuna nimetatud instrumendid ei võimalda neid riske usaldusväärselt maandada. 
 
Arvestatud.
1.4
ELTSiga kehtestatakse riskimaandusstrateegiate rakendamise kohustus avatud tarnijatele. Palume selgitust, miks on see kohustus kavas kehtestada üksnes avatud tarnijale, aga näiteks mitte määratud tarnijale? 
Arvestatud
Eelnõus kehtestatud riskimaandusstrateegiate rakendamise kohustus kõigile tarnijatele.
1.5
26) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: 
„81) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 11 nimetatud riskimaandusstrateegia on kasutusele võetud;“; 
 
Tekst eelnõu seletuskirjas: 
 
„Seaduse § 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 81. Konkurentsiamet kontrollib, kas avatud tarnija on fikseeritud lepingute pakkumisel riskimaandusstrateegiad kasutusele võtnud, ilma üksikute tarnijate positsioone või strateegiaid eraldi läbi vaatamata. Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR), sõlmida otselepinguid (over the counter, OTC) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente, mis võimaldavad elektrihinna riske maandada“. 

ELTSiga antakse Konkurentsiametile ülesanne kontrollida, kas avatud tarnija kasutab fikseeritud lepingute pakkumisel riskimaandusstrateegiaid. Seletuskiri küll täpsustab, mida see kontroll ei hõlma, kuid jääb ebaselgeks, mida see praktikas tähendab.  

Palume seletuskirjas täpsustada, milles seisneb Konkurentsiameti kontroll. 

Arvestatud
Seletuskirja täiendatud
2.
Muudatused tootmissuunalise võrguühenduse alakasutustasu reeglites  
 
ELTSis on ette nähtud muudatused tootmissuunalise võrguühenduse alakasutustasu regulatsioonis. Eestis on seejuures ainsana piirkonnas kehtestatud tasu kasutamata võrguühenduse eest, mille suurus on tihti võrreldav liitumistasuga. Selline lahendus võib suurendada investeerimisriske ja vähendada Eesti atraktiivsust uute elektritootmisprojektide asukohana. Tasu olemasolu on üks teguritest, mis on seni pidurdanud turupõhiste tootmisvõimsuste rajamist Eestisse.  
 
Alakasutustasu kohaldamisega kaasnevad olulised riskid Eesti elektritootjatele 
 
Kasutamata tootmissuunalise võrguühenduse tasu kaotamise poolt räägivad mitmed kaalutlused: 
 
• Pärast tasu kehtestamist 2023. aastal tutvustas Elering 2024. aasta alguses püsitasu süsteemi, mis motiveerib elektritootjaid hoiduma võrguühenduse võimsuste broneerimisest. Sama meetod on edukalt töötanud tarbimissuunalistes võrgutasudes, vältides üleliigsete ühenduste broneerimist. Samuti vähendab 2025. aastal kehtima hakkav fikseeritud liitumistasu veelgi motivatsiooni broneerida tootmissuunalisi võrguühendusi. 
• Eestis on tootmissuunalise võrguühenduse tasu ainus seaduses määratud, kuid mitte tegelikult võrgutasu, mis tekitab elektritootjatele ebakindluse. Võrguteenuse hinnad määrab võrguettevõtja ja kinnitab Konkurentsiamet, kuid ei ole kindlust, et tulevikus ei lisandu uusi tasusid, mis veelgi raskendaks tootmisvõimsuse broneerimist. 
• Tasu mõju on see, et elektritootjad võivad järk-järgult vähendada oma võrguühenduse võimsust. Aja jooksul võivad tootmisvõimsused kahaneda avariide ja seadmete vananemise tõttu. Kui tootmisvõimsus väheneb, takistab liitumistasu taastamise motivatsiooni, kuna see on Eestis kallim kui naaberriikides. 
• Kui aga juba tegevuses olev elektrijaam oleks vabastatud tasu maksmisest kuni viieks aastaks, siis saaks see aeg võimaldada uusi investeeringuid ja tootmisvõimsuste täiendamist, et muuta tootmine jätkusuutlikuks. 
 
Määramatus seoses mõõtmisperioodi pikkusega 
 
Kehtivas ELTS §871 lõikes 8 on sätestatud vaid võimsuse mõõtmise koht (liitumispunktis) ning mõõtmisseadme omanik (võrguettevõtja), kuid ei ole sätestatud, kui pika perioodi keskmist võimsuskasutust tuleb mõõta. Sõltuvalt mõõtmis- ja arvutusviisist võib tootjalt nõutav alakasutustasu oluliselt varieeruda. Ühe ja sama elektritootmise keskmine tootmissuunalise võimsuse kasutatuse näitaja on seda väiksem, mida pikem on periood, mille keskmist arvutatakse.  
 
Näiteks võib 100 MVA võimsusega tootmisseadet opereerida nõnda, et mitme eraldiseisva minuti vältel on keskmine elektri tootmise võimsus 100 MVA. Sama elektri tootmise kõrgeim ühe tunni keskmine tootmise võimsus võib olla 65 MVA ning ühe kuu keskmine tootmissuunaline võimsuse kasutatus võib olla 20 MVA. Kuna ELTS ei sätesta tootmissuunalise võimsuse kasutamise mõõtmise perioodi pikkust, siis ei ole ka selge, kas ülaltoodud näitest tulenevalt tuleb tootjal maksta kasutamata tootmissuunalise võrguühenduse tasu vastavalt kas:  
• 0 € juhul, kui võrguettevõtja soovib mõõta tootmisvõimsuse kasutamist ühe minuti pikkusel perioodil;  
• 1 330 000 € juhul, kui võrguettevõtja soovib mõõta tootmisvõimsuse kasutamist ühe tunni pikkusel perioodil; või 
• 3 040 000 € juhul, kui võrguettevõtja soovib mõõta tootmisvõimsuse kasutamist ühe kuu pikkusel perioodil.  
 
Oluline on rõhutada, et võimsuse mõõtmise perioodi pikkust ei defineeri mõõtmisseade, sest kõik elektrijaamades toodetud elektri võrku andmist mõõtvad seadmed mõõdavad võimsust oluliselt lühema perioodi kaupa kui 1 minut.  
 
Ühest praktikat ei ole kujunenud ka võrguettevõtjate seas, kes alakasutustasu rakendama hakkaksid. Elering on oma võrgulepingu tüüptingimustes määratlenud, et tarbimis- ja tootmisvõimsusi võidakse kontrollida mitte lühema kui üheminutise perioodi puhul, säilitades võrguettevõtjale õiguse otsustada, kas ülaltoodud näite puhul esitada elektri tootjale arve 1,33 miljonit; 3,04 miljonit või jätta arve esitamata. Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi AS) mõõdab tootmissuunalist võimsust aga 15 minutise perioodi vältel. Segadust lisab asjaolu, et ELTS § 871 lõike 8 kehtestamisel fikseeriti seletuskirjas näide, et võimsuse kasutamist mõõdetakse ühe tunnise perioodi alusel. Seda tõlgendust ei ole senini muudetud. 
 
Kuna ELTS § 871 lõike 7 muudatus sätestab tootmissuunalise võimsuse kasutamise hindamise kahe aastase perioodi vältel, siis võib tuleneda, et kasutamata tootmissuunalise võrguühenduse tasu võib rakendada isegi kahe aasta jooksul kasutamata keskmise tootmissuunalise võimsuse ulatuses. Järelikult võiks võrguettevõtja kasutamata tootmissuunalise võimsuse tasu nõuda kahe aasta vältel iga hetke eest, millal elektrijaam elektrit 95% liitumisvõimsuse ulatuses võrku ei andnud.  
 
Ettepanekud:  
Seaduses määratud tasu alused ja mõõtmise perioodid peaksid olema selgelt määratletud, et tagada õiguskindlus. Praegu annab mõõtmisperioodi valik võrguettevõtjatele liiga suure otsustusõiguse, mis tekitab ebakindlust. 

Arvestades alakasutustasu rakendamisega seotud riske Eesti elektritootjatele, palume kaaluda alakasutustasu regulatsiooni muutmist või tühistamist. 

Mittearvestatud.
Tootmissuunalise võimsuse kasutamise ulatuse tuvastamiseks ajalisi piiranguid elektrituruseaduses eraldi sätestada ei ole otstarbekas, kuna turuosaliste vahelise andmevahetuse nõuded on juba kehtestatud elektrituru toimimise võrgueeskirjas ja eraldiseisvalt kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded lepitakse kokku kliendi ja võrguettevõtja vahelises lepingus.

Mitte kõik turuosalised ei pruugi olla huvitatud väga täpsete arvestite paigaldamisest, kuid kui kliendi tootmissuunalise võimsuse kasutamist on võimalik olemasoleva paigaldatud nõuetekohase mõõteseadmega mõõta ühe minuti jooksul, on võimalik seda kasutada alakasutustasu rakendamise tingimuste arvestamisel ning ei ole ühtegi põhjust, miks võrguettevõtja peaks pahatahtlikult kasutama pikemat arvestusperioodi.
2.1
19) ELTS § 871 lg 64 
„(64) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme puhul.“; 
 
21) ELTS § 871 lg 73 
 paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses: 
„(73) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme puhul.“; 

Kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmete vabastamine igasugustest tasudest võib julgustada väiketootjaid broneerima ebamõistlikult suuri võrguühenduse võimsusi. Eestis on potentsiaalselt 200 000 tarbimiskohta, kus igaüks võib broneerida 15 kW võimsuse. Sellisel juhul võib kogu broneeritud võimsus ulatuda 3000 MW-ni, mis on suurem kui praegune Eestis kasutatav tootmisvõimsus. Seetõttu võib selline erand põhjustada pikaajalisi ja ulatuslikke kõrvalmõjusid. 
 
Alternatiivina on meie hinnangul proportsionaalsemad  kaks sobivamat meedet:  
A. kehtestada väiketootjatele väiksema väärtusega alakasutustasu tootmisseadme võimsuse ulatuses, mis motiveeriks ka väiketootjaid siiski kasutult seisvat broneeritud tootmissuunalist võimsust vähendama. Selline lähenemine hoiaks alles majandusliku stiimuli võimsusvajadust realistlikult hinnata, sest makstav tasu sõltuks otseselt tegelikust vajadusest; või 
B. kaotada seadusega sätestatud alakasutustasu kõigile elektri tootjatele ning selle asemel sätestada võrguettevõtjate kohustus kehtestada võrguteenuse tingimustes tootjaid ja tarbijaid motiveerivad proportsionaalsed võrguteenuse tasud, mis välistavad nii tootmis- kui ka tarbimissuunaliste võrguühenduse võimsuste ebamõistliku broneerimise.  
 
Praegu on olukord, kus võrguettevõtjal on õigus küsida tasu sama teenuse eest – nii võrguteenuse hinna sees kui eraldi alakasutustasuna. See toob kaasa topeltmaksustamise, kuna tootja maksab sama teenuse eest kaks korda. 
 
Ettepanek:
täiendada ELTS sättega, mille järgi võrguettevõtjal on keelatud nõuda täiendavat tasu tootmissuunalise võimsuse kasutamise eest, kui võimsus jääb alla seaduses määratud maksimaalse määra. See muudatus välistaks topeltmaksustamise ja tagaks, et tasu määratakse ainult ühe aluse järgi – elektrituruseaduses määratud tingimustel. 

Mittearvestatud.
Ei ole ette näha, et seadusemuudatusega kaasneks 15kW tootmisvõimsuste broneerimise plahvatuslik kasv, mis ohustaks energiasüsteemi stabiilsust. Praeguse eelnõuga ette nähtav erand ja leevendus on mõeldud eelkõige kodutarbijatele, kelle puhul rakenduks alakasutustasu seaduse eesmärgi mõistes ülemääraselt.
2.2
20) ELTS § 871 lg 7 
„(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse 95-protsendilise võimsuse ulatuses tasu, mida arvutatakse lepingujärgse tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahena, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvutamise põhimõttest. Nimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega või § 425 lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamise teenuses osalemisega või mis on vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks.“; 

Eelnõu ei kohtle võrdselt lühiajalise sagedusreservide teenuse pakkujaid, kes on edukalt pakkunud reservide turule oma tootmisseadet, kuid mida ei ole süsteemihaldurid aktiveerinud. Selline olukord vähendab tootjate huvi rajada Eestisse täiendavaid reservvõimsuseid. Pikaajalise sagedusreservide lepingu sõlmimise õigus on Eestis süsteemihaldurile antud vaid ajutise tähtajalise erandiga, mille möödumisel peab turg toimima lühiajaliste sagedusreservide abil. Lühiajaliste sagedusreservide ebavõrdne kohtlemine võrreldes ajutiste pikaajalistega ei toeta Eesti varustuskindlust.

Õiguskantsler on oma arvamuses märkinud, et alakasutustasu ei ole õiglane rakendada tootjast sõltumatute asjaolude, nagu madalad turuhinnad, korral. Kui elektritootmine on tootjast sõltumatutel põhjustel (sh madala hinna tõttu) planeeritust väiksem, ei ole tõenäoliselt võimalik tootmissuunalist võimsust täies mahus kasutada. Sellises olukorras jääb tootja teenimata oodatud tulu ja peab tasuma alakasutustasu, mis võib tunduda ebaõiglane, kuna see on seotud vähese tootmisega, mille põhjuseks on turutingimused, mis ei sõltu tootjast.
Kui elektrijaamas elektri tootmine ei ole põhjendatud selle elektrijaama jaoks liiga madalate turuhindade tõttu, siis on ebaproportsionaalne eeldada, et elektrijaama omanik vähendab elektrijaama tootmisvõimsust juba enne kui möödub 2 aastat viimasest elektrijaama maksimaalse võimsusega kasutamisest. Põhja-Euroopas on temperatuuri kõikumise looduslike tsüklite pikkus ~10 aastat, mille sees liiga madal elektri hind ainult 2 järjestikuse aasta jooksul ei ole piisav tõend, et otsustada elektrijaama tootmisvõimekuse vähendamine või elektri tootmise lõpetamise üle. Tootjast sõltumatute asjaolude tõttu elektri tootmisest loobumise nõue oleks proportsionaalne, kui sellised asjaolud on kestnud vähemalt 5 aastat. Praegu kavandatud sisuline nõue lõpetada elektri tootmine juba 2-aastase ebasoodsa turuolukorra järel välistab turupõhise tipunõudluse hoidmise Eestis ning suunab uute turupõhiselt ehitatavate elektrijaamade ning salvestusseadmete investeeringud naaberriikidesse.

Ettepanekud:
1. eemaldada ELTSi tekstist sõna „pikaajalise“;
2. lisada ELTSi tingimus: „või kui tootmissuunalise võimsuse täielik kasutamata jätmine oli põhjustatud vähese turunõudluse või liiga madala elektri turuhinna tõttu turgudel“; või
3. alternatiivina eelmisele ettepanekule asendada sõnad „viimase kahe aasta jooksul“ sõnadega „viimase viie aasta jooksul“; või
4. alternatiivina lisada seadusesse säte, mille kohaselt alakasutustasu ei rakendata juhul, kui tootja suudab põhjendatult tõendada, et tootmissuunalise võimsuse alakasutus tulenes tootjast sõltumatutest asjaoludest, sh turuhindade madalast tasemest, mille juures tootmine oleks olnud tootjale kahjumlik.

Mittearvestatud
Ettepanekus nimetatud tootmisseadmega on võimalik kord aastas 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutada. Ettepanekus kirjeldatud juhtude tarbeks on ette nähtud võrguettevõtja õigus kaalutletud otsusega tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu arve esitamist edasi lükata.
2.3
40) ELTS § 1113 lg 18 
paragrahvi 1113 lõige 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 
„(18) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas 2023. aasta 17. märtsi seisuga elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes alates 2025. aasta 1. jaanuarist, kui § 871 lõikes 4 nimetatud periood on möödunud ning piirangud on kõrvaldatud. Eelmises lauses nimetatud tasu rakendatakse 2023. aasta 17. märtsi seisuga rajatud ja võrguga ühendatud tootmisseadme või sellise tootmisseadme suhtes, mille rajamist ei takista riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirang.“; 
 
Tekst eelnõu seletuskirjas:  
„Ehk juhul kui riigikaitselise piiranguga alal kehtib rajatavale tuulepargile kõrguspiirang, siis madalama tuulepargi saab siiski rajada ning olemasolevate tuuleparkidega, millel on kehtiv võrguleping, tuleb tootmissuunaline võimsus kasutusele võtta, maksta tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu või oma tootmissuunalisest võrgu läbilaskevõimest loobuda. Seega olukorras, kus tootjal ei ole lubatud piirangualal püstitada tuulikuid maksimaalse tipukõrgusega 240 meetrit, kuid lubatud on püstitada tuulikuid maksimaalse kõrgusega 100 meetrit, siis sellisel juhul ei ole tegemist riigikaitseliste piirangutest tuleneva sisulise takistusega, mis takistab lepingulise tootmisvõimsuse kasutamist.“  
/…/ 
„Sätte sõnastuse täiendamine ei muuda seni kehtinud lõiget sisuliselt, kuna 2023. aasta 17. märtsist kehtestatud normi tuli juba algselt eelnevalt kirjeldatud viisil mõista, seda on sellisel viisil rakendatud ja sellest lähtuvalt on ka käesoleva selgituse mõju sätte tõlgendamisel tagasiulatuv.“ 

Seletuskiri tõlgendab seaduse muudatust oluliselt laiemalt, kui ELTS tekst:  
1. Seletuskiri tõlgendab, et kui riigikaitseline piirang piirab sellise elektrijaama rajamist, mida tootja soovib rajada, kuid võimaldab siiski rajada elektrijaama, millist elektrijaama rajamist kavandav tootja ei soovi rajada põhjusel, et selline elektrijaam ei oleks majanduslikult põhjendatud, siis riigikaitseline piirang ei vabastaks tootmissuunalise alakasutustasu maksmise kohustusest.  

Selline tõlgendus on tootja suhtes ebaõiglane, kuna iga asukoha puhul saab rajada väikese ja majanduslikult mitteotstarbekohase elektrijaama, mida tootja ei soovi ehitada. Seletuskirja tõlgendus ei arvesta piisavalt riigikaitselistest piirangutest tulenevaid takistusi. Seetõttu seab eelnõu rakendusviis riigikaitseliste piirangutega arvestavad ettevõtjad ebasoodsasse olukorda.  

2. 2025. a lõpus kavandatud seadusemuudatused plaanitakse rakendada tagasiulatuvalt, ilma et tootjatele antaks aega uute reeglite järgi kohaneda või võimalust vältida sanktsioone.  
3. Seletuskirjas esitatud väide, et 2023. aasta 17. märtsi normi tuleks mõista nii nagu seletuskiri kirjeldab ja et selle alusel võiks muudatust tagasiulatuvalt rakendada, ei vasta meie hinnangul seaduse sõnastusele. Seetõttu ei ole tagantjärele rakendamine võimalik. 

Ettepanekud: 
1. Jätta seletuskirjast välja ELTSi laiendavad tõlgendused;  
Seaduse muudatused peaksid rakenduma 2 aasta pärast, et tootjatel oleks piisavalt aega kohanemiseks. 
Mittearvestatud.
Tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust ehk niinimetatud alakasutustasust ei ole vabastatud riigikaitselise piiranguga alal selline juba rajatud tootmisseade, mille puhul piiranguala olemasolu ei takista elektrienergia tootmist ega sellega jätkamist. Samuti ei ole alakasutustasust vabastatud pärast 2023. aasta 17. märtsi rajatavad tootmisseadmed, mis planeeritakse ja rajatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonda, kuid mille puhul piiranguala ei takista selle rajamist.

2023. aasta 17. märtsil jõustunud normi tuli juba algselt eelnevalt kirjeldatud viisil mõista.

Majanduslikult ebamõistliku tootmisseadme rajamine ei ole kindlasti eesmärgiks, alternatiiviks on tehnoloogia muutmine ja liitumisvõimsusest loobumine, mille puhul alakasutustasu arvestus ei rakendu.




Konkurentsiamet

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Konkurentsiameti seisukoht elektrituruseaduse (ELTS) seaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta vääramatut jõudu puudutavas osas.
Kliimaministeeriumi menetluses on elektrituruseaduse (ELTS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks tehtud muudatused ning lahendada elektriturul praktikas esile kerkinud probleeme.

25.08.2025 edastas Kliimaministeerium Konkurentsiametile seisukoha saamiseks turuosalise ettepaneku sätestada ELTS-is Konkurentsiametile pädevus hinnata, kas sündmust saab käsitada vääramatu jõuna kui põhivõrguettevõtja tugineb võimsuse jaotamise forvardturul vääramatule jõule. Põhjendusi, miks, ettepanekuga ei kaasnenud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lõike 2 järgi vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

VÕS § 103 lõikes 1 sätestatud üldise reegli kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Vastutus tähendab võlausaldaja võimalust kohaldada kohustust rikkunud poole vastu õiguskaitsevahendeid. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Samas on VÕS §-s 105 ette nähtud loetelu õiguskaitsevahenditest, mida saab võlgniku vastu kasutada olenemata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, st kas rikkumine on olnud tingitud vääramatust jõust. Need õiguskaitsevahendid on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine ja hinna alandamine.

Seega vääramatu jõu peamine mõju eraõiguslikes suhetes seisneb selles, et võlausaldaja ei saa võlgniku vastu esitada kahju hüvitamise nõuet, samuti on sellisel juhul teatud olukordades välistatud viivise nõude esitamine. Lisaks ei ole tulenevalt VÕS § 160 sätestatust üldjuhul võimalik nõuda leppetrahvi maksmist, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.

Eesti õigussüsteemis kuuluvad vääramatu jõu ja sellega seonduva eelnimetatud VÕS-ist tulenevate õiguskaitsevahendite rakendumine ja/või kahju hüvitamise nõuded lepingupoolte vahel kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtus. Meie parima teadmise kohaselt puudub peale tsiviilkohtu muu institutsioon või asutus, kes taolisi nõudeid menetlusse võtaks, nende üle otsustaks ning ühe või teise lepingupoole võlaõiguslikud nõuded menetluse läbiviimise tulemusena rahuldaks.

Kokkuvõtlikult leiame, et ettepanek sätestada ELTS-is Konkurentsiametile pädevus hinnata, kas sündmust saab käsitada vääramatu jõuna kui põhivõrguettevõtja tugineb võimsuse jaotamise forvardturul vääramatule jõule, ei oleks taoliste olukordade lahendamiseks otstarbekas menetlusviis. Alljärgnevalt toome välja mõned asjaolud, mida tuleb küsimuse arutamisel kaaluda.

Haldusorganina Konkurentsiamet tegutseb talle seadusega antud pädevuse ja seatud kohustuste piires. Konkurentsiamet ei või tegutseda väljaspool talle seadusega antud pädevust ega teha toiminguid, milleks seaduslik alus puudub. Haldusorganina toimub Konkurentsiameti tegevus haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtete ja reeglite kohaselt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõike 2 järgi haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Meie hinnangul, kui Konkurentsiametile pannakse pädevus ja/või kohustus hinnata, kas sündmust saab käsitada vääramatu jõuna, siis on vaja ka üheselt selgust selles, kuidas ja mis menetluses selline pädevus realiseeritakse, so kas amet tegutseb siis vaidlust lahendava asutusena? Ilmselt pole mõeldav, et Konkurentsiamet asub vääramatu jõuga seotud ja sellega kaasnevate nõuete menetlemisel tsiviilkohtu asemele. Sel juhul ei oleks enam tegemist haldusmenetluse läbiviimisega ning samuti ei saaks taolisi menetlusi läbi viia HMS § 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid järgides.

Samuti on küsitav, kuidas saaks Konkurentsiamet välja anda välja vääramatut jõu ja sellega kaasnevaid võlaõiguslikke nõudeid lahendavaid haldusakte, mis oleksid vaidlustatavad tsiviilkohtus – ameti toimingute ja otsuste õiguspärasuse üle otsustab halduskohus. Konkurentsiameti hinnangul ei ole tõenäoline, et halduskohus hakkaks tulevikus hindama seni tsiviilkohtu pädevusse kuuluvaid küsimusi. Enamgi veel, sellise pädevuse ja kohustuse panemine toob kaasa olukorra, kus vaidlevad pooled hakkavad omavahelise vaidluse asemel vaidlust pidama Konkurentsiametiga. Kui pooled on eri meelt vääramatu jõu küsimuses, siis ükskõik, missuguse seisukoha haldusmenetluses Konkurentsiamet võtab, emb-kumb pool selle halduskohtus vaidlustab (vt selle kohta ka viimane lõik käesolevas kirjas).

Lisaks eeltoodule, võttes arvesse taoliste nõuete eraõiguslikku iseloomu ning mh asjaolu, et vääramatut jõudu puudutavad tingimused võidakse poolte vahel kokku leppida nende vahel sõlmitud lepingus (mille osapooleks ning mille üle järelevalve teostajaks Konkurentsiamet ei ole), oleks ka seetõttu väljapakutud regulatsiooni ELTS-is sätestamine põhjendamatu.

Eelnev toob teravalt fookusesse ka ametile seadusandja poolt tagatud ressursside küsimuse. Kui seadusandja soovib, et amet tulevikus lahendaks turuosaliste vääramatu jõu vaidlusi, siis on vaja lisaks selgusele, mis menetluses seda tehakse, lahendada ka Konkurentsiameti ressursi küsimus. Ei ole mõtet asju tegemise pärast teha, kui midagi teha, siis hästi ja professionaalselt. Konkurentsiamet on ekspertorganisatsioon, samas võimsuse jaotamise forvardturu vääramatu jõu küsimuste käsitlemiseks meil täna ressurssi ei ole.

Seda, et energiatururegulaator tegutseks vääramatu jõu vaidluste lahendajana, ei esine meie parima teadmise kohaselt ka mujal. Amet pöördus küsimusega teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste poole, kas nende riikide seadusandlusesse on Määruse artikkel 56 lõige 5 üle võetud nii, et põhivõrguettevõtja taotlusel riigi reguleeriv asutus hindama, kas sündmust saab käsitada vääramatu jõuna. Üksnes Horvaatiast vastati, neil selline pädevus on, ühestki teisest liikmesriigist ei ole Konkurentsiametile laekunud tagasisidet, et neil rakendataks eeltoodud lähenemist. Enamgi veel, sarnased vaidlused saavad tõusetuda Soome ja Eesti vaheliste teenuste vahel (või teoreetiliselt ka Läti-Eesti või ka Rootsi-Eesti, kui selline ühendus peaks loodama). Soome energiatururegulaatoril puudub vastav pädevus. Meie hinnangul tuleb Kliimaministeeriumil välja selgitada, miks Soome ei ole seda nii soovinud lahendada. Lahenduseks ei saa olla, et kahel pool Soome lahte on erinevad lähenemised, siin tuleb teha naabritega koostööd.

Käesolev arutelu juhib samas tähelepanu veel ühele probleemile, mis energiaturul järelevalvega seoses esineb, mis Konkurentsiameti ressursse ebamõistlikult koormab ja mille osas on vaja, et ministeerium poliitikat selgelt suunab ja kujundab. Nimelt ELTS § 99, mille ekvivalent EL õiguses on elektrienergia siseturu direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 60, eelkõige selle punktid 2, 3 ja 6, ütleb lõikes 1, et turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. ELTS § 99 lg 2 näeb ette, et Konkurentsiamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse 30 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. Kui kaebus esitatakse võrguettevõtja kohta, teeb Konkurentsiamet otsuse 60 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. ELTS § 99 lg 3 võimaldab asja lahendamiseks ettenähtud tähtaja pikendamist või ka peatamist, kui kaebuse esitaja sellega nõustub.

Esiteks näeb direktiiv ette oluliselt pikemad tähtajad.

Teiseks piirab direktiiv sellised pöördumised ära selgelt olukorraga, kus on etteheiteid põhi- või jaotusvõrgu suhtes.

Kolmandaks, ja see on kõige olulisem, direktiiv ütleb et reguleeriv asutus tegutseb vaidlusi lahendava asutusena.

Eesti õiguses on aga loodud niisugune olukord, kus igaüks, kes vähegi tahab mõne turuosalise suhtes kaevata, saab seda teha, kusjuures Konkurentsiamet ei tegutse vaidlust lahendava organina, vaid pea alati satub ise menetlusosaliseks.

On fundamentaalselt väär, et Konkurentsiamet, kes peaks olema selles olukorras pigem poolte lepitaja või siis ka vaidluse lahendaja, satub alati ise ühega vaidluspoolest vaidlusesse.
See ei ole ratsionaalne ega ka kohane reguleeriva asutuse ressursi kasutamine. Vaidluse osapool, kes Konkurentsiameti otsusega ei nõustu, peaks pöörduma kohtusse algse vaidluse osapoole vastu, mitte vaidlustama halduskohtus Konkurentsiameti tegevust (nt haldusakti) või tegevusetust (kui see esineb).
Teadmiseks võetud
Konkurentsiametile on eelnõus lisatud õigus hinnata vääramatu jõu asjakohasust.




Alexela

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Olles tutvunud EIS-is Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja selle seletuskirjaga leiame järgmist:

Eelnõus on mitmeid avatud tarnijate kohustusi puudutavaid punkte, mis vajavad täpsustamiseks täiendavaid läbirääkimisi. Seda eriti olukorras, kus eelnõu seletuskiri ei anna piisavaid vastuseid ning mõjuhinnang on sisuliselt puudu.

Nt. § 1 p 4., e. ELTS § 44 punktide 11 ja 12 lisamine. Praktiliselt on sellise uue kohustuse täitmiseks (tähtajaliste fikseeritud elektrihinnaga lepingute pakkumisel) vajalik peamine riskimaandamise instrument- FTR- Eleringi omavoli tõttu sisuliselt kättesaamatu. Ning Konkurentsiamet on selle omavoli osas turujärelevalve teostamisest keeldunud, tuginedes seisukohale, et liikmesriik ei ole sellist pädevust Eleringi tegevuse osas andnud. Siiski on eelnõu seletuskirjas leitud, et …tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi (financial transmission rights, FTR),..). Seega on vastuoluline sätestada avatud tarnijatele kohustusi, mille nõuetekohasest täitmisest on põhivõrguettevõtja tarnijate ees keeldunud ning mille üle järelevalve teostamisest on keeldunud Konkurentsiamet. See ei loo tarnijatele kindlust. Ainuüksi vastuolu eelnõu seletuskirjas toodu ja praktilise elu vahel tähendab vajadust täiendavalt analüüsida eelnõu seletuskirjas, millised riskimaandusmeetmed on avatud tarnijatele päriselt kättesaadavad ning millistel tingimustel saab selleks päriselt olla FTR. Ehk kokkuvõtlikult – avatud tarnijate huvi FTR’i, kui ühe riskimaandusstrateegia instrumendi, kasutamise puhul on esmalt see, et FTR’e oleks turul maksimaalses koguses saada, ning et selle kasutamise korral oleks selle kohaldamine ühetaoliselt turuosaliste jaoks arusaadav ning ka reaalselt kindlust pakkuv, mitte ei leiaks aset olukord, kus põhivõrguettevõtja keelduks enda poolset kohustust täitmast, millega tekitatakse avatud tarnijatele õigusvastaselt kahju.

Osaliselt arvestatud
FTR-id ei ole ainus riskimaandamise instrument.
Seletuskirja täiendatud.
Konkurentsiametile lisatud õigus hinnata vääramatu jõu asjakohasust.
2.
Juhime tähelepanu, et Eestis on ca 2/3 tarnitavast elektrist (selle soodus hind) seotud FTR-ide kättesaadavusega. Peame vajalikuks Kliimaministeeriumil analüüsida, mida tähendab elektrihinnale asjaolu, kui FTR-id ei ole turuosalistele riskimaandusinstrumentidena toimivad, nagu see on praegu. Näiteks realiseerunud olukorras, kus avatud tarnijad kasutavad riskimaandusena FTR’e, merekaabel kahjustub kolmanda osapoole ankru tõttu, ning finantsinstrumentidena kasutusel olevad FTR’id, mis olid avatud tarnijatel olemas enne antud intsidenti, võetakse turuosalistelt ära. Kas FTR on avatud tarnijatele pädev finantsinstrument arvestades sellist olukorda? Peame vajalikuks mudeldada eelnõu mõjuhinnangus mõju elektrihinnale.

Osaliselt arvestatud
Seletuskirja täiendatud
3.
Nt. § 1 p 26., e. ELTS § 93 lg 6 p 81 lisamine. Eraldi vajab analüüsi ja arutelu, kuidas kavatseb KonkA kontrollida FTR-ide osas turuosaliste kohustuste täitmist kui FTR-ide väljastamist Eleringilt nõudnud KonkA on enda rollist turujärelevalve teostajana, kas Elering ka reaalselt FTR-idega seotud kohustusi täidab, loobunud. Eelnõu seletuskiri kahjuks seda vastuolu ei käsitle ja lahendusi ei paku. Seda tuleb teha. Lisaks viitab pakutud sõnastus sellele, et KonkA ülesandeks on kontrollida üksnes seda, kas riskimaandusstrateegia on kasutusele võetud, kuid puudub selgitus selle kohta, kas selle kontrolli mõtteks on ka sisuliselt hinnata, kas turuosalise valitud riskimaandusstrateegia on piisav ja asjakohane, ning kas KonkA saab sellist aspekti üldse hinnata ja kontrollida.

Arvestatud
Seletuskirja täiendatud
4.
Eelnevate punktidega seoses vajab eelnõu seletuskirjas käsitlust ja põhjalikku analüüsimist, kas Eesti siseriiklikus õiguses on vaja kehtestada KonkA-le pädevus vastavalt Komisjoni määrus (EL) 2016/1719, 26. september 2016, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri (EMPs kohaldatav tekst) (FCA määrus) artikkel 56 punktile 5. Ehk vajalik on eelnõus analüüsida, kas Konkurentsiametile on vaja anda pädevus hinnata, kas sündmust saab käsitada vääramatu jõuna FCA määruse tähenduses ning kas sellisel juhul loetakse, et vääramatu jõu määratlusega seotud tagajärjed on võimalikud vaid juhul kui põhivõrguettevõtja esitab Konkurentsiametile hindamiseks vastava taotluse ja kinnitust saavad kõik asjaolud millele on viidanud oma selgitustes ACER (OPINION No 02/2025). Ehk ilma sellise menetluseta eeldatakse, et vääramatut jõudu ei olnud.

Osaliselt arvestatud
Eelnõusse lisatud Konkurentsiametile õigus hinnata vääramatu jõu asjakohasust.
5.
Kuivõrd eelnõu seletuskiri ei anna vastuseid mitmetele küsimustele ning puudub sisu toetav analüüs, siis samuti on vaja rääkida läbi (ei ole kinnine loetelu) eelnõu § 1 punktide 15, 22, 23 ning rikkumisega seotud sätted.

Mitte arvestatud
Eelnõu I kooskõlastusring oli veebruari lõpus ning üldteenuse osutaja leidmine konkursi teel, võrguühenduse katkestamise keeld kohtuvälise menetluse ajal ning rikkumisega seotud sätted olid juba siis eelnõus.
6.
Kahjuks eelnõuga avatud tarnijaid oluliselt puudutavate sätete osas ei ole veel toimunud eraldi arutelusid ja kaasamist. Eelnõus käsitletud olulise mõjuga sätete osas 10-päevane kaasamisperiood ilma eelnevate sisulisi probleeme süviti käsitlevate kohtumisteta on näilik kaasamine. Palume sellised kohtumised korraldada.

Mitte arvestatud
Eelnõu I kooskõlastusring oli veebruari lõpus ning riskimaandusstrateegia on olnud eelnõus algusest peale.
7.
Sätted, mis puudutavad üldteenuse osutaja leidmiseks konkursi korraldamist riigihanke asemel, on ebapiisavalt selgitatud. Seejuures puudub võrgueeskirja vastav regulatsioon, et saada aru, millised tingimused edaspidi selle jaoks loodud on. Seletuskirjas ei ole ühelgi viisil selgitatud, miks on antud muudatus vajalik. Veelgi enam, ei ole mõistlik see, et konkursist algatamisest teavitab võrguettevõtja oma veebilehel. Selline regulatsioon tähendaks seda, et elektrimüüjad, kes oleksid üldse potentsiaalselt suutelised võrguettevõtja poolt nõutavatel tingimustel üldteenust osutama, peaksid pisteliselt võrguettevõtja veebilehel käima kontrollimas. Olukorras, kus võrgueeskirjas sätestatavaid konkursi tingimusi ei ole tutvustatud, on ka võimatu terviklikult selle muudatuse mõju ja piisavust hinnata.

Mitte arvestatud
Konkursi kord on elektrituru toimimise võrgueeskirjas, mille kavand oli eelnõu kooskõlastusel kaasas.
Rahandusministeerium juhtis tähelepanu, et üldteenuse osutaja hankimine riigihanke teel oli RHS alusel mitte täidetav.
8.
Arusaamatu on ka punktis 22) esitatud muudatus, millega paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 osas, mis lõike 15 osas tekitab põhjendamatu koormise avatud tarnijale. Nimelt on seletuskirjas küll viidatud, et võrguettevõtjal on üksnes teatud alustel õigus keelduda elektrimüüja katkestuse taotluse rahuldamisest, ent antud sätte teine lause ütleb üheselt: „Võrguettevõtjal on õigus jätta nimetatud taotlus rahuldamata või lükata võrguühenduse katkestamine edasi.“ Seega on justkui võrguettevõtja otsustus piiramatu ning müüja, kellele ühisarvelduse kaudu on võrguteenuse tasu sissenõudmine loovutatud, vastutav jätkuva viivise eest.

Mitte arvestatud
Ka võrguettevõtja huvides on, et võlgnevus ei kasvaks. Võrguettevõtja peab arvestama tarbija lahti ühendamisel lisaks muid seadusest tulenevaid kohustusi.
9.
Täielikult on analüüsimata § ELTS § 92 lg-ga 42 täiendamine. Antud sätte seletuskirjas on viidatud, et: „Tarbijatel on õigus kasutada oma elektrimüüja hallatavaid kaebuste esitamise menetlusi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste tulemuslik jõustamine ning mitte sattuda ebasoodsasse olukorda elektrimüüjaga tekkinud erimeelsuste korral, eelkõige seoses arvetega või tasumisele kuuluvate summadega. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohiks elektrimüüjad lõpetada lepinguid endiselt vaidluse esemeks olevate faktide alusel.“ Seletuskirja teises lauses on viidatud, et kaebuste esitamise menetlus ei tohiks olla aluseks kuritarvitamisele ja lepingulistest kohustustest kõrvale hoidumisele, kuid olukorras, kus on täidetud seadusest tulenevad tingimused võlgnevuse korral lepingu ülesütlemiseks, ei saa olla õigustatud see, et tarbija võib venitada kaebuse esitamisega võlgnevuse suurenemist veelgi. Palume arvestada, et ELTS näeb juba ette selle, et lepingu ülesütlemisest võlgnevuse korral tuleb teatada ette tarbijale vähemalt 30 päeva. See tähendab, et vastava ülesütlemise avalduse esitamisel on tarbijal juba võlgnevus tekkinud. Nüüd olukorras, kus antud tarbija esitab nõude näiteks TTJA-le või Konkurentsiametile, tekiks sisuliselt olukord, kus tarbija leping tuleks ennistada, s.t eemaldada lõpetamise märge ning jääda ootele, kas kaebus võetakse menetlusse ning kui võetakse, siis jääda ootele, kuni see lahenduse saab. See aga võib tähendada kuni mitme kuu pikkust täiendavat võlgnevust. Paraku on aga selge, et tarbijad, kes on juba võlgnevusse sattunud, ei tasu tõenäoliselt selliseid võlgnevusi ega ka viiviseid, mis tähendab aga elektrimüüjale põhjendamatut kahju tekitamist. Seega seletuskirjas lisatud väide, et Eestis aidatakse muuhulgas energiaostuvõimetuid tarbijaid läbi sotsiaalhoolekande seaduse, kus toimetulekutoetuse maksmise aluseks on ka elektrienergia eest tasumine arvestatud, puudutab vaid ühte osa tarbijaskonnast, mis samuti ei anna elektrimüüjale mingit garantiid, et tarbitud elektrienergia eest esitatud arved saaksid tasutud, aga sinna kuuluvad ka tarbijad, kes lihtsalt hoiduvad kohustuste täitmisest. Lisaks on selle sätte täitmine keeruline ka põhjusel, et elektrimüüjal ei ole otseliidestust ühegi tarbijaõiguseid kaitsva asutusega, mis edastaks koheselt elektrimüüjale teate selle kohta, et mõni elektrimüüja kliendiks olev tarbija on edastanud avalduse lepingu täitmise osas. Seega võib mõnel juhul jõuda tarbija avaldus elektrimüüjale alles nädalaid pärast avalduse esitamist, millisel juhul on elektrimüüja ülesütlemisteate juba edastanud.

Teadmiseks võetud
Direktiivist tulenev kohustus ning konkreetne ettepanek sätete parendamiseks puudub.
Juba praegu käib seadusest tulenevalt võrguühenduse katkestamine teatavate reeglite järgi ning eeldab suhtlemist tarbijaga, seal hulgas ettepanekuid tarbijale probleemide lahendamiseks.
10.
Viitame, et eelnõu punktides 41 kuni 43 tehtavad muudatused, millega soovitakse lisada eelnõu §-i 1113 lõiked 28-30 on planeeritud ilmselt lõigetesse 31 kuni 33, kuna lõiked 28-30 on lisatud juba 18.07.2025 jõustunud redaktsiooniga.

Arvestatud
11.
Meie hinnangul on punktis 42 lisatud rakendussäte ebatäpne. Viimati riigihanke alusel sõlmitud käsundusleping üldteenuse pakkumiseks nägi ette selle, et teenuse osutamise algusaeg on 01.06.2024 ning leping on kehtiv kolm aastat. Selle kohaselt peab olema konkurss korraldatud varem kui 2027. aasta 1. juunist, kuna kolmeaastane tähtaeg üldteenuse osutaja leidmiseks on selleks kuupäevaks juba lõppenud. Palume veelkord selgitada, millistel kaalutlustel on konkursi korraldamine riigihanke asemel vajalik, ning kuidas on selle muudatuse kontekstis tagatud, et kõik elektrimüüjad, kes on suutelised üldteenuse portfelli teenindama, oleksid koheldud võrdselt ning oleksid aegsasti teavitatud konkursi korraldamisest, ilma, et elektrimüüjad peaksid püsivalt vastavat teavet võrguettevõtja veebilehelt otsimas käima, mida riigihangete registris on võimalik hõlpsasti leida.

Osaliselt arvestatud.





Elering AS

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Ettepanek seoses elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga
Kliimaministeerium on saatnud turuosalistele arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille üheks eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1711 (REMIT) elektrituru korralduse parandamiseks tehtud muudatused ning lahendada elektriturul praktikas esile kerkinud probleeme.

Elering AS (Elering) koos Läti ja Leedu süsteemihalduritega, ASTi ja Litgridiga, korraldab Balti reservide võimsusturgu (FCR, aFRR, mFRR) ning vahendab Eesti turuosaliste pakkumusi mFRR (MARI) ja aFRR (Picasso) energiaturgudele. Turgude korraldajatena on Balti süsteemihaldurite huvi tagada turgude tõrgeteta toimimine ja ressursside võimalikult tõhus kasutamine.

Tänaseks on reservide võimsusturul esinenud küsimustekitavaid hinnakõikumisi ja tekitanud turuosaliste rahulolematust väidetava ebaefektiivse turujärelevalve osas.

REMITi artikkel 15 seab turukorraldajatele kohustuse läbi viia turgude järelevalvet eesmärgiga tuvastada katsed turuga manipuleerida või kauplemine siseinfo alusel. Võimaliku REMITi reeglite rikkumise osas on Eleringil pädevus teavitamaks Konkurentsiametit läbi vastava menetluse. Seega piirdub Eleringi roll eelkõige turu monitoorimise ja teavituskohustuse täitmisega.

Eleringi hinnangul võiks eelnevalt kirjeldatud probleemi kiiremaks ja efektiivsemaks lahendamiseks nimetatud rolli ülevõetava eelnõuga täpsustada ja anda Eleringile ja Konkurentsiametile siseriiklikus õiguses täiendava volitusnormi, mis annaks Konkurentsiametile ja Eleringile täiendavaid õigusi lisaks REMITis sätestatule.

Sellest lähtuvalt teeb Elering ettepaneku täiendada eelnõud sättega, mille kohaselt Konkurentsiametil ja Eleringil on lisaks nn REMITI aluse menetluse algatamisele õigus reservide energia- ja/või võimsusturul osalev pakkuja või tema pakkumus turult operatiivselt kõrvaldada/peatada või pakkuja enda eelnev kvalifitseerimine peatada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et pakkuja on teinud ilmselgelt põhjendamatult kõrge hinnaga pakkumise.


Mittearvestatud
Sagedusreservide turukorraldajad on Balti riikide põhivõrguettevõtjad, kes saavad ja peavadki kehtestama sobivad turureeglid üheskoos, sealhulgas turule kvalifitseerimise nõuded ja ka kvalifitseerigu peatamise. Kui panna õigus menetluse all oleva turuosalise turult eemaldamiseks Konkurentsiametile, siis ei kohaldu sama lähenemine Läti ja Leedu turuosalistele, seega oleks Eesti turuosalised koheldud antud turul teisiti, ning probleemi, kus rikkumist teostav turuosaline jätkuvalt turul osaleb see muudatus ei pruugi ära hoida (juhul kui rikkumist teostav turuosaline on Läti või Leedu poolel).

Kliimaministeerium kahtlemata toetab lähenemist, et menetluse all olev ja rikkumiskahtlusega turuosalise osalemine turul oleks võimalik ajutiselt peatada, juhul kui on kahtlus, et ta võib turumanipuleerimist jätkata. Et seda saaks teha kogu turu üleselt ja võrdsetel tingimustel kõigi riikide turuosaliste puhul soovitame see muudatus lisada üldistesse Balti võimsusturureeglitesse ja otsuse kvalifitseerimise ajutise peatamise või turul osalemise õiguse ajutise peatamise osas on antud turuosalisele kvalifitseeringu andnud põhivõrguettevõtjal.





KC Energy OÜ

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Täiendada ELTS § 871 lõige 43 alljärgnevalt: „(43 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodi võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja 53 nimetatud liitumistaotluste puhul tootmise tehnoloogia muutmise taotlemise korral pikendada ühekordselt vastavalt uuele taotluses toodud tehnoloogiale samas lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodile.“;

Selgitus: Ettepaneku eesmärk on laiendada ühekordset pikendamise õigust ka muudatustaotlusele, millega minnakse üle lõikes 5 mainitud juhitavale tootmisvõimsusele (sh salvestusele). Seadusandja varasem eesmärk on olnud vältida olukorda, kus liitumistähtaega hakatakse kunstlikult pikendama korduvate tehnoloogiamuudatustega. Pakutud muudatus ei muuda tähtaja alguskuupäeva ega võimalda piiramatut pikendamist, vaid näeb ette ühekordse täiendava aja vaid juhul, kui tehnoloogia muutub mahukamaks (nt päikeselt salvestusele või gaasitehnoloogiale). Seega säilib üldpõhimõte, et liitumistähtajad on ette teada ja prognoositavad, kuid süsteem muutub praktilisemalt rakendatavaks. Tulenevalt võimalikust ehituse ja tehnoloogia objektiivsest keerukusest on teatud tehnoloogiate (nt salvestus või vesinikutootmine) puhul objektiivne reaalsus, et:
1) seadmete tarneajad on oluliselt pikemad kui nt päikesepaneelidel;
2) paigaldus ja integreerimine võrku on tehniliselt keerulisemad;
3) nõutavad loa- ja kooskõlastusmenetlused on pikemad ja kallimad.

Ilma lisaperioodita muutub projekt elluviimatuks, mis tähendab, et juba rajatud võrguressurss jääb kasutamata ja tehtud investeeringud kaotavad väärtuse.

Eesti energiasüsteem vajab järjest rohkem paindlikke tootmis- ja salvestusvõimsusi, et tasakaalustada päikese- ja tuuleenergiat. Kui seadus ei võimalda päikeselt salvestusele üleminekul realistlikku ajaraami, siis:
1) salvestusprojektid võivad ära jääda või viibida;
2) suurenevad riskid elektrisüsteemi töökindlusele ja hinnastabiilsusele;
3) väheneb Eesti võimekus vähendada elektrienergia impordisõltuvust.

Lisa-aasta on investeering mitte ainult arendajale, vaid ka üldiselt süsteemi stabiilsusse ja energiavarustuse kindlustamisse.

Võrguga liitujatele tuleb tagada investeerimiskindlus ning õiguspärane ootus. Olemasolevad liitujad on juba kandnud märkimisväärseid kulusid:
1) finantseerinud võrgu tugevdamist;
2) rajanud liitumispunkte;
3) investeerinud projekteerimisse ja loamenetlustesse.

Kui uutele liitujatele antakse õigus saada täiendavat tootmise alustamise tähtaja pikendust, aga olemasolevatel seda eitatakse, rikutakse võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtet. See vähendab investorite usaldust kogu Eesti energiapoliitika vastu. Tänu muutlikule seadusandlusele, mis on juba toonud kaasa varasemate investeerimisotsuste tingimuste olulise muutumise, täiendavate kulude ja piirangute tekkimise, on usaldustase niigi kriitiliselt madal. Sellises olukorras on iga uus ebavõrdne piirang signaal, et reeglid võivad taas ootamatult muutuda. Usalduskriisi süvenemisel väheneb veelgi nii kodumaiste kui ka välisinvestorite valmisolek energiassektorisse investeerida.

Kui olemasolev liitujate ring ei saa paindlikkust ja projektide lõpuleviimised jäävad toppama, siis tekib olukord, kus:
1) juba tehtud võrgutugevdustööd ei too ühiskonnale tulu;
2) uued liitujad saavad võrguressurssi odavamalt, samal ajal kui varasemad investeerijad on maksnud suurema hinna;
3) see vähendab süsteemi kulutõhusust ja loob ebavõrdsust turuosaliste vahel.

Pikenduse lubamine aitab maksimeerida juba tehtud investeeringute tasuvust ja vähendab riski, et varasemad kulud muutuvad „uppunud kuluks“.

Kokkuvõttes KC Energy poolt pakutav § 87¹ lõike 43 muudatus, mis võimaldab tootmise alustamise perioodi pikendamist ka päikeselt salvestusele või muule tehnoloogiale üleminekul, on:
1) kooskõlas seadusandja algse eesmärgiga;
2) vajalik ehituslike ja tehniliste reaalsuste tõttu;
3) kriitilise tähtsusega Eesti energiasüsteemi töökindluse, varustuskindluse ja kliimaeesmärkide täitmise jaoks;
4) õiglane olemasolevate liitujate suhtes;
5) majanduslikult ja ühiskondlikult kuluefektiivne.

Seetõttu tuleb pikenduse võimalust kohaldada kõigile liitujatele, mitte ainult uutele liitumistaotluse esitajatele.

Arvestatud osaliselt
Teeme eelnõus ettepaneku ka päikesepaneelide puhul viia tootmise alustamise tähtaeg (§871 lõikes 4) kahele aastale, mis tähendaks, et kõigil tehnoloogiatel peale avameretuule on ettenähtud tootmise alustamise aeg kaks aastat ning tehnoloogia vahetamisel näiteks päikeseenergialt salvestusele, arvestataks tootmise alustamise ajaks uue tehnoloogia aega (s.o 2 aastat), kuid arvestades algsest liitumistaotluse esitamise hetkest, mida varasema eelnõu redaktsiooniga ei oleks saanud.

Ehk tootmise alustamiseks ette nähtud perioodi arvestuse algusaega tehnoloogia muutmine ei muuda, kuid kui tootmise alustamiseks ette nähtud perioodid on nendel tehnoloogiatel erinevad siis tehnoloogia muutmisel võib muutuda tootmise alustamiseks ette nähtud perioodi pikkus ja seega alakasutustasu arvestuse algusaeg ning seda sätet rakendatakse nii enne kui pärast 2025. aasta 13. juunit esitatud liitumistaotlustele.

Eelnõus tehakse järgmised täiendused:
„1) Paragrahvi 871 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat.“

2) Paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tootmise alustamise periood võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud liitumistaotluste puhul tootmistehnoloogia muutmise taotlemisega seonduvalt muutuda uues taotluses nimetatud tehnoloogia puhul samas lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodi järgi. Tehnoloogia muutmine ei muuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi arvestamise algusaega.“;“

2.
Täiendada ELTS § 871 lõiget 5 alljärgnevalt:

(5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi, välja arvatud juhul, kui tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine ning uus tehnoloogia on kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinev elektritootmine. Tehnoloogia muutmine ei muuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi ega perioodi arvestamise algusaega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti/välja arvatud juhul, kui tootmise alustamise perioodi pikendatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel.

Alternatiivne sõnastus:
(5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi, välja arvatud juhul, kui tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine ning uus tehnoloogia on kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinev elektritootmine. Tehnoloogia muutmine ei muuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi ega perioodi arvestamise algusaega.

Selgitus: tagada sätte kooskõla ning õigusselgus punkti 1 all toodud ettepanekuga.

Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskiri täiendatud.
3.
Täiendada ELTS § 871 lõiget 62 järgnevalt:

(62 ) Võrguettevõtja lükkab lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi juhul, kui tootmist ei ole alustatud käesolevas lõikes välja toodud tootjast sõltumatutel ja tõendatavatel põhjustel. Tootja on kohustatud nimetatud põhjustest viivitamata teavitama võrguettevõtjat. Käesoleva paragrahvi lõikes 62 punktides 1-5 sätestatud tootmise alustamise ajapikendus ei või kokku ületada kolme aastat.
Tootjast sõltumatutuks põhjuseks võib muuhulgas olla:
1) vääramatu jõud;
2) seadmete või materjalide tarne ning transpordi-  või logistikaga seotud viivitused võrreldes tarne- ja ostulepingutes kokkulepitud tähtaegadega;
3) ettenägematud muudatused geoloogilistes või pinnasetingimustes, arheoloogiliste leidude või kaitsealuste liikide avastamine, projekteerimistingimuste, planeeringu lähteseisukohtade või keskkonnamõjude hindamise programmis toodud tingimuste või uuringute programmi haldusorgani poolne täiendamine või ootamatute keskkonnaprobleemide ilmnemine pärast ehitusloa taotluse menetlusse võtmist, mis takistab või lükkab edasi tootmisseadme tähtaegset rajamist;
4) kolmanda osapoole esitatud halduslik kaebus, kohtuvaidlus või ettekirjutus, mis takistab või lükkab edasi tootmisseadme tähtaegset rajamist; 
5) muud käesolevas loetelus nimetamata tootjast sõltumatud ja tõendatud põhjused.

Selgitus: Lisada seadusesse juurde tootjatele täiendavat õigusselgust tuues konkreetsed tootjast sõltumatud põhjused lõikes 6 sätestatud tasu rakendamise edasilükkamiseks võrguettevõtja poolt, mis aitaks võrguettevõtjal efektiivsemalt ja kindlamalt kasutada seaduse poolt antud kaalutlusõigust.  

Arvestatud.

4.
Muuta ELTS § 871 lõige 64 järgnevalt:

”(64 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 1 MW 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme puhul.“;

Selgitus: Toetame mikrotootjatele (≤15 kW) kavandatud erandit tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust. Samas leiame, et seadusandlik erand tuleks laiendada ka tootmisseadmetele kuni 1 MW (kaasa arvatud), mis on paigaldatud olemasolevate elektritarbijate elektripaigaldiste koosseisu energiatõhususe suurendamiseks (nt büroohooned, tootmishooned, laod, korteriühistud), kus liitumispunktis toimub ka samaaegselt tarbimine tagades selle, et tootmissuunaliselt tasu ei rakenduks.

Mainitud erand peaks kehtima tootmisseadmetele, mille võimsuse nõuetekohasust on kinnitanud võrguoperaatori poolt väljastatud tunnistus ja mille tegelik tootmisvõimsus vastab ka tunnistusel märgitud võimsusele. Selline lähenemine tagaks õiglasema ja eesmärgipärasema regulatsiooni, vältides tarbetut tasu kohaldamist seadmetele, mis tegelikult toetavad energiatõhusust ja elektrisüsteemi tasakaalu. See võimaldaks ettevõtetel ja korteriühistutel investeerida taastuvenergia tootmisseadmetesse, teades, et nende panus süsteemi tasakaalu ei too kaasa lisakulusid. Samuti soodustaks see olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamist, kuna tootmine ja tarbimine toimuvad samas liitumispunktis, minimeerides üleliigset koormust võrgule. Kokkuvõttes aitaks selline regulatsioon julgustada suuremat osalust taastuvelektri tootmises ilma tarbetute piirangute ja tasudeta. Võrguettevõtja poolt väljastatav tunnistus seadme tegeliku võimsuse kohta loob selge kontrolli ja välistab erandi kasutamise pahatahtlikul eesmärgil. See tähendab, et erandi laiendamine kuni 1 MW tootmisseadmetele ei too kaasa halduslikke riske ega ebamäärasust, vaid on hästi kontrollitav.

Hoone või ettevõtte juurde rajatud tootmisseade kuni 1 MW vähendab samaaegset koormust võrgule, sest suurem osa toodetud energiast tarbitakse kohapeal. Selliste tootjate karistamine tasuga ei ole põhjendatud – nad hoopis vähendavad võrguinvesteeringute vajadust ja aitavad tasakaalustada süsteemi. Kui mikrotootjatele (≤15 kW) tehakse erand, kuid näiteks 200 kW tootmisüksus, mis töötab samadel põhimõtetel (kohapealne tarbimine), peab tasu maksma, siis tekib ebavõrdne kohtlemine. Kohapealse tarbimise põhimõttel toimiv tootmine – olenemata seadme suurusest – toetab energiatõhusust ja võrgu töökindlust ning vajab seetõttu samasugust erandit.

Eesti peab suurendama taastuvenergia osakaalu ja vähendama energiakadu. Kohapealne tootmine on üks kuluefektiivsemaid viise kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kui seadus muudab sellised projektid vähem tasuvaks, aeglustub taastuvenergia kasutuselevõtt ja suureneb sõltuvus imporditavast energiast. Ettevõtted, kes investeerivad oma tarbimist katvasse tootmisse, vähendavad elektrihinda ja suurendavad konkurentsivõimet. Kui neile kehtestada täiendav tasu, kajastub see lõpuks toodete ja teenuste hindades, kahjustades nii Eesti ettevõtluskeskkonda kui ka tarbijate huve.

Mittearvestatud.
Mikrotootjatele ehk eelkõige koduse päikesejaama omanikele luuakse eelnõuga see leevendus, et välistada alakasutustasu rakendamine juhul kui kodune elektritarbimine kõigub või ilmaolud on ebasoodsad.
Suurematele elektritootjatele - mis ei ole enam mikrotootjad vaid väike- või keskmise suurusega tootmisüksused – erandi loomine tekitaks siiski teatava konkurentsieelise võrreldes teiste tootjatega, kes liituvad selleks, et spetsiaalselt võrku toota, kuna ei ole välistatud, et need tootmisseadmed on samuti seotud ülejääva elektri võrku müümise lepinguga. 1 MW elektritootmissüsteem ei ole enam väiketootmine. Samuti lisanduks halduskoormus, et tuvastada ja tõendada olemasolevate elektritarbijate koosseisu kuuluvad elektripaigaldised ning eraldiseisvad kuni 1 MW elektripaigaldised. Seega näeme, et erand tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust on käesoleval hetkel õigustatud vaid mikrotootjatele, kuna ka nende mõju võrgule on praegu minimaalne.

5.
Korrigeerida ELTS § 871 lõige 73 :

„(73 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 1 MW 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme puhul.“

Selgitus: vaata punkt 4.

Mittearvestatud.
Vt. eelmine punkt.
6.
Täiendavalt palume üldteenust puudutavate eelnõu punktide kohta kaaluda järgnevat:
Soovitame kaaluda suurenenud bilansihaldustasude probleemi lahendamiseks üldteenuse kohustuse laiendamist tootjate suhtes. Täpsemalt võiks sätestada, et üldteenuse alla kuuluvate kohustuste hulka kuuluks elektri tootmine ja võrku andmine ning üldteenust pakkuvate võrguettevõtjate kohustus elektrit tootjatelt osta vähemalt börsihind koos üldteenuse marginaaliga.

Pakutud lahendus võimaldaks tagada olukorra kus tootjad saaksid oma toodetud elektri võrku müüa ka olukordades kus turu tingimused ei soodusta elektri müümist otse tarbijatele vähendades selliselt bilansihaldustasude koormust. Toome esile, et selline lahendus toimus Eestis varasemalt Eesti Energia alt kes üldteenust pakkumas oli. Meie hinnangul tagaks üldteenuse kohustuse laiendamine õiglasema ja turu mõistes stabiilsema lahenduse suurenenud bilansihaldustasude küsimustes soodustades selliselt samal ajal taastuvenergia tootjate jätkusuutlikku tegevust.

Mittearvestatud
Üldteenuse osutamine on üles ehitatud müüja kaudu ja tootjatel on võimalus müüjatega kahepoolseid lepinguid teha.




Justiits- ja Digiministeerium

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus

Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata osas, mis puudutab halduskoormuse tasakaalustamise reegli arvestamata jätmist (märkus nr 1). Muus osas kooskõlastab Justiits- ja Digiministeerium eelnõu järgmiste märkustega.

1.
Halduskoormuse tasakaalustamine – 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel: halduskoormust suurendades tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel. Selle muudatuse tulemusel tuleb eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuua välja, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu, ja kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt suurenevad eelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusel võrguettevõtjate kohustused. Seletuskirjas ei ole aga välja toodud, mille võrra halduskoormust vähendatakse. Kuivõrd seda nõuet ei ole täidetud, jätab Justiits- ja Digiministeerium eelnõu selles osas kooskõlastamata.

Arvestatud

2.
Eelnõu § 1 p 9 (ELTS § 651) – eelnõuga lisatava sätte kohaselt ei tohi võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigijulgeolekut.
Muudatuse kohaselt peab võrguteenuse osutaja riist- ja tarkvara soetamisel järgima elektroonilise side seaduse (ESS) § 873 lõikes 2 nimetatud asjaolusid (kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamine).

Oleme jätkuvalt seisukohal, et eelnõus esitatud kujul viide ESS-le ei ole piisav, kui sellega ei kaasne muid mehhanisme, mis on sätestatud ESS-is. ESS kohaselt on ettevõtjal kohustus sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamisest teavitada Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) või teatud juhtudel taotlema selleks loa (ESS § 873 lg 4 ja 6).

Teavitamise ja loataotluse kohustus sunnib ettevõtjat läbi mõtlema, milliseid seadmeid ja milleks ta kasutusele võtab. Hinnangu sellele, kas sidevõrgus kasutada plaanitav riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut, annavad julgeolekuasutused ja Riigi Infosüsteemi Amet (ESS § 874 lg 1).

Eelnõus on julgeolekuohu hindamine jäetud ettevõtja enda kaaluda. Samas võib võrguettevõtja või ka tootja enda hinnang erineda põhivõrguettevõtja hinnangust võrguga ühendamisel. Seega puudub eelnõus mehhanism julgeolekuohu erapooletuks hindamiseks.

Jätkuvalt ei ole selge ka järelevalve korraldus. ESS-le viitamisega ei kaasne TTJA järelevalvet ELTS kohase võrguteenuse osutamiseks kasutatava riist- või tarkvara julgeolekualase ohutuse üle. Märgime, et ELTS kehtiva sõnastuse kohaselt teeb TTJA järelevalvet vaid tarbijakaitse seaduses sätestatud pädevuse piires (ELTS § 93 lg 4). Seega lahendab nõuetega seotud vaidlusi, sh vaidlusi ettevõtjate vahel Konkurentsiamet, kes on ELTS § 93 lg 1 kohaselt ELTS nõuete täitmise üle järelelvalvet teostav haldusorgan.

Paremat õigusselgust silmas pidades teeme ettepaneku sätestada nõuded ELTSis ilma viiteta ESS-le. Sellisel juhul ei jääks elektriturul toimijad sõltuma elektroonilise side turul toimivast ning nõuete sisu ja ulatus oleks ELTS subjektidele arusaadavam.

Juhul, kui eelnõus soovitakse siiski sätestada kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamise nõuet, teeme ettepaneku näha seaduses ette põhivõrguettevõtja õigus nõuda võrguga ühinemisel ja ühenduse kestel teavet, mis kinnitaks, et võrguga liituda sooviv või võrguga ühinenud ettevõtja on järginud ja jätkuvalt järgib kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutamise põhimõtteid. Samuti tuleks sätestada põhivõrguettevõtja õigus keelduda võrguga ühendamast või siis lõpetada võrguga ühendamine, kui selgub ebasoovitava riist- ja tarkvara kasutamine.

Teadmiseks võetud

Elektrisüsteemi toimimise eeskirja luuakse lähenemine, kuidas võrguettevõtja teavitab TTJA-d võrgus kasutatavatest seadmetest. Lisaks kuidas TTJA loob nimekirja ning milline on tegevuste loogika, mida võrku lubada ja mida mitte, ning milliste asutustega tehakse koostööd seadmete lubamisel või otsuste väljastamisel (loakohustuse näiteks ETO-dele).

ESS viite kaotamine ELTS-ist pole antud juhul põhjendatud, kuna nii sides kui elektris on julgeoleku tagamine samaväärselt oluline. Lisaks on ESS-i tasemel universaalselt kirjeldatud keskseid põhimõtteid, mis rakenduvad ka ELTS-ile antud juhul. On ainult positiivne, kui side puhul nõudeid muudetakse/kaasajastatakse vastavalt vajadusele. Võrguseadmed sõltuvad kaugligipääsust, ehk sideteenuse olemasolust, ning antud juhul on seos põhjendatud.
3.
Eelnõu § 1 p 15 (ELTS § 761 lg 25 ) – sätte kohaselt kehtestatakse ELTS § 761 lg 2 sätestatud üldteenuse osutamiseks müüja leidmise konkursi korraldamise kord ELTS § 42 lõike 4 alusel kehtestatud elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

Elektrituru toimimise võrgueeskirja volitusnorm asub ELTS § 42 lg-s 4, kus on loetletud kõnealuses määruses reguleeritavad valdkonnad. ELTS § 42 lg 4 p 6 kohaselt kehtestab minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas mh üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise korra.

HÕNTE § 11 lg 4 järgi võib volituse eesmärke, sisu või piire küll eelnõu teiste sätetega täpsustada, kuid see ei anna võimalust lisada neis täpsustavates sätetes täiesti uut sisu. Volitusnormi sisu peab siiski olema selgelt esitatud volitusnormis eneses.

Seetõttu palume eelnõu täiendada muutmispunktiga, milles täiendatakse ELTS § 42 lg 4 p 6 loetelu, nii et selles oleks hõlmatud ka üldteenuse osutamiseks müüja leidmise konkursi korraldamise kord.

Arvestatud
4.
Eelnõu § 1 p 17 ja 18 (ELTS § 871 lg 43 ja 53 ) – eelnõu kohase ELTS § 871 lg 43 annab võimaluse pikendada tootmise alustamise perioodi, kui muudetakse elektrienergia tootmise tehnoloogiat. Säte sisaldab viidet eelnõukohasele ELTS § 871 lg-le 53, mille tulemusel on see võimalus piiratud üksnes selliste liitumistaotlustega, mis on esitatud pärast 2025. aasta 13. juunit. Eelnõukohase ELTS § 871 lg-le 53 järgi on lubatud muuta liitumistaotluse nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat, kui liitumistaotlus on esitatud pärast 2025. aasta 13. juunit. Seletuskirja kohaselt on ELTS § 871 lg 53 eesmärgiks luua võimalus liitumistaotlustes toodud tehnoloogiat piiramatult muuta.

Esmalt juhime tähelepanu, et eelnõukohane ELTS § 871 lg 53 on olemuslikult rakendussäte ning see ei sobi seaduse põhiteksti. Seaduse põhitekstis peab olema norm, mis väljendab selgelt seletuskirjas esitatud eesmärki: tehnoloogiat on lubatud muuta. Samas jääks eelnõukohase muudatuse järgi kehtima kaks vastuolulist normi: kehtiva ELTS § 871 lg 5 järgi ei ole tehnoloogiat lubatud muuta, v.a sättes esitatud erandjuhtudel, samas kui § 871 lg 53 lubab tehnoloogiat muuta piiramatult. Selline normikujundus ei ole õigusselge.

Märgime, et seletuskirjas esitatud eesmärgi saavutamiseks tuleb lg 53 lisamise asemel muuta ELTS § 87 lg-t 5, nii et selles lõikes kajastuks võimalus tehnoloogiat muuta. Vastavalt tuleb muuta ka eelnõu § 1 p 17 kohase § 871 lg 43 sõnastust ja viidet. See, et kõnealust muudatust rakendatakse liitumistaotluste suhtes, mis on esitatud alates 13. juunist, tuleb ette näha ELTS rakendussätetes, s.o täiendada eelnõu muutmispunktiga, milles ELTS § 1131 täiendatakse uue lõikega.

Teiseks märgime, et erandliku tehnoloogia muutmise võimaluse annab ka kehtiva ELTS § 871 lg 5 (kui tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine ning uus tehnoloogia on kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinev elektritootmine). Palume analüüsida, kas on proportsionaalne lahendus, mille järgi ELTS § 871 lg 43 kohane võimalus pikendada tootmise alustamise perioodi kehtib üksnes uute liitumistaotluste suhtes, kuid mitte varasemate taotluste suhtes, mille puhul elektri tootmise tehnoloogiat on muudetud kehtiva ELTS § 871 lg-s 5 sätestatud erandite alusel. Kas isikute erinev kohtlemine sõltuvalt liitumistaotluse esitamise ajast on põhjendatud ning kas on asjaolusid, mis õigustaksid ELTS § 871 lg 43 võimaluse laiendamist ka varasemate taotluste suhtes?

Teadmiseks võetud.
Eelnõud ja seletuskirja on muudetud vastavalt, et ka varasematel liitumistaotlustel võib vastavalt tehnoloogia muudatusele muutuda tootmise alustamise periood.
5.
Eelnõu § 1 p 28 (ELTS § 93 lg 12) ja § 2 p 1 (MGS § 372 lg 21 ) – viidatud sätetes nähakse ette, et Konkurentsiamet võib avalikustada kohustuse rikkumise kohta määratud karistust puudutava informatsiooni oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227/2011 artikli 18 lõike 6 kohaselt.

Seletuskirjas märgitakse lk 16 mh, et Konkurentsiameti õigust teabe avaldamiseks tuleb tasakaalustada mitme õigusliku kaalutlusega. Avalikustamine peab põhinema eelkõige avalikul huvil, mille eesmärk on ennetada turuosaliste poolt toimepandavaid sarnaseid rikkumisi ning tõsta turu läbipaistvust. Avalikustamine on eriti põhjendatud juhtudel, kus rikkumine puudutab süsteemset või korduvat käitumist, millel võib olla oluline mõju elektri hulgiturule või lõpptarbijatele.

Juhime tähelepanu süütuse presumptsiooni põhimõttele põhiseaduse §-s 22. Palume täpsustada, kas avaldatud karistuste all peetakse silmas jõustunud või jõustumata karistusi. Kui avalikustada soovitakse ka jõustumata karistusi, siis tuleb seda kindlasti seletuskirjas eraldi rõhutada ning selgitada, kuidas selline karistuste avaldamine on kooskõlas põhiseadusega.

Arvestatud
Täiendame seletuskirja.
Vastavalt AvTS § 35 lg 1 p 1 on Konkurentsiamet kui teabevaldaja, kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks väärteomenetluses kogutud teabe.
Ehk, et seni kuni pole otsust tuleb käsitleda kogu informatsiooni AK-na, arvestada tuleb ka isikuandmete piiranguga ning ärisaladus on ka kaitstud.

6.
Eelnõu § 1 p 28 (ELTS § 93 lg 12) ja § 2 p 1 (MGS § 372 lg 21) – viidatud sätetes nähakse ette, et Konkurentsiamet võib avalikustada kohustuse rikkumise kohta määratud karistust puudutava informatsiooni oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227/2011 artikli 18 lõike 6 kohaselt.

Euroopa Liidu otsekohalduva määruse nr 1227/2011 artikli 16 lõike 6 järgi tagavad liikmesriigid, et riiklik reguleeriv asutus võib avalikustada meetmed või karistused, mis on määratud sama määruse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline üldsusele avalikustamine tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

Kuna rikkumisi võivad toime panna ka füüsilised isikud ning igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, siis on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et tuleb seaduse tasandil sätestada, milliseid isikuandmeid võib Konkurentsiamet kavandatava sätte alusel avalikustada, kui ta hindab, kas isiku suhtes määratud meetmed või karistuste avalikustamine ei põhjusta isikule ebaproportsionaalselt kahju.

Arvestatud

7.
Eelnõu § 1 p 29 ja 30 (ELTS § 95 lg 4, 41–42 ) ja § 2 p 3 (MGS § § 382 lg 2 ja 3) – eelnõuga tunnistatakse kehtetuks elektrituruseaduse § 95 lg 4 teine ja kolmas lause. Muudatuse läbi kaob sunniraha ülemmäära säte. Eelnõuga plaanitakse seadusesse lisada § 95 lõige 41, mis reguleeriks füüsilisele isikule määratava sunniraha ülemmäära, kuid teeb seda vaid piiratud olukorras – esimesel korral. Seega saab eelnõu seadusena jõustumisel rakendada sunniraha vaid üks kord (eeldatavasti saab esimest korda ettekirjutust täitmata jätta vaid üks kord, vastasel korral oleks väljendi „esimene kord“ sisustamine keerukas).

Eesti õiguses ei eristata sunniraha määramisel esimest ja järgnevaid eksimusi (s.o esimest või korduvat ettekirjutuse täitmata jätmist). Sunniraha konkreetse suuruse määrab kindlaks haldusorgan, arvestades seaduses toodud ülemmäära ning konkreetse olukorra asjaolusid (mh võib selleks olla ka korduv eksimine). Samuti saab kehtiva asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) kohaselt rakendada sunnivahendeid korduvalt (AtsS § 2 lg 2).
Palume eelnõu muuta ning sätestada sunniraha ülemmäär kehtivate õigusnormidega loodud süsteemi silmas pidades. Sama sisuga märkus käib ka eelnõu § 2 p 3 kohta, millega nähakse ette maagaasiseaduse § 382 täiendamine lõikega 2. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 p-ga 3 maagaasiseadusesse lisatava § 382 lõikes 3 on samuti piirava tingimusena toodud „esimene kord“, mis eelnevast tulenevalt ei ole meie hinnangul samuti põhjendatud. Juhime ka tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas ei ole rõhutatud sunniraha ülemmäära seotust esimese täitmata jätmisega. Palume eelnõu ja seletuskirja tekstid omavahel kooskõlas hoida.

Arvestatud

8.
Eelnõu § 1 p-ga 32 tunnistatakse kehtetuks ELTS § 1014. Seletuskirjas märgitakse lk 17, et selle asemel kehtestatakse uued REMIT määrusega kooskõlas olevad §-d 1016–10110 ja muudetakse §-i 1031. Juhime tähelepanu, et juhul, kui §-ga 1014 hõlmatud tegude seast jääb välja midagi, mis ei ole kaetud §-des 1016–10110, siis ei ole need teod pärast karistusnormi kehtetuks tunnistamist enam karistatavad ja menetlus nende suhtes tuleb lõpetada. Parema jälgitavuse huvides palume seletuskirjas välja tuua, millisesse sättesse konkreetselt ELTS §-s 1014 olevad teod üle viiakse.

Arvestatud

9.
Eelnõu § 1 p 33 (ELTS-i § 1016–10110) – eelnõuga loodavate väärteosätete füüsilise isiku karistuse määratlemisel kasutatakse mh sõnastust: „…kuid mitte rohkem kui kakskümmend protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.“.

Seletuskirjas puuduvad selgitused, kuidas füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastast sissetulekut arvestatakse ning kust saadakse andmeid. Kuidas ja kust saab kohtuväline menetleja teada väärteo tulemusel teenitud kasu? Palume seletuskirja vastavalt täiendada.

ELTS §-des 1016–10110 nähakse juriidilisele isikule ette karistus rahatrahvina teatud protsendina (15, kaks, üks) juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.

Samas ei selgu ei eelnõust ega seletuskirjast, kuidas tuleb konsolideerimisgrupi konsolideeritud käivet arvestada. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada. Eelnõu seletuskirjas lk 16 viidatakse, et eelnõu koostamisel on eeskujuks võetud finantsvaldkonna seadusi – ühe eeskujuna võib siinkohal kasutada väärtpaberituru seaduse § 262¹.

Arvestatud

10.
Kehtiva ELTS § 1015 näeb väärteo eest ette karistuse kuni kümme protsenti ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta käibest.

Eelnõuga soovitakse karistuse määramise alusena kasutada juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käivet. Tõstatame küsimuse, miks ei muudeta §-s 1015 karistuse arvestamise aluseid või vastupidi, miks §-des 1016–10110 ei kasutata auditeeritud majandusaasta käivet? Lisaks juhime tähelepanu, et ELTS § 95 on kavandatud sunniraha arvestamise aluseks kuni 15 protsenti aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele.

Kui ühel korral räägitakse viimasest auditeeritud majandusaasta käibest, teisel korral aastasest kogukäibest vastavalt juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele, siis see tekitab ettevõtjate jaoks põhjendamatut segadust ja täiendavat halduskoormust. Erinevused sunniraha ja karistuste määramise alustes tekitavad suurema töökoormuse ka järelevalve teostajatele ning kohtuvälistele menetlejatele. Kui järelevalve teostaja on sunniraha määramise jaoks tuvastanud aastase kogukäibe, siis võiks olla võimalik neid arvutusi aluseks võtta ka karistusmäära arvestamisel.

Eeltoodust tulenevalt palume juriidilise isiku järelevalve ning karistusmääradega seonduv regulatsioon veelkord tõsiselt üle vaadata. Oleme seisukohal, et eriseaduses peaksid karistuste arvestamise alused olema võimalikult ühetaolised.

Teadmiseks võetud
ELTS § 1015 ja MGS §-ide 441, 443-446 puhul on juriidilise isiku all silmas peetud just süsteemihaldurit või vertikaalselt integreeritud ettevõtjat (vastav sõnastus on ka eelnimetatud sätetes) ning nende puhul on asjakohane viide ELTS §-ile 17, mis sätestab aruandluse ja auditeerimise. Täpsemalt lõige 4 näeb ette elektriettevõtja auditeerimise kohustuse. Viidatud lõige sätestab, et elektriettevõtja korraldab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli tulenevalt audiitortegevuse seaduse §-des 91 ja 92 sätestatud nõuetest. Tootjal, kelle tootmisseadme netovõimsus on 1 MW või rohkem ja kellel ei ole audiitortegevuse seaduse §-dest 91 ja 92 tulenevalt audiitorkontrolli kohustust, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus. Lisaks raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile korraldavad elektriettevõtjad ELTS § 17 paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruande audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Kui raamatupidamise aastaaruandele tehakse audiitorkontrollina audit, siis viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800 ja ülevaatuse puhul vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana. Nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas vandeaudiitori aruandes esitab audiitorettevõtja arvamuse või kokkuvõtte ELTS § 17 paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõude täitmise kohta ELTS §-s 16 sätestatu kohaselt. ELTS § 17 lg 5 sätestab, et tootjale, kelle tootmisseadme netovõimsus on alla 1 MW, ei kohaldata ELTS § 17 lõiget 3 ja lõikes 4 sätestatud audiitorkontrolli nõudeid.
11.
Eelnõu § 1 p 34 ja 35 (ELTS § 103) – sätetega suurendatakse karistusmäärasid. Seletuskirja lk 20 selgitustes ELTS § 103 lg 1 ja 2 muudatuste kohta viidatakse KarS § 47 lõikele 4, mille kohaselt võib juriidilise isikule muu seadus ette näha rahatrahvi kohaldamise KarS § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära.

Juhime tähelepanu, et seletuskirjas viidatud KarS § 47 kõige 4 on kehtetu alates 06.07.2025. Erisuste tegemine on kehtiva õiguse kohaselt lubatud KarS § 1 lõike 1 järgi. Muudes seadustes sätestatud väärtegude eest karistamiseks võib nendes seadustes sätestada KarS üldosast erisusi, kui seda nõuab reguleeritava valdkonna eripära.
Palume seletuskirja teksti viia kooskõlla kehtiva õigusega ning ühtlasi KarS § 1 lõike 1 alusel lubatud eripära seletuskirjas ka konkreetselt kirjeldada.

Arvestatud

12.
Eelnõu § 1 p 36 (ELTS § 106) – eelnõuga kehtestatakse väärtegude aegumistähtaeg viis aastat. Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv karistusseadustiku (KarS) § 81 lõige 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha viieaastase aegumistähtaja.

Juhime tähelepanu, et viitamine KarS § 81 lõikele 3 ei ole õige. KarS § 81 muudeti 06.07.2025 jõustunud seadusemuudatusega. Erisusi saab teha tulenevalt KarS § 1 lõikest 1. Seletuskirjas esitatud põhjendusest jääb väheks, seda tuleb täiendada. Seletuskirjas on praegu öeldud, et võttes arvesse elektri hulgituru rikkumiste keerukust, on viieaastane aegumistähtaeg põhjendatud. Palume tuua näiteid, kuidas kaheaastane aegumistähtaeg on jäänud lühikeseks, kui palju on menetlusi aegumise tõttu jäänud alustamata või lõpliku lahenduseta. Palume lahti kirjutada, milles seisneb elektri hulgituru rikkumiste keerukus. Samuti palume selgitada, miks on valitud aegumise tähtajaks just viis aastat, mitte nt kolm või neli aastat.

Arvestatud

13.
Eelnõuga ei muudeta kehtiva ELTS § 1013:
§ 1013. Piiriülese elektrikaubanduse tingimuste rikkumine
Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud piiriülese elektrikaubanduse tingimuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Viidatud väärteokoosseis on samuti seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud nõuete täitmise tagamisega. Palume selgitada, kas selle rikkumise eest ettenähtud karistus on juriidilisele isikule proportsionaalne ning tõhus. Palume hinnata, kas ka see karistusmäär vajab ajakohastamist. Lisaks palume seletuskirjas täpsustada, millal on kavas juriidilise isiku karistusmäärad tervikuna ELTS-is üle vaadata.

Mitte arvestatud
Säte on hiljuti üle vaadatud ning ei nähtud vajadust hetkel muuta.
14.
Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud





Gren AS

Nr
Ettepanek/märkus
Selgitus



1.
Võimalusel palume lisada meie ettepanekud hetkel ettevalmistamisel olevasse ELTS muutmise eelnõusse (nn EMD eelnõu). 

1. Probleem: Alakasutustasu rakendamise erandi puudumine arendajatele, kelle liitumispunkt oli valmis enne 696 SE jõustumist

Ettepaneku alternatiiv 1 (eelistatud): Teeme ettepaneku luua rakendussättega erand alakasutustasu rakendamisele tootjatele, kelle tootmissuunaline liitumisleping oli 17.03.2023 seisuga võrguettevõtja poolt täidetud (s.o. liitumispunkt valmis ja arendaja poolt kinni makstud). Erand võiks vabastada sellised tootjad alakasutustasu maksmisest 10 aastaks ehk kuni 17.03.2033 tingimusel, et selle aja jooksul projekt realiseeritakse – ehk jõutakse võrgulepingu sõlmimiseni. Sellise erandiga soodustataks enne 696 SE jõustumist valminud liitumispunktide reaalset kasutuselevõttu (ja seeläbi uute tootmisvõimsuste turuletulekut) tootjate puhul, kes ei saanud oma projektide planeerimisel arvestada seadusandja poolt projekti valmimisele tähtaegade määramise ja nende rikkumisel alakasutustasu rakendumisega.

Võimalik sõnastus: Täiendada paragrahvi 1113 uue lõikega, mille sisu on järgnev: 
„Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasusid rakendatakse mitte varem kui 2033. aasta 17. märtsist turuosalisele, kelle tootmissuunaline liitumisleping oli 2023. aasta 17. märtsi seisuga võrguettevõtja poolt täidetud ja kes on sõlminud võrgulepingu hiljemalt 2033. aasta 17. märtsiks.“ 

Selgitused: Teeme ettepaneku võimaldada erandit alakasutustasu rakendamisel arendajatele, kellel oli 696 SE jõustumise ajal ehk 17.03.2023 seisuga liitumisleping võrguettevõtja poolt täidetud, s.o. liitumispunkt valmis ja liituja poolt kinni makstud.

Vastavad arendajad olid oma liitumislepingud sõlminud ja projektide väljaehitamised planeerinud ajal, mil polnud 696 SE-ga kaasnevad muudatused ja tähtajad teada. Tegemist ei ole „fantoomliitujatega“, kelle vastu olid suunatud 696 SE-ga kehtestatud meetmed. Need on arendajad, kes on oma projektide realiseerimiseks juba teinud kulutusi liitumispunkti väljaehitamisele, kuid polnud arvestanud võimalusega, et seadusandja kohustab neid üks hetk kindlaks tähtajaks tootmisseadmed välja ehitama. Sellised arendajad olid plaaninud oma projektid ja teinud liitumisele kulutusi teadmises, et väljaehitamiseks tähtaega pole.

Projektidel, mille realiseerimist on alustatud ammu enne 696 SE jõustumist, kuid mis pole tänaseks valmis saanud, on reeglina eripärad, mis ei võimalda neid seadusandja poolt kehtestatud tähtaegade (1 või 2 aastat) jooksul lõplikult realiseerida – näiteks looduskaitselised piirangud, pooleliolevad või algatamata planeeringud, keerulised asukohavalikud ja maakasutusõigused jmt. Need eripärad ei välista projekti elluviimist, kuid pikendavad oluliselt nende valmimise perioodi. Ei ole realistlik eeldada, et 17.03.2023 seisuga seaduses tähtaegade kehtestamine võimaldab taolisi projekte järsku kiiremini ellu viia.

Üldjuhul, kui arendaja on juba teinud investeeringud liitumispunkti rajamisse, on arendajal ka huvi projekt lõpule viia. Samamoodi on projektide lõpuleviimisest huvitatud võrguettevõtja ja riik, kes pikisilmi ootavad turule uusi tootmisvõimsuseid. Selleks, et enne 696 SE jõustumist alustatud projektide lõpuleviimist ja seeläbi uute tootmisvõimsuste turujõudmist soodustada, on vaja tagada selliste projektide arendajatele erand alakasutustasu rakendamisest. Vastasel juhul on arendajad sunnitud ootamatute lisakulude tõttu oma projektidest loobuma, mis välistaks uute tootmisvõimsuste turuletuleku.

Meie ettepanek on lisada ELTS paragrahvi 1113 uus lõige, mis looks erandi ELTS § 871 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alakasutustasude kohaldamisele arendajatele, kelle tootmissuunaline liitumisleping oli 17.03.2023 seisuga võrguettevõtja poolt täidetud. Kuivõrd erand peaks olema ajaliselt määratletud, teeme ettepaneku kohaldada seda 10 aastat alates 17.03.2023 ehk kuni 17.03.2033.

Et mitte kohaldada erandit liiga kergekäeliselt, teeme ka ettepaneku seada selle kohaldamise tingimuseks projekti realiseerimine eelnimetatud 10-aastase perioodi jooksul. Projekti realiseerimise tingimuse täitmine peaks olema objektiivselt hinnatav sündmus, milleks saab meie hinnangul lugeda võrgulepingu sõlmimist. Võrgulepingu sõlmimine ühtlasi tähendab, et alustatud on tootmisega ehk tootmissuunalise võimsuse võrku andmisega.

Mittearvestatud.
Kõnealuse ettepaneku arvestamise asemel täpsustame alakasutustasu rakendamise edasi lükkamise aluseks olevate põhjuste loetelu, et lisada selgust nii kaalutlusõigust omavale põhivõrguettevõtjale kui arendajatele. Eelnõu paragrahvi 871 lõikes 62 tehtav muudatus: „(62) Võrguettevõtja lükkab lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi juhul, kui tootmist ei ole alustatud muuhulgas käesolevas lõikes välja toodud tootjast sõltumatutel ja tõendatavatel põhjustel. Tootja on kohustatud nimetatud põhjustest viivitamata teavitama võrguettevõtjat. Käesoleva paragrahvi lõike 62 punktides 1–5 sätestatud põhjustel tootmise alustamiseks antud ajapikendus ei või kokku ületada kolme aastat.
Tootjast sõltumatutuks põhjuseks võib olla:
1) vääramatu jõud;
2) seadmete või materjalide tarne ning transpordi-  või logistikaga seotud viivitused võrreldes tarne- ja ostulepingutes kokkulepitud tähtaegadega;
3) ettenägematud muudatused geoloogilistes või pinnasetingimustes, arheoloogiliste leidude või kaitsealuste liikide avastamine, projekteerimistingimuste, planeeringu lähteseisukohtade või keskkonnamõjude hindamise programmis toodud tingimuste või uuringute programmi haldusorgani poolne täiendamine või ootamatute keskkonnaprobleemide ilmnemine pärast ehitusloa taotluse menetlusse võtmist, mis takistab või lükkab edasi tootmisseadme tähtaegset rajamist;
4) kolmanda osapoole esitatud halduslik kaebus, kohtuvaidlus või ettekirjutus, mis takistab või lükkab edasi tootmisseadme tähtaegset rajamist; 
5) muud käesolevas loetelus nimetamata tootjast sõltumatud ja tõendatud põhjused.“
2.
Ettepaneku alternatiiv 2: Kui eeltoodud erandit ei peeta võimalikuks, siis alternatiivselt teeme ettepaneku võimaldada ELTS § 871 lõikes 4 toodud tootmise alustamise tähtaja pikendamist kõikidele seaduses kajastatud tehnoloogia muutmise ja lisamise juhtudele, sõltumata liitumistaotluse esitamise kuupäevast. See võimalus soodustaks samuti enne 696 SE jõustumist valminud liitumispunktide reaalset kasutuselevõttu (ja seeläbi uute tootmisvõimsuste turuletulekut) – valminud liitumispunktidega tootjad saaksid varasemalt plaanitud pika valmimisaja jm eripäradega projektid asendada kiiremini turuletoodavate lahendustega, ilma et nad satuksid alakasutustasu alla. Vältimaks tootmise alustamise perioodi pikendamise võimaluse kuritarvitamist, saab piirata seda võimalust ühe korraga liitumislepingu kohta. 

Võimalik sõnastus:
1) Täiendada paragrahvi 871 lõikega 43 järgmises sõnastuses: 
„(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodi võib pikendada käesoleva seadusega kooskõlas liitumistaotluses toodud tootmise tehnoloogia muutmise ja muu tehnoloogia lisamise korral. Tehnoloogia muutmisel või lisamisel kohaldub uuele muudetud või lisatud tehnoloogiale käesoleva paragrahvi lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamiseks ettenähtud periood, mille arvestus algab tehnoloogia muutmist puudutava liitumislepingu muudatuse jõustumisest. Käesoleva paragrahvi alusel saab ühe liitumislepingu raames tootmise alustamise perioodi pikendada ühe korra vastava liitumislepingu kehtivusajal.“  

2) Eemaldada paragrahvi 871 lõikest 5 viimane lause: 
„ (5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi, välja arvatud juhul, kui tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine ning uus tehnoloogia on kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinev elektritootmine. Tehnoloogia muutmine ei muuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi ega perioodi arvestamise algusaega.“ 

Märgime, et alternatiivina 2 pakutud muudatuse tegemine mõjutab rohkemaid turuosalisi. Seetõttu võib alternatiivina 1 pakutud lahendus sobida paremini.  

Selgitused: Kui ministeerium ei pea võimalikuks eespool kirjeldatud alakasutustasu erandi kehtestamiseks, teeme alternatiivselt ettepaneku võimaldada tootmise alustamise perioodi pikendamist kõikidele tehnoloogia muutmise olukordadele.

Hetkel ettevalmistamisel olevas EMD eelnõus sisaldub muudatus, mis lubab pikendada ELTS § 871 lõikes 4 ettenähtud tootmise alustamise perioodi, kui muudetakse tehnoloogiat pärast 13.06.2025 esitatud liitumistaotlustes. Meie hinnangul oleks proportsionaalne võimaldada tootmise alustamise perioodi pikendamist kõikidele seadusega kooskõlas tehtud tehnoloogia muutmise juhtudele. Teisisõnu, pikendamine ei tohiks olla seotud üksnes pärast 13.06.2025 esitatud liitumistaotlustega, vaid peaks samaväärselt olema lubatud ka lõigetes 5, 51 ja 52 kirjeldatud olukordades ehk uue tehnoloogia lisamisel, vana tehnoloogia asendamisel uue juhitava võimsusega tehnoloogiaga ja riigikaitselistest piirangutest tulenevate muudatuste tegemisel.

Tootmise alustamise perioodi pikendamise lubamine kõikidele tehnoloogia muutmise olukordadele, sh enne 13.06.2025 esitatud liitumistaotlustele, soodustaks liitumisvõimsuse kasutuselevõttu arendajatel, kellel oli 696 SE jõustumise ajal ehk 17.03.2023 seisuga liitumisleping võrguettevõtja poolt täidetud, s.o. liitumispunkt valmis ja liituja poolt kinni makstud.

Nagu eespool selgitatud, ei saanud need arendajad arvestada oma projektide planeerimisel ja liitumislepingute sõlmimisel sellega, et seadusandja kehtestab neile konkreetse tähtaja (1 või 2 aastat) projekti valmimiseks. Nende arendajate projektid on eripäradega, mis ei võimalda sedavõrd kiiret valmimist. Samas on need arendajad juba teinud märkimisväärseid kulutusi liitumispunkti valmimisele. Selliste arendajate poolt liitumisvõimsuse kasutuselevõttu ja seeläbi uute tootmisvõimsuste turuletulekut saab soodustada sellega, kui lubada neile tehnoloogia muutmisega kaasnevalt pikendust tootmise alustamiseks. Arendajad saaksid varasemalt plaanitud pika valmimisaja jm eripäradega projektid asendada kiiremini turuletoodavate lahendustega nagu nt akusalvestid.

Tehnoloogia muutmisest tingitud tootmise alustamise perioodi pikendus peaks meie ettepanekul toimuma selliselt, et alates muudatuse jõustumisest hakkab uuele tehnoloogiale lõike 4 kohaselt ettenähtud periood algusest jooksma. Pikenduse andmine pelgalt viisil, et varasemast kehtinud perioodile lisatakse täiendav periood otsa, ei paku meie hinnangul arendajatele piisavat leevendust. Uue tehnoloogiaga tootmisseadme rajamisega saab arendaja hakata tegelema hetkest, mil on kindel, et sellele on liitumine tagatud – see kindlus saabub hetkest, mil jõustub uut tehnoloogiat kajastav liitumislepingu muudatus. Sellest hetkest peaks seega ka hakkama jooksma uuele tehnoloogiale ettenähtud tootmise alustamise periood.
Vältimaks tootmise alustamise perioodi pikendamise võimaluse kuritarvitamist viisil, et esitatakse korduvaid tehnoloogia muutmise taotlusi, on meie ettepanek võimaldada pikendamist ühekordselt liitumislepingu kehtivusaja jooksul.

Arvestatud sisuliselt
Eelnõus tehakse muudatus selliselt, et ka enne 13.06.2025 esitatud liitumistaotluste puhul tehnoloogia muutmisel võib tootmise alustamiseks ette nähtud algusaeg muutuda.

Eelnõus tehtav muudatus: „Paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tootmise alustamise periood võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud liitumistaotluste puhul tootmistehnoloogia muutmise taotlemise korral muutuda uue taotluses nimetatud tehnoloogia puhul samas lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodi järgi.“;
3.
2. Probleem: Otseliiniga tootjate ebaproportsionaalne kohtlemine alakasutustasu rakendamisel

Ettepanek: Teeme ettepaneku täpsustada ELTS § 871 lõikes 8, et tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse ka elektrienergia edastamist tarbijale otseliini kaudu. See muudatus toetab PPA‑de sõlmimist ja otseliinide rajamist, ilma et tootjad satuksid seetõttu alakasutustasu alla. Otseliiniga tootjad pole “fantoomliitujad”, vaid neil on legitiimsed, objektiivsed ja elektrituru toimimisega kooskõlas olevad põhjused oma lepingujärgse tootmisvõimsuse mittekasutamiseks. 

Võimalik sõnastus:
Lisada ELTS § 871 lõike 8 lõppu järgnev lause:  
„Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 kontekstis loetakse tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks ka otseliini kaudu elektrienergia edastamist tarbijale.

Selgitused: Tänased alakasutustasu reeglid ELTS § 871 lõigetes 6 ja 7 ei arvesta otseliiniga tootjate erisusega. Kuivõrd riiklik huvi on soodustada turul elektri otseostulepingute ehk PPA‑de sõlmimist ja otseliinide loomist,3 peaks alakasutustasu sätted samuti selle huviga arvestama.

ELTS § 871 lõike 8 järgi loetakse lõigete 6 ja 7 kontekstis tootmisvõimsuse kasutamiseks võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist. Teisisõnu, alakasutustasu nõudest vabanemiseks peaks tootja andma kogu vajaliku toodangu koguse (95% lepingujärgsest võimsusest) võrku. Samas võib tootjal olla lisaks võrguühendusele ka otseliin, mille kaudu tarnitakse elektrit otse tarbijatele, ilma et see elekter jõuaks võrku. Otseliini kaudu tarnitav võimsuse osakaal ei pruugi mahtuda lõigetega 6 ja 7 lubatud 5% piiridesse.

Täna on turul elektrijaamu, mis alustasid tööd enne 696 SE jõustumist ja millel on varasemast rajatud otseliinid elektritarbijateni. Sellised jaamad ei ole „fantoomliitujad“, kelle vastu on suunatud 696 SE-ga jõustatud alakasutustasu regulatsioon, vaid reaalselt võrku ühendatud ja elektrit tootvad tootmisseadmed. Samuti ei ole „fantoomliitujad“ uued rajatavad elektrijaamad, millele plaanitakse tarbijatele paremate elektrimüügi tingimuste pakkumiseks lisada otseliine.

Otseliini kaudu müüdava elektri mahud sõltuvad lõpptarbija tarbimisest ning temaga sõlmitud lepingu kehtivusest. Otseliiniga elektrijaama võrguühenduse võimsus peab katma vajadusel ka seda osa jaama tootmisvõimsusest, mida tarnitakse otseliiniga tarbijatele – kui jaamas toodetud elektrit mistahes põhjusel otseliini anda ei saa, peab jaam saama anda selle võrku. Teisisõnu, tootjal peab olema igal ajahetkel piisava varuga ligipääs võrgule, et vajadusel saaks kogu elektrijaama toodangu võrku anda. Seetõttu ei ole mõeldav, et otseliiniga tootja loobub osaliselt oma liitumisvõimsusest.

Samas paneb kehtiv alakasutustasu reeglistik täna otseliiniga tootja raske valiku ette: (a) kas hoida vajalikku liitumisvõimsust ja maksta otseliini müüdavalt osalt alakasutustasu, (b) kas loobuda liitumisvõimsusest otseliini müüdavas osas ja riskida sellega, et üks hetk pole võimalik jaama toodangut kusagile panna või (c) rikkuda otseliiniga tarbijaga sõlmitud lepingut ja tarnida talle müüdud elektrit alakasutustasust vabanemiseks hoopis võrku. Tootja sellisesse ebaproportsionaalsesse olukorda panemine ei saa olla seadusandja legitiimne eesmärk. Alakasutustasu regulatsioon on mõeldud lahendama „fantoomliitujate“ probleemi ning ei tohiks rakenduda tootjatele, kellel on objektiivsed ja elektrituru toimimisega kooskõlas põhjused lepingujärgse tootmisvõimsuse mittekasutamiseks.

Mittearvestatud
Alakasutustasust laekunud vahendeid peab võrguettevõtja kasutama võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katteks ning alakasutustasu üks eesmärke on suunata ettevõtteid hindama oma tegelikult kasutatavat võrgusuunalist läbilaskevõimet.

Juhul kui nähtub, et aastate jooksul tegelike mõõteandmete põhjal ei kasutatagi võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust täies mahus ehk toimub võimsuse alakasutus, on ettevõtja valik kas sõlmida võrgulepingu muudatus, et vabastada võrguvõimsust neile, kellel on kavatsus kasutada elektrienergia edastamiseks võrku või juhul kui soovitakse (avaliku) kasutuseta võimsust alles jätta, tuleb maksta alakasutustasu. Kuna võrgu läbilaskevõime on piiratud avalik ressurss, on vajalik selle ülalpidamisse panustada ka neil ettevõtetel, kes on valinud oma tootmissuunalist võrgulepingujärgset võimsust mitte kasutada kui neile ei rakendu sellist keeldu, et nad peaksid olema sunnitud hoiduma elektrienergia tootmisest.

Võimalik, et aasta jooksul ühe kauplemisperioodi jooksul (1 minuti või 15 minuti jooksul, olenevalt arvesti täpsusest) on võimalik 95% tootmissuunalise võrgu läbilaskevõime kasutust tõendada näiteks lõpptarbija juures toimuvate remondi- või hooldustööde ajal.







Märkustega arvestamise tabel (ETO piiri muutmine)

Nr
Kommenteerija
Kommentaar/ettepanek
Tagasiside

Elektrituruseaduse muutmine
1
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Eelnõuga tutvudes tuleb tõdeda, et kahjuks jääb arusaamatuks, et miks selline eelnõu on üldse plaanis algatada, mis olukorda see parandab ning kas pakutud lahendus sisuliselt ka mõjutab varustuskindlust ja valmisolekut.
Teadmiseks võetud. Seletuskirja on lisatud täiendavad põhjendused.
2
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
1. Eelnõu on sisemiselt vastuoluline – detsentraliseeritus ise maandab süsteemiriski

Eelnõu seletuskiri põhjendab ETOde ringi laiendamise vajadust seoses elektritootmise detsentraliseeritumaks muutumisega. See on aga sisuliselt vastuoluline loogika, sest detsentraliseeritus ei suurenda, vaid meie hinnangul hoopis vähendab süsteemseid riske. Kui ühe seadme töö (nt päikese- või tuulepark) ajutiselt katkeb, ei mõjuta see ülejäänud süsteemi, kuna kõik teised hajali asuvad seadmed jätkavad tööd. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et detsentraliseeritud tootmisportfell hajutab riske iseenesest ning suurendab süsteemi vastupidavust. Seetõttu puudub ka igasugune vajadus olukorda riiklikult täiendavalt reguleerida.
Teadmiseks võetud. Detsentraliseeritus tõesti maandab riske ja eelnõu ei väidagi vastupidist. Eelnõu SK toob välja, et viimastel aastatel on energiatootmine muutunud detsentraliseeritumaks ning seda trendi on näha ka tulevikus. See omakorda toob kaasa vajaduse ka langetada tänaselt 200 MW-lt ETO piiri. Detsentraliseeritud elektrivõrku iseloomustavad väiksemad tootmisüksused, mis on hajutatud erinevatesse paikadesse ning see kehtib ka Eesti puhul. See tähendab, et energia ei toodeta vaid suurtes tsentraliseeritud elektrijaamades. Lisaks on läbi kaugjuhtimise muutunud elektrisüsteem vastupidi üha rohkem tsentraliseeritumaks.

Siiski, arvestada tuleb muutunud julgeoleku olukorraga Euroopas. Kasvanud on hübriidohud ja esineb üha rohkem hübriidrünnakuid. Lisaks on ründevektorid kriitilise taristu vastu viimastel aastatel oluliselt muutunud ja mitmekesistunud, ründajad kasutavad üha nutikamaid, kombineeritumaid ja hajutatud ründeviise, et füüsilist taristut mõjutada.

Üha intensiivsemaks on muutunud küberrünnakud ning üha rohkem tuleb küberturvalisuse riskidele tähelepanu pöörata. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Elering AS enda varustuskindluse aruandes (2024), kus tuuakse välja, et tänaseks on Hiina tehnoloogia osakaal ja selle kontrollitavad tootmisvõimsused Eesti energiasüsteemis saavutanud mahud ja taseme, kus see vajab kindlasti tähelepanu ja käsitlemist nii turuosaliste poolt, kuid ennekõike just riiklikul ning rahvusvahelisel tasandil. ETO-ks olemine tähendab, et tuleb rakendada enda süsteemidele küberturvalisuse seadusest tulenevaid nõudeid.

Küberturvalisuse kõrgendatud tähelepanule viitab ka RIA 2025 aastaraamat, kus toodi välja, et RIA registreeris möödunud aastal Eestis rekordilised 6515 mõjuga küberintsidenti.



3
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
2. Ebamõistlike ja mittevajalike kohustuste panemine
ELTS §-st 212 tuleneb elektrit tootvatele ETO-dele mitmeid erikohustusi, sh:
• kohustus tagada päästetöö teostamine oma territooriumil ja päästeüksuse olemasolu;
• kohustus koostada ja kooskõlastada päästeplaanid ning rakendada need enne päästeasutuse saabumist;
• allumine valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele päästeüksuse osas.

Eelnõu kohaselt laieneks need kohustused ka kõigile üle 90 MW tootmisportfelliga kontserni ettevõtetele ja nende poolt käideldavatele elektritootmisseadmetele. Sellised kohustused on ilmselgelt ebamõistlikud ja liialt koormavad eriti väikeste ja hajali paiknevate tootmisseadmete (tuulikud, päikesepargid) puhul, mis on reeglina automaatselt juhitud ning mehitamata. Eeltoodud meetmete rakendamine on seadmete haldajatele väga kulukas ning nende rakendamine ei suurenda proportsionaalselt kasu avalikule ohutusele või varustuskindlusele. Eraldi juhime tähelepanu, et tuule- ja päikeseparkide töö sõltub tugevalt ilmastikutingimustest, mistõttu juba olemuslikult ei ole kohane neid allutada ETO-dele rakenduvatele kõrgendatud toimepidevuse nõuetele.
Osaliselt arvestatud.
Eelnõusse tehakse täpsustused seoses päästeüksuse olemasoluga ja erisusega. Taastuvenergia tootjad, salvestus, päike ja tuul jäetakse välja antud nõudest. Seletuskirja on täiendatud vastavalt.



4
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
3. Kontsernipõhine lähenemine põhjustab ebavõrdset kohtlemist
Kontsernipõhine võimsuse summeerimine põhjustab ebavõrdse kohtlemise, mis tõstab oluliselt kulusid ja halduskoormust suuremat tootmisportfelli omavate kontsernide ettevõtetele ja muudab seeläbi nende poolt toodetava elektri vähem konkurentsivõimeliseks võrreldes nende elektritootjatega, kes kontsernidesse ei kuulu. Teatud puhkudel ja konkurentsipositsiooni säilitamiseks võib planeeritav eelnõu luua soodsa pinnase just soovitule vastupidise olukorra tekkeks.
Teadmiseks võetud. Kontsernipõhine lähenemine on põhjendatud ja suunatud süsteemse stabiilsuse suurendamisele.

Ebavõrdset kohtlemist pole ette näha. Kui mitmel juriidilisel isikul on väikesed elektrijaamad või paigaldised, aga nad kuuluvad samasse kontserni, võib nende mõju võrgu töökindlusele olla kokkuvõttes suur. Eesmärk on eelkõige, et ettevõtted analüüsiksid läbi riskid enda kontserni näitel, näiteks kas erinevad tütarettevõtete tootmisüksused kuuluvad sama juhtimissüsteemi alla jne. See aitab riskihindamist ja mõjusid täpsustada, sh samamoodi ettevõttel endal paremini kaardistada võimalikud nõrkused. Samuti annab see ETKA-le parema ülevaate elektrisüsteemi riskidest ning võimaluse kaasa rääkida ja soovitusi anda.

Halduskoormus ja kulud on täpsemalt välja toodud seletuskirjas.

5
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
4. Halduskoormuse suurenemine
Eelnõu soodustab ebavajalikku bürokraatiat, kuigi valitusleping näeb ette tegevusi ülemäärase bürokraatia vähendamiseks. Oleme seisukohal, et langetades ETO määratluse piirmäära 90 MW peale ja kaasates kontsernipõhise koguvõimsuse, suureneb oluliselt ETO-de määratlusega hõlmatud tootmisseadmete ja ettevõtjate arv. See omakorda toob kaasa suurema koormuse reguleerivatele asutustele (nt Kliimaministeerium, TTJA, RIA jne). Piiratud ressursside tingimustes võib selline tegevus hajutada tähelepanu tõelistelt kriitilistelt valdkondadelt, mis omakorda võib vähendada toimepidevuse regulatsiooni tegelikku tõhusust.
Teadmiseks võtta.

ETO-de arv suureneb ning seda ka tulevikus, kui peaksid lisanduma uued tootmisüksused. Langetamise puhul on silmas peetud ka tulevikuvaadet, kuna 200 MW piir pole enam vastav tänasele olukorrale, kus tootmisseadmed paiknevad rohkem hajutatult.

Muudatustega kaasneb mõningane avaliku sektori suureneb, kuid arvestades julgeolekuolukorda ja hübriidohte, on see vajalik. Samuti suureneb halduskoormus osadel turuosalistel, eelkõige riskianalüüside koostamise kohustuse näitel ja küberturvalisuse tagamisel. Siiski leiame, et selline halduskoormuse suurenemine on põhjendatud, et oleksid riskid täpsemini analüüsitud ja kaardistatud.

Seletuskirjas on täiendavalt välja toodud kaasnevad kulud ja täiendavad tegevused. Samuti tehakse tulevikus erisuses määruse tasemel, kus kirjeldatakse elutähtsa teenuse osutaja nõudeid elektriga varustamisel.
6
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
5. Puudub mõjuanalüüs ja alternatiivide kaalumine
Eelnõus ei ole defineeritud, millist reaalset probleemi eelnõuga lahendatakse ning sellest tulenevalt pole piisavalt hinnatud ei alternatiivseid stsenaariumeid ega ka hinnatud uue määratluse praktilist mõju turuosalistele ja tootmishindadele. Samuti puudub hinnang sellele, kas lisanduvad ETO-d suudavad täita neile seatud ootusi ning mil määral varustuskindlus paraneb.
Teadmiseks võetud. Eelnõud on täiendatud 90 MW põhjendusega.

Tootmishinna mõju on keeruline prognoosida, kuna see on igal ettevõttel erinev. Kaasneb tööjõukulu ja küberturvalisusega seotud kulud. Näiteks küberturvalisuse nõuete puhul võivad juba paljudel ettevõtetel olla teostatud vajaminevad tegevused turvalisuse tagamiseks.
7
Estiko Energia OÜ
Seletuskiri oleks ülevaatlikum, kui ETO sisu ja mõjuanalüüs oleks välja toodud laiemalt kui vaid ühes üldsõnalises lõigus.

See aitaks võimalikul ETO-l ilma kaasnevaid seadusi uurimata mõista, mis neid ees ootab, millega nad peavad arvestama ja milliseid lisakohustusi see kaasa toob.

See aitab ka seaduseandjal paremini aru saada, milline on lihtsalt ühe numbri muutmise mõju tegelikult.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud vastavate mõjudega ja 90 MW põhjendusega.
8
Eesti Energia AS
Ministeeriumi kavatsus lisada ETO-de hulka ilmastikust sõltuvad tootmisseadmed on arusaamatu kuna nagu selliste tootmisseadmete nimigi ütleb ei ole selliste seadmetega võimalik tagada teenuse järjepidevust. Viimasest tulenevalt jääb arusaamatuks kuidas saavad sellised tootjad vastata elutähtsa teenuse osutajate tingimustele. Ministeeriumi poolt edastatud tekstis pole antud mitte mingisuguseid selgitusi selle kohta, mis on kavandatava regulatiivse muudatuse eesmärgid ja kuidas peaks olema võimalik ilmastikust sõltuvate tootmisseadmetega neid eesmärke saavutada. Seetõttu ei ole päriselt võimalik ministeeriumi kava ka kommenteerida. Seetõttu palume esmalt ministeeriumilt täiendavaid selgitusi, mis on kavandatavate regulatiivsete muudatuste eesmärgid ja kuidas saavad need tootjad, kellele uusi kohustusi soovitakse määrata, neid kohustusi enda tootmisseadmetega täita.

Kuna pakutud regulatsioonimuudatuse kohaselt kavatsetakse edaspidi tootjaid ETO-ks kvalifitseerida agregeeritud netovõimsuse alusel, siis vajaks kindlasti selgitamist kas kõiki ETO-dele kohaldatavaid nõudeid on kavas kohaldada kõikide ETO tootmisportfelli kuuluvate seadmete suhtes (sh näiteks mikro-PV  pargid). Viimane tundub meile ilmselgelt ebaproportsionaalse meetmena.

Ministeerium käsitleb saadetud e-kirja ja selle juurde lisatud dokumenti avaliku konsultatsioonina. Samas puudub lisatud dokumendis igasugune mõjuanalüüs. Mõju on tootjate kasvavate kulude näol antud juhul aga ilmselgelt olemas ja see mõju on negatiivne. Seetõttu ootame ministeeriumilt selle ettepaneku mõjuanalüüsi ja seda eriti selle osas, mis puudutab Eesti tootjate piiriülest konkurentsivõimet. Tuletame ministeeriumile antud juhul meelde, et elektri hulgiturul toimub pidev piiriülene konkurents ja uusi tootmisseadmeid ehitatakse sinna, kus investeerimiskeskkond on soodsam. Eesti on viimase paari aasta jooksul elektritootmise valdkonna riskitaset mitmete regulatiivsete muudatustega kasvatanud ja selle tendentsi jätkumise puhul suureneb oht, et uued investeeringud liiguvad Eestist mööda.

Ootame ministeeriumilt täiendavat infot kavandatava muudatuse eesmärkide ja mõjuanalüüsi kohta esimesel võimalusel.

Teadmiseks võetud.

Seletuskirja on 90 MW täpsema põhjendusega täiendatud. Samuti on selgelt esile toodud, et sellise mahu ära langemine võib omada saartalitlusolukorras mõju elektriga varustatusele.

PV-de arvestamine tervikuna pole ebaproportsionaalne, kuna nad tõenäoliselt on seotud sama juhtimissüsteemiga. Kokkuvõttes annavad paljud väiksed kokku arvestatava hulga võrgus.

Mõjusid on täpsustatud, kuid lõplik kulu on igal ettevõttel erinev.
9
Ignitis Renewables Estonia OÜ

Täname võimaluse eest esitada arvamus avalikule konsultatsioonile esitatud seadusemuudatuse ettepaneku kohta, millega kavandatakse kehtiva elutähtsa teenuse osutaja määratlemise piiri langetamist.

Elutähtsa teenuse osutajate rolli ja vastutust silmas pidades on sääraste muudatuste tegemisel oluline tagada nende mõjude piisav läbimõtlemine ja selge põhjendatus. Sest selliste muudatustega kaasneb märgatav halduskoormus elektritootjatele, mida tuleks hinnata.   Peame tõdema, et esitatud ettepaneku seletav osa jääb meie hinnangul mitmes aspektis puudulikuks ning ei anna piisavat selgust muudatuse sisuliste kaalutluste ega praktilise rakendamise ning nende mõjude kohta.

Eelkõige juhime tähelepanu, et selgitusest ei tulene, millistel kaalutlustel täpsemalt soovitakse langetada senine piir 200 MW elektrijaama kohta 90 MW kontserni elektripaigaldiste netovõimsuseni. Ilma sisulise põhjenduseta on keeruline mõista, kuidas uus piir aitab paremini tagada elutähtsa teenuse toimimise või suurendab süsteemset turvalisust. Ühtlasi ei tulene selgitusest, kuidas peaksid nii olemasolevad kui ka tulevikus planeeritavad taastuvenergiajaamad – nagu tuule- ja päikeseelektrijaamad – suutma täita elutähtsa teenuse osutajatele kehtestatud nõudeid, sealhulgas toimepidevuse, varustuskindluse ja kriisideks valmisoleku osas. Antud tüüpi tootmisüksustel on olemuslikult erinev tootmisprofiil võrreldes näiteks juhitavate fossiilkütustel põhinevate jaamadega.

Teeme ettepaneku enne kõnealuse muudatuse edasist menetlemist läbi viia täiendav mõjuhinnang ning kaasata nende hindamisel ka sidusrühmad.

Teadmiseks võetud. Seletuskirja on täpsustatud.

ETO piiri langetamine aitab riske paremini hinnata. Arvestades taastuvenergia kasvavat mahtu elektrisüsteemis, siis on põhjendatud riskide analüüsimine ja võimalike mõjude välja toomine.

Lisaks oluline markeerida, et riskipilt on muutunud (Riigikantselei riskipilt 2025).

Sidususrühmadega toimus arutelu 26. augustil 2025.
10
Eesti Taastuvenergia Koda
Eelnõust kahjuks ei selgu, millist praktilist probleemi lahendatakse, ning ei ole kaalutud alternatiive selle probleemi lahendamiseks. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse muudatuse vajalikkust elektritootmise detsentraliseerimisega. Samas detsentraliseeritus mitte ei suurenda, vaid vähendab elektrisüsteemi toimimise ja varustuskindluse riske: kui süsteemis on rohkem seadmeid, mis kasutavad eri energiaallikaid, siis ühe seadme töö katkemine või energiaressursi tarneraskused ei mõjuta suurel määral ülejäänud süsteemi, kuna teised seadmed jätkavad tööd. Seega detsentraliseeritud tootmisportfell hajutab riske ning suurendab süsteemi vastupidavust iseenesest, mistõttu puudub vajadus täiendava riikliku regulatsiooni järele.
Teadmiseks võetud.

Oleme nõus, et detsentraliseeritud portfell hajutab asukohapõhiselt riske, kuid samamoodi on nad kõik kaugeltjuhitavad (st samal ajal ka tsentraliseeritud). Seetõttu tuleb riskianalüüsis hinnata, mis mõju võib kaasneda, kui midagi peaks tootmisüksustega juhtuma.
11
Eesti Taastuvenergia Koda
Elektrituruseadusest ja hädaolukorra seadusest tuleneb elektrit tootvatele ETO-dele mitmeid erikohustusi, mis on mõeldud elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks, näiteks kohustus tagada päästetöö teostamine oma territooriumil ja päästeüksuse olemasolu, koostada riskianalüüs ja -plaan hädaolukorras, vähendada sõltuvust teistest elutähtsate teenuste osutajatest ja välistest partneritest. Eelnõuga plaanitav muudatus puudutab eelkõige tuule-, päikese- ja akuparkide opereerijaid, kellele selliste kohustuste panemine on ebamõistlik ja ebarealistlik. Esiteks on väikesed ja hajali paiknevad tootmisseadmed nagu tuule- päikesepargid reeglina automaatselt juhitud ning mehitamata. Teiseks on tuule- ja päikeseparkide toodang ilmastikust sõltuv, mistõttu ei ole neid kohane allutada kõrgendatud toimepidevuse nõuetele.

Teadmiseks võetud. Tegemist on vajalike muudatusega, et tagada Eestis tegutsevate olulise (agregeeritud) mõjuga elektritootjate parem valmisolek erinevateks riskideks.

Lisaks tehakse nõuetes erisus taastuvenergia tootmisele (nt päästeüksuste olemasolu kohustus).
12
Eesti Taastuvenergia Koda
Eelnõus ei ole hinnatud muudatuse praktilist mõju puudutatud turuosalistele, mis võib olla märkimisväärselt suur, ega ka seda, kas need turuosalised ehk lisanduvad ETOd üldse suudavad täita neile seatavaid uusi kohustusi. Turuosalistele ebarealistlike kohustuste panemine tekitab probleeme juurde, mitte ei lahenda neid. 

Arvestatud Seletuskirja mõjuanalüüsi on täpsustatud.
13
Eesti Taastuvenergia Koda
Muudatuse järgselt suureneksid kulud ja halduskoormus nii turuosalistele kui ka riigiasutustele. Kohustuste täitmiseks vajalike meetmete rakendamine oleks uutele kohustuslastele väga kulukas, kuid ei tooks kaasa proportsionaalset kasu avalikule ohutusele või varustuskindlusele. Suurenev ETO-de ja nende tootmisseadmete arv tekitaks suurema administratiivse koormuse reguleerivatele asutustele nagu Kliimaministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Infosüsteemi Amet. See võtab ära ressursse tõeliselt kriitiliste probleemide lahendamiseks ja võib vähendada toimepidevuse regulatsiooni tegelikku tõhusust.

Teadmiseks võetud. Halduskoormus suureneb ettevõtjatel ja riigiasutustel suureneb töökoormus. Siiski see on vajalik, et uuenenud riskikeskkonnale vastupanuvõimet tõsta. Eelkõige suureneb RIA ja KLIM-i töökoormus.
14
Eesti Taastuvenergia Koda
Kontsernipõhine võimsuse summeerimine põhjustab ebavõrdse kohtlemise, mis tõstab oluliselt kulusid ja halduskoormust just suuremat tootmisportfelli omavate kontsernide ettevõtetele ja muudab seeläbi nende poolt toodetava elektri vähem konkurentsivõimeliseks võrreldes nende elektritootjatega, kes kontserni ei kuulu.

Teadmiseks võetud.
Kontserni peale määratakse ainult üks ETO, kes kajastab enda plaanides ka samasse kontserni kuuluvaid väiksemaid tootjaid. Lisaks on iga ettevõtte puhul kulud erinevad, sõltuvalt nende tänasest tasemest. Kõige suurema kulukomponendi, päästeüksuse olemasolu, puhul on eelnõus tehtud erisus, ehk uued ETO-d on vabastatud sellest kohustusest.
15
Enery Estonia OÜ
Üldiselt on muudatus arusaadav ja loogiline, ent soovime täpsustada üht olulist põhimõtet. On selge, et ETO määratluse muutumisega langeb aruandlus jm kohustus rohkematele turuosalistele. Seletuskirjas on lisakoormus täpsustatud selliselt:
„ETO-ks olemisega kaasnevad samuti kõrgemad nõuded turvalisusele ja riskijuhtimisele, kuid see aitab tagada ühtsemat standardit toimepidevuse tagamiseks. See on vajalik elutähtsa teenuse, ehk elektriga varustamise, tagamisel. Näiteks tuleb koostada riskianalüüs ja toimepidevusplaan, et läbi mõelda enda toimepidevus erinevate stsenaariumite näitel. Samuti annab see elutähtsat teenust korraldavale asutusele (elektriga varustamisel Kliimaministeerium) täpsema ülevaate ettevõtete toimepidevusplaanidest ja riskidest. See omakorda võimaldab korraldaval asutusel vajadusel tähelepanu juhtida ja tagasiside anda teatud riskidele ning vajadusel aidata vajaminevate kontaktidega. ETO-ks olemine tähendab automaatselt ka kohustust järgida küberturvalisuse seaduses sätestatud kohustusi.“

Kas ETO-ks olemine võimaldab elektritootjale ka mingisuguseid hüvesid või on ETO-d sunnitud arvestama vaid kasvava halduskoormusega? Juhul, kui põhimõtteliselt oleksite sellega nõus, et nõuete lisandumisel võiks kaasneda ETO-dele ka nö präänik, võiksime ühiselt aru pidada, kuidas seda proportsionaalselt ja ilma olulise turumoonutuseta võimaldada.

Teadmiseks võetud. Seletuskirja on täiendatud kaasnevate mõjudega. ETO-d saavad edaspidi RIA-lt tasuta turvalisuse hindamist, mida võib üheks kaasnevaks boonuseks pidada.

Nr
Kommenteerija
Kommentaar/ettepanek
Tagasiside 19.09.2025

Elektrituruseaduse muutmine
1
KC Energy OÜ
KC Energy peab ETOde käsitlust Eesti energiajulgeoleku seisukohalt äärmiselt oluliseks. Teemat võib võrrelda kohati isegi toidujulgeolekuga ehk riigil peab olema võimekus tagada esmavajalik tarne ka kriisiolukordades. Tänasel päeval sõltub Eesti elektrivarustuskindlus liigselt välisühendustest, mistõttu on saartalitluse tingimustes möödapääsmatu tugineda kohalikele tootmisvõimsustele.

Meie hinnangul on oluline, et riik looks ETOdele motiveeriva ja stabiilse regulatiivse keskkonna. ETOde nõuete täitmine ei tohiks kaasa tuua tootjate täiendavat koormamist juba olemasolevate ja tulevikus lisanduvate tasudega (näiteks võrgutasud, sagedusreservi tasu jmt). Vastupidi, riik peaks pakkuma täiendavat tuge või soodustusi nendele tootjatele, kes on kohustatud panustama elutähtsa teenuse tagamisse mis ühtlasi tugevdav riigi enda julgeolekut. Samuti leiame, et ETOks saamise võimalus võiks põhineda ka vabatahtlikkusel. Ka mõni alla 90 MW tootmisvõimsusega tootja võib olla huvitatud ETOks hakkamisest, kui riik kehtestab selleks motiveeriva „prääniku“ süsteemi. See looks tootjatele täiendava stiimuli ja oleks riigi elektrijulgeolekule ja varustuskindlusele ainult kasulik.

Kokkuvõttes KC Energy toetab lahendusi, mis soodustavad kohalike tootmisvõimsuste kasutamist kriisiolukordades; väldivad ETOdele täiendava koormuse tekitamist; loovad selge ja motiveeriva toetussüsteemi tootjatele, kes panustavad Eesti varustuskindluse tagamisse.


Teadmiseks võetud.
ETO-ks olemist ei saa vabatahtlikkuse alusel teha. Igal ettevõttel on loomulikult võimalus ise ETO-dele kehtivaid nõudeid vabatahtlikkuse alusel täita.

ETO-ks olemine alates 90 MW-st on põhjendatud läbi saartalitlusolukorra vaatest.

ETO-ks olemine annab ettevõtetele tõhusa raamistiku riskide paremaks hindamiseks. Ettevõtte enda huvides on, et tagatud oleks turvalisus, sest mitte täites esmaseid nõudeid näiteks küberturvalisuses, siis lihtsa küberrünnaku tõttu võib ettevõtte oma võimalikust tulust ilma jääda (nt ei saa enam elektrit võrku müüa).

Lisaks muudatustel on positiivne ettevõtjale ka järgmiselt:

• RIA poolt on turvalisuse hindamine tasuta
• Riigikaitselised töökohad ja taustakontrolli võimalus
• Võimalik kaasata ETO-sid täiendavatesse inforingidesse
• Info jagamine (kahepoolne infojagamine intsidentidest, hoiatustest jm oluline info)
• Julgeolekuasutustega koostöö (kui peaks spetsiifilisemaid küsimusi tekkima)
Selle tulemusel on ettevõtte taristu paremini kaitstud ja vastupanuvõimelisem erinevatele hübriidrünnetele, mis võib tulevikus aidata ära hoida ettevõttele palju suuremaid kulusid võimalike rünnete korral.

2
Eesti Taastuvenergia Koda
1.Tuua sisse alampiir, millest väiksema võimsusega tootmis- ja salvestusseadmeid ei arvestataks kontserni netovõimsusse summeerimisel ja mille kohta ei oleks vaja koostada eraldi riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani, sest nende mõju elektrisüsteemi stabiilsusele on väga väike. Alampiiriks võiks olla 10 MW, mis välistaks väikesed päikesepargid ja 1–2 tuulikuga tuulepargid.

Mittearvestatud
Eraldi plaanide koostamine pole vajalik, kuna riske hinnatakse kontserni üleselt. Ühes plaanis tuuakse välja kõik väiksemad osad (kui riskid on madalad, siis lühidalt).

Lisaks täiendatakse seadust, et kontserni peale üks ettevõte, kellel on kõigerohkem tootmisvõimsust, on ETO, kuid riskianalüüsis peab arvesse võtma tervet kontserni. Selline lähenemine aitab kokku hoida kulusid ja halduskoormust, sest iga ettevõte ei pea eraldi plaane tegema.
3
Eesti Taastuvenergia Koda
2.ETO-ks määramise järel peaks olema tagatud ettevõtetele nõuete täitmiseks piisav üleminekuaeg, mis võiks olla 2 kuni 5 aastat. Parajasti paralleelselt menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §75 lg 4 p 3 järgi on küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuete täitmise tähtaeg samuti kuni 5 aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.
Teadmiseks võetud. Seadus jõustub üldises korras ning seletuskirja on täpsustatud seoses üleminekuajaga lähtuvalt HOS põhimõtetele.
4
Eesti Taastuvenergia Koda
10. septembril Kliimaministeeriumis toimunud koosolekul jäi kõlama väide, et soojuse ja elektri koostootmisjaamade käitajad, kes juba täna on kaugkütteseaduse ja hädaolukorra seaduse järgi elutähtsa teenuse osutajad ning on juba teostanud ja esitanud sellest lähtuvalt riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani, peavad elektrituruseaduse muudatuse järel esitama veel ühe sarnase analüüsi ja plaani. Soovime rõhutada, et koostootmisjaam on terviklik tootmisüksus, mis ei tegele elektri ja soojuse tootmisega eraldi, vaid neid käsitletakse ühe ja sama tootmisprotsessina, millele avalduvad ühed ja samad riskid. Sellises olukorrras ei ole põhjendatud nõuda koostootmisjaamalt kaht eraldi riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani. Kui riigi eesmärk on piirata ja vähendada ebamõistliku aruandluse suurendamist, siis palume kaaluda selle nõude muutmist nii, et koostootmisjaamade käitajatel kui juba täna elutähtsa teenuse osutajatel oleks võimalik esitada aruandlust kohustuste täitmise kohta nii soojuse kui ka elektri valdkonnas ühe korraga ühes ja samas menetluses.
Mittearvestatud.
Need plaanid tuleb eraldi esitada, kuna soojusega varustamise elutähtsat teenust korraldav asutus – ETKA – on kohalik omavalitsus, elektriga varustamisel aga Kliimaministeerium. Mõlema asutusega tuleb vastavad plaanid eraldi kooskõlastada. Riskid ja nende maandamismeetmed mõlema elutähtsa teenuse toimpidevuse osas võivad osas ühtida. Sellisel juhul saab sama sisu ja analüüse korduvkasutada.
5
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
1. Lisaks ülemiiri langetamisele tuleks korrigeerida ka summeeritavate võimsuste arvestuse aluseid (nt nagu ETS määruses) ning tuua sisse teatav alampiir, millest väiksema võimsusega tootmis- ja salvestusseadmeid ei arvestata netovõimsuse summeerimisel. Oluline, et alampiiri alla jäävate üksuste kohta poleks vaja koostada eraldi riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani, sest nende väiksusest tulenevalt on nende üksuste mõju elektrisüsteemi stabiilsusele olematu (nt 2 tuulikuga tuulepark, väikesed päikesepargid). Meie hinnangul võiks kaasnevat mõju ja lisanduvat halduskoormust arvesse võttes selliseks lävendiks olla 10 MW liitumisvõimsuse põhiselt
Teadmiseks võetud.
Erisused täpsustakse eraldi määrusega (Elutähtsa teenuse kirjeldus elektriga varustamisel). Lisaks analüüsitakse täpsemalt lävendi vajadust.
6
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
2.Loobuda tuleks kontsernipõhise võimsuse summeerimise põhimõttest, kuivõrd kontsernipõhine lähenemine ei ole sisuliselt praktiliselt põhjendatud, kui tootmisseadmed asuvad erinevates asukohtades ega ole tehnoloogiliselt ühendatud. Samuti tekitab see turuosaliste ebavõrdse kohtlemise, allutades suurema tootmisportfelliga ettevõtjate tootmisseadmed kasvavate toimepidevuse nõuetega seotud kulude tõttu ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Sisuliselt mõjutavad süsteemi stabiilsust ainult süsteemi mõistes olulised üksused, mitte hajali paiknevad eraldiseisvad väiksed tootmisüksused, mistõttu tuleks ETO nõudeid ühetaoliselt ja ainult sellistele üksustele, mis võivad süsteemi reaalselt mõjutada
Mitte arvestatud.
Kontsernipõhine lähenemine on vajalik, sest ühes kontsernis on küberturve korraldatud ühiselt kõigi ettevõtjate jaoks. Lisaks on loodud erandid, millega välistatakse täiendavad nõuded näiteks päästeüksuse olemasolu nõuetes. Samuti tehakse väiksematele ettevõtetele riskianalüüsi koostamisel sisu poolest erandid. Küberturvalisuse seadusest tulenev iga-aastane kulu on 3000-10000€ (sõltuvalt ettevõtte suurusest). Audit ja turvalisuse hindamine aitab eelkõige ettevõtte enda teadlikust tõsta, et vältida haavatusi. Tuleb tähelepanu juhtida, et kui ettevõte saab lihtsasti ärahoitavast küberrünnakust pihta ja tootmine seiskub, siis kulud võivad olla tunduvalt suuremad.

Lisaks on ETO-del tasuta turvalisuse hindamine.
7
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
3. ETOks määramise järel peaks olema tagatud piisav üleminekuaeg uute nõuete täitmiseks. Teeme ettepaneku, et see aeg oleks 3 või 5 aastat tulenevalt sellest, kas tegemist on olemasoleva või uue ETOga. Sama põhimõtet kannab endas ka Riigikogu menetluses olev tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668SE), kus toodud § 75 lg 4 p 3 näeb ette, et küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuete täitmise tähtaeg ei saa olla pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.
Mitte arvestatud. Vastavalt 668SE-le määratakse ETO haldusaktiga. Seejuures lepitakse üleminekuaeg tulevase ETO-ga individuaalselt kokku. Siiski selgitame, et viis aastat on liiga pikk aeg üleminekuks. Riskianalüüsid ja toimepidevusplaanid saab koostada tunduvalt lühema ajaga, samuti küberturvalisusega küberturvalisuse seadusest tulenevad tegevused. Lisaks tuleb meeles pidada, et iga-aastaselt ainult kasvavad küberintsidendid ning oluline on tagada Eesti jaoks olulistel tootmisüksustel kõrgem küberturvalisus. Eesmärk on tagada, et ETO vastaks nõuetele esimesel võimalusel.

8
Evecon OÜ
Tagasisidet ei saa avalikustada, kuna sisu oli märgitud konfidentsiaalseks.
Teadmiseks võetud.