Vastus Saaremaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku kohta

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Marek Lind

Transpordiamet

Valge 4

Tallinn

[email protected]

Teie 20.01.2025 nr 7.2-2/25/19874-2

Meie 12.12.2025 nr 5-2/6167-17

Vastus pöördumisele

Lugupeetud härra Marek Lind

Olete esitanud Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) pöördumise Transpordiameti

poolt (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 20.01.2025 nr 5-2/6167-3) seoses

Saaremaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapanekuga. Täname Teid pöördumise

eest ja vabandame vastuse viibimise pärast. Avaliku väljapaneku jooksul laekus väga suur hulk

pöördumisi, millele vastamine on võtnud oodatust rohkem aega.

Järgnevalt toome välja kaldkirjas Transpordiameti poolsed märkused ja ettepanekud ning

meiepoolse vastuse igale punktile.

1. Juhite tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskiri ja KSH sisaldavad mitmeid ebatäpsusi,

puudulikke viiteid ning on kohati raskesti arusaadavad.

Selgitame, et üldplaneeringu ja selle KSH edasise koostamise käigus parandatakse ebatäpsused

ning parandatakse nende koosloetavust.

2. Palute üldplaneeringus arvestada Kuressaare lennuvälja lähiümbruse piirangupindade ja

kaitsevööndiga.

Arvestame.

3. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punkt 1 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks

transpordivõrgustikust ja muust infrastruktuurist põhjustatud kitsenduste määramine.

Vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 48 lg 1 piiratakse ehitustegevust, kui see kahjustab

meresõiduohutust. Samuti on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi

eristamist (§ 48 lg 4). Seetõttu palute täiendada planeeringu seletuskirja punkti 10.5 teabega

navigatsioonimärgistusest põhjustatud piirangute kohta ning joonistel välja tuua Saaremaa

vallas paiknevad tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid.

Selgitame, et üldplaneering ei sätesta lisakitsendusi navigatsioonimärkide osas. Kehtivad

kitsendused tulenevad riiklikest õigusaktidest ning seega on juba praegu kohustuslikud kõigile.

Mainime seletuskirja peatükis 10.5. „Sadamad ja veeliiklus“ ära, et navigatsioonimärgid on

leitavad Geoportaali kitsenduste kaardil. Üldplaneeringu kaardile neid kanda ei ole otstarbekas,

2

sest nende asukohta ja kaasnevaid tingimusi ei määrata üldplaneeringuga, ning kui esineb aastate

jooksul muutusi, siis kitsenduste kaardirakenduses on kättesaadav alati asjakohane info.

4. Juhite tähelepanu, et navigatsioonimärgid ei pruugi paikneda vaid sadamas. Näiteks

Vilsandi tuletorn (navigatsioonimärk nr 925) paikneb Vilsandi saare lääneosas kolme

kilomeetri kaugusel Vikati sadamast, mis on ainuke olemasolev sadam Vilsandil.

Võtame teadmiseks.

5. Vastavalt sadamaseadusele peavad sadamad olema kantud sadamaregistrisse (§ 37 lg 2),

välja arvatud juhul, kui tegemist on füüsilise isiku poolt väljaspool tema majandus- või

kutsetegevust isiklikuks tarbeks paigaldatud või ehitatud sildumisrajatisega (§ 1 lg 2 punkt

1). Palute tuua nimetatud asjaolu välja seletuskirja punktis 6.2.10.

Selgitame, et üldplaneeringuga ei sätestata üle seadusest tulenevaid nõudmisi, sest need kehtivad

igal juhul kõigile.

6. Seletuskirja lk 130 punkti 10.5. esimeses lõigus on viidatud seletuskirja punktile 6.2.9,

korrektne oleks viidata seletuskirja punktile 6.2.10.

Parandame vea.

7. Toote välja, et üldplaneeringu seletuskirja tabel 6 Saaremaa valla olemasolevad ja

perspektiivsed sadamad on segadust tekitav ning ebakorrektne järgnevatel põhjustel:

7.1.tabelis ja joonistel ei ole aru saada, millised toodud sadamatest on praegu olemas ja

millised ei ole. Palute täiendada tabelit 6 ja jooniseid ning eristada olemasolevad ja

perspektiivsed sadamad;

Arvestame ettepanekuga ja täpsustame tabelit.

7.2.sadamaregistrisse kantud sadamatest (hetkel olemasolevad sadamad) ei ole tabelis näidatud

Mõntu väikelaevade sadamat ja Veere vanasadamat. Palute tabelit täiendada või tuua välja

põhjus, miks need sadamad ei leia kajastamist tabelis 6;

Täiendame tabelit.

7.3.tabelis nimetatud Kaavi sadama puhul on Saaremaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandes kasutatud nime Kaavi paadisadam. Seda nime kasutatakse

ka sadamaregistris, palute kasutada registris olevat nime;

Parandame.

7.4.tabelis nimetatud Läätsa sadam kannab sadamaregistri järgi nime Läätsa paadisadam ning

Nasva meresadam nime Nasva sadam. Palute kasutada sadamaregistris olevaid nimesid.

Parandame.

8. Palute integreerida planeeringusse üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringuga

kavandatud püsiühenduste trassid ja säilitamisele kuuluvad taliteede koridorid.

3

Selgitame, et üleriigilise mereala planeeringuga ei planeeritud ühtegi Saaremaa valla

territooriumil asuvat või sellega kokku puutuvat püsiühendust.

Jääteede osas sätestab üleriigiline merealade planeering järgmist (ptk 5.4.3. Jääteed): „Mereala

planeering jääteede asukohti ruumiliselt ei määra. Jääteede täpsed asukohad sõltuvad konkreetse

talve jääolude iseärasustest ja määratakse Transpordiameti poolt.“ Mereplaneeringu seletuskirjas

on nimetatud 6 ametlikku jäätee trassi, millest üks on seotud Saaremaa vallaga. Kui soovite

edastada meile Tärkma-Triigi jäätee asukoha, siis oleme valmis seda üldplaneeringu kaardil

kajastama.

9. Seletuskirja lk 114 osas 5 olevad viited seletuskirja peatükkidele ei ole korrektsed,

korrigeerida.

Korrigeerime.

10. Seletuskirja lk 125 osas 10.1 olevad viited teekaitsevöönditele ei ole korrektsed (nt lause

„Tulenevalt ehitusseadustikust on valla piiresse jäävate riigiteede ja kohalike teede

kaitsevöönd 30 m lai tee sõiduraja servadest mõlemale poole“ asemel oleks korrektne

„Tulenevalt ehitusseadustikust on valla piiresse jäävate maanteede kaitsevööndi laius 30 m

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast“, jne).

Parandame.

11. Planeeringus ei ole arvestatud seisukohtades tehtud ettepanekutega Kuressaare linnas ja

mitmes alevikus riigitee kaitsevööndite laiendamiseks (seisukohtade punktid 2.2.1-2.2.7).

Palute ettepanekutega arvestada või põhjendada arvestamata jätmist, sest tegemist on PlanS

§ 75 lg 1 punkti 1 kohase ülesandega, mida on Teie hinnangul vajalik käsitleda.

Kaalume riigitee kaitsevööndi laiendamist vaid Kuressaare ringtee osas.

Alevikke läbivate riigitee lõikude osas me tehtud ettepanekuga ei arvesta. Alevikku läbivad

riigimaanteed on tänavad. Nad peavad seda rolli täitma ka ruumiliselt keskuse avaliku ruumi

olulise osana mitte ainult formaalselt. Peame väga tähtsaks edendada ka alevikes, mis on elulised

kohalikud ja lähikeskused Saaremaa valla elanike jaoks, võimalikult kvaliteetset elukeskkonda ja

avalikku ruumi. Hajaasustust läbivale maanteele iseloomulike joonte säilitamine sellele

eesmärgile kaasa ei aita. Samuti toome välja, et alevikes on ka praegu hooneid, mis asuvad

lähemal kui 30 meetrit teekatte servale.

12. Palute näidata planeeritavad kitsendused (sh teekaitsevööndite muudatused) ka

kaartidel/joonistel.

Selgitame, et kuna üldplaneeringuga üldjuhul ei muudeta seadusejärgseid teekaitsevööndeid, siis

ei ole põhjendatud ka nende kitsenduste planeeringus kujutamine. Geoportaali kitsenduste

kaardirakenduses on alati leitav ajakohane informatsioon teede kaitsevööndite osas.

Kui kaalumise tulemusel muudame kaitsevööndi laiust näiteks Kuressaare ringtee servades, siis

näitame selle muudatuse ka üldplaneeringu kaardil.

13. Toote välja, et planeeringus on käsitlemata transpordimaa juhtotstarve.

4

Selgitame, et üldplaneeringus ei eristata olemasolevat ja reserveeritud maakasutust ning et

maakasutuse juhtotstarbe määramisel ei kaasne kohest katastriüksuse sihtotstarbe muutust, kuid

sellest tuleb lähtuda siis, kui soovitakse muuta maa või hoone kasutusotstarvet. Olemasolevate

teede ja tänavate kinnistutel on olemas transpordimaa sihtotstarve, seega ei ole juhtotstarbe

eraldi määramine vajalik, kuna ei omaks mingit reaalset mõju praeguse olukorra suhtes ning

sihtotstarbe muutmist nimetatud kinnistutel ei kavandata. Uute teede rajamist üldplaneeringus

ette ei nähta, seega ei ole transpordimaa juhtotstarbe määramine vajalik ega põhjendatud.

14. Planeeringus on lahendamata juurdepääsud arendusaladele (näiteks osadele riigiteede nr

10 ja nr 76 ristmikust põhja poole jäävatele kruntidele). Põhi- ja tugimaanteedelt igale

kinnistule eraldi mahasõidu planeerimine ei ole võimalik, juurdepääsud tuleb lahendada

kogujateede kaudu.

Teie poolt mainitud ristmikust põhja poole jäävatel aladel on mitmed kehtivad

detailplaneeringud. Detailplaneeringuga aladel, mis on meie mõistes arendusalad, on

juurdepääsud planeeritud ja kooskõlastatud. Ülejäänud kinnistutel me juhtotstarvet ei määra ja

meie mõistes need ei ole arendusalad. Kogujateed me sinna ei planeeri ning samuti ei ole

võimalik sellel lõigul riigiteega nr 10 piirnevaid alasid arendada ja hoonestada, sest tegu on nii

hetkel kehtivas kui eelnevates üldplaneeringutes määratud väärtusliku vaatega teelõiguga. Sama

käsitlus jätkub ka koostamisel olevas üldplaneeringus.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 7.6. „Väärtuslikud vaated ja ilusad teelõigud“ on eraldi

välja toodud, et erilise tähtsusega ilus teelõik on Kuivastu-Kuressaare maantee Upa-Kuressaare

lõik ning selles osas järgnev selgitus:

„Saaremaa peamagistraal on olnud samal kohal aegade algusest, tegemist on seega ajaloolise

teega. Erinevalt paljudest teistest Eesti linnadest ei hakka Kuressaarele lähenedes silma tootmis-

või laohooned, vaid kase- ja pajualleed, mets ja heinamaad. See on kõrge avaliku huviga

maastikuline väärtus, lähtudes muuhulgas Saaremaa ja Kuressaare rollist miljööväärtusliku

turismisihtkohana. Selle väärtuse kaitseks on kehtestatud eritingimused ka varasemate

üldplaneeringutega ning selle säilimine tänaseni on olnud aastakümnete järjepideva töö tulemus.

Kõige olulisem on säilitada teed palistavad alleed ja puudetukad ka tulevikus. Kohati on alleedes

„augud“, seal tuleb alleed täiendada ja vajadusel haiged puud asendada sama liiki puudega. Teest

idapool takistavad hoonestamist ehitusgeoloogilised tingimused, kuna tegemist on endise järvega

ja seega madala alaga, kus kõrgused on kohati vaid 3,5 m abs. Kuna maaparandussüsteemid

enam ei toimi ja ala on madalam kui ümbritsevad alad, on see üha pikemat aega kevadeti

üleujutatav. Teest läände jäävat metsa on siiani säilitatud ja tuleb ka edaspidi säilitada eelnevas

üldplaneeringus sätestatud vööndi ulatuses. See tuleb võtta aluseks nii detailplaneeringute

lähteseisukohti kui projekteerimistingimusi väljastades. Metsa taha rajatava hoonestuse kõrgus ei

tohi ületada metsa kõrgust, sel juhul säilib teelõigu praegune üldilme ka tulevikus.“

15. Palute lisada seletuskirja osas 10.3 olevasse loetellu lause „Kergliiklustee kavandamisel

arvestada elanike paiknemise ja tõmbekeskustega ning kavandada kergliiklustee võimalikult

pikas lõigus ühele poole sõiduteed ning vältida seeläbi liigsete teeületuskohtade tekitamist“.

Selgitame, et kergliiklusteed kavandatakse alati lähtuvalt elanike paiknemisest ja

tõmbekeskustest. Lisame seletuskirja suunise liigsete teeületuskohtade tekitamise vältimiseks.

5

16. Palute jätta ära seletuskirja punktis 10.3.13 olev lause „Kitsastes kohtades on erandkorras

lubatud kergliiklustee laiust vähendada projekteerimise normide erandlikule tasemele“,

kuna see lause võib jätta petliku mulje nagu oleks erandi kasutamine igal juhul võimalik.

Erandi kasutamine on kaalutlusotsus ning selle rakendamise võimalikkust kaalutakse

kohapõhiselt, kaalumine võib lõppeda ka otsusega, et erandit ei saa kasutada.

Parandame sõnastust, et erandkorras lubatud KAALUDA kergliiklustee laiuse vähendamist.

Punkti ära jätta ei ole otstarbekas, sest vastasel juhul ei jääks isegi võimalust erandi tegemist

kaaluda nendel juhtudel, kus see lahendus oleks tegelikult sobilik. Erandi kasutamine on alati

kaalutlusotsus, seega antud punkti kontekstis ei saa eeldada, et erandit alati rakendatakse.

17. Juhite tähelepanu, et õhuliinide ja -mastide, sealhulgas elektrituulikute kavandamisel tuleb

lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63 toodud

nõuetest. Seletuskirja osas 12.1.2 olevasse loetelusse „Tingimused tuuleparkide rajamiseks“

lisada lause „Elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H +

0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus

meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites“.

Nimetatud vahekauguse kohustus tuleneb seadusest ja kehtib nii või teisiti. Seetõttu ei ole vajalik

selle veelkordne sätestamine üldplaneeringuga. Peatüki 12.1.2. loetellu „Tingimused

tuuleparkide rajamiseks“ on lisatud märge: „Arvestada tuleb tuulegeneraatori minimaalse

kaugusega teekatte servast, mis on sätestatud riikliku õigusaktiga.“

18. Peate sobilikuks määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei

kavandata. Kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega,

siis määrata tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra,

saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate

meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus.

Arvestame.

19. Toote välja, et KSH meenutab pigem KMH-d – palju fakte, kuid vajalik on selgem üldistus ja

analüüs.

Arvestame.

20. KSH lk 78 esimeses lauses on väidetud, et „üldplaneeringuga on kavandatud kokku 17

sadamat“. Edasises tekstis on siiski räägitud sadamaaladest. Palute kontrollida, kas väide

käib kavandatud sadamate või sadamaalade kohta.

Kontrollime ja vajadusel korrigeerime.

21. Läbisegi kasutatud „sadamaala“ ja „sadama-ala“. Seadusandlikes tekstides (sadamaseadus

ja veeseadus) kasutatakse sõna sadamaala. Parandada kogu KSH-s.

Arvestame.

22. Ehituskeeluvööndi vähendamise tabelites (ja ka mujal tekstis) on tulbas „EKV vähendamise

põhjendus“ toodud välja selgituseta number (näiteks Ahoi jõesadam Nr 30). Palute tuua

välja numbrite selgitus või numbrid eemaldada.

6

Arvestame ja korrigeerime numbrite süsteemi.

23. KSH-s, üldplaneeringu seletuskirjas ja kaardimaterjalides toodud sadamad peavad olema

üksteisega lihtsalt seostatavad. Praegusel hetkel see nii ei ole. Näiteks on KSH tabelis 3.5 lk

85 toodud Planeeritav paadisadam Nr 174. Samas tulbas on veel mitmeid „planeeritavaid

sadamaid“. Võib oletada, et tegemist on üldplaneeringu seletuskirja tabelis 6 toodud Vesiaia

sadamaga, kuid selles kindel ei saa olla. Kaardimaterjal aga ei võimalda leida mitte kuidagi

seda sadamat. Seetõttu palute tekitada loogilised seosed üldplaneeringu seletuskirjas, KSH’s

ja kaardimaterjaldes toodud objektide vahel.

Arvestame ja parandame seletuskirja, kaardi ja KSH koosloetavust.

24. KSH lk 128 on väidetud, et sadamaregistri andmetel on Saaremaa vallas 39 sadamat.

Seisuga 9. detsember 2024 on sadamaregistri andmetel Saaremaa vallas 43 sadamat. Palute

korrigeerida väidet ja lisada kuupäev.

Korrigeerime.

25. KSH lk 128 on toodud välja, et üldplaneeringuga on kavandatavatest sadamatest kolm uued

ning sulgudes on toodud välja Undva külad. Samas pole mujal dokumendis leida sadamat

nimega Undva külad. Palute kontrollida, kas toodu nimevorm on korrektne ning võimalusel

viidata ka tabelis 3.5 toodud sadamale.

Kontrollime ja vajadusel korrigeerime.

26. KSH lk 129 on välja toodud Vilsandi külla planeeritav sadam, lk 130 Abaja külla planeeritav

sadam ja lk 131 Undva külla planeeritav sadam. Praegusel kujul on need sadamad raskesti

seostatavad tabelis 3.5 tooduga ning kaardimaterjalil kujutatuga. Palute leida lahendus, mis

aitaks sadamad seostada mujal tekstis kasutatuga ning kaardimaterjaliga.

Arvestame.

27. KSH lk 132 tekst räägib väinatammi avamisest, kuid on raskest eristatav eelnevast Undva

küla paadisadama tekstist. Palute pealkirjastada tekst korrektselt.

Parandame.

28. Juhite tähelepanu sellele, et Väikese Väina eutrofeerumise peatamiseks ei piisa ainult tammi

avadest, vajalik on ka kaldal oleva roostiku lõikamine ja lõigatu eemaldamine. Palute

kaaluda selle tingimuse lisamist KSH-sse.

Kaalume.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Eva Toom, 452 5095

[email protected]