Koostaja: Gripikeskus

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 16.12.2025)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Respiratoorsete viiruste levik jätkab kiiret kasvutrendi, mis on peamiselt seotud gripiviiruse

epideemilise levikuga. Ülemiste hingamisteede nakkuste tõttu pöördus arsti poole 3719

inimest, eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 10%.

Tõusutrendi näitab ka RS-viirusega seotud haigestumine

Grippi haigestunute arv on kahekordistunud ning nädalane juurdekasv ulatus 97,5%-ni.

Praegu on gripiviirused selgelt domineerivad respiratoorsed patogeenid. Positiivsetest

proovidest moodustasid gripiviirused 59,3%, millele järgnes rinoviirus osakaaluga 22,2%.

Teiste viiruste osakaal jääb alla 10% positiivsetest proovidest.

Viimasel nädalal kasvas haigestumus kõikides vanusrühmades.

Laboratoorselt kinnitati 615 gripiviiruse juhtu, neist 176 olid A-gripiviirused, üks B-

gripiviirus ning 438 gripiviirust jäid tüpiseerimata.

Sekveneeritud proovide alusel jaotusid A-gripiviiruse variandid järgmiselt: 59% moodustasid

A(H1N1)pdm09 viirused ja 39% A(H3N2) viirused, kusjuures lõviosa A(H3N2) juhtudest

(32%) kuulus uude A(H3N2) K-varianti.

Esialgsed vaktsiini efektiivsuse uuringute andmed (Iirimaa, Ühendkuningriik ja Norra)

näitavad, et vaktsiini efektiivsus (VE) gripiviiruse A(H1N1)pdm09 vastu on madal (kuni

33%), samas kui A(H3N2) tüvede vastu on VE 52–59%, vaatamata domineeriva A(H3N2) K

variandi ringlusele.

Ettevaatust: A(H3N2) Praegused uuringud peegeldavad eelkõige nooremat populatsiooni.VE

võib aja jooksul pärast vaktsineerimist väheneda, kuigi on keeruline eristada kaitse

vähenemist viroloogilistest muutustest hooaja jooksul.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) hospitaliseeritud 157 patsienti. Hospitaliseeritute arv kasvas 55,4%.

Lapsed moodustavad 51% kõikidest hospitaliseeritutest, neist 67% on kuni 7-aastased lapsed.

Eakad patsiendid moodustasid 41% hospitaliseeritutest. Viimaste nädalate hospitaliseerimiste

juurdekasv oli peamiselt laste arvelt. Suri neli inimest vanuses 75 aastat ja vanemad.

50. nädalal registreeriti 458 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsel tasemel

väikeste kõikumistega. Üle 60-aastased moodustasid 25,8% haigete üldarvust.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest on COVID-

19 (nii kaasuva kui ka põhihaiguse tõttu) tõttu hospitaliseeritud 338 inimest, neist 80% olid

patsiendid vanuses 60-aastat ja vanemad. Suri 37 patsienti vanuses 75 aastat ja vanemad.

Vaktsineeritud oli 7 hospitaliseeritut kõik vanuses 60 aastat ja vanemad.

COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeriti 22 patsienti, neist vaid kaks olid vanuses kuni

60 aastat, ülejäänud 20 oli vanuses 70 ja vanemad.

Koostaja: Gripikeskus

Tõusutrendi näitab ka RS-viirusega seotud haigestumine. RS-viirusega seotud juhtumite arv

on tõusutrendis, võrreldes eelneva nädalaga kasvas haigestunute arv 58%. Haigestumus püsib

siiski veel madalal tasemel.

Bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja

Chlamydophila pneumoniae) moodustavad kogu perioodi vältel püsiva ja olulise osa.

Lähiaja prognoos

• Prognooside kohaselt jätkub haigestumuse intensiivne kasv järgneval nädalal.

Haigestumuse kiire kasv võib peatuda ning haigestumus stabiliseeruda kõrgel tasemel

seoses saabuvate pühade ja laste koolivaheaja algusega.

• Haiglaravi vajadus suureneb, kõige enam mõjutades eakaid patsiente.

• Tervishoiusüsteemi koormus kasvab, eriti olukorras, kus gripp ja SARS-CoV-2 ja RS-

viirus võivad levida samaaegselt.

• Krooniliste haigustega patsientidel võib akuutne SARS-CoV-2 infektsioon suurendada

hospitaliseerimise vajadust.

Detailne ülevaade

Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel-seire andmed

Seisuga 09.12.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3719

inimest, neist 38,7% olid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv on tõusutrendis, eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 10%.

Keskmine haigestumus oli 238,0 juhtu/ 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli

haigestumus Tartumaal (341,7/100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (311,8/ 100 000 elaniku

kohta ja Läänemaal (271,5/ 100 000 elaniku kohta) Nakatunute arvu osas teiste maakondade

lõikes suuri erinevusi ei olnud.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt mitmekesine. Gripilaadsete viirusnakkuste osas oli

positiivseid 34,5% analüüsitud proovidest.

Positiivsetest proovidest moodustasid gripiviirused 59,3%, millele järgnes rinoviirus

osakaaluga 22,2%. Praegu on gripiviirused selgelt domineerivad respiratoorsed patogeenid. Teiste viiruste (välja

arvatud rinoviiruse) osakaal jääb alla 10% positiivsetest proovidest.

Respiratoorsete viiruste levik jätkab kiiret kasvutrendi, mis on peamiselt seotud gripiviiruse

epideemilise levikuga.

Tõusutrendi näitab ka RS-viirusega seotud haigestumine (joonis 1). Respiratoorsete infektsioonide tekitajate (nii bakteriaalsete kui ka viiruslike) leviku kasvu

peamisteks mõjuteguriteks on gripiviiruste sagenenud levik ning Mycoplasma pneumoniae

esinemissageduse suurenemine.

Koostaja: Gripikeskus

Bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja

Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae) moodustavad kogu perioodi vältel

püsiva ja olulise osa (joonis 2)

Joonis 1 Respiratoorsete viiruste osakaal (2025-W27-W50)

Joonis 2 Respiratoorsete infektsioonide tekitajate osakaal (2025-W27-W50)

Koostaja: Gripikeskus

Gripp 50. nädalal registreeriti 1596 gripijuhtu, neist 56% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute

arv on kahekordistunud ning nädalane juurdekasv ulatus 97,5%-ni.

Gripiviiruste levik on laialdane: gripiga seotud haigusjuhte registreeriti kõigis maakondades.

Viimasel nädalal kasvas haigestumus kõikides vanusrühmades. Suurim tõus toimus

kooliealiste ja täiskasvanute seas, kus haigusjuhtude arv suurenes üle 45% (joonis 3).

Eesti keskmine haigestumus oli 116 juhtu/100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem

haigestumus registreeriti Tartumaal (273,6 juhtu/100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal ( 127,5/

100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades suuri erinevusi ei olnud ning haigestumus püsis

ligikaudu Eesti keskmisel tasemel.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse kõrgeks.

Joonis 3 Grippi haigestunute arv vanusrühmades

Laboratoorselt kinnitati 615 gripiviiruse juhtu, neist 176 olid A-gripiviirused, üks B-gripiviirus

ning 438 gripiviirust jäid tüpiseerimata.

Täpsemalt määratleti 31 A-gripiviirust, millest 15 kuulusid A(H1N1)pdm09 ja 16 A(H3N2)

alatüüpi.

Sekveneeritud proovide alusel jaotusid A-gripiviiruse variandid järgmiselt: 59% moodustasid

A(H1N1)pdm09 viirused ja 39% A(H3N2) viirused, kusjuures lõviosa A(H3N2) juhtudest

(32%) kuulus uude A(H3N2) K-varianti. (joonis 4).

Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2)

ja üks B-gripiviirus. Viimastel nädalatel on täheldatud A(H3N2) K-variandi kiiret kasvu.

Koostaja: Gripikeskus

Joonis 4 A-gripiviiruse variantide jagunemine sekveneeritud proovide alusel

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) hospitaliseeritud 157 patsienti. Hospitaliseeritute arv kasvas 55,4%.

Lapsed moodustavad 51% kõikidest hospitaliseeritutest, neist 67% on kuni 7-aastased lapsed

(joonis 5).

Eakad patsiendid moodustasid 41% hospitaliseeritutest. Viimaste nädalate hospitaliseerimiste

juurdekasv oli peamiselt laste arvelt. Hospitaliseeritute minimaalne vanus on üks aasta ja

maksimaalne vanus 94 aastat. Intensiivravi vajas 10 inimest, neist 8 vanuses 60- aastased ja

vanemad. Suri neli inimest vanuses 75 aastat ja vanemad. Vaktsineeritud oli 7 inimest, neist

viis inimest vanuses 60 aastat ja vanemad ning kaks last.

Joonis 5 Gripp. Hospitaliseerimised vanuse järgi

A/H1pdm09 H1N1 D.3.1; 6; 18%

A/H1pdm09 H1N1 D.3.1.1; 14; 41%

A/H3 H3N2 K; 11; 32%

A/H3 H3N2 J.2.2; 2; 6%

A/H3 H3N2 J.2.4; 1; 3%

A/H1pdm09 H1N1 D.3.1 A/H1pdm09 H1N1 D.3.1.1 A/H3 H3N2 K

A/H3 H3N2 J.2.2 A/H3 H3N2 J.2.4

Koostaja: Gripikeskus

Gripi vastu vaktsineerimine

Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineeritud kokku 185 971 inimest

ning vaktsineerimisega hõlmatus on 13,7%. Vanusrühmas 60-aastat ja vanem on

vaktsineeritud 5 541 inimest ning kuni 7-aastaseid lapsi 12 724. Seisuga 16.12.2025 on

immuniseerimiskava järgse vaktsineerimisega hõlmatus üle 60-aastaste seas 25,6% ning kuni

7-aastaste laste seas 12%.

Esialgsed vaktsiini efektiivsuse uuringute andmed (Iirimaa, Ühendkuningriik ja Norra)

näitavad, et vaktsiini efektiivsus (VE) gripiviiruse A(H1N1)pdm09 vastu on madal (kuni

33%), samas kui A(H3N2) tüvede vastu on VE 52–59%, vaatamata domineeriva A(H3N2) K

variandi ringlusele.

Ettevaatust: A(H3N2) Praegused uuringud peegeldavad eelkõige nooremat populatsiooni.VE

võib aja jooksul pärast vaktsineerimist väheneda, kuigi on keeruline eristada kaitse

vähenemist viroloogilistest muutustest hooaja jooksul.

COVID-19

50. nädalal registreeriti 458 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsel tasemel

väikeste kõikumistega.

Viirus levib laialdaselt kõikides maakondades, kuid haigestumuse intensiivsus jääb veel

madalal tasemel.

Eesti keskmine haigestumus oli 30,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem

oli haigestumus Lääne-Virumaal (64,3 juhtu/100 000 elaniku kohta), Valgamaal (48,6 /100

000 elaniku kohta), Tartumaal (48,6 /100 000 elaniku kohta) ja Jõgevamaal (48,4 juhtu /100

000 elaniku kohta).

Teistes maakondades suuri erinevusi ei olnud ning haigestumus püsis ligikaudu Eesti

keskmisel tasemel.

Haigestumuse kasvu täheldati vanusrühmades 5-9 (200%), 40-44 (88%) ja 50-54 (64%).

Üle 60-aastased moodustasid 25,8% haigete üldarvust.

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest on COVID-

19 (nii kaasuva kui ka põhihaiguse tõttu) tõttu hospitaliseeritud 338 inimest, neist 80% olid

patsiendid vanuses 60-aastat ja vanemad. Suri 37 patsienti vanuses 75 aastat ja vanemad.

Vaktsineeritud oli 7 hospitaliseeritut kõik vanuses 60 aastat ja vanemad.

COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeriti 22 patsienti, neist vaid kaks olid vanuses kuni

60 aastat, ülejäänud 20 oli vanuses 70 ja vanemad.

Intensiivravi vajas üks patsient vanuses 60 aastat ja vanem. Vaktsineeritud oli üks inimene

vanuses 60 aastat ja vanemad. Suri kolm inimest vanuses üle 80a.

Ülejäänud 316 patsienti olid hospitaliseeritud muudel põhjustel, kuid neil tuvastati samuti

SARS-CoV-2 viirus ning COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks.

Koostaja: Gripikeskus

Kuna enamik COVID-19 haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele jääb

mõõdukaks. Koormus võib lähiajal suureneda, kui SARS-CoV-2 esineb sagedamini kaasuva

haigusena krooniliste patsientide hulgas.

RSV

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) registreeritud 121 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 60 (55%) olid 0–7-

aastased lapsed. (Joonis 6)

Eelmisel nädalal registreeriti 44 haigusjuhtu. RS-viirusega seotud juhtumite arv on

tõusutrendis, võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestunute arv 58%.

Haigestumus püsib veel madalal tasemel.

Kokku on hooaja algusest hospitaliseeritud 50 inimest, neist 42 last vanuses 0–4 aastat ning

neli patsienti vanuses 65 aastat ja vanem.

Joonis 6. RS-viirusega haigestumised vanuse järgi

Mycoplasma pneumoniae

Mycoplasma pneumoniae haigestumise kasv jätkub ka sel aastal. Alates hooaja algusest

(29.09.2025) on registreeritud 628 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Eelmisel

nädalal tuvastati laboratoorselt Mycoplasma pneumoniae 174 inimesel.

Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed, kes moodustavad ~35% kõigist tuvastatud juhtudest.

Täiskasvanutest registreeriti kõige enam haigestunuid vanuserühmas 30–39 aastat

(15,6%)(Joonis 7).

Enamik haigusjuhtudest on seotud Mycoplasma pneumoniae põhjustatud ägeda bronhiidiga

(RHK-10 diagnoos J20).

Kokku hospitaliseeriti 44 inimest, enamik hospitaliseeritutest oli J15.7 koodiga kopsupõletiku

diagnoosiga. Neist enamiku moodustavad 19 last vanuses 0–14 aastat.

Koostaja: Gripikeskus

Registreeriti üks Mycoplasma pneumoniae’ga seotud surmajuht vanuses 71 aastat. Patsiendil

esines kaasuvalt mitu rasket kroonilist haigust.

Joonis 7 Mycoplasma pneumoniae seotud haigestumised vanuse järgi