Raplamaa Kohila vald Vilivere küla Allika-Mardi kinnistu teeprojekt

Allika-Mardi_tee_ristumiskoht (002).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

OLIVER NORMANN PNOEE-37608052724 2024-02-18 18:11:18

060224_PP_AllikaMarditee.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

CASPAR VIKKISK PNOEE-37209100324 2024-02-15 09:16:47

RAIN KESPERI PNOEE-38006102724 2024-02-15 14:18:54

060224_PP_AA-0-01_tiitel.pdf

1

RIIGITEE 11245 KIISA-KOHILA TEELT JUURDEPÄÄSU

PROJEKT ALLIKA-MARDI TEELE

Aadress Allka.Mardi tee, Vilivere küla, Kohila vald

Katastriüksus 31701:001:0322

Projekteerija Caspar Vikkisk

Virgman OÜ

MTR EEP002834

Kaatri, Liivaküla,

Haapsalu linn, Läänemaa

Tel +372 5373 6766

Kontrollis Rain Kesperi (Kutse: 190062 )

Projekti staadium PÕHIPROJEKT

Töö nr 060224

06.VEEBRUAR 2024. A.

060224_PP_AA-3-01_seletus.pdf

2

Allika-Mardi, Vilivere küla, Kohila vald 06.02.2024 Põhiprojekt

Virgman OÜ töö nr 060224

SISUKORD

JOONISED........................................................................................................................... 3 KOONDANDMED ............................................................................................................... 3 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 4 2. LÄHTEMATERJALID JA UURINGUD ........................................................................ 4 2. SEOTUD EHITUSPROJEKTID JA PLANEERINGUD ............................................. 4 3. OLEMASOLEV OLUKORD .......................................................................................... 4 3.1 ANDMED MAA OMANDI KOHTA ............................................................................. 4 3.2 UURINGUTE TULEMUSE KOKKUVÕTE ................................................................ 5 3.2.1 Geodeesia .................................................................................................................. 5 3.2.2 Geoloogia ................................................................................................................... 5 4. PROJEKTLAHENDUS .................................................................................................. 5 4.1 Üldandmed .................................................................................................................... 5 4.2 Plaanilahendus ............................................................................................................. 5 4.3 Vertikaalplaneerimine .................................................................................................. 5 4.4 Muldkeha ....................................................................................................................... 6 4.5. Katend .......................................................................................................................... 6 4.6. Tee ehitusmaterjalid ................................................................................................... 6 4.7. Veeviimarid .................................................................................................................. 7 4.8 Konstruktsioonid ........................................................................................................... 7 4.9. Liikluskorraldus ja ohutusvahendid .......................................................................... 7 4.10. Tehnovõrgud ............................................................................................................. 7 4.11 Keskkonnakaitse ........................................................................................................ 7 4.12 Maastikukujundus ...................................................................................................... 8 5 Tööde teostamine ............................................................................................................ 8 5.1 Üldosa ............................................................................................................................ 8 5.2 Ettevalmistustööd ......................................................................................................... 8 5.3 Ehitusaegne liikluskorraldus ....................................................................................... 8 6 Hooldusjuhend ................................................................................................................. 8

Allika-Mardi, Vilivere küla, Kohila vald 06.02.2024 Põhiprojekt

Virgman OÜ töö nr 060224

JOONISED

Jrk Nr Nimetus Mõõtkava 1 AS-01 Asukohaskeem 2 AS-02 Asendiplaan M 1:500

KOONDANDMED

PROJEKTI NIMETUS: Riigitee 11245 Kiisa-Kohila teelt juurdepääsu projekt Allika-Mardi teele

TELLIJA: Hrt Oü, reg. 14417407

PROJEKTEERIJA: Virgman OÜ

Caspar Vikkisk

VASTUTAV INSENER: Rain Kesperi (Kutse: 190062 )

OBJEKTI ASUKOHT: Allika-Mardi tee, Vilivere küla, Kohila vald

PROJEKTEERITUD: Ristumiskoht

Allika-Mardi, Vilivere küla, Kohila vald 06.02.2024 Põhiprojekt

4 Virgman OÜ töö nr 060224

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Käesolev Riigitee 11245 Kiisa-Kohila tee ja Allika-Mardi tee ristumiskoha ehitusprojekt on koostatud juurdepääsu tagamiseks Allika-Mardi elamurajoonile.

Allika-Mardi elamurajoon asub Kohila alevist ca 3 km kaugusel loodessuunas Vilivere külas 300 m kaugusel 11245 Kiisa-Kohila teest.

2. LÄHTEMATERJALID JA UURINGUD

Projekti koostamisel juhindutakse Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskusest www.evs.ee ja Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist “Juhendid ja juhised“ ning „Õigusaktid“.

Asendiplaani koostamise aluseks on RADIAAN OÜ töö nr. R 145 G 14 ja tellija soovid.

2. SEOTUD EHITUSPROJEKTID JA PLANEERINGUD

Projekt on seotud K.Enno Arhitektuuribüroo poolt koostatud tööga nr A125-0610 3 Veevarustus

3. OLEMASOLEV OLUKORD

Allika-Mardi maaüksus (31701:001:0322) paikneb Vilivere külas, Kohila vallas. Ristumiskoht planeeritakse kõrvalmaantee nr 11245 (Kiisa-Kohila tee) km 4,4. Maantee väljaehitamise klass on V. Teeregistri andmetel on maantee katte laiuseks 6,0m, peenarde laiuseks 1,0m ning mulde laiuseks 8,0m. Riigitee nr 11245 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2021a oli 1018 autot/ööp (millest 97% olid sõidu- ja pakiautod ning 3% veoautod ja autobussid). Allika-Mardi maaüksusele on detailplaneeringuga planeeritud 14 elamukrunti. Hetkel on maaüksusele üks juurdepääs, milline on 3 m laiune kruusakattega tee. Detailplaneeringuga on ette nähtud olemasoleva mahasõidu nõuetekohaseks ehitamine, uus ristumiskoht hakkab teenindama Allika-Mardi elamukvartalit. Planeeritud Allika-Mardi tee absoluutkõrgused jäävad vahemikku 53,08…53,53 m merepinnast.

3.1 ANDMED MAA OMANDI KOHTA

Maaüksuse nimi katastri nr sihtotstarve tegevus 11245 Kiisa-Kohila tee 31701:001:2200 Transpordimaa 100% Ristumiskoha ehitus Allika-Mardi tee 31701:001:0322 Transpordimaa 100% Ristumiskoha ehitus

Allika-Mardi, Vilivere küla, Kohila vald 06.02.2024 Põhiprojekt

5 Virgman OÜ töö nr 060224

3.2 UURINGUTE TULEMUSE KOKKUVÕTE

3.2.1 Geodeesia

Geodeetiline alusplaan on projekteerijale antud Tellija poolt. Mõõdistused on tehtud 2019 novembris. Koordinaadid on L-Est97 ja kõrgused Balti 1977 kõrgussüsteemis.

3.2.2 Geoloogia

Geoloogilised uuringud puuduvad.

4. PROJEKTLAHENDUS

4.1 Üldandmed

Lubatud suurim sõidukiirus ristuval maanteel: 90 km/h Teekatte laius sirgel: 6,0 m Kindlustatud peenra laius: 1,0 m Suurim pikikalle: 3,0% Nähtavuskolmnurk ristmikul: 7x120m vasakule ja 7x120 paremale Teenindavate majapidamise arv: 14 tk Muldkeha kavandatud eluiga: 50 aastat Katendi kavandatud eluiga: 20 aastat (korduvpindamise sagedus min. 7a).

4.2 Plaanilahendus

Projektlahenduse koostamisel on lähtutud Maanteeameti tüüplahendusest - mahasõit tüüp I. Pinnatud katte laius on 5,5 m ning kindlustatud peenarde laius on 1,0 m. Ristumiskoha raadiused on 6 m. Ristumiskoha pöörderaadiusi on kontrollitud liikluskooseisus esineva kõige ebasobivamat tüüpi sõidukiga – 9 m pikkuse prügiveokiga (PV – prügiveok, EVS 843:2016). Ristumine kõrvalmaanteega nr 11245 on projekteeritud 90° nurga all. Ristumiskoha katteks on kahekordselt pinnatud freespurukate. Ristumiskoha nähtavuskolmnurga valikul on lähtutud Maanteede projekteerimisnormide tabelist 5.1 ja 5.2. Vastavalt nendele tabelitele on nähtavuse tagamisel arvestatud nähtavuskolmnurgaga 7x120 m, mis vastab piirkiiruse 90 km/h juures rahuldavale tasemele. Nähtavuskolmnurga piiridesse jääv võsa tuleb eemaldada ning puude võrad puhastada vähemalt 2m kõrguselt.

4.3 Vertikaalplaneerimine

Olemasoleva maantee pikikalle jääb vahemikku 0,1…0,4% ning põikkalle vahemikku 2,3…4,0%. Sademevesi juhitakse kattelt piki- ja põikkalletega haljasalale, kus vesi imbub pinnasesse. Ristumiskoha pikikalle on 8 m ulatuses 3,0% ning kokkuviimine olemasoleva maapinnaga toimub 10,0% pikikaldega.

Allika-Mardi, Vilivere küla, Kohila vald 06.02.2024 Põhiprojekt

6 Virgman OÜ töö nr 060224

4.4 Muldkeha

Muld ja mullane pinnas tuleb katendi alt eemaldada. Muldkeha lahendusel on lähtutud Maanteeameti tüüpkatenditest väikese liiklussagedusega teedele. Mulle ehitada jämedast kergest saviliivast või paremast materjalist. Mulle tihendada tegurini 0,95. Mulde nõlvus on 1:2. Nõlvad rajada nõlvusega 1:3 ning katta kasvumulla ja muruga. Eraldiseisvat dreenkihti ei rajata.

4.5. Katend

Katendikonstruktsiooni valikul on lähtutud Maanteeameti poolt välja antud juhendist „Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“. Vastavalt sellele dokumendile on valitud katendikonstruktsiooniks TÜÜP V – Kohalikud teed (kuni 300 autot/ööpäevas).

Projekteeritud katendikonstruktsioonid

a. Sõidutee 2x pinnatud kate (TÜÜP 1) - 2x pindamine fr 4/8 ja 8/16 - Freespuru h=8cm - Kruusalus fr 0/63 (segu nr 4) h=20cm - Täitematerjal - Olemasolev pinnas Katte pinnal tagada kandevõime vähemalt E=130MPa

b. Haljastus - II klassi muru - Kasvumuld h=10 cm - Täitematerjal - Olemasolev pinnas

4.6. Tee ehitusmaterjalid

1. Pinnatud kate rajada vastavalt „Pindamisjuhis“ (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 28.12.17 nr. 0326). Teeklass R1 (kivimaterjali nõuded: GC85/20; LA30 ; FNaCl 4 ; Fl25 ; f2)

2. Freespurukate rajada vastavalt „Kergkatete ehitamise juhis“ (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 12.12.2007. a käskkirjaga nr 255). Freespuru peab vastama MSE 16 või MSE 20 sõelkõvera nõuetele ning freespuru üksikproovide sideaine sisaldus peab olema vahemikus 4,0-5,2%.

Tabel Freespuru terastikuline koostis

Allika-Mardi, Vilivere küla, Kohila vald 06.02.2024 Põhiprojekt

7 Virgman OÜ töö nr 060224

3. Kruusalus peab vastama „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisa 10 terastikulisele koostisele. • tera läbimõõt D on vähemalt 16 mm; • vastavalt standardile EVS-EN 13285 on soovitav terakoostise kategooria valida kas GA, GB, GC, GO, GP või GE, samas peenosiste sisaldus peab vastama vähemalt kategooriale UF7; • jämetäitematerjali purustatud pindadega terade sisaldus peab vastama vähemalt kategooriale C 50 ja purunemiskindluse maksimaalväärtuse kategooria peab olema vähemalt LA40

4.7. Veeviimarid Sademeveed lähevad katetelt kallete abil haljasaladele. Olemasoleva maantee servas, kuhu rajatakse ristumine külgkraavid puuduvad, seega puudub truubi paigaldamise vajadus.

4.8 Konstruktsioonid Eraldiseisvaid konstruktsioonid (tugimüür, trepp jms) puuduvad.

4.9. Liikluskorraldus ja ohutusvahendid Uusi liikluskorraldusvahendeid ei projekteerita.

4.10. Tehnovõrgud Projekteeritaval alal on olemas järgmised tehnovõrgud:

madalpingekaablid veetorustik

Ristumiskoha rajamisega ei kaasne täiendavaid töid tehnovõrkudele. Ehitustööde käigus peab arvestama olemasolevate tehnovõrkude ja võrguvaldajate ettekirjutistega.

4.11 Keskkonnakaitse Keskkonnamõjude hindamist ja eelhinnangut käesoleva projekti raames pole koostatud. Projekti realiseerimisel tuleb tegutseda keskkonnasäästlikult, järgides vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja vähendades ehitustegevusega kaasnevat mõju ümbritsevale loodus- ja sotsiaalkeskkonnale. Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Kogu praht ja jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse (KOV) jäätmehoolduseeskirjaga fikseeritud nõuetest.

Allika-Mardi, Vilivere küla, Kohila vald 06.02.2024 Põhiprojekt

8 Virgman OÜ töö nr 060224

4.12 Maastikukujundus Kõrghaljastust projektiga ette ei nähta. Pärast nõlvade planeerimist tuleb need haljastada, rajades kasvualuse ja muru. Kasvualus rajada objektilt saadavast sõelutud kasvumullast. Muru peab vastama „Riigiteede haljastustööde juhisele“ (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 20.12.17 nr. 1-2/18/545) II klassi murule. Peale ehitustööde lõppu tuleb teemaa-ala puhastada kogu ulatuses, see tähendab tee maa-alale lõpetatud, viimistletud ja esteetilise väljanägemise andmist.

5 Tööde teostamine

5.1 Üldosa Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised. Tellija, Ehitaja, Projekteerija ja Omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.

5.2 Ettevalmistustööd Ehitusele ettejäävad puud, põõsad ja suured kivid eemaldada. Saadud materjalid paigaldada Tellijaga kooskõlastatud asukohta.

5.3 Ehitusaegne liikluskorraldus Ehitustööde ajal tuleb liiklus korraldada vastavalt määrusele „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (RT, 13.07.2018 nr 43) joonis nr 7.

6 Hooldusjuhend Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Väljaspool riigitee alust maad täidab omaniku kohuseid teenindava maa omanik. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ (MTM 14.07.2015.a määrus nr 92).

Allika-Mardi, Vilivere küla, Kohila vald 06.02.2024 Põhiprojekt

9 Virgman OÜ töö nr 060224

Talvisel hooldusel kasutada elastsest materjalist teraga sahku. Lumi planeerida selliselt, et see ei satuks maantee liiklusruumi ega kujutaks ohtu maanteel liiklejatele, sh ei tohi piirata nähtavust. Kohtades, kus puudub selleks ruum, tuleb lumi ära vedada.

060224_PP_AS-4-01_asukohaskeem.pdf

1:100

Projekteeris 06.02.2024 Caspar Vikkisk

PÕHIPROJEKT

Mõõtkava

A.01.1

Allika-Mardi tee Vilivere küla Kohila vald 31701:001:0322

Töö nr: 060224 Riigitee 11245 Kiisa-Kohila teelt juurdepääsu projekt Allika-Mardi teele

Joonis

KINNISTU ASUKOHASKEEM

Kontrollis ( Kutse: 190062) 06.02.2024 Rain Kesperi

VIRGMAN OÜ

Kaatri Liivaküla Haapsalu linn 90415 reg.kood 11994305 MTR EEP002834

ALLIKA-MARDI TEE KINNISTU ASUKOHT

060224_PP_AS-4-02_asend.pdf

Allika-Mardi tee G.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRES ERIT PNOEE-38406090330 2024-01-03 20:26:54

Allika-Mardi tee G.dgn

Allika-Mardi tee G.dwg

Allika-Mardi tee seletuskiri.pdf

Radiaan OÜ : Vana-Tartu mnt 79a, Peetri alevik 75312 : www.radiaan.eu 1

RADIAAN OÜ

Registrikood: 12514402

MTR reg nr: EEG000321

Töö nr: 1927G23

TOPO-GEODEETILISE UURIMISTÖÖ ARUANNE

Rapla maakond

Kohila vald

Vilivere küla

Allika-Mardi tee

Vastutav pädev isik Andres Erit \\ digitaalselt allkirjastatud //

Koostas Johanna Mõttus

Rae vald

03.01.2024

Radiaan OÜ : Vana-Tartu mnt 79a, Peetri alevik 75312 : www.radiaan.eu 2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................... 2

SELETUSKIRI .......................................................................................................................... 3-4

OBJEKTI ASUKOHA SKEEM JA MÕÕDISTUSALA................................................................. 5

MAA-ALA PLAAN ...................................................................................................................... 6

Koostas: Johanna Mõttus 03.01.2024.a.

Radiaan OÜ : Vana-Tartu mnt 79a, Peetri alevik 75312 : www.radiaan.eu 3

SELETUSKIRI

Üldandmed

Töö nr: 1927G23

Objekti asukoht: Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Allika-Mardi tee

Töö tellija: HRT OÜ

Töö sisu: Maa-ala plaan tehnovõrkudega

Töö teostaja: Radiaan OÜ

Registrikood: 12514402

Majandustegevuse registri registreeringu number: EEG000321

Mõõdistaja nimi: Johanna Mõttus (Maamõõdutehnik 4, tunnistuse number 200144)

Joonestaja nimi: Johanna Mõttus (Maamõõdutehnik 4, tunnistuse number 200144)

Vastutav pädev isik: Andres Erit (Geodeet 6, tunnistuse number 195049)

Töö teostamise aeg: 02.01.2024

Katastriüksuste piiride andmed on saadud Maa-ametist seisuga: 02.01.2024

Plaani mõõtkava: 1:500

Koordinaatide süsteem: L-Est 97 süsteemis

Kõrgussüsteem: Euroopa kõrgussüsteem EH2000

Kasutatud instrumendid: Elektrontahhümeeter Trimble S5

GPS vastuvõtja Trimble R12i

Väliarvuti Trimble TSC5

GPS mõõdistamisel kasutati kõrguste arvutamiseks EST-GEOID 2017 geoidi mudelit.

Ellmann, A.; Märdla, S.; Oja, T.: Eesti geoidi mudel EST-GEOID 2017. Tallinna Tehnikaülikool

2017

Plaan on joonestatud arvutiprogrammiga Bentley MicroStation Powerdraft V8i (SELECTseries 3)

Dokumendid on vormistatud arvutiprogrammiga Microsoft Word 2021

Plaanidel on riiklikult kehtestatud geodeetilises süsteemis mõõdistatud katastriüksuste piirid

tähistatud punase värvusega, kohalikus või muus geodeetilises süsteemis mõõdistatud

katastriüksuste piirid tumesinise värvusega, plaani- või kaardimaterjali alusel vormistatud

katastriüksuste piirid helerohelise värvusega ja aerofotogeodeetilisel meetodil mõõdistatud

katastriüksuste piirid helesinise värvusega.

Geodeetilise uurimistöö maa-ala plaan on esitatud dgn, dwg ja pdf failina. Toimiku koosseis on

esitatud pdf formaadis digitaalsel kujul.

Radiaan OÜ : Vana-Tartu mnt 79a, Peetri alevik 75312 : www.radiaan.eu 4

Lähtepunktide, sidumise ja täpsuse andmed

Mõõdistamisel kasutati GPS ja tahhümeetrilist mõõdistust. Objektile paigaldati GPS seadmega

mõõdistamisvõrgu punktid, millelt teostati tahhümeetiline mõõdistus. Üksikuid punkte mõõdeti

objektil kasutades GPS mõõdistust, seda tehti juhul, kui nähtavus tahhümeetriga mõõdistamiseks oli

piiratud, kuid GPS mõõdistus oli võimalik avatud taeva puhul. GPS baasjaamana kasutati Trimble

VRS NOW püsijaamade võrku.

RTK-tehnoloogia toimivust kontrolliti enne ja pärast mõõdistamist geodeetilise võrgu punktil.

Koostas: Johanna Mõttus 03.01.2024.a.

Radiaan OÜ : Vana-Tartu mnt 79a, Peetri alevik 75312 : www.radiaan.eu 5

OBJEKTI ASUKOHA SKEEM JA MÕÕDISTUSALA

Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla

Allika-Mardi tee

Mõõdistusala tähistatud punasega

Koostas: Johanna Mõttus 03.01.2024.a.

31701:001:1762

31701:001:1761

31701:001:1910

Asta

31701:001:0315

Allika-Mardi tee 8

31701:001:0317

Allika-Mardi tee 10

31701:001:0591 Suure-Allikamardi

31701:001:2483

31701:001:2559

Allika-Juhani 31701:001:2560 Allika-Juuli

31701:001:0311 Allika-Mardi tee 4

31701:001:0312 Allika-Mardi tee 5

31701:001:0318 Allika-Mardi tee 11

31701:001:0308 Allika-Mardi tee 1

31701:001:0309 Allika-Mardi tee 2

31701:001:0322

Allika-Mardi tee

31701:001:2289

Lepiku

31701:001:0319 Allika-Mardi tee 12

31701:001:0316 Allika-Mardi tee 9

31701:001:0320 Allika-Mardi tee 13

31701:001:0314

Allika-Mardi tee 7

31701:001:0310 Allika-Mardi tee 3

31701:001:0313 Allika-Mardi tee 6

31701:001:0321 Allika-Mardi tee 14

Tõnise

Ülemetsa

31701:001:2200

11245 Kiisa-Kohila tee

N

S

RADIAAN OÜ

REG NR 12514402

TEL +372 56242854

Vana-Tartu mnt 79a,

Peetri alevik, Rae vald, Eesti

GPS mõõdistuse RTK parandid on saadud Trimble VRS NOW võrku kasutades

Joonestas:

Kontrollis:

Mõõtis:

Kuupäev:

Lehti kokku: 1

Mõõdistuse liik

Mõõtkava:

Töö nr:

Leht nr: 1 Objekti asukoht

1:500

J.MÕTTUS

A.ERIT

MTR REG NR: EEG000321

E-POST [email protected]

02.01.2024

Kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis

Katastriüksuste piride andmed on saadud Maa-Ametist seisuga: 02.01.2024

HRT OÜ

Märkused:

Koordinaadid L-Est 97 koordinaatide süsteemis

Maa-ala plaan tehnovõrkudega

J.MÕTTUS

Allika-Mardi tee

Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla

Tellija:

1927G23

Mõõdistatud lumekattega

X =

65 61 4 00

Y= 5 40

35 0

X =

65 61 35

0

Y= 5 40

55 0

X =

65 61 55

0

Y= 5 40

40 0

R ek la am

A A

A

P in n

Pinn Pinn

Pinn

Kisa-Kohila tee53.58

53.64

53.56

53.53

53.59

53.51

53.58

53.62

53.51

53.50

53.58

53.52 53.47

53.54

53.50 53.45

53.55

53.49

53.44

53.56

53.48

5 3 .4

4

5 3 .4

7

5 3 .1 1

5 3 .1 2

5 3 .1 4

5 3 .1 2

5 3 .1 7

5 3 .1 9

5 3 .2

5

5 3 .3

0

5 3 .3

1

5 3 .3

6

5 3 .3

0

5 3 .2

7

5 3 .3

6

5 3 .3

5 5 3 .4

1

5 3 .3

6 5 3 .3

8

5 3 .3

8

5 3 .4

1

5 3 .3

9

5 3 .5

4

5 3 .5

0 5 3 .5

0

5 3 .5

0

5 3 .6

0

5 3 .6

3

53 .7 3

53 .6 1

53 .7 1

53 .6 5

53 .5 8

53 .7 3

53 .8 0

53 .6 8

53 .6 1

53 .5 0

53 .4 8

53 .4 1

53 .2 4

53 .1 6

53 .8 6

53 .7 3

53 .7 7

53 .7 4

53 .7 5

53 .7 9

53 .9 0

53 .7 2

53 .6 2

53 .6 6

53 .7 0

53 .8 4

53 .5 9

53 .7 8

53 .6 1

53 .6 5

53 .6 0 53 .6 653 .5 7

53 .5 5

53 .9 0

53 .8 4

53 .7 5

53 .8 8

53 .6 7

53 .5 0

53 .6 0

53 .5 9

53 .6 8

53 .7 3

53 .6 2

53 .5 3

53 .6 8

53 .7 5

53 .7 1

53 .7 353 .6 3

53 .5 0

53 .4 8

53 .3 8

53 .6 9

53 .7 2

53 .6 1

53 .7 2

53 .7 9

53 .6 7

53 .9 1

53 .7 6

53 .8 3

53 .8 7

53 .7 3

53 .7 5

53 .8 0

53 .8 5

53 .8 0

53 .6 6

53 .6 0

53 .7 2

53 .7 3

53 .7 8

53 .7 3

53 .6 7

53 .4 7

53 .6 6

53 .6 1

53 .6 9

53 .6 4

53 .4 6

53 .6 0

53 .5 0 53 .6 1 53 .5 2

53 .4 9

53 .5 3

53 .2 9 53 .4 0 53 .5 2

53 .5 1

53 .6 2 53 .6 8

53 .7 6

53 .6 1 53 .5 3

53 .5 6

53 .6 1

53 .7 4

53 .5 9

53.58

53.6253.72

53.77

53.60

53.58

53.52

53.48

53.67

53.60

53.72

53.79

53.76

53.77

53.72

53.75

53.53

53.52 53.51

53.5153.42

53.38

53.41

53.33

53.61

53.47

53.66

53.54

53.57

53.62

53.71

53.60

53.56

53.72

53.71

53.76

53.64

53.60

53.61

53.52

53.59

53.73

53.79 53.72

53.78

53.62

53.67

53 .5 4

53.5 6

53 .6 1

53 .5 4

53 .6 4

53 .6 3

53 .5 6

53 .5 5

53 .4 8

53 .5 3

53 .3 853 .2 653 .2 9

53 .3 9

53 .2 7

53 .4 0

53 .3 9

53 .5 3

53 .3 7

53 .2 1

53 .3 6

53 .4 4

53 .6 0

53 .5 4

53 .4 5

53 .4 2

53 .3 4

53 .5 8

53 .4 5

53 .3 5

53 .4 2

53 .4 8

53 .4 6

53 .3 5

53 .4 2

53 .3 6

53 .5 5

53 .5 8

53 .6 5

53 .7 2

53 .6 4

53 .9 7

53 .4 3

53 .8 0

53 .6 1

53 .5 4

53 .6 3

53 .7 0

53 .4 7

53 .5 7

53 .5 8

53 .4 0

53 .4 2

53 .4 6

53 .4 0

53 .6 1

53 .4 7

DPjoonis.pdf

K OO RD IN AA DID L-EST 1997. a. SÜSTEEMIS

KÕRGUSED BALTI SÜSTEEMIS

LÄH TEPU NK T: POLÜG ON OMEETRILIN E MÄ RK N R. 1403 H= 55,325

KIISA- KOHILA M NT. T- 11 245

Riigi kõrvalmaantee

sanitaarkaitsevöönd 60 m

Riigi kõrvalm aantee

teekaitsevöönd 50 m

R50.0

5090 m²

6000 m²

5185 m²

5515 m²

5095 m²

6135 m²

5560 m ²

post nr. 40

05. 2006

Leht

L. Vaher

MTR EP10875308-0001 23.01.2003, 15.04.2004 Planeerija

Staad.

Planeerija

Mõõt

K. Enno

Lehti

Uus- Sadama 21 10120 TALLINN tel/ faks 6318 118 mob 5139 222

Kohila vald Vilivere küla Allika- Mardi II osaline detailplaneering

Tellijad

Joonis

Objekt

TEHNOVÕRGUDDP M 1: 1000 4 4

A125 - 0610

Rainer Roos

TINGMÄRGID:

PLANEERITAVA ALA PIIR, ala ca 8,3 ha

PLAN. ELAMUKRUNTIDE PIIRID

NAABERMAAÜKSUSTE PIIRID

PLANEERITAV TEE, laius 12 m ja 9,4 m, teekaitsevöönd 10 m JA PLATS 24 m X 24 m

OLEMASOLEV KIISA- KOHILA RIIGI KÕRVALMAANTEE, KRUUSKATTEGA, teekaitsevöönd 50 m

OLEMASOLEV PINNASTEE

PLANEERITAV PUURKAEV, kaevu kaitsevöönd R 50 m

PLANEERITAV VEETRASS

PLANEERITAV KANALISATSIOON, trassi kaitsevöönd 1 m teljest mõlemal pool

PLANEERITAV KOGUMISKAEV, 5 m elumajast

OLEMASOLEV 110 kV ÕHULIIN, liini kaitsevöönd 25 m teljest mõlemal pool

OLEMASOLEV 10 kV ÕHULIIN, liini kaitsevöönd 10 m teljest mõlemal pool

PLANEERITAV 1 kV MAAKAABEL, liini kaitsevöönd 1 m teljest mõlemal pool

KAITSEVÖÖND/ SERVITUUDIALA

LIITUMISKILP KAHELE KINNISTULE

PROJ. MASTALAJAAM 10 kV liini postil nr. 40

KAKS SÕIDUSUUNDA

MAHASÕIDUD KRUNTIDELE

PLANEERITAVA ELAMU PAIKNEMISE ETTEPANEK

KULTUSEKIVI- ARHEOLOOGIAMÄLESTIS NR. 12049, kaitsevöönd 50 m

RIIGI KÕRVALMAANTEE TEEKAITSEVÖÖNDI JOON 50 m

RIIGI KÕRVALMAANTEE SANITAARKAITSEVÖÖNDI JOON 60 m

PROJ. TULETÕRJEVVEE HOIDLAD, KAKS MAHUTIT, MÕLEMAD 20 m³

LISAKS ON TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHT SAMAS VILIVERE KÜLAS ALLIKA- MARDI MAAÜKSUSEST CA 2 KM, VT. DP 1 TUGIPLAAN

post nr. 40

5365 m²

5695 m²

5010 m²

5025 m²

5365 m²

ALLIKA- MARDI MÜ (31701:001:2552)

12.0

9.4

1

2

3

4

5

6

7

8 9

10

11

12 13

14

15

6000 m²

W1

W 1

W1

R50.0

V1

5415 m²

5090 m²

Töö nr.

10.0

KOHILA VALD VILIVERE KÜLA ALLIKA- MARDI II DETAILPLANEERING

TÕNISE MÜ (31701:001:1762)

LEPIKU MÜ (31701:001:2289)

HINDREKU MÜ (31701:001:2559)

30

V1V1

K1 6.1

6.2

7.5

6.4

6.8

MÄRKUS: 1. Joonisel mõõdud meetrites

83.6

W1

W 1

W1

V1V1

K11.01.0

1.0 K1

K1

V1

K1

V1

K1

V1

K1

V1

K1

V1

K1

V1

K1

5.0

V1

5.0

24.0

K1

V1

K1

V1

K1

V1

4.4

W1

30

1

2

W 1

pinnaste e

LISAKS ALLIKA- MARDI MÜ-LE PLANEERITAVATELE

KAHELE 20m³ VEEMAHUTILE ON TULETÕRJEVEE

VEEVÕTUKOHT KA VILIVERE KÜLAS LINNUMETSA KINNISTUL (VT. DP 1 TUGIPLAAN)

Plan. plats tuletõrje- autode ringipööramiseks R= 12 m

5.6 2.2

12.0

6.0

DPseletus.pdf

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 1

SISUKORD 1. ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED.........................3 2. KRUNDIJAOTUSPLAAN, KRUNDI HOONESTUSALA....................................6 3. PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUSED......................................................7 3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve......................................................................8 3.2. Hoonete suurim lubatud arv krundil..............................................................8 3.3. Hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala.................................................8 3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus……………………………………………..8 4. JUURDEPÄÄS KRUNDILE JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED.....9 5. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED.....................................9 6. EHITISTEVAHELISED KUJAD.............................................................................10 6.1. Hoonete tulepüsivusklassid ........................................................................10 6.2. Tuletõrje välisveevarustus...........................................................................10 7. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE PAIGUTUS...............................................11 7.1. Elektrivarustus...............................................................................................11 7.2. Veevarustus....................................................................................................12 7.3. Kanalisatsioon................................................................................................12 7.4. Küte................................................................................................................12 7.5. Side................................................................................................................12 8. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS, KESKKONNAKAITSE ABINÕUD............................................12 9. OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE.................................13 10. SERVITUUTIDE VAJADUS...................................................................................14 11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE......................................................................................................................14 12. MUUD SEADUSEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED.........16

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 2

FOTOTABEL JOONISED 1. Situatsiooniskeem DP 1 M 1: 10 000 2. Tugiplaan DP 2 M 1 : 500 3. Põhijoonis DP 3 M 1: 1 000 4. Tehnovõrgud DP 4 M 1: 1 000 4A. Transpordimaa ristprofiil DP 4A M 1: 100

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 3

SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesolev Allika- Mardi II maaüksuse osaline detailplaneering on valminud ALLIK INVEST OÜ tellimusel ja selle koostas K. Enno Arhitektuuribüroo OÜ ajavahemikul märts 2006 kuni mai 2006. Detailplaneeringu ülesandeks oli kavandada planeeritava maa- ala hoonestusplaan, tagada antud maa- ala reaalselt parim võimalik elukeskkond ja selle edaspidise pikaajalise ja säästva kasutamise planeerimine. Detailplaneering on antud maa- alal lähemate aastate ehitustegevuse aluseks. Planeeritav ala suurusega 8,3 ha asub Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas, olles põhjapoolne osa Allika- Mardi II 29,5 ha suurusest alast. Planeeritava maa- ala nimetus on „Allika- Mardi II“, kinnistu registreeritud Rapla Maakohtu Kinnistusametis, katastriüksuse number 31701:004:2552, kinnistu number 2478437/ 24784. Maa- ala plaani koostas OÜ FLORIPAL, töö nr. G-030-2005, tegevuslitsents 477 MA. Maa- ala ei ole elektrienergiaga varustatud, puuduvad veevarustus ja kanalisatsioonisüsteemid. Maa- alal ei asu maaparandussüsteemi. Maa- ala ei ole hoonestatud, kuid siin asub lagunenud vundament. Planeeringualal ega ala vahetus läheduses ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Kohila vallale on koostatud üldplaneering. 27. aprillil 2004 võttis Kohila vallavalitsus vastuse otsuse nr. 106 Kohila valla üldplaneeringu algatamine.

Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kohila Vallavalitsuse poolt koostatud lähteseisukohtadest nr. 029/ 05 (Lisa 1 Kohila Vallavalitsuse 04. 10. 2005 korraldusele nr. 528), Kohila valla üldplaneeringu nõuetest, Kohila valla arengukavast aastani 2015, kogutud informatsioonist ja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja õigusaktidest. Koostajad Töö koostasid planeerimise projektijuht Lea Vaher ja arhitekt- planeerija Kaie Enno. Kohila valla üldiseloomustus, arengukava Kohila vald asub administratiivselt Rapla maakonna põhjaosas, Kohila valla keskuseks on Kohila alev, mille kaugus on Tallinnast 33 km, maakonnakeskusest Raplast ca 20 km. Kohila valla naabriteks on Raplamaal Rapla ja Juuru vald, Harjumaal Kernu, Saue, Saku

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 4

ja Kose vald. Kohila valla territooriumil paikneb 23 asustusüksust, neist 2 alevikku ja 20 küla, valla pindala on 230,2 km², valla elanike arv oli seisuga 01.01.2006 6419 elanikku. Kohila valla arengukava aastani 2015 on dokument, mis määratleb Kohila valla arengu eesmärgid, näitab ressursid ja tegevused, mis tagavad piirkonna säästliku ja jätkusuutliku arengu. Arengukava koostamisel on silmas peetud kaugemat perspektiivi aastani 2015, konkreetsed ülesanded on püstitatud aastateks 2004 kuni 2006. Kohila valla arengukavas on ära toodud moto: KOHILA- VÄÄRTUSTADES ELU. Lähtuti põhimõttest, et kogu valla arengu keskpunktiks peab olema inimene. Arengukava kirjeldab eesmärke ja tegevusi parema keskkonna loomisel inimese arenguks. Kohila vallal on rikkalik ajaloopärand. Valla territooriumil on mitmeid muinsuskaitsealuseid arheoloogiamälestisi. Siin on säilinud ka erinevaid vaatamisväärsusi nagu Vilivere ja Angerja linnus; Hageri kirik ja Apostliku Õigeusu kirik; Rabivere, Vilivere, Tohisoo ja Sutlema mõis. Asulad on välja kujunenud eri ajajärkudel, Kohila asula arengule pani aluse paberivabriku ja kitsarööpmelise Tallinn- Viljandi raudtee rajamine 19.- 20. sajandi vahetusel. Tänapäeval mõjutavad valla arengut olulisemad teed Tallinn- Rapla- Türi maantee, Kernu- Kohila- Vaida ühendustee ja Pärnut ning Viljandit Tallinnaga ühendav raudtee. Rahvastikust elab valdav osa (57%) Kohila alevis. Elanike paiknemine maapiirkondades on väga ebaühtlane, lisaks Kohilale on suuremad keskused Hageri alevik ja Prillimäe alevik. Osa hajakülasid on väga hõreda asustusega, Aespa- Vilivere aianduspiirkond on aga suviti elamiskohaks ca 6000 inimesele. Tänu aianduspiirkondadele näitab elanike arv vallas kasvutendentsi. Loomulik iive on aga alates 1992. aastast olnud negatiivne. Soolise koosseisu järgi on 48 % elanikkonnast mehi ja 52 % naisi. Tööealiste elanike arv kasvab. Esindatud on 13 rahvust, neist 83 % eestlased, 11 % venelased, ülejäänud rahvusi on alla 2 %. Migratsiooni kujundab valla Tallinna lähedane asukoht, huvi on ühelt poolt linnast maale elama tulla ja teiselt poolt maa kaugematest piirkondadest Tallinna lähedale elama ja tööle tulla. Vallas on märgata liikumist keskuste suunas. Suureneb vallast Tallinna tööl käivate inimeste arv. Allika- Mardi maaüksuse üldiseloomustus Asukoht Allika- Mardi II maaüksus asub Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas Kohila alevikust lõunas. Planeeritav ala asub Vilivere külas Kiisa- Kohila maantee T- 11245 ääres, Tallinn- Lelle- Pärnu raudteest ca 600 m kaugusel (lähim peatus Vilivere).

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 5

Lähimad suuremad alevikud on Prillimäe ja Hageri. Planeeritav maaüksus piirneb viie maaüksusega. Planeeritava maa- alani pääseb Kiisa- Kohila maanteelt nr. T-11245. Olemasolevad mahasõidud maaüksusele puuduvad. Olemasolev olukord Planeeritav Allika- Mardi II maaüksus on ligikaudu 8,3 ha suurune maa- ala, kirde- edela suunas keskmiselt 340 meetrit pikk, kagu- loode suunas on keskmine pikkus 220 meetrit, maa- ala on orienteeritud kirde- edelasuunaliselt. Planeeritav ala piirneb avaliku kasutusega Kiisa- Kohila maanteega. Rapla Maaparandusbüroo andmetel ei asu maa- alal maaparandussüsteemi. Planeeritava ala lähedal (ca 200 m) voolab Sillasoo oja. Üle Allika- Mardi II maaüksuse lähevad 10 kV ja 100 kV kõrgepingeliinid (vt. Fototabel fotod nr. 2, 3 ja 6). Planeeritav maa- ala ei ole hoonestatud, kunagi on siin asunud kivivundamendiga hoone, mis on käesolevaks ajaks hävinud. Lähimad naaberhoonestused asuvad Allika- Mardi maaüksusest ca 30 m kaugusel kirde suunas Hindreku maaüksusel. Planeeritaval alal asub arheoloogiamälestis Kultusekivi nr. 12049, mis on kultuurimälestiseks tunnistatud kultuuriministri 01.09.1997 määrusega nr. 59 (vt. Fototabel fotod nr. 4 ja 5). Muinsuskaitseamet ei ole nimetatud kultusekivi kohta Kaitsekohustuse teatist koostanud. Maastik ja looduslik kooslus Vilivere küla on maastikuliselt Põhja- Eesti lavamaa regiooni osa, reljeef on paiguti tasane, laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega. Piirkond kuulub Põhja- Eesti karstiprovintsi Kohila karstivaldkonda. Ümbruskonna hüdrograafilise võrgu põhiosa moodustavad Soome lahe vesikonna jõed, neist suurim on Keila jõgi mis asub planeeritavast alast linnulennul ca 1300 m kaugusel. Põhjaveevarud asuvad valdavalt 25- 30 m sügavusel. Põhjavee liikumise suund on üldiselt põhja ja loodesse, Keila jõe ümbruses jõe suunas- seega antud Allika- Mardi maaüksusel ida suunas. Muldkatte iseloomu järgi kuulub planeeritav maa- ala Habaja mikrorajooni. Ligikaudu 44 % valla territooriumist on kaetud metsaga, valdav osa metsadest on paepealsed loometsad, ülekaalus on okasmetsad. Allika- Mardi II maaüksuse lähiümbrus on Keila jõe läheduses sajandite vältel välja kujunenud kultuurmaastik, siinsed põlised metsatükid vahelduvad väikeste talude ja põllumaadega. Mitmekesine loodus pakub sobivaid elupaiku erinevatele taime, looma- ja linnuliikidele.

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 6

Varasematest taluehitistest maa- alal jälgi näha ei ole, kuid I aastatuhandesse e.m.a. dateeritud kultusekivi viitab põlisele asustusele. Planeeritav maa- ala on olnud pikka aega põllumajanduslikus kasutuses, käesoleval ajal on see võsastuv rohumaa. Planeeritaval maa- alal on sobiva kasvukoha leidnud mitmesugused rohttaimed. Põõsad ja noored männid kasvavad enamasti gruppidena või üksikult (Vt. fotod nr. 1,2,4,6,7, 8). Okaspuudest leidub Allika- Mardi kinnistul üksikuid erivanuselisi mände, lehtpuudest on esindatud mitmed paju liigid. Sobiva elukoha on leidnud sellised taimed nagu harilik vaarikas, mitmesugused lõikheinalised, harilik raudrohi, üllatuslikult aga ka kanada kuldvits. Niiskemates kohtades esinevad mitmed samblaliigid. Arheoloogiamälestis: Arheoloogiamälestis kultusekivi nr. 12049 on kultuurimälestis (vt. Fotod nr. 4 ja 5). Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse teatavaid kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Nimetatud kultusekivi kohta ei ole kaitsekohustuse teatist koostatud. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa- ala mälestise väliskontuurist arvates. Kaitsevööndis on muinsuskaitseameti loata keelatud: 1) maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; 2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. 2. KRUNDIJAOTUSPLAAN, KRUNDI HOONESTUSALA Planeeritav maa- ala asub erastatud Allika- Mardi II maaüksusel. Allika- Mardi II maa- ala ümbritsevad kirdest päripäeva liikudes Kiisa- Kohila riigimaantee T- 11245, seejärel 1,5 ha suurune Tõnise maaüksus katastritunnusega 31701:001:1762, siis11,1 ha suurune Ülemetsa maaüksus katastritunnusega 31701:001:2483, edelas 8,6 ha suurune Allika- Juhani maaüksus katastritunnusega 31701:001:2052, edelas ja läänes 17,7 ha suurune Nõmme kinnistu ja lääne- loode poolseks naabriks on 13,9 ha suurune Lepiku kinnistu katastritunnusega 31701:001:2289. Planeeritav ala on ca 8,3 ha suurune osa Allika- Mardi II 29,5 ha suurusest kinnistust. Käesolev detailplaneering näeb ette kinnistu jagamise viieteistkümneks krundiks- 14 väikeelamumaaks ja eraldi krunditakse tee maa- ala. Olemasoleva Allika-Mardi kinnistu suuruseks jääb ~21,2 ha. Kruntide jaotamisel on lähtutud hoonestuse paigutumises võimalustest ning määrava tähtsusega olid uue hoonestuse jaoks sobivate paikade leidumine, juurdepääsuteede asukohad, elektriliinide asukohad ja kaitsevööndid,

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 7

Kiisa- Kohila riigimaantee kaitsevööndid, arheoloogiamälestise kaitsevöönd, Kohila valla poolt koostatud lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks ja Kohila valla üldplaneeringus ära toodud planeerimise ja maakasutuse üldpõhimõtteid. Kruntideks jaotamisel on arvestatud omaniku soovidega ning Kohila valla poolt koostatud lähteseisukohtadega. Uuteks ehituseks sobivad alad asuvad maa- ala põhja ja kirdeosas, Kiisa- Kohila riigi kõrvalmaantee ääres. Ehitusala kuju on antud lähtuvalt looduslikest piiridest ja ehituskeeldu tekitavatest aladest (arheoloogiamälestise kaitsevöönd, puurkaevu kaitsetsoon, Kiisa- Kohila riigi kõrvalmaantee teekaitsevöönd ja sanitaarkaitsevöönd, kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndid). Hoonestusalade suurused on ära näidatud Põhijoonisel DP3. Krundid on tähistatud numbritega, antud aadressid soovituslikud. Kruntidele antakse aadressid/ nimetused katastriüksuste moodustamise käigus. Kruntide suurused on orienteeruvad. Täpsed kruntide suurused antakse uute maaüksuste mõõdistamiste koostamise käigus. Planeeritavad krundid on: Krunt nr. 1 Allika- Mardi 1 suurusega 5020 m², elamumaa Krunt nr. 2 Allika- Mardi 2 suurusega 5090 m², elamumaa Krunt nr. 3 Allika- Mardi 3 suurusega 5185 m², elamumaa Krunt nr. 4 Allika- Mardi 4 suurusega 5090 m², elamumaa Krunt nr. 5 Allika- Mardi 5 suurusega 5515 m², elamumaa Krunt nr. 6 Allika- Mardi 6 suurusega 5025 m², elamumaa Krunt nr. 7Allika- Mardi 7 suurusega 5095 m², elamumaa Krunt nr. 8 Allika- Mardi 8 suurusega 5010 m², elamumaa Krunt nr. 9 Allika- Mardi 9 suurusega 6135 m², elamumaa Krunt nr. 10 Allika- Mardi 10 suurusega 5695 m², elamumaa Krunt nr. 11 Allika- Mardi 11 suurusega 5415 m², elamumaa Krunt nr. 12 Allika- Mardi 12 suurusega 6365 m², elamumaa Krunt nr. 13 Allika- Mardi 13 suurusega 5560 m², elamumaa Krunt nr. 14 Allika- Mardi 14 suurusega 5365m², elamumaa Krunt nr. 15 Allika- Mardi tee suurusega 5950 m², liiklusmaa 3. PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUSED Krundid 1 kuni 14 on planeeritud hoonestada ning neile on määratud ehitusalad. Hoonestusele lisaks määratakse perspektiivsed kommunikatsioonide asukohad ning teede- platside asukohad. Kõikidele ehitusaladele on antud ehitusõigus. Puurkaevule on lubatud rajada kaevumaja. Ehitusõigus ja nõuded ehitistele on antud tabeli kujul, mis on ära toodud Joonisel DP 3.

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 8

Hoonete ja rajatiste ning ehitusalale jäävate teede ning kommunikatsioonide täpsustatud asukohad määratakse ehitusprojektide koostamise käigus. 3. 1. Krundi kasutamise sihtotstarve Allika- Mardi II maaüksuse olemasolevaks maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa (M). Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbeks on koos numberkoodi ning tähistusega: Krundid nr.1 kuni nr. 14 001. Elamumaa E = 100 % Krunt nr. 15- Allika- Mardi tee 007. Transpordimaa L = 100 % Planeeritud kruntide sihtotstarbed on kajastatud ehitusõiguse tabelis iga krundi kohta eraldi. Põhiotstarbe kõrval võib projekteerimistingimustega lubada muud sihtotstarvet kuni 5% ulatuses. Krundil on põhifunktsiooni teenindamiseks lubatud teed, parkimine ja tehnovõrgud. 3. 2. Hoonete suurim lubatud arv krundil Hoonete suurim lubatud arv krundil on määratud igale ehitusalale vastavalt Kohila vallavalitsuse lähteseisukohtadele. Allika- Mardi 1 kuni 14 1 elamu ja kuni 2 abihoonet Allika- Mardi tee- hoonestamine ei ole lubatud Allika- Mardi olemasolev krunt- lubatud rajada puurkaevule kaevumaja- 1 ehitis

3. 3. Hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala Hoonete lubatud suurim ehitusalune pind on määratud igal krundil eraldi lähtuvalt olemasolevast ning planeeritavast olukorrast. Allika- Mardi 1 kuni 14 200 m² + 100 m² Allika- Mardi tee- hoonestamine ei ole lubatud Allika- Mardi olemasolev krunt- lubatud rajada puurkaevule kaevumaja maksimaalsete mõõtudega 3 x 5 m², kõrgus kuni 3,5 m. 3. 4. Hoonete suurim lubatud kõrgus Planeeringuga on määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (katuse harja maksimaalne projekteeritav kõrgus olemasolevast maapinnast) iga krundi ja hoone puhul eraldi vastavalt hoone kasutusele ning tulepüsivusklassile- kuni 9 meetrit ja elamutel maksimaalne korruselisus- 2 korrust. Maksimaalne lubatud kõrgus on antud sõltuvalt hoone tulepüsivusklassist, olemasolevast situatsioonist ja hoonete või nende asukoha iseloomust. Kaevumaja lubatud maksimaalne kõrgus on 5 meetrit.

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 9

4. JUURDEPÄÄS KRUNDILE JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED Planeeringuala ei haara olemasolevaid üldkasutatavaid maanteid ja tänavaid, maa- ala piirneb riigi kõrvalmaanteega, Kiisa- Kohila maanteega T- 11245. Juurdepääsuks on planeeritavale maa- alale kirde suunast kruuskattega Kiisa- Kohila maantee. Planeeritava maa- ala kruntimise käigus moodustatakse avaliku kasutusega teele eraldi osaliselt 12 meetri laiune ja osaliselt 9,4 m laiune maaüksus (tee maa- ala) suurusega 6000 m². Uute teede asukoht on märgitud kaartidele DP3 ja DP4. Uute teede projekteerimisel vastavalt EVS 843: 2003 nõuetele on aluseks võetud rahuldav lähtetase kõrvaltänava teenindustase (E) maksimaalse sõidukiirusega kuni 30 km/ h, tee ja harutee projekteeritakse kõrvaltänavana. Kõrvaltänaval lõige 2-2 on punaste joonte vahelise kauguse projekteerimisel aluseks võetud erandlik lähtetase vastavalt kokkuleppele Kohila vallavalitsusega, arvestades uue ala väga madalat prognoositavat kasutust (max kuni 60 autot päevas) ning perspektiivsete tehnovõrkude vähesust (ainult veetrass ning elektrikaabel). Kuna uus planeeritav teeala on eratee avalikuks kasutamiseks, siis oleks vajalik määrata vastavalt Teeseaduse § 4 tee avalik kasutus või anda tee üle Kohila valla omandisse. Uued rajatavad kruntideni nr. 1 kuni 14 viivad teeosad on kavandatud ehitada kruuskattega, krundisisesed teed kivi- või kruuskattega. Uute teeosade asukohad on ära märgitud kaardil ja kooskõlastatud teealuse maa omanikuga. Tegevused teel ja teekaitsevööndis järgida Teeseaduse § 36 sätteid. Liikumine toimub eramaal vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409). Parkimine on maa- alal lahendatud igal krundil eraldi. Igale krundile on arvestatud 2 parkimiskohta. Kruntidele ei ole ette nähtud parkimist veoautodele. 5. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Käesoleva planeerimislahenduse seisukohalt ei leidu krundil haljastuslikust seisukohast väärtuslikke puid- põõsaid, siinsed männid ja pajud on levinud isekülvi ja maa- aluse juurestiku kaudu. Võimalusel soovitame säilitada ilusamad noored männid. Haljastuse täiendamisel on ette nähtud iga neljase hoonete grupi järel rajada kõrghaljastusega alad pika hooneterea tekkimise vältimiseks, soovitame kasutada kodumaiseid puuliike, mis sobivad siinsesse looduslikku keskkonda (harilik mänd, arukask, harilik tamm, harilik pärn, hekitaimeks harilik kuusk jt).

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 10

Uued madalhaljastusega haljasalad (madalad põõsad, lilled ja muruplatsid) planeeritakse uute hoonete projekteerimisel ning kajastatakse projektide asendiplaanidel. Uut kõrghaljastust mitte rajada kommunikatsioonide kaitsekoridoridesse. 6. EHITISTEVAHELISED KUJAD Ehitistevaheliste tuleohutuskujade leidmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruses nr. 315 ära toodud Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded.

6. 1. Hoonete tulepüsivusklassid Lubatud hoonete madalaim tulepüsivusklass on:

 elamukruntidel- TP3 Kruntidele rajatava hoonestuse nõrgimad tulepüsivusklassid on antud vastavalt sinna planeeritud hoonestuse iseloomule. Arvestatud on ehitise kasutusviisi, vajalikku korruste pindala, korruste arvu ja ehitise kõrgusust, selles viibivate või töötavate inimeste arvu, eripõlemiskoormust, ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkust. Sama kinnistu hooneid võib ehitada üksteisele lähemal kui üldtunnustatud ehitistevahelised minimaalsed tuleohutuskujad. Sel puhul loetakse lubatavaks korruse või tuletõkkesektsiooni pindalaks kõikide selles rühmas olevate hoonete ja nendevaheliste täisehitamata alade üldpindala. Selle maksimaalsuurus määratakse rühma madalaima tulepüsivusega hoone järgi. Hoonerühmade vaheline kuja peab vastama üldtunnustatud ehitistevahelistele minimaalsetele tuleohutuskujadele (TP3 tulepüsivusklassi kuuluvate ehitiste puhul 8 meetrit). Alad, kus planeeringuga on ette nähtud mitte lubada hoonete ja maapealsete rajatiste püstitamist on tähistatud ehituskeelualadena. Ehituskeelualad on määratud lähtudes ehitamiseks sobimatutest aladest ning tuleohutuskujadest.

6. 2. Tuletõrje välisveevarustus Tuletõrje välisveevarustus tuleb üldjuhul rajada kõikidele hoonestatud kinnistutele. Tuletõrje välisveevarustust ei pea rajama kuni kahe korruselise hoonestusega aedlinnades ja –linnaosades, kus ei ole ühisveevärki. Sel puhul tuletõrjevesi saadakse veemahutitest, looduslikust veekogust või organiseeritakse vee juurdevedu päästetehnika abil. Vastavalt projekteerimisnormidele on hajaasustusega piirkonna ühepereelamute arvutuslik vooluhulk välistuletõrjeks 5 liitrit/ sekundis. Tulekahjude üheaegsus kuni 30 000 elanikuga piirkonnas- 1 tund. Tulekahju arvutuslik kestus kuni 2 korruseliste hoonetega piirkonnas kuni 2 tundi. Seega vajalik vee kogus kokku 36 m³. Allika- Mardi sisetee lõppu platsile paigutatakse kaks 20 m³ mahutavusega tuletõrjevee mahutit.

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 11

Tulekustutussüsteemi andmed kantakse ehitusprojekti. Ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Lääne- Eesti Päästekeskuse Raplamaa Päästeosakonnas. Lisaks mahutitest võetavale veele saab tuletõrjeautode tarvis vett võtta lisaks Vilivere mõisa vesiveski vastast üle tee Möldri maaüksusel (31701:004:1271) asuvast olemasolevast veevõtukohast (asukoht ära märgitud kaardil DP1 Situatsiooniskeem). Planeeritava Allika- Mardi II kinnistu olemasolev ja planeeritav hoonestus jääb veevõtukohast mööda teid sõites ca 2 km kaugusele. Veevõtukohad tuleb ette valmistada vastavalt nõuetele ja tähistada vastava märgistusega. Hoonete projektides täpsustada vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Tuletõrje veevarustuse vastavust tuleohutuse nõuetele kontrollib Lääne- Eesti Päästekeskuse Raplamaa päästeosakonna spetsialist ehitusprojekti läbivaatamise käigus. Krundisisesed teed rajatakse nii, et seal on võimalik sõita ka päästeautodega igasugustes ilmastikutingimustes. Päästeautode ümberpööramiseks on projekteeritud harutee lõppu tihendatud kruuskattega plats (R= 12 meetrit). Täiendavalt on soovitav hoonete välisseintele paigaldada pulberkustutid. Tulekustutussüsteemi andmed kantakse ehitusprojekti. Ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Lääne- Eesti Päästekeskuse järelevalveteenistuse spetsialistiga. 7. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIGUTUS Ehitiste tehnovarustus lahendatakse vastavalt tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud täiendavatele tingimustele. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad liinirajatiste asukohti, milliste osas kehtivad kinnisasjadele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 7. 1. Elektrivarustus Planeeritaval maa- alal puudub elektrivarustus. Planeeringu koostamise käigus taotleti tehnilised tingimused nr. 76213, väljastatud Eesti Energia AS jaotusvõrgu Rapla- Järva piirkonnast 27. 12. 2005. Elektriga varustatakse Allika- Mardi II maaüksus Kohila Toitealajaama Nõela Toitefiidri baasil. Soovitud peakaitsme suuruseks on 3 x 16 A. Kruntidesisene elektri välisvõrk rajatakse kaabelliinidega. Kruntide piiridele paigaldatakse liitumiskilbid, üks kilp kahele elamule. Kruntide välisvalgustus tuleb planeeritavatele kruntidele paigaldada kaabelliinidega. Kruntide elektrienergiaga varustamiseks on vajalik AS- le Eesti Energia esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu peale detailplaneeringu kehtestamist.

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 12

7. 2. Veevarustus Vett vajatakse põhiliselt olmevajadusteks. Planeeritaval maa- alal ei ole puurkaevu, kuid see kavandatakse rajada. Vilivere külas ja selle lähemasse ümbrusesse on olemas ca 160 puurkaevu sügavusega 15- 25 m. Piirkonnas on liivsavist moreeni paksus 5- 10 meetrit. Puurkaev hakkab veega varustama kogu planeeritava ala hooneid. Puurkaevude asukoht täpsustatakse puurkaevu rajamisel, kuid jälgida tuleb 50 meetrise kaitsetsooni olemasolu. Sadeveed kanaliseeritakse maa- ala iga krundi piires haljasaladel.

7. 3. Kanalisatsioon Heitvete kanaliseerimine lahendatud planeeritavate 5- 10 m³ kogumiskaevudega igal krundil eraldi. Täpsed kanalisatsiooniehitiste asukohad ja tehnilised lahendused nähakse ette hoonete ehitusprojektides.

7. 4. Küte Hooneid köetakse lokaalsest katlamajast või ahjudega. Võimalik on kasutada ka elektrikütet. Kütteliigi valimisel juhinduda keskkonnasäästlikest küttesüsteemidest ning keskkonnasäästlikest kütustest.

7. 5. Side Maa- alal puudub sidevarustus raadiotelefoniga. Allika- Mardi maaüksuse planeeritavate elamute telekommunikatsiooniühendusega varustamine on lähiajal tõenäoliselt otstarbekas lahendada raadiolahendusena. Selle piirkonna klientidel on võimalik levi ja vaba jaamamahu olemasolul liituda RAS1000 ja/ või RDSL raadiotelefoni- ja andmesidesüsteemidega, mis võimaldavad pakkuda telefoni- ja internetiühendust ning milleks soovi korral esitada vastav taotlus Elion Ettevõtted AS esindusele. Kaasaegse ning rahuldava kiirusega interneti- ühenduse saavutamiseks on perspektiivis soovitav liituda Elion Ettevõtted AS Televõrkudega. 8. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS, KESKKONNAKAITSE ABINÕUD Seoses hoonete rajamise ja kasutuselevõtuga nähakse vajalike muutuste tegemiseks ja olemasoleva keskkonnaolukorra võimalikult suures osas säilitamiseks ette järgmised keskkonnakaitseabinõud:

 vee- ja kanalisatsioonirajatised  prügi sorteerimine, ladustamine ja –vedu  juurdepääsuteede rajamine

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 13

Joogivee saamiseks on Allika- Mardi II maaüksusel kavas ehitada puurkaev. Kaevu inspekteerimiseks ja vajalike dokumentide vormistamiseks tuleb omanikul pöörduda OÜ Eesti Geoloogiakeskusse (asukoht: Kadaka tee 82, Tallinn, tel. 6720087). Joogivett on kavas kasutada kõikide kinnistute tarbeks, puurkaevu kaitsetsoon on R= 50 m. Olemasolev Kiisa- Kohila riigi kõrvalmaantee on kruuskattega avaliku kasutusega tee, tee kaitsetsoon on 50 m, sanitaarkaitsevöönd 60 m. Antud piirkonna prügimajandus on Kohila valla poolt organiseeritud vastavalt olemasolevatele võimalustele. Jäätmete kogumiseks ja sorteerimiseks on vajalik paigaldada konteinerid ning jäätmete kõrvaldamiseks sõlmida leping vastavat litsentsi omava jäätmekäitlusfirmaga (aprilli 2004 seisuga on Kohila vallas luba tegutseda kahel ettevõttel: RESK, aadressiga Rapla Sauna 2 tel 4890200 ja RAGN- SELLS Eesti AS, aadressiga Tallinn, Suur- Sõjamäe 50, tel 5064102, 6060440). Erinevad jäätmed (klaas, papp, paber, plast jne.) on vajalik sorteerida. Ohtlike jäätmete (patareid, akud, päevavalguslambid, värvide ja lakkide jäätmed jne.) üleandmiseks on Raplamaal vastavad ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid. Arvestades eelpool toodud soovitusi, muudab maa kasutamine olemasolevat keskkonnaolukorda märgatavalt paremuse poole. Planeeritud arendustegevus soodustab Allika- Mardi II maaüksuse taas kasutusele võtmist ja hooldamist vastavuses säästva arengu põhimõtetele, samuti toetab arendustegevus Kohila valla arengukavas aastani 2015 ära toodud tulevikuvisiooni, kus võtmesõnadeks on Kohila- väärtustades elu. 9. OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE Elamuehitus Kohila valda ehitatavate elamute rajamine toimub vastavalt koostatud ehitusprojektile. Ehitusprojektides tuleb määrata krundi heakorrastamise põhimõtted. Elamute projekteerimisel ja ehitamisel peaks eelistama naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Tuleks vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, puiduimitatsiooniga plastaknad jms). Olulisemate arhitektuurinõuetena on planeeritud antud alale:

 Maksimaalne hoonete arv ehitusalal- kokku 3 hoonet: 1 elamut ja 2 abihoonet  Hoonete fassaadilahenduses kasutada looduslike materjale  Hoonete maksimaalne korruselisus 2 korrust  Hoonete katusekalded 30°- 50°  Katuse harjasuund vaba  Hoonestus ei tohi olla kõikidel kruntidel ühesuunaline, hoonestus peab 4 krundi

kaupa moodustama visuaalse grupi

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 14

 Ühes hoonetegrupis ei tohi olla kõik hooned (ka elamud) ühel joonel ja ühesuguse harja suunaga

10. SERVITUUTIDE VAJADUS Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad liinirajatiste asukohti, milliste osas kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted liiniservituutide kohta. Kuna rajatav juurdepääsutee klassifitseeritakse Teeseaduse alusel erateeks ja tee on mõeldud avalikuks kasutamiseks (kasutatakse mitmete kinnistuomanike poolt), siis on vajalik Kohila vallavalitsuse ning eratee omaniku vahel sõlmida leping eratee avalikuks kasutamiseks. Antud lepinguga nimetatakse teehoiu korraldamise eest vastutav isik kohaliku omavalitsuse huvidest lähtuvalt. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandja. Kui omavalitsus ei soovi teed avalikku kasutusse, siis on vajalik sõlmida erinevate kinnistuomanike vahel teeservituudi leping vastavalt Asjaõigusseaduse §186 (3) ja §187. 11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE 11. 1. Elukeskkonna kujundamine ja kuritegevus Kaasaegne elu nõuab kaitset pakkuvate, kurjategijate rünnetele vastupidavate hoonete kavandamist. Tuleb küll tõdeda, et täielikku turvalisust pole võimalik luua, kuid vähendada saab kuriteo toimepanekut soodustavaid asjaolusid. Selleks et luua konkreetses paigas olukorrast võimalikult täpne ettekujutus ja selgitada juba enne otsuste langetamist probleemide põhjusi, peaksid arhitekt, projekteerija ja hoonete haldaja tegema koostööd elanike ja omavalitsustega. Kõige tavalisemad on vargused mootorsõidukitest, vandalism ja sissemurdmised. Kuritegevus jaotub piirkonniti ja elanikerühmade kaupa ebaühtlaselt, olles koondunud rohkem linnadesse, eriti suurtesse asumitesse. Suure osa kuritegudest panevad toime noored. Kohila vald on vähese kuritegevusega piirkond. Hoonete kaitstus ja kuritegevus Kuriteo toimepanekuks on väidetavalt vaja suutlikkust, võimalust ja motivatsiooni. Hoone turvalisus vähendab sissetungija võimalusi ja suutlikkust kuritegu toime panna ning peaks vähendama ka kurjategija motivatsiooni. Kuritegevuse ümberpaiknemine Juhusliku sissemurdjad ei ole sobivat objekti otsides järjekindlad ning liiguvad kergesti edasi. Kui väljavalitud elamusse sissemurdmine on seotud takistusega, ründavad nad

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 15

mõnda teist objekti. Murdvargad peavad kõige suuremaks ohuks hoone jälgitavust või juhuslike pealtnägijate võimalikkust. Tavaettekujutused kuritegevuse ärahoidmisest Kuritegevuse ärahoidmise tavakäsituses pööratakse vähe tähelepanu põhjustele. Hulk võtmeid, fonolukud, turvakaamerad, häiresüsteemid, valvekoerad ja valehäireid andvad sireenid- kõik see piirab inimese liikumisvabadust ning ahistab moraalselt. Kõigele lisaks võib sissemurdmisvastane atribuutika sattuda vastuollu ka tuleohutusnõuetega. Elukeskkonna kujundamine ja kuritegevuse ohjeldamine Kuritegevuse ohjeldamise probleemidele tuleb läheneda kompleksselt, arvestades kohalike omavalitsuste, ühiskondlike organisatsioonide ja politsei osavõtuga. Lähtuda tuleb kõige kaitsetumate inimrühmade vajadustest. 11. 2. Kuus põhimõtet kuritegevuse ohjeldamiseks Alljärgnevalt kirjeldatakse kuut põhimõtet, mida peaksid arvestama nii arhitektid, disainerid, projekteerijad kui ka hoonete haldajad. Jälgitavus. Ala jälgitavus on üks peamisi asjaolusid, mis kurjategijaid heidutab. Pole oluline, kas ümbruskonda tegelikult jälgitaksegi, tähtis on luua niisugune ümbrus, mis paneks sissetungija tunnetama, et ta on kõigile nähtav. Naabruskonnad. Ala jälgitavuse põhimõtet rakendades peab arvestama vaadeldava piirkonna lähiümbrust. See tähendab, et inimesed tunnistavad ala omaks ja jälgivad seal toimuvat. Avalikud alad ja eravaldused. Avalike alade ja eravalduste probleem on tihedalt seotud naabruskondade probleemidega ning keskendub avalike alade ja eravalduste täpse eristamise vajadusele. Varjumiskohad. Selle põhimõtte järgi on oluline kõrvaldada võimaliku varjumiskohad. Hoonete projekteerimisel tuleb niisuguste kohtade tekkimist vältida, enne ümberprojekteerimist tuleb need välja selgitada ja võimalust mööda kõrvaldada. Abinõude komplekssuse põhimõte. Viienda põhimõtte järgi tuleb turvalisus tagada mitmesuguste abinõude kooskasutamisega. Projektid tuleb igakülgselt läbi arutada, pidades silmas kõiki turvalisuse tagamise võimalusi, sh ala loomulikku jälgitavust ja kaitstust. Koostööpõhimõte. Koostööd tuleb teha nii elamuid igapäevaselt hallates nii eraisikute kui ametiisikute poolt. Arhitekt peab hoonete ehitamisel ette nägema oma otsuste nii pika- kui lühiajalisi tagajärgi. Esmalt tuleb tagada, et ehitus kulgeks lihtsalt ja valutult. Määravad on ehituslikud üksikasjad: kui teostatavad need on ning kas nendega ei kaasne hilisemaid probleeme. KOKKUVÕTE

RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA, ALLIKA- MARDI MÜ DETAILPLANEERING SELETUSKIRI MAI 2006

______________________________________________________________________________________ K. ENNO ARHITEKTUURIBÜROO OÜ 16

Turvanõudeid arvestaval projektil on oma osa kuritegude ärahoidmisel, kuid arvestada tuleb ka niisuguste asjaoludega nagu tööpuudus, vaesus, sotsiaalsed pinged ja elamute halb hooldamine. Antud detailplaneeringu koostamisel- hoonestusealade ja haljastuse paigutamisel on arvestatud turvanõuetega. Kuna antud piirkond on väga vähese liiklusintensiivsusega ja püsielanikkonnaga hoonestusalad on hajutatud, on oluline, et ala oleks pideva valve all. Samas ei sobi antud alale rajada kõrgeid aia- ning väravarajatisi. Soovitav on käsitletaval alal kasutada videovalvesüsteeme ja naabrivalvet. 12. MUUD SEADUSEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED

1. Hoonete ja mahuliste rajatiste ehitamine või nende ümberehitamine naaberkinnistutel on reguleeritud tingimustega, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruses nr. 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded

2. Tehnovõrkude ja –rajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted tehnovõrkude- ja rajatiste kohta. 3. Muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused 4. Looduskaitseseadusest tulenevad kitsendused 5. Veeseadusest tulenevad kitsendused. 6. Teeseadusest tulenevad kitsendused.

Koostasid:

Lea Vaher planeerimise projektijuht Kaie Enno arhitekt- planeerija

E-kiri.eml

Tere,

manusena Allika-Mardi tee projekt.

Best regards,

Oliver Normann

CEO

_______________________

HRT OÜ

+37253488151

[email protected]

Virus-free.www.avg.com